4
EESTI ELU reedel, 17. jaanuaril 2020 — Friday, January 17, 2020
Hillar Lauri: ,,Õppida Eesti kunsti tundma ja väärtustama on olnud pikk ja huvitav teekond“ Läksid Eestisse elama juba 1990-ndate aastate algul, kui taasiseseisvunud Eesti Vaba riik oli alles väga noor. Mis Sind sinna viis? Kolisin Eestisse 1991.a. lõ pus ja alustasin seal tööd 2. jaanuaril 1992. Ma olen sündinud Torontos ja käinud kahes Toronto ülikoo lis, York University ja U of T. Kui Eesti sai taasiseseisvaks, olin mina vandeadvokaat Toronto kesklinnas. Mõtlesin, et olen veel noor mees ja võiksin panustada enda vanemate sünni maa uude algusesse. Mingil määral rääkisin eesti keelt ja ma teadsin, et mõned Kanadaeestlased olid kolinud Eestisse ja asunud tööle Eesti Välis ministeeriumisse. Võtsin kon takti ministeeriumiga ja sain neilt tööpakkumise. Alguses oli gi plaan jääda Eestisse aastaks, aga üks asi viis teiseni, aastad läksid ja tänaseks olen Eestis elanud 28 aastat. Kuidas kulges kohanemis protsess? Millised olid suuri mad erinevused, millega Ees tisse elama minnes silmitsi seisid, võrreldes Kanada elu ga? Alguses oli kohaneda raske nagu ikka, kui kolid enda kodu kandist eemale. Kõige tähtsam oli leida uusi sõpru. Selleks oli Korp! Vironia väga oluline va helüli. Mitmed mu tänased pari mad sõbrad on pärit 1990. aas tate Vironia kontaktidest. Algul käisin ma rohkem läbi välis maalastega, kuna nendega oli
Hillar koos poeg Martiniga tema gümnaasiumi lõpetamisel 2018.a. Foto: erakogust
Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9
kergem kontakti luua. Aga kõik mu välismaa sõbrad lahkusid Eestist mingi aja pärast, mina olin aga otsustanud jääda. Panustasin tugevamalt kohalike eestlastega sidemete loomisele ja oman tänaseks päevaks tore dat ja kirjut sõpruskonda. Oled näinud mitme aasta kümne jooksul põhjalikke muudatusi, mida elu Eestis on läbinud. Tahaksid ehk midagi neist eriti esile tuua? 1990. aastate algul oli Eesti ,,the wild East“. Kehtis talon gisüsteem. 1992. aastal oli inflatsioon peaaegu tuhat prot senti aastas. Keegi ei teadnud, mis riigipühad kehtisid (oli 1. mai sotsialistlik püha või Volbriöö; kas peaks tähistama naistepäeva?...) Ühiskonna kor raldus oli pea peale pööratud nagu igas teises Ida-Euroopa riigis. Aga aeg läks edasi, kõik lok sus omale kohale ja positiivsed muutused toimusid üllatavalt kiiresti. Tänaseks on Eesti sta biilne riik nagu teised põhjamaa riigid. Eestis kehtib seesama euro, mis Saksamaal või Prant susmaal. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige ja oleme valitud ÜRO Julgeolekunõu kogu (Security Council) mit tealaliseks liikmeks. Eestit külastades ja siin aega veetes mõistate, kuidas Eesti on heas mõttes tavaline Lääne riik, nendesamade probleemidega, mis on ka teistel Lääne riikidel. Nagu eesti vanasõna ütleb: oma silm on kuningas. Missugune on olnud Sinu töö ja karjäär? Pärast erinevates ministeeriu mites töötamist olin ma järg mised kolm aastat The World Bank Eesti filiaali juht. See oli ülimalt põnev aeg, kuna noor taasiseseisvunud Eesti oli üle minemas Nõukogude plaanima jandussüsteemilt kapitalistlikule Lääne majandusmudelile. Olla nende muutuste keskel oli haru kordne võimalus. Pärast MBA omandamist INSEADis Prantsusmaal läksin ma tööle NY börsil noteeritud Ameerika elektrienergia toot mis ettevõttesse, kellel oli juba Eestis käimas tehing, et erasta da Eesti põlevkivikaevandused ja elektritoomisvõimsused. Te gelesin sellega kuus aastat. Siis sain aru, et olin jäänud Eestisse alaliselt. Pärast seda olen olnud tegev mitmel alal: ehitasin üles raa matupidamisfirma, olin asutaja ja juhatuse liige (koos Taani partneritega) start-up’is, mis arendas radioloogia tõlke tark vara ja hiljuti tegin koostööd Eesti firmaga, kes oli võitnud Maailmapanga rahvusvahelise hanke, et nõustada Ukraina Tervishoiuministeeriumi e-ter vise strateegia välja arendamist. Veetsin palju aega Kiievis. Ma olen tänase päevani säili
