Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | Jan 17, 2020

This newspaper was mailed on Friday, January 17, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 2, 2020 Reedel, 17. jaanuaril — Friday, January 17 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tänutunne ja andmisrõõm Meenutan tänutundega aegu 30 aastat tagasi, kui kohtusin esi­ mest korda väliseesti kogukondadega Põhja-Ameerikas. Neil aastatel enne Eesti taasiseseisvumist oli meile – eest­lastele väga oluline näha ja saada osa läänemaailma elulaadist ja kultuu­ riruumist. See sai võimalikuks tänu väga paljudele PõhjaAmeerikas elavatele eestlastele, kes av­ as­ id meile – kodueestlastele oma kodud ja südamed ning sisendasid meisse lootust ja usku teel vabadusele. Olin enne Eesti taas­ iseseisvumist Eesti Poistekoori ja lastekoori Eller­ hein PõhjaAmeerika kontsertreiside Eesti poolseks peakorraldajaks. Need reisid poleks saanud võimalikuks ilma teie – Põhja-Ameerikas ela­vate eestlaste toetuse ja abita. Tänu Austraalia eestlaste toele ja külalislahkusele saime Eesti poistekooriga osaleda ka aja­ loolisel Austraalia ESTOl 1988. aastal Melbourne’is.

Head rahvuskaaslased! Võtke vastu neil kontsertreisidel osale­ nute sügav kummardus ja tänu.

Teie poolt pakutud kodusoojus, südamlik hoolitsus ja suurepära­ selt korraldatud kontserdid pü­ sivad meeles elu lõpuni. Erilise tänutundega meenutan Guido ja Õnne Laikved, Valdeko ja Meeri Väärsit Torontost, Alar ja Marje Suurkaske Vancouverist ning Fred ja Anneliis Iset Baltimore’ist. Austraalia reis sai teoks tänu ESTO korraldus­ toim­konna juhi Evald Mõisa ja Jyri Korgi heale koostööle. Suur tänu Heino ja Ivi Raadikule, Lea ja Erik Holmile, kes andsid kooride vastuvõtu korraldamisel kogu oma energia ning avasid meile eestlaste kodud ja sü­ dame.

Maestro Roman Toi ja teiste tänaseks meie hulgast lahkunute – eestluse hoidjate ja kodu­ eestlaste toetajate mälestuseks laulame meeskooriga igal aastal

Aasta isa 2019 Arvi Karotam.

Foto: Aurelia Minev, ERR

Eesti kirikutes toimuvatel jõulu­ kontsertidel maestro loodud laule, milleks sel korral oli „Jõuluvalgus koidab“.

Tänaseks päevaks on Eesti nautinud iseseisvust pea kolm­ kümmend aastat. Kuidas meil on läinud? Arvan, et päris hästi.

Eesti riigi majandus on tänu ettevõtlikele inimestele ning ­kapitali ja inimeste vabale liiku­ misele endiselt tõusuteel. Noo­ red, olles saanud hea hariduse ning võimalused avardada oma silmaringi maailma eri riikides, on loonud firmasid, mille tuntus on jõudnud laia maailma. Täna teatakse eestlasi ka ookeani taga tuntud firmade Skype’i, Trans­ ferwise’i ja Cleveroni loojatena.

Meie kooliõpilased on vii­ mase rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamis­ programmi(PISA) testide tule­ musena parimad Euroopas, maailmas jääme alla ainult mõnedele Aasia riikidele. Tänu töökusele ja majanduse arengu edukusele on paljud pered suut­ nud ehitada endale kodud, kus lapsed tunnevad ennast turvali­ selt ning on oma vanemate poolt hoitud ja armastatud.

Kuid elu iseseisvas Eestis on sünnitanud ka olukorra, kus kõrvuti endaga hästi toimetule­ vate peredega on suur hulk vae­ suspiiril elavaid peresid. Olen kaheksa aastat juhtinud Eesti ühte aatelisemat ja isamaal­ isemat kodanikuühendust – Eesti mees- ja poistekoore ühendavat Eesti Meestelaulu Seltsi ja olnud viis aastat Anija vallavanem. Neis ametites puu­ tusin lähemalt kokku eluga

maapiirkondades ning nägin iga­päevaste majandusmuredega võitlevaid peresid, mille tõttu just lapsed on kannatajaks poo­ leks. Usun, et ka paljud välis­ eestlased, kes on Eestit külas­ta­ nud, on sarnaseid olukordi ­kogenud.

Head mõtted sünnivad siis, kui kohtud aktiivsete missiooni­ tundega inimestega. Oli aasta 2013, kui osalesime üle-eesti­ lise meeskooriga San Francis­ cos toimunud ESTOl. Seal kohtusin Floridas elavate Rein ja Anne Luninguga. Nemad pakkusid välja idee korraldada ­ järgmine üle maailma eestlasi kokku toov ESTO üritus Kariibi merel seilaval kruiisilaeval. Nii sündiski Reinu ja Anne eest­ vedamisel KLENK-IEP 2015, millele järgnesid kaheaastaste vahedega Kariibi merel uued kokkusaamised. Olime nende ürituste korraldamisel koos ko­ genud meeskoorilaulja Uno Kääriga Reinule ja Annele Eesti poolseteks partneriteks. Enne 2017. aasta kruiisi tegi Rein ettepaneku toetada koos reisil osalevate laulumeestega mõnda (Järgneb lk. 15)

Eesti avas noorte taliolümpial medaliarve Eelmisel nädalal Lausanne’is alanud noorte taliolümpiamän­ gudel on Eesti avanud meda­ liarve. Eesti jäähokikaksikud tegid ajalugu, tuues Eestile kaks medalit – Marek Potšinok võitis 3x3 jäähokis kuldmedali ja tema kaksikvend Erik Potšinok pronksi.

Kunagi varem pole eestlased olümpiamängudel jäähokis võis­­ telnud ega väravat löönud, rääkimata medalivõitmisest.

Iluuisutaja Arlet Levandi või­ tis Team Courage’i (,,Julgus“) koosseisu kuuludes võistkond­ liku kuldmedali. Meesüksik­ sõidu individuaalvõistluse lõpe­ tas Levandi 12. kohal.

(D/ERR/EE)

Eesti Naisliidu esinaine 1999–2019 Siiri Oviir ja esinaine alatest ok­­ toobrist 2019 Mailis Alt.

Korp! Indla USA koondis pidas talvepidu Korp! Indla USA koondise 11. jaanuari 2020. aasta talvepidu Oaktonis, Virginias oleks või­ nud sel aastal kanda kevad­ peo nimetust. Ootamatu soo­ jalaine tõi meile umbes +20C/70F soojakraadi ja lumepäeva pärast ei olnud seekord vaja muretseda.

Esmalt tähtsad asjad koo­ s­ olekul arutatud, sai pidu alata.

Saabus mitmeid külalisi ka teistest kohalikest korporatsioo­

nidest ja akadeemilistest organi­ satsioonidest. Esindatud olid nii Rotalia, Filiae Patriae kui Eesti Naisüliõpilaste Selts. Kel jõulu­ roogade järele juba igatsus, said kõhu täis lahke pererahva paku­ tavast omatehtud verivorstist, kapsast ja Saaremaa kadaka­ maitselise siirupiga sealihast, li­ saks kõigi teiste indlaensiste kaasatoodud hõrgutised. Juttu jätkus kogu õhtuks, ning õhtu lõppes traditsioonilise ühislaul­ misega. (J.O.)

Tagareas vasakult: vil! Helena Otsa, reb! Deborah Klepp, vil!! Kaja Kool, Jane Raub, Aliisa Altau, Tiiu Kera, Anu Oinas, Ilme Pagi, Relika Westhoff.

Esireas vasakult: aseesinaine vil! Kaia Kirchman, esinaine vil! Lya Karm, kirjatoimetaja vil! Jaane Orav.

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Nr. 2

Kirblas mälestati Jüri Uluotsa

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Integratsiooniküsimused Teisipäeval toimus politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressikonve­ rents, kus siseminister Mart Helme ja PPA peadirektor Elmar Vaher andsid ülevaate mullusest tööst. Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelt võttis informatsiooni kokku pikemas artiklis, mis jõudis ka Delfi portaali.

Kanadas elavale, eriti Torontos pole enam kaugeltki üllatuseks kirju linnapilt. Kuid Eestis liigutakse samas suunas, möödunud aasta jaanuaris, sügavas talves oli näiteks turul näha arvukalt Aafrika päritolu inimesi. PPA järgi on suurenenud India ja Nigeeria kogukonnad, mis paraku pole aga mitte Maarjamaa rahvaga kokku sulanud.

Võib toimuda getostamine. See on ju Torontos ka olemas, mitmed linnajaod on saanud nime „väike“, kas Itaalia, Portugal või Kreeka, et tuua suuremaid näitena. Ka eestlastel oli Kanadasse jõudes soov elada eestlaste läheduses. Kuivõrd Tallinnas sulandutakse, ei ole teada, turul küll need tõmmud eesti keelt ei osanud. Torontos pidi aga inglise keele selgeks saama, puhtpraktilistel kaalutlustel.

Praegune põgenike kriis, kus Türgi kaudu või Vahemerd ületades põgenetakse poliitilistel põhjustel hulgaliselt Euroopa Liidu riikidesse igal kuul, on maajagu sootuks muutnud.

Eestis pole need arvud veel tohutud, nagu näiteks Prantsusmaal ja Madalmaadel, Saksamaal. Ka Skandinaavia on paljudele põgenikele sihiks. Paraku kaasneb uustulnukatega ka kriminaalne tegevus, Rootis olevat näiteks Somaalia päritolu inimesi vanglates ebaproportsionaalselt palju. PPA pressikonverentsil Anvelti järgi seda faktiliselt ei nimetatud, küll aga rõhutas Helme, et Lääne-Euroopas on sisserännu tõttu „väga tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis“.

Helme esitas Nigeeria ja India kogukondade kasvu, öeldes isegi, et just Indiast pärit sisserändajad on nagu rakett visanud üles.

Põhilised immigratsiooni allikad on Helme sõnul õpiränne ja sellega kaasnev perekondade ühinemine. Et taas Torontoga võrdlust teha, sama olukord eksisteerib siin. Tihti aga perekonna vanemad inimesed, kas ema, isa või isegi vanavanem ei õpi kohalikku keelt selgeks. Pole ju tarvis, kui elad oma keelt rääkivate keskel. Küll aga tekitab see probleeme parameedikutel näiteks, kes peavad suhtlema kiirabi vajavatega, kes riigikeelt ei räägi.

Arvud on järgmised Anvelti järgi. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku (2018. a 1. jaanuari seisuga 435 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 600). India kodanikke elab Eestis 849 (2018. a 1. jaanuari seisuga 532 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 619). Väikese Eesti kohta siiski arvukas kasv, eriti kuna Eestis puudub Ameerika malli järgi nö sulamikatel.

Helme tundis muret, et mitmetes kogukondades elatakse isolee­ ritud elu, öeldes, et Lääne-Euroopa probleem „on otsapidi jõudnud ka meile“. Kuid rahvusvahelised kohustused ning inimlik vaade näeb, et neid inimesi tuleb toetada. Kiiresti muutuvas maailmas on Eestile integreerimisküsimus tulevikus paras pähkel.

TÕNU NAELAPEA

13. jaanuaril möödus õigus­ teadlase ja riigimehe Jüri Uluotsa sünnist 130 aastat.

Päev varem peeti Uluotsa kodukandis Kirblas tema auks mälestuspäeva.

Jüri Uluots oli nii Asutava Kogu kui ka mitme riigikogu koosseisu liige, Eesti õiguse ajaloo professor Tartu ülikoolis ja Eesti peaminister vabariigi presidendi ülesannetes ajal, mil riik oli Teise maailmasõja keeri­ ses.

Olles ise juba väga raskelt haige, nimetas ta 1944. aasta sügisel Saksa ja Nõukogude ­okupatsiooni vahele jäänud hetke ära kasutades ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega tagati Eesti riikliku järjepidevuse pü­ simine järgnenud okupatsioo­ niaastatel. ,,Tänu temale me võimegi öelda, et meil on ikkagi Eesti Vabariik olemas ja et me saame selge pilguga vaadata tulevik­ ku,“ ütles meenutushetkel rii­ gikogu esimees Henn Põlluaas.

Mälestuspäeval osales ka mitu Uluotsade suguvõsa liiget.

Jüri Uluots suri 1945. aastal Stockholmis. 2008. aastal maeti ta ümber Kirbla kalmistule.

(ERR/EE)

Valitsus toetas diginomaadi viisa eelnõu Neljapäeval toimunud istungil toetas Vabariigi Valitsus välis­ maalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahe­ takse luua diginomaadi viisa.

See võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaa­ didele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist.

Diginomaadideks nimeta­ takse inimesi, kes töötavad vee­ bipõhiselt samaaegselt erineva­ tes riikides ringi reisides, näiteks ITs, finantsvaldkonnas või turunduses. „Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväär­ tust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad seekaudu positiivset mõju koha­ likule ettevõtlusele,“ märkis siseminister Mart Helme.

Ministri sõnul on Eesti tun­ tud uudsete tehnoloogiliste la­ henduste poolest ja on rahvus­ vahelises mastaabis diginomaa­ didele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta.

Helme tõi välja, et regulat­ siooni väljatöötamisel on ar­ vestatud ka väärkasutusriskide vähendamisega. „Diginomaad saab Eestisse kaugtöö tegemi­ seks tulla üksnes vahendaja kaudu, kes diginomaadi siin vii­ bimise eest ka vastutab. See­juu­ res rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingi­ mused, muuhulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisa­ vad rahalised vahendid,“ märkis minister.

Jüri Uluotsa matmispaik Kirbla kalmistul.

Foto: Kai Kiilaspea

Eesti Pank andis välja hõbemündi Jüri Jaaksoni 150. sünniaastapäevaks

Venemaa valitsus astus tagasi. Uueks peaministriks saab Mihhail Mišustin

Eesti Pangas Tallinnas tut­ vustati eelmisel nädalal rii­ givanema Jüri Jaaksoni 150. sünniaastapäeva meenemünti.

Kokku vermiti 3000 hõbe­ münti, mille nimiväärtus on 15 eurot.

Hõbedase meenemündi au­ toriteks on kunstnikud Anna Roomet, Risto Tali ja Rait Siska.

Münt on tehnilise lahenduse poolest eriline. Sellel pole ser­ vaäärt, vaid on nõgus. Teised Eestis välja antud mündid on servaäärega, mis kaitseb münti kulumise eest.

Esimene ja teine münt anti pidulikult üle keskpanga en­ distele juhtidele Vahur Kraftile ja Ardo Hanssonile. Järgmised mündid said endale kingituseks kunstnikud. (Vt ka P. Järvelaidi artiklit Jüri Jaaksonist lk 5)

Kolmapäeval teatas Interfax, et Venemaa valitsus astus vas­ tavalt põhiseaduse paragrah­ vile 117 tagasi.

Varem esines Putin iga-aas­ tase pöördumisega föderaalkogu poole ja tegi ettepaneku võtta arutusele põhiseaduse paran­ duste pakett volituste osalise ümberjaotamise kohta võimuor­ ganite vahel. Täpsemalt tegi Putin ettepaneku anda riigi­ duumale õigus kinnitada, mitte ainult kooskõlastada, peaminist­ ri, asepeaministrite ja teiste va­ litsuse liikmete ametisse mää­ ramine.

Putini kohtumisel valitsuse liikmetega ütles Medvedev, et Putini pöördumises föderaal­ kogu poole mainiti tervet rida fundamentaalseid muudatusi Vene Föderatsiooni põhiseadu­ ses. „Selles kontekstis on selge, et meie kui valitsus peame and­ ma presidendile omalt poolt võimaluse võtta selle jaoks vastu kõik vajalikud otsused. Neil asjaoludel arvan ma, et oleks ­ õige, et vastavalt Vene Föderat­ siooni põhiseaduse paragrahvile 117 astuks Vene Föderatsiooni valitsus ametis olevas koossei­ sus tagasi,“ ütles Medvedev.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et on valitsuse tööga rahul: ei õnnestunud ära ­ teha kõike, aga see ei olnud ka võimalik.

TASSi teatel saab Dmitri Medvedevi asemel uueks pea­ ministriks Mihhail Mišustin, kes töötas senini Föderaalse Mak­ suteenistuse juhina ja pole ava­ likkuses tuntud.

Interfaxi teatel pakkus Putin pakkus Medvedevile Venemaa Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja ametikohta. (D/EE)

Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused.

Välismaalaste seaduse muut­ mise seaduse eelnõuga sätesta­ takse lisaks veel kutsuja kohus­ tused tööandjale, kes regist­ reerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse ­pikaajalise viisa taotlemist.

(Allikas: siseministeerium)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

3

Iraan tunnistas, et Ukraina reisilennukit Osa Iraagis teeninud Eesti kaitseväelastest tabasid väljatulistatud raketid Juba varem kahtlustatud võimalust, et eelmisel nädalal Iraanis alla kukkunud Ukrai­ na reisilennukit tabasid Iraani raketid, on nüüd riik tunnis­ tanud.

New York Times avaldas sel nädalal oma veebiküljel raketi­ rünnakust ka video. Turva­ kaa­ mera salvestisel võib näha, kui­ das raketid tabasid lennukit umbes 30-sekundilise vahega.

Iraan tulistas nädala eest Teherani lähedal alla Ukraina reisilennuki Boeing 737. Kõik lennukis olnud 176 inimest hukkusid. Riik tunnistas oma süüd mitu päeva hiljem, kinnita­ des, et tegemist oli eksitusega.

Iraan teatas teisipäeval, et al­ latulistamisega seoses on kinni

peetud mitu inimest. Riigi presi­­ dent Hassan Rouhani kor­ das televisioonis lubadust, et juhtumit uuritakse hoolega ja kõiki lennuki tulistamise eest vastutajaid karistatakse.

Samal ööl, kui lennuk alla tulistati, oli Iraan rünnanud ra­ kettidega kaht Iraagi sõjaväe­ baasi, mis majutasid USA sõdureid. Enne Iraani raketiintsidenti olid Teherani ja Washingtoni suhted väga pinge­ lised, sest Ühendriigid tapsid jaanuari algul droonirünnakus mõjuvõimsa Iraani kindrali Qasem Solei­mani.

Lennuki allatulistamisele on Iraanis järgnenud valitsusvas­ tased meeleavaldused.

(BNS/ERR/EE)

Kanada, USA ja Mehhiko majanduskokkulepe sai USA senati heakskiidu

Savisaare kaasuses sai süüdimõistva kohtuotsuse vaid Kalev Kallo

Neljapäeval kiitis USA senat heaks Kanada, USA ja Meh­ hiko uue kaubandusleppe.

Senaatorid toetasid häältega 89-10 eelnõu, mis jõustab 2018. aastal sõlmitud USCMA leppe.

Edasi saadetakse lepe presi­ dendile allkirjastamiseks.

Uus lepe asendab 1994. aas­ tal sõlmitud Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepet (NAFTA).

(CTV/EE)

Kuninganna kiitis heaks prints Harry ja Meghani soovi elada iseseisvamat elu Esmaspäeval tehtud avaldu­ ses, ütles Briti kuninganna Elizabeth II, et nõustus prints Harry ja tema abikaasa hert­ soginna Meghani sooviga elada iseseisvamat elu.

Kuninganna sõnul lepiti kok­ ku, et ,,tuleb üleminekuperiood, mil Sussexid veedavad aega Kanadas ja Ühendkuningriigis“.

Kuninganna lisas, et lahenda­ mata on veel mitu teemat, kuid ta soovib, et need lahendataks lähiajal.

Harry ja Meghan kavatsevad endi sõnul toetada kuningannat jätkuvalt täielikult ning teha kuningakoja kõrgete liikmetega koostööd.

Paljud britid arvavad, et prints Harry peaks loobuma oma õigusest troonile ning mak­ sumaksja ja kuningakoja raha­ lisest toetusest.

Montrealist lõunas toimus maavärin MONTREAL. Esmaspäeva hommikul toimus Montrealist lõunas, USA piiri lähedal 4.0 magnituudine maavärin.

Earthquakes Canada sõnul teateid kahjustustest polnud.

Kõige suurem registreeritud maavärin selles piirkonnas (5.8 magnituudi) toimus 16. sept.

