2
EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020
Nr. 2
Kirblas mälestati Jüri Uluotsa
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Integratsiooniküsimused Teisipäeval toimus politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressikonve rents, kus siseminister Mart Helme ja PPA peadirektor Elmar Vaher andsid ülevaate mullusest tööst. Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelt võttis informatsiooni kokku pikemas artiklis, mis jõudis ka Delfi portaali. Kanadas elavale, eriti Torontos pole enam kaugeltki üllatuseks kirju linnapilt. Kuid Eestis liigutakse samas suunas, möödunud aasta jaanuaris, sügavas talves oli näiteks turul näha arvukalt Aafrika päritolu inimesi. PPA järgi on suurenenud India ja Nigeeria kogukonnad, mis paraku pole aga mitte Maarjamaa rahvaga kokku sulanud. Võib toimuda getostamine. See on ju Torontos ka olemas, mitmed linnajaod on saanud nime „väike“, kas Itaalia, Portugal või Kreeka, et tuua suuremaid näitena. Ka eestlastel oli Kanadasse jõudes soov elada eestlaste läheduses. Kuivõrd Tallinnas sulandutakse, ei ole teada, turul küll need tõmmud eesti keelt ei osanud. Torontos pidi aga inglise keele selgeks saama, puhtpraktilistel kaalutlustel. Praegune põgenike kriis, kus Türgi kaudu või Vahemerd ületades põgenetakse poliitilistel põhjustel hulgaliselt Euroopa Liidu riikidesse igal kuul, on maajagu sootuks muutnud. Eestis pole need arvud veel tohutud, nagu näiteks Prantsusmaal ja Madalmaadel, Saksamaal. Ka Skandinaavia on paljudele põgenikele sihiks. Paraku kaasneb uustulnukatega ka kriminaalne tegevus, Rootis olevat näiteks Somaalia päritolu inimesi vanglates ebaproportsionaalselt palju. PPA pressikonverentsil Anvelti järgi seda faktiliselt ei nimetatud, küll aga rõhutas Helme, et Lääne-Euroopas on sisserännu tõttu „väga tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis“. Helme esitas Nigeeria ja India kogukondade kasvu, öeldes isegi, et just Indiast pärit sisserändajad on nagu rakett visanud üles. Põhilised immigratsiooni allikad on Helme sõnul õpiränne ja sellega kaasnev perekondade ühinemine. Et taas Torontoga võrdlust teha, sama olukord eksisteerib siin. Tihti aga perekonna vanemad inimesed, kas ema, isa või isegi vanavanem ei õpi kohalikku keelt selgeks. Pole ju tarvis, kui elad oma keelt rääkivate keskel. Küll aga tekitab see probleeme parameedikutel näiteks, kes peavad suhtlema kiirabi vajavatega, kes riigikeelt ei räägi. Arvud on järgmised Anvelti järgi. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku (2018. a 1. jaanuari seisuga 435 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 600). India kodanikke elab Eestis 849 (2018. a 1. jaanuari seisuga 532 ja 2019. a 1. jaanuari seisuga 619). Väikese Eesti kohta siiski arvukas kasv, eriti kuna Eestis puudub Ameerika malli järgi nö sulamikatel. Helme tundis muret, et mitmetes kogukondades elatakse isolee ritud elu, öeldes, et Lääne-Euroopa probleem „on otsapidi jõudnud ka meile“. Kuid rahvusvahelised kohustused ning inimlik vaade näeb, et neid inimesi tuleb toetada. Kiiresti muutuvas maailmas on Eestile integreerimisküsimus tulevikus paras pähkel. TÕNU NAELAPEA
13. jaanuaril möödus õigus teadlase ja riigimehe Jüri Uluotsa sünnist 130 aastat. Päev varem peeti Uluotsa kodukandis Kirblas tema auks mälestuspäeva. Jüri Uluots oli nii Asutava Kogu kui ka mitme riigikogu koosseisu liige, Eesti õiguse ajaloo professor Tartu ülikoolis ja Eesti peaminister vabariigi presidendi ülesannetes ajal, mil riik oli Teise maailmasõja keeri ses. Olles ise juba väga raskelt haige, nimetas ta 1944. aasta sügisel Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahele jäänud hetke ära kasutades ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega tagati Eesti riikliku järjepidevuse pü simine järgnenud okupatsioo niaastatel. ,,Tänu temale me võimegi öelda, et meil on ikkagi Eesti Vabariik olemas ja et me saame selge pilguga vaadata tulevik ku,“ ütles meenutushetkel rii gikogu esimees Henn Põlluaas. Mälestuspäeval osales ka mitu Uluotsade suguvõsa liiget. Jüri Uluots suri 1945. aastal Stockholmis. 2008. aastal maeti ta ümber Kirbla kalmistule. (ERR/EE)
