4
EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021
Nr. 2
50-aastane Tartu College – VEMU kodu Piret Noorhani Tartu College on globaalse eestluse kontekstis unikaalne nähtus mitmes mõttes. See on arhitektuuri maamärk välis eestluse pealinnas Torontos, akadeemiliste eestlaste pea korter, kultuurikeskus, aga ka ajutine kodu mitte ainult Toronto Ülikooli tudengitele, vaid ka paljudele maailmas ringi rändavatele eestlastele. TC on paljudele eestlastele olnud tööandjaks: neid kohti, kus emakeelses keskkonnas töötada saab, väljaspool Eestit väga palju polegi. Aga mis eriti oluline, TC on kindel ja perspektiivikas hoiukoht eest laste arhiividele, raamatu- ja esemekogudele ning muule vaimuvarale ja sellisena eel dus ja tagatis, et Väliseesti Muuseumist, VEMUst võiks saada püsiv monument välis eestlusele.
Elmar Tampõld 2006.a välisbalti arhiivide konverentsil Tartus VEMU ideed tutvustamas. Foto: Alar Madisson
Dr Endel Aruja.
Väliseestlased on olnud tub lid oma pärandit koguma kogu konnaarhiividesse, mis on ena masti asunud Eesti Majades. Need, tavaliselt aktsiaseltsidena tegutsevad majad, kipuvad kogukonna kahanedes sattuma majanduslikesse raskustesse. Mis saab arhiividest, kui maja enam pole? Elmar Tampõllu visionäärimõttest sündinud TC on eduka ettevõttena pakkunud arhiividele võimaluse mitte üksnes kestma jääda, vaid ka areneda.
Raamatute saadetis Eestisse on valmis – 2012.a.
Mis muudab VEMU võimalikuks? VEMU idee ei tekkinud tüh ja koha peale. Tartu College’i ruumide üürist saadav sissetulek on see vundament, mis kannab ja lubab suurelt unistada. Ja muidugi on siin aastakümnete jooksul toimunud erinevaid tegevusi, mis on ladunud muu seumile ideelise põhja. Kui TC 1970 sügisel piduli kult avati, oli Toronto Eesti Majas üks arhiiv juba olemas – Eesti Keskarhiiv Kanadas. Miks tekkis teine veel, Tartu Insti tuudi Arhiiv ja Raamatukogu? Võime korrata vana nalja, et kus kaks eestlast koos, seal tekib kolm parteid. Uue arhiivi tekkimise peamiseks põhjuseks oli siiski asjaolu, et TC ehi tuseks saadi riigilt soodsat laenu eeldusel, et lisaks üliõpilaste majutamisele hakatakse siin pakkuma ka erinevaid kultuuri programme. Füüsikadikadoktor Endel Aruja tundis juba Inglismaal elades eesti ainese talletamise vastu elavat huvi, koostades esi mese Teise maailmasõja järel välismaal ilmunud eestikeelsete trükiste nimekirja, mis ilmus 1951. aastal (täiendatult 1952). Saades 1971 Tartu Instituudi sekretäriks, asus dr. Aruja jõuli selt looma raamatu- ja arhiivi kogusid, mis aastast 1997 kand sid oma asutaja nime: Dr. Endel Aruja nimeline Tartu Instituudi Arhiiv ja Raa ma tukogu. Dr. E. Aruja juhtimisel
Tarvo Kärberg Rahvusarhiivist laenuraamatukogu vabatahtlikke koolitamas. Foto: Piret Noorhani
Bibliograafia Klubi 1986.a.