1732. Teadlaste sõnul elame

Harju maakohus mõistis teisi­ päeval Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioo­ nikaasuse osalistest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo, kirjutas ERR. Kohus leidis, et Kallo süü korrupt­ sioonis on tõendatud ja tal tuleb kanda tingimisi pool­ teise aasta pikkune vangistus kaheaastase katseajaga. Ette­ võtjad Aivar Tuulberg ja Vello Kunmani mõistis kohus õi­ ­ geks; ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.

Kallo ütles pärast kohtuot­ suse väljakuulutamist ajakirjani­ kele, et ta ei ole enda arvates seadusega pahuksisse läinud ja tõenäoliselt kaebab otsuse edasi.

Riigiprokuratuur süüdistas endist Tallinna linnapead ja Keskerakonna juhti Savisaart Tallinna eelarvevahendite ka­ sutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäe­ maksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmi­ ses.

Savisaarele altkäemaksu and­ mises süüdistatuna olid kohtu all ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistas prokuratuur kaasaaitamises alt­ käemaksu andmisele ja võtmi­ sele.

2018. a lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisun­ di tõttu kohtu alt. (Lüh. ERR) siis­ki seismiliselt aktiivses tsoo­ nis, maavärinad võivad juhtuda igal ajal ning inimesed peaks igaks juhuks olema ette valmis­ tatud, näiteks peaks olemas ole­ ma earthquake readiness kit, ekstra veevarud kodus, tas­ kulambid jm., samuti tegema kindlaks, et rasked objektid oleks hästi kinnitatud seinte külge. (CTV/EE)

on tagasi Eestis

Kolmapäeva pärastlõunal jõu­ dis Eestisse tagasi neli Iraagis teeninud ja sealt Kuiveiti ümber paigutatud Eesti kait­ seväelast. Kaks kaitseväelast ja operatsiooni staabis teeniv Eesti Iraagi kontingendi vanem kolonel Tõnu Miil jät­ kavad teenistust.

Väljaõppemeeskonna rotat­ siooni tähtaeg hakkab lähenema ning kuna neil pole Iraagis praegu võimalik oma ülesan­ deid täita, siis otsutas kaitseväe juhataja neli kaitseväelast koju kutsuda, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“.

Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve kuueliikmelise väljaõppemees­ konna ja ühe vanemohvitseriga rahvusvahelises sõjalis-stratee­ gilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julg­ e­ olekujõudusid.

Inherent Resolve’i eesmär­ giks on Daeshi (ISISe) vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus ning operatsioonil osalemisega suurendab Eesti Euroopa ja NATO julgeolekut. Enne üm­ berpaigutamist teenis vane­ m­ ohvitserist Eesti kaitseväelane Bagdadis ja väljaõppemeeskond Al-Assadi õhuväebaasis (linnu­ lennult ca 180 kilomeetrit Bag­ dadist). (ERR/EE)

Eelmise aasta loomulik iive oli Eestis negatiivne Siseministeeriumi andmetel registreeriti 2019.a Eesti pere­ konnaseisuasutustes kokku 13 897 sündi ja 15 386 surma.

Statistikaameti andmete järgi sündis aasta varem, 2018. aastal 14 367 ja suri 15 751 inimest.

Loomulik iive on Eestis nega­ tiivne püsinud viimased üheksa aastat. Viimati oli Eestis loomu­ lik iive positiivne aastal 2010.

Poisse sündis eelmisel aastal 7096 ja tüdrukuid 6801. Kaksi­ kuid sündis 208 paari, neist 77 paari poisse, 60 paari tüdrukuid ja 71 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud.

Tallinnas registreeriti eelmi­ sel aastal 4917, Tartumaal 2060, Harjumaal 1876, Ida-Virumaal 899, Pärnumaal 857, LääneVirumaal 613, Viljandimaal 419, Saaremaal 345, Raplamaal 335, Võrumaal 316, Järvamaal 300, Põlvamaal 241, Jõgeva­ maal 239, Valgamaal 224, Läänemaal 188 ja Hiiumaal 68 lapse sünd.

Aasta populaarsemad poiste eesnimed olid Robin, Sebastian, Hugo, Oliver, Mattias, Rasmus, Kristofer, Mark, Oskar, Martin ja Robert; tüdrukute eesnimed Mia, Sofia, Emily, Lenna, Marta, Hanna, Alisa, Eliise, Maria ja Saskia.

Eelmisel aastal sõlmiti 5891 abielu, neist 460 vaimulike poolt. Lahutati 2532 abielu. Uus nimi anti 1704 isikule. Neist eesnimi 498, perekonnanimi 1066 ning ees- ja perekonna­ nimi 140 inimesele. (SMPT/EE)

Filipiinide Taali vulkaani purse Siin fotol näeme möödunud aasta jaanuaris tehtud imeilu­ sat vaadet Taali järvele, mis asub ühe Filipiinide suurema Luzoni saare edelaosas, Ba­ ­ tangase provintsis. Fili­ piinide 7641 saarest on vaid 2000 asustatud. Taali järv on kaateri järv, mille keskel asub Vulkaani saar koos Taali vulkaaniga. Saarel elas hiljuti üle kuue tuhande inimese, kel tuli selle saare piirkonnast kiiremas korras lahkuda pü­ ­ hapäeval, 12. jaanuaril alguse saanud Taali vulkaani elav­ nemise tõttu. Kõigile kuni 17 kilomeetri raadiuses Taali vulkaanist elavatele inimestele anti kätte evakueerumiskäsk.

Taal asub umbes 65 kilo­ meetri kaugusel Filipiinide pealinnast Manilast ja on ­ Filipiinide väikseim, kuid üks aktiivsemaid vulkaane. Viimase viiesaja aasta jooksul on toi­ munud ligi 34 vulkaanipurset.

311 m kõrgusega Taali vulkaani purse oli eelnevalt 1977. a. ja nüüdsete maavärinate ning vul­ kaanipurske tulemusel on kõik seda ümbritsev loodus ja ela­

mud kattunud paksu tolmukihi alla. Paljud majad on hävinud ning kokku varisenud. Filipii­ nide vulkanoloogia ja seismo­ loogia instituut on teatanud, et alates möödunud pühapäevast on registreerinud vulkaani lähe­ duses ligi kolmsada maavärinat.

Kardetakse, et vulkaan võib tõeliselt laavat purskama hakata kas lähemate tundide või päe­ vade jooksul.

Umbes sada tuhat inimest on juba lahkunud ohtlikust piirkon­ nast. Paljud nendest aga proo­ vivad tagasitee leida, et hoolit­ seda oma kariloomade, aedade ning põldude eest, sest sellest sõltub nende igapäevane elu ja tulu. Taali vulkaani lähedal ela­ vad inimesed on tugevasti kan­ natada saanud. Hetkel on Taali vulkaani tegevus natuke vai­ bunud, kuid see pole lõplik.

Kogu maailm jälgib Taali vul­ kaaniga seotud hetkeseisu ja sündmusi.

Kanadas elab üks miljon inimest, kelle sünnimaaks on Filipiinid; nendele on see eriti oluline ja südamelähedane.

Tekst ja foto: ©ÜLLE BAUM

4

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Hillar Lauri: ,,Õppida Eesti kunsti tundma ja väärtustama on olnud pikk ja huvitav teekond“ Läksid Eestisse elama juba 1990-ndate aastate algul, kui taasiseseisvunud Eesti Vaba­ riik oli alles väga noor. Mis Sind sinna viis?

Kolisin Eestisse 1991.a. lõ­ pus ja alustasin seal tööd 2. jaanuaril 1992.

Ma olen sündinud Torontos ja käinud kahes Toronto ülikoo­ lis, York University ja U of T. Kui Eesti sai taasiseseisvaks, olin mina vandeadvokaat Toronto kesklinnas. Mõtlesin, et olen veel noor mees ja võiksin panustada enda vanemate sünni­ maa uude algusesse. Mingil määral rääkisin eesti keelt ja ma teadsin, et mõned Kanadaeestlased olid kolinud Eestisse ja asunud tööle Eesti Välis­ ministeeriumisse. Võtsin kon­ takti ministeeriumiga ja sain neilt tööpakkumise. Alguses oli­ gi plaan jääda Eestisse aastaks, aga üks asi viis teiseni, aastad läksid ja tänaseks olen Eestis elanud 28 aastat.

Kuidas kulges kohanemis­ protsess? Millised olid suuri­ mad erinevused, millega Ees­ tisse elama minnes silmitsi seisid, võrreldes Kanada elu­ ga?

Alguses oli kohaneda raske nagu ikka, kui kolid enda kodu­ kandist eemale. Kõige tähtsam oli leida uusi sõpru. Selleks oli Korp! Vironia väga oluline va­ helüli. Mitmed mu tänased pari­ mad sõbrad on pärit 1990. aas­ tate Vironia kontaktidest. Algul käisin ma rohkem läbi välis­ maalastega, kuna nendega oli

Hillar koos poeg Martiniga tema gümnaasiumi lõpetamisel 2018.a.

Foto: erakogust

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

kergem kontakti luua. Aga kõik mu välismaa sõbrad lahkusid Eestist mingi aja pärast, mina olin aga otsustanud jääda.

Panustasin tugevamalt kohalike eestlastega sidemete loomisele ja oman tänaseks päevaks tore­ dat ja kirjut sõpruskonda.

Oled näinud mitme aasta­ kümne jooksul põhjalikke muudatusi, mida elu Eestis on läbinud. Tahaksid ehk midagi neist eriti esile tuua?

1990. aastate algul oli Eesti ,,the wild East“. Kehtis talon­ gisüsteem. 1992. aastal oli inflatsioon peaaegu tuhat prot­ ­ senti aastas. Keegi ei teadnud, mis riigipühad kehtisid (oli 1. mai sotsialistlik püha või Volbriöö; kas peaks tähistama naistepäeva?...) Ühiskonna kor­ raldus oli pea peale pööratud nagu igas teises Ida-Euroopa riigis.

Aga aeg läks edasi, kõik lok­ sus omale kohale ja positiivsed muutused toimusid üllatavalt kiiresti. Tänaseks on Eesti sta­ biilne riik nagu teised põhjamaa riigid. Eestis kehtib seesama euro, mis Saksamaal või Prant­ susmaal. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige ja oleme valitud ÜRO Julgeolekunõu­ kogu (Security Council) mit­ tealaliseks liikmeks.

Eestit külastades ja siin aega veetes mõistate, kuidas Eesti on heas mõttes tavaline Lääne riik, nendesamade probleemidega, mis on ka teistel Lääne riikidel.

Nagu eesti vanasõna ütleb: oma silm on kuningas.

Missugune on olnud Sinu töö ja karjäär?

Pärast erinevates ministeeriu­ mites töötamist olin ma järg­ mised kolm aastat The World Bank Eesti filiaali juht. See oli ülimalt põnev aeg, kuna noor taasiseseisvunud Eesti oli üle minemas Nõukogude plaanima­ jandussüsteemilt kapitalistlikule Lääne majandusmudelile. Olla nende muutuste keskel oli haru­ kordne võimalus.

Pärast MBA omandamist INSEADis Prantsusmaal läksin ma tööle NY börsil noteeritud Ameerika elektrienergia toot­ mis­ ettevõttesse, kellel oli juba Eestis käimas tehing, et erasta­ da Eesti põlevkivikaevandused ja elektritoomisvõimsused. Te­ gelesin sellega kuus aastat. Siis sain aru, et olin jäänud Eestisse alaliselt.

Pärast seda olen olnud tegev mitmel alal: ehitasin üles raa­ matupidamisfirma, olin asutaja ja juhatuse liige (koos Taani partneritega) start-up’is, mis arendas radioloogia tõlke tark­ ­ vara ja hiljuti tegin koostööd Eesti firmaga, kes oli võitnud Maailmapanga rahvusvahelise hanke, et nõustada Ukraina Tervishoiuministeeriumi e-ter­ vise strateegia välja arendamist.

Veetsin palju aega Kiievis.

Ma olen tänase päevani säili­

Nr. 2

Annetaja tutvustus: Viru Vanemad Katrin Marley

Hillar Lauri koos abikaasa Tiinaga Michael Sittowi näituse avamisel suvel 2018.a.

Foto: erakogust

tanud oma vandeadvokaadi staatuse Ontarios.

Kuidas, millal hakkasid huvituma (eesti) kunstist, mil­ lal alustasid kogumisega, mis on põnevamad/lemmikumad tööd Sinu kogus?

Olen alati olnud kunstihu­ viline ja kasutanud igat võima­ lust, et külastada kunstimuu­ seume, kus iganes ma reisinud olen. Eestisse kolides külastasin regulaarselt galeriisid, näitusi ja oksjone. Hakkasin lugema eesti kunstist ja kui 2008. aastal loodi Eesti Kunstimuuseumi ­ Kunstisõprade Selts, olin üks asutajaliikmetest. Koos KUMU kunstiteadlastega tutvustasime eesti kunsti Kanada muuseu­ mitele. Aitasin korraldada Eesti kunstnik Michael Sittowi näi­ tuse kaasfinantseerimist Kana­ da- ja Ameerika-eestlaste poolt.

Näitus toimus nii KUMUs Tallinnas kui Washington D.C. National Gallery’s aastal 2018.

KUMUs kohtasin ma ka oma tulevast abikaasat, kes töötas seal.

Ma olen kogunud Eesti kuns­ ti 1990. aastate lõpust. Õppida Eesti kunsti tundma ja väärtus­ tama on olnud pikk ja huvitav teekond, mille käigus ma olen palju õppinud ja arenenud.

Minu lemmikžanr on graa­ fika.

Mida soovitad teistele, kel mõte tänasel päeval Eestisse kolida?

Mu soovitus on teha seda järk-järgult ja mitte ühe suure otsusega. Kui oled noor, mine õpi mingis Eesti ülikoolis üks aasta (väga mitmed kursused on õpetatud ülikoolis inglise kee­ les). Vaata, kuidas meeldib.

Kui oled natuke vanem, püüa leida Eestis ajutist tööd kasvõi suvekohvikus või mujal teenin­ duses. Vaata, kuidas istub. Siis otsusta, kas tahad siia pikemaks ajaks kolida.

IT taustaga inimestel on ker­ gem Eestis tööd leida kui teis­ tel. Eestis on mitmeid IT firma­ sid ja start-up’e, kes nõuavad ingliskeelseid IT teadmisi.

Eestisse tulijate keeletase võib olla väga erinev, ma soovi­ taks neil võtta mingeid eesti keele kursuseid, et parandada oma kirjakeelt ja grammatikat.

Selleks, et leida sõpru ja in­ tegreeruda kohalikku ellu, võta osa nii paljudest vabaaja tege­ vustest kui võimalik – astu ­rahvatantsurühma, laulukoori, mängi ,,pick-up“ korvpalli, astu kunstisõprade liikmeks või ühine mõne tööstus-kaubanduskojaga.

EE

Katrin (Kati) Marley tunnistab, et on sündinud ja kasvanud estofiiliks – ning kavatseb täielikult selliseks jäädagi.

Mis tähendab, et tema ja ta pere jaoks on uue International Estonian Centre (IEC) loomine ja selle toetamine täiesti enesestmõistetav. ,,Olen väga praktilise mõtlemisega inimene,“ selgitab Kati. ,,Vaatan ning uurin kõiki fakte ja numbreid ning kui näen, et asjal on mõtet, siis saab asi minu toetuse. Ma tean, et mu pere ja mina hakkame uut keskust kasutama ja minu otsus on seda nii palju toetada kui võimalik.“ Kati ütleb, et kasvades üles Toronto eestlaste aktiivses kogukonnas, oli tema kolmel lapsel sama tugev eesti kultuuril põhinev kasvatus kui tal endal.

Kati tütar Taimi Hooper ja abikaasa Sean elavad Cambridge’is. Nende tütar Maali, 4, sammub juba peretraditsioo­ nide jälgedes ja osaleb entusiastlikult Eesti lasteaias. Poeg Paul asub elukaaslase Kairi-Ly Tammeoksaga Tallin­ nas, poeg Allan Torontos.

Kati töötas 40 aastat Torontos, St. Michael’s haigla kliinilise farmatseu­ dina, spetsialiseerudes palliatiivsele hooldusele ja geriaatriale. See hõlmas kolmeteist aastat tuge Casey House’is – AIDS-i patsientide hooldushaiglas, selle haigusepideemia keerulistel ja väljakutseterohketel aegadel.

Talle meeldis väga oma töö, kuid seletab, et on pensionipõlves palju rohkem tegev, kui kunagi varem.

Kati ütleb: ,,Tartu College’i loengud ja üritused on lihtsalt suurepärased.

Ma olen kohal, ükskõik, mida VEMU ka korraldab.“ Lisaks Maali eest hoolitsemise rõõmule meeldib talle reisida, käia teatris, kuulata muusikat ning pühendada aega täiendõppele erinevates valdkondades.

Kati ja tema pere on kogukonnas alati olnud äärmiselt aktiivsed.

Ta on kauaaegne Ööbiku koori liige ja osalenud aastaid nii tavaliikmena kui ka juhi rollis gaidide töös ning rahva­ tantsugrupi tegevuses. Samuti töötas ta kaheksa aastat Eesti Maja juhatuses sekretärina.

Tema vanemad Bruno ja Elsa Lindre olid juhtivatel kohtadel sellistes organisatsioonides nagu Eesti gaidid ja skaudid, Kotkajärve laager ning VanaAndrese kirik. Kati jaoks oli iseenesest mõistetav käia nende jälgedes.

Ta oli ka rahvatantsu grupi juhendaja ja andis teatepulga edasi oma tütrele Taimile, kes on nüüd Kunglanimelise populaarse tantsugrupi üheks liikumapanevaks jõuks. ,,See on vist geenides,“ ütleb Kati.

Abhaasia president astus tagasi Eelmisel pühapäeval teatas Gruusia separatistliku piir­ konna, rahvusvaheliselt tun­ nustamata Abhaasia president Raul Hadžimba oma tagasias­ tumisest. Tagasiastumisele eel­ nesid neli päeva kestnud mee­ leavaldused pealinn Suhhu­ mis, kus protestijad polnud rahul septembris toimunud presidendivalimiste korral­ duse ja ametliku tulemusega.

Hadžimba tagasiastumisaval­ duse luges pühapäeva hilisõhtul presidendi administratsiooni ees ette endine peaminister Sergei Šamba, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

Taimi onutütred Karin ja Elin on samuti rahvatantsuõpetajad Kungla lasterühmas ja Toronto Eesti koolis. ,,Me olime nii rõõmsad, kui Kungla lubati 2019. aastal taas Eestisse tantsupeole,“ rääkis ta. ,,See oli tõeline au.“ Kati on väga rahul, et neli suuremat Torontos asuvat Eesti organisatsiooni on asunud projekti toetama ja läbi viima: Tartu College, Toronto Eesti ­ Ühispank, Toronto Eesti Maja ja Eesti Sihtkapital Kanadas. ,,Eesti kogukonna jätkusuutliku tule­ vase kodu teema oli nii kauaks una­ russe jäetud,“ nimetas Kati. „Olen​​ äärmiselt tänulik, et nüüd leidub grupp andekaid inimesi, kes on võtnud selle töö käsile. Meeskonna teadmiste ulatus ja põhjalikkus on uskumatu.“ Kati usub, et uus IEC tugineb eelmise põlvkonna poolt kaasa antud tugevusele. ,,Eesti kogukonnas tuksub süda veel ikka üsna tugevalt, nii et vajame kohta, kus kokku saada ja tagada, et see uus elu täis kodu püsiks terve ja jätkusuutlikuna.“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Valimiskomisjon on määra­ nud järgmiste presidendivali­ miste toimumisajaks 22. märtsi ning asepresident Aslan Bart­ sitsi sõnul ei kavatse Hadžimba enam kandideerida.

Enamus maailma riike peab 1990. aastate alguses sõja ja rohkete inimõigusrikkumiste saatel Gruusiast lahku löönud piirkonda endiselt Gruusia osaks. Moskva ja paar tema liit­ last aga tunnustasid Abhaasia iseseisvust pärast 2008. aasta Gruusia sõda. Sarnane otsus ­tehti ka Lõuna-Osseetia suhtes.

Abhaasias viibivad Vene väed ning Moskva on piirkonda ka majanduslikult toetanud.

