Eesti Elu / Estonian Life No. 31 | August 7, 2020

This newspaper was mailed on Friday, August 7, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 31, 2020 Reedel, 7. augustil — Friday, August 7

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti Maja juhatuse teade Nagu oli äratoodud viimases Eesti Keskuse pro­ jekti infoteates, Eesti Maja müük on jõudnud punkti, kus valmis­tume müügi jõustumiseks sep­ tembris. See tähendab, et maja ehk täpsemalt 958 Broadview’l asuv krunt (koos kõrvalasuvate ESK kruntidega) läheb ostja omandusse ning Eesti Maja A/S saab müügi eest makstud. Sellele järgneb tagasirentimise (ehk ,,leaseback“) periood mis kestab kuni kesk-2022, mil Eesti Maja on alal­ iselt maja üür­nik. Kokkulepe põhineb print­siibil, et Eesti Maja maksab maja jooksvad kulud ning selle eest saab tasuta maja kasutada, ning kulude katteks üürib maja omapoolt välja allüürnikele mis on kooskõlas uue omanikuga.

Praktiliselt see tähendab, et enamus organisatsio­ one ja ­kasutajagruppe ei tohiks suuri muudatusi näha, kuna need jätkuvalt koordineerivad otse Eesti Maja mänedžeriga. Kuid leaseback periood hakkab olema ka üleminekuperiood maja üürnikutele ja kasutajatele. Üks muutus toimub kiiremini kui me oleksime ette ootanud. Nimelt, pärast müügi teostamist maja uus omanik on leidnud, et lasketiir on vaja sulgeda – muutus mis mõjutab mitte ­üksnes püssiklubi (TEPP) kuid ka muid (näiteks skaudid-gai­did) kes on olnud selle kasutajad. Paljud meist on kasvanud ülesse Eesti Maja lasketiiruga ning õppides seal püssilaskmist ning see on olnud osa meie ühiskonna ajaloost. Me olime lootnud seda lahti hoida veel leaseback’i lõpuni, kuid kahjuks see on osutunud võimatuks.

Nii nagu igalpool on olnud koroonaviiruse pan­ deemia ajal keerulised ajad, samuti on Eesti Maja ta­ banud pandeemia põhjustatud raskused. Eesti Maja sulges märtsi lõpus uksed ning seejärel oleme olnud avatud vaid hädavajalikude teenustele, nagu pank ja Heinsoo kindlustusbüroo. Oleme lähtunud pro­ vintsiaalse valitsuse nõuetest­-juhistest ja kavatseme nii teha ka edaspidi, tegutsedes ettevaatlikult ja vastu­ tustundlikult. Maja ajutine sulgemine on Eesti Maja majandamisele mõjunud nega­tiiv­selt, kuna kulud üle­ tavad ­tulude. Õnneks on meil siiski püsiüürnikud kes tagavad baassissetuleku, ehkki teiselt toe­sambalt ehk sündmustest sisse­tulekuid üldse ei ole. Oleme vähen­ danud osasid kulusid ja toetanud valitsuse programmi­ dele ja pangalaenule puudujäägi katteks.

Loodame uue pandee­ mialaine ärahoidmisele ja ma­ janduse järjekindla avanemisele, et Eesti Maja saaks uksed uuesti lahti teha ja olla kogunemispunktiks järgmise pea kahe aasta jooksul Toronto eestlastele.

Edaspidist infot taasavamise, üleminekuperioodi ning aastapeakoosoleku kohta tuleb peatselt.

EESTI MAJA JUHATUS

Fotod: Margit Nestra

Algas SUVEKODU Metsakodus Pühapäeval, 2. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel rootsieestlaste lastelaager SU­­ VEKODU Metsakodus. Laa­g­ ris on käesoleval aastal COVID-19 pandeemia tõttu tavalisest paarkümmend last vähem. 52 last kümblevad eesti keeles kaksteist päeva.

Liikumispiirangutega ajal on vajadus oma kogukonna laste­ laagri järele eriti selgelt tun­ da. Lastelaager SUVE­ KODU on toimunud 71 aastat, esial­ gu Gotlandil Ojamaal, 1997. aastast Lääne-Rootsis Metsa­ kodus, Tidani jõe kaldal. Laa­ ger on nutiseadmete vaba.

