Eesti Elu / Estonian Life No. 30 | July 31, 2020

This newspaper was mailed on Friday, July 31, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 30, 2020 Reedel, 31. juulil — Friday, July 31

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Unustamatu muusikapidu Pärnus Pikisilmi oodatud Pärnu muu­ sikafestival pakkus roh­ kesti haruldasi elamusi. Topeltjuu­ belit tähistanud festivali tegi eriliseks seegi, et muusikapidu toimus nö „üle noa tera“.

Terves maailmas jäid ju olu­ lised suvefestivalid üldse ära. Üheks Euroopa tuntumaks muusikafestivaliks kujunenud Pärnu muusikafestival (50) – Järvi Akadeemia (10) elas üle tõelise katsumuse. Kuidas teha festivali, kui maailm vaevleb koroonakriisis, mis paneb kõi­ gile üritustele peale ranged piirangud?! Peab kohe mainima, et festivali korraldusmeeskond eesotsas Kristjan Hallikuga sai hiilgavalt hakkama.

Sümpaatne oli seegi, et 50 aastat tagasi Pärnu festivalide hälli juures olnud Neeme Järvi kohalolu oli kogu aeg tunda.

Vaatamata sellele, et Maestro oli koroonalõksus Floridas.

Neeme Järvi tervitas festiva­ likülalisi video vahendusel ja isegi juhendas helipildi abil ­ Järvi Akadeemia meistrikursus­ tel osalenud noori dirigente. Ka Ela Tomsoni koostatud raamat

IEC Projekti Teadaanne 28. juuli 2020

Paavo Järvi ja festivali peakorraldaja Kristjan Hallik festivalide-raamatu esitlusel.

Foto: S. Vihma-Normet

„Pärnu muusikasuved“ annab põhjaliku ülevaate 1970. aastal toimunud Beethoveni Päeva­ dest, kus Neeme Järvi dirigeeris nii ava- kui lõppkontserti. And last not least – Paavo Järvi oli valinud Festivaliorkestri kont­ sertide lisapaladeks oma isa

lemmikpalad – Sibeliuse „Andante festivo“ ja „Kurva valsi“. Sibeliuse „Kurb valss“ omandas juubelifestivali kon­ tekstis uudse tähenduse – kurb, et Neeme Järvi ei saanud muusikapeost osa, kurb, et head (Järgneb lk. 6)

Sinimägede lahinguid mälestati tänavu teisiti Alates 1992. aastast on juuli viimasel laupäeval Ida-Viru­ maal toimunud Sinimägede

kokkutulek-mälestusüritus, millega meenutatakse Sini­ mägede Eesti kaitselahingute

Sinimägede lahingutest möödus tänavu 76 aastat ja kuigi traditsioonilist mälestusüritust ei toimunud, toodi lilli ja pärgi memoriaali juurde selgi aastal, austamaks nii Eesti eest langenuid.

aastapäeva. Tänavu tegi pan­ deemia ka selle ürituse kor­ raldamises muudatusi ja kuna suur hulk mälestusüritusel osalejaid kuuluvad oma vanuse tõttu riskirühma, kut­ sus Eesti Vabadusvõitlejate Liit inimesi üles asetama pär­ gasid Vabadussõja mäles­ tusmärkide juurde üle Eesti, kaasa arvatud Sinimägede memoriaali mälestusmär­ki­ dele. Tallinnas asetati pärjad Eesti 1944. aasta kaitselahin­ gutes osalenud väeosade mä­ ­ lestustahvlitele Maar­jamäel.

Päris ära üritus siiski ei jäänud, inimesi käis Sinimägede memoriaalile lilli ja pägi ase­ tamas ning Vaivara Sinimägede muuseumis toimus sel päeval ka ajaloolase Küllo Arjakase loeng Sinimägede lahingust ja näidati 2006.a valminud dokfilmi ,,Sinimäed“. Ajalehele Posti­ mees ütles Arjakas, et oli koha peal ka 1992. aastal, mil kogu­ neti esmakordselt pärast Nõu­ kogude okupatsiooni omaaeg­ seid kaitselahinguid meenuta­ ma. Tol korral oli mehi koos erinevatest väekoondistest, pal­ ­ jud endised sõjamehed kohtusid

Toronto Eesti Maja müügiprotsess on pandeemiast hoolimata jätkunud.

International Estonian Centre (IEC) arendamine pole samuti viimastel kuu­ del pooleli jäänud, ning järgmiseks sammuks ongi otseselt müük.

Keskusest saab valmis kujul elujõuline kogunemispaik kõigile eestlastele, kus on võimalus jagada meie kultuuri ja saavutusi – ning sellest saab uus kodu Kanadas asuvale suurimale eesti kogu­ konnale. IEC projekt koosneb kahest põhikomponendist; Tartu College’i kõr­ vale Toronto kesklinna Madison Avenue’l uue keskuse väljaarendamine; ja Eesti Maja kui kinnisvara müük koos kolme kõrval asuva Eesti Sihtkapital Kanadas poolt omatud hoonega.

Vaatamata väljakutsetele oleme oma ühiste eesmärkide saavutamisel teinud olulisi edusamme.

Mõni kuu tagasi, vahetult pärast COVID puhangu algust, katkestati nii ostja kui müüja nõusolekul Reveraga sõlmitud ostuleping tingimustel, mis olid vastuvõetavad nii Reverale kui ­ostjale ning müüjatele, kelleks on Eesti Maja (,,EH“) ja Eesti Sihtkapital Kanadas (,,EFC“). Seoses mõlemaid pooli siduva konfidentsiaalsuskohus­ tusega ei saa kumbki osapool avaldada neid tingimusi. EH ja EFC olid väga ­rahul, et üsna kohe peale seda suudeti leida uus ostja ning kirjutati alla os­ tulepingule väga usaldusväärse ja ko­ genud kohaliku arendusgrupi tütar­ ettevõttega DK Acquisitions Inc. Kinnistute müügileping hakkab keh­ tima septembris, kui algab müüdud ­nelja kinnistu üürimine. See tähendab, et EH ja EFC muutuvad rentnikeks uuele omanikule. EH praeguste plaa­ nide järgi peaks see võimaldama ena­ mike, kuigi ehk mitte absoluutselt kõigi tegevuste jätkumist nendes hoonetes kuni 2022. aasta keskpaigani. Palju sõl­ tub sellest, kuidas kulgeb pandeemia ning millisel kujul ja millal saab Eesti Maja vanaviisi uksed avada. Lisateavet jagatakse kogukonnaga pärast müü­ gitehingu lõpetamist, nagu see seda tüüpi tehingute puhul tavaline on.

Nii Eesti Maja kui ka Eesti Siht­ kapital Kanadas usuvad, et uue ostu

siis esmakordselt enam kui 40 aasta järel. ,,Sinimägede üritus on olnud kantud praeguse Saksamaa ­sõjafilosoofilisest lähenemisest, mille järgi sõjameeste hauad ei lahuta, vaid ühendavad,“ ütles Küllo Arjakas.

Vene propaganda on aga püüdnud kujutada Sinimägede kokkutulekut kui mingite Hitleri-meelsete kokkutulekuna.

25. juulist 12. augustini 1944

tingimused on meie kogukonnale sood­ sad. Eesti Maja jaoks täidab uus leping müügi eesmärgid, sealhulgas kogukon­ nale uue keskuse loomise. Samuti saavutatakse sellega 2017. aastal Eesti Maja aktsionäride poolt vastu võetud otsuses kokku lepitud eesmärgid.

Pärast müügitehingu jõustumist, alus­ tab Eesti Maja protsessi, et hõlbustada struktureeritud üleminekut uude kesku­ sesse.

Eesti Sihtkapital Kanadas jaoks tähendab uus leping nendegi müügi eesmärkide täitmist, milleks oli kinnis­ varainvesteeringuga teenitud soodne kasum. EFC poolt mitu aastat tagasi Eesti Majaga külgneva kolme kinnis­ vara ostmine oli strateegiline inves­ teering, kuna kõigi nelja kinnisvara ühine müümine suurendas ostja jaoks arendamisvõimalust, mis tähendas mõlema organisatsiooni jaoks tähele­ panuväärset puhasväärtust. Selline tu­ lemus on kasulik nii kogukonnale kui ka Eesti Sihtkapitalile Kanadas, kes toetab Eesti kultuuri- ja pärandiprogramme ning algatusi kogu Kanadas.

Sel ajal, kui meie kogukond val­ mistub uueks põnevaks etapiks, mil al­ gab keskuse ehitamine, alustame ka üleminekuperioodi. Teeme oma pari­ mad jõupingutused võimalikult sujuva ülemineku tagamiseks – ja see on meie ühine pingutus. Kõik neli organi­ satsiooni – Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College – seisavad kindlalt uue keskuse loomise taga. Samas peab nimetama, et järg­ mine etapp on siiski ka aeg, mil tahak­ sime rohkem meie kogukonna liikmeid kaasata – vaatamata valitsevale eriolu­ korrale seoses pandeemiaga. Pärast ostu-müügilepingu jõustumist jagame rohkem infot, kus me seisame uue ­keskuse rajamisel ning anname teada, millal võib ehitamist alustada.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta veebilehte – seda uuen­ datakse regulaarselt: www.estonian­ centre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid EestiKeskus

Facebookis:

@

Sinimägedes Punaarmee ja Sak­ sa vägede vahel peetud Sini­ mägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes lan­ genute täpne arv on teadmata.

Kõneldes Punaarmee inimkao­ tust Sinimägedes, on ajaloolane Ülo Taimre toonud välja arvu 170 000 ja Saksa poolel 10 000 langenut. Arvatakse, et Saksa mundris eestlasi langes Sini­mä­ gedes umbes 2500. (PM/D/EE)

2

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Nr. 30

USA viib Saksamaalt välja ligi 12 000 sõdurit

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Edasi Kolletus ei hüüa tulles. On halbu aegu, on häid. Ajaloost õpitud, ning ikka toime tuldud. Head ajad tulevad tagasi.

Peab olema usku sellesse. Miks muidu meil, kes niiviisi toetavad lootusele, on lapsed? Võimatud küll need sabarakud, aga nagu Mark Twain kuulsalt ütles, järsku sai mu isa targaks! Ennist kamandas ja käskis, kuid lõpuks tabas seda, et ma ka inimene.

Vihje on sellele, et inimkond ei teps õpi eilsest. Valime rumalaid pukki, meid siis kantseldama ja noogutame.

Tahaks küsida, kas see on mingi ühine vaimne haigus?

Toda esitatakse tihti kui arusaamisest vajaka.

Selleski riigis on jälle riigi valitsemises vajakajäämisi.

See pole pahatahtlik ütelus: nii ta on, nii ta edasi jääb.

Mujalgi olukord selline. Tahes tahtmata tuleb August Gailiti Ekke Moor vaimusilma. Ta oli siiski, jonni täis. Et olla ise, et olla mina.

See on kadumas. Ekke Mooril polnud teisi variante leida.

Ainult sügav armastus. Meil aga, sunnitud tegema hiinlaste tõttu – ning ärge poliitiliselt korrektselt solvuge, kuna Puna-Hiina on praeguses vastikuses täitsa süüdi – on elu sant.

Kes Ekke Moori ei kohanud nooruses – või ka vanemas eas – teaks, et noor inimene ei võtnud vastu maailmapilti.

Meil on hetkel sama küsimus. Keda me usume? Tõsine ja oluline, kanname maske vastu tahtmist, sellega koosneva enese tervise riketega. Kuid tuleb teha. Ning lepime.

Ei soovinud kirjutada sel teemal. Kuid maailm on selline, et isegi oma metsakodus – milline luksus – ei saa olla. Ega ka vanatädi Eestis ,,külastada“. Võtab torisema, mis pole kena ega sobigi. Kuid maailm mõjutab. Ning selles on vist praegune patt. Teised on süüdi. Mitte meie.

Ei oska lohutavaid sõnu leida neile, kes tõesti on üksi.

Selles kontekstis sooviks näha tõsist juhtimist.

On tugev tunne, et need, kes eestlust alles hoidsid, tegid oma parima ja kõige kiuste peaks jälle nägu näitama.

Mihukesest soost, mülkast, häbematult öeldes, nad ometi välja ujuvad. Ekke Moori moodi, ei tea. Ütleks, et ühiskondlikult on paras teekond marssida.

Teadagi oli meil häid eestlasi, kes nii tegid. Omal ajal.

Metsavendadena. Kuid edasi, me kallid head ja olulised inimesed. Üksi ei tule toime. Isegi Ekke Moor. Jään lootma meile. Meid vähe.

TÕNU NAELAPEA

USA kaitseminister Mark Esper esitles sel nädalal plaani, mis näeb ette ligi 12 000 USA sõjaväelase Saksa­ maalt väljaviimise. See tähen­ dab USA sõjalise kohaloleku vähendamist Saksamaal um­ ­ bes kolmandiku võrra.

Plaani järgi toodaks umbes 6400 sõdurit tagasi USA-sse ja 5400 paigutataks ümber Euroopas, vahendab Deutsche Welle.

Plaani järgi jääks Saksamaale umbes 25 000 USA sõdurit. Ümberpaigutatavad sõdurid viidaks plaani järgi Itaaliasse ja Belgiasse, aga ka Poolasse ja Balti riikidesse, kui Varssavi nõustub kokkuleppega, mille kallal pooled töötavad, teatas Esper.

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles teemat kommenteerides uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­

mera“, et USA uut plaani tuleks vaadata kahes mõõtmes. ,,Esiteks, loomulikult ei ole hea, kui USA viib vägesid ära Euroopast. Ja loomulikult USA väed täidavad üliolulist rolli, mis puudutab NATO heidutus­ poliitikat näiteks Venemaa suh­ tes.

Teisest küljest on positiivne see, et 11 900 sõjaväelasest 5600 meest-naist jääb ikkagi Euroopasse ja paljud neist pai­ gutatakse Ida-Euroopasse. Ühelt poolt Musta mere piirkonda.

Teisalt, mis on meile muidugi väga oluline, arvestades seda, et Poolas hakkab asuma korpuse staap, rõhutas kaitseminister Esper ka, et see loob rea võima­ lusi Poola ja Balti riikidesse maavägede roteerumiseks,“ sõ­ nas Luik.

Luige kinnitusel toimusid kaitseministeeriumi ja kaitseväe

tasemel ka põhjalikud konsul­ tatsioonid ning tema hinnangul on leitud lahendused positiiv­ sed. ,,Usun, et need lahendused, mis on seotud staabi paigu­ tamisega Poola ja sellega, et Poola juhtimisstruktuur võimal­ dab keskenduda ka Balti rii­ kidele, on ikkagi ülimalt posi­ tiivne. Ma loodan, et sügisel, kui käivituvad taas suurema­ mõõtmelised õppused, me näeme tegelikult ka selle otsuse tulemeid.“ Samas on Luige sõnul selge, et näiteks USA vägede viimine tagasi USA territooriumile on väga pikaajaline ja väga kulu­ kas protsess ning kogu plaan ei käivitu väga kiiresti. Kuidas kõik täpsemalt toimuma hak­ kab, on Luige hinnangul isegi ameeriklastele endile veel eba­ selge. (D/ERR/EE)

Patarei vanglas avati siseõu

Virtsu – üks Euroopa arukatest küladest

Teisipäeval avati pidulikult Patarei merekindluse sise­ hoov, mis on olnud suletud pea 200 aastat. Hoov pakub erinevaid vaba aja veetmise võimalusi.

Patarei kindluse sisehoov, mis veel hiljuti oli täis rämpsu ja umbrohtu on nüüd korda ­tehtud ja avatud kõikidele soo­ vijatele. Sisehoovis saab nautida kontserte, pidada piknikku ja tutvuda Patarei merekindluse ajalooga.

Patarei ala renoveerimise käigus tehakse korda sisehoov, paigaldatakse sellele klaaskatus ja rajatakse linnahallist Nob­ lessnerini kulgev promenaad.

Samuti korrastatakse hoone ­siseala, kuhu tulevad nii bürookui elamupinnad.

Renoveerimistööde käigus tehtud kaevamistel tulid välja üllatusleiud – näiteks tuli proo­ viaugust nähtavale ideaalses ­seisukorras graniitplokkidest tugimüür ja avastati vallikraavi kaitseks kasutatud tunnelid ja endine puurkaevu koht.

Patarei ehk Kalaranna fort peaks saama täies mahus re­ konstrueeritud 2026. aastaks.

Kom­ pleksi arendaja on Urmas Sõõ­ru­maale kuuluv Nikolai Esi­ mene OÜ. (D/EE)

Virtsu alevik on üks 16 Euroopa külast, mis pääses enam kui 700 kandidaadi seast osalema väikestele kogu­ kondale mõeldud aruka küla projektis ,,Smart Rural 21“, vahendas ERR. Eestist ükski teine kandidee­ rinud asula valituks ei osutu­ nud. Nüüd ootab kohalikku kogukonda pooleteistaastane mentortugi ja rahvusvaheline koostöö, et luua arengupro­ gramm, mis aitaks leida uusi lahendusi ettevõtluse meelita­ ­ miseks, muudaks Virtsu turis­ tidele atraktiivsemaks ja aitaks säilitada elu maapiirkonnas.

Virtsu Arenguseltsi juhatuse esimees Jüri Mõniste ütles, et võtmeküsimuseks on noorte toomine maale. ,,Praegune kogukond on pii­ savalt vana. Väga paljud on tul­ nud oma pensionipõlve veetma Virtsu, aga selleks, et kogukond mõistlikult toimiks on vaja nooremaid peresid. Virtsul on olnud paremaid ja halvemaid aegu ja loodame jälle veidi paremate aegade peale,“ ütles Mõniste uudistesaatele ,,Ak­ tuaalne kaamera“. (ERR/EE)

Norstati reitingud: Reformierakond ülekaalukal liidrikohal

Tallinnas Raekoja platsil süüdati taas olümpiatuli

Rechardt (Soome, purjetamine), olümpiahõbe Nikolai Poljakov (purjetamine) ning olümpia­ pronks Jüri Tamm (kergejõus­ tik-vasaraheide).

1980. aastal toimunud Mosk­ va olümpiamängude raames peeti olümpiapurjeregatt Tallin­ nas, nii on Eesti pealinn kantud maailma spordiajalukku olüm­ pialinnana. Sellel spordisuur­ sündmusel oli märkimisväärne mõju ka Tallinna arengule – olümpiaks valmistudes rajati linna enam kui 50 uut objekti, milleta on Tallinna nüüdseks raske ette kujutada, nende seas näiteks teletorn, Olümpia hotell, postimaja, Pirita tee laiendus, lennujaama uus terminal jpt.

Pühapäeva varahommikul sõitis Saksamaal Berliinis Charlottenburgi linnaosas Eesti numbrimärkidega Mer­ cedes teelt välja jalakäijate sekka, vigastades seitset ini­ mest.

Juhtum leidis aset Harden­ bergplatzil Berliini loomaaia juures asuva rongipeatuse juures. Berliini võimude sõnul said osad jalakäijad raskeid vi­ gastusi.

Politsei teatel kaotas 24-aas­ tane Kosovost pärit kerges joo­ bes juht vasakpööret sooritades maasturi üle kontrolli, tõenäoli­ selt ületas ta ka kiirust.

Rahva sekka sõitnud Mer­ cedesel puudus maanteeameti andmeil kehtiv tehnoülevaatus.

Politsei andmetel ei ole põh­ just kahtlustada terroriakti.

(ERR/EE)

(ERR/D/EE)

Tallinnas süüdati kolmapäeval taas olümpiatuli. Sellega tähistas Tallinna linn koos Eesti Olümpiakomiteega 40 aasta möödumist olümpiapur­ jeregati toimumisest Tallin­ nas. Raekoja platsil kell 16.30 süüdatud olümpiatuli viidi elektrikaatritega Piritale.

Tallinna olümpiapurjespor­ dikeskuse lipuväljakul toimus temaatiline kontsertetendus, kus osalesid ka 1980. aasta olüm­ piavõitjad Jaak Uudmäe (kerge­ jõustik – kolmikhüpe), Ivar Stukolkin (ujumine), Esko

Hiljutisest Ühis­konna­uurin­ gute Instituudi tellitud Nors­ tat Eesti küsitluse tulemustest selgub, et kindlal liidriposit­ sioonil on erakondadest Ro­ ­ formierakond, edestades järg­ nevat Keskerakonda üheksa protsendipunktiga.

