Nr. 30
EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
Suurte eestlaste mälestust ähvardab häving Loone Ots 2. augustil möödub 144 aastat väljapaistva eestisoome kul tuuritegelase, suure sõja eel kõige tõlgituma eesti kirja niku Aino Kallase sünnist. Tähtpäev pole ümar ega lõpe viiega. Siiski annab see põhjuse meenutada üht vähem tuntud seika Aino ja tema abikaasa, kuulsa folkloristi ja diplomaadi Oskar Kallase elurajalt. Jutt on ideaaltalust Kallastest, mille Oskar ja Aino kavandasid Tartu serva ja mis pidi olema nii suure pere eluase kui ka näide, kuidas eesti intelligents jääb truuks oma maaharijatest juur tele ja kannab uhkusega talupoja nime. Tartus Raja tänava ja Riia maantee vahel on säilinud selle talu eluhoone ja maja ümbritsev park, millele teiselt poolt vaatab vastu tuntud teadlase, ühe esi mese eesti põllumajandusdok tori Aleksander Eisenschmidti villa koos pargialaga. Rahva suus nimetatakse mõlemaid territooriume koos Raja või Sanatooriumi pargiks. Sanatooriumi park on suuru selt kolmas Tartu pargiala ja ainus nii suur park teispool raudteed. Rohkem kui sajandi vältel on inimesed seal puha nud, jalutanud ja sportinud. Praegu kuulub ala ehitusfirmale, kes kavandab pargi asemele elumaju ja parklaid. Kuid park peaks jääma alles, nii kultuuri loolise monumendi kui ka
looduskaitseobjektina. Oskar Kallas oli mees, kes koos Jaan Tõnissoni ja Hendrik Koppeliga ostis ära hääbuva ajalehe Postimees ja muutis selle kõrgel tasemel päevale heks. Niinimetatud Tartu renes sansis 20. sajandi algul jäi tema muhe ja heatahtlik isiksus ehk karismaatilisema Tõnissoni var ju. Kuid Kallas töötas eesti rahva harimise ja ühendamise nimel sama pingsalt kui tema peatoimetajast sõber. Olude tahtel sai just Kallasest esimese eestikeelse keskõppeasutuse – Tartu Noorsookasvatuse Tütar lastegümnaasiumi – direktor. Aga Kallas oli ka Eesti rahva Muuseumi loojaid. Rajada oma talu oli tol ajal paljude jõukamate linnaeestlaste soov. Mõnel puhul jäi see pigem suvitusvillaks. Oskar Kallase eesmärk oli aga tegelik toot misüksus, kus töö tooks maast reaalset tulu. Selleks koostas ta plaani, kuhu mahtusid nii elu maja ümbritsev iluaed-park kui ka peenramaad ja põllusiilud. Põhjaliku inimesena uuris pere mees selleks läbi hulga võõr keelseid tarkuseraamatuid, astus aiandusseltsi liikmeks ning ja gas seal ja ajakirjanduses oma uusi teadmisi kõigi eestlastega, kes aiapidamisest huvitusid. Kallase mõtted said teoks. Park istutati, peenrad kaevati valmis, põllud künti üles. Eraldi väärtuseks sai perekonna uus elumaja, Eestis ainulaadne
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Kergejõustiku MM-il neli eestlast esikümnes Kergejõustiku suurriiki USA-sse jõudsid ala maailmameistri võistlused (MM) esimest puhku tänavu 14.