Sarnased pikkade traditsioo­ nidega laagrid, mis tegutsevad eestlaste endi poolt ehitatud vabaõhupiirkondades, on säili­ nud ka Inglismaal, Kanadas ja USA-s, kuid olukord pandee­ miaga on sundinud laagrid ära jätma.

Enamus laagrilastest on Stock­ holmi Eesti Kooli õpila­ sed, kes käisid koolis ka pan­

Jõekäärul toimusid minitalgud Kuigi Covid-19 pandeemia on selle aastase Jõekääru laagri­ tegevuse võimatuks keeranud, see veel ei tähenda et laagri töid saab tegemata jätta.

Mõned laagriperest on jõud­ nud kohale tulla, et abistada nende laagritööde tegemisega ning samas järgides omavahe­ lisi distantsihoidmise juhiseid.

18. juulil kogunes tööhuvili­ si, et üles seada postidest aed, mis eraldab Jõekääru põhja­ poolse piiri riigiteedest. Tööli­ (Järgneb lk. 3)

deemia puhangu haripunkti ajal, kui Eestis olid kõik lapsed dis­ tantsõppel. Laste vanusepiir on 8-14 aastat. Laagri 16-liikme­ line personal koosneb sellel ­aastal vaid rootsieestlastest.

Laagripäevi sisustatakse põ­ nevate päeva- ja ööluuremän­ gude, looduses üleelamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käelise tegevuse, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuuri­ kohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tege­ vustega. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripärandit

kui ka tutvustatakse uuemaid kultuurisuundi Eestis.

Eesti laste suvekodude korral­damise traditsioon Rootsis sai alguse 1946. aastal. Esi­me­ ses suvikodus Saltvikis Hudiks­ valli lähedal osales kahes vahe­ tuses kokku 121 last. Suvekodu Metsakodus on ainus paljudest suvekodudest üle Rootsi, mis on tänaseks alles jäänud. Suve­ kodu toimub Stockholmi Eesti Huvikooli korraldusel koostöös Eesti Skaudijuhtide Ühinguga Rootsis.

SIRLE SÖÖT Suvekodu laagrijuhataja

2

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ja dollar valitseb Mitte mõistus tervise huvides. Juttu Toronto linna suurimast mullist, milleks on kujunenud 1 368 numbrikohaga Royal York hotell, ainult selleks, et ajal, kui ilmatu suurte trahvidega karis­tatakse lihtsurelikke, kui neid on koos enam kui valikuliselt määratud arv, kinnitavad elukutselised sportlased kapita­ lismis olevaid topeltstandardeid. Trahvitakse, kui maski pole ees, nõutakse neid korterimajade trepikojaski.

Selleks, et saaks profihokiliiga NHL aasta lõpuni viia, mängida vajalik arv mänge, on silmatorkavalt kinnitatud, kuidas Jupiterile lubatakse, mida härgadele mitte. Nimelt 1929. aastal avatud hotell on isoleermull – sõna, mida isegi hokiliiga tarvitab. Ilma mingi tagatiseta, et tervist kaitsta, elusid hoida.

Ainult selleks, et nende mänguaasta hukka ei läheks, on Torontosse isoleeritud ehk õigem ütelda lootuses isoleerida, tervenisti osa 11 NHLi meeskonna mängijad, treenerid, vajalik personal. Ainult selleks, et oleks ka tänavu Stanley karika võitja. Meelelahutus spordi jälgimise nimel on hiigeläri. Toob kasumeid tohutuid, mängijad miljonärid.

Kõik pole Royal Yorgis – osa neist on CNE näituseväljakul uues Hotel X’is. Kuna seal on ka võimalik propaganda nimel neid eraldi hoida. Sealt saab sportlasi turvaliselt, vältides linnakodanikke, bussiga viia Scotiabank spordihalli, kus toimub mitu mängu päevas. Teised, ülejäänud 11 meeskonda läänepoolsest Kanadast ja USAst on Edmontonis, kus toimuvat ka finaal. Plaanikohaselt.

Kuidas saavad aga pulbitsevast Toronto südalinnast sportlased hotellist jääle? Ettenägelikud arhitektid ehitasