This newspaper was mailed on Friday, January 17, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 2, 2020 Reedel, 17. jaanuaril — Friday, January 17 www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Tänutunne ja andmisrõõm Meenutan tänutundega aegu 30 aastat tagasi, kui kohtusin esi mest korda väliseesti kogukondadega Põhja-Ameerikas. Neil aastatel enne Eesti taasiseseisvumist oli meile – eestlastele väga oluline näha ja saada osa läänemaailma elulaadist ja kultuu riruumist. See sai võimalikuks tänu väga paljudele PõhjaAmeerikas elavatele eestlastele, kes av as id meile – kodueestlastele oma kodud ja südamed ning sisendasid meisse lootust ja usku teel vabadusele. Olin enne Eesti taas iseseisvumist Eesti Poistekoori ja lastekoori Eller hein PõhjaAmeerika kontsertreiside Eesti poolseks peakorraldajaks. Need reisid poleks saanud võimalikuks ilma teie – Põhja-Ameerikas elavate eestlaste toetuse ja abita. Tänu Austraalia eestlaste toele ja külalislahkusele saime Eesti poistekooriga osaleda ka aja loolisel Austraalia ESTOl 1988. aastal Melbourne’is. Head rahvuskaaslased! Võtke vastu neil kontsertreisidel osale nute sügav kummardus ja tänu. Teie poolt pakutud kodusoojus, südamlik hoolitsus ja suurepära selt korraldatud kontserdid pü sivad meeles elu lõpuni. Erilise tänutundega meenutan Guido ja Õnne Laikved, Valdeko ja Meeri Väärsit Torontost, Alar ja Marje Suurkaske Vancouverist ning Fred ja Anneliis Iset Baltimore’ist. Austraalia reis sai teoks tänu ESTO korraldus toimkonna juhi Evald Mõisa ja Jyri Korgi heale koostööle. Suur tänu Heino ja Ivi Raadikule, Lea ja Erik Holmile, kes andsid kooride vastuvõtu korraldamisel kogu oma energia ning avasid meile eestlaste kodud ja sü dame. Maestro Roman Toi ja teiste tänaseks meie hulgast lahkunute – eestluse hoidjate ja kodu eestlaste toetajate mälestuseks laulame meeskooriga igal aastal
Aasta isa 2019 Arvi Karotam. Foto: Aurelia Minev, ERR
Eesti kirikutes toimuvatel jõulu kontsertidel maestro loodud laule, milleks sel korral oli „Jõuluvalgus koidab“. Tänaseks päevaks on Eesti nautinud iseseisvust pea kolm kümmend aastat. Kuidas meil on läinud? Arvan, et päris hästi. Eesti riigi majandus on tänu ettevõtlikele inimestele ning kapitali ja inimeste vabale liiku misele endiselt tõusuteel. Noo red, olles saanud hea hariduse ning võimalused avardada oma silmaringi maailma eri riikides, on loonud firmasid, mille tuntus on jõudnud laia maailma. Täna teatakse eestlasi ka ookeani taga tuntud firmade Skype’i, Trans ferwise’i ja Cleveroni loojatena. Meie kooliõpilased on vii mase rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamis programmi(PISA) testide tule musena parimad Euroopas, maailmas jääme alla ainult mõnedele Aasia riikidele. Tänu töökusele ja majanduse arengu edukusele on paljud pered suut nud ehitada endale kodud, kus lapsed tunnevad ennast turvali selt ning on oma vanemate poolt hoitud ja armastatud. Kuid elu iseseisvas Eestis on sünnitanud ka olukorra, kus kõrvuti endaga hästi toimetule vate peredega on suur hulk vae suspiiril elavaid peresid. Olen kaheksa aastat juhtinud Eesti ühte aatelisemat ja isamaal isemat kodanikuühendust – Eesti mees- ja poistekoore ühendavat Eesti Meestelaulu Seltsi ja olnud viis aastat Anija vallavanem. Neis ametites puu tusin lähemalt kokku eluga
maapiirkondades ning nägin igapäevaste majandusmuredega võitlevaid peresid, mille tõttu just lapsed on kannatajaks poo leks. Usun, et ka paljud välis eestlased, kes on Eestit külasta nud, on sarnaseid olukordi kogenud. Head mõtted sünnivad siis, kui kohtud aktiivsete missiooni tundega inimestega. Oli aasta 2013, kui osalesime üle-eesti lise meeskooriga San Francis cos toimunud ESTOl. Seal kohtusin Floridas elavate Rein ja Anne Luninguga. Nemad pakkusid välja idee korraldada järgmine üle maailma eestlasi kokku toov ESTO üritus Kariibi merel seilaval kruiisilaeval. Nii sündiski Reinu ja Anne eest vedamisel KLENK-IEP 2015, millele järgnesid kaheaastaste vahedega Kariibi merel uued kokkusaamised. Olime nende ürituste korraldamisel koos ko genud meeskoorilaulja Uno Kääriga Reinule ja Annele Eesti poolseteks partneriteks. Enne 2017. aasta kruiisi tegi Rein ettepaneku toetada koos reisil osalevate laulumeestega mõnda (Järgneb lk. 15)
Eesti avas noorte taliolümpial medaliarve Eelmisel nädalal Lausanne’is alanud noorte taliolümpiamän gudel on Eesti avanud meda liarve. Eesti jäähokikaksikud tegid ajalugu, tuues Eestile kaks medalit – Marek Potšinok võitis 3x3 jäähokis kuldmedali ja tema kaksikvend Erik Potšinok pronksi. Kunagi varem pole eestlased olümpiamängudel jäähokis võis telnud ega väravat löönud, rääkimata medalivõitmisest. Iluuisutaja Arlet Levandi või tis Team Courage’i (,,Julgus“) koosseisu kuuludes võistkond liku kuldmedali. Meesüksik sõidu individuaalvõistluse lõpe tas Levandi 12. kohal. (D/ERR/EE)
Eesti Naisliidu esinaine 1999–2019 Siiri Oviir ja esinaine alatest ok toobrist 2019 Mailis Alt.
Korp! Indla USA koondis pidas talvepidu Korp! Indla USA koondise 11. jaanuari 2020. aasta talvepidu Oaktonis, Virginias oleks või nud sel aastal kanda kevad peo nimetust. Ootamatu soo jalaine tõi meile umbes +20C/70F soojakraadi ja lumepäeva pärast ei olnud seekord vaja muretseda. Esmalt tähtsad asjad koo s olekul arutatud, sai pidu alata. Saabus mitmeid külalisi ka teistest kohalikest korporatsioo
nidest ja akadeemilistest organi satsioonidest. Esindatud olid nii Rotalia, Filiae Patriae kui Eesti Naisüliõpilaste Selts. Kel jõulu roogade järele juba igatsus, said kõhu täis lahke pererahva paku tavast omatehtud verivorstist, kapsast ja Saaremaa kadaka maitselise siirupiga sealihast, li saks kõigi teiste indlaensiste kaasatoodud hõrgutised. Juttu jätkus kogu õhtuks, ning õhtu lõppes traditsioonilise ühislaul misega. (J.O.)
Tagareas vasakult: vil! Helena Otsa, reb! Deborah Klepp, vil!! Kaja Kool, Jane Raub, Aliisa Altau, Tiiu Kera, Anu Oinas, Ilme Pagi, Relika Westhoff. Esireas vasakult: aseesinaine vil! Kaia Kirchman, esinaine vil! Lya Karm, kirjatoimetaja vil! Jaane Orav.
Tellige EESTI ELU 2020 aastaks! Illustratsiooni autor EVA OJA