(ERR/EE)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Riigivanem Jüri Jaakson (1870–1942) – 150 Kui kümme aastat tagasi andis Eesti Post välja Jüri Jaaksonile (1870-1942) pühen­ datud postmargi, mis oli sar­ jas „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018“ neljas mark, siis Jüri Jaaksoni 150. sünniaasta­ päevaks andis Eesti Pank välja hinnalise meenemündi (vt ka uudist lk ….). Jüri Jaaksoni mündi väljaandmine on väga sümboolne, sest tegu on Eesti Vabariigi pikaaegse Eesti Panga presidendiga. Sel aastal oli Jüri Jaaksonile pü­­ hendatud üritus Eesti Pangas omamoodi eriline, sest kutsu­ tutel oli võimalus teha ring­ käik Eesti Panga presidendi kabinetis, kus ajaloo keerd­ käikudele vaatamata on säili­ nud suur osa mööblist, mida näeme ajaloolistel fotodel, kus veel Jüri Jaakson istus Eesti Panga presidendi töölaua taga.

Kanada päevikust

Karmid sammud Heaoluriik sekkub jubagi liialt tihti oma nõudmistega kodaniku ellu. Taas said ontariolased kinnitust sellest ­ möödunud nädalal, kui kon­ servatiivne valitsus teatas muu­tustest tervishoiusüstee­ mis, mis on mõneti arusaadav, teisalt aga teeb jällegi, eriti vaesematele meie kogukonnas, elu mõttetult keeru­ liseks.

Tavaliselt teevad sotsialistli­ kud, liberaalsed valitsused nii.

Ent konservatiivid, kelle põhi­ mõtteks on ju majanduslikult mõistlikult tegutseda, on astu­ nud sammu, mis on pisut karm, ei hoia raha kokku, vaid pigem suurendab büro­ kraatide arvu ning raiskab lihtsureliku aega.

Pealtnäha nõue, et esimeseks juuliks olgu igal Ontario elani­ kul, Kanada kodanikul uus, ro­ heline fotoga tervishoiukindlus­ tust kinnitav kaart, asendamaks eelmist, punast ja valget vaid allkirjaga kaarti, pole tingimata laita. Mälu järgi oli see provint­ si esimene viipekaart, asenda­ des eelmist OHIPi paberist kindlustusekaarti umbes (35?) aastat tagasi. Juba 1994. aastal asus Bob Rae sotsialistlik NDP valitsus neid kaarte asendama.

Leiti, et neid viimaseid kaarte

16. jaanuaril 2020 möödus Jüri Jaaksoni sünnist 150 aastat.

Jaakson kuulub Eesti riikluse ajaloos nende hulka, keda ameeriklased nimetavad riigi isaks. Vandeadvokaadina endale juba nime teinud Jüri Jaaksonist sai väga oluline isik, kes koos Jaan Poskaga oli aktiivne ja osav suhtleja, kui otsustati Eesti ala autonoomia suurenemise võimalusi veel Petrogradis.

1917. aastal oli just vandeadvo­ kaat Jüri Jaakson Eestimaa ku­ bermangukomissari Jaan Poska (1866-1920) abi.

Kui vaadata veidi varase­ masse ajalukku, siis tõusid kaks eesti soost advokaati – Jaan Poska ja Jüri Jaakson – ame­ tisse, mida vaid veidi varem oli nimetatud kuberneriks ja kuber­ neri asetäitjaks, Vene impee­ riumis olid need ametid alati väga kõrgelt hinnatud administ­ raatorikohad. Ajalooliselt olid neil kohtadel sageli istunud kas mehed tuntud aadliperekon­ dadest või kõrge auastmega sõjaväelased (kindralid). Kui ­ vaatame aga 1917. a järgnenud aastaid, siis just J. Poska ja J. Jaakson pidid Eesti riigi sündi­ mise eel ja ajal seisma hea selle eest, et tõestada nii sees- kui väljaspool tulevase Eesti riigi piire, et eesti mehed on võime­ lised ise riigi juhtimisega hak­ kama saama.

Jüri Jaakson oli ka Eesti ­omariikluse esimeste kõige olu­ lisemate ja keerulisemate ot­ suste tegemise juures, sest ta oli 1917–1918 Maanõukogu liige

ja Maanõukogu esimene abiesi­ mees. Jaaksonile pandi 1918. a.

Saksa okupatsiooni lõpul üles­ andeks olla Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt, mis kahtlematult väga keeruline ja suurt enesekontrolli nõudev ülesanne. Olles olnud vahetult Eesti Vabariigi sünni juures, jääb Jaakson aktiivselt osalema poliitikas Eesti riigi kujune­mise aastatel, jagades kogenud riigi­ mehena oma riigi saatust nii headel kui halvematel aegadel.

Raskeid aegu oli Jaak­ soni poliitilises elus mitmeid ja isegi ta riigivanemaks oleku aasta langeb perioodi, kui Eestis oli vaja palju ümberkorraldusi teha.

1. detsembri 1924.a. mässukatse oli pannud ka ühiskonna tervi­ kuna mõtlema, kas omariiklus on ikka õigel teel. See tähendas vajadust ning julgust vastu võtta otsuseid, mida riigi rahulikuma arengu ajal poleks olnud vaja teha.

Jüri Jaaksoni poliitiline bio­ graafia on tõeliselt muljetaval­ dav: 1918–1920 Ajutise Valit­ suse ja Vabariigi Valitsuse kohtuminister, 1919–1920 Asu­ tava Kogu liige, 1920–1932 I-IV Riigikogu liige, 1926–1940 Eesti Panga president, 1935– 1938 Riigi Majandusnõukogu liige, 1937. aastal Rahvuskogu liige ja 1938–1940 Riigi­ nõu­ kogu liige.

Jüri Jaakson vangistati NKVD poolt 14.06.1941 Tal­ linnas ning küüditati Siberisse Sosva vangilaagrisse, kus 71-

on provintsis rohkem kui ela­ nikke, kuritarvitati juurdepääsu konsultatsioonidele, ravile saa­ misele ning rohtude väljakirju­ tamisele. Sest kes see ikka arsti kabinetis kontrollib allkirja.

Hetkel on vaid 2% ontariolastel see kaart, mis kehtib siiski.

Miks ei võiks olukord nii edasi olla?

Kuid Doug Fordi valitsus ­esitab pea et drakoonilisi nõud­ misi, et saaks kas haiglasse või aastasele nö ülevaatusele. Pida­ gem meeles, et sellist asja nagu tasuta tervishoidu ei ole.

Liberaa­lid sätestasid tervishoiu­ maksu tulumaksule otsa, sõltu­ valt sissetuleku suurusest. Ja tulumaksust jubagi suunatakse ­ raha tervishoiule, maks maksu otsa. Kui Tommy Douglas, Saskatchewani sotsialist võitles universaalse tasuta tervishoiu eest – saavutus, mille eest teda hinnati möödunud sajandi täht­ samaiks kanadalaseks, oli see selleks, et hädaolukorras ini­ mene ei pankrotistuks. Mitte aga iga väikse nohu, köha, lööbe tõttu arstiaega hõivates.

Tänapäeval on interneti tõttu saadaval igasugust informat­ siooni. Inimesed, kel pole üldse meditsiinilist haridust ega mõis­ tust, teevad enesele ise diag­ noosi ja veenduvad, et on tõsine haigus juures. Halvates nii tead­ matuses arstide aega. Hüpo­ hondrikute arv paistab aina

kasvavat.

On muidugi neid, kes ise end kodus sidrunitee, viinasokkide või sinepiplaastriga ravivad kül­ metusest või naha irritat­ sioonidest, kes elavad üle gripi ilma tohtrit tülitamata, mine­ mata kabinetti pisikuid levita­ des. Aga mõistus on moodsal ajastul vahel defitsiitkaup.

Poliitikutel eriti.

On müüt, et Douglase tõttu on olnud tasuta OHIP või ter­ visekindlustsus kõigile. Kui päe­ vikupidaja 80ndatel pisikest ehitus-, majaparandusfirmat pi­ das, siis tuli tal igal kuul OHIPi makse maksta. Miks? Kuna ei olnud sätestatud universaalsus.

Varem CBCs tööl olles oli see osa hüvistest. Sae ja haamriga tegutsev tööline oleks aga rumal, kui töötaks kindlustuseta. Nii et pidi maksma. Õnneks muudeti süsteemi, aitas kodakondusest ja elukoha kinnitamisest, OHIP saigi päriselt tasutuks.

Ontario konservatiivid nõua­ vad aga nüüd arusaamatult palju uue kaardiga. Esiteks tuleb seda taotleda isiklikult. Kui posti teel saab riigipassi, siis miks mitte OHIPi kaarti? Ja käib üle mõis­ tuse, et pärast sabas seismist, ootamist tuleb kolme isikut kin­ nitavat ametlikku dokumenti või kaarti esitada. Alul Kanada ko­ dakondsust, passis on pilt ole­ mas. Siis tõestada, et oled alaline Ontario elanik, seda vaid

Tallinnas, Poska 51 majas elas pikka aega J. Jaakson.

aastane riigimees oli tunnistatud füüsiliseks tööks kõlbmatuks. 4. aprillil 1942.a. Moskvas toi­ munud erinõupidamise otsusega mõisteti Eesti Vabariigi riigi­ mees J. Jaakson surma ning 20. aprillil 1942. a. hukati ta Venemaal Sverdlovski vanglas.

Tänapäeva ajaloolased on püüd­ nud mõista meie riigimeeste saatuse tagapõhja ja uurinud ka nende käitumist repressioonide ajal. J. Jaaksoni toimikust leiab ühe haruldase ja kõneka doku­ mendi, mis „kinnitati koos süüdistuskokkuvõttega nn me­ mo­ randum“, kus kirjas, et ,,võimud jõudsid J. Jaaksoni osas täielikule veendumusele, et teda pole võimalik värvata agentuuritööle“. Moskvasse saa­ detud jälitusmaterjalid võtsid selle kokku väga lühidalt – „EI“, kuid tähendus sellel lühikesel vormelil palju suurem.

Nõukogude võim pidi tunnis­ tama vangis nõrkenud Eesti rii­ gimehe füüsiliseks tööks kõlb­ matuks, kuid samas tunnistama,

kas juhiloaga või selleks mõel­ dud Ontario fotokaardiga. Aga siis on veel kolmandat tarvis.

Miks? Eelmisel kahel on ju foto ja aadress olemas. Kuid küll sobivat selleks kolmandaks ­ krediitkaart.

Nüüd küsigem. Paljudel neist, kes majanduslikult rabelevad üha kallimaks minevas linnas elamisega, on kõik kolm ole­ mas? Kõik ei suuda autot pida­ da või neil pole sohvrilube.

Krediitkaarte naljalt igale välja ei anta. Paljud vaesed, kuigi valdav osa võitleb kas vaimse tervisega või mingi sõltlusega, ei saa näidata püsielukoha kinnitust. Ent nad on siiski ­ inimesed, heaoluriigis ei tohiks neile arstiravi keelata. Töökoha kaotamine, ajal kui nö 1%, riigi jõukas koorekiht aina saab rikkamaks, pole nende süü. ­ Douglase ideaalid on pahupidi pööratud, konservatiivide poolt.

Ning veel – nagu passigi, tu­ leb tervishoiukaarti uuendada.

Jälle sabas seista. Mitte mak­ suline nagu pass, roheline OHIP kaart on tasuta, kuid siiski, ajakulu on mängus. Vana puna­ valge kaart kehtis peaaegu pool sajandit uuendamiseta. Nüüd aga enam ei kõlba. Ka perearsti leidmine on keerukas, vanemad lähevad pajukile või ei võta uusi patsiente. Kui veab, siis leidub mõni noorem arst, kes kindlasti elab kauem kui vanem

et teda ei olnud võimalik painu­ tada koostööle uute võimudega.

Vangla- ja represseerimistoimi­ kute lugemine pole ka profes­ sionaalsetele ajaloolastele kerge lektüür ja sageli võib nende toimikute salakeel olla järgne­ ­ vatele põlvkondadele, kes üles kasvanud juba vabas ühiskon­ nas, keeruline mõista. Jaaksoni puhul saame vangitoimikute lugemisel veel kord kinnitust, et mees, kes oli juba eakas ning füüsilise kokkuvarisemise piiril, omas tohutut hingejõudu ja suu­ tis jääda murdmatuks.

Jüri Jaaksoni hingejõu saladus Prof. Leo Leesment (19021986), kes samuti viibinud Siberi vangilaagrites (19501956), rääkis, et tema hoidis end vaimse murdumise eest suheldes tarkade ja heade kaas­ vangidega. Oma vaimu hoidis ta ärksana lugedes vangidest kol­ leegidele improviseeritud õigu­s­ (Järgneb lk. 12)

patsient, ei lähe pajukile enne ta elupäevade loojumist.

Saame aru, et poliitikud soovivad raha kokku hoida, en­ netada kuritegevust, kulude tõusmist. Samas aga rahva­ esindajad tõstavad enese palka, kärbivad arstide, kes on ju ise­ seisvad ettevõtjad, sissetulekuid kuludega, mida nad oma taskust peavad katma, pensionita, hüvisteta – see on sel sajandil korduvalt juhtunud. Haridussüs­ teemis, kus kompenseeritakse jubagi väga hästi, paljude hü­ viste ning pikkade töövaheaega­ dega, reageeritakse streikidega.

Mõneti õigustatult, kuna kon­ servatiivid lisavad töökoormust.

Kuid õpetajal on palju lihtsam elu kui arstil. Lühemad töö­ päevad, magusad puhkused, tu­ gevad ametiühingud ning või­ malus varakult maksumaksja arvel pensionile minna.

Nurisemine uue kaardireegli üle on ehk torm teeklaasis.

Kuid nii nagu esitatud vandli­ luust tornides elavate poliitikute poolt, on taas kinnitus, et ran­ gete nõudmistega pole iga ko­ danikuga arvestatud. Mis on vale ja väär riigis, kus õigusta­ tult aga teadmatuses ollakse ­uhked teoreetiliselt kõigile kätte saadava tervishoisüsteemi üle.

Ontario sunduslik OHIPi kaart kinnitab, et süsteem pole sugugi universaalne. TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Eesti Arhitektuuri­muuseumis on avatud näitus August Komendandist Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas avati möödunud reedel Eesti-Ameerika ehitu­s­ inseneri August Komen­dantile (2.10.1906 Mäo vald, Jär­ vamaa–14.09.1992 Upper Montclair, New Jersey) pü­ ­ hendatud näitus ,,Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“. Komendant ka­­ vandas koostöös tuntud arhi­ tektide ja inseneridega mitu 20. sajandi arhitektuuri­ meistriteost. Ta tegutses oma erialal üle poole sajandi 1930ndatest 1980ndateni.

Materjal, mida paljud peavad igavaks, külmaks ja kõledaks – raudbetoon, oli August Komen­ dandi kirg läbi aastakümnete.

Ta pani betooni elama moel, mis jättis jälje nii 20. sajandi ehitus- kui ka arhitektuurilukku.

Komendant on pälvinud laial­ dase tunnustuse pingbetoon­ tarindite konstruktori ja propa­ geerijana. Tema projektide järgi on rajatud üle 40 ehitise Eestis ja üle 50 hoone Ameerika Ühendriikides.

Valides välja kolm hoonet Komendandi pikast karjäärist, oleks need Kadrioru staadioni tribüün Tallinnas (arhitekt Elmar Lohk, 1936–1938), Habi­ tat ’67 eksperimentaalne korter­ maja Kanadas Montréalis (ar­ hitekt Moshe Safdie, 1963– 1967) ja Kimbelli kunstimuuse­ um USA-s Texases Fort Worthis (arhitekt Louis I. Kahn, 1966– 1972). Kui tribüüni 12,8-meet­ rise konsooliga varikatus kõne­

Väliseesti näitused jätkavad Eestis ringkäiku

leb noore inseneri enesekehtes­ tamissoovist ning Habitat ’67 ehitustehnoloogi laiast haardest, siis Kimbelli tarindus on rafi­ neeritud sulam küpse, ent endi­ selt ambitsioonika konstruktori teadmistest, kogemustest ja täp­ pisvalikutest. Kõik need hooned on näited inseneri, arhitekti ja ehitaja loomingulisest ja kvali­ teedile suunatud koostööst.

August Komendant on teinud koostööd nimekate arhitektidega – Louis Kahni, Eero Saarineni ja Moshe Safdie’ga. Komen­dan­ di pikaaegne koostöö arhi­ tekti Louis Kahniga on loonud mit­ meid arhitektuurselt välja­ paist­ vaid hooneid. Nende koos­ tööst pälvisid kaks objekti – Sal­­ ki ­instituut San Diegos ja Kimbelli kunstimuuseum Texases – prestiižika Ameerika Arhitek­ tide Instituudi poolt väljaantava Kahekümne Viie Aasta auhinna.

Auhind antakse kord aastas USA arhitekti loodud 25–35 aastat tagasi valminud objektile üle maailma.

August Komendandi osalusel valminud hooned ja projektid toovad ilmsiks, kuidas näha ja tunnetada tervikut ning sõeluda suurest infohulgast välja see kõige olulisem. Ta oli hea hari­ duse ja suurte kogemustega tippspetsialist, kes töötas üle rii­ gipiiride, kuid kes jäi truuks oma päritolule ja emakeelele.

Näitus jääb avatuks 26. april­ lini k.a.

(Allikas: Eesti

Arhitektuurimuuseum; Vikipedia)

Filateelia. Uus postmark

Ugala teater 100 Omniva (Eesti Post) lasi 6. jaanuaril s.a. käibele uue postmargi, millega märgitakse Viljandi Ugala teatri 100. ­aastapäeva.

Uue, siseriiklikuks kasuta­ miseks mõeldud 0,65€ nomi­ naalväärtusega margi kujundas kunstnik Lembit Lõhmus.

Markide tiraaž on 25 000 ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Jaanuaris 2020 tähistab Eesti üks vanimaid kutselisi teatreid Ugala teater oma 100. sünnipäe­ va. Ugala sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Viljandis Koidu seltsi­ majas ette Wilhelm Jacoby ja Carl Laufsi jandi „Pansion Schöller ehk Kui onu hulluma­ jas käis“, mille lavastas Märt Mõrd. Postmargil kujutatud Ugala teatri logo pärineb 1931. aastast ja on kõige vanem muu­ tumatuna püsinud teatri logo Eestis. Ugala teatri logo autor on tollane teatri dekoraator Juhan Kangilaski.

(Allikas: Omniva)

Suri ansambli Rush trummar Neil Peart

August Komendant.

© Eesti Arhitektuurimuuseum, Merike ja Jüri Komendandi annetus

Vaade näitusesaali.

Foto: Liisi Anvelt / Eesti Arhitektuurimuuseum

Nr. 2

Kanada ansambel Rush teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et 7. jaanuaril suri 67-aastasena bändi trummar Neil Peart.

Viimased kolm ja pool aastat ajuvähiga võidelnud Peart oli Rushi trummar üle 40 aasta.

Peart on olnud trummarina väga hinnatud. Muusikaväl­ jaanne Rolling Stone valis ta kõigi aegade parimate trum­ marite tabelis neljandale kohale.

Ta oli tuntud oma eriti suure trummikomplekti ja tehnilise täpsuse poolest.

Neil Peart liitus ansambliga Rush 1974. aastal ning salvestas koos laulja-bassist Geddy Lee ja kitarrist Alex Lifesoniga sel­ lised tuntud lood nagu ,,The Spirit Of Radio“ ja ,,Tom Sawyer“. 2013. a sai bänd koha Rock and Roll Hall of Fame’is.

Peart lahkus bändist 2015. a pärast viimast tuuri.

Foto: Weatherman90; Wikipedia

Eelmisel aastal Eestis mitmel pool ringiliikumist alustanud näi­ tused, milles kajastub väliseestlaste elu või mis valminud koostöös VEMUga, jätkuvad. Praegu on näiteks kuni 4. veebrua­ rini Tallinnas Theatrumi Aidas (Vene tn 14) avatud näitus ,,Elukaare kaks otsa“ I osa (Kristen Dobbin, Toomas Volkmann, Väliseesti Muuseum). Teise osaga näitusest saab tutvuda samas 5. kuni 28. veebruarini. (Sama näitusega saab tutvuda ka 16. märtsist kuni 30. juunini Võrus, Võrumaa keskraamatukogus.)

Tartus, O. Lutsu nim. Linnaraamatukogus esitletakse 20. veebrua­ rist kuni 20. märtsini Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja VEMU koostöönäitust ,,Roman Toi 100“. Juuresoleval pildil on näituse ,,Elukaare kaks otsa“ logistikaga aidanud Theatrumi näitleja ja lavastaja Andri Luup ja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Tõde ja õigus Oscari nominatsiooni ei saanud Esmaspäeval tehti teatavaks 92. Oscarite nominatsioonid.