Reformierakonda toetas 32,4%, Keskerakonda 23,4% ja Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 16,4% valimi­ s­ õiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,2, Eesti 200 7,7 ning Isamaa 5,7 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 ja opositsiooniera­ kondi 41,6 protsenti vastajatest Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 29. juunist 28. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Berliinis sõitis Eesti numbrimärkidega auto jalakäijate sekka

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Viimasel ajal on täheldatud taas COVID-19 uute haigus­ juhtude arvu kasvu mitmetes maailma riikides. Kanadas on olukord üldiselt hea – esmaspäeval tõstis Maailma Terviseorganisatsioon Kana­ dat esile kui riiki, kes on olnud edukas pandeemiaga tegelemisel ja puhangu kont­ rolli alla saamisel. Siiski on olnud märgata uute juhuste mõningast tõusu – teisipäeval ütles Kanada kõrgeim tervi­ seametnik dr. Theresa Tam, et kuigi olukord varieerub pro­ vintsiti, on kasv murettekitav märk, millel tuleb silma peal hoida. Saabuva pika näda­ lalõpu eel soovitas ta inimestel olla ettevaatlikud, limiteerides sotsiaalseid kontakte, pidada kinni füüsilise distantsi meet­ metest ja kätehügieenist ning hinnata riske kui ollakse kodust väljaspool. Üle Kanada oli registreeritud COVID-19 haigusjuhtumite arv nädala keskpaigaks enam kui 115.000.

Ontarios oli kolmapäevaks viiendat päeva järjest uute juhuste arv vähenenud: uute registreeritud juhuste arv oli 76 (madalaim alates 22. märtsist), päev varem (teisip.) 111, es­ maspäeval 119, pühapäeval 137 ja laupäeval 138 – ent möö­ dunud reedel oli see arv 195.

Haiglaravil olevate COVID-19 patsientide arv oli kolmapäe­ vaks 91.

Reedel sisenevad Toronto ja Peeli regioon majanduse taasa­ vamise 3. järku; ainukesena Ontarios jääb 2. järku veel Windsor-Essexi regioon, kus jälgitakse kohalikku olukorda ja liigutakse edasi, kui see on turvaline.

3. järku sisenemine tähendab muuhulgas, et restoranides ja baarides võib hakata einestama ka siseruumides (seni vaid õue­ terrassidel; lubatud pole ka ­buffet-stiilis toitlustus), kinod ja

Valgevene teatas Vene palgasõdurite kinnipidamisest Valgevene riigimeedia väitel võtsid korrakaitsjad ööl vastu kolmapäeva Minski lähedal kinni 32 välismaisesse erasõ­ jaettevõttesse Wagner kuulu­ vat võitlejat, kelle eesmärk

Soomes tekkis järve kohale punane vikerkaar Hiljuti õnnestus Helsingist umbes 160 kilomeetri kaugusel Päijänne järvel kala püüdnud Aviv Junnol kaamera­ silmaga tabada haruldane loodusnähtus punane vikerkaar.

Punane vikerkaar tekib sama­ moodi nagu tavapärane viker­ kaar, kuid päikeseloojangu või päikesetõusu tõttu on lühikese lainepikkusega sinine ja rohe­ line värv hajutatud, nii jääb alles punane ja kollane värv, ­ mis moodustavadki punaka vikerkaare. (ERR/EE)

spordiklubid võivad taasavada uksi ja siseruumides kogune­ miste maksimaalseks arvuks saab 50 ning väljas 100.

Endiselt tuleb hoida füüsilist distantsi inimestega väljaspool oma sotsiaalset ringi, mis on jätkuvalt 10 inimest; ja kinni pidada kehtestatud tervisereeg­ ­ litest.

Suletuks jäävad lõbustus- ja veepargid ning ööbimisega las­ telaagrid, samuti erinevad kon­ taktsed sportimisvõimalused.

Toronto meditsiiniametnik dr.

Eileen de Villa sõnul on linn teinud märimisväärset progressi COVID-19 leviku pidurdamisel, kuna uued juhused, hospitali­ seerimised ja puhangud vähene­ vad – siiski märkis ta, et murettekitav on just noorte inimeste seas täheldatud „väsi­ mus“ COVID-19 meetmete järgimisel. Viimasel ajal on teatavasti uusi haigusjuhuseid olnud just noorte vanusegrupis, kes ise võib-olla ei kuulu riski­ gruppi ja põevad kergelt või üldse ilma sümptomiteta, ent võivad haigust edasi anda riski­ grupis olevatele pereliikmetele.

5. augustist hakkab Torontos kehtima määrus, mille kohaselt tuleb kanda maski ka korterima­ jade ühisruumides. Nagu ütles Toronto linnapea John Tory, on COVID-19 ikka siin, ta ei võta suvepuhkust.

Provintsiti on olukord erinev.

Quebecis registreeriti kolma­ päeval 176 uut COVID-19 hai­ gus- ja mitte ühtegi surma­ juhust; haiglaravil olevate COVID-19 patsientide arv oli sel päeval 190.

Albertas oli kolmapäeval uute haigusjuhtude arv 133, sur­ majuhtumeid registeeriti 3; haiglaravil on 87 COVID-19 patsienti. Kõige arvukamalt on nakkusjuhte Calgary ja Ed­mon­ toni piirkonnas.

Briti Kolumbias registeeriti kolmapäeval 41 uut haigusju­ hust ja viirusega haiglaravil ole­

olevat riiki destabiliseerida.

Teade palgasõdurite kinnivõt­ misest on järjekordne pööre ebatavalises valimiskampaanias, mille käigus on president Aleksander Lukašenko pannud vangi oma potentsiaalsed võist­ lejad. Valimised peetakse 9. au­ gustil. Lukašenko kandideerib kuuendaks ametiajaks, kuid rah­ va hulgas kasvab rahulolematus tema poliitikaga.

BelTA väitel said Valgevene korrakaitseametkonnad teada rohkem kui 200 sissi saatmisest Valgevenesse, et õõnestada vali­ miste eel olukorda. Kus üle­ jäänud end varjavad, agentuur ei öelnud.

Valgevene julgeolekuteenis­ tus on ka varem enne suuremaid valimisi teatanud väidetavate välismaiste vandenõude paljas­ tamisest.

Moskva ei ole vahistamistea­ det kommenteerinud.

Wagneri grupp on Wikipedia andmeil 2014. a Venemaal asu­ tatud paramilitaarne organisat­ sioon, mis on mitmel pool maailmas toimunud sõjalistes ­ konfliktides toetanud Venemaa

vate patsientide arv oli kuus – väikseim arv alates märtsi kesk­ paigast.

Prince Edward Islandil (PEI) teatati nädala algupoolel, et saareprovintsis pole ühtki ak­ tiivset haigusjuhust – kõik 36, mis alates pandeemia algusest registreeritud, on paranenud.

Siiski peavad inimesed olema valvsad, jälgima olukorda ja ter­ visemeetmeid. Saare elanike väljaspool Atlandi-äärseid pro­ vintse elavad perekonnaliikmed võivad hakata esitama taotlusi P.E.I. külastamiseks ja kui saa­ vad heakskiidu, peavad läbi tegema 14-päevase isolatsiooni.

Kuigi Euroopas tehakse juba mõnevõrra välisreise teistesse Euroopa maadesse, erinevate kehtivate karantiininõuetega, on Kanadasse saabuv välisturism hetkel paigalseisus – ja ka kanadalaste reisimine väljas­ poole riigipiire mitteolulistel eesmärkidel. Turism oli üks esimesi tööstusharusid, mis sai ­ kannatada pandeemia tõttu ja ekspertide sõnul võib taastu­ mine võtta mitu aastat. Kana­ dalasi julgustatakse mõtlema sel suvel siseturismi võimalustele.

Igal provintsil ja territooriu­ mil, samuti munitsipaalüksustel on omad reeglid, arvestades het­ keolukorda ja enne kuhugi lühe­ maks või pikemaks ajaks sõit­ mist tuleks nendega põhjalikult tutvuda ja end kurssi viia. See puudutab ka provintsi sisest ­reisimist, sest näiteks on mõnes populaarses suvituspaigas keh­ testatud oma reeglid ülemäärase päevaturismi ohjeldamiseks, kuna on olnud probleeme roh­ kete rahvahulkadega ja ras­ku­stega füüsilise distantsi hoid­ misel. Alati tuleks arvestada ka sellega kui turvaline on ühte või teise paika sõitmine hetkeolu­ korras, mida kohapeal teha soovitakse, kellega kokku puu­ tutakse, millised on võimalikud riskid jne.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Teravmägedes mõõdeti üle 40 aasta kõrgeim temperatuur Norrale kuuluvas arktilises Teravmägede saarestikus mõõ­­ deti eelmisel laupäeval vii­ mase rohkem kui 40 aasta kõrgeim õhutemperatuur, tea­ tas Norra meteoroloogiainsti­ tuut.

Kaks päeva järjest mõõdeti saarestikus pärastlõunal 21,2 kraadi sooja, mis on vaid 0,1 kraadi võrra madalam, kui 1979. a rekordiline 21,3 kraadi, ütles meteoroloog Kristen Gislefoss AFP-le.

Saarestik, kus ainsana on asustatud Teravmäed, asub 1000 kilomeetri kaugusel põhjapoo­ lusest.

Tavaliselt on Svalbardi saa­ res­tikus sel ajal sooja 5-8 kraa­ di.

(ERR/EE) huve. Asutamisest alates on ük­ suse võitlejad osalenud väide­ tavalt Süüria, Liibüa ja Sudaani kodusõjas ning Donbassi sõjas.

(ERR/EE)

3

S P ORT

Eesti võitis Leedut esimest korda taasisiseseisvumise ajal Nädal tagasi mängis Eesti korv­ pallikoondis Balti keti karika avamängus tugeva Leedu koon­ dise vastu. Eesti korvpalli 100 aasta juubelit tähistanud män­ gus alistas Eesti koondis lisaajal lõunanaabrid tulemusega 92:85.

See oli eestlastele esimene kord taasiseseisvumise aja jooksul leedulasi võita! Kohtumise kangelaseks kujunes 19aastane Kerr Kriisa, kes viskas 26 punkti ja andis seitse resulta­ tiivset söötu. (D/EE)

Väliseesti noored Viljandimaal keelelaagris

Valitsus pikendas Eestist lennuliinide avamise piirangut

Viljandimaal Veneveres toi­ mu­vad väliseesti noorte keele­ laagrid, kus 13-18-aastased välismaal elavad eesti päri­tolu noored õpivad laagris ühes­ koos eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda.

Tänavu osaleb Venevere keelelaagri kolmes vahetuses 66 noort 20 erinevast riigist. Eesti keelt aitavad õppida kohalikud tuginoored sotsiaalsete tege­ vuste abil.

Laagri korraldaja Epp Adleri sõnul on laagri eesmärk tekitada väliseesti noortes julgust kas või vigaselt eesti keelt rääkida.

Vaatamata ülemaailmsele ko­ roonakriisile oli väliseesti noorte huvi keelelaagri vastu suur.

Mõned, nagu Rumeeniast pärit Alex, olid isegi nõus enne laag­ rit Eestis kohustuslikus kahe­ nädalases eneseisolatsioonis olema. ,,Mul on sõprusi, mu eesti keel on arenenud. Meil on sel­ lised eesti keele tunnid, mida ma täiega naudin. Ma ei oleks arvanud mitte kunagi, et etteüt­ lus võiks tore olla, aga sõprade­ ga on kõik toredam. Mul on

Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse augusti lõpuni.

Majandus- ja kommunikat­ siooniministeerium (MKM) läh­ tub sihtriikide lubamisel ja kee­ lamisel teiste riikide haiges­ tumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

24. juuli seisuga on keelatud Eestist otselennuliine avada Luksemburgi, Rumeenia, Bul­ gaaria, Rootsi, Portugali, His­ paania, Horvaatia ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide ava­ mine ka sihtriigi reeglitest.

Nagu ka Eestis, kehtivad teis­ tesse riikidesse riiki sisenemisel piirangud. (ERR/EE)

lõpuks tunne, et ma ei ole Eestis enam turist vaid elanik,“ sõnas Alex.

Integratsiooni Sihtasutus kor­ raldab laagreid alates 2000. ­aastast. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Exegi monumentum…

Elmar Tampõld 100

unikaalne kogu laias maailmas väljaspool Eestit. Tampõld us­ kus, et õppetooli avamine 1986. aastal, sellele alalise, in perpetuity staatuse saamine 1992. aastal toimusid õigel ajal, mis hiljem poleks enam õnnestunud.

Toronto ja Tartu Ülikooli vahe­ lise akadeemilise koostöö ja üliõpilasvahetuse programmi toetuseks asutas Tampõld Eesti Õppetöö Fondi ja 1999. aastal Ilmar Heinsoo nimelise stipen­ diumifondi. Aastast 2000 kan­ nab õppetool tema nime – Elmar Tampold Chair of Estonian Studies.

Jüri Kivimäe Teoks ausamba ma teind…

Need Rooma poeedi Horatiuse sõnad sobivad mälestama Elmar Tampõldu tema 100. sünniaastapäeval. Vast on sõ­ nadest monument jäävam kui need, mille vastu sõgedad kaasaegsed sõdivad. Muidugi võib mõtiskella Välis-Eesti kuul­ s uste galeriist, kus Tampõld sobiks õpetlaste, heliloojate ja ettevõtjate reas oma kohale, kuid see on vaid uidmõte. Sest mees, kes veel aastate eest jalutas krapsilt Madisoni tänavalt Tartu Col­ lege’i suunas, on nüüd sam­ mumas unustuse teel.

Elmar Tampõld, kes sajand tagasi, 3. augustil, Käinas, Hiiumaal sündis, oli Välis-Eesti kultuuriloos ainulaadne mees.

Kanada avalikkus võiks ju teda meeles pidada nähtavate saavu­ tuste kaudu, paljude projekteeri­ tud hoonete näol, mis pälvinud ridamisi arhitektuuriauhindu.

Teda vaid Kanada-Eesti arhitek­ tiks defineerida pole õiglane.

Tampõllu tähendus ja tähtsus on laiem kui ainult hooned, mida tema kavandite järgi ehitati.

Viimase suure sõja ajal pagu­ lusse läinud eestlaste edulu­ gusid on palju, neid on sarna­ seid ja erinevaid. Mille poolest siis on Tampõllu elutee nende hulgas silmapaistvam? Kärdla Reaalkooli 1938 lõpetanud noor­ mehe õpihimu jätkus Tal­ linna Õpetajate Seminaris, kus saatus viis ta kokku õpingu­ kaaslase Leida Kallisega (1921– 2011), kellest sai hiljem tema abikaasa. Maapoisil tuli kohane­ da linnaeluga, peagi saabusid poliitiliselt rasked ajad. Noor­ mehel, kes 7. juunil 1941 semi­ narist küpsustunnistuse sai ja oma päevaraamatusse kirjutas „Elagu vabadus!“, tuli õppida ellujäämise kunsti ning varjuda Punaarmee mobilisatsiooni eest.

Saksa okupatsiooni ajal tahtis ta Tallinna Tehnikaülikooli astuda, kuid eeltingimuseks seati Saksa Reich’i tööteenistus Saksamaal.

Pärast seda jäi õppimisaeg ­tehnikaülikoolis lühikeseks, ek­ samiteni ei jõutud.

1944. aasta algul kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, mis viis ka Elmar Tampõllu 1. piirikaitserügemendi koosseisus sõjarindele. Vahetult enne sõt­ taminekut abiellus ta Leida Kallisega. 1944. aasta kaootilis­ el sõjasuvel oli Tampõld tagasi Tallinnas, ohvitseride kursustel.

Kuid septembri keskpaiku õn­ nestus tal jõuda Käinasse, kust Leida oli juba lahkunud Kures­ saarde ja sealt edasi Saksa­ maale. Kaaslastega asuti lõpuks 14. oktoobril Kaevatsi laiult ka­ lapaadiga teele üle mere Rootsi.

Elu pagulasena Rootsis nõu­ dis kohanemist – tuli hakata ­õppima rootsi keelt, esialgu ela­ da ja töötada metsatöölaagris flykting’i staatuses. Imetabasel kombel õnnestus Elmaril üles leida Saksamaa sõjasegadusest abikaasa Leida ning saada viisa tema tulekuks Rootsi. Elu Kumla väikelinnas ja töö saa­

pavabrikus polnud meeliülen­ dav, peagi siirduti Stockholmi.

Töö kõrvalt hakkas Elmar Tampõld õppima Stockholmi Tehnikainstituudis sildade ja sadamate ehitusinseneri eriala, kuid Elmar Tampõllust ei saa­ nud ehitusinseneri. Aastaid hil­ jem mainis ta, et Rootsi hakkas kitsaks jääma. Ei rahuldanud „neetud välismaalase“ seisus ega ettevõtlust ahistav sot­ siaalne süsteem ning lõpuks hir­ mutas ka Balti sõdurite välja­ andmine Rootsist Nõukogude Liidule 1945–1946. Tampõllu otsus „Rootsist ära“ tõi nad Kanadasse. 1949.a aprillis tuldi maale Halifaxi sadamas, kus Pier 21 kail tervitas sisserända­ jaid suur silt „Welcome Home to Canada“.

Taas uus algus töö- ja korte­ riotsimisega, vähe sellest, tuli õppida ka inglise keelt. Sõber Herk Visnapuu viis ta kokku Toronto Ülikoolis töötava arhi­ tektuuriõppejõu Mihkel Bachi­ ga, kes soovitas edasi õppida.

Toronto Ülikoolis õppis ta 1949–1953 arhitektuuri. Pärast ülikooli kutsuti ta tööle juhti­ vasse arhitektuurifirmasse John B. Parkin Associates. Ajast, mil ta oli USA suure arhitektuurija insenerifirma teenistuses, pärineb tema suur projekt, 1957 valminud Toronto raekoja maaalune parkla Nathan Phillips Square’i all. 1959. aastal asutas ta koos oma õpingukaaslase John Wellsiga arhitektuurifirma Tampold Wells Architects, kus 35 tegevusaasta jooksul valmis tema käe all Kanadas ja USA-s üle 1000 projekti nii avalikele, institutsionaalsetele kui era­­k­lientidele. Thomas Tampõld on väitnud, et isa loomingus oli midagi eestipärast, loodus­­i­dealismi, mille juured ulatusid Hiiumaale.

Toronto südalinnas, Blooril jalutades tasub teada, et Tam­ põllu firma looming on 1964. a valminud Colonnade (koostöös arhitekt Gerald Robinsoniga), mida peetakse pöördeliseks kogu Toronto all-linna uue ar­ hitektuurilise pildi kujunemisel.

Reisides Halifaxi tasub heita pilk Saint Mary University üliõpilasmajadele, Wolfville’is aga Acadia University hoone­ tele, kus samuti Tampõllu firma autoriõigus. Selliste suurehitiste loetelu on pikk, nende reas Pestalozzi College Ottawas, Laurentian University Sudburys, University of Fredericton New Brunswickis, Dag Ham­ marsk­ jöld House ja Married Students Residence Waterloos, samuti üliõpilasmaja Ann Arboris, Michiganis.

Unustusse on vajunud tead­ mine, et Tampõllu firma tööna valmis Toronto Ülikooli campuse serval, Bloori ja Huroni tänava nurgal, tol mässulisel 1968. aastal 18-korruseline üliõpilasresidents Rochdale

Nr. 30

College. Selle ühe asutaja, fi­ losoof Howard Adelmani järgi pidi see residents olema üliõpi­ laste endi halduses kui eksperi­ mentaalne haridus- ja elukeskus (co-op living). Juba 1967. aastal esitas Tampõld oma eestlastest mõttekaaslastele Tartu College’i kontseptsiooni – rajada kõrg­ hoone praktiliselt Rochdale College’i vastu, Bloori põhja­ küljele. Aastatel 1967–1970 oli ta Tartu College’i ehitamise suurprojekti juht, arhitekt, peamine rahastaja ja sponsor ühes isikus. Tema ettevõtliku tegevuse tulemusena rajati ­ Toronto südalinna 18-korruse­ line, 474 toaga üliõpilasmaja mittetulundusliku institutsiooni­ na, millega kasvatati oluline ­hariduslik kapital eesti kultuuri arenguks Torontos. Maja avati 1970. aasta sügisel – parim kingitus äsja 50-seks saanud ­ töömehele!