Nr. 2
Annetaja tutvustus: Viru Vanemad Katrin Marley
Hillar Lauri koos abikaasa Tiinaga Michael Sittowi näituse avamisel suvel 2018.a. Foto: erakogust
tanud oma vandeadvokaadi staatuse Ontarios. Kuidas, millal hakkasid huvituma (eesti) kunstist, mil lal alustasid kogumisega, mis on põnevamad/lemmikumad tööd Sinu kogus? Olen alati olnud kunstihu viline ja kasutanud igat võima lust, et külastada kunstimuu seume, kus iganes ma reisinud olen. Eestisse kolides külastasin regulaarselt galeriisid, näitusi ja oksjone. Hakkasin lugema eesti kunstist ja kui 2008. aastal loodi Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts, olin üks asutajaliikmetest. Koos KUMU kunstiteadlastega tutvustasime eesti kunsti Kanada muuseu mitele. Aitasin korraldada Eesti kunstnik Michael Sittowi näi tuse kaasfinantseerimist Kana da- ja Ameerika-eestlaste poolt. Näitus toimus nii KUMUs Tallinnas kui Washington D.C. National Gallery’s aastal 2018. KUMUs kohtasin ma ka oma tulevast abikaasat, kes töötas seal. Ma olen kogunud Eesti kuns ti 1990. aastate lõpust. Õppida Eesti kunsti tundma ja väärtus tama on olnud pikk ja huvitav teekond, mille käigus ma olen palju õppinud ja arenenud. Minu lemmikžanr on graa fika. Mida soovitad teistele, kel mõte tänasel päeval Eestisse kolida? Mu soovitus on teha seda järk-järgult ja mitte ühe suure otsusega. Kui oled noor, mine õpi mingis Eesti ülikoolis üks aasta (väga mitmed kursused on õpetatud ülikoolis inglise kee les). Vaata, kuidas meeldib. Kui oled natuke vanem, püüa leida Eestis ajutist tööd kasvõi suvekohvikus või mujal teenin duses. Vaata, kuidas istub. Siis otsusta, kas tahad siia pikemaks ajaks kolida. IT taustaga inimestel on ker gem Eestis tööd leida kui teis tel. Eestis on mitmeid IT firma sid ja start-up’e, kes nõuavad ingliskeelseid IT teadmisi. Eestisse tulijate keeletase võib olla väga erinev, ma soovi taks neil võtta mingeid eesti keele kursuseid, et parandada oma kirjakeelt ja grammatikat. Selleks, et leida sõpru ja in tegreeruda kohalikku ellu, võta osa nii paljudest vabaaja tege vustest kui võimalik – astu rahvatantsurühma, laulukoori, mängi ,,pick-up“ korvpalli, astu kunstisõprade liikmeks või ühine mõne tööstus-kaubanduskojaga. EE
Katrin (Kati) Marley tunnistab, et on sündinud ja kasvanud estofiiliks – ning kavatseb täielikult selliseks jäädagi. Mis tähendab, et tema ja ta pere jaoks on uue International Estonian Centre (IEC) loomine ja selle toetamine täiesti enesestmõistetav. ,,Olen väga praktilise mõtlemisega inimene,“ selgitab Kati. ,,Vaatan ning uurin kõiki fakte ja numbreid ning kui näen, et asjal on mõtet, siis saab asi minu toetuse. Ma tean, et mu pere ja mina hakkame uut keskust kasutama ja minu otsus on seda nii palju toetada kui võimalik.