Kõige rohkem nominatsioone said ,,Joker“ (11), ,,The Irish­ man“ (10), ,,1917“ (10) ja ,,Once Upon a Time…in Hollywood“ (10). Edukad olid ka ,,Jojo Rabbit“, ,,Little Women“, ,,Marriage Story“ ja

,,Parasite“, mis kogusid kõik kuus nominatsiooni.

Stuudiotest oli kõige edukam Netflix, mille filmid said kokku 24 nominatsiooni.

Eestlaste lootus oli Tanel Toomi film ,,Tõde ja õigus“, mis kandideeris parima rahvus­ vahelise filmi kategoorias. Film pääses küll Oscarite eelvali­ kusse, kümne hulka, kuid mitte tipp viie hulka. Vägev saavutus sellegipoolest, sest esialgselt kandideerisid 91 riiki.

Valmis dokfilm loodusemees Fred Jüssist Tallinnas esilinastus kolma­ päeval Jaan Tootseni uus dokumentaalfilm ,,Fred Jüssi.

Olemise ilu“.

Ka Kotkajärve Metsaüli­ koo­ lis esinenud Fred Jüssi on loo­ dusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks ole­ mise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemida­ gitegemisest. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tun­ dide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majandus­

kasv. Nagu mõtiskleb loodus­ filosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles ­iseendaga. ,,Üks Fred Jüssi soovist oli, kui me filmi tegema hakkasime, et peategelaseks oleks Eesti Loodus. Ja nii selle filmi puhul ka on. Tegelased on nii Fred kui ka loodus,“ ütles režissöör Jaan Tootsen (ka film ,,Vello Salo.

Igapäevelu müstika“). Filmi ope­ raator on Joosep Matjus, kelle 2018. a valminud film ,,Tuulte tahutud maa“ oli Eestis aasta kõige vaadatum dokfilm ja on linastunud ka Estdocs ­festivalil 2018.a.

Fred Jüssi Kotkajärve Metsaülikoolis.

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 985

I

S

T

Ristsõna nr. 984 LAHENDUS Paremale: 1. Mai, 4. ROK, 7. Meede,

12. Ali, 13. Ora, 14. Eemal, 15. NID, 16. Parvetama, 18. Gin, 19. Pamir, 20.

Oder, 22. Kas, 23. Arak, 27. Ere, 29.

Tasuja, 31. Redel, 34. Ettur, 35.

Kaader, 37. Kie(v), 38. Akne, 39. EAA, 41. Laat, 45. Ankru, 47. Aaa, 48.

Mihklikuu, 52. (VE)KSA, 53. Araal(i), 54. All, 55. Eir(ama), 56. Naine, 57.

Nae(l), 58. Raa. Alla: 1. Mango, 2. Aliid(e), 3. Iidne, 4. Ropp, 5. Oraake(l), 6. Karma, 7.

Meer, 8. (P)eet, 9. Ema, 10. Dam, 11.

ELA, 17. Vist, 21. Reede, 23. Astel, 24. Rut(t), 25. Aju, 26. Kar(tul), 28.

RLE, 30. AEI, 31. RKA, 32. EAK, 33.

Dan(go), 36. Reni, 37. Karula, 40. (H) akkan, 42. Aaker, 43. Aasia, 44.

Taara, 45. Alle, 46. (L)uule, 48. Man, 49. IRA, 50. Hai, 51. Kan(ada).

Nädala retseptid

Aedvilja-kreemsupp riivjuustuga PAREMALE:

1. Soome-ugri rahva liige.

5. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (lüh.).

8. Samm, astumine.

12. Naisenimi.

13. Küsisõna.

14. Kääne.

15. Emane siga.

16. Millegagi algust tegema.

18. Röövlind.

20. Pindalaühik.

21. Ettevõtluse Aren­ damise Sihtasutus.

22. Mees (ingl.k.).

23. Käärimata v käärima hakkav õlu.

26. Madal koht vees.

30. Lapsevanem.

31. Silitus.

32. Aeg sünnist sur­ mani.

33. Meeskorporatsioon.

36. Pidulik koosolek.

38. Pagaritoode.

39. Korea auto.

40. Teete lahti.

43. Jumalakuju; ebajumal.

47. Soome ja Karjala

rahvuseepos.

49. Praegusel kuupäeval.

50. Jõgi Aafrikas (ingl. k.).

51. Null, mitte midagi (ingl.k.).

52. Vorm sõnast ,,ader“.

53. Ehk, või (van.).

54. _______ Maria, teat. liköör.

55. ______us, jõgi Aafrikas.

ALLA:

1. Pesemisvahend.

2. K_____stu, surnuaed.

3. Aurorendifirma.

4. Härra (ingl.k.).

5. Eesti end. ranna­ võrkpallur (eesn. täht+perek.nimi), mängis paaris Rivo Vesikuga.

6. Malakas, kaigas.

7. Paigalpüsimine, rahu.

8. Kasahstani pealinna end. nimi.

9. Noos.

10. Taltsutama, maha rahustama (ingl.k.).

Elust enesest

Läti koer tegi kaasa 101 kilomeetri pikkuse ultravõistluse Eelmisel nädalavahetusel peeti Lõuna-Eestis 101 kilomeetri pikkust ultravõistlust Tali­ harja Vanakuri. Võistluse tegi kaasa ka koer Lätist, kes lõpetas jooksjatest üldjärjes­ tuses viiendana ja lätlastest teisena. Finišis pakkus presi­ dendi kantselei direktor, rat­ taga ultravõistluse läbinud Tiit Riisalo naljaga pooleks, et

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

11. Endovascular Aneurysm Repair (lüh.).

17. Heinakuhi.

19. Vald Harjumaal.

22. Kuu. 23. _____k, usin.

24. _____baar, sama­ rõhujoon.

25. Rott (ingl.k.).

26. Planeet.

27. Laskma, lubama (ingl.k.).

28. Kaunidus.

29. Küsisõna.

31. Kreeka täht.

34. Mehhikos indiaanlane.

35. Veesõiduk.

36. _____t-taiut, R. Toi meeskoorilaul.

37. Puu. 39. ______ Lumpur, Malaisia pealinn.

40. Vinnid (näo)nahal.

41. Linnake Colorados.

42. ______kas, läte.

43. Keemiline element.

44. Eesti naaberriik.

45. Kiri Jeesuse ristil.

46. Seade raskuse mõõtmiseks.

48. Sipelgas (ingl.k.).

vaprale koerale võiks anda naturalisatsiooni korras koda­ kondsuse.

Taliharja Vanakurja võistlust peeti kolmandat korda. 101 kilo­meetri pikkuse teekonna lä­ bimiseks on osalejatel aega üks ööpäev. Teekonna, mis läbis Lätimaalt Kornetist läbi Paga­ namaa, filmi-Vargamäe, Eesti lõunatipu, Koiva-Mustjõe pä­ rand­ kultuuri maastike Karula Rahvuspargi külastuskeskusse Ähijärvel, jooksis läbi ka võistlejatega stardis ühinenud kohalik mustavalgekirju koer.

Pika distantsi jooksul läbiti neli kontrollpunkti. Koos võist­ lejatega raja läbinud koer jõudis Ähijärve ääres asunud finišisse kell 22.41 õhtul. Kokku kulus koeral 101 km läbimiseks 10 tundi ja 41 minutit.

Kui finišipaigas Karula Rah­ vuspargi külastuskeskuses võist­ lusjärgset melu nautinud talihar­ jalistele kohale jõudis, et koer oli teinud läbi kogu selle pika karmi trassi, puhkes keskuses korraldajate sõnul tõeliselt eu­

Valmistusained: 2 maguskartulit 2 suuremat porgandit 1 sibul 1 pea lillkapsast 1,5 l vett (vajadusel rohkem) 0,5 tassi hapukoort 1 tass kreemjuustu pisut soola ja pipart vm. mait­ seaineid 3 viilu valget saia, röstitud ja tükeldatud kuubikuteks 1 tass riivjuustu Valmistusviis: Koorida, puhastada ja tükel­ dada aedviljad ning keeta vees pehmeks. Vett peaks olema nii­ palju, et viljad oleksid kenasti kaetud, aga mitte ülemäära, muidu jääb supp liiga vedel.

Seejärel lasta jahtuda, püreesta­ da blenderis (osade kaupa) ning panna tagasi keedupotti, kus lasta mass korra keema tõusta, keerata kuumus madalaks ning lisada siis hapukoor ja kreem­ juust ning maitseained, ja lasta (pidevalt segades) veel mõne minuti podiseda.

Serveerimiseks tõsta supp suurde supitirinasse, või kui see puudub, serveerimiskaussidesse.

Eraldi kaussides panna lauale ka saiakuubikud ja riivjuust, mida iga sööja ise peale tõstab.

fooriline melu. Inimesed olid looma kangelaslikust sooritusest vaimustuses ja ei väsinud teda tunnustavalt patsutamast ja sügamast. Jooksjatest võidume­ heks olnud Leivo Sepp (aeg 9 tundi 15 minutit) viis läbi auta­ sustamistseremoonia, servee­ri­ des neljajalgsele ultrasportlasele paki sardelle. Janu kustutami­ seks kulus kaks suurt supikaussi vett. Naiste 101 km jalgsiretke võitis Marjaliisa Umb (aeg 11 tundi 40 minutit).

Korraldajatel oli veel lahen­ dada küsimus, mida koeraga teha. Lõpuks õnnestus koer vorsti abil meelitada mikrobus­ si, peakorraldaja sõidutas ta Krabi küla ja Korneti vahele jäävale Eesti-Läti piirile. Seal võttis bussist väljunud koer kohe koduse lõhna üles ja sör­ kis rõõmsalt saba liputades Korneti poole.

7

KARLA KALENDRISABA

Juba jälle!

No nüid on mul küll tunne nigu vanatüdrukul, kes kange­ kaelselt kinnitas, et tema on kakskümmend üks aastat vana.

Endal juuksed alliks läind ja pooled ambad välja kukkunud, pale kortsusi täis, aga eluaastaid ikke ainult kakskümmend üks. Kui mõni julges selles kahelda, siis kähvas kohe, et ega ma mõni poliidik ei ole, et iga aasta ise juttu räägin.

Mina olen juba ammu oma vanuse kõigile teada and ja selle jutu juurde ma ka jään. Olen kindla sõnaga naiste­ rahvas ja asi sellega.

Ega mulle kah see uus aastanummer ei istu. Vana mees nigu ma olen, ei taha ühtegi uut asja enam. Just akkasin selle ühessateistkümnega ära arjuma, aga näe, keski tüdines tast ära ja kuulutas kakskümmend välja. Mis noortel viga, lippavad ees nigu irvetalled, mina kööberdagu järel ja kulu­ tagu karguotsi. Vata ega sa ikke nii kah ei saa, et ühel on üks aastanummer, sinul teine. Nad ei võta sind enam tõsi­ selt, kui nende numbri perra ei ela.

No mis sellel uuel aastal siis tehasse? No muidugi tul­ lasse välja igasugu ennustustega, mis kunagi täide ei lähe.

Aga ennustama peab, kord aastas tahab igaüks mustlane olla. Eakene küll, eks ma kah ennusta. Minu ,,2020 visijoon“ on nisuke, et ei see uus aasta püsi kuigi kaua uus ühti. Nigu ilutulestik kustub, nii akkab otsast kuluma ja enne kui aru saad, ongi otsas ja kakskümmend üks käes.

Aga ega sellegagi midagi õisata ole. Moodne aeg on ni­ suke, et atskooga kah ei saa raha, kõik on pettuse peale ülesse ehitatud. Terve maailm mängib valtsturakat ja sina oled kaotaja vend nigu alati.

Resulutsijoonisi kah võetasse vasta, see on iga uue aasta komme. Kinni ei pea neist keski, aga see polegi tähtis.

Resulutsijoon on ikke parem kui revulutsijoon.

Resulutsijoonist võid eal juhul kinni pidada, revulutsijooni ajal võid eal juhul kinni kukkuda. Alvemal juhul võetasse sul pea otsast. Resulutsijoonid on vesised ja lahjad, revu­ lutsijoonid verised ja vägevad.

Tead, sõber, mulle tuli just kaval mõte pähe. Jagame selle uue aastanumbri vennalikult kahe peale ära. Esimene pool sulle, peramine mulle. Siis on kaks null sinu kasuks ja kaks null minu kasuks. Mõlemale võitu, mis sest, et vähevõitu.

KARGU KARLA

Eestis elab 147 riigi kodanikke Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis lisaks Eesti koda­ nikele ning määratlemata kodakondsusega inimestele veel 146 riigi kodanikke, vahendas ERRi uudisteporta­ al.

Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 1 337 039 inimest. Neist 1 132 022 on Eesti kodanikud.

Määratlemata kodakondsuse­ ga inimesi oli 71 051 (eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 76 148 määratlemata ko­ dakondsusega inimest).

Venemaa kodanikke elas Eestis 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 88 785 ja Ukraina ko­ danike arv kerkis üle 10 000 piiri.

Viie Euroopa Liidu rände­ kava lähteriigi kodanikke elab Eestis rahvastikuregistri andme­ tel kokku 186.

1. jaanuari seisuga elab Eestis Süüria kodanikke kokku 117, möödunud aasta 1. jaanua­ ri seisuga elas Eestis Süüria kodanikke 167. Iraagi koda­ ­ nikke elab Eestis tänavu 1. jaanuari seisuga 45, eelmisel aastal 44.

Jeemeni kodanikke elab rah­ vastikuregistri andmetel Eestis 1. jaanuari seisuga 18, Eritrea kodanikke viis ning Liibüa ko­ danikke üks. Eelmisel aastal

olid need arvud vastavalt 14, kolm ja üks.

Seega elab Eestis kokku 186 Euroopa Liidu rändekava läh­ teriikide kodanikku. Näiteks Iirimaa kodanikke elab 1. jaa­ nuari seisuga Eestis 199 ja Austria kodanikke 189.

Rahvastikuregistri andmete täpsustamise tõttu vähenes Ees­ tis elavate inimeste arv ligi 30 000 võrra. Pea pooled neist, kelle andmed registrist kustu­ tati, on välisriikide, eeskätt Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et vähene­ mise põhjuseks on registriand­ mete täpsustamine. ,,Vähene­ mine ei tähenda reaalselt, et oleks toimunud inimeste liiku­ mine,“ ütles Pungas. ,,Tegelikult tehti registrites puhastus.“ (ERR/EE)

Naljanurk Patsient kiidab arsti: ,,Ma ei uskunud, et teie välja kirjutatud rohi mind aitab. Aga aitas. Te olete võlur.“ ,,Võlur on hoopis ap­ teeker. Ma andsin teile kogemata kaasa blanketi, millel ma enne retsepti kir­ jutamist oma pastapliiatsi kirjutamist proovisin.“

8

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Nr. 2

Comedy festival for January’s Blue Monday

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Is the Tartu Peace Treaty still relevant today?

One hundred years ago, on February 2, 1920, the Repub­ lic of Estonia and the Russian Soviet Federative Socialist Republic (RSFSR) signed the Treaty of Tartu. The Treaty declared the end of the War of Independence and by it Moscow recognized Estonia’s independence and agreed to a border. This meant that Estonia’s independence would be voluntarily recognized in perpetuity.

Specifically Article II of the treaty clearly states that “Russia unreservedly recognizes the independence and sovereignty ­ of the State of Estonia, and re­ nounces voluntarily and forever all sovereign rights possessed

by Russia over the Estonian people and territory.”

The treaty was ratified by the REFSR two days later on February 4th and by the Esto­ nian Constituent Assembly on the 13th of February.

After Estonia won the War of Independence, other nations were reluctant to recognize Estonia’s sovereignty. Russia had been on the winning aside with Western allies in the WWI victory over Germany. It was after the signing of the treaty with the RSFSR in 1920, that the independence of Estonian was recognized by other nations and the League of Nations ­accepted Estonia as a member.

Last November, Sergey Belyayev, the head of the Russian foreign ministry’s second European department, ­ emphasized Russia’s position that the Treaty of Tartu became null and void when Estonia ‘be­ came part’ of the Soviet Union in 1940.

Moscow has never honestly admitted that ‘becoming part’ of the Soviet Union was the result of fraudulent elections to the Estonian parliament in the sum­ mer of 1940 during the first Soviet occupation of Estonia.

The Communist take over of the country has always been considered to be illegitimate by the international community.

Estonia was invaded, occu­ pied and illegally annexed by the Soviet Union during WWII and Moscow assumed owner­ ship of territory east of Narva and most of Petseri County,

t­erritories guaranteed to Estonia by the terms of the Tartu Peace Treaty Estonian officials refuted Belyayev’s claims. The issue of Russia illegally annexing five percent of Estonian territory, land that in 1940 was taken by the RSFSR was again raised, an act directly in violation of the Tartu Peace Treaty.

That Estonia has now signed and ratified a new border agreement with the Russian ­ Federation makes the current ar­ gument even more complicated.

Moscow has yet to ratify the treaty stating that the Estonian parliament, in passing a resolu­ tion of ratification included a stipulation that nothing in the new border agreement would affect the Tartu Peace Treaty.

Currently Russia refutes the legitimacy of the treaty and considers it simply as an his­ torical document. With the an­ nexation of Crimea Russia has clearly indicated its disdain for many other treaties and agree­ ments into which it has entered over time.

The border issue is just one aspect of Russia’s refusal to recognize the Treaty of Tartu.

The heart of the stand-off is the Kremlin’s dismissal of any ­suggestion that the Soviet occu­ pation and annexation of the Baltic States in 1940 was ille­ gal. This flaunts the position of almost all international law scholars, historians and coun­ tries that the the Soviet Union violated international law.

Russia has always been ­selective in deciding whether it is the successor state of those previous Russian/Soviet states mutations that preceded it. When it benefits Russia Moscow it claims legal continuity. When it’s disadvantageous it denies it.

The Tartu Peace treaty is an annoyance that the Kremlin ­ must denounce.

Allthough Estonia has no in­ ternational leverage to change Moscow’s stance about the treaty and other countries have shown no interests in supporting Estonia’s position, the Tartu Peace Treaty is still supremely important for the Estonian people and state: with the ­ Declaration of Independence it forms the basis for our recogni­ tion as a sovereign state and our national identity.

It is not widely known that the Peace Treaty of Tartu was the first peace treaty in the his­ tory of international law, in

Blue Monday, the 3rd Mon­ day in January, has been ­posited as the most depressing day of the year – the holidays are over and the bills from that are coming in, New Years’ resolutions are all but abandoned and it just doesn’t yet seem to be getting any lighter outside. What better time to get out of the house, into Tartu College and take in some comedy that is tailor made for our Toronto Esto­ nian community?

And so it is that the inaugu­ ral funniEST Estonian Comedy Festival welcomes back head­ liner Andy Valvur (pictured) who brought the house down in January 2015 at Tartu College, together with our homegrown talent to open and host, and the improv group Impeerium. The festival, organized by Ellen Valter and Paul Lillakas with the financial help of Tartu College, Northern Birch Credit Union (formerly Estonian Credit Union) and Estonian Foundation of Canada and the logistics support of korp!

Filiae Patriae and Estonian

Studies Centre/VEMU as a fundraiser for the International Estonian Centre runs 2 nights with a free pre-festival warmup improv workshop open to 20 participants who register via vemu@tartucollege.ca. All shows are in English and doors are at 7pm.

The festival opens on Friday January 24 at Tartu College with Improteater Impeerium, an improv group from Estonia.

Krall, Rauno, Erki and Maarius had the audience in stitches in January 2017 and are returning with their accessible fun show back to Toronto with fresh ­music, fresh material and their abundant charm.

Then on Saturday January 25 at Tartu College, Tanya Henley, of Second City and Yuk Yuk’s fame will host a standup night that includes opening acts of Paul Lillakas, Helle Wichman, and Liia Kajak before Andy Valvur returns to the Tartu College stage. They all, of course, have charm in abun­ dance too. Please visit estonian­ comedyfestival.com for bios on all performers.

Canada can learn from Taiwan on relations with China

imposed Magnitsky sanctions on Chinese officials who are responsible for human rights ­ abuses.