Lisaks üliõpilaste elamispin­ nale said Eesti akadeemilised organisatsioonid Tartu College’i alumisel korrusel 10 000 ruutjala suuruse vaba pinna oma tege­ vuseks. Tartu College’i direk­ torite nõukogu esimehena aren­ das Tampõld välja allkomiteede ja programmide struktuuri.

Tartu College’i hariduslikust käepikendusest Tartu Insti­tuu­ dist ja selle raamatukogust sai tähtis Eesti-aineline varamu ja keskus, kus asusid tegutsema Bibliograafia Klubi ja muud ettevõtmised.

Tartu College on Elmar Tampõllu arhitektuurilise ja ettevõtlusidee suurepärane süm­ bioos ja sellisena ainulaadne eestlaste institutsioon väljaspool Eestit, mis on sellisena hoidnud alal eestlust ning tutvustanud Eestit, Tartut ja Tartu Ülikooli akadeemilist kultuuri üle kogu Põhja-Ameerika. Tal oli lisaks ambitsioonikas idee ehitada Toronto all-linna südamesse tei­ negi „torn“ – Tallinn College, kuid maitsvale krundile oli pal­ ju konkurente ja idee toetuseks liiga vähe liitlasi. Niisamuti nurjus vanuigi tema fantastiline projekt rajada koostöös oma pojaga Tartu College’i kõrvale ­ teine kõrghoone.

Arhitektuurisaavutuste tiraad jätab Elmar Tampõllust mulje kui masininimesest, kes aina töötas ja oli ametireisidel.

Mõnikord kiputakse unustama, et sellistel meestel oli perekond

ja kodu. Et peres kasvasid tütar Ana ja poeg Thomas. Ajapikku tekkis Elmaril siiski tüdimus pidevast ringilendamisest ja ta lasi enda kohta käibele lööklause – „Flying is for the birds!“. Tal jätkus tähelepanu perele, kui ta ehitas Antleri saarele geniaalselt lihtsa lahen­ dusega, vajadusel edasist laien­ damist võimaldava suvekodu.

Koos poeg Thomasega kavan­ das ta oma viimase kodu 16 May Tree Road, mis valmis 1983. Elmar Tampõllu maja „May Tree House“ valiti välja Toronto arhitektuurinäitusele Toronto, le nouveau nouveau monde, mida näidati Pariisis, Barcelonas, Milaanos ja Torontos.

Tartu College’i majanduslik edu hoopis ärgitas Elmar Tampõldu jätkama oma sihtide elluviimist. Juba 1972. aastal oli Tartu College’i nõukogu ka­ vatsenud akadeemilise õppepro­ grammi loomist, millele taheti hiljem saada ülikooli tunnustus, kuid üritus soikus, järgmise katseni kulus terve aastakümme.

Kanada föderaalvalitsus oli 1978. aastal otsustanud multi­ kultuursuse arenguks hakata riiklikult toetama etniliste õppe­ toolide avamist. Toronto Üli­ koolis leidis see võimalus ko­ hese vastukaja, kui asutati Ungari ja Ukraina õppetoolid.

Professorid Endel Tulving ja Olev Träss hakkasid ülikoolis pidama läbirääkimisi ka Eesti õppetooli võimalikuks rajami­ seks. Kuid akadeemiliste argu­ mentide kõrval oli tarvis leida ka majanduslik alus. Idee ma­ jandusliku kalkulatsiooni tegi Tampõld, tollaste õppetoolide nõutud omakapital (föderaalva­ litsuse toetuse kõrval) oli Tartu College’i tolleaegsete finant­ siliste ülejääkide piires. Ta mee­ nutas korduvalt, kuidas 1982.a mais tulnud talle rahaline la­ hendus välgusähvatusena pähe ­autosõidul Don Mills’i kiirteel. Õppetooli rahalise vunda­ mendi valamine polnud või­ malik ilma Tartu College’i, föderaal­valitsuse ja ülikooli toe­ tuseta, lisaks tema enda ja eesti kogukonnast saadud investee­ ringuteta. Õppetooli akadeemi­ line pealisehitus sündis aga koostöös professorite Tulvingu, Trässi ja teistega. Aega kulus, kuid 1986. aastal avati Toronto Ülikoolis Eesti õppetool, mis on

Õppetool on ehe näide, kui­ das Elmar Tampõllu isikus ühi­ nesid silmapaistval moel ettevõtlusvaim ning ettenägelik haridus- ning kultuurimissioon.

Mõeldes tulevikule, suutis ta 2002. aastaks ühendada kaks Toronto eestikeelset nädala­ lehte, „Meie Elu“ ja „Vaba Eestlase“ üheks ajaleheks, mis sai nimeks „Eesti Elu“. 2003. aastal toetas ta stardikapitaliga ja isikliku entusiasmiga Eesti laenuraamatukogu rajamist Tar­ tu College’i ruumides. 2005. aastal esitas Tampõld oma (85. eluaastal!) visionäärse mõtle­ mise viljana uue projekti kava – rajada Tartu College’i juurde Välis-Eesti muuseum (VEMU) ühes raamatukogu, arhiivi ja kunstigaleriiga. Ta oli veen­ dunud Välis-Eesti kultuuripä­ randi omaväärtuses ja säilita­ mise vajaduses asukohamaal.

VEMU esimene ehitusjärk Tartu College’i garaažikorrusel on lõpule viidud, kui kunagi õn­ nestuks see projekt lõpule viia, siis tähendaks see ühtlasi monu­ mendi püstitamist ühele osale eestlaskonnast Läänes. Tam­põl­lu elutööd tunnustati nii Kanadas kui Eestis. Aumärkide ja au­ nimetustega dekoreerisid teda Eesti Vabariigi President, Tartu Ülikool ja Eesti Mittetulun­ dusühingute Liit.

Tahaks korrata uskumist, et Lõvi tähemärgi all sündinule on elu ja saatus Päikesega sillu­ tatud. See võib nii olla, kuid Elmari kõrval seisis alati Leida ja kogu tema perekond, kellele ta jagas oma kaitset ja tuge, ent sai ise vastu sõnul seletamatut energiat, mis laeb meest uuteks tegudeks. Midagi murdus Elmaris, kui abikaasa Leida 4. mail 2011 suri, pärast lühiajalist haigust lahkus ka Elmar Tampõld 7. märtsil 2013 iga­ vikku. Ta jättis meile kõigile sõnumi – kuidas elada sellist elu, mille pärandiks jäävad nähtavad monumendid.

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti – pärast president Putini ,,ajaloolist“ esseed – kuhu edasi?

Hain Rebas Vladimir Putin ei ole ajaloo­ lane. Ta on olnud kommunist­ liku partei liige, KGB agent, FSB direktor, kuid eelkõige on ta sihikindel karjerist, va­litsedes autokraatlikult juba pikemat aega Vene Föderat­ siooni. Esimesel juulil kind­ lustas ta endale ka tuleviku presidendi ametis.

Vastupidiselt oma taustale ja ametikohale kasutab Putin ava­ likus tegevuses ikka ja jälle ajaloolisi argumente, viimati 18. juunil USA ,,The National Interestis“ ilmunud essees ,,The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II“.

Seal kangutatakse üldtuntud fakte lahti kontekstist, kallu­ tatakse, väänatakse ja seosta­ takse neid omavahel uuesti, aga mitte ajaloolase kombel, hoo­ mamaks keerulist minevikku.

Nagu Stalingi, eitab Putin Molotov-Ribbentropi pakti sa­ laklausleid ja süüdistab maail­ masõja tekkes – topelt kallale­ tungitud Poolat. Eesti, Läti ja Leedu vabariikide 1940.a.

Punaar­mee poolt okupeerimiste ja N.Liitu annekteerimiste kohta kordab ta tüütuseni kuuldud stalinistlikku JOKK-propa­gan­ dat. Ei, kuigi Venemaal on häid ja asjatundlikke ajaloolasi küll ja küll, Putini loos otsime lootu­

Kanada päevikust

Terapeutiliselt Kreeka keeles therapeia tä­­ hendab hoolitsust. Sellest on väljakujunenud ravimisõpe­ tus. Moodsa arstiteaduse isa Hippokratese järgi tähendas see haige inimese organismi (physis) füüsise, mis on loodus­ likult olemas, ravimist ter­ vistava jõu toetamisega.

Tera­peutika on arenenud koos arstiteadusega – esimest ra­kendatakse pärast diagnoo­ si. Antiikajastul ei olnud ravis selliseid farmatseudilisi või­ malusi, arstimeid kui täna.

Ravivahenditeks oli kas dieet, loodusest leitud rohud, selle sõna (kollase, kui õied, jne) söömine või füüsilised menet­ lused. Tänaseid terapeute on palju – üks aitab jälle kõn­ dima pärast terviseriket või õnnetust, teine aga toetab vaimselt. Veelgi rakendusi.

Meie ühiskond vajab kollek­ tiivset ravi just vaimsel tasandil.

Ei soovi korrata, kuid tuleb – hirm asendab pahatihti mõis­ tuse. Ülbus või surematuse tun­ netus viib käitumiseni, mis ei ole kõikide huvides. Tuleb kaabut kergitada, mitte pelgalt kastrulil uhmriga trummeldada, tänades neid, kes aitavad vaim­ set tasakaalu pidada.

Kaua on aru saadud grupite­ raapia mõiste kasust. Viimasel sajandil läks selle rakendamine eriti hoogu, näiteks alkoholismi,

Ning, ja see pole Putinile vähem tähtis, peab nüüd rah­ vusvaheline maailm, kus ju USA nagu paralüseeritud ja NATO ühtsus ja võimekus raske küsimärgi all, üheskoos garan­ teerima Vene Föderatsioonile tema nagu loomuliku ja ajaloo­ liselt motiveeritud juhtposit­ siooni. Niimoodi tehakse vene lugejale enam kui selgeks, et vaid president Putin suudab veel aastakümneteks garanteeri­ da Vene Föderatsiooni rahvus­ vahelist tippstaatust ja ,,ajalooli­ selt õiglaste“ nõuete jätku. See ongi Putini essee sisepoliitline iva. Välispoliitiline siht aga see, et ilmudes USA esinduslikus

ajakirjas (nagu Trooja hobune kunagi), saab enneolematul vii­ sil külvata rahvusvahelist sega­ dust, ebakindlust ja kõigutada, mõjutada nii Lääne kui ka Ida võimukandjaid.

Neid tagapõhju lahkas hiljuti Marko Mihkelson (,,Postimees“, 26.06, ka RELi kodulehel) laialt ja õpetlikult. Heal tasemel analüüs ilmus ka 29. juunil ,,Svenska Dagbladetis“ Martin Kraghi sulest. Kuivõrd Kragh ei süvene Eesti, Putini ja meie homse päeva problemaatikasse, teeb seda muidugi Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mih­ kelson. Tema pealkiri juba ütleb välja, milles asi: ,,Putini plaan kujutab ohtu Balti riikidele“ ja nagu vihjatakse, võib-olla juba tuleval poolaastal.

Need on ärevad uudised.

Neile ei tohiks jätta reageeri­ mata. Aga mis teha? Mida peaksid sellise ähvardava stse­ naariumi all ette võtma Eesti Vabariigi võimukandjad?

Mihkelson soovitab ,,suunata diplomaatiline jõupingutus NA­ TO ühtsuse, eelhoiatuse adek­ vaatsuse ja olusid ennetava heidutusvõime tagamisele… lei­ da diplomaatilisi käike pingete maandamiseks Venemaaga“. – Just nii. Kõik väga õige, aga kas mitte veidi kõhnavõitu, lah­ ja? Sest just nende teemadega peaks ju meie juhtkond, alates Vabariigi Presidendist üle pea­ ministri, valitsuse, eriti välis- ja kaitseministrite, välisesinduste ja Riigikogu väliskomisjoni,

tegelema iga päev, aastast aas­ tasse? Targalt, leidlikult, inten­ siivselt?

Kui Vene oht on nüüd pärast Putini esseed veelgi tõusmas ja on puhkemas lausa ähvarda­ vaks, siis ootaks meie juhtkon­ dade poolt vastavaid erakord­ seid vastumeetmeid. Millised need oleksid ja kuhu nad peaksid ulatuma, selle üle ei tahaks ,,endisena“ ja veel kau­ gel Rootsi läänerannikul, väga spekuleerima hakata. Miinii­mum oleks aga ÜRO, USA, NATO, ELi ja teiste sõprusriikide amet­ kondade pommitamine efektiiv­ selt koostatud teabega Eesti mitmeaastaste panuste kohta üle maailma just nimelt Lääne teenistustes. Ära näidata tuleks, kuidas Eesti rahvusvahelise üld­ vastutuse kandmine (ELi ko­ misjoni eesistumine, ÜRO jul­ geoleku nõukogu liige), aasta­ tepikkused rängad pluss 2% riigieelarvest riigikaitsele, ula­ ­ tuslikud tsiviil- ja sõjalised mis­ sioonid (Afghanistan, Iraak, Mali jt.) ning mitte välditavad elukaotused on sidunud Eestit sügavalt Läänega. – Selleks, et ei tekiks mitte kusagil Eesti commitmenti ehk pühendumise kohta kõhklust ega kahtlust…

Seda vähemalt. Ning muidugi tuleks tugevdada kodaniku­ tunnetust ja seega riigikaitse­ tahet. Eeskuju võtkem kas või peaminister Kaarel Eenpalu 1930. aastate kodanikureformi­ dest.

Jah, otsustavalt peaksid meie

juhtkonnad tegutsema, ja riigi­ mehelikult. Sest kui Lääs (USA, NATO) üha enam hajub ja va­ jub ning Ida (VF, Hiina) tõuseb ja maailma majanduslik, kesk­ kondlik, tervislik ja julgeole­ kupoliitiline olukord veelgi hal­ veneb, siis jäetakse negatiivse spiraali lõpuks julgeolekupolii­ tiline must peeter ikkagi väikse­ male ja väetimale vennale, loe Eesti. Nagu 1939/40. Samas raskeneb Moskva surve: ikka piits ja präänik, präänik ja piits, nagu me seda juba aasta­ küm­ neid tunneme. Ning siis toimib see, mis juhtus põhimõtteliselt ka 1918. ja 1940. a, et hakkavad taaselustuma kõik meie varju­bolševikud, nõuka-nostalgikud, EL-i vaenlased, riigikaitse ­vastased, venelembelised, muu­ keelsed läbitreenitud tactical shooters, FSB sulased, Kad­ rioru/Toompea-vihkajad, dema­ googid, populistid, poliiträus­ kajad ja niisama saamamehed.

Neid pole kokku mitte vähe.

Ning hakkavad nad siis üksteise võidu, kooris väitma ja ässita­ ma, et:

sõltuvuste kas leevendamiseks või täielikuks pidurdamiseks.

Konservatiivne koolkond arvab, et on haiguseid, mida ei saa kunagi ravida, ainult vaid pro­ fülaktiliselt vältida. Selle tõttu on ehk AA (anonüümsete alko­ hoolikute) üheks nurgakiviks arusaamine, et saame elada ainult täna, antud päeval.

Grupiteraapia ulatab AAst kaugemale – leinajatele toeks, näiteks. Sama liiki vähjahaigust põdevatele. Vägivalla all kanna­ tanuile. Ka neile, kes ise ei ole sõltlased, kuid kelle pereliige või hea sõber on, nii mõjutades karsklase, mõõduka elu. Kirikus käimine on grupiteraapia vorme.

Koos kuulatakse, jagatakse eda­ siantud tarkust, mõistust. Ei tule tingimata palvetada, kuid nii mõnigi leiab, et ega sest kahju ei ole. Pidades meeles, et ikka ollakse isiklikult iga oma teo eest vastutav.

Reinhold Niebuhr oli möö­ dunud sajandi Ameerika teoloog ja protestantlikus seminaris õppejõud. Tema sulest sündis ­ pärl, mida tuntakse kui meele­ rahupalvet (Serenity Prayer).

Tooks selle tervikuna ära – niivõrd lühike, et saab kiiresti isegi pähe õppida. Annab sel­ gelt mõista, miks nii mitmed grupiteraapia organisatsioonid on selle omaks võtnud. „Jumal, anna mulle meelera­ hu aktsepteerida asju, mida ei saa muuta, anna mulle vaprust muuta asju, mis vajavad muut­ mist ning tarkust eristada ühte

teisest.“ Kui üksi hakkama ei saa, siis sellest palvusest on kasu. Täna­ päeval aga saab seda kas ainult mõttes või valjult üksi olles esitada, kuna pandeemia tõttu ­ on kannatanud grupiteraapiat rakendavad ja osavõtjad. Alles avanes võimalus mõnes püha­ mus koguneda pühapäeviti Jumala sõna kuulmaks, seda maskeeritult ja ligimesest kau­ gel istudes. Pole ju sama kui ühine tunnetus. Ning ühiskon­ nas on märgata seda, et me ei saa õlg-õla kõrval olla toeks, nii moraalselt kui vaimselt. Mis on tihti ju üks ja sama. Kuid mee­ leavaldajatele lubatakse. Pilt pole sugugi must-valge. Nüan­ sid on osa meie suhtlemisest ja kui ise toime ei tulda, siis pöör­ dume kas terapeudi, kirikuõ­ petaja või vaimse ravi spetsia­ listi poole.

Loeme ajalehest, kuuleme raadiost, jälgime internetis va­ pustavat tõde – et vaimselt on väga paljud kui mitte kimpus, siis püsti hädas. Nii mitmeski olukorras, mis on lõppenud surmaga, on olnud selle taga ­ vaimne tasakaalutus, kui just mitte tõsine psüühiline haigus.

Politseile heidetakse ette, et neil pole sellise käitumisega toime­ tulekuks treeningut. Lollimad nõuavad isegi korrahoidjate – kas see sõna ometi ei ütle, et nad on ühiskonnas asendama­ tud? – laiali saatmist. Järgneks teadagi anarhia.

Läheb kaua, enne kui kas to­

hime või julgeme, kas näiteks kooriharjutusel käia, kogemus­ test rääkida, meelelahutust nagu teatrit või ooperit nautida. Isegi need rumalad mullid, 10-ini­me­ selised suhtegrupid ei asenda seda. Ning ka neis ei ole mingit kinnitust, et need ei ole nagu Venni diagramm. Briti loogik John Venn lõi need kirjelda­ maks hulkade omavahelisi suh­ teid, mis tähendab kattuvust – joonistatud piirkonnad on sõõ­ rid, milles on osa liikmeid kahes sellises. Kuidas siis mull aitab meil suhelda, kui pole tagatist, et keegi pole, näiteks olnud kontaktis mujal, teises sõõris nakatanuga?

Ning ühiskondlikult, eriti äri­ maailmas, on ju võimatu tagada isolatsiooni. Toidupoes maski kandmine on vajalik ja selge, linna määrus nõuab nüüd neid kõikjal. Isegi siis aga ei tulda indiviidile vastu. Viimaseks nar­ ruseks on suurpankade lähene­ mine. On teenuseid, mida ei paku meie sõbralik eesti-läti ühispank. Mida ei saa virtuaal­ selt läbi viia, peab isiklikult tegema. Annaks näite, millest päevikupidaja kuulis otseselt, suust kõrva. Enese mullis.

Suurpanga lähim filiaal on pandeemia väljakuulutamisest saadik suletud. Sellest pindalalt märksa suurem, aga kaugemal, avatud. Kaks ametnikku vaid ametis. Ruumi distantsi pida­ misel rohkemaks. Möödunud nädala leitsakus hiigelpikk jär­ jekord, õues muidugi. Kuna ka

teised väiksemad filiaalid on suletud. Miks neis kas või üks kassa lahti ei võiks olla? Aega kinni panna elektrooniliselt näost-näkku kohtumiseks oli mõttetu – pidi mitu päeva selle saamiseks ootama, tehing aga kiireloomuline. Ainult sabas seismine oli võimalik, et sel päeval oma, mitte panga raha kätte saada. Miks nii? Takka maskiga 38-kraadises niiskuses olla. Miks ei suuda miljard pluss aastakasumiga pank kun­ dedele vastu tulla? Arvavad, et oleme kõik lambatalled.

setult nende tegevusjälgi. Seda ei olnud ka oodata.