“ Kati ütleb, et kasvades üles Toronto eestlaste aktiivses kogukonnas, oli tema kolmel lapsel sama tugev eesti kultuuril põhinev kasvatus kui tal endal. Kati tütar Taimi Hooper ja abikaasa Sean elavad Cambridge’is. Nende tütar Maali, 4, sammub juba peretraditsioo nide jälgedes ja osaleb entusiastlikult Eesti lasteaias. Poeg Paul asub elukaaslase Kairi-Ly Tammeoksaga Tallin nas, poeg Allan Torontos. Kati töötas 40 aastat Torontos, St. Michael’s haigla kliinilise farmatseu dina, spetsialiseerudes palliatiivsele hooldusele ja geriaatriale. See hõlmas kolmeteist aastat tuge Casey House’is – AIDS-i patsientide hooldushaiglas, selle haigusepideemia keerulistel ja väljakutseterohketel aegadel. Talle meeldis väga oma töö, kuid seletab, et on pensionipõlves palju rohkem tegev, kui kunagi varem. Kati ütleb: ,,Tartu College’i loengud ja üritused on lihtsalt suurepärased. Ma olen kohal, ükskõik, mida VEMU ka korraldab.“ Lisaks Maali eest hoolitsemise rõõmule meeldib talle reisida, käia teatris, kuulata muusikat ning pühendada aega täiendõppele erinevates valdkondades. Kati ja tema pere on kogukonnas alati olnud äärmiselt aktiivsed. Ta on kauaaegne Ööbiku koori liige ja osalenud aastaid nii tavaliikmena kui ka juhi rollis gaidide töös ning rahva tantsugrupi tegevuses. Samuti töötas ta kaheksa aastat Eesti Maja juhatuses sekretärina. Tema vanemad Bruno ja Elsa Lindre olid juhtivatel kohtadel sellistes organisatsioonides nagu Eesti gaidid ja skaudid, Kotkajärve laager ning VanaAndrese kirik. Kati jaoks oli iseenesest mõistetav käia nende jälgedes. Ta oli ka rahvatantsu grupi juhendaja ja andis teatepulga edasi oma tütrele Taimile, kes on nüüd Kunglanimelise populaarse tantsugrupi üheks liikumapanevaks jõuks. ,,See on vist geenides,“ ütleb Kati.
Abhaasia president astus tagasi Eelmisel pühapäeval teatas Gruusia separatistliku piir konna, rahvusvaheliselt tun nustamata Abhaasia president Raul Hadžimba oma tagasias tumisest. Tagasiastumisele eel nesid neli päeva kestnud mee leavaldused pealinn Suhhu mis, kus protestijad polnud rahul septembris toimunud presidendivalimiste korral duse ja ametliku tulemusega. Hadžimba tagasiastumisaval duse luges pühapäeva hilisõhtul presidendi administratsiooni ees ette endine peaminister Sergei Šamba, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Taimi onutütred Karin ja Elin on samuti rahvatantsuõpetajad Kungla lasterühmas ja Toronto Eesti koolis. ,,Me olime nii rõõmsad, kui Kungla lubati 2019. aastal taas Eestisse tantsupeole,“ rääkis ta. ,,See oli tõeline au.“ Kati on väga rahul, et neli suuremat Torontos asuvat Eesti organisatsiooni on asunud projekti toetama ja läbi viima: Tartu College, Toronto Eesti Ühispank, Toronto Eesti Maja ja Eesti Sihtkapital Kanadas. ,,Eesti kogukonna jätkusuutliku tule vase kodu teema oli nii kauaks una russe jäetud,“ nimetas Kati. „Olen äärmiselt tänulik, et nüüd leidub grupp andekaid inimesi, kes on võtnud selle töö käsile. Meeskonna teadmiste ulatus ja põhjalikkus on uskumatu.“ Kati usub, et uus IEC tugineb eelmise põlvkonna poolt kaasa antud tugevusele. ,,Eesti kogukonnas tuksub süda veel ikka üsna tugevalt, nii et vajame kohta, kus kokku saada ja tagada, et see uus elu täis kodu püsiks terve ja jätkusuutlikuna.“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses. Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus
Valimiskomisjon on määra nud järgmiste presidendivali miste toimumisajaks 22. märtsi ning asepresident Aslan Bart sitsi sõnul ei kavatse Hadžimba enam kandideerida. Enamus maailma riike peab 1990. aastate alguses sõja ja rohkete inimõigusrikkumiste saatel Gruusiast lahku löönud piirkonda endiselt Gruusia osaks. Moskva ja paar tema liit last aga tunnustasid Abhaasia iseseisvust pärast 2008. aasta Gruusia sõda. Sarnane otsus tehti ka Lõuna-Osseetia suhtes. Abhaasias viibivad Vene väed ning Moskva on piirkonda ka majanduslikult toetanud.
(ERR/EE)