Beijing’s aggressive in­ Marcus Kolga, The Toronto fluence operations within Canada have targeted elected Star, January 2020 officials at all government Few cherish the fragility of ­levels and riding level political democracy more than the party structures are under people of Taiwan. Located ­increasing threat of being com­ perilously close to an adver­ promised by groups connected sary seeking to undermine its to China’s local consulates and sovereignty and democracy, the United Front. Platforms Taiwan has developed remar­ such as Facebook and WeChat kable resilience to China’s regularly used by Beijing to ongoing threats. This re­ ­ spread disinformation about silience will be put to the test Canada, Hong Kong and Taiwan. on Saturday as voters cast Even Canadian corporations ballots in Taiwan’s national operating in China are overtly ­ elections. threatened in Chinese state Canada is no stranger to media if they don’t toe ­ China’s bully diplomacy. Cana­ Beijing’s line. dians Michael Spavor and Taiwan’s success in resisting Michael Kovrig are entering China’s influence lies in the their second year of arbitrary fact that they have developed detention in China in response defences against China’s objec­ to the legal arrest of Huawei tives – namely, aggressive ex­ ­executive Meng Wanzhou on a pansionism and the subjugation U.S. extradition request. And just last month, Chinese of smaller nations to Beijing’s Ambassador Cong Peiwu direct influence. threatened retaliation if Canada As such, Taiwan has taken

Andy Valvur headlines funniEST Estonian Comedy Festival January 24-25 in Toronto.

Festival passes are $50, available via eventbrite, at Tartu College and Northern Birch, and cover admission for both nights. If all festival passes have not sold out, single nights will be available at the door – please keep an eye on estonian­ comedyfestival.com or the fun­ niEST event page on facebook for updates on that front.

See you there!

ELLEN VALTER ­& PAUL LILLAKAS

diversified trade, bolstered do­ mestic defence industries, and reinforced democratic institu­ tions to directly address China’s influence and information ­warfare.

This dedication to democracy has been put into action by Taiwanese Minister Audrey Tang, who is Taiwan’s first transgender cabinet minister and among the first anywhere in the world. She has developed an innovative open government policy that allows all citizens to directly contribute to the coun­ try’s policy-making process.

Tang is also responsible for over­ seeing the development of Tai­wan’s countermeasures against Beijing’s disinformation attacks – without negatively affecting personal liberties, in­ ­ cluding freedom of expression.

When I recently met with Tang in Taipei, she explained that the Taiwanese government has developed a protocol for “working toward disarming dis­ information that does not in­ volve infringing of journalistic freedom.”

which secession was ‘expressis verbis’ recognized on the basis of the right of peoples to self determination. This right was unanimously reinforced by the Helsinki Accords signed by the Soviet Union and 34 other European countries in 1975 ­including Canada and the USA. The validity of the Tartu Peace Treaty was reconfirmed by the Estonian parliament in its ratification of the border agreement. Historians and legal experts have referred to the treaty as ‘Estonia’s birth certifi­ cate’. It’s just as relevant today as it was 100 years ago.

Esto Ski Day 2020 – Eesti Suusapäev 2020

LAAS LEIVAT

(Continued on page 9)

Georgian Peaks Ski Club, February 14, 2020 This year’s annual Esto Ski Day at Georgian Peaks is booked for Friday, February 14, 2020 (Family Day weekend). Events will include a day of skiing for family and friends, a fun race and an evening get-together at a local pub to be announced during the awards ceremony.

The lifts will open at 9 am.

Lift tickets are $48.00 for adults and $35.00 for children under 10. All participants pay for their lift tickets individually. Please

purchase tickets from the main lodge, registering under “Esto Ski Day”.

The Georgian Peaks website is www.georgianpeaks.com.

Part of the WEST LODGE has been reserved for our use for the day. This season the West Lodge will only be offer­ ing grab ‘n go selections of sandwiches, salads and snacks as well as a soup and chili station. Meals that are more ­

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

9

Vladimir Putin’s war against truth, justice and Sergei Magnitsky Marcus Kolga, MacLean’s, January 2020 When Russia’s only aircraft carrier caught fire last month, the latest accident in a long string that have plagued the Russian military for the past decade, questions about the crumbling state of Putin’s military have reemerged.

However, Vladimir Putin need not rely on submarines, tanks or guns to inflict maxi­ mum damage on his adver­ saries. His most powerful weap­ on is cheap and devastating.

With algorithms, code, propa­ ganda and lies, Putin has at­ tacked democracies throughout the Western world, sowing divi­ sion and anger to subvert them from within.

These same tactics are ­applied to anyone brave enough to stand up against the Putin re­ gime. Critics who oppose him are subjected to information and psychological warfare in the form of murky lies, disinforma­ tion and defamatory labels in­ tended to discredit, smear and marginalize Putin’s enemies.

As stated in a leaked Canadian intelligence report, Canadian Deputy Prime Minis­ ter, Chrystia Freeland was tar­ geted by Russian disinformation operations in 2017, owing to her support of Canada’s Mag­ nitsky human rights legislation.

Minister of National Defence, Harjit Sajjan, a Sikh-Canadian, was also the target of a racebased Russian disinformation attack intended to undermine trust in Canada’s NATO mis­ sion in Latvia among Russian speakers.

Canadian troops serving in Latvia are characterized by Russian propagandists as spear­ heading a NATO invasion of Latvia, while Latvians and Ukrainians are crudely painted as fascists in order to erode con­ fidence in Canada’s missions to those countries. Russian propa­ ganda is so effective among the U.S. military that, according to a recent survey of U.S. armed­services households, 46 per cent admit they view Russia as an ally.

Yet the most prominent and maligned target of Russian in­ formation warfare over the past decade has been Sergei Mag­ nitsky, a Russian whistleblower who was incarcerated, beaten and killed by Russian authori­ ties after he discovered and reported a massive 230-mil­ ­ lion-dollar tax fraud committed

Esto Ski Day 2020…

(Continued from page 8)

substantial will be available in the main lodge. Bar service will also be available.

Rentals: Rentals are available at Squire Johns, across the road at

by Russian officials, and his former boss and leader of the global Magnitsky human rights campaign, Bill Browder.

Over and over, Putin’s propa­ ganda machine has churned out crude falsehoods about Sergei Magnitsky in efforts to discredit his legacy, the crimes he ex­ posed, and the global campaign to hold corrupt human rights abusers accountable.

In 2012, Russian Senator and Putin-aligned oligarch, Vitaly Malkin, was dispatched to Washington, D.C. by Vladimir Putin to lobby against U.S. efforts to adopt the Magnitsky ­ Act: legislation that allows the U.S. and Canadian governments to place visa bans and asset freezes on corrupt Russian and other global officials who abuse human rights.

Among the narratives peddled

by Malkin and his coterie of Russian kleptocrats, was that Magnitsky was an alcoholic who died from “undetected diseases.” Yet even Russia’s ­ Presidential Human Rights Council concluded he had been severely beaten in prison – a conclusion only reinforced by a recent ruling by The European Court of Human Rights.

Furthermore, Malkin had millions of dollars invested in Toronto real estate, and has been banned from entering Canada on grounds that he was a “member of a group engaged in organized or transnational crime.”

Simultaneously, the Putin ­regime put Sergei Magnitsky – posthumously – on trial for tax evasion and convicted him.

Throughout the farcical process, an empty cage stood in the court room. Browder too, was tried and convicted in absentia, and has now been repeatedly harassed by Russian authorities who have abused Interpol’s Red Notice system to try and have him detained abroad.

Meanwhile, the Kremlin pro­ duced a barrage of documenta­ ries for state-controlled media that presented wild conspiracy theories about both Magnitsky and Browder. In one, Browder was identified as a U.S. secret agent working to destabilize Russia. In another, he was ac­ cused of being responsible for the death of exiled oligarch, Boris Berezovsky, and stealing millions from the International Monetary Fund with Russian opposition leader, Mikhail Kasyanov.

A bizarre 2016 Russia state media documentary, titled “The Browder Effect,” even claimed that Browder was behind the murder of Sergei Magnitsky.

The assertion that Magnitsky was not beaten was also later echoed in a documentary pro­ duced by Russian filmmaker Andrei Nekrasov.

Canadian advocates for Mag­ nitsky legislation have also been victims of Russian government propagandists. The Kremlin lawyer Natalia Veselnitskaya, who is at the centre of the now infamous June 2016 Trump Tower meeting with Donald Trump Jr., Jared Kushner and Jon Manafort, publicly called out Magnitsky supporters, which resulted in a call for a formal investigation by the Russian prosecutor general into their activities. Former Cana­ dian diplomats with business interests in Russia, academics ­ who are aligned with the Putin regime, and corporations with Russian partnerships, have all actively campaigned to discredit Canadian activists who support Magnitsky legislation. The Krem­lin’s tactics include social media trolling, abusive blog posts, surreptitious letters, legal threats and in some cases – ­including what I’ve experienced myself – death threats.

As European leaders begin discussions about an EU ver­ sion of Magnitsky sanctions legislation, a new wave of ­cynical reports targeting Sergei Magnitsky and Bill Browder have emerged in Russian state media.

In Vladimir Putin’s post-truth world, it is critically important that Canadians consume news and media with the understand­ ing, that regimes such as those in Russia, China and Iran, are weaponizing information and media to attack truth and facts in order to polarize and under­ mine our society.

This requires us to consume news through a thick critical lens, and question sources and motivations behind stories that sound too strange or wild to be true – especially when it comes to critics and opponents of Vladimir Putin.

Marcus Kolga is a strategic digital communications strategist, human rights activist and expert on foreign disinformation.

He is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Insti­tute’s Centre of Advancing Canadian Interests Abroad.

Georgian Peaks. You can re­ serve ahead of time by tele­ phone (519) 599-3244.

Fun Race: The fun race is for all ages at a basic GS-gate level. Please register for the race at the front desk on the day of the event, providing the participant’s name, age and specify skier/

snowboarder. The fun race be­ gins at 10:30 AM followed by the awards ceremony taking place at the West Lodge in our designated area at the end of the ski day. The racers waiver form is attached. To make the beginning of the day seamless and assist you in getting in and out onto the hill faster, please

Layers of time colliding – the 3 hommiku/maa targad, biblical Magi or Wise Men / Kings from the East arrived in what Estonians, like Italians call Firenze (Florence) on January 6th last week. Dressed in Renaissance era clothing, as when the “Cavalcata dei Magi” (Cavalcade or Procession of the Magi) tradition began here in 1417, lords and ladies, falconers and others, led by drummers, the gift bearers (seen here) and the three kings on horseback, now pass by designer shops such as Chanel and Fossil. The procession ends in the Piazza del Duomo where a live Tarkade kummardamine (Adoration of the Magi) plays out in front of the theatrical nativity scene.

Photo: Anu Hint

“Three Kings’ Day” in Firenze and Eesti Epiphany, a Christian feast day on January 6, known in Estonia as kolme/kuninga/päev (Three Kings’ Day), com­ memorates the 12th day of Christmas when the three Wise Men arrived at the man­ ger bearing gifts of kuld (gold), viiruk (frankincense) and mürr (myrrh) for Baby Jesus. The New Testament does not give the names of the Magi, however in the Western Christian church, they have all been regarded as saints and are commonly known as Caspar, Melchior and Baltha­ zar.

The day is a national holiday in many countries worldwide, including our neighbors Fin­ land, Sweden, Poland and Germany, and of course Itaalia, where a witch-like woman La Befana (an Italian tradition from Christian legend since the 13th century), also plays a part for the kiddies. In almost all Spanish cities, the Cabalgata de Reyes Magos is a traditional ­parade with floats carrying the Wise Men. Among Irish and Amish kristlased, this day is also known as Little Christmas or Old Christmas.

In Estonia, people regard kolmekuningapäev as the final day of the Christmas period, unless of course you are of Eastern Orthodox faith (õige/ usklik). Then the next day would be your Christmas Day. For Lutherans, the holidays be­ gan with tidying up on tooma/ päev, 21. detsembril and bring­ ing in the tree, usually only a day or two before Christmas Eve maximum! A lot of fami­ lies actually still bring the tree in and decorate it on jõulu/ laupäev (Christmas Eve), that way you really don’t want to

have the form filled in and ready when you buy your tickets.

Please forward this informa­ tion on to your family and friends, a great day for one and all.

PEETER TOOME ptoome@rogers.com MIHKEL TOOME mtoome@gmail.com

send it off until after the Wise Men have reached their sweet destination. (The singular of Magi is Magus – which means sweet in Estonian.)

The word Magi tends to trick the Estonian eye into thinking mägi, which means mountain or hill in the context of local Estonian geograafia, as in Suur Muna/mägi, Estonia’s highest at 317,4 m üle mere/pinna (above sea level). Mägi is also a very common Estonian surname.

Magi in the context of the Wise Men comes from the Greek word “mágos”, which is where the English word magic comes from. Magos in turn comes from the old Persian “Magu­ pati”, a title given to priests in a sect of the ancient Persian religions such as Zoroastrian­ ­ ism. Today we might call them astroloogid (astrologers) or tähe/targad, having “star smarts”.

Although not very religious, Estonians do adhere to many traditions set in place by the church. Most people don’t take out their tree until after Epiphany. And it’s common knowledge that just as you shouldn’t wish anyone a Happy New Year until 12 midnight on the 31st (before that you only wish HEAD VANA-AASTA LÕPPU, (Happy End of the Old Year), you only have until this day, 6. jaanuar to wish them a Happy New Year. If you forget and wish someone Happy New Year AFTER that day, you have to give them a gift, “pead pu­ deli tegema” (a bottle of booze or why not a smoked ham).

Perhaps in this day and age, taking them out for a kohv or bowl of vegan supp will suffice.

HEAD UUE AASTA JÄTKU! Happy continued new!

RIINA KINDLAM

Quotes • If at first you don’t succeed, then skydiving is not for you.

• Don’t ever be depending on the rabbit’s foot for good luck when it obviously didn’t work for the rabbit.

10

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Buddhist Against Empire (II) Marju Broder, Independent Researcher Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia C. It is time to create our own party In 1987, Vello Vaartnou, came up with the idea and pro­ gramme of the Estonian Na­ tional Independence Party (ENIP) at the gathering in Pärnu. He said openly that it is a necessity to create our own party and take power from com­ munists. His talk in this meeting in Pärnu was held incomprehen­ sible and provocative, because no one dared even to think about taking power from com­ munists.

On the 30 January 1988, Vaartnou organised a press conference in Moscow for ac­ ­ credited foreign newspapers and made a public announcement of the establishment of an oppo­ sition party with the aim of ­restoring a free and independent Estonia. The New York Times, Washington Post, Chicago Tri­ bune and many other news­ papers were present, as well as US TV company ABC. Not a word was published in the local press. However, the news spread like a wildfire among the public.

Authorities confusion follow­ ing the publication of the pro­ posal showed how well-done the move was. In a vague situa­ tion, the authorities could not take a clearer position for a long time, only in mid-February an ideological opposition to the press was given.

The Brotherhood’s house was under constant surveillance by the KGB, the Buddhist ­ib­rary was “cleaned” on several occasions, most of Vaartnou’ art

pieces were taken away and the militia was used against Taola.

As result, Vaartnou was ­ex­­­­pelled from the Soviet Union by personal directive of Gor­ batchon on the 10th of February 1988. He became a Swedish permanent in 10 minutes in Moscow without ever stepping on Swedish soil.

30 years later Dag Hartelius, a Swedish diplomat, commented in newspaper these events say­ ing that the Estonians used so intelligently the USSR’s own instruments against the USSR. KGB killed some of the members of Taola – Tiina Hallik and Enn Jaanson. Un­ fortunately the first victims of new independent Estonia were Nyingma Buddhists in the ranks of Estonian Buddhist Brother­ hood.

D. Iammoreinterested­what­ I’m­­going­todo.

Vello Vaartnou: ” I have never cared about public or ­ mass opinion. Already from early age, I was asked – what is your opinion, and I was ­explained what means personal point of view, and that every man must have his own per­ sonal opinion. I have to say that unlike in Estonia, I am con­ sidered a hero in Russia (by or­ dinary people and dissidents) and abroad.

This proposal was my private business, in which I indirectly involved dissidents. Since dissi­ dents had no plan or idea to take political power from the communists, i.e.to regain inde­ pendence, I gave the masses an

In praise of translators Translation is an art, requir­ ing more than just linguistic breadth, a large vocabulary but also a feeling for the ori­ ginal. Especially in the case of literary translation. English is my second language and for over 20 years I have done my best to translate either from Estonian to English or Eng­ lish to Estonian as a sideline.

Curiously, the first is easier.

Perhaps due to the fact that I have an English university education and Estonian was learned at mother’s knee.

Hence I have great respect for those who are able to trans­ late fiction from a secondary, or even tertiary, more, tongue. One such fine example is Eric Dickens (1953-2017) who has been called the foremost trans­ lator of Estonian literature into English. (Andres Gutman con­ ducted a detailed interview with him that merits reading. It ap­ peared in Estonian Life in 2012 and is available on-line.)

By pure happenstance I chanced upon Dickens’ transla­ tion of Jaan Kross’ Vastu­tuule­ laev in the public library. It was

published in 1987 and I had read it in Estonian some 30 years ago. His translation of the book appeared in 2012 as Sailing Against the Wind.

Kross, considered as a Nobel Prize for Literature candidate towards the end of his life was prolific, focusing on Estonians who had left their mark on his­ tory. Vastutuulelaev straddles the line between true history and historical fiction. Very well researched, it is the story of ­opticist Bernhard Schmidt, born on Naissaar toward the end of the 19th century. From a young age he was interested in astro­ nomy and optics, ending up spending the bulk of his work­ ing career in Germany. The title of the book refers to a non-­ astronomy invention, Schmidt figured out a way to sail against the wind, building a boat that could sail without having to tack, regardless of the direction from which the air movement came.

Due to a teenaged fireworks mishap Schmidt lost his right hand. It is thus almost unbeliev­ able that he made his name as a

idea by bringing a ready-made program to dissidents with a plan to take power. In a word, I did a project that I carried out – the Proposal for ENIP, the program and the execution are ­ my job. These 14 people who signed the Proposal must be considered heroes, because there was a deep Soviet time then, but they dared to sign it openly.

People exchange views in the economy, in life, in politics, in religions. I’m the same poor wandering monk as before. I don’t care about the things I have done, but what I’m going to do. The most important thing is always the idea, the construc­ tion is built around it, and then people are need to implement it.

These dozen people who signed the Proposal, had to be active team in dealing with it.

When the Deer Park was held and MRP AEG said it was necessary to disclose the MRP pact, I thought why they wanted to force the government to dis­ close the secret pact because it was not a political step? It was an attempt by timid people to ask the authorities to recognize the existence of this pact. It

does nothing. I found that the MRP AEG group is not capable to implement independence. I made a party myself and made it public in Moscow because nobody knew or dared to do it.

lens and mirror polisher, this with but one hand advancing greatly the astronomical tele­ scope. Indeed his perhaps most famous lens, known as the Big Schmidt is still in use at the world-renowned Mount Palo­ mar Observatory in California.

over a year in Estonia, making the acquaintance of Kross and many other prominent literary figures. Dickens’ focus was on prose, but he has some poetry translations to his credit. The list of authors that he has trans­ lated is formidable – many Kross works, also Mati Unt, Friedebert Tuglas and Toomas Vint among others captured his attention.

Schmidt worked in Germany during an especially tense time in history, the inter-war period.

He had concerns about working in a country that was rearming.

His conscience troubled him, as he knew of the potential mili­ tary applications of telescopes.

Kross in the original applies important social commentary, not only about the rise of fas­ cism but with regard to the hyperinflation of the time, ­ ­triggered by punitive post WW I financial demands as well as the Great Depression.

Dickens’ translation is quite frankly exquisite for a man who chanced upon Estonian purely by accident. Educated in the UK Eric Dickens first concen­ trated on Swedish, even moving to Uppsala to live and work.

While in Finland he noticed Estonian literature in a book­ store and was fascinated by the language. Self-taught, he spent

I would put up Patarei prison again and put the Communists in there for serving and collabo­ rating with the occupants. They were the golden elite of the Soviets then and are the same now. Estonian people have a memory of pike, it strikes me. I wouldn’t have put Arnold Ryytel, who speaks Russian with mistakes and doesn’t speak English at all, back to presi­ dential chair. But apparently his IQ is higher than the average Estonian.

There is no political memory or thinking in Estonia either for the government or for the ­people. The only one who was able to come together after the Proposal for ENIP was the Communist Party. I was silent and waited 30 years to see what was happening with ENIP, and it went as always. The Estonian people had adhered to the com­ munists.”

With Sailing he truly cap­ tures the elegant writing of Kross. Most notably the medita­ tion on national identity that was Schmidt’s constant com­ panion, torn between his roots, his beloved Naissaar and the practical reality of needing to work abroad. The translation was for this reader almost like a new work. While recognizing the faithfulness to the original I resisted the temptation to make a comparison between the Estonian and the English, not wishing to lessen the pleasure of rereading a wonderful book in a different language.

Estonians have always appre­ ciated translators. I read many of the world’s classics from Tolstoy to Verne and Hašek, Cooper in Estonian as a youth.