-24. juulil, areeniks oli kuulus kergeatleetide esin dustaadion Portlandi osariigis Eugene’is. Eestlasi võistles seekord MM-il viis, neist neli võivad oma esinemisega enam või vähem rahule jääda. Kõige suurem positiivne üllataja oli 17-aastane Tartu kõrgushüppaja Karmen Bruus, kes pääses suurvõistluse õhkkonda nuusu tama tegelikult alles viis minutit peale kella kukkumist. Ainus Eestile eraldatud rahvusvahelise reitingu järgne pilet kuulus esmalt 400 m tõkkejooksjale Marielle Kleemeierile, aga ku sagil arvestati punktid ümber ja Eugene’isse sõitis hoopis Bruus. Ning kogemusi korjama saadetu tegi eelvõistlusel Eesti juunio ride rekordi 1.93 ja pääses sel lega vist ennastki üllatades lõppvõistlusele. Sealgi jätkus Karmenil külma närvi, ta ületas 1.96 ja sai MM-i seitsmenda koha! Korrates Eesti rekordit ja omaealiste maailma tipptule must. Loodetavasti polnud Bruusi esinemine ühekordne sähvatus, vaid Eestile on sündi
nud uus kergejõustikutäht. Enne MM-i oli Eesti esi kergejõustiklane 400 m tõkke jooksja Rasmus Mägi. Olüm pia finalist ja üheksa aasta tagune EM-hõbe viis tänavu Eesti rekordi alla 48 sekundi, kuulus maailma edetabeli esi viisikusse ja läks MM-ile ehk isegi medalit tahtma. Saigi valu tult eeljooksust edasi, pool finaalist ka esimest korda MMfinaali, paraku segas seal Eesti meest väike lihasekramp ja nii jäi Rasmus Mägi finaalis kahek sandaks. Ent elu esimene MMfinaal on ka saavutus. Kümnevõistluses, mida võib pidada Eesti kergejõustiku läbi aegade kestvaimaks alaks, oli Eesti seekord esindatud koguni kolme mehega. Nii Maicel Uibo, Johannes Erm, Janek Õiglane kui ka MM-normi täit nud, aga esimesena koju jäetud Karel Tilga on USA ülikoolides õppinud ja harjutanud ning Eugene’i staadionil varem võis telnud, mõni neist ka seal USA üliõpilasmeistriks tulnud. Maicel Uibo, kes Tilga ase mel MM-pääsme sai, tõestas otsuse õigsust, tulles tugeva teise päevaga 8425 punktiga seitsmendaks. Kõige paremini õnnestusid Uibol, kes sai Eugene’is rõõmu tunda abikaa
uusklassitsistlikus stiilis talu häärber, kuhu toodi alles uudne elektrivalgus. Hoone ja park täiendasid teineteist, moodusta des kauni ja toimiva terviku. Kui palju see harmoonia maks ma läks, näeme Oskari märk mikest, kus on detailideni kirjas nii Kallaste talu jaoks võetud laenud kui ka töötunnid, nii sulaste-päeviliste-aedniku kui ka Oskar Kallase enda omad, sest õige peremehena lõi ta ka ise igal pool käed külge. Kallased said oma elamist nautida vaid lühikest aega. Eesti iseseisvudes võttis Oskar Kallas vastutada uue valdkonna. Te mast sai diplomaat, äsjasün dinud Eesti Vabariigi esindaja algul Helsingis, siis Londonis. Kallas mõistis, et talu pidada teisest riigist ei saa. Seepärast müüs ta Kallaste talu Tartu lin nale. Lepingusse lisati punkt, et elumaja peaks jääma avalikku kasutusse. Aino ja Oskar Kallas tegid ettepaneku avada majas näiteks raamatukogu. Sajand on mööda läinud. Ajaloo keerised sundisid Kalla sed, tulised patrioodid, 1944. aastal kodumaalt põgenema. Nii jäi Oskar Kallasel kogemata Jaan Tõnissoni saatus. Aino ja Oskar Kallast ei tabanud Stalini repressioonid. Kuid kuni 1990. aastateni tohtis Oskar Kallase elutööst valgustada vaid väikest, folkloristikaga seotud osa. Tema tegevuse rahvuslikku külge oli keelatud isegi meenutada.