Kuid tulevikku kaedes väärib Putini ikkagi kvalifitseeritud ki­ hutustöö meie täistähelepanu.

Nimelt oli Vene Föderatsiooni rahvastele vaja näidata, mällu suruda, nagu puust ette teha, et Nõukogude Liit/Venemaa on olnud, on ja jääb üheks kõige ­ õigeusksemaks, õiglasemaks ja võimsamaks riigiks maailmas, mille järjepidevus ulatub tagasi kaugele Peeter Suure aegadesse.

Järelikult omab Vene Föderat­ sioon ka ajalooliselt õiglaseid territoriaalseid pretentsioone, mis esialgu küll suunatud kau­ gele lõunasse, – NB – esialgu…

,, • kuna Lääs meid ei toeta, on meid vaid paljaks koorinud ja alt vedanud (pangad jm) ja jätab nüüd hoopis saatuse hoolde, • me ise kääbusriigina suures maailmas ilma toetuseta ju ­täiesti hakkama ei saa, • Venemaa on ja jääb Suureks Naabriks, meil juba vanast ajast vene keel ja värk ju tuttav, (Järgneb lk. 12)

See voonakeseks tegemise mentaliteet on ka mujal. Ent seal on valikut. Ei pea, siis kui restoranid lõpuks avanevad, sin­ na minema. Kuna seal nõutakse mitte ainult raha, vaid kon­ taktandmeid. Toidupoes seda veel ei tehta. Advokaadi, arsti juurde minek on tagatud kindla ajaga, distantsiga. Pangas võiks ju ka nii olla. Kuid ei.

Kristallkuulikest pole kellel­ gi, kuid vaist, mõistus ütleb, et peame veel kaua selliseid asju, mis pole ju loogilised, alla neelama. Seniks, kui stabilisee­ rub olukord, ei saa ju teisiti.

Vajaliku grupiravi puudusel saame vaid ise end hoida.

Olemasolev süsteem – küsige üheltki nö terviserindetööliselt – on ülekoormatud. Ka nemad ­väsivad vaimselt. Kui muidu ei tule toime, aitab kindlasti mee­ lerahupalve. TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Nr. 30

Hoidke kere kõva!

Olaf Kopvillemi laulud Pirita aiakontserdil Tekst ja fotod Lea Kreinin Pirita-Kosel Tallinnas on üks mõnus hoov, kus igal kolma­ päeval saab nautida toredaid muusikaüritusi. Kullese tänav 5 aiakontsertide käimalükkaja ja eestvedaja on Pirita kogukonna­aktivist Aivar Nurmik. Kokku korraldab ta oma aias sel suvel 13 kontserti, mille muusikapa­ lett on värvikas – jazzist must­ lasviiside ja šansoonideni.

Piletit pole vaja osta, aga kõik annetused on teretulnud. Muu­ sika kõrvale maitsevad head usina perenaise tehtud koogid­saiakesed ja kohv.

Viimasel juulikuu kontserdil esinenud Peeter Kaljumäe ja Kelli Uustani panid rahva kaasa elama! Kavas olid legendaarsed Kopvillemi kupleed. Laulude vahele visati nalja ning räägiti toredaid lugusid nende saamis­ loost. Päris palju oli juttu ka kuulsast Olaf Kopvillemist ­endast.

Peeter Kaljumäe on laulev näitleja, kes on töötanud palju­ des Eesti teatrites. Ta on laul­ nud ka mitmes kooris ja ansam­ blis ning esinenud koos teiste tuntud Eesti humoristidega.

Olaf Kopvillemiga sidus teda tihe tööalane sõprus.

Kelli Uustani on mitme­ külgne lauljatar, kes on õppinud muuhulgas Londoni Kuning­ likus Muusikaakadeemias ning olnud Mart Sanderi juhitud Bel Etage Swingorkestri solist.

Kontserdi vaheajal oli sarmi­ kas Peeter Kaljumäe hea meele­ ga nõus rääkima „Eesti Elu“ lugejatele oma suhtest Olaf Kopvillemiga pisut lähemalt.

L.K. Te mainisite, et olete Kanadas käinud. Kuidas te Kopvillemiga tuttavaks saite?

Olen jah käinud Kanadas päris palju, samuti Ameerika eestlaste juures ja Austraalias – igal pool, kus eestlaste kogu­ kondi on. Aga tegelikult minu esimene kokkupuude oli Rootsieestlastega. Üks hästi vahva suur esine­ mine oli meil just sellesama Olaf Kopvillemi enda init­ siatiivil ja tol korral, 1990. aas­

Pärnakas Peeter Kaljumäe on andekas mitmel alal – ka Olaf Kopvillemi laulude tõlgendajana.

tal, Eerik Purje korraldusel.

Kopvillem oli siis veel ise ka tegev, ta juhatas Hamiltoni Eesti Seltsi segakoori tollal koos Eerikuga. Siis me käisime seal ansambel Talongiga.

Järgmine kord, 1993, me käi­ sime juba Endla teatriga. Siis oli meil lausa lavastus Kop­ villemist, kus mina teda laval mängisin. Siis ta oli ise ka saa­ lis ja Kanada eestlaskond andis talle aumärgi. Ma olen Kanadas veel mitu korda käinud. 2007 oli Variuse teatriga samuti üks lavastus, kus Olaf Kopvillem oli laval. Siis teda ennast kahjuks enam meie hulgas ei olnud. Aga abikaasa Nelda ja tütar Kati, ja vist ka poeg Peeter ja Peetri tüt­ red olid tol etendusel ka.

Mina sain temaga tuttavaks, kuna ma laulsin... Õieti ma pean alustama sealt, et kui ma olin nelja-aastane poiss, siis ema oli mul suvel lastelaagris kasvataja. Ma veel laagrilapseks ei kvalifitseerunud, liiga noor olin. Olin emaga seal koos, kuna ema mind üksi kasvatas.

Mind jäeti päevaks tuppa.

Laagri majandusjuhataja oli just käinud Kanada reisil oma sugu­ lastel külas ja toonud kaasa Kopvillemi kolmanda plaadi ümberlindistuse suurele maki­ kettale. Mulle anti siis seda makiketast kedrata seal, et mul päeval igav ei oleks. Suve lõpuks oli mul, nelja-aastasel poisil sügaval nõukogude ajal, Kopvillemi kolmas plaat peas!

(Naerab) Sellest peale on need laulud mind tegelikult kõikjal saatnud.

Ma olen neid armastanud ja laulnud. Ma siin kontserdil korra ütlesin ka, et meil oli ju lausa see plaan, et kui 1995. aastal Kanadas käisime, siis Kop­ villem oli pannud kokku mater­ jali, et anda veel üks plaat välja.

Temast endast ei olnud mitmete haiguste tõttu siis enam esitajat.

Siis ta arvas, et mina võiksin seda teha, koos tema viimase laulupartneri Valve Taliga. Siis me Valve juures seal vaatasime seda materjali. Sain terve portsu neid laule, mida tema omaaeg­ sel kolmel vinüülil ei olnud, mida ta oli hiljem esitanud.

Nõnda see kõik läks. Aga tervis läks tal hullemaks ja 1997. aasta suvel ta läks ju meie hulgast ära (Olaf Kop­ villem suri 21. juulil – L.K.).

Nii et see plaat jäi küll kahjuks tegemata, aga need uued lood on nüüd ka siin Eestimaal plaa­ di peale pandud juba hulk aas­ taid tagasi. Need plaadid jõud­ sin ka omal ajal kõik Neldale saata.

Peetri tütreid tunnen ma vähem, aga kuni veel Nelda oli elus, me niikaua veel suhtle­ sime aeg-ajalt. Selles mõttes on olnud kontakte. Kanadas ma olen jah käinud, mitmel korral, esinenud Torontos Pär­nu­maa­ laste Seltsi kutsel. PõhjaAmeerika on mul üldse päris

Koduaia-kontserdid on tänavu au sees ka Tallinnas Pirita linnaosas.

Unustamatu…

Parimaks (Algus lk. 1) trummariks hääletati Gunnar Graps sõbrad muusikas on ERRi Kultuuriportaal koostöös plaadifirmaga Vaiguviiul korral­ dab küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Sel nädalal tunnistasid küsitlusele vastajad suure üle­ kaaluga parimaks trummariks Gunnar Grapsi (1951-2005), kes alustas trummarina juba 1960. aastate teisel poolel – algul Mikronites, seejärel Orna­ men­ dis, korraks Rujas, seejärel oma puntides Magnetic Band ja Gunnar Grapsi Grupp (GGG).

Grapsile järgnesid Paap Kõlar (Psycho ja Radar), Andrus Vaht (Ruja, Kaseke, VSP-projekt jmt) ning Ivo Varts (Ruja, Propeller jt).

Trummipartiidest valiti pari­ maks Gunnar Grapsi mängitud partii GGG palas ,,Trepist üles“ (G. Graps, J. Stihhanov, J. Roosa). (ERR/EE)

juba Toonela teele lahkunud... .

Traditsiooniliselt on Pärnu festivali avakontserti ikka diri­ geerinud Neeme Järvi. Sel aas­ tal juhatas kõiki sümfooniakont­ serte Neeme poeg Paavo Järvi.

Galakontserti, millega tähistati Pärnu muusikafestivalide 50.a juubelit dirigeerisid Paavo Järvi kõrval ka Kristjan Järvi ning Pärnu Linnaorkestri värske pea­ dirigent Kaspar Mänd. Järvide muusikadünastia hiilgavat vormi saime kogeda kammermuusika kontserdil Eliisabeti kirikus.

Sellel kontserdil kõlas ka ­koroonakriisist inspiratsiooni saanud Madis Järvi pala „Vib­ ratsioonid isolatsioonis“. Selle hirmutava, samas inspireeriva viiruse kohalolu meenutas ka nõue, et kontsertidele oli luba­ tud müüa pileteid vaid 50% saali mahutavusest.

Juubeldava festivali kavas olid Beethoveni kõrval ka sel aastal juubeldavate eesti heli­ loojate ­ teosed. Avakontsert al­ gas Arvo Pärdiga, pjedestaalile oli tõs­ tetud ka Lepo Sumera

Valmis raamat Pärnu muusikafestivalidest Gunnar Graps 1974.a.

Foto: Jaan Künnap, Wikipedia

põhjalikult läbi sõidetud.

L.K. Tahate ehk öelda mõne tervituslause Toronto eestlas­ tele?

Nii nagu Kopvillem kirjutas ise ühele omaenda plaadile ter­ vituseks... Seda väljendit vanasti kasutati ja nüüd on hakanud see meil jälle moodi tulema.

Vahepeal seda siin Eestimaal ei kasutatudki. Minu meelest on see vahva: „Hoidke kere kõva!“

Kolmapäeval, 22. juulil esitleti Pärnu kontserdimaja fuajees Pärnu muusikafestivali juu­ beli puhul Ela Tomsoni koostatud raamatut ,,Pärnu muusikasuved. 50 aastat klassikalise muusika festivale Pärnus“.

Raamat on pühendatud Pärnu muusikasuvede rikkalikule aja­ loole, ära on toodud lõigud fes­ tivalide arvustusest ja võtmeisi­ kute mälestustest. Tekste illust­ reerivad Ants Liiguse, Gunnar Laaki, Kaupo Kikkase jt fotod.

Esitlusel rääkis raamatu koostamisest autor Ela Tomson, festivalide ajalugu meenutasid 50 aastat tagasi toimunud

looming. Kõlasid Sumera 3. sümfoonia ja Tšellokontsert, mille solisti Theodor Sinki ei tahtnud publik kuidagi lavalt minema lasta. Vapustav esitus tõesti! Lisaks kõlas ka Eino Tambergi ja Veljo Tormise loo­ ming. Oma teoste ette­ kandeid olid kuulama tulnud Tõnu Kõrvits, Jüri Reinvere ja ErkkiSven Tüür. Saime nautida ka Kristjan Randalu ja Kristjan Järvi improvisatsioone ja uue märksõna KIRBU ilmumist eesti muusikamaastikule. Krist­ ­ jan Järvi orkestriteos „Kirbu Epiphany“ viis meid Kristjan Järvi lapsepõlvemaale Järvide suvekodus Kirbu jõekäärus.

Festivali iga kontsert oli nagu detailideni lihvitud harul­ dane briljant, mille lummuses olid kuni järgmise kontserdini.

Festivali traditsiooniliselt vii­ mane lisapala oli Lepo Sumera „Kevadine kärbes“, mis annab võimaluse hiilata Festivalior­ kestri kontsertmeistril, viiuldajal Florian Dondereril ja klarnetistil Matthew Hunt’il. Nii marulist lõpuaplausi pole ma varem Pärnu kontserdimajas kuulnud­ ki. Elagu Festival!

SIRJE VIHMA-NORMET

Beethoveni päevade idee autor Ilmar Tõnisson, David Oistrahhi festivalide kunstiline juht Allar Kaasik ja Pärnu muusikafestiva­ li kunstiline juht Paavo Järvi.

Vestlust juhtis tänavuse festivali peakorraldaja Kristjan Hallik.

Raamatu andis välja Pärnu linnavalitsus koostöös MTÜ-ga Pärnu Muusikafestival.

16.-23. juulini kestnud Pärnu muusikafestival tähistas oma 10. sünnipäeva ja 50 aasta möödumist Pärnu klassikalise muusika festivalide algusest.

(EPL/EE)

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1013

I

S

T

Ristsõna nr. 1012 LAHENDUS Paremale: 1. Aun, 4. Punk, 8. Pass,

12. LIA, 13. Isur, 14. Riia, 15. K. Ten­ suda, 17. Esik, 18. LOT, 19. Eametsa, 21. Kaasik, 24. MTM, 25. Amp, 26. Kii, 28. Vips, J., 32. (Väljas ja) sees, 34. AKA, 36. Aiva, 37. Staap, 39. SEB, 41. Iii, 42. Ala, 44. Kaarik, 46. Veerand, 50. TRK, 51. Edam, 52.

Draakoni, 56. Meta-, 57. Aara, 58.

Nil, 59. Unus, 60. Maat, 61. Dim. Alla: 1. Alk, 2. Uit, 3. Naelapea, 4. Pistik, 5. Usu, 6. Nude, 7. Kraam, 8. Preemia, 9. Aist, 10. Siis, 11.

Sa­ ka(la), 16. Nos(u), 20. MTV, 21. Kass, 22. Amet, 23. KIA, 27. Iks, 29. Piirkond, 30. Svii(t), 31. Jaik, 33. Saarmas, 35. AEK, 38. PLA, 40. Bataat, 43. Andam, 45. ARK, 46. VEMU, 47. Eden, 48. Eatu, 49. Draa, 53. Ara, 58. Nii (ja naa), 55.

Ilm.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Torontos elanud

eesti katoliku vai­ mulik ja literaat (1925-2019).

5. Toronto eesti-läti ühispanga president.

9. Voodi, magamiskoht.

12. Teat. küpsisesort.

13. Ümbriskiht.

14. Teat. silmahaigus.

15. Koninklijk Nederlands Indisch Leger (The Royal Netherlands East Indies Army).

16. Vemmeldas (kõnek.).

17. National Topographic System.

18. (Rännak)rivi.

20. See on (lad. k.).

22. Aafrika sõraline.

25. Vulkaanist välja­ purskav kivimite sulam.

29. Saapakujuline riik.

33. Kalevipoja koer.

34. Vastandav side­ sõna.

35. Saiavili.

36. Jaapanipärane maitseaine.

38. Eesti ülikoolilinn.

39. _______m, end. väiksem rahaühik Prantsusmaal.

41. Õige suurusega.

44. Leedu ühispank Torontos.

49. Auk, läbipääsukoht.

50. Aed. 53. Esimesel võimalusel (ingl.k. lühend).

54. Lõuna-Aafrika Vabariik.

55. P____, õlak.

56. Miinimum-, üliväike.

57. Erinev, eraldi olev.

58. Luide, düün (ingl.k.).

59. Pacific Asia Travel Association.

ALLA:

1. Teat. riietusese.

2. Jõgi Itaalias.

3. Kuum niiske aur saunas.

4. Eesti päritolu kiropraktik Torontos ja Eestis.

5. Haisuloom.

6. Aedviljade ja/või lillede kasvatamise koht.

7. Ese. 8. Ma_____n, peenes­tatud mandli­test val­mis­ tatud maius.

9. Nahahaigus, vinnid.

10. Volang.

Ühendkuningriik keelab Huawei 5G varustuse Hiljuti teatas Briti digiasjade minister Oliver Dowden, et valitsus käsib alates selle aasta lõpust telekomifirmadel lõpetada Huawei 5G toodete ostmise ja kaotab kõik Hiina

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

11. Tagant ja _____ .

19. Tegelane Piiblist.

21. Walesi printsess (1961-1991).

23. ______i, üksisilmi.

24. Hiiu naise peakate.

25. Läti maakood.

26. Asula Tallinn-Pärnu maanteel.

27. Aston Martin Racing.

28. Sissesõiduluba.

30. Merejumal iiri mütoloogias.

31. Detailide seostatuse laad.

32. _____l, mõnede Kesk-Aasia rahvaste asula.

34. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.

37. Teat. ajavahemikud.

38. ____ Maria, teat. li­köör.

40. ____ma, Rio de Janeiro linnaosa.

41. Põsk.

42. Lai. 43. Teraapia.

45. Ramb, väsinult jõuetu.

46. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

47. Juurest (murd.).

48. Samoa pealinn.

51. Varahommik, koit.

52. Jooksma (ingl.k.).

ettevõtte vahendid 2027. aas­ taks.

Dowdeni teade parlamendi ees tuli pärast peaminister Boris Johnsoni kohtumist valitsus­ kabineti ja riikliku julgeole­ ku­ nõukoguga.

Uute reeglite alusel peab 2026. a lõpuks olema eemalda­ tud ka kogu olemasolev Huawei toodetud varustus.

Hiina telekomifirma Huawei nimetas Ühendkuningriigi ot­ sust keelata selle tehnoloogia kasutamine 5G sidevõrgu välja­ arendamisel USA mõjuks.

Washington usub, et Hiina ­erafirma võib kasutada enda ra­ jatud võrke Pekingi heaks luu­ ramiseks või muuta need sõja korral kasutuskõlbmatuks.

Huawei on süüdistusi eita­ nud. (PM/EE)

7

Volli veste

Loomingulised tuhud Ets esitas hiljuti arvamust, kõnõtraadi kaudu muidugi, kuda teisiti, et nigu mõnel naisel kaunis säärejooks, siis mõnel me­ hel hää mõttejooks. Pidas silmas Karlat, kuna ta naudib kalendrisabasi inämp ku minu vesteid. Asusin end kaitsma, olen ju Karlast nõks noorem, ei ma tia kõike, mida ta tema on näinud ja kogenud. Põle rindel olnud. Lapsena pääsesin vabadusse memme kaitsva tiiva all. Tema aga pidi ei tea mida üle elama. Murdekeeli, talle omast karla keelt ep tunne, ei oska nõnna sõnu ritta seadagi. Karla raputab neid sabasi nigu varrukast, mina aga pean kaua plehveteri imema. Ei ole sünnitust, kas inim- või vaimu, tuhudeta.

No noorsand ei teadnud, mida viimane sõna tähendab.

Seletasin. Vaat sünnitusega kaasnevad valud. Mõne järgi on need rõõmujudinad – tood ju uue elu ilma. Lootus nii emal kui isal põues, et võimalikult vähe vaeva oleks uuel kodani­ kul ees. Kuda lootus saab teisiti ollagi. Isegi kui tead, et loo­ tuse nimel peab tsipa kannatama. Kui tuhud nii hirmsad on, siis miks meil mõni ema just suurt peret soovib? Põle me katelokiliiklased, et muidu ei saa abikaasa man kui ainult ühe põhjuse pärast. Oli ju vaja maa täita lastega, nigu laulusõnad ütlevad. Üks kamandati karja, teine adra taha, kolmas kroo­ nut teenima, neljas kindaid kuduma, viies viiske valmistama.

Nii ta oli.