Nr. 2

E. Genes affect more than Soviet education Vaartnou:”When I was a little boy, I was told that by ­ ­legal continuity I am also a citi­ zen of the first Republic of Estonia and that the citizen’s oath extends to me as well.

About the fact that my parents and grandparents were honest and decent Estonian citizens, I was informed by the KGB ­investigator Movtshan, who said that I grew up in an anti- Soviet family, and I am a product of my family, and that genes affect me more than Soviet education and propaganda.

In 1987, after the Deer Park gathering I decided to start a political opposition party The Christian church lived with the KGB and therefore the Budd­ hists were the cleanest boys to do it. If I had just done a party somewhere behind the corner, I would just have been shut down. But I took into account that the Soviet leaders were afraid of the Western press, that perestroika was going on and Western society’s opinion was very important for Moscow. So I decided to make a press con­ ference for foreign journalists.

In September 1987, I wrote a program how the Estonian Republic would work on the principle of free trade, and which also included points on the Communists – not to let them into politics and the top communists should be to ­punished for their collaboration with the occupying powers.” (to be continued)

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Since 1957 the Loomingu Raa­ matukogu has published books that provided access to great works in other languages.

Dickens was a remarkable translator. Born to an English/ Dutch couple he translated from Dutch, Swedish and Finnish beyond his notable Estonian ­ oeuvre, which was his primary translation language. Polish was another language that he learned, noting that it was, for him more difficult than Russian.

Translators serve an impor­ tant role in disseminating, intro­ ducing a culture, inducing ­people to read and learn about, as Dickens discovered in Helsinki languages that other­ wise they might never consider as highly literary. The unfor­ tunate early passing of Eric Dickens means that others will have to step up, fill the void.

For the nonce we have in the Toronto public library system a number of Dickens’ translations for those more comfortable reading in English rather than the Estonian original. Sailing is recommended, sure to educate and entertain as great literature, great translation should and does here.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Interview: How e-voting works in Estonia but what are the methods that Robert can tell us about, from Estonia held two elections in his international experience?

2019, with the general election “So, there are three stages – on March 3, and the Euro­ identifying a voter, casting the pean elections following on vote, and counting the vote. The May 26. In both cases, voters simplest way to do the latter had a range of options on how would be optical scanning, and when to vote. The most where voters have already es­ celebrated of these is un­ ­ tablished their ID and cast their doubtedly e-voting, which is vote on paper. These are then open in advance of polling scanned by optical scanners, day itself (in the case of the and counted that way. If any­ European elections, from May thing breaks down, they can 16 to 22). still revert to the human eye if Professor Robert Krimmer of needed.” the Ragnar Nurkse Department “The second-most complex of Innovation and Governance, method is voting machines. at Tallinn University of Tech­no­ These do both casting and logy, now known internationally counting, and are basically as Taltech, was able to provide large machines which look like, an overview both for here, in and are even based on, lottery Estonia, and internationally. or gambling machines.

While Is it true you can cancel your they are anonymous, they are e-vote at a polling station at any also limited in some ways.

For time during the electoral pro­ cess, and second, should we instance, breaking up sequences refer to electronic voting as of votes – with the old fashioned ­ e-voting, or i-voting, as it is manual counting, ballot boxes would be given a good shake sometimes called.

“Either is fine, but it depends before human counters started their work, to break up se­ on the context,” Robert says. “e-voting essentially just quences, which can in fact lead means there is a form of IT, and to inaccuracies.”

“The other problem with an election, and that’s it. It’s a machines is the cost – the generic term which can be used ­ ­machines are hugely expensive, internationally.” need to be stored and main­ Ironing out a common tained, and are only used once a misconception year, often less than that. For Can you cast an e-vote, in some countries, the costs are Estonia, and later override it just too high. Even in the U.S., at the polling station? they bought some machines, “Yes you can, but not al­ which cost around three billion ways. There is a large array of dollars but which were, quite options for voting, including on frankly, substandard.” board ship or at a foreign mis­ “In Ireland, where they use sion, followed by the advance the Single Transferable Vote voting period proper, which (STV) system, the machines allows people to vote online ­ were seen to sort of take away and at polling stations, includ­ from the ‘fun’ of the week-long ing both county centers, and at period it took to count votes, shopping malls and other places with candidates being elimi­ with a high through-flow of nated one-by-one, a bit like on people. If you vote online during X Factor or those types of this advance period, you can shows.” then go to a polling station and The STV proportional repre­ override that vote while the advance period lasts, but you sentation (PR) system, also ­ used in the UK, requires voters can’t do it on the election day.”

“In general, with the prin­ to rank candidates in order of ciples of sharing data, and the preference. Estonia uses the X-road system of e-governance, d’Hondt method of PR in all its a key concept is that you should elections.

“The Estonian e-voting sys­ not do things twice. In Europe as a whole, maintaining ad­ tem is the most complex, since dresses is one way for people to it does all three stages, ID, vote make money, as people move casting, and counting. So secrecy around. If you don’t know is paramount. People can cast where people are living, it can as many e-votes as they want, become a problem, including which is one way of avoiding for governments. A lot of time coercion or other methods of and money is spent on cleaning influence,” (since a person who these things up. So it makes cast an e-vote under pressure – sense to have one, secure, re-­ for instance if an acquaintance usable source of information, is looking over their shoulder at not only on addresses, but the the time and commenting on same with health records, edu­ their choice – can later go back and change it). cational qualifications etc.

As he obviously has a back­ “However, although you can ground in e-governance, perhaps vote as many times as you it’s no surprise that Robert, who want, eventually there would be is from Austria, came to live some cut-off, where they and work in Estonia. authorities might come and ­ I was working in Poland, ­ investigate. This happened in when I got the opportunity to 2011, when a person cast their come to Tallinn, in 2014, so my vote something like 500 times. wife and I decided to move They probably had some other even further north right then. intention, such as testing the But what is e-voting? system as they were interested We’ve established the term in developing their own soft­ and its popularity in Estonia, ware for some other purpose,

Andrew Whyte, ERR

but nonetheless the police fol­ lowed it up.”

“The numbers who cancel their e-vote to vote at the ballot box are quite small, however.

At the general election in March, there were about 120 of them (from 252,000 e-votes cast).”

There is of course, some interface with the private sec­ tor, in e-voting, even if we’re just talking about the ISP which connects a person so they can vote online. Pre­ sumably the fewer companies involved, the better?

“This is where the Estonian ID card comes in. There’s just one company which acts as the trust center here at the moment, but there is no reason why there couldn’t be more in the future, other than it tends not to be a functioning market. In Ger­many, there is more than one company involved doing these things, however.”

Even if multiple votes are possible, within reason, is there not a danger that the system can be open to error, if not even fraud – historically a criticism made by both the Centre Party and EKRE, in Estonia?

“This is where the ‘dark ­period’ between advance voting and election day comes in. Over those three days, the Electoral Commission sees who has ­voted online, and transfers this information to the home polling station (so they cannot vote on election day-ed.) or to the ad­ vance voting polling stations.

This period collates things, to ensure noone votes twice or more. There is one central point in Tallinn where the votes are collected and collated. This in­ formation then goes to the cen­ tral election committee, who have all the information by the Saturday, the day before elec­ tion day. And this goes for all three levels of elections – municipal, national, and Euro­ ­ pean”.

So the advance voting period has both set the stage for e-voting, and maintained its popularity (since you can’t vote online on election day).

But what about demographics?

Another criticism is that e-voting is easier for younger, more tech-savvy people. Older people still have other methods (including an option to vote at home, on election day, by prior arrangement – which necessitates a phone call just a couple of hours in advance), but some parties, notably Reform, tend to do better out of e-voting in any case. Does it not skew things, then?

“Funnily enough, with the municipal elections, when the voting age was lowered to 16, around 80 percent of the young­ est voter group chose to vote on paper – simply because they enjoyed the experience and ­ wanted to be rewarded for ­being politically active.”

“Holding online votes on election day would be vul­ nerable to outages of the sys­

tem, that is another reason for the advance period and three ‘dark days’. In 2011, for in­ stance, a student programmed a trojan horse program which could lock the voting screen and change how a voter had voted. This is not an issue now, though – you can even check via the system, including on your phone, your cast vote and what is recorded.”

“The two most important factors, guaranteeing security and guaranteeing function, are on-point here. The Estonian ID cards are state-of-the-art when it comes to self-authentication. I don’t know of any other coun­ try which has such a diffused, widespread system that is used everywhere. Yes, there are other countries with ID cards and other systems – Denmark uses a one-time password system, for instance – but these are not as ubiquitous as the Estonian ID card, which practically every­ one has, including non-citizens resident here.”

A tweet by former presi­ dent Toomas Hendrik Ilves, a champion of e-voting, on elec­ tion night in March stated that the e-vote results ought to be available just after 8 p.m., when the polls closed.

Was this a fair criticism?

“Well having observed the process where those results are announced four times, I can tell you that there are some strict procedures to go through. Start­ ing around 7 p.m., at the Rii­gi­ kogu, everyone in attendance, some 100 people, has to sur­ render their mobile phones for the duration. There’s a 15-20 minute decrypting process to go through, and some administra­ tive procedures including burn­ ing the results on to a CD, be­ fore they can be announced.

The e-vote is legally binding, not an exit poll. Even the ­people in the room only saw the fact of it, and the numbers, not the result, until it was published to all. But we got them up around half an hour after polls

11

closed, which is pretty good ­going.”

“You also have to compare that with the people having to do the manual count, who will have been at the polling station since early in the morning (polls open at 9:00 a.m. on election day-ed.), then only start the counting at 8:00 p.m.. At least there’s no smoking al­ lowed at polling stations, as there can be in some countries!”

Future developments “The unique thing about Estonia is that people managed to agree on a system quickly, everyone uses it, and it works quite efficiently. There’s also the issue of building up a coun­ try, since independence, rather than trying to reform something that was already there. They made their own system, too, rather than buying a proprieto­ rial one, and had the right feel­ ing for the right tech, at the right time.”

“Since 2007, Estonia has been in the forefront of protect­ ing its internet, with a crisis emergency response team with­ in the Information System Authority (the RIA), and there is a heightened awareness around election time too,” Robert says, of Estonia’s ap­ proach to e-voting security.

But what are the likely developments in the future?

“I think the trend away from voting machines, towards opti­ cal scanners, will continue.

With machines, people struggle to understand what goes on inside them – this has been ­ satirized on shows like the ­ Simpsons, where the machines were depicted as eating the votes and so on.”

“At the end of the day, all of these channels – all the e-voting methods, voting in person, by post, etc. simply make the ­process easier, make the partici­ pation in the celebration of de­ mocracy wider. But it’s only the candidates and their parties who really make people participate in elections.”

Preparing ‘verivorsts’ was a team event requiring volunteers from the Lutheran congregation, choir, Estonian school and others.

Location, with a sizeable kitchen: the home of Lia and Erik Hess.

Ingredients: barley, various supplements and condiments, pig gut and blood. From the left: Lia Hess, Leena Jaanimägi, Häli Puust, Merike Koger, Lillian Saar, and hidden, Evy Beraldo.

Photo: Leila Hess

12

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

märkmik

Nr. 2

S P ORT Riina Kindlam

Eesti epeenaiskond püüab pääset OM-ile

Prügi tünni, litter väravasse löö Toronto linna peal satub kõikjal hallide kastide peale, ­ millel kirjas eestikeelne sõna LITTER. Kast ise on veidike värava / sihi (goal) poolne.

Meenutagem sõna ,,värav“ kolmandat tähendust Eesti keele seletavas sõnaraamatus (www.eki.ee/dict/ekss/) ehk sportmängudes: ,,kahest pos­ tist, neid ühendavast põik­ la­ tist ja väravavõrgust koosnev tarind (konstruktsioon), kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli või litrit“. Just nimelt LITRIT ehk sõna litter teine tähendus (samast allikast), sport: jäähokiketas. Näited: ,,Kohtunik pani litri mängu.“ ,,Lõi litri väravasse.“ Liitsõ­ nad: (jää)hokilitter.

Niisiis võib inglisepäraselt sellisesse prügipuuri loopida

Ammu enne kurikuulsat Don Cherry’t, juba aastast 1974 pak­ kus telekas edastatud NHLi hokimängude vaheaegadel mee­ lelahutust ja õpetussõnu noortele joonisfilmitegelane litter Peter Puck – eestipäraselt Peeter Pukk või miks mitte Lembit Litter. Teda pandi sügavkülma enne mängu, et ta jääpinnal vähem põrkaks.

Seda tehakse litritega siiani.

Foto: Hanna-Barbera animastuudio,

Montreal Gazette

Riigivanem…

(Algus lk. 5)

ajaloo loenguid ja teisted aka­ deemiliselt haritud kaasvangid vastasid samaga. Ent Leo Leesmendil olnud vangielu ras­ kuste vastu veel üks salarelv, mida ta kasutanud eriti raskel ajal – ta mõtles end Pariisi; lin­ na, kus oli sõja eel elanud ja end akadeemiliselt harinud.

Kuidas kaitses end võimu vägivalla eest vangina Jüri Jaakson, ei ole täpselt teada, aga tema jaoks oli kogu ta elu oluline haridus. Ehk andis hingejõudu Jaaksonile meenutus nendest inimestest, kes olid teda juba lapsena märganud ja ta annet arendanud. Kui saatus ­ viis Jüri Jaaksoni kokku Jaan Poskaga, siis oli neil kui meie rahva oma advokaatidel palju ühist teemades, mis ka palju kaugemal igapäevasest advokaa­ ditööst või poliitikast. Mehi sidus see, et nad olid varakult ­ kaotanud isad ja nende haridus­ tee rajanes lähemate sugulaste, aga ka heatahtlike võõraste, toe­ tusest. Loomulikult oli neil võimalus rääkida Riiast, kus mõlemad mõne aja elanud.

Jaaksonit austatakse kui rii­ gimeest, aga ka kui pikaajalist Eesti Panga presidenti, kellel oli

pallimängustiilis prügipalle või eestipäraselt taguda kõvast vulka­ niseeritud kummist ketast nimega LITTER, kohalikus kee­ les PUCK, mis on palli lömmi­ litsutud arendus (esialgselt pui­ dust), mis paremini jää peal libiseb. Alates 1974. aastast ­ õpetas NHLi hokimängude CBC teleülekannete ,,Hockey Night in Canada“ vaheaegadel lastele hoki põhireegleid joonis­ filmitegelane Peter Puck. Kui sisestada genealoogia (sugu­ puude ja põlvnemiste) võrgu­ keskkonna geni.com otsingusse nimi Peeter Pukk, tuleb ette 32 eesti meest, vanim neist sündi­ nud ca 1739 Abja vallas. Meie aja tuntuim Pukk oli Eesti polii­ tik, Riigivolikogu esimees ja advokaat Otto Richard Pukk (1900 Kihelkonna vald – 1951 Stockholm).

Eestikeelne pukk on 1. hark­ jalgadega ning vahepuu või raa­ miga varustatud alus millegi sinna peale asetamiseks, saagi­ miseks, toeks, maalimiseks; 2. kõrge iste; 3. kõnepult; 4. võimulolija või juhi koht (,,pu­ kis“) ja veel teisest vallast: sokk, sikk või jäär (jõulupukk).

End pukki ajama tähendab end jalgadele, üles ajama: ,,Aja end pukki, unimüts!“ Meie peres kõlab sarnane piltlik väljend: ,,Aja kark alla!“ Mänguvahendi ingliskeelse nimetuse puck algupära on veidi hägune. Sõna arvatakse olevat seotud tegusõnaga to puck (poke) – puksima! – vana gaeli sportmängust nimega hurling, mida mängitakse keppide ja palliga. Sõna võis kanda kinni­

au olla meie riigi enamiku riigi­ pangahoonete rajamise juures.

Sageli aga unustatakse Jaaksoni puhul, et üks olulisemaid hoo­ neid, mis ta rajas, oli Riia Eesti Seltsi maja, kus asus ka eesti kool. Olles Riias advokaadiks, oli Jüri Jaakson aktiivne Riia eestlaste karskusseltsis, Riia Eesti Seltsis Imanta ning mui­ dugi Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsis, mille juha­ tusse kuuludes rajatigi kooli- ja seltsimaja. On arusaadav, et ad­ vokaat Jüri Jaakson ei saanud puududa ka Eesti Aleksand­ ri­ kooli kuratooriumist (kuigi selle töö lõpptulemus ilmselt polnud see, mille poole meie haritlaste põlvkond oli tööd alustades püüelnud).

Jaaksoni hariduspüüdluste jälgimiseks tuleb minna aas­ tasse 1885. Jüri Jaakson oli oma vanemate Ado ja Mari kuues laps (peres neli tütart ja kaks poega), seega pesamuna. 1885.a. oli Jaakson pidanud tegema kooliteel vaheaja ja töötama ­kodutalus. Isa Ado surma järel pidi pere tegema veelgi raske­ maid otsuseid, kuidas talu ja eluga edasi minna. Jüri Jaaksoni vennal Jaanil paistis olevat ha­ ruldast tulevikku nägevat meelt ja ta nõustus Jüri saatmisega Tartusse Hugo Treffneri kooli.

Sellisele tünnile, mis mingitpidi sarnaneb väravale ehk ,,puurile“, võiks sportlik eestlane läheneda hokikepiga. Sõnum on selge – siia ooda­ takse litreid ehk see on litri kodu. Moodustise ees on kolm ava, mis nõuavad väga täpset lööki, et litter neid tabaks.

Foto: Riina Kindlam

tada Kanadas tänu hurlingut mängivate iirlastele saabumisele Nova Scotiasse. Tunnistaja trü­ki­ jälg sõnast ilmus esmakordselt 1867. a. Montrealis. (Fan­taa­sia­ olend Puck, tuntud tege­ laskuju Shakespeare’i näidendist ,,Su­ veöö unenägu“ on muidugi täitsa teisest puust, luust või ­ muust.)

Usun, et kui lugeja ei olnud varem kuulnud sellest robustse­ mast kõvast mustast lendavast litrist, siis selle vastandist aga küll – ka ümmargune, ent til­ luke. Ja kaunis, särav. Minu jaoks seostub sõna litter eel­ ­ kõige rahvarõivaste käistega ehk Põhja-Eesti naiste rinnaesisele ja seljale tikitud lillemotiividele lisatud metallist kaunistusket­ takestega. ,,Õhuke (ketasjas) metall-leheke, harilikult rõivaste ilustamiseks. Näiteks: litritega ehitud hobusevaljad.“ Need ei puudu ka pärgadelt ja muudelt naiste peakatetelt ning põlledelt, kus liig ilu liiale liiga ei tee. Äkki tuleb sõna litter ka vana norra sõnast glitra nagu glitter

(sädelus)!

Sädelev prügi. Prügi küba­ ratrikk: kui üks mängija lööb ühes mängus kolm või enam väravat kolme väravasse: 1) prügi / praht / üldjäätmed, 2) pakendiringlusesse minevad jäätmed (recycling) ja 3) biola­ gunevad (biodegradable) jäät­ med.

Kõnekeeles nimetatakse hoki­ litrit ka biscuit ja panna ,,the biscuit in the basket“ on vära­ vat lööma. Biskviit või küpsis korvi – prügikorvi – sobib an­ tud sõnademängu.

Ajalugu on kinnitanud, et H. Treffner oli suur koolimees, kelles Jüri Jaaksoni näitel ava­ neb tõeliselt suurte koolimeeste tunnus – nad oskavad ära tunda annet, mida hädasti vaja toeta­ da. Jüri Jaakson on hiljem ise kirjutanud, et Treffner „..mitte üksnes kooliraha, vaid ka suure osa pansionirahast võlgu jättis ja J. Jaaksonit edasiõppimisele kihutas“ (Eesti Kirjandusmuu­ seum. Eesti Kultuurilooline ar­ hiiv, f. 193, m74:6, lk. 1p.).

Tolle aja haritlased oskasid olla tänulikud neile, kes neid hari­ dusteel aitasid.

noorema põlve haritlaste aita­ misel lõpetanud. Pärast oma 65. sünnipäeva otsustas J. Jaakson (1936) asutada Treffneri güm­ naasiumi juurde oma sihtkapi­ tali.