kasvas TI jõudsalt ja on täna seks VEMU koosseisus saanud suurimateks eesti-ainelisteks kogudeks väljaspool kodumaad. Küllap tulenes dr. E. Aruja personaalsest bibliograafiahu vist ka 1985. aastal riikliku New Horizon programmi toel asutatud ja arhiivi-vabatahtlikke koondanud Bibliograafia Klubi nimetus. Dr. E. Aruja pühendas kakskümmend aastat oma elust klubitöö juhtimisele. Tema tööd on jätkanud dr. Jüri Daniel (2005-2014), dr. Roland Weiler (2014-2020) ja 2020. aastast Asta Lokk. Nii TI kui BK on lisaks arhiivi- ja raamatuko gutööle korraldanud erinevaid üritusi, sh rea näitusi. Üks Dr. Aruja suurprojekte oli raamatute saatmine kodu maale. Esimesed katsed tehti juba 1986. 2006. aastaks oli Eesti raamatukogudele saadetud 7800 kuupjalga raamatuid. See on traditsioon, mida VEMU on jätkanud. Aastatel 2011, 2012, 2013, 2014, 2016 ja 2018 oleme saatnud Tallinnasse Hoiuraamatukokku 2106 kasti peamiselt väliseesti trükiseid. Järgmine saadetis asub teele 2021. aasta kevadel. Dr. Tiina Kirsi initsiatiivil rajati 2003.a TC juurde teinegi, väiksem ja peamiselt kaasaegset eesti ilu- ja ajalooalast kirjan dust koguv raamatukogu – Estonian Studies Library ehk laenuraamatukogu. Selles tä naseni tegutsevas raamatukogus
teevad tööd samuti vabatahtli kud, keda juhendavad professio naalsed raamatukoguhoidjad Alliki Arro ja Vaike Rannu. 1981.a asutatud ja aastast 2001 TCga liitunud Eesti Kultuuripärandi Selts jääd vustas videosse sadu eluloolisi intervjuusid ja eestlaste korral datud üritusi. Nüüdseks tege vuse lõpetanud seltsi 1200 lindistuseni küündiv kogu on üle antud VEMUsse ja leiab siin elavat rakendust nii VEMU enda kui uurijate poolt. TC juures on tegutsenud ka kaks elulugude kirjutajate rühma. Esimese, eestikeelse, kutsus 2000. aastal kokku dr. T. Kirss. Nendelt on ilmunud viis kogumikku „Mälutunglaid“ ja üks ingliskeelne tõlkeraamat. 2013-2018 tegutses TCs Kaja Telmeti eetvõttel ingliskeelne elulugude rühm. 2013-2015 läbi viidud TC struktuurireformi käigus liikusid kõik nimetatud organisatsioonid Estonian Studies Centre’i alla, kuhu kuulutakse üheskoos VEMU kogude ja kultuuri programmiga, segakooriga Ööbik ning eesti- ja inglis keelse raamatuklubiga. VEMU idee sünd ja teostumine Minu tutvus väliseesti ar hiividega ulatub 1990. aastate algusesse, mil ma Eesti Kir jandusmuuseumi arhivaari ja teadurina selle kauge, kuid põ
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
neva maailmaga kokku puu tusin, esmalt Eestisse saadetud väliseestlaste arhiive korrasta des ja seejärel juba väliseesti arhiive külastama asudes. Esimesena õnnestus mul 1993. aastal käia Lakewoodis asuvas Eesti Arhiivis Ühendriikides. 1995 augustis saabusin aga Torontosse, et siin Karl Auna stipendiumiga TI arhiivis seitse kuud tööd teha. Järgnes rida visiite 2000. aastate alguses. Nende aastakümnete jooksul on palju muutunud nii maail mas kui arhiivinduses. Kasva nud on suhtlusvõrgustikud, oleme üksteist paremini tundma ja usaldama õppinud – diaspo raa ja kodumaa pärandihoidjad töötavad täna koos. Liiguvad nii info kui inimesed, teinekord ka kogud. Mittetulundusühing Bal tic Heritage Network jt organi satsioonid, mis kodu- ja vä liseestlasi kokku toovad, on mänginud tähtsat rolli selles protsessis. Neid tegemisi on toetanud Eesti riik rahvuskaas laste programmi kaudu. Väliseesti Muuseumi, VEMU idee tekkis ajal, mil globaalne koostöö kodumaa ja diasporaa vahel oli hoogu kogumas. Elmar Tampõld ja professor Jüri Kivimäe tulid 2006. a suvel Tartusse esimesele suure male välisbalti arhiivide kon verentsile VEMU sõnumit edas tama. Tampõllu sõnutsi pidi VEMUst saama püsiv kodu (Järgneb lk. 15)