Sellise seletusega jäi ta rahule. Kuid miks ma loomingule vihjasin? Just selle tõttu, et mõni on nigu too odaraputaja, ing­lise Villem, kes vorpis luuletusi ja näitemänge, nii et seda nägu. Või too Pahh, Johannes, kes pani mitte ainult oreliviled valveseisakusse, kuid ka viiulikeeled vibreerima. Mõni gee­ nius on selline.

Sattusin hoogu Pahhi kiites. Ent siis tuli äkki too teine Johannes meelen ja jäin kuss. Vaat Praamsi Juku on minule eeskujuks, kui põrnitsen tühja paberipoognat ja veeretan plii­ atsit käest kätte. Tema esimene sümvoonia on haruldane.

Kuid kaua ta seda kirjutas? Terve põlvkonna. Alustas aastal 1855. Olevat mitu korda meelt muutnud, valminud heli­ poognad kaminasse visanud, ära põletanud. Kuna põlnd liht­ salt rahul. Esietendus oli aastal 1876. Inimlaps selleks ajaks juba täismees.

Vaat selline pervektsionist. Temal aga oli suur eeskuju keda jälgida. Too Peet Hooven oli loonud selliseid sümvoo­ niaid, et Bonnist Viinini noogutati naudingus pead.

Aplodeeriti mis hirmus, aga vaene Peet, kes elu lõpus oli juba kurt, seda ei kuulnud.

Lisandeid BBQ juurde

Ets siis küsis, kas võrdlen end Praamsiga. Ei, kus sa selle­ ga. Mulle aitab arusaamine, et saan toimetaja soovile vastu tulla, vahel isegi tühi pää täidab tühja kohta. Valuvabalt.

Kaire Tensuda BBQ hooaeg on täies hoos!

Kuid mis on liha ilma lisan­ diteta? Kartul on üks kindel asi, mida sageli liha kõrval näha soovitakse. Seda saab teatavasti valmistada erineval viisil. Siinjuures pakutav on ahjukartulid erinevate mait­ seainetega, milliseid võib lisa­ da just oma soovi ja eelistuste kohaselt.

Kuna liha küpsetamine BBQ peal võtab ilmselt vähem aega kui ahjukartulite valmistamise protsess, tuleb seda arvesse võtta, et kogu toit valmiks ­ ­samaaegselt.

Koorida 4-5 suuremat kartu­ lit, pesta, kuivatada majapi­ damispaberiga ja lõigata sek­ toriteks ning asetada suurde kaussi. Piserdada kergelt üle oliivõliga ning raputada peale maitseaineid, mis iganes meel­ dib või kodus leidub, olgu selleks sool, pipar, küüslaugu­ ­ sool, sidrunipipar, BBQ mait­ seaine, erinevate maitseainete segu, pune (oregano) pulber...

Muidugi mitte kõike korraga ja mitte liiga palju, vaid ikka mõõdukalt! Segada kõik omava­ hel läbi. Võib katta kausi ka suure taldrikuga ning kõvasti kinni hoides kergelt raputada, et kõik kartulisektorid saaks õli ja maitseainetega kaetud.

VABARNA VOLLI

Seejärel panna kartulid foo­ liumiga kaetud ahjupannile ning küpsetada neid eelsoojendatud ahjus 425 F kraadi juures, umbes 20 min järel alandada ahju tempetaruuri. Vahepeal võib panni ka ahjust välja võtta ning kartuleid ahjulabidaga kergelt keerata, et pruunistu­ mine oleks ühtlane. Kartulid on valmis, kui nad on seest peh­ med ja pealt kenasti pruunis­ tunud, aga mitte kõrbenud – seda tuleks pidevalt kontrollida.

Täielik küpsetusaeg, umbes 4050 minutit, sõltubki nende valmimisastmest.

ma: miks mitte laduda serveeri­ misvaagnale erinevat värsket kraami nagu mitut värvi pipra ribad, tomat, kurk jm., raputada peale murulauku. Sobib lisada ka oliive. Rohelised salatilehed võib panna serveerimisel suu­ remasse kaussi ning iga sööja saab kombineerida just sooviko­ hase salati.

BBQ hinnatud lisandite hul­ gas on kindlasti ka värskest kraamist vamistatud salat. Sa­ latit ei peagi alati valmis sega­

Naljanurk Mees kurdab arstile: ,,Te käskisite võtte neid tablette tühja kõhu peale.“ ,,Jah, kas need ei aida­ nud?“ küsib arst. ,,Ei aidanud. Kohe kui end pöõran, veerevad need maha…“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Nr. 30

Tallinn continues broadcasting Russian-language IEC Project update on sale of news on PBK ERR, July 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russians abroad manipulated by Moscow (II) According to the United Nations, 10 million Russians live abroad. This is 15 million short of other estimations.

Whether they be Russian citi­ zens or not, during the 20th century most were forced out of the country due to major political turmoils like the Revolution, the consequent Civil War, World War II, Soviet repressions, anti-Semi­ tism and the disintegration of the Soviet Union.

It’s been reported that this Russian diaspora has a signifi­ cantly more favourable opinion of Vladimir Putin than their compatriots at home. This high­ er rating among Russians who enjoy an open and liberal politi­ cal milieu in the West seems perplexing, especially when they witness Putin’s increasing proclivity for autocratic rule.

Perhaps it results from a per­ ceived lack of an alternative leader capable of mounting a successful challenge to his lead­ ership.

Prior to this, Soviet/Russian leaders did not enjoy any sub­ stantial support from exile Russians. But Putin now fully recognizes the potential of compatriots abroad, who don’t ­ concern themselves about a ­stifling political environment in Russia. In fact it’s been sug­ gested by some that there is a resurgence of loyalty for the Soviet Union. In Toronto this could be a valid observation seeing the popularity of Rus­ sians participating in the May 9th Victory Day celebrations, promoted and financially sup­ ported by the Russian govern­ ment and organized by a Putinfriendly local Russian group.

(This year was postponed due to COVID-19.)

The Russian exiles used to be the target of the Kremlin’s enmity. In the past they were influenced by diverse political ideologies, had little in common and less interest in working ­together.

But now Moscow sees them as a community, not as dispa­ rate groupings of Russians, but sharing a common vision with Russia, to rightfully regain its role as a superpower. Moscow takes credit for transforming the hostility of exile Russians into politically sympathetic fellow

countrymen.

One just has to witness Russians in the West wearing the orange and black Ribbon of Saint George, symbolic of the USSR’s WWII victory. It has become synonymous with Rus­ sian patriotism since the an­ nexation of Crimea. Canadians must note that irrespective of the unanimous condemnation that the Crimean take-over ­received in the Canadian media and by Canadian politicians, the organizations professing to speak on behalf of the local Russian community fully sup­ ported Russia’s aggression.

One could legitimately ask if political loyalties and identities always coincide? It’s logical to assume that Russians abroad have attachments and loyalties to their country of heritage. But can it be assumed that such ­loyalties come at the expense of attachments to their current ‘homeland’? In spite of this, observers still see a steady ­ growth of pro-Kremlin senti­ ments among Russian compat­ riots in the West.

Putin has promoted the no­ tion of ‘Russkiy Mir’, a Russian World, and advanced the idea that Russia could benefit from aligning the interests of Russian speakers abroad with their motherland and thus creating closer ties with these émigrés.

Upon becoming president, Putin emphasized the claim that Russia would re-possess its role as an important global actor.

His “Foreign Policy Concept of the Russian Federation” high­ lighted the importance of the Russian diaspora in Russian foreign policy.

The people of this diaspora, compatriots, would be identified by many different backgrounds which included Russian Fe­ deration citizens living abroad, former citizens of the USSR, Russian immigrants from the Soviet Union or the Russian ­descendants of compatriots and also, foreign citizens who admire Russian culture and ­ language. With the new ­ ­liberalization of dual citizenship regulations, it becomes a vastly wider range of individuals who qualify for being designated a ‘compatriot’.

This formidable constituency could be deployed in very prac­

The city of Tallinn has signed an agreement with a Russian channel in the Baltic States, Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), under which the Russianlanguage channel will broad­ cast city news only. The agree­ ment runs from autumn until the end of the year.

Kristiina Rossman, spokes­ person at Tallinn City Govern­ ment, told ERR: “I can confirm right now that we have man­ aged to reach an agreement with PBK to receive free air­ time to broadcast the program called “Novosti Tallinn” (“Tal­ linn News”). The production of the program will be funded from the 2020 city budget.”

The same program was already broadcasting on PBK ­ from the end of March until May 28. The city government justified this with the need to inform the Russian-speaking audience during the coronavirus crisis. The show broadcasted from Monday to Thursday.

PBK beamed out its show free of charge to the city, and the programs were prepared by the Tallinn Television Foun­ dation, which belongs to the Tallinn City Government. At the initiative of the foundation, a company called Subbmedia OÜ, which has been producing the program “Eesti uudised” (“Es­ tonian News”) for PBK for many years, was involved in the production of “Tallinna uudi­ sed” (“Tallinn News”). The show was aired on March 20.

Rossman told ERR’s Rus­ sian-language news on Monday that Mayor Mihhail Kõlvart (Center) had already confirmed in early May that the city government was interested in ­ continuing “Tallinn News”, as city residents needed an addi­ tional Russian-language source of information both during and after the emergency situation.

In addition, the pandemic ­situation in the world does not give grounds for optimism, which is why updated and com­ prehensive information for city residents is clearly maintained.

The Russian-language “Tal­ linn News” will continue on PBK from August 24 to December 31. The programs will be broadcast from Monday to Thursday, a total of 71 news programs in Russian will be broadcasted.

Tallinn City Government previously ran the Tallinn TV ­ channel, which was available nationwide, but this closed down in late 2019.

tical actions, like lobbying for the removal of sanctions – a non-military response that the West has undertaken for Russia annexing Crimea, invading Ukraine etc. (to be continued) LAAS LEIVAT

Broadview Land Assembly July 28, 2020

The process leading to the sale of the Estonian House in Toronto has been continuing despite the pandemic. The sale is the next step in the develop­ ment of the new International Estonian Centre (IEC), for which planning has also continued these past months.

When built, IEC will be a vibrant gathering place for all Estonians to ­ share our culture and achievements – and a new home for the largest Estonian community in Canada. The IEC project has two major components: the de­ ve­ lopment of the new Centre on Madison Avenue next to Tartu College; and the sale of the Estonian House (EH) property, being sold with the three adjacent Estonian Foundation of Canada (EFC) properties. Despite chal­ lenges, we have made substantial progress toward reaching our collective goals.

Some months ago, shortly after the onset of the COVID outbreak, the Purchase Agreement with Revera was terminated. The terms were satisfac­ tory to the Vendors, Estonian House and Estonian Foundation of Canada. A confidentiality obligation binding both Revera and the Vendors restricts either party from discussing those terms. EH and EFC were very pleased that soon after, they were able to conclude a new Purchase Agreement with DK Acquisitions Inc, a subsidiary of a very credible and experienced local develop­ ment group.

Closing for the sale of the proper­ ties is now expected in September at which point the leaseback of the four properties will begin. This means that EH and EFC will become tenants of the new owner and most activities and tenants will be able to continue to ­operate at these properties until mid 2022. Much will also depend on the state of the pandemic as to how and when Estonian House will be able to re-open. Further details will be ready to share with the community following

closing as is normal in these kinds of transactions.

Both Estonian House and Estonian Foundation of Canada believe the terms of the new Purchase are favour­ able. For Estonian House, the new agreement realizes the objectives of their sale which include creating a new centre for the community. It also achieves the goals agreed to in the EH shareholder resolution in 2017. Follow­ ing closing, Estonian House will start the process to facilitate a structured transition to the new centre.

For EFC, the new agreement rea­ lizes the objectives of their sale, which required a fair return on EFC’s invest­ ment in real estate. EFC’s purchase many years ago of the three properties adjacent to EH was also a strategic ­investment as selling all four proper­ ties together would increase the de­ velopment footprint for a buyer. This outcome further benefits the commu­ nity and EFC’s mission to support Estonian cultural and heritage pro­ grams and initiatives across Canada.

As the community prepares to enter an exciting next phase in building the new centre, we will also be entering a period of transition. Every effort will be made to ensure as seamless a transi­ tion as possible – and it will be a col­ lective effort. All four supporting orga­ nizations, Estonian House in Toronto Ltd, Estonian Foundation of Canada, Northern Birch Credit Union Limited and Tartu College remain champions of the new centre. However, this next phase will also be a time to engage more members of our community in the path forward - despite the pandemic.

Further updates on how the new centre has been progressing and anticipated construction dates will also be shared after closing.

Let’s stay connected...

• Facebook: Estonian Centre (@ EestiKeskus) • Eesti Elu: Look for our articles in the Eesti Elu print edition, as well as on eestielu.com. All articles are also available on our website estoniancen­ tre.ca.

• Sign-up for the email newsletter on estoniancentre.ca (bottom of our home page).

EFC short story contest Estonian Foundation of Canada is hosting a short story contest for the whole community. As we all find ourselves without our usual routines, EFC invites you to use this unique time to find some inspiration and be crea­tive – in fact you can even write about it!

The Challenge: Write a short fiction or non-fiction piece on any topic with a tangible and identifiable connection to the Estonian-Canadian experience.

• Maximum 1500 words.

• In English or Estonian.

• Works should be previously unpublished.

Deadline: Thursday, Decem­ber 31, 2020, midnight ET Judging: A panel of 3 judges with writing experience, in consultation with representative(s) from the EFC Board, will select winners and honourable mentions in the following age categories: 1. Children (high school age and younger) 2. Young writers (under 25 years of age as of December 31, 2020) 3. Adult authors (Age 25+) For more information and application details, visit: https:// estonianfoundation.ca/en/efc-short-story-contest or call EFC 416-465-5600

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

9

EHATARE RETIREMENT AND NURSING HOME: Hiring EXECUTIVE DIRECTOR Company Overview:

Qualifications:

Ehatare Retirement and Nursing Home is a charity owned and operated Retirement and Long-Term Care Home built by the Estonian Relief Committee in Canada to serve the Estonian Community in the GTA and beyond. The Retirement Home has 83 units consisting of single, double occupancy and new 1-bedroom suites. The Nursing Home has a mixture of rooms serving 32 Residents. They have a long history of providing exceptional quality care with excellent community relations. In recent years, they have been focused on a resident-focused multi-year new plan for the future with the commencement of significant investment in new and larger suites, major building repairs and upgrades, and greater professionalism in all aspects of operations.

The new vision behind this significant investment is to leverage its excellent history and status as a resident-focused smaller Home in order to build out a unique boutique style Home that will be ready for the changing expectations of future Residents.

• Minimum of a 3-year degree or 2-year diploma from a recognized post-secondary institution in health or social services (preferred) • Long Term Care Administrator’s Certification • Knowledge of accounting principles and ability to oversee and take responsibility for preparation of sound financial statements and reporting • Knowledge of MOHLTC Act and Retirement Home Act • Minimum of three years of senior management experience, with experience in a long-term care setting preferred • Must possess the ability to work within and develop a team environment.

Demonstrated leadership and communication skills • Highly effective interpersonal, problem solving, conflict resolution and critical thinking skills • Understanding of Estonian culture and language would be an asset • Knowledge and experience in construction and major building projects would be an asset

Position Summary: Seeking a strategic, passionate leader with excellent communication skills.

The successful candidate also understands the concept of “WOW”, and demonstrates abilities to proactively build upon the Home’s new vision for the future and ongoing commitment to transform the Resident experience in the context of continuous quality improvement in all areas, customization, and willingness to think “outside of the box”. A strong knowledge base in long term care is required as well as a willingness to take initiative without waiting for direction, while also demonstrating capacity to understand and successfully implement operational plans. Strong personal and customer service skills are required to mentor, coach, and build excellent relationships with staff, residents, and families. The successful candidate will also ensure that appropriate marketing, advertising and public relations activities are coordinated in order to maintain a positive image, and represent the facility at various relevant community, professional, civic and service organizations meetings.

Excelling in the Midst of Adversity (part eight): Interview with Reet Lindau-Voksepp A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life As discussed in part seven of this series, anticipating dis­ ruption can be an effective way to strengthen our per­ sonal and professional paths, turning challenges into oppor­ tunities. In her own path, Reet Lindau-Voksepp has demonstrated curiosity and an openness to continue learn­ ing.

This demeanour has led to success in each field she has worked in, right from the very beginning – when she and her seven siblings brought live

c­ horal music to eager audiences across North America and Europe – to more recent roles as a teacher, choir director, and real estate professional.

How has creativity guided you through your career?

Creativity has stimulated my curiosity, which in turn has led me to explore, to try new things, to experiment and con­ tinue learning. It has enabled me to solve problems, see new possibilities, raise questions, and come up with intriguing ideas or alternatives.

Much has been said about your musical upbringing and the performances of your family ensemble; but visual art has also been significant in

Reet and choir members at the Canadian Embassy in Tallinn, prior to the 2017 Noortelaulupidu.

Photo used with permission from Reet Lindau-Voksepp

Please apply to:

Jacinth Tracey, Maxwell Management Group Ltd., jacinth@maxwellmanagementgroup.com, 1-855-305-4078 ext. 208 For more information about this opportunity please visit Maxwellmanagementgroup.com/hotjobs

If this opportunity is not a fit for your background and experience, please feel free to forward to any interested colleagues.

your life. What inspired you to study at OCAD, to then teach art in schools, and to even design art curriculum on a regional level?

I’ve been interested in all of the arts my whole life, but in choosing a path for higher edu­ cation, I felt that I was stronger in the visual arts and my high school experience had really ­ignited my desire to be an artist.

I actually studied first at U of T and then at OCAD. I decided to go into education because of the endless possibilities I would have to collaborate with col­ leagues and students, exploring art, continuing to discover and experiment. Teaching would also give me the opportunity to continue working in vocal and instrumental music.

When you recorded Lindau Õed at Eastern Sound Studios in the 70s, do you feel that Yorkville still had a counter­cultural vibe that is associated with artists like Buffy SainteMarie and Gordon Lightfoot?

Yes, to some degree it still had that feel and it was exciting to be working in the studio there. But when we recorded in 1976, the “cool” Yorkville was already starting to change and was being developed into what it is today.

You’ve worked 25 years in residential real estate, closing sales and bringing new homes into the lives of people across the GTA. You’ve seen changes in this city as it affects every­ one, the dramatically rising

cost of housing being just one example. How does one react to these kinds of changes on a professional level?

I have been very concerned with how the changes have impacted young people and ­ lower income families, so when­ever possible, I have sup­ ported initiatives to help people find affordable homes. My company has partnered with firms that share that vision and our real estate associations have been advising the government at every level with ways to ­improve the situation.

You brought the Estonian School Choir into existence for the 2004 Laulupidu, syn­ chronizing young performers into one of the largest choral performances in the world.

What do you think is the most challenging part of unifying people in song and otherwise?

I would say, instilling in the singers the discipline that is ­vital to the process of learning, practicing and polishing the challenging repertoire. Also, teaching them to work as a team, to reach a high standard working together in order to pass the audition requirements.

In the end, the singers are very happy and proud of their achievement after working hard for over a year to prepare for the culminating experience.

If you could give one tip or piece of advice to someone about how to establish their identity and confidently be who they are in work and

No new coronavirus cases reported in past 24 hours ERR News, July 2020 No new cases of coronavirus (COVID-19) have been diag­ nosed in the last 24 hours (on July 27), official data shows.

In total, 131 tests were ­analyzed.

Three days later, three people were being treated in hospital and the number of deaths from coronavirus remains unchanged at 69. No deaths related to COVID-19 have been reported in Estonia since the start of June.

In total, 2,034 cases of coro­ navirus have been diagnosed in Estonia since the outbreak ­began in February.

Last Saturday, seven new cases were reported, with one more case reported on Sunday.

within their community, what would you say?

Just get involved. Participate in community activities and organizations, where you can ­ share ideas, knowledge and experience. Be willing to help ­ out where possible. Be genuine and sincere.

••• In the next part of this series, Adapting will be examined as another strategy for success.

(Note: this interview has been edited and condensed.)

10

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

Ministry drafts bill aimed at curbing Chinese 5G tech ERR, ERR News, July 2020

Film still from Rainer Sarnet’s film “November”.

Krattid – farm spirits and chilling images of the future would be given a soul of its own.

In Rainer Sarnet’s 2017 film They would do your bidding, “November”, these horrifying whether that was reaping or beings roam around farmland threshing grain or stealing with just enough human-like something. Who knows if gui­ characteristics to be con­ tar-playing virtuosity was ever sidered both useful for work offered as an option in this and grisly to the extent that ­devilish ritual, as we were told you’d want to keep them by blues musician Robert working indefinitely, so they Johnson. leave you alone. Kratt is a Getting rid of a kratt was word that creates such a vivid achieved by assigning it an im­ image in the Estonian con­ possible task; one that would sciousness that it was used to take so long to complete that identify a potential piece of the being would blow up in legislation about artificial frustration and confusion. If intelligence. The debate was you weren’t successful in de­ over whether AI would re­ ­ stroying the kratt, however, you ceive special legal status. In could put yourself at risk of the the end, creators of AI are kratt trying to destroy you, your still legally responsible for home, and your possessions. their products.

This legend shows us how The folk stories of the kratt the idea of reducing work has reach deep down into the re­ evolved to where it is now. We cesses of a not particularly pro­ wished technology would do found idea – how can we get everything for us at first. Then, work done when we ourselves as in manufacturing, technology don’t want to get up and do it? began to reduce labour costs.

If this was the origin of AI, This wasn’t always received so then it certainly doesn’t sound well, as shown by the 1811 as noble as how Ott Velsberg, ­ rebellion of the Luddites in Chief Data Officer of the England. Work gives us pur­ Estonian government, describes pose, and attempts to augment machine learning. In an inter­ work had to be tempered with view with Sifted, he stated, “We the understanding, once again, are not getting rid of people, that technology would make but enhancing what they can work easier. do.”

Telling the story of krattid has been connected to events of Tallinna Linnateater (Tallinn misfortune and tragedy. Bal­ City Theatre) describes the way lerina injuries inhibited the first that one would have had to production of Eduard Tubin’s ­create a kratt if they wanted ballet, Kratt, before its world one. Build it with whatever premiere.

During the sixth per­ ­materials you have lying around. formance of the ballet at the Maybe some old shovels and a Estonia Theatre, on the night of bike wheel. Some krattid would Thursday March 9th, 1944 (a be made of hay, so they could full moon), bombs began to fall be disposed of more easily. In essence, you had to build some­ on Tallinn. The city was completely devastated, and the thing that has the ability to ­ move and do tasks. Go to a theatre was on fire.

That is not to say that telling crossroads on a Thursday night this story caused horrible things when there is a full moon and to happen.

Rather, it is one whistle three times. The Devil l ­ egend that is culturally endur­ would supposedly appear, and ing despite its associations. by donating your soul and three Why? drops of your blood, the kratt

Vincent Teetsov

The Ministry of Economic Affairs and Communications is preparing a regulation which would allow restricting the use of high-risk techno­ logies in telecoms networks, a move which would bar Chinese tech giant Huawei, for instance, from construct­ ing Estonia’s 5G network.

The entry into force of the restrictions is also a precon­ dition for moving forward with the 5G frequency licensing competition, ERR’s online Estonian news reports.

In late 2019, Prime Minister Jüri Ratas (Center) met with US Vice President Mike Pence, with the pair agreeing on a joint Estonian-U.S. approach to 5G and its security, which should essentially exclude China’s Huawei.

Huawei had faced criticism for various aspects of its opera­ tions, especially U.S. allega­ tions of its products containing backdoors for Chinese govern­ ment espionage. The U.S. has imposed business restrictions on Huawei’s activities there.

In mid-May, the Riigikogu passed the Electronic Com­ munications Act Amendment Act, which allows the govern­ ment to regulate which devices may be used in the Estonian telecoms network, in the interests of ensuring national security.

The regulation reportedly also offers clearer control of communications equipment ma­ nufactured outside the EU. “Just by reading our foreign

State developing protocol to protect whistleblowers ERR, July 2020 The Ministry of Justice is pre­ pared to develop a bill aimed at providing protection to whistleblowers. By the end of 2021, Estonia must transfer the EU’s Directive on the Protection of Whistleblowers into law.

Minister of Justice Raivo Aeg (Isamaa) said: “A number of recent cases clearly show that whistleblowing can have unintended consequences.

Creating information channels

It’s possible that boredom or fatigue fuel the legend. The concept of an object doing work for us is enticing to those who are tired, no matter the consequences. Something so troubling is an antidote to banality, just like high fantasy ­ and science fiction literature make us look to the future with renewed curiosity.

FYI: the next full moon on a Thursday will be January 28th, 2021, in case you’re feeling overwhelmed by your to-do list.

Nr. 30

intelligence agency’s annual report, we know that Chinese ­ technology, for example, is clearly higher risk,” said Raul Rikk, who heads up Estonia’s cyber security policy.

“It’s no secret that we are talking specifically about tech­ nology produced in China at the moment, but this regulation is universal in and of itself. It is not just about Chinese techno­ logy, but about all that we are forced to define as a higher-risk technology in the future,” he added.

As it is virtually impossible for the state to fully control each device, it is planned to ­introduce manufacturer-specific restrictions, Rikk went on. “If we give permission to a certain manufacturer, this is in itself easily feasible. But this is where the basic complexity comes from. Since we do not always control the technology, we have to make a fundamental decision as to whether we trust the manufacturer or not. This is precisely because the adminis­ trative capacity to accurately control each gadget is limited in all countries,” said Rikk.

The regulations will assign a security score to each manufac­ turer, which will deem them suitable, or not, for use in tele­ coms installation, from a se­ curity perspective, with criteria such as being listed on a public stock exchange, being in the EU and having other positive assets giving it a higher score, Rikk said.

Should the regulation be ­adopted, it will also affect tech

already in use and in place, meaning some of this infra­ structure is likely to be required to be replaced.

Of Estonian telecoms tech firms, Rikk added that: “Those who are more dependent on high-risk technology for a certain technology are clearly ­ against any restrictions in the interests of business. This makes perfect sense. The com­ panies stand for the interests of shareholders and for profit.”

However, security trumps all, Rikk added.

“This is a fundamentally cri­ tical infrastructure on which our entire e-state is based. If we do not guarantee security in any way, then there is no point in carrying out anything else. We still have to minimize these ­fundamental threats.”

The draft could reach consul­ tation stage, where telecoms companies will be able to sub­ mit their own proposals and comments, in August, with the government potentially giving it the green light in September.

“We have to do this before we can move on with the 5G fre­ quency competition at all,” Rikk added.

China’s Huawei is the third largest manufacturer of 5G network equipment next to ­ Swedish and Finnish companies Ericsson and Nokia, with the latter two stating that their equipment is safe for use by sovereign nations.

5G (“fifth generation”) tech refers to cellular networks which will use higher frequen­ cies than the 4G networks they will replace, giving them greater bandwidth and higher download speeds, among other improve­ ments.

and providing legal protection contributes to the development of a transparent and open so­ ciety, and it is certainly impor­ tant for companies to solve their problems quickly and ­adequately.”

The bill must deal with en­ suring the confidentiality of the whistleblower which is neces­ sary to ensure the person who reports the breach is not dis­ criminated against in the work­ place.

When the law enters into force, it will be prohibited to use coercive measures against the whistleblower in the future, such as harassment, reduction of wages, or dismissal or threats.

A three-step system for noti­ fication has been proposed, with the first step being an ­internal notification. Public au­ thorities and private companies with more than 50 employees will need to create secure chan­ nels through which people can report violations within their organization. Companies that ­ are not required to do so by law are also encouraged to set up in-house information channels.

The employee must be in­ formed in the future about the possibility to report a violation through an external notification

channel. This is particularly im­ portant in cases where it can be assumed that internal reporting may be subject to retaliatory measures or the company does not have a notification system due to its small size. An inde­ pendent and separate body must be designated to receive and process external notifications.

Thirdly, protection is also provided for making the prob­ lems public, such as telling the media, but there are separate rules for this. This includes, in particular, situations where there has been no response to internal or external notification or where the breach may consti­ tute a clear threat to the public interest such as an emergency.

Although making the prob­ lems public is always permitted, protection against retaliatory measures can only be obtained in certain situations, as inform­ ing the public of an infringe­ ment, where there is no real ba­ sis for it, can have a significant impact on the people or organi­ zations involved.

In addition, whistleblowing should be aimed at resolving problems, and notification through an internal or external channel is likely to continue to be the most effective way to remedy the breach.

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

11

Kid’s Corner: Estonian snack and lunch ideas for kids this a breeze). Use a fork to mash up the hard-boiled eggs One of the greatest things and put aside in a bowl with about life in Canada is the some salt and pepper. You may rich tapestry of heritage that even want to finely mince some we get to share and enjoy as fresh dill for a tangy and sweet Canadians. Each country has flavour twist. its own perspective and way Peel and slice three carrots of communicating that through and boil the pieces in another language, music, dance, pot of water. Once they are soft, crafts, and food. I’d like to you can either mash them by talk about food in particular. hand or blend them, depending Between work, running er­ ­ on how present you want the rands, doing the laundry, and texture of the carrots to be. trying to keep kids active with Combine with the boiled eggs, fun and educational activities, and this will be your pastry thinking of new ideas for ­filling. lunches and snacks may If you wish to make your become exhausting. own dough, you can mix half a If you’ve been cycling litre of slightly warm milk, 2 through the same food options tablespoons of active dry yeast again and again, there’s no bet­ and 3 cups of flour into a bowl. ter time than now to introduce Let this mixture sit in your some fresh ideas. Tasty treats kitchen (you should make sure that kids can get excited about, the room is warm) for an hour but also ones that aren’t overly or so while you do something complicated. That way, making else. When you come back, the recipes becomes an engag­ ­ introduce 1 and 3/4 sticks of ing activity in and of itself. butter and another 3 cups of ­ Depending on where you live flour into the mixture and and how things progress by this knead the dough well with your September, these can also be­ hands. Let the dough sit in the come snacks for kids going to kitchen until it rises and school, to share their heritage ­doubles in size. with friends.

If you’re short on time, you can roll out store-bought pastry.

Porgandi Pirukad Either way, roll it out thin and (savoury carrot pastries) mark out circles with a Place 6 eggs in a pot of ­medium-sized mug.

Have your kid help you fill ­water, bring the water to a roll­ ing boil, and let the eggs cook the pastries up before closing thoroughly for 15 minutes. Pour them! Dollop the carrot and egg cold water from the kitchen filling on one side of each circle. Whisk 1 egg inside a faucet over the eggs, let them ­ ­ sit for five minutes, and then bowl and brush the egg on the peel off the shells (the contrast­ pastry surrounding the filling. ing hot and cold should make Pull one side of the dough over

Vincent Teetsov

the side with filling and press down with your fingers to seal the pirukas pastry. Repeat this until you have used up all of the filling and dough, move all of the pirukad to a greased ­baking sheet, and then brush the remainder of the whisked egg onto each pirukas.

Preheat the oven to 176 degrees Celsius (350 Fahren­ ­ heit) and bake these gems for 15 minutes so they are a glis­ tening golden brown colour on the outside. Let them cool for half an hour before devouring.

Mulgimaa Hapukapsad (Sauerkraut from Mulgimaa county in southern Estonia) The farmers of Mulgimaa made a good living for them­ selves growing crops in their very rich, fertile soil; especially in the latter part of the 1800s, with flax crops that were used to make linen. But tending to crops will drain the energy right out of you if you don’t have something fortifying to eat. Or even if you’re exerting a lot of energy in another way and you want some sustenance, you’ll get a lot from country food like mulgimaa hapukapsad.

You can still get mulgi­ kapsad, and other local food, in the taverns of this part of Estonia. This dish is slightly different from your standard sauerkraut, as it includes barley.

First, place 1 kilogramme of uncooked, fermented sauer­ kraut/hapukapsad into a heavy pot. If you can’t find uncooked sauerkraut, you can substitute it with the pre-cooked variety in a

Supreme Court overrules decision allowing first name ending in letter ‘y’ ERR, July 2020 The Supreme Court has returned a circuit court deci­ sion to allow a child born in Estonia in 2018 to have a first name ending in the letter ‘y’.

Authorities in the town of Rakvere had previously for­ bidden the name choice, or rather, its ending in that let­ ter, on the grounds that the letter ‘y’ does not exist in the Estonian alphabet.

Regional daily Virumaa Tea­ taja reports that the child’s mother wanted to name them Nelery. The child was born in fall 2018.

Rakvere city government overruled the naming saying it does not fit with Estonian naming conventions, with the ­ letter ‘y’ not being an “official” Estonian letter. This would ­require the name spelling to be modified to “Neleri”.

Court documentation shows that the Supreme Court has pro­ posed referring to precedent at the European Court of Human Rights (ECHR).

Nelery’s mother also says

Supreme Court of Estonia.

Photo: ERR, Supreme Court of Estonia

that one particular city official had a personal objection to the chosen name.

After having to pick the Rak­ vere city government-approved name spelling, the child’s mother approached the interior minis­ try, saying the population regis­ ter listed an individual with the same name, in her preferred spelling (i.e. Nelery-ed.).

However, the ministry over­ ruled her complaint on the grounds that the use of a “foreign” letter in a name can ­ only take place when the name is used in other countries, add­ ing that it had found no evi­ dence that “Nelery” was a first name anywhere else.

The mother’s next move was

to appeal to the first-tier Tartu Admnistrative Court; the court upheld her appeal in fall 2018, saying it would be dispropor­ tionate to refer to all first names ending in -y as “foreign”.

Rakvere city government in turn appealed the decision to the second-tier Tartu Circuit Court, sticking to its original line of ‘y’ being a foreign char­ acter; the circuit court said that the issue could be resolved via summary proceedings and left the administrative court’s deci­ sion in force.

ERR approached Kristel Mänd, public relations officer at Rakvere city government, who provided no comment other than to say that even if the Supreme Court had ruled dif­ ferently, i.e. upheld the Tartu Circuit Court’s decision, pro­ ceedings would still be on­going.

First names in Estonia end­ ing in the letter ‘y’ are hardly unheard of; spellings such as Gerly, Ly, Marly and Janely have been seen, with Emily in fact being one of the most ­popular first names for girls last year.

jar, but just be mindful of properly cooking the meat ­ while not overcooking the cab­ bage. Cut half a kilogramme of pork into bite-sized pieces and mix it in with the sauerkraut and 200 grams of pearl barley (not hulled barley that still has the bran). Pour in 500ml of ­water and bring it to a boil be­ fore simmering the ingredients on a low temperature, with a lid on, for between two and three hours.

As you approach the end of this simmering, let’s say you set the timer for two hours, you can put a few small spoonfuls of brown sugar inside. The sugar and molasses contrasts ­ with the salty pork and acidic cabbage. Let all of the flavours mingle in the pot and then stir, checking that the pork is cooked thoroughly. Once it’s cool, you can pack this up in a container for tomorrow’s lunch – and, let’s face it, try some right now as you pick from the pan.

Roasted Root Vegetable Faces Typical Estonian produce in­ cludes juurviljad (vegetables) such as naeris (turnip), puna­ peet (beet), and redis (radish).

Photo: nami-nami.blogspot.com

In and of themselves, your kids might not be so interested in these vegetables, but preparing them in a humorous way might get them interested in food preparation and the ingredients.

It’s simple: wash and peel an assortment of vegetables and cut them into many different shapes. This is a cool way to familiarize kids with different cutting methods. For example, you can julienne the vegetables into long “match-stick” shapes, slice across for rounded, flat shapes, or try to cube some pieces.

Then bake the vegetables on a tray in the oven at 350 de­ grees Celsius, with some olive oil drizzled on top, and a sprin­ kling of spices of your choos­ ing. Keep an eye on the vege­ tables so they are perfectly softened. You can test them ­ with a fork. With all of the dif­ ferent shapes you made, you can assemble them with tooth­ picks to make juurvili faces, or a racecar (võidusõiduauto) with a body and wheels. Add in some uncooked tomatoes or cu­ cumbers/pickles for new combi­ nations of shapes and flavours.

Canadian-Estonian documentary film GULAG 113 added to Amazon Prime in United States and UK TORONTO – Marcus Kolga’s 2006 documentary about his Estonian grandfather’s ex­­perience and escape from the Soviet GULAG is now available on the Amazon Prime Video streaming service in the United States and United Kingdom.

The film, produced for Canadian national television in 2006, was acclaimed by Esto­nian film critics and won the 2006 New York Festivals Award for best Documentary and a 2006 Canadian CMA Award for best Documentary.

The film follows 89 year old Eduard Kolga, as he re­ turns to the far north of Russia to find the camp that he was incar­ cerated in during 1941, after he, along with 30,000 other Esto­nian men, were illegally forced to mobi­ lize with the Soviet Red Army. Eduard recounts his har­ rowing tale of survival in the Soviet camp system where one third of his countrymen died as a result of forced la­ bour and i­nhumane living conditions – including starva­ tion, disease and malnutrition.

The film’s writer and director, Marcus Kolga, is a Cana­dian human rights activist, journalist and analyst of foreign disinformation and influence operations. He led the Canadian civil society campaign for Magnitsky sanc­ tions legislation and continues to advocate on behalf of human rights victims around the world.

Link to the film on Amazon Prime: https://www.ama­ zon.com/Gulag-113-Marcus-Kolga/dp/B019474SM0

12

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Värske Värska – üllatusi täis paik Setomaa südames III osa Kaunis juugendstiilis Reegi maja ehk Värska külastus­ keskus avati alles selle aasta juunis. Enne Teist maailmasõda kuulus see puitvilla Õrsava järve kõrgel kaldal Eesti Vaba­ riigi kindralile Nikolai Reegile (1890-1942), kes oli kahe­ kordne Eesti Vabariigi sõja­ minister ja Põhjalaagri asutaja.

Reeki olevat siin naljatamisi kutsutud kohalikuks Napoleo­ niks. Temast on järele jäänud hulk sõjateaduslikke kirjatöid.

Paar aastat tagasi koondati

Muuseumi Rahvarõivais perenaine Külli.

Seto muuseumis sai tutvuda savi­ põletusega ja uudistada savipõletusahju.

kõik siinsed muuseumid ühise juhtimise alla – Setomaa muu­ seumid. Muuseumikülastuseks saab nüüd osta ühispileti. Reegi villa, muuseumide info- ja külastuskeskus tuli uuesti ehita­ da, selleks sai Setomaa vald toetust Euroopa Liidu Regio­ naalarengu Fondilt. Siin on toredad näituseruumid, kus väl­ japanekud sõjaväelaagri ja tol­ leaegse kohaliku elu-olu kohta.

Reegi kabinet annab aimu tööka sõjaväelase oma-aegsest elust. Nikolai Reek oli tegeli­ kult vene rahvusest ning omal ajal lapsendati Eesti raudteelase perekonda. Ta õppis sõjakoo­ lides Peterburis ja Prantsusmaal ning lühikest aega ka Tartu Ülikoolis arstiteadust. 1941. aas­ tal ta arreteeriti punavõi­ mude poolt, saadeti Solikamski laagrisse ja seal hukati.

Reegi majas saame ka rohkem teada Kaitseväe Petseri Põhjalaagri kohta. See rajati Nikolai Reegi eestvõttel Värs­ kasse 1926. aastal. Kaitseväe suvine väljaõppekeskus ja II di­ viisi staap oli koht, kus harjuta­ sid Eesti sõjaväes teenivad ratsaväelased ja suurtükiväela­ sed.

Kuna riigi rahaline toetus jäi napiks, siis ehitasid sõdurid ise kõik laagrihooned– barakid sõduritele, hobusetallid, ohvit­ seride elumajad, söökla ja isegi 500-kohalise kasiino. Kokku ehitati umbes poolsada hoonet.

Tänu sõjaväelaagrile kasvasid ka siinsete inimeste sissetulekud ning ohvitserid koos peredega elavdasid kohalikku seltsielu.

Eesti Kultuurfilm tegi 1937. aastal filmi „Päev Värska laag­ ris“. See annab aimu, kuidas tollane laagrielu käis ning on netis järelvaadatav: https://

Kasarmud ootavad kordategemist.

Kunstnik Jan Tammik oma töömaja-ateljee-galerii ees.