Jüri Jaaksoni sihtkapitalil ta­ sub peatuda tänagi, sest väärika riigimehe mälestuse parimaks väärtustamiseks võiks näiteks selle sihtkapitali taastada. Ehk leiab Eesti Pank võimalusi, et taoline samm Eesti ühiskonna jaoks nii olulise eeskuju jaoks astuda. 1936.a. määras Jüri Jaakson oma sihtkapitali alu­seks Eesti Hüpoteegipanga pantlehti nimiväärtuses 20 000 krooni ja et kapital oleks jätkusuutlik, siis asutaja poolt nähti ette, et välja­ makseid fondist tohtis teha vaid sellelt teenitud protsentidelt, fondi alusvara pidi jääma puu­ tumatuks. Jaakson määras ka siht­ kapitali saajate ringi, kuhu pidid kuuluma nii tema vane­ mate Ado ja Mari Jaaksoni ot­ seste järeltulijate järglased, aga sihtasutuse väljamaksmisele kuuluv teine pool pidi minema alati võõrastele.

Sihtkapitali toetus pidi mine­ ma Treffneri gümnaasiumi ja selle juurde kuuluvate kesk- ja algkooli toetust vajavatele õpi­ lastele. Jaaksoni elukogemus lisas stipendiumi eeskirjadesse ­

Jaakson lõpetas Tartu ülikoo­ li juristina 1896. a, saades kaasa esimese järgu diplomi. Olles Riias advokaadiks, aitas ta seal haridust saada oma venna Jaani pojal Hermann Jaaksonil (18911964). Hermann Jaaksoni anne oli onule nähtav, kuigi vennapo­ ja huvialad jäid kaugele juurast.

Tänased entsüklopeediad kirju­ tavad Hermann Jaaksonist kui esimesest eesti matemaatikapro­ fessorist. H. Jaakson õppis 1909-1913 Tartu ülikoolis ning oli ülikooli matemaatikaõppe­ jõud 1919-1961. Füüsika-mate­ maa­ tikadoktor oli ta aastast 1925, Tartu Ülikooli professor aastast 1926. Kuid sellega pol­ nud Jüri Jaakson oma tööd

RIINA KINDLAM

Eelmisel nädalavahetusel toi­ mus Kuubas Havannas vehk­ lemise (maailmakarika-sarja) MK-etapp, kus Eesti epeenais­ kond (Katrina Lehis, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Julia Beljajeva) tuli teiseks. Finaalis tuli alla vanduda Itaaliale. Hea turniir tõstis Eesti naiskonna olümpiakohale.

Tokyo OM-ile pääseb edeta­ beli alusel kaheksa koondist: neli esimest ja seejärel neli Euroopa, Aasia, Ameerika ja Aafrika tsoonide parimat juhul, kui koondis mahub edetabelis 16 parema sekka. (D/EE)

Jüri Vips hakkab sõitma Jaapani Super Formula sarjas Jaapani meeskonna Team Mugeni teatel hakkab Red Bulli noortetiimi kuuluv eest­ lane Jüri Vips uuel hooajal võistlema nende ridades Jaa­ pani Super Formula sarjas.

Tiimi teatel osaletakse kõi­ kidel Super Formula etappidel ning lisaks Vipsile kuulub meeskonda 30-aastane Tomoki Nojiri.

Vips sõitis eelmise aasta detsembris Super Formula viimasel etapil Team Mugenis.

Vips lõpetas 18. kohal ning näi­ tas testipäevadel heast kül­ jest, saades jagu Suzuka ringraja re­ kordist.

Jaapani Super Formula hoo­ ajas on seitse etappi, esimene sõit on 5. aprillil Suzukas.

(ERR/EE)

ka lisa, et nendele õpilastele, kes juba seda toetust saavad, võib vajadusel toetust edasi maksta ka pärast Treffneri kooli lõpetamist, et edasi õppida (üli­ koolis) või kutse omandamiseks eesmärgiga tööle asuda. Tä­ nastel paljudel stipendiumidel taolist elutarka laiendust pole.

Jaakson nägi ette ka juhu, kui tema loodud sihtkapital peaks mingil põhjusel tegevuse lõpeta­ ma. Sellisel juhul soovis ta, et selle allesjäänud varad läheksid „Tartu Ülikoolile Eesti soost üliõpilaste toetamiseks“.

Jüri Jaaksoni elu võiks olla eeskujuks, meenutamaks, millist suurt vastutust sisaldab endas avaliku elu tegelaseks olemine.

Eesti rahva ja meie kultuuri edasikestmiseks on kaks suurt ülesannet – üks on 20. sajandi murranguliste aegade jooksul eestlaste kriitiliselt madalale langenud rahvaarv ja teine meie rahva kui meie kultuurikandjate harituse kvaliteet. Andekate ini­ meste arendamine ei tohi jääda rahanappuse taha. 19. sajandi teisel poolel sündinud riigi­ meeste elud on näited ajaloost, kuidas nende probleemidega hakkama saada. Sellest on õp­ pida ka 21. sajandil ja üks ees­ kujudest on riigivanem Jüri Jaakson.

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

13

Indrek Hargla: „Lugege ulmekirjandust!

Ulme on see, mis elu edasi viib.“ Indrek Hargla on Eesti kõige tuntum ulmekirjanik, kes on viimastel aastatel ilma teinud oma keskaegse Tallinna teemaliste kriminullidega, kus peategela­ seks nutikas apteeker Melchior.

Neid on tõlgitud juba ka prantsuse, soome, saksa, inglise, ungari ja läti keelde. Hiljuti ilmus apteeker Melchiori sarja seitsmes raamat. Uurime, mis kirjanikul lähiajal kavas ning kuidas tema raamatud valmi­ vad.

Melchiori raamatuid on ilmunud juba seitse. Kui palju neid kunagi tulevikus kokku võiks tulla?

Tavaliselt kui keegi midagi sellist küsib, siis ma ütlen hästi tõsise näoga ühe suvalise numb­ ri, näiteks üksteist. Et tuleb täp­ selt üksteist raamatut. Aga tege­ likult ei tea seda ette. Ühe raa­ matu ma just lõpetasin ja kui ma nii laisk ei oleks ning muid asju ei oleks vaja teha, siis ma juba hakkaksin järgmist kirjuta­ ma. Aga tean, et järgmine tuleb nii aasta-pooleteise pärast ja eks siis edasi näeb. Kriminull eeldab, et igas raamatus on omaette uus mõistatus ja eks ka üldine lugu läheb edasi.

Melchior on ju alles 55-aas­ tane, ta jõuab veel kaua tegut­ seda.

Jah, ta joob tervislikult, sööb tervislikult ja on selles mõttes väga heas vormis, et jaksab käia ja teha. Ta ei ole enam noor tui­ supea ega veel liiga vana, et enam üldse midagi ei jaksa. Ma arvan, et ta jääbki mõneks ajaks sellesse vanusesse – viie­ küm­ nendate keskpaika. See vanus paistab talle sobivat, ta tunneb ennast hästi.

Tollel ajal keskmine eluiga oli vist väga madal, Melchior on selle juba ületanud.

Ei tea. Keskaja kohta kesk­ misi asju on väga raske öelda, kuna statistilised andmed puu­ duvad. Üldiselt arvatakse jah nii, aga ega me ei tea seda.

Kuidas me saame seda mõõta?

Aga sinu teised tegelased?

Mainisid, et sul on kavas kokku tõmmata ja ära lõpeta­ da „Frenchi ja Koulu“ sari, kus hetkel ilmunud kolm raa­ matut?

See asi on ripakile jäänud ja tuleb ära lõpetada, ei ole mõtet sellega venitada. Õige termin on vist haldussuutlikkus. Kui kir­ janik ei suuda kolme-nelja sarja korraga hallata, siis tuleb mida­ gi ära lõpetada, et ta teeks vähem, aga saaks asjadega valmis. Tuleb läbi viia haldus­ reform ja paar sarja kinni panna.

Sa oled kirjutanud ka teleseriaale. Kuulsaim neist on „Merivälja“. Kui palju sul seriaale juba kokku on ning kas neid saab ka järele vaada­ ta?

Sarju on vist kokku viis.

Televisiooniga ma praegu ei tegele ega kavatse tegeleda. Aga see-eest kirjutan näitemänge. Üks tuli hiljuti välja, suve poole tuleb ehk veel paar tükki. Näite­ mänguga on kirjanikul Eestis ikkagi palju mõttekam tegeleda kui televisiooniga. Aga telese­

riaale ma ei soovita järele vaa­ data. Selle asemel soovitan lugeda „Merivälja“ raamatut.

See on mul siiani üldse kõige parem raamat – palju parem kui Melchiori raamatud ja kõik teised. Ma ei usu, et ma veel kunagi mõne nii hea romaani kirjutaksin. Selle järgi tehtud teleseriaali aga kindlasti ei ­ soovita vaadata. „Merivälja“ on minu jaoks ikkagi romaan.

Oled kirjutanud mitmes valdkonnas: alternatiivajalu­ gu, kriminaalromaane, õudu­ kaid ja ulmekaid. Mis on sinu leivanumber?

Siin on kõik väga lihtne: ma olen elukutselt ulmekirjanik.

Ulme tähendab nii fantasyt, ­alternatiivajalugu (üks science fictioni alaliike) ja õudust ­(horror) – see kõik ongi kokku ulmekirjandus. Ma olen ulme­ kirjanik, kes vahetevahel kirju­ tab ajaloolisi kriminaalromaane.

Kas on nii, et ulmeromaa­ niga pole vaja eeltööd teha ja arhiivides tuhnida, nagu aja­ looliste romaanide puhul?

Ma ei tuhni kunagi arhii­ vides. Selleks on internet ning seda tööd saab teha ka raamatu­ poes. Arhiivides ma ei käi. Aga ulmekirjandus on väga lai mõiste. Mõne asja võid kirjuta­ da oma ettekujutuse pealt, aga teine asi tahab paar aastat uuri­ mist. Üldistust ei saa teha. Sa võid ju ka tavakirjandust kirju­ tada ainult oma peast, või siis uurid mingit valdkonda mitu aastat.

Kas sa juba lapsena kirju­ tasid?

Ma olen 1999. aastast kutse­ line kirjanik. Eks igaüks on lapsepõlves natuke kirjutanud, aga kirjanikuks saamine nõuab tööd. Ise ma hindan, et kümne esimese aasta jooksul kirjutatud asjad on mul kõik väga nõrgad.

Ma olen aru saanud, et kirjanik peab palju õppima ja töötama.

Kunst arendab kunstnikku. See ei ole niisama lihtne, et hakkad peale ja oledki kohe hea kirja­ nik. Eesti on väike – igaüks, kes millegagi tegeleb, pääseb juba pildile. Kusagil suuremas riigis sa ei pääse sellise algaja­ liku tasemega, nagu mina esi­ mesed kümme aastat kirjutasin, mitte kuskile – ei trükki ega ­lavale, sest see on veel amatöör­ tase. Väikese kultuuri häda on see, et meil on objektiivsetel põhjustel vähe tippe, võrreldes mõne suurema rahvaga. Samas on altpoolt lihtne üles pääseda.

Oma esimese etapi loomingut ma ei hinda ega soovita ka ­kellelgi lugeda. Alles alates aas­ tatest 2011–2012 hakkas mul professionaalsem tase tekkima.

On ülivähe kirjanikke, kelle esi­ mesed teosed on mind rabanud või vapustanud. Kirjanikul on küpsesse vormi jõudmiseks aega vaja.

Kas su tegelased hakkavad sinu peas vahel ka oma elu elama? Et lood tegelase val­ mis, mõtled läbi ja siis hak­ kab ta tegema hoopis midagi ootamatut?

Ikka hakkavad elama. Sa ei saa oma peas midagi lõplikult

valmis mõelda. Sa võid ju proovida, aga tähtis on see, mis lõpuks kirja saab. Pead oma tegelasi kuulama, mida nad tahavad. Kirjanik peab ennast usaldama. Vaatad, mida ta tahab, ja äkki saad teda kuidagi keeli­ tada midagi mitte tegema, või vastupidi – innustada. Vaata, mis saladused tal hingel on.

Manipuleerid oma tegelas­ tega?

Või manipuleerivad nemad sinuga. Mõni hakkab välja pres­ sima ja tahab midagi muud.

Kriminullis on paratamatu tuua mõni tegelane sisse ainult sel­ leks, et sobival hetkel keegi ta maha lööks. Vahest hakkab kah­ ju (naerab). Ma olen temaga ju nii palju vaeva näinud. Ta ise tuleb ka paluma, et äkki on veel mingeid variante, et äkki tapaks mõne teise. Siis sa räägid nen­ dega ja kuulad, mis neile muret teeb. Vahel validki mõne teise tegelase.

Kas tegelase nimi on ole­ mas juba enne tegelaskuju?

Või vaatad, mismoodi see tegelane käitub ja alles siis annad talle nime?

Kriminullis on vast teistmoo­ di kui mõnes muus žanris. Igal juhul tuleb tegelastega olla ökonoomne – nimed peavad erinema nii palju, et tegelased ­ ei läheks sassi, et ei oleks liiga palju sarnaste nimedega tege­ lasi. Ma kirjutan endale tege­ laste nimekirja välja ja siis hak­ kan vaatama, kes mis nime saab, mis nimi talle sobib ja mida oleks endal mõnus tunne kasutada.

Kas nimed on sinu välja mõeldud?

Ei–ei, nimesid välja mõelda on lubamatu! See on verboten, sellist asja ei tohi teha! Euroo­ pas nimi alati tähendab midagi või on kunagi ammu tähenda­ nud. Me ei pruugi seda tähen­ dust enam mõista ega nimest üles leida, keel on nii palju muutunud. Ükski tegelane ei saa endale sellist perekonna­ nime, mis ei tähendaks midagi.

Inimestel on olnud kindlad nimed mingil kindlal põhjusel.

Kui tegevus toimub kindlas ajas ja ruumis, siis tuleb leida sobi­ vad nimed.

Nimedega edasi minnes: miks on sinu raamatus Tallinn ja mitte Reval, nagu on linna saksakeelne nimi?

Tänapäeva eesti kirjakeeles me kasutame nime Tallinn. See on Eestis ajaloo-ainelistes teks­ tides üsna kinnistunud tradit­ sioon. Juba keskajast saadik nimetasid eestlased seda linna ilmselt niimoodi. Mis puutub nimekujusse Reval, siis see ei olnud ka keskajal igal pool ühe­ sugune, isegi Lübecki allikates me näeme, et seda nime on kir­ jutatud kuuel-seitsmel eri kujul.

Reval kinnistus linnale hiljem.

See on germaanipärane Rävala ehk Tallinnat ümbritsenud mui­ nasmaakonna nimi. Eestis olid ka mitmed muud saksakeelsed nimed tuletised eestikeelsest, näiteks Tartu on Dorpat – ehk eestikeelne nimi Tarbatu. Veel keskajal kasutati Lübeckis eesti­

Indrek Hargla oma kõige uuema Melchiori raamatu esitlusel auto­ gramme jagamas.

Foto: L. Kreinin

keelseid nimesid, näiteks on ajalooallikas kirjas Tartu rae­ härrade kohta: Consules Tar­ batuensis. Mis nimekuju mingi linna kohta kasutada, see on kokkuleppeline eesti kirjakeele traditsioon. Tallinn mõjub loo­ mu­ likumalt, Reval on võõra­ pärane – taanlased ja sakslased hakkasid seda kutsuma ümbrit­ seva maakonna järgi, eestlased aga taanlaste ehitatud linna ­järgi.

Ajalooõpikutes oli kirjas, kuidas keskaeg oli räpane ja kole, tänavatel voolasid solgi­ ojad ja inimesi suri nagu kärbseid. Keskaegne Tallinn sinu raamatutes on väga puhas ja hubane.

Koolis õpetatakse üldajalugu, see on umbmäärane üldistus.

Põhja-Euroopa kohta ei saa öelda, et keskaeg oleks olnud ­ räpane. Tallinnas oli väga hea veevärk, mitmeid saunasid.

Inimesed pesid ennast. Enne reformatsiooni ei ole põhjust ar­ vata, et hügieeniga oleks olnud halvad lood. Kõik linnad hoolit­ sesid selle eest, et seal haigused ei leviks. Rikkad inimesed ehi­ tasid vaestele saunu, sest kiri­ kus käisid kuni reformatsioonini kõik koos, ja selge see, et kiri­ kus on meeldiv käia koos puhaste inimestega (naerab). ­ Pärast reformatsiooni kõik muu­ tus.

Melchiori raamatutes on sul arhailine keel, mõned sõnad kõlavad arhailiselt.

Kust sa selliseid sõnu leiad?

Ma ei otsi spetsiaalselt

mingeid sõnu. Selge see, et kesk­aegses romaanis ei ole kõl­ blik tarvitada paljusid täna­ päevaseid sõnu. Ma üritan ka­ sutada aru­ saadavaid sõnu ega pürgi verbaalsele ekstravagant­ susele. Sõnad peavad olema liht­ sad ja mõnusad kasutada.

Ma üritan ka keelekasutust tea­ tud piirides hoida. Võib-olla ma vaistlikult kasutan sellist kõne­ keelt, mida mu Tallinnas kasvanud vanaema rääkis. Ta rääkis eestiaegset keelt, milles oli palju saksa keele mõjutusi.

Lauseehituses ja lausete pikkus­ es võib olla ka saksa keele mõju.

Ehk on sul mõni soovitus oma lugejatele?

Lugege ikka ulmekirjandust!

Ulme on see, mis elu edasi viib.

Ma üritan pidevalt midagi uut ja huvitavat välja mõelda. Eelmi­ sel aastal oli kultuuripärandi aasta puhul paslik Eesti kirjan­ duse looja ja võib öelda, et ka Eesti esimese ulmekirjaniku Kreutzwaldi mälestuseks ja tema loomingu esiletõstmiseks välja anda ulmeantoloogia (ul­ mekogumik „Vinguv jalaluu“).

Selles raamatus on kümme ver­ siooni sellest, kuidas tänapäeva Eesti ulmekirjanikud Kreutz­ waldi lugusid tõlgendavad.

Kreutzwald oli kirjanduslik gee­ nius, neid ei ole väikese rahva puhul kunagi palju. Ka Kreutz­ waldi keel oli tollal parem kui paljudel tänapäeva kirjanikel, rääkimata ajakirjanikest.

Suri Omaani sultan Qaboos bin Said

Qaboos bin Said valitses Omaani 1970. aastast, mil ta kukutas veretult võimult oma isa.

Omaani uueks valitsejaks sai sultan Haitham bin Tariq alSaid, kes tegutses seni kultuuri­ ministrina. Uus riigijuht lubas jätkata oma eelkäija sultan Qaboosi välispoliitilist liini.

Qaboosi välispoliitika keskmes olid tasakaalu hoidmine LähisIda suurvõimude vahel, heade su­ hete hoidmine kõigi oluliste riikidega, teiste seas Iraani ja USA-ga, ning aktiivne vahen­ dustegevus konfliktide lahen­ damiseks.

Omaan on ainus Pärsia lahe äärne Araabia riik, mis on hoid­ nud avatuna saatkonna Damas­ kuses kogu nüüdseks ligi ühek­ sa aastat kestnud Süüria sõja vältel. (ERR/EE)

Möödunud laupäeval teatas riiklik uudisteagentuur Omaa­ ni sultani, 79-aastase Qaboos bin Saidi surmast. Agentuuri teatel suri sultan pikaajalise haiguse tagajärjel.

Qaboos valitses Omaani peaaegu pool sajandit. Esialgu polnud selge, kes saab sultani järglaseks. Qaboos polnud abi­ ­ elus ja tal polnud lapsi ega ­vendi. Omaani põhiseaduse ko­ haselt peab kuninglik perekond määrama järglase kolme päeva jooksul pärast sultani surma.

Põhiseaduse järgi peab sultan koostama kirja, milles määrab mantlipärija võimulolevast dü­ nastiast. Kiri avatakse juhul, kui tema perekond ei suuda mant­ lipärijas kokku leppida.

Indrek Harglaga vestles LEA KREININ

14

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

PUHKA RAHUS, MEIE SIND EI UNUSTA – LAPSEPÕLVE KOOLIVEND, TRUU SÕBER, VAHVA HIIDLANE JA SUUR EESTLANE

Kalju Leis Siiras kaastunne tütar LISALE ja poeg RALPHILE peredega Leinavad SILVI REIMAN abikaasa EVALDIGA ELNA KUNGLA perega

PUHKA RAHUS, ARMAS EMME… SÜDAMED ON MEIL KURVAD

Juta Nelke Järver sündinud 22. detsembril 1920 Tallinnas surnud 1. jaanuaril 2020 Bridgewateris, N.J.