sa Shaunae Miller-Uibo 400 m jooksu MM-kullast, kõrgus- ja teivashüpe, kus tema tulemused olid 2.11 ja 5.30. Väga tubli oli ka alles mullu jalavigastust ravinud Johannes Erm. Tema püstitas üksikaladel kolm isiklikku rekordit ja sai 8227 punktiga üheksanda koha. Mis tähendas siiski ka pisukest meelehärmi, sest Eesti Olüm pia komitee B-stipendiumi an takse MM-i esikaheksale. Kolmas Eesti kümnevõistleja, emotsioonide toel mäge liiguta da suutev Janek Õiglane sai end küll avapäeva lõpuks käima, ent teise päeva avaala 110 m tõkke jooks läks konarlikult, ketta heide puhta metsa ja siis jättis Õiglane võistluse pooleli. Tahtvat veel üheks tänavuseks võistluseks tervist hoida. Eelmisel MM-il Dohas said Eesti kümnevõistleja Maicel Uibo ja odaviskaja Magnus Kirt hõbemedalid, nüüd autasu küll ei tulnud, ent positiivset emot siooni ja öist telerivaatamist pakkusid eestlased kodustele pöidlahoidjatele küll. Ja ühes MM-kullaski oli eestlastel osa – nimelt on meeste kettaheite võitnud sloveen Kristjan Čehi treener eestlasest olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter, Čehi elukaaslane aga vasara heite Eesti eksrekordinaine Anna-Maria Orel.
Tartu renessansi juhtfiguu ridel Jaan Tõnissonil ja Villem Reimanil on olemas pronksi valatud mälestussambad. Oskar Kallasel see seni puudub. Tema ja Aino Kallase ainus monu ment on Sanatooriumi park. Kuid aastal 2005 kehtestati par gi muutmiseks detailplaneering, mis nägi ette paaris- ja korrus majade ning nende jaoks vajali ku taristu ehitamist. Ka siis, kui säilitada valik pargi puid, oleks nende püsimajäämine kaheldav. Loodus on terviklik. Kas või kommunikatsioonikraavide kae vamine võib puude juurestikku kahjustada. Sel juhul hukkuvad puud mitte sae all, vaid hääbu vad pikkamisi. Aga tulem on sama. Kallaste talu park on väärtus lik. Liiga väärtuslik, et riskida selle hävinguga. Seal on säili nud Oskar Kallase aegseid taimi ja hekke. See on mõnus paik taastumiseks, isegi, kui viimasel ajal nappima hakanud hooldus on pargi metsikumaks muutnud. Praegune looduskaitseloosung on elurikkus. See edeneb just niitmata ja kärpimata paikades. Pargis elab 16 loomaliiki. Seal on mitmeid väärtuslikke puu liike. Keskkonnakaitse ja rahvatervise seisukohalt on veel gi tähtsam see, et Sana tooriumi pargi rohelus on ainus vastukaal suurele kuumasaarele Tartu Lõunakeskuse piirkonnas. Kuumasaar paisub pärast maan teede ristumiskoha ümberehitust laiemaks ja paraku taas asfaldi rikkamaks.
Kallaste-Eisenschmidti parki ja Kallaste taluhäärberi tuleks kaitsta koos, tervikuna, nagu need kunagi loodi. Kui lõigata Wiiralti „Virve“ pooleks, siis kunstiteose kumbki pool eraldi ei ole kuigi väärtuslik. Pargi looduse-, tervise- ning väärtuse kohta on olemas mainekate maastikuarhitektide, ülikooli õppejõudude ja tippmuinsus kaitsjate analüüsid. Hoone ehitismälestisena muinsuskaitse alla võtmiseks on tehtud ette panekuid juba aastast 2010. Vastavad ettepanekud on tagasi lükatud, tuues põhiargumendiks, et maja interjöörid on täielikult hävinud. Samas on Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säili nud üksikasjalikud plaanid ja kirjeldused, mille alusel võiks need taastada. Meenutame, kui das Tallinna linn restaureeris eimillestki Jaan Poska linnavilla. Kunagi tehtud otsuseid võib muutunud kontekstis ümber mõtestada. Eraomandis maa võiks kinnisvaraarendajalt välja osta või pakkuda maadevahe tust. Kõik sõltub heast tahtest.