Nr. 30

Eesti – pärast…

(Algus lk. 5)

• ,,venelane meil kodusem kui väliseestlane“, • võime olla sillaks, ise profi­ teerivaks hüppelauaks VeneLääne majandusele, • Putin pole Stalin, pole ta hul­ lem kui too Trump, kes isegi ei tea, mis on Soome Vabariik, ja pole venelased ju enam kom­ marid, nendega on alati saanud rääkida, jne, • sõjalist, elusid ja varasid laas­ tavat kokkupõrget ei taha keegi, eriti mitte Eesti territooriumil • ja üleüldse, ,,kõige halvima ärahoidmiseks““

Nikolai Reegi laua taga istudes võis end ette kujutada väejuhina.

www.efis.ee/et/filmiliigid/film/ id/5682/videoklipid Enamik Põhjalaagri hoone­ test on praeguseks hävinenud.

Sõidame edasi Värska talumuu­ seumi poole ning tee kõrval ongi kunagised sõdurite kasar­ mud, kolm hoonet reas. Muin­ suskaitseamet olla tahtnud need kaitse alla võtta, kuid praegusel omanikul, „Värska Veel“, olevat kasarmutega omad plaanid.

Hetkel kõik lihtsalt kõduneb ja kukub vaikselt kokku. Käime ümber majade, piilume sisse akendest. Ühel kasarmul on ­ katus sisse vajunud. Kahju on ­ seda lagunemist vaadata.

Värska talumuuseum ootab külalisi avasüli. Jõuame sinna just õigel ajal, vihma eest varju.

Talumuuseumis on olemas kõik, mis sada aastat tagasi eluks vajalik oli – elumaja, aidad, ­ suitsusaun, laudad, tall ning ise­ gi sepikoda ja potivabrik. Aida räästa all valvab Peko – setode koduhaldjas, iidne viljakuseju­ mal, kes kandis hoolt karja, ­vilja ja ka pererahva eest. Peko kuju hoiti viljasalves ning see rändas perest peresse.

Muuseumi perenaine Külli on töötanud siin juba mituküm­ mend aastat. Hetkel on tal käsil näputöö – sellest saab seinakau­ nistus. Külli jutustab muuseumi tegemistest ja soovitab kindlasti minna vaatama lapsepõlve näi­ tust. ,,Lapsepõlv Setomaal“ sündis mälestustest – muuseum kogus meenutusi lapsepõlve tegemistest Setomaal. Kuna juba lapse-eas on siinkandis olnud tähtis koht töötegemisel, ­ siis saab ka sel suvel muuseu­ mis teha mitmesuguseid talutöid – niita vikatiga heina, teha rõuku jne. Siin saab ka palju mängida nii vanemaid kui uuemaid mänge ning teha ise ­ mänguasju. Külastajal on muu­ seumis ringi liikudes võimalus lugeda erinevate inimeste mee­ nutusi nende lapsepõlvest.

Uurime vanu põllutööma­ sinaid ja toasisustust, käime ära suitsusaunas, sepikojas ja poti­ vabrikus. Muuseumis on tore

näitus Seto rahvarõivis nukku­ dest. Siinsed rahvarõivad on värvikirevad ja omanäolised.

Seto naisele olid väga olulised tema ehted – rinnal troonis suur hõbesõlg, mille ümber kõlisesid hõberahadega ketid. Naise ehted näitasid omal ajal talu rikkust.

Muuseumi kõrval on tore hu­ bane söögikoht – Tsäimaja.

Siin saab maitsta kohalikke rahvustoite. Meie valime kala, ­ suvise külmsüpi ja kohaliku sõira. Kohvi kõrvale maitseb ­ väga hästi imeliselt hõrk ja õhu­ line kohupiimakook. Muuseu­ mist lahkudes ostame kaasa ­pudelikese kasekäsna ehk -päs­ siku tõmmist, mis pidavat ­tu­gevdama immuunsüsteemi ja aitama paljude haiguste vastu.

Mine sa tea, varsti lubatakse teist koroona-puhangut...

Järgmisel päeval alustame ­tagasiteed Tallinnasse. Värska keskuses käime veel ära kunsti­ galeriis. Kunstnik Jan Tammik ise Värskas ei ela, tema kodu on Võrumaal Pääväkese talus, seal, kus kunagi sündis kirjanik Karl Ast-Rumor. Kunstigalerii on vanas majas, mida mees ise jõudumööda remondib. Tam­ miku maalid on väga realistli­ kud, palju on natüürmorte ja loodusvaateid. Siia on kavas teha tulevikus ka kohvik. Juba praegu on maja ees toolid ja lauad, kus saab meeldivalt jalgu puhata ning mööduvaid inimesi vaadelda. Kohvi peab praegu veel ostma üle tee asuvast poest.

Otsustame sõita tagasi pike­ mat teed pidi – Värskast Veriorale. Teed on natuke üle kahekümne kilomeetri. Alguses on igav suur maantee, aga peagi tulevad väikesed külavahe-kruu­ sateed. Tee kõrval on palju ­mahajäetud maju. „Kuni su küla veel elab...“, meenuvad lau­ lusõnad. Ei tea, mis oleks see imerohi, mis inimesed maale ta­ gasi meelitaks? Suvel on siin ju tore, aga siis tuleb pikk ja vih­ mane sügis, pikad talveööd. Kui sul omal autot pole, siis ei pääse siit kuhugi, sest buss käib

hakkavad nad soovitama, varsti nõudma, et tõstetaks päevakorda jälle prof. Rein Taa­ge­pera vana ja rahvarindelaste kuni 1990. aastani hellitatud satel­liit­vaba­ riigi mõte (nagu omal ajal DDR, Poola ja Tšehhi N.Liidu küljes)? Et, kallid inimesed, miks mitte sondeerida ja uurida, kas poleks siiski-siiski võimalik jõuda Putini meeskonnaga min­ gile mõistlikule, mõlemapool­ selt, aga eriti muidugi meile vastuvõetavale kokkuleppele, föderatsioonile kas või, kus hundid söönud ja lambad elus?

Jne…?

Kordan, KUI välispoliitiline olukord tõepoolest vastab Riigi­ kogu väliskomisjoni aseesimehe analüüsile ja kui see lähiajal, nagu ette näha Eesti puhul, ise­ gi halveneb ning kui Vabariigi juhtkonnad midagi enamat ette ei kavatse võtta, kui jätkata oma igapäevast bürokraatlikku tööd, siis on meil varsti vesi ahjus, kult rukkis. Ja hakkavadki pead tõstma ja välistaskuraha abil podisema ja susisema kõik ­ ­eelpool nimetatud Vabariigi ­vastased… Nagu öeldud, koge­ mused on süngevõitu.

Kunagi, varsti 30 a. tagasi, lõime põhiseaduse toeks Vaba­ riigi Presidendi juurde julge­ olekunõukogu, tollal Lennart Meri silma alla. Kui see nõu­ kogu ikka veel ametis, oleks tal aeg kiiremas korras kokku tul­ la… ,,Caveant consules!“ hüüti usalduslikult sarnases olukorras vanas Roomas. ,,Valvaku, kor­ raldagu ja lahendagu probleeme meie juhtkonnad“! Selleks me nad ju valisime.

harva.

Aga jalgrattaga on siinkandis tore vändata. Liiklust on teedel väga vähe. Veriora vald liideti 2016. aastal teistega kokku, tek­ kis Räpina vald. Tundub, et ka Veriora parimad päevad on möödas. Asulasse ehitatakse uut teed, aga ka siin on palju tühje ja remonti vajavaid maju.

Ostame poest jäätist ja läheme rongile. Vähem kui kolme tunni pärast olemegi tagasi Tallinnas.

Peas keerlevad juba mõtted, kuidas ja millal tagasi minna.

Värske õhk, ilus loodus, huvita­ vad kultuuriasutused ja sanatoo­ riumi mõnusad turgutused...

Sügisel on mets kindlasti veelgi kaunim. Ja ka talvel võiks seal olla võrratu. Ah, oleks see Värska vaid lähemal!

Tekst ja fotod LEA KREININ

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

13

Üle nurme, Ülenurme muuseumisse!

Avatud talude päev Eesti Põllumajandus­museumis Eestis on igasuvised Avatud talude päevad üha populaarse­ mad. Sel aastal toimus üritus 18. ja 19. juulil juba kuuendat korda. Külastajaid ootas üle Eesti umbes kolmsada talu ja maaettevõtet. Sai vaadata, kui­ das kasvab kodumaine toit, proovida põllutööd, degusteeri­ da kohalikku söögi- ja joo­ gikraami ning niisama ringi vaadata. Tallinnast Eestimaa eri osadesse sõitvad festivalibussid said kiiresti täis ning kes hiljaks jäi, pidi ise oma transpordi eest hoolitsema.

Eesti Põllumajandus­muu­ seu­misse Tartu külje all saab huviline kerge vaevaga ka ühis­ transporti kasutades. Muuseum asub juba viiskümmend aastat

Ülenurme vanas mõisakeskuses.

Suurtes maakivist hoonetes on põhjalik väljapanek Eesti põllu­ majanduse teemadel. Avatud ­talude päeval pakuti veel muud­ ki huvitavat – sai sõita traktori­ ga ja nõuka-aegse veoauto kas­ tis loksuda, külastada sepikoda, peksta rehte, lõugutada lina, silitada koduloomi, õppida lei­ ­ vategu ja valmistada taaskasu­ tus-küünlaid.

Saagu sul pikad linad!

Vastlapäeval käivad Eesti lapsed kelgutamas, et tuleksid pikad linad, ning laulavad: Nii pikad linad minule,/ kui see liu laskemine./ Nii valged linad minule,/ kui lumi liumäella…

Tutvuda sai päris linapeoga ja lina töötlemise riistadega.

„Miks meie voodilinad pea­ vad pikad olema?“ imestavad lapsed. Tegelikult mõeldakse laulus muidugi linataime, sest mida pikem taim, seda pikemad on ka linakiud, millest hiljem kangas kootakse. Pikem lina on kallim ja väärtuslikum. Lina aitas omal ajal lõunaeestlastel ­ talusid mõisnikelt välja osta ning pani aluse meie rahva jõukusele. Tänapäevalgi on lina­ sed riided populaarsed. Vähesed teavad, mismoodi näeb välja ­linataim ning kuidas sellest kan­ gast teha. Ülenurmel kasvab väike linapõld, linast kõneleval näitu­ sel saab taimega ja selle kasuta­ misega lähemalt tutvust teha.

Lina töötlemine oli keeruline ja pikk. Taim kitkuti maast välja, seejärel seoti kokku. Kuprad eemaldati raatsiga ning linaku­ bud pandi paariks nädalaks lina­ likku. Leotatud lina kuivatati rehetoas ning siis lõugutati. ­ Puitunud kihid eraldati kiudu­ dest ropsimõõgaga. Siis kam­ miti ja harjati lina takkude eemaldamiseks. Linast riiet pidi enne tarvitamist veel pleegita­ ma, et see ikka kena ja hele oleks. Siis õmmeldi kangast rõivad.

Huvitav on see, et kiulina ja õlilina on tegelikult ühe taime kaks erinevat liiki – õlilinal on rohkem kupraid, haruline vars ning ta pole ka nii kõrge. Eestis kasvatataksegi tänapäeval ainult õlilina, kuna kiulina tootmine ei tasuvat end ära. Linaseemneid võib segada hommikuse pudru hulka, salatitesse ja jogurtitesse.

Seemnetega võib kaunistada ka leiba, saia ja karaskit. Need on tervislikud, linaseemneid kasu­ tatakse palju ka loodusravis.

Viljaterast leivani

Muuseumis oli uudistamiseks omaaegne kartulipanemisemasin.

Põllumajandusmuuseumis saab ka jälgida rukkileiva tee­ konda lauale. Rukkiküüni näitus räägib selle teravilja jõudmisest Eestisse, sordiaretusest (San­ gaste Rukkikrahv Friedrich Georg Magnus von Berg (18451938)) ja viljaga seotud põllu­ töödest. Leivatares saab jälgida leiva küpsetamist, gruppidele tehakse ka õpitube – igaüks vormib leivakakukese ning õpib ka kodusel teel võid tegema.

Hiljem on väga tore see kakuke ahjusoojalt koos omatehtud ­võiga ära süüa. Õpitoas saab küpsetada ka karaskit. Karaskit olevat vanasti kutsutud kiirleivaks ning selle tegemiseks kasutatakse odra­ jahu. Oder ongi vanim teravili, mida Eesti aladel on kasvatatud.

Seepärast on otra ka suures osas meie rahvustoitudest – odratan­ gupuder, mulgipuder, karask, verivorst ja kama.

Sepp Mart näitas sepikojas oma oskusi ja oli valmis uudistajate päri­ mistele vastama.

likkus ongi sageli filmimaail­ mast erinev. Ülenurme muuseumis kulub päev nagu lennates. Territoo­ rium on suur, väljapanekud põhjalikud. Eriti palju on igasu­ gu masinavärki, nii tuntut kui tundmatut (Näiteks soorull. Kas teie teate, mis see on?). Kes masinate vastu huvi ei tunne, võib tutvust teha kodulooma­ kestega – muuseumis elavad ponid, kitsed, jänesed, põld­ vutid ja haned. Huvitavat leidub siin igaühele, ka kõige põllu­töövõõramale inimesele.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Videomängus Minecraft saab selga panna kaitseväe vormi Küberväejuhatuse ajateenija reamees Villem Aas kujundas praktilise harjutuse käigus Minecrafti mängu Eesti kait­ seväe ja kaitseliidu teenis­ tusvormide kollektsiooni, mi­­­da kõik huvilised saavad nüüdsest tasuta alla laadida ja kasutada.

Minecraft on üks maailma populaarsemaid videomänge, mida mängib kokku üle 125 miljoni inimese. Eestlastest Minecrafti mängijate kogukond on hinnanguliselt suurusjärgus kuni 10 000 erinevas vanuses

Leivaküpsetusahju juures olid uudistamiseks ka leivalabidad.

inimest.

Ajateenija kujundatud Mine­ crafti skinnide ehk kostüümide hulgas on valida maaväelaste suvise, talvise ja missioonidel kasutatavate laiguliste vormide vahel. Kanda saab reamehe, kaprali ja nooremseersandi auastet. Valikus on ka ajateeni­ jate spordiriietuse komplektid.

Peale selle saab selga panna mereväe pidulikku või laeva­ vormi ning kanda vanemmad­ ruse auastet. Lisaks kaitseväes kasutuses olevatele vormidele saab selga panna ka kaitseliidu noorkotkaste või kodutütarde riietuse.

Link kostüümide allalaadi­ miseks: https://www.minecrafts­ kins.com/profile/4569046/s6du­ rileht (Allikas: mil.ee)

Foto: mil.ee

Sepapoisid teevad tööd

Nii mõnelegi oli eriliseks elamuseks nõukogude-aegse veoauto kastis sõitmine.

Sepikojas tutvustab sepp Mart selle iidse ameti saladusi.

Vanasti pidi külasepp tegema kõik vajalikud tööriistad ja rau­ tama külameeste hobused. Ka tänapäeval on taas moes käsitsi sepistatud tarbeesemed – nagid, ahjuroobid, käepidemed ja muu selline. Sepp räägib veel, et filme vaadates jääb sepa tööasendist sageli vale mulje. Aga eks tege­

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

14

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Vastus avalikult esitatud lugeja küsimusele „Eesti Elu“ lugeja saatis avaliku kirja Kanada eesti hinge­ karjastele: „Miks on meie Õnnistegja keeranud miljonite, miljonite palvetajate palvetele selja, hävitada COVID-19 vii­ rus? Ei mingeid vastuseid, et kuidas ta kaitseb meid! Kuu­ lume nende miljonite hulka.“ Vastamiseks said võimaluse Kanadas teenivad Eesti vaimulikud. Kuna sama küsimus võib olla ka teistel lugejatel toome tänases ja järgmise nädala lehes ära vaimulike vastused.

Hea lugeja läänerannikult!

Hindan teid kui palvetavat kristlast. Kahjuks olete kannata­ matu ja seetõttu teinud ennat­ like otsuseid Õnnistegija osas.

Kindlasti palute iga päev Õnnistegija enese poolt õpe­ tatud palvet: ,,Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu tae­ vas, nõnda ka maa peal…“ Andke aega protsessil areneda täieliku lõpuni. Jumala juures kehtivad põhjuse ja tagajärje ­seadused.

Viirus ei ole kuskilt taevast meile kukkunud. Oleme selle ise tekitanud ja Jumal on meile andnud ka vastava tarkuse ­sellega toime tulla ja teha vas­ tavad järeldused. Õnnistegija peamissioon on Ta enese poolt sõnastatud: ,,Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks IGAVENE ELU. Jumal ei ole läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks ­ maailma üle, vaid et maailm TEMA LÄBI PÄÄSTETAKS“ Jh.3:16,17. IGAVENE ELU ei sõltu viirusest, vaid õigeaegselt vastu võetud ÕNNISTEGIJA armust. Soovitan kindlasti pöör­ duda oma isikliku hingekarjase poole.

JÜRI PUUSAAG emeriitpastor

Palveteekonna laul. „1 Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti. 2 Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja iga­ vesti“ (Ps 125: 1–2).

Ei ole üldsegi halb, kui su ümber on kedagi või sa oled millestki ümbritsetud. Eks ole ju meeldiv, kui meid ümbrit­ sevad sõbrad ja pereliikmed või oled keset metsa või heinamaad ja naudid seal Jumala loodud ilu. Maanteel või tänaval tiheda liikluse või rahvamassi keskele kiilutuna pole just ohutu ega mugav olla. Kui relvajõudude üksus piiratakse lahinguväljal sisse, võib tema olukord muutu­ da kiiresti surmatoovaks. Ei ole meeldiv, kui COVID–19 meid ümbritseb. Eriti raskelt, võiks öelda ängistavalt mõjusid selle aasta esimesed kevadkuud, kui väga paljudel inimestel tuli ava­ likust ruumist eemal olla – var­ juda isiklikesse eluasemeisse.

Lugematuil huulil tõusis küsi­ mus: Kuidas sai säärane viirus tekkida (või tekitati) ning tohututes mastaapides levida? Kui Piiblis kirjeldatud Looja Jumal

Nr. 30

Lahkus kallis õde, tädi, vanatädi

Lahkus meie kallis ema, vanaema, õde ja tädi

Vilma Vikström

Helle Uus

sündinud LEEPERE

(neiuna VAHTRA) 1944–2020

* 14. september 1929 Merise k. Saaremaal † 23. juuli 2020 Lindomes, Rootsis

Tähesära, päiksehiilgus kallist kalmu ehtigu.

Mälestavad leinas

Leinama jäävad kurbuses

õde SELMA ja VAADO AGU ja VIIVI perega JUTA ja GLENN PIA ja STEVE ja varemlahkunud õe SILJA lapsed KIM perega, CHRIS perega, ROCKY

poeg CHARLES perega poeg DAVID perega õde VIIVE abikaasaga õe tütar KAIA perega õe poeg TAAVI perega

Südamlik kaastunne Vilma lastele ASTRID perega, MARET perega, ALAR perega ja SHIRLEY

Lahkus meie armas koguduseliige

Helle Uus neiuna VAHTRA

sündinud 27. mail 1944 Rootsis surnud 24. juulil 2020 Torontos ,,Ent nüüd jääb usk, lootus ja armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus!“ 1. Kor. 13:13

selle saatis, siis miks? Ja kas ta kuuleb meie palveid, et see kuri viirus saaks peatatud?

Kõiki vastuseid meil ei ole: selles, kas inimestele on ausalt räägitud viiruse tekkimise (inim­ käte poolt tekitamise) as­ jus; palvete kuulmise osas olen kindel, et meie anumisi võe­ takse kuulda, sest Jeesus on ise tõotanud seda, kui tema nimes palutakse. Ainult kui meil usku oleks niipaljukestki kui sinepii­ vakese suurus. Õieti – et meis olev taevalik usk peaks olema võimeline end niipalju kordades paisutama nagu sinepiivakene, millest saab kasvada mitme meetri kõrgune põõsas. Kui nii, võiksime hõlpsasti liigutada mäge siia või sinna.

Oluline on meenutada enne koroonat maailmas valitsenud reisimise, ostlemise ja lõbut­ semise tohutut janu; ebaõiglase majanduse, relvastuse tootmise ja rühmituste vastastikuse vae­ nutegevuse haigust. Saame ju ilma selle karussellita hakkama.

