12
EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020
märkmik
Nr. 2
S P ORT Riina Kindlam
Eesti epeenaiskond püüab pääset OM-ile
Prügi tünni, litter väravasse löö Toronto linna peal satub kõikjal hallide kastide peale, millel kirjas eestikeelne sõna LITTER. Kast ise on veidike värava / sihi (goal) poolne. Meenutagem sõna ,,värav“ kolmandat tähendust Eesti keele seletavas sõnaraamatus (www.eki.ee/dict/ekss/) ehk sportmängudes: ,,kahest pos tist, neid ühendavast põik la tist ja väravavõrgust koosnev tarind (konstruktsioon), kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli või litrit“. Just nimelt LITRIT ehk sõna litter teine tähendus (samast allikast), sport: jäähokiketas. Näited: ,,Kohtunik pani litri mängu.“ ,,Lõi litri väravasse.“ Liitsõ nad: (jää)hokilitter. Niisiis võib inglisepäraselt sellisesse prügipuuri loopida
Ammu enne kurikuulsat Don Cherry’t, juba aastast 1974 pak kus telekas edastatud NHLi hokimängude vaheaegadel mee lelahutust ja õpetussõnu noortele joonisfilmitegelane litter Peter Puck – eestipäraselt Peeter Pukk või miks mitte Lembit Litter. Teda pandi sügavkülma enne mängu, et ta jääpinnal vähem põrkaks. Seda tehakse litritega siiani. Foto: Hanna-Barbera animastuudio, Montreal Gazette
Riigivanem… (Algus lk. 5)
ajaloo loenguid ja teisted aka deemiliselt haritud kaasvangid vastasid samaga. Ent Leo Leesmendil olnud vangielu ras kuste vastu veel üks salarelv, mida ta kasutanud eriti raskel ajal – ta mõtles end Pariisi; lin na, kus oli sõja eel elanud ja end akadeemiliselt harinud. Kuidas kaitses end võimu vägivalla eest vangina Jüri Jaakson, ei ole täpselt teada, aga tema jaoks oli kogu ta elu oluline haridus. Ehk andis hingejõudu Jaaksonile meenutus nendest inimestest, kes olid teda juba lapsena märganud ja ta annet arendanud. Kui saatus viis Jüri Jaaksoni kokku Jaan Poskaga, siis oli neil kui meie rahva oma advokaatidel palju ühist teemades, mis ka palju kaugemal igapäevasest advokaa ditööst või poliitikast. Mehi sidus see, et nad olid varakult kaotanud isad ja nende haridus tee rajanes lähemate sugulaste, aga ka heatahtlike võõraste, toe tusest. Loomulikult oli neil võimalus rääkida Riiast, kus mõlemad mõne aja elanud. Jaaksonit austatakse kui rii gimeest, aga ka kui pikaajalist Eesti Panga presidenti, kellel oli
pallimängustiilis prügipalle või eestipäraselt taguda kõvast vulka niseeritud kummist ketast nimega LITTER, kohalikus kee les PUCK, mis on palli lömmi litsutud arendus (esialgselt pui dust), mis paremini jää peal libiseb. Alates 1974. aastast õpetas NHLi hokimängude CBC teleülekannete ,,Hockey Night in Canada“ vaheaegadel lastele hoki põhireegleid joonis filmitegelane Peter Puck. Kui sisestada genealoogia (sugu puude ja põlvnemiste) võrgu keskkonna geni.com otsingusse nimi Peeter Pukk, tuleb ette 32 eesti meest, vanim neist sündi nud ca 1739 Abja vallas. Meie aja tuntuim Pukk oli Eesti polii tik, Riigivolikogu esimees ja advokaat Otto Richard Pukk (1900 Kihelkonna vald – 1951 Stockholm). Eestikeelne pukk on 1. hark jalgadega ning vahepuu või raa miga varustatud alus millegi sinna peale asetamiseks, saagi miseks, toeks, maalimiseks; 2. kõrge iste; 3. kõnepult; 4. võimulolija või juhi koht (,,pu kis“) ja veel teisest vallast: sokk, sikk või jäär (jõulupukk). End pukki ajama tähendab end jalgadele, üles ajama: ,,Aja end pukki, unimüts!“ Meie peres kõlab sarnane piltlik väljend: ,,Aja kark alla!“ Mänguvahendi ingliskeelse nimetuse puck algupära on veidi hägune. Sõna arvatakse olevat seotud tegusõnaga to puck (poke) – puksima! – vana gaeli sportmängust nimega hurling, mida mängitakse keppide ja palliga. Sõna võis kanda kinni
au olla meie riigi enamiku riigi pangahoonete rajamise juures. Sageli aga unustatakse Jaaksoni puhul, et üks olulisemaid hoo neid, mis ta rajas, oli Riia Eesti Seltsi maja, kus asus ka eesti kool. Olles Riias advokaadiks, oli Jüri Jaakson aktiivne Riia eestlaste karskusseltsis, Riia Eesti Seltsis Imanta ning mui dugi Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsis, mille juha tusse kuuludes rajatigi kooli- ja seltsimaja. On arusaadav, et ad vokaat Jüri Jaakson ei saanud puududa ka Eesti Aleksand ri kooli kuratooriumist (kuigi selle töö lõpptulemus ilmselt polnud see, mille poole meie haritlaste põlvkond oli tööd alustades püüelnud). Jaaksoni hariduspüüdluste jälgimiseks tuleb minna aas tasse 1885. Jüri Jaakson oli oma vanemate Ado ja Mari kuues laps (peres neli tütart ja kaks poega), seega pesamuna. 1885.a. oli Jaakson pidanud tegema kooliteel vaheaja ja töötama kodutalus. Isa Ado surma järel pidi pere tegema veelgi raske maid otsuseid, kuidas talu ja eluga edasi minna. Jüri Jaaksoni vennal Jaanil paistis olevat ha ruldast tulevikku nägevat meelt ja ta nõustus Jüri saatmisega Tartusse Hugo Treffneri kooli.