Valitsus toetas diginomaadi viisa eelnõu Neljapäeval toimunud istungil toetas Vabariigi Valitsus välis maalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahe takse luua diginomaadi viisa. See võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaa didele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimeta takse inimesi, kes töötavad vee bipõhiselt samaaegselt erineva tes riikides ringi reisides, näiteks ITs, finantsvaldkonnas või turunduses. „Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväär tust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad seekaudu positiivset mõju koha likule ettevõtlusele,“ märkis siseminister Mart Helme. Ministri sõnul on Eesti tun tud uudsete tehnoloogiliste la henduste poolest ja on rahvus vahelises mastaabis diginomaa didele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Helme tõi välja, et regulat siooni väljatöötamisel on ar vestatud ka väärkasutusriskide vähendamisega. „Diginomaad saab Eestisse kaugtöö tegemi seks tulla üksnes vahendaja kaudu, kes diginomaadi siin vii bimise eest ka vastutab. Seejuu res rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingi mused, muuhulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisa vad rahalised vahendid,“ märkis minister.
Jüri Uluotsa matmispaik Kirbla kalmistul.
Foto: Kai Kiilaspea
Eesti Pank andis välja hõbemündi Jüri Jaaksoni 150. sünniaastapäevaks
Venemaa valitsus astus tagasi. Uueks peaministriks saab Mihhail Mišustin
Eesti Pangas Tallinnas tut vustati eelmisel nädalal rii givanema Jüri Jaaksoni 150. sünniaastapäeva meenemünti. Kokku vermiti 3000 hõbe münti, mille nimiväärtus on 15 eurot. Hõbedase meenemündi au toriteks on kunstnikud Anna Roomet, Risto Tali ja Rait Siska. Münt on tehnilise lahenduse poolest eriline. Sellel pole ser vaäärt, vaid on nõgus. Teised Eestis välja antud mündid on servaäärega, mis kaitseb münti kulumise eest. Esimene ja teine münt anti pidulikult üle keskpanga en distele juhtidele Vahur Kraftile ja Ardo Hanssonile. Järgmised mündid said endale kingituseks kunstnikud. (Vt ka P. Järvelaidi artiklit Jüri Jaaksonist lk 5)
Kolmapäeval teatas Interfax, et Venemaa valitsus astus vas tavalt põhiseaduse paragrah vile 117 tagasi. Varem esines Putin iga-aas tase pöördumisega föderaalkogu poole ja tegi ettepaneku võtta arutusele põhiseaduse paran duste pakett volituste osalise ümberjaotamise kohta võimuor ganite vahel. Täpsemalt tegi Putin ettepaneku anda riigi duumale õigus kinnitada, mitte ainult kooskõlastada, peaminist ri, asepeaministrite ja teiste va litsuse liikmete ametisse mää ramine. Putini kohtumisel valitsuse liikmetega ütles Medvedev, et Putini pöördumises föderaal kogu poole mainiti tervet rida fundamentaalseid muudatusi Vene Föderatsiooni põhiseadu ses. „Selles kontekstis on selge, et meie kui valitsus peame and ma presidendile omalt poolt võimaluse võtta selle jaoks vastu kõik vajalikud otsused. Neil asjaoludel arvan ma, et oleks õige, et vastavalt Vene Föderat siooni põhiseaduse paragrahvile 117 astuks Vene Föderatsiooni valitsus ametis olevas koossei sus tagasi,“ ütles Medvedev. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et on valitsuse tööga rahul: ei õnnestunud ära teha kõike, aga see ei olnud ka võimalik. TASSi teatel saab Dmitri Medvedevi asemel uueks pea ministriks Mihhail Mišustin, kes töötas senini Föderaalse Mak suteenistuse juhina ja pole ava likkuses tuntud. Interfaxi teatel pakkus Putin pakkus Medvedevile Venemaa Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja ametikohta. (D/EE)
Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Välismaalaste seaduse muut mise seaduse eelnõuga sätesta takse lisaks veel kutsuja kohus tused tööandjale, kes regist reerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist. (Allikas: siseministeerium)