Püsime piirides, mida igale rah­ vale on antud. Lahkume kodust siis, kui on vältimatu.

Tänase psalmi järgi on olemas kõige imelisem võima­ lus olla ümbritsetud ja viibida ühtlasi kõige turvalisemas pai­ gas – kaks ühes.

Iidsetel aegadel oli Siion kindlus Jeruusalemma mäetipul, mille Taavet vallutas. Ta asus vallutatud linnusesse ja nimetas selle enda nime järgi Taaveti linnaks. „Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn. Ja Taavet asus lin­ nusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas“ (vt 2 Saa­ mueli 5: 7,9).

Nime Siion hakati kasutama esiteks Jeruusalemma ja lõpuks kogu Iisraeli maa kohta. Siionit peeti liikumatuks, tugevaks ja igaveseks linnuseks – kirjeldus,

mis sobib ka inimestele, keda Jumal nimetab omadeks. Siion on mägi, mis ei seisa üksi.

Jeruusalemma linn asub mägisel maastikul. Piibel räägib palju minekust üles Jeruusalemma.

Nagu mäed ümbritsevad Jeruu­ salemma, ümbritseb Issand oma rahvast. Meie, Jumala rahvas, oleme tugev kindlus, ümbrit­ setud igast küljest oma Issan­ daga ja vaenlaste eest kaitstud.

Meid ümbritsev Jumal varjab meid armastava heldusega: ,,Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu“ (Roomlaste 8: 31b)? Tema püha tahe ümbritseb meie elu nii, nagu mäed ümbritsevad Jeruu­ salemma. Kaua aega tagasi, väl­ jaspool Jeruusalemma asuval künkal Kolgatal, ohverdas Ju­ mal oma Poja, andes tema meie kõikide eest. Teises psalmis kuulutab Jumal oma Messiale: ,,Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele“ (Ps 2:6).

Jeruusalemma ümbritsevate mägede vahel – Pühal Mäel – pandi kuningate kuninga pähe okastega kroon ja tõsteti ristile, kus ta kannatas ja suri maailma pattude eest. Tema surnukeha võeti ristilt maha ja maeti lae­ natud hauakambrisse sellesama Püha Mäe lähedale. Jumala tahe aga ümbritses Poega, nagu ümbritsevad mäed Jeruusa­ lem­ ma. Esimesel Ülestõusmispüha hommikul tõusis Jeesus hauast füüsiliselt üles. Meie ristilöödud ja ülestõusnud Issand on vallu­ tanud meie vaenlased – patu, surma ja saatana – need vaenlased, kes üritavad meid alatasa ümber piirata. Usu kaudu Kristusesse oleme nagu ­ Siioni mägi, liikumatu ja tugev, olles kindel, et Issand ise on „oma rahva ümber nüüd ja ­igavesti.“ See on tõesti tõsi!

PALVE: Issand Jeesus, kui me (Järgneb lk. 15)

Mälestades kurbuses ja avaldades siirast kaastunnet omastele TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Armas

Oswald Riisma Mälestavad kurbuses ARVED MAISTE ja tütred LISA ja ANITA

Mälestame kurbuses

Laine Paju Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa ENDLILE ja perekonnale Puhka rahus!

LEHTA ja AARE

Lahkus

Aklaida Telder

Mälestame kurbuses oma kauaaegset osavat perenaist ja avaldame kaastunnet perekonnale ME MÕTETES SA IKKA ELAD JÄÄD SÜDAMES ME KESKELE VANCOUVERI PENSIONÄRIDE ÜHING

Lahkus armas sugulane (hõimlane)

Richard Paesüld Sügav kaastunne ANNELE perega ja REINULE abikaasaga

Puhka rahus!

Mälestavad kurbuses VIVI INGRID perega ROBERT perega

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­rist.

Vaimulikud videomõtisklused ko­­ guduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evangeeliumi-Lu­ teri­u su-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pildilised palvused augustikuus: Pühapäeval, 2. augustil KA­­ HEKSAS KOLMAINUJÄRGNE PÜHAPÄEV. Pühapäeval, 16. augustil KÜM­NES KOLMAINUJÄRGNE PÜHAPÄEV. Pühapäeval, 30. augustil KAHETEISTKÜMNES KOL­MAI­ NU­JÄRGNE PÜHAPÄEV. Koguduse liikmed, kelle e-postiaadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-postkastidest.

Eesti Sihtkapital Kanadas küsitlus Eesti Sihtkapital Kanadas – ESK (Estonian Foundation of Canada – EFC) on koostanud küsitluslehe, millele vastates aitate kaasa sihtkapitali ees­ märkide saavutamiseks, pare­ maks kogukonna teenimiseks.

Küsitlusele vastamine võtab 5-10 minutit, vastaja jääb soovi korral anonüümseks.

Küsitluse leiab online Eesti Elu veebilehelt www.eestielu.ca ja Eesti Sihtkapital kodulehelt www.estonianfoundation.ca Vastuseid oodatakse kuni 31. augustini 2020.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­ MALATEENISTUS. Virtuaal­ teenistus on nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul.

Augustikuus teisi juma­ lateenistusi kirikus ei toimu.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on 1–11. augustini SULETUD. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 2. augustil KIRI­ KUS AVALIKKU JUMALATEE­ NISTUST EI TOIMU. Kell 11.30 toimub kirikus videopalvuse sal­ vestamine.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA Mooses pääseb surmast siia ilma sündides, elab mitu kuud varjatuna ning lõpuks võtab vaarao tütar ta valitseja pere­ konda. Oli viis naisterahvast, kes rikkusid vaarao kavatsused: kaks ämmaemandat, Moosese ema ja õde ning vaarao tütar.

Alates esimesest hingetõmbest oli Moosese elul ettemääratuse värving.

Kohtume tänases tekstis Moosesega hetkel, kui ta on karjatamas äiapapa lambaid ning peaaegu juhuslikult need kõrbe taha ajades Hoorebi mäe juurde satub, põlevat põõsast märkab ja põikab kõrvale seda uurima. Põõsale lähenedes kuu­ leb ta häält kõnelemas, et ta on ära valitud Jumala rahvast Egiptusest välja viima. Piibel Paljud on kuulnud lugusid kirjutab, et see oli Jahve ise, Moo­­ sest, kes seisab vaarao kes Moosesega kõneles. Mooses küm­­ ne katkuga silmitsi ja lõ­ ­ ei olnud nägemuse ega valgus­ hes­tab Punase mere. Visuaalselt tuse otsingul. Nii tuleb ka ilmestab ajajärku 1995. a. Jeesus inimese juurde ja kutsub valminud film „Mooses“ Ben eesnime pidi.

Kingsley (Mooses) ja Chris­ Mind on kutsutud oma naise topher Lee’ga (vaarao Ramses abikaasaks, laste isaks ja nelja II) peaosades. See on inspi­ lapselapse vanaisaks. Mind on reeriv lugu, mis eraldab tõe ja kutsutud Vancouveri eestlaste eksituse ning õpetab arusaamist, Peetri koguduse pastoriks. kuidas seada oma elu Jeesuse Arvan, et mitmed teie seast on Kristuse jüngrina. kutsutud sellesama koguduse ja Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?” Ja Jumal ütles ­ Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: ‘Ma Olen’ on mind läkitanud teie juurde.” Ja Jumal ütles Moo­ sesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!

2Moosese 3: 13–15

Lahkus Hollywoodi kuldajastu staar Olivia de Havilland 26. juulil suri Pariisis oma kodus Hollywoodi näitlejanna Olivia de Havilland (104).

De Havilland mängis oma üle poole sajandi kestnud kar­ jääri jooksul ligi 50 filmis. Ta oli viimane elus olnud täht, kes mängis 1939. aastal linastunud filmis ,,Tuulest viidud“. Filmis mängitud Melanie Hamiltoni osa eest teenis de Havilland ühe oma viiest Oscari-nominat­ sioo­ nist.

Näitlejanna esindaja teatel suri naine oma kodus Pariisis vanadusse.

Olivia Mary de Havilland sündis 1916. aastal Tokyos, kuid peagi kolis ta pere Cali­ forniasse. Tema läbimurderol­

Pühapäeval, 9. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23.augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

15

liks sai osatäitmine filmis ,,Captain Blood“ (1935), kus tema partneriks oli Errol Flynn.

Parima naisnäitleja Oscari võitis de Havilland esimest kor­ da aastal 1946 rolli eest filmis ,,To Each His Own“, teise kuld­ mehikese sai ta filmiga ,,The Heiress“ (1949).

Vancouveri eesti ühenduse ­osaduskonda.

Mooses soovis teada nime, mida öelda, kui ta käest küsi­ takse, kes teda on läkitanud, et ta arvab ennast olevat see õige, kes rahva orjusest välja viib.

Nimes peitub isiku või ju­ maluse oluline iseloomujoon.

Mooses saab teada nime Jahve ning tähenduse: ‘Ma olen’ või ‘Ma olen see, kes ma olen,’ või ‘Ma olen see, kes ma tahan olla.’ Jumala nimi väljendab nii vabadust kui ka kättesaadavust.

Loojal on vabadus välja murda kastidest, kuhu teda soovitakse sobitada.

Meist paljud ei pruugi eales sattuda ajalehtede pealkirja­ desse ega ajalooraamatutesse.

See ei muuda siiski tõsiasja, et meil igaühel on oma saatus ja kutsumus, mida argipäevas teostame. Meie ristimine mää­ ­ rab meid ära Jumala lastena esitama Jeesuse nime, jagades ­ oma sõnade ja tegude kaudu Jumala armastust ja armu ümberkaudseile. Jumala lapses ­ elab Püha Vaim. Meie kaudu puudutab see Vaim teiste inimeste elusid, annab positiivse usu ja toob lähemale Jumala halastuse riiki.

Olivia de Havilland filmis ,,Tuulest viidud“ (1939). Foto: vikipeedia

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Vastus avalikult…

(Algus lk. 14)

oleme mures või kardame, aita meil meeles pidada, et meid ümbritseb igakülgselt sinu kaas­ tunne ja hoolitsus. Olles turvali­ selt hoitud sinus, ei saa meid liigutada ükski teine võim.

Aamen.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

ALGUR KAERMA, EELK Vancouveri koguduse õpetaja

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

16

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Nr. 30

Tellige EESTI ELU! märkmik

Riina Kindlam

Kaitsemaskide kandmise meeldetuletusena on paljudele kujudele, ka ausammastel, ülemaailmselt kinnitatud maske. Selle Toronto lääne­ osas Bloori tänaval paikneva veise kuju puhul välksatasid aga pähe eelkõige mõned muud variandid.

Foto: Riina Kindlam

Mask, suukorv või tork?

Koroonaviiruse levikut tõke­ s­ tava maski kandmise eesku­ jusid on kõikjal, tihti just kujude ees ehk näol. Inimesed on maske kinnitanud kuul­ satele ausambakujudele üle ilma. Eestis varustas varake­ vadel Terviseamet Anton Hansen Tammsaare, Vana Toomase ja Gustav Ernesaksa kujud Tallinnas maskidega. „Nad on kõik üle 100 aasta vanad. Seetõttu on nad eriti ohustatud, sest muu maailma statistika näitab, et viirus tabab eriti tugevalt just ea­ kaid inimesi,“ selgitas Ter­ viseameti pressiesindaja märt­ sis.

Looma, eriti talulooma pu­ hul, tuli aga meelde sõna, mida õppisin juba palju aastaid ta­ gasi, aga mis pole tänapäeva maailmas kuigi tuntud. Kui, siis äkki pigem inglise keeles – feedbag. See on tihti riidest või nahast, aga olenevalt maailma­ jaost ka näiteks roost punutud kotike, mis kinnitatatkse hobuse pea külge ja millest ta saab ­rahulikult süüa. Võiks öelda, et see torgatakse talle pähe ja selle koti nimi eesti keeles ongi

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

Civic Holiday’l, esmas­päe­val, 3. augustil on Eesti Elu kontor SULETUD.

Kaheksa aastakümmet president Pätsi küüditamisest

TORK; murdes, nt mulgi keeles ka torp, liitsõnana kaeratork.

Hobuse peakott kaera jaoks. „Lase poisil hobune hoovi ajada ja tork pähe anda!“ August Kitzberg. „Obesel panti tork pähä“ ehk hobusele pandi torp pähe, on näide Mulgi sõ­ nastikust (http://www.eki.ee/ dict/mulgi/) Mulkidel ja äkki laiemaltki on topsik või anum ka tork. Salme Ekbaum on kir­ jutanud: „Saak [= vähid] torga­ ga üle õla, astusid nad tiheda sammuga Süteoja poole.“ Lapsed teavad, et „lehm see sööb ja mollist joob ja siis lastel piima toob“, ent VEIS on veidi laiem mõiste. Emane veis on lehm. Jakk on pika karvaga Tiibetis elav veis. Muskusveis on muskox. Rakveres on suure ürgveise ehk tarvase (aurochs) kuju. Veis on suur sõraline (la­ dina Bos), harilikult koduveis, keda peetakse peamiselt piima ja liha pärast (Bos Taurus). Me lapsed tihti naeravad väljendit loomaliha. „Kõik on ju loomad, kelle liha sööme.“ Eks see nii ole, kuid just veiseliha kohta kehtib ka väljend loomaliha (beef). On kanaliha, sealiha ja veise- ehk loomaliha.

Bloori tänaval, veidi Isling­ tonist ida pool, seisab fotololev veis ühe restorani ees. Arvake ära, mida too resto söögiks pa­ kub. Varem oli restorani nimi The Black Angus ja nüüd on Harry’s Steak House; pika ajalooga tuntud paik. Eestis on ka nn Steak House’isid, sest see mõiste on mujalt saabunud ja nimetajana üldtuntud. Veiseliha lõiketükid on näiteks küljesteik ja abasteik, aga enam tuntud eesti keeles on muuhulgas sise­ filee (filet mignon) ja välisfilee.

Kuid mitte sellest ei soovinud ma kirjutada.

Veisel on suu kinni. Kui sööb torgast, poleks lugu. See on siiski pigem hobustele. Kui kaitseb koroona eest, on ka so­ biv. Kuid seda võib ka pidada märgiks looma võimetusest

Loodame, et selle tubli, pruuditanu kandva Saaremaa naise mask ei torgi vaid kaitseb mugavalt.

Antud juhul ei ole see tork ega suukorv, see on puhtalt kaitsevahend. Kena on saarlaste mõistes ka ilus, nii et sõnum, mida selle plakatiga mönusalt edastatakse on: „Palun ole hea ja viisakas (ning ühtlasi kaunis) ning kanna avalikes siseruumides ja ühistranspordis kaitsemaski: nii kaitsed ennast, saarlasi ja Saare­ maad.“ Päevakohaseks mugandatud vanasõnad: naera naist, aga mitte naise maski. Mask ei riku meest. Foto: Saaremaa valla plakat

enda eest rääkida, seista.

Selliseks piiravaks vahendiks on SUUKORV. Jällegi teise looma, koeraga seotud vahend, see on tihti naharibadest, aga tänapäe­ val ka mingist kummist valatud „kaitse, mis koonu ümbritsedes ei lase loomal hammustada“ – ingl. muzzle.

Minu äia-ämma koerale pan­ nakse vahel pika autosõidu ajal suukorv pähe, et ta ei hauguks mööduvate veokite peale. Veidi sõbralikum lahendus on anda talle mingi närimiskont, mida vaikselt järada ehk jõuliselt närida.

Sõnavabadust piiravaid näh­ tusi võib kõiki piltlikult kirjel­ dada suukatmisega. „Võimude soov suukorvistada ajakirjan­ dus.“ See laieneb viimaste kuude jooksul toimunu taustal ka vabaduse ja võrdõiguslik­ kuse piiramisele suisa hinga­ mise takistamise võtete ja sümboolikaga. Võimalik ka, et ­ antud n-ö reklaamveis äratab hetkel kinnise suuga hoopis teistmöödi tähelepanu ja empaa­ tiat, paneb mõtlema ning tõrjub inimesi liha söömast.

Sõbranna Anne Hansson, kes abielludes sai lisanime Tork, rääkis mulle ammu selle nime tähendusest ja küllap teab seda kogu suur ja tubli Torkide pere.

Ausalt esemelt saadud aus ja ilus nimi. See kõik torkas mulle meelde, kui arvasin nägevat torka. Torgalaadset maski või­ ­ malikult mäletseval veisel Toron­ to tuiksoonel. Mäletsema on chewing cud ehk to ruminate. See viimane tähendab ka sügavalt millegi üle mõtlemist.

Veised mäletsevad, aga ka mäletavad.

Neljapäeval, 30. juulil 2020 möödus 80 aastat päevast, mil Nõukogude okupatsioonivõim viis Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese presi­ dendi Konstantin Pätsi koos pereliikmetega Kloostrimetsa kodutalust Venemaale. Kolm aastakümmet tagasi algatasid Tallinna Botaanikaaed ja Kloostrimetsa muinsuskait­ seklubi Kloostrimetsa mäles­ tuspäeva. Sel kuupäeval igal aastal on hoitud ühismälus 1940. aasta sündmusi.

Tänavune mälestuspäev algas Tallinna Metsakalmistul presi­ dent Pätsi perekonna rahulas.

Hingepalve lausus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülem­

preester isa Aleksander (Aivar Sarapik). Mälestuskõne pidas professor Rein Veidemann.

Riigipea hauale asetati küünlad ja kimbud. Sõna võttis presi­ dendi järeltulija Madis Päts.

Mälestustalitust ilmestas muusi­ kaliselt viiuldaja Valdo Subi.

Pärastlõunal kohtusid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed Toompeal Neitsitorinis president Pätsi mälestusmärgi kavandivõistluse võitjate – arhi­ tekt Toivo Tammiku ja kujur Vergo Vernikuga. Mälestusmärk rajatakse Estonia teatri tagusele ajaloolisele Uuele turule.

KONSTANTIN PÄTSI MUUSEUMI JUHATUS

Laagrisuveta laagrist See suvi on olnud väga erinev teistest suvedest. Eelmised 15 suve olen käinud Jõekääru laagris, aga sel suvel ei olnud see kah­ juks võimalik.

Jõekääru sai mulle armsaks juba siis, kui olin väikeste tares ja kõik järgnevad suved ootasin, et laagrisse kasvandikuna min­ na. Kui olin suurte tares, siis teadsin, et soovin olla kasvataja nii kaua kui võimalik.

Sel suvel olen hoidnud Jõekäärut mu mõtetes ja kõndi­ nud paar korda läbi laagri maa-ala. See oli tõesti erinev ­ tunne – näha laagrit tühjana, aga samas meenusid kaunid mälestused ja emotsioonid eel­ mistest ning ootus järgmisest suvest. Samas leian end tihti vaatamas pilte laagripäevilt.

Olen olnud kontaktis endiste kasvandike ja kasvatajatega, see on aidanud, et hoida ja jagada ühiseid mälestusi.

Kuna sel suvel pidin tegema erinevaid plaane, siis arvasin, et oleks tore ikka töötada eesti ühiskonnas. Kui ülikooli ühise­ lamu suleti North Bays koroo­ naviiruse tõttu ja mind märtsi­ kuus koju saadeti, siis asusin tööle Ehatare Puhke- ja Põe­ tuskodusse mitmete teiste õpi­ lastega, et uksel töötajate pala­

vikku mõõta ja kindlustada, et kõik, kes sisenevad, on sümp­ tomite vabad. See on olnud väga hea kogemus ja olen tänu­ lik, et mul on olnud võimalus rääkida palju eesti keeles, koha­ ta Ehatare elanikke ja nendega veidi suhelda, isegi kui see va­ hel on olnud ainult naeratus või käelehvitus kaugelt, sest ka nendel on olnud raske aeg, kuna külastajaid pole olnud lubatud koroonaviiruse ohu tõttu.

Jõekääru on olnud nagu teine kodu mulle suvel ja kindlasti ka paljudele teistele, kes seal on käinud. Kuigi me kõik tunneme sellest puudust, olen proovinud positiivselt mõelda ja plaanida veidi suve 2021. Oleme ühen­ duses, jagame pilte, naerame ja nutame koos, aga kõige tähtsam -mäletame, et varsti oleme koos jälle ja saame korraldada pari­ ma suve! Ootan ärevusega!

KARIINA JÄRVE