Sellisele tünnile, mis mingitpidi sarnaneb väravale ehk ,,puurile“, võiks sportlik eestlane läheneda hokikepiga. Sõnum on selge – siia ooda takse litreid ehk see on litri kodu. Moodustise ees on kolm ava, mis nõuavad väga täpset lööki, et litter neid tabaks. Foto: Riina Kindlam
tada Kanadas tänu hurlingut mängivate iirlastele saabumisele Nova Scotiasse. Tunnistaja trüki jälg sõnast ilmus esmakordselt 1867. a. Montrealis. (Fantaasia olend Puck, tuntud tege laskuju Shakespeare’i näidendist ,,Su veöö unenägu“ on muidugi täitsa teisest puust, luust või muust.) Usun, et kui lugeja ei olnud varem kuulnud sellest robustse mast kõvast mustast lendavast litrist, siis selle vastandist aga küll – ka ümmargune, ent til luke. Ja kaunis, särav. Minu jaoks seostub sõna litter eel kõige rahvarõivaste käistega ehk Põhja-Eesti naiste rinnaesisele ja seljale tikitud lillemotiividele lisatud metallist kaunistusket takestega. ,,Õhuke (ketasjas) metall-leheke, harilikult rõivaste ilustamiseks. Näiteks: litritega ehitud hobusevaljad.“ Need ei puudu ka pärgadelt ja muudelt naiste peakatetelt ning põlledelt, kus liig ilu liiale liiga ei tee. Äkki tuleb sõna litter ka vana norra sõnast glitra nagu glitter
(sädelus)! Sädelev prügi. Prügi küba ratrikk: kui üks mängija lööb ühes mängus kolm või enam väravat kolme väravasse: 1) prügi / praht / üldjäätmed, 2) pakendiringlusesse minevad jäätmed (recycling) ja 3) biola gunevad (biodegradable) jäät med. Kõnekeeles nimetatakse hoki litrit ka biscuit ja panna ,,the biscuit in the basket“ on vära vat lööma. Biskviit või küpsis korvi – prügikorvi – sobib an tud sõnademängu.
Ajalugu on kinnitanud, et H. Treffner oli suur koolimees, kelles Jüri Jaaksoni näitel ava neb tõeliselt suurte koolimeeste tunnus – nad oskavad ära tunda annet, mida hädasti vaja toeta da. Jüri Jaakson on hiljem ise kirjutanud, et Treffner „..mitte üksnes kooliraha, vaid ka suure osa pansionirahast võlgu jättis ja J. Jaaksonit edasiõppimisele kihutas“ (Eesti Kirjandusmuu seum. Eesti Kultuurilooline ar hiiv, f. 193, m74:6, lk. 1p.). Tolle aja haritlased oskasid olla tänulikud neile, kes neid hari dusteel aitasid.
noorema põlve haritlaste aita misel lõpetanud. Pärast oma 65. sünnipäeva otsustas J. Jaakson (1936) asutada Treffneri güm naasiumi juurde oma sihtkapi tali. Jüri Jaaksoni sihtkapitalil ta sub peatuda tänagi, sest väärika riigimehe mälestuse parimaks väärtustamiseks võiks näiteks selle sihtkapitali taastada. Ehk leiab Eesti Pank võimalusi, et taoline samm Eesti ühiskonna jaoks nii olulise eeskuju jaoks astuda. 1936.a. määras Jüri Jaakson oma sihtkapitali aluseks Eesti Hüpoteegipanga pantlehti nimiväärtuses 20 000 krooni ja et kapital oleks jätkusuutlik, siis asutaja poolt nähti ette, et välja makseid fondist tohtis teha vaid sellelt teenitud protsentidelt, fondi alusvara pidi jääma puu tumatuks. Jaakson määras ka siht kapitali saajate ringi, kuhu pidid kuuluma nii tema vane mate Ado ja Mari Jaaksoni ot seste järeltulijate järglased, aga sihtasutuse väljamaksmisele kuuluv teine pool pidi minema alati võõrastele. Sihtkapitali toetus pidi mine ma Treffneri gümnaasiumi ja selle juurde kuuluvate kesk- ja algkooli toetust vajavatele õpi lastele. Jaaksoni elukogemus lisas stipendiumi eeskirjadesse
Jaakson lõpetas Tartu ülikoo li juristina 1896. a, saades kaasa esimese järgu diplomi. Olles Riias advokaadiks, aitas ta seal haridust saada oma venna Jaani pojal Hermann Jaaksonil (18911964). Hermann Jaaksoni anne oli onule nähtav, kuigi vennapo ja huvialad jäid kaugele juurast. Tänased entsüklopeediad kirju tavad Hermann Jaaksonist kui esimesest eesti matemaatikapro fessorist. H. Jaakson õppis 1909-1913 Tartu ülikoolis ning oli ülikooli matemaatikaõppe jõud 1919-1961. Füüsika-mate maa tikadoktor oli ta aastast 1925, Tartu Ülikooli professor aastast 1926. Kuid sellega pol nud Jüri Jaakson oma tööd
RIINA KINDLAM
Eelmisel nädalavahetusel toi mus Kuubas Havannas vehk lemise (maailmakarika-sarja) MK-etapp, kus Eesti epeenais kond (Katrina Lehis, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Julia Beljajeva) tuli teiseks. Finaalis tuli alla vanduda Itaaliale. Hea turniir tõstis Eesti naiskonna olümpiakohale. Tokyo OM-ile pääseb edeta beli alusel kaheksa koondist: neli esimest ja seejärel neli Euroopa, Aasia, Ameerika ja Aafrika tsoonide parimat juhul, kui koondis mahub edetabelis 16 parema sekka. (D/EE)
Jüri Vips hakkab sõitma Jaapani Super Formula sarjas Jaapani meeskonna Team Mugeni teatel hakkab Red Bulli noortetiimi kuuluv eest lane Jüri Vips uuel hooajal võistlema nende ridades Jaa pani Super Formula sarjas. Tiimi teatel osaletakse kõi kidel Super Formula etappidel ning lisaks Vipsile kuulub meeskonda 30-aastane Tomoki Nojiri. Vips sõitis eelmise aasta detsembris Super Formula viimasel etapil Team Mugenis. Vips lõpetas 18. kohal ning näi tas testipäevadel heast kül jest, saades jagu Suzuka ringraja re kordist. Jaapani Super Formula hoo ajas on seitse etappi, esimene sõit on 5. aprillil Suzukas. (ERR/EE)
ka lisa, et nendele õpilastele, kes juba seda toetust saavad, võib vajadusel toetust edasi maksta ka pärast Treffneri kooli lõpetamist, et edasi õppida (üli koolis) või kutse omandamiseks eesmärgiga tööle asuda. Tä nastel paljudel stipendiumidel taolist elutarka laiendust pole. Jaakson nägi ette ka juhu, kui tema loodud sihtkapital peaks mingil põhjusel tegevuse lõpeta ma. Sellisel juhul soovis ta, et selle allesjäänud varad läheksid „Tartu Ülikoolile Eesti soost üliõpilaste toetamiseks“. Jüri Jaaksoni elu võiks olla eeskujuks, meenutamaks, millist suurt vastutust sisaldab endas avaliku elu tegelaseks olemine. Eesti rahva ja meie kultuuri edasikestmiseks on kaks suurt ülesannet – üks on 20. sajandi murranguliste aegade jooksul eestlaste kriitiliselt madalale langenud rahvaarv ja teine meie rahva kui meie kultuurikandjate harituse kvaliteet. Andekate ini meste arendamine ei tohi jääda rahanappuse taha. 19. sajandi teisel poolel sündinud riigi meeste elud on näited ajaloost, kuidas nende probleemidega hakkama saada. Sellest on õp pida ka 21. sajandil ja üks ees kujudest on riigivanem Jüri Jaakson.