Eneli Jefimova on kuldkala, tippu pürib ka Aleksa Gold
tel viibivale sportlasele, väga hästi. Aleksa õpib Toronto Ülikoo lis bioloogiat, lõpueksamid on järgmisel kevadel. Edaspidist elu plaanib Toronto neiu siduda oma vanavanemate sünnimaa Eestiga, mille elustiil talle sobi vat. (Loe ka Nädala portree Aleksa Goldist EE # 21, 27.5.2022.) Rally Estonia oli laulupidu, aga ühe miinusega Taas peeti juulis Eestis au toralli MM-etappi. Seekord ei kitsendanud korraldajaid ega publikut mingid Covid-19 pii rangud, seepärast nauditi nelja päevast pühapäevani kestnud võistlust täiel rinnal. Kümnete tuhandete pealtvaatajate jaoks oli häiriv vaid see, et tunamullu koduse ralli ja aasta varem MM-tiitli võitnud Ott Tänak ning Martin Järveoja kolman dast kohast kõrgemale ei küün dinud. Asi selles, et toona sõit sid eestlased Toyotaga, nüüd kuuluvad Hyundai tiimi ja see automark pole end rallis väga kestva ning kiirena näidanud. Rally Estonialgi kuulus kaks esimest kohta Toyotadele ja Tänak on kokkuvõttetabelis alles neljas. Tal punkte 77, liider Kalle Rovanperäl juba 175. Järgmine MM-etapp on kuu lus Jyväskylä ralli Soomes. Kas asjalood muutuvad ja paljude arvates mailma kiireim autojuht Ott Tänak naaseb võidulainele?
Vaid 15-aastase Sillamäelt pärit, aga juba kolm aastat ise seisvana Tallinnas elava, õppiva ja ujuva Eneli Jefimova kohta arvavad spordispetsid, et tege mist on erakordse andega, kelle võimete lage pole näha. Eneli on juba pääsenud olümpial poolfinaali ja saanud lühikeses basseinis EM-il medali, hiljuti Rumeenias Bukarestis tegi ta aga nii-öelda kaabutriki, võites Euroopa juunioride meistrivõist lustel 50, 100 ja 200 meetri rinnuliujumised. Nüüd seisab Enelil ees pika basseini MM Roomas (ujutakse välibasseinis ja ilm tõotab tulla kuum), järg miseks mõtleb ta rünnata Pariisi olümpia osavõtunormi. Jefimovaga sama treener Henry Hein on ka Torontos sündinud Aleksa Goldil, kes püstitas lühirajahooajal koguni kuus Eesti rekordit ja pääses pika raja MM-il poolfinaali. Hiljuti (11.07) kirjutati temast Õhtulehes pikk artikkel, kus Aleksa kinnitas soovi jõuda 2024. aasta Pariisi olümpiale, aga toonitas ka õppimise ja tööelu tähtsust. Eelmisel suvel rügas Aleksa Gold Ida-Tallinna keskhaiglas erakorralise medit siini osakonnas abiõena 12-tun niseid vahetusi, tänavu on ta turundaja ametis idufirmas Snackable AI. See amet sobivat talle, sageli laagrites ja võistlus
Tänavu kevadel algatatud aktsioon pargi kaitseks tõi kok ku 1161 e-allkirja, 232% algselt plaanitust, lisaks 20 arvamu sa valdust ja mitukümmend paberallkirja. See näitab selgelt, et tartlased on Sanatooriumi pargi säilimise poolt. Kallaste park ja maja ei tohi hävida. Suure eestlase Oskar Kallase ja väärtkirjaniku Aino Kallase mälestuse säilitamine peaks ole ma Eesti vaimupealinna auasi.
ENN HALLIK