Nr. 2

Lahkus kauaaegne skaudisõber ja Lembitu lell

Kalju Leis Tammetäht I Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet LISALE ja RALPHILE perekondadega PÕHJAKOTKA LIPKONNA PERE

Lahkus igavesele unele armas

Kalju Leis Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet LISALE ja RALPHILE perekondadega ENNO ja ANNE AGUR perega

Mälestavad sügavas leinas tütar TIINA ja abikaasa ANDRUS vennatütar KAIA perega Eestis õetütar ANU perega Eestis ja Las Vegases

Lahkunud on kauaaegne perekonnasõber

Helgi Kramer MEIE EMA JA VANAEMA UINUS VAIKSELT MEIE SÜLES OMA 95. AASTAS

Mälestame HELJO KÄRNER perega ANTS RANNALA

Hilja Kapp Paul sündinud 16. augustil 1924 Roobel surnud 14. jaanuaril 2020 Montrealis

Lahkus igavikku

Linda Ani

Leinavad sügavas kurbuses

Puhka rahus.

Elad igavesti meie südameis.

tütar MAARIKA, abikaasa MARTIN pojad ALEKSI (CARLA) KRISTIAN (ELISABETH) tütar SIIRI, abikaasa LEO ja tütar SIERRA

sündinud 25. märtsil 1932 surnud 14. jaanuaril 2020 Südamlik kaastunne tütrele ENELE perega, sugulastele ja sõpradele Eestis

Sõnum Pickeringi tuumajaama intsidendi kohta oli valehäire ONTARIO. Pühapäeva vara­ hommikul said üle Ontario inimesed sõnumi intsidendi kohta Torontost idas asuvas Pickeringi tuumajaamas. Sel­ gus, et sõnum osutus vale­ häireks, kuid tekitas siiski küsimusi, kuidas provints on ­ val­mistunud, kui võimalik intsi­ dent peaks toimuma.

Provintsil on olemas Pro­ vincial Nuclear Emergency Response Plan, 200-lehekülje­ line dokument, mis annab vas­ tavaid juhiseid. Mõeldud on nii inimeste teavitamise, võimalike evakueerimiste jm. peale.

(CP/CBC/EE)

Saaremaal toimus traagiline liiklusõnnetus Möödunud laupäeval toimus Saaremaal ränk liiklusavarii, milles hukkus kolm inimest. Õnnetus toimus Saaremaal Masa külas, kus Volvo oli pea­ tunud vasakpöördeks ja talle sõitis otsa Audi, mille 34-aas­ tane juht oli alkoholijoobes.

Ligi kümme kilomeetrit enne õnnetuskohta mõõtsid politsei­ nikud Audi kiiruseks 138 km/h ning patrullbuss asus autot jäli­ tama. Enne kinnipidamist aga jõudis Audi põhjustada raske avarii. Õnnetuses hukkusid Volvot juhtinud 27-aastane naine, autos olnud 58-aastane naine ja üheksakuune laps.

(ERR/EE)

Turistid huvituvad Eesti väikesaartest Huvi Eesti väikesaarte külas­ tamise vastu on järjest kasva­ nud ja järjest sagedamini kasutatakse saartele oma sõi­ dukiga minekuks parvlaevu.

Külastatavuse kasvu poolest on esikohal Kihnu ja Vormsi, kasvanud on huvi Ruhnu vastu.

Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles, et eelmine aasta oli firmale edukas – nii reisijaid kui ka sõidukeid veeti rekordili­ selt.

Kokku teenindati mandri ja väikesaarte vahel mullu üle 200 000 reisija. ,,Kõige suurem reisijateveo kasv oli Kihnu saarega seondu­ vatel laevaliinidel, kus me tee­ nindasime umbes 78 000 ini­ mest. Teisena tuleks kindlasti märkida Vormsi liini, kus reisijate arvu kasv oli ligi kolm protsenti. Sõidukite osas oli kasv veelgi suurem – vastavalt kuus ja seitse protsenti. Nii et näha on, et jätkuvalt on Eesti inimeste huvi saarte külastamise vastu väga kõrge,“ ütles Laasma uudistesaatele Aktuaalne kaa­ mera. (ERR/EE)

ELMAR HANNELOREGA Kanadas

Eesti erakonnad kogusid mullu rekordvähe liikmemaksu Viimase kaheksa aasta võrd­ luses kogusid Eesti erakonnad eelmisel aastal kõige vähem liikmemaksu – keskmiselt maksis iga parteilane aastas alla kahe euro liikme­maksu.

Erakondade Rahastamise Jä­ re­ levalve Komisjoni (ERJK) veebilehel on statistika erakon­ dade liikmemaksude kohta alates 2013. aastast. Selle järgi maksti 2019. aastal rekordvähe, 109 370 eurot liikmemaksu. Äriregistri andmetel kuulus 13. jaanuari seisuga erakon­ dadesse ligi 57 000 inimest ehk keskmiselt maksti liikmemaksu iga erakonnaliikme kohta aastas 1,9 eurot. Arvestades reaalseid maksjaid, keda oli eelmisel aas­ tal 5028 ehk ca üheksa protsenti kõigist parteilastest, oli kesk­ mine tasutud liikmemaksu sum­ ma 21 eurot.

Rahalisi annetusi koguti möödunud aastal rekordiliselt – üle 3,5 miljoni euro. Varase­ma­

te aastate rekord oli 2015. aasta ligi 2,1 miljonit eurot. Nii 2019. aastal kui ka 2015. aastal toi­ musid Eestis parlamendivali­ mised, mille puhul on erakon­ dadel suuremad kulud ja mil ka annetusi laekub rohkem.

Kõik suuremad parteid püsti­ tasid ka mullu oma rekordi ko­ gutud rahaliste annetustega.

Keskerakonna 843 000 eurot on ka aegade suurim summa, mis üks erakond Eestis aastas anne­ tusi saanud.

Ka kulutused olid 2019. aas­ tal erakondadel suured. Riigi­ kogu ja Euroopa Parlamendi valimiste aastal kulutasid era­ konnad kokku ligi 11,1 miljonit eurot. Näiteks 2015. a (samuti riigikogu valimiste aasta) olid kulutused 8,5 miljonit.

Suurimad kulud mullu olid Reformierakonnal – kokku 2,9 miljonit. Järgnesid Keskerakond 2,4 ja Isamaa 1,9 miljoniga.

Sotsiaaldemokraadid kulutasid ligi 1,6 ja EKRE ligi miljon ­eurot.

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AAS­ TA­ PÄEVA OIKUMEENILINE JU­­ MALATEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 19. jaanuaril kl 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. KOHVILAUD. Õp. Kalle Kadakas kõneleb liturgilistest värvidest.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kl 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Tänutunne…

maks ja turvalisemaks.

Rail Balticu vastased Eesti Naisliit valib koostöös (Algus lk. 1) oma piirkondlike esindajate ja saatsid riigikogule ja 817 Mount Pleasant Road kohalike omavalitsuste sotsiaal­ valitsusele üle 500 Toronto, ON M4P 2L1 heategevusprojekti. Selle tule­ töötajatega välja abivajavad Tel. 416-483-5847 allkirjaga avaliku kirja mu­sena sai elamisväärseks ühe pered ja esitab need oma juha­ e-post: Põlvamaa laulupoisi kodu, kel­ tusele. Naisliidu juhatus teeb Möödunud nädalal saadeti stpeterstoronto@rogers.com lest tänaseks on sirgunud tubli annetuste väljamaksmise otsuse riigikogule ja valitsusele juba Kodulehekülg: laulu ja spordiga tegelev noor­ lähtuvalt taotluste põhjendatu­ viies ühispöördumine, millega www.toronto.peetri.eelk.ee mees. Meie abi oli õigeaegne sest ja laekunud annetuste sum­ avaldatakse rahulolematust ning taastas selle pere usu ja Praost Mart Salumäe, mast.

Rail Balticu projektile. Kir­ lootuse tulevikku! tel. 647-340-9271, Annetustena laekunud toetu­ jale on oma allkirja andnud Kahjuks ei ole Eesti riik täna mobiil 647-273-5858 sed makstakse välja mitte rahas, 522 inimest, nende seas mit­ veel nii rikas, et kõigile raskes epost: mart.salumae@eelk.ee vaid tasutakse abivajavate laste med tuntud teadlased, poliiti­ majanduslikus olukorras ole­ Organist Marta Kivik ja nende perede elukeskkonna kud, kultuuritegelased jt. vatele peredele oma abikäsi Koguduse kantselei on avatud parandamiseks vajaminevate as­ ,,Eestile kahjulik Rail Balticu ulatada. Meie kõigi ühine soov E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, jade, esemete või teenuste eest projekt on mõistlik peatada. on, et eesti lapsed kasvaksid N 9.00-14.00. Muudel aegadel esitatud arved. Vähemalt kord Vältimaks korvamatut kahju turvalises kodus, kus oleksid vastuvõtt eelneval kokkuleppel. aastas anname ülevaate välja­ loodusele ja majandusele, on hoolivad ja töökad vanemad. makstud toetustest ja avali­ taristu arendamisel arukas ka­ Pühapäeval, 19. jaanuaril kell Eriti vajavad abi maapiirkon­ kustame vastavalt annetajate sutada olemasolevaid raudtee­ 11.30 JUMALATEENISTUS. dades elavad pered, kus töötus nõusolekule kodulehel ka nende koridore, nagu on korduvalt Tee­­nib õp. Kalle Kadakas, organist ja vanemate alkoholilembus on nimed. nõudnud ka avalikud kirjad ja Marta Kivik. paljudes kodudes halvendanud Kogu vajaliku info annetuste erinevad ühiskondlikud organi­ Laupäeval, 25. jaanuaril kell laste elamis- ja arengutingimu­ kogumise ja kontaktide kohta satsioonid,“ seisab avalikus kir­ 12.30 Leerigrupi õppeseminar. si. Olen olnud ühes Harjumaa leiate meie kodulehelt toetame. jas riigikogule ja valitsusele.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell kodus tunnistajaks, kus vanaema com 11.30 JUMALATEENISTUS. Rail Balticu vastase allkir­ üksinda kasvatab oma lapselast, Aidakem oma annetustega jade kogumise üks algatajaid on Naisringi kokkusaamised iga kuna isa läks pere juurest ära ja kuu esimesel kolmapäeval kell ema vaevleb alkoholi küüsis. kaasa, et eestlased jääksid Balti ühiskonnategelane, ajakirja Aka­ mere paesele kaldale sajan­ deemia peatoimetaja Toomas 12.00.

Vanaema on väga tubli, olles ise Arhiivitoimkonna kokku­saa­ üles kasvatanud viis last ja käib diteks püsima, hoidma oma Kiho. ,,Eesti peale laiemalt mised esmaspäeviti kl 10.00- koolitustel, et lapselapse kasva­ keelt, kultuuri ja traditsioone! mõtlevate inimeste südamed on Edukat ja õnnelikku uut aas­ tulvil muret, et kõik rikutakse 14.00. tamisega hakkama saada. Het­ tat kõigile eestlastele ja meid ära ja mis keskkonnast järgi kel magab laps vanaemaga ühes toetavatele sõpradele! jääb. Seni ei ole meie kirjadele voodis, sest tal jätkub väikesest ARVI KAROTAM mingisugust reaktsiooni olnud, pensionist raha ainult söögi ja Rootsi kaitseväes poliitilised otsused paistavad kommunaalkulude maksmiseks. olevat tehtud ja neid ei paista teenis võltspaberitega Lapsele diivan-voodit ta aga midagi kõigutavat,“ tõdes Kiho osta ei jõua. Või teine toetust ohvitser (ERR/EE) vajav pere, kus ema kasvatab Rootsi ajalehes Dagens üksi oma vaimupuudega last. Ta Nyheter kirjutati sel nädalal, peab eluga toimetulekuks loomi et Rootsi kaitseväes töötas ja töötab lasteaias. Tööka ja pikka aega ohvitserina mees, tubli ema sissetulek ei võimalda MIDAGI MAITSVAT TOIDULAUALE! kes oli esitanud ohvitseriks kahjuks kõike normaalseks eluks • lihapirukad • soome kohvisai (pulla) saamise kohta võltsitud doku­ vajalikku osta. Täna teeb ta • rukkileib • suitsukala (siig, lõhe, angerjas…) süüa väikese laua-elektripliidi mente. palju teisi maitsvaid tooteid meie äris Pickeringis Ajalehe artiklist selgub, et peal. Soov on teda toetada uue suurema elektripliidi ostmisel. ohvitserina teeninud mees isegi Nordic Foods, 1235 Bayly St, Unit 8 ei alustanud ohvitseriks õppi­ Seda abivajajate nimekirja võiks (kõrghoone, 200 m läänepool Liverpool Rd’i). mist. Teda ei võetud kursustele veel pikalt jätkata.

Oleme avatud T–R 10–5, L 10–3 Olles valitud „Eesti aasta vastu, sest ta oli valetanud oma Tel. 905 492-5511 keskkooli lõputunnistuse kohta, isaks 2019“, olen võtnud oma www.nordicfoods.org missiooniks aidata kaasa Eestis vahendas Helsingin Sanomat. hättasattunud perede ja eriti Mees aga otsustas oma ohvitseritunnistuse sõna otseses lastega perede majandusliku mõttes võltsida. Näiteks on olukorra parandamisele.

Oleme seda koos Rein tema tunnistusele alla kirjuta­ Luningu ning teiste võimalike nud keegi kolonel Per Carlsson.

Põhja-Ameerika ja Eesti part­ Dagens Nyheter selgitas välja, neritega viimased kuud põhja­ et sellel ajal ei töötanud tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST) likult arutanud.

Tänaseks on nimetatud Enköpingi väeosas Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Reinu eestvedamisel andnud ühtegi sellist ohvitseri. koostööks oma nõusoleku Eesti Veerandaastas $48.— Libaohvitser on olnud mis­ sioonil Kosovos, Afganistanis ja Abistamiskomitee Ameerikas ja TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) Malis ning töötanud Rootsi sõ­ EERO Kanadas. Eesti poolel on KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. javäeluures (Militära underrät­ meie koostööpartneriks Eesti ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; telse- och säkerhetstjänsten ehk Naisliit koos kohalike omavalit­ sustega.

Naisliit on teinud vii­ veerandaastas $80.00.

MUST). Kosovos olles oli ta AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. mased paar aastakümmet tänu­ kapteni ja Afganistanis majori väärset tööd, et tunnustada Hinnad arvestatud Kanada dollarites. auastmes.

Eestimaa tublisid emasid ja Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Artikkel tekitas Rootsis palju isasid. Mullu sügisel valitud uus Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha vastukaja. Murettekitavaks pea­ naisliidu juhtkond on emadee-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca vad paljud seda, et tal õnnestus isade tunnustamise kõrval võt­ või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil saada tööle sõjaväeluuresse, kus nud oma südameasjaks ka vastutas andmesüsteemide aren­ ­abivajavate lastega perede toeta­ Tellimine saata dustöö ja krüpteerimiskoodide mise. Kõik projektis osalejad EESTI ELU haldamise eest. (ERR/EE) ­teevad oma tööd vabatahtlikena EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

KIRIKUD

15

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

NORDIC FOODS

ja ilma tasuta, mille tulemusena jõuab 100% annetustest abivaja­ jateni.

Soovime laekunud annetuste­ ga toetada majanduslikult vähe­ kindlustatud lapsi ja pere­kondi, et taastada nende usk, õnne­ tun­ ne ja lootus paremale homsele. Annetuste abil saame ennekõike parandada laste ja endaga mitte toimetulevate pe­ rede igapäevast elukeskkonda ning muuta see elamisväärse­

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020

Nr. 2

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Teade

Sündmuste kalender • Kolmap., 15. jaan. – reede, 14. veebr. 2010 toimuvad EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS (EKN) VALIMISED. • Pühap., 19. jaan. kell 4 pl TCFS filmiõhtu Tartu Col­ lege’is. ,,VELLO SALO. IGA­ PÄEVAELU MÜSTIKA“.

• Reede-laup., 24.–25. jaan.

2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTI­ VAL Tartu College’is.

– 24. jaan. kl 7 õ IMPROV, 25. jaan. kl 7 õ STANDUP. 23. jaan. kl 7 õ IMPROV WORKSHOP. • Neljap., 13. veebr. kl 12.30 pl LÕBUS SÕBRAPÄEVA PÄ­RASTLÕUNA Eesti Majas.

• Pühap., 23. veebr. EV 102.

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE TORONTOS. Kl 11 h OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONT­ SERT-AKTUS LÕUNA­S ÖÖ­ GIGA Eesti Majas.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Arvo Pärdi lastelaulude tekstid on nüüd punktkirjas Arvo Pärdi Keskus kinkis Tallinna Heleni Kooli pime­ datele lastele Arvo Pärdi laste­ laulude tekstiraamatud, mis trükitud punktkirjas. Pärdi varases loomingus on mitmeid lastelaule, mis on kirjutatud aja­ vahemikul 1956–1970 enamasti näidenditele ja multifilmidele.

Kõik punktkirjas laulutekstid pärinevad heliplaadilt „Lapse­ põlve lood“, mille keskus koos Eesti Rahvusringhäälingu ning Raadio Laste Laulustuudioga 2015. a välja andis. „See väljaanne Arvo Pärdi Keskuselt on ainulaadne, sest tekstiraamatut saab lisaks lau­ lude õppimisele kasutada ka kirjanduse tundides õppemater­ jalina. Pimekirja trükistel on mitmed eripärad: nad on for­ maadilt suuremad, paksu paberi peale trükitud, et punktkiri rel­ jeefsena esile tuua. Raamat on laua peal kahe käe sõrmitsemise abil lugemiseks,“ selgitas raa­ matu valmimisele kaasa aida­ nud lastekirurg Ann Paal.

Eestlaste suusapäev – Esto Ski Day 2020 Traditsiooniline Esto Ski Day toimub sel aastal reedel, 14. veebruaril (perekonnapäeva nädalalõpp) Georgian Peaks suusakuurordis.

Nagu varasematel aastatel, on plaanis võistlussõidud eri tasemetele/klassidele. Ja loomu­ likult suusatamine/lumelauasõit lihtsalt talispordi nautijatele.

Suusapäev on avatud kõikidele soovijatele. Registreerige koha­ peal, vaja on osaleja nimi, vanus ja kas ta osaleb suusata­ mises või lumelauasõidus. The

fun race algab kl 10.30 h (järgneb auhinna-tseremoonia West Lodge’is).

Osa West Lodge’ist on reser­ veeritud suusapäeval osalejatele.

Samas on baar ja kohvik, kus keha kinnitada.

Liftid avatakse kl 9 hommi­ kul, piletid saab osta kohapeal, nimetage pileteid ostes, et olete osalemas ,,Esto Ski Day’l“.

Suusavarustust on võimalik ren­ tida Squire Johns’ist, üle tee Georgian Peaks’ist; varustust saab reserveerida tel. 519-5993244.

Georgian Peaks veebileht: www.georgianpeaks.com.

Lisainfo: Peeter Toome – ptoome@rogers.com ja Mihkel

Endine peaminister Jean Chretien tähistas 86. sünnipäeva siselangevarjuhüppega MONTREAL. Endine Kanada peaminister (aastatel 19932003) Jean Chretien tähistas hiljuti oma 86. sünnipäeva ­ sise-langevarjuhüppega kohas nimega Skyventure Laval’is koos oma lapse-lapselapsega.

(CTV/EE)

Toome – mtoome@gmail.com.

Kõik oodatud!

(Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

Paul Lillakas Cityline’is – uus aeg Toronto eestlaste oma master­chef esineb taas City-TV Cityline telesaates. Tähelepanu – aeg muudetud – varem välja kuulutatud jaanuarikuu päev on muudetud! Saade on eetris kol­ mapäeval, 19. veebruaril k.a..

Tutvustame ka lähemates Eesti Elu numbrites uusi Pauli ret­ septe. Jälgige Eesti Elu!

Jaanuarikuus viibib Kanadas tuntud koorijuht Triin Koch, et töötada siinsete Eesti kooridega.

Esmaspäeval oli ta Toronto Eesti Akadeemilise Segakoori Ööbik harjutusel, teisipäeval töötas Toronto Eesti Meeeskooriga, kolmapäeval Hamiltonis Hamiltoni Eesti Seltsi Segakooriga ja nelja­päeval oli kord Estonia Koori käes. Et Triin on varem siin käinud, tema käe all ka laulupeol lauldud, siis oli rõõm taaskohtumisest kahepoolne. Juuresolev pilt on võetud kolmapäeval Hamiltoni kooriga. Ees vas. istu­ vad HES dirigent Elise Naccarato ja Triin Koch.

Foto: Merike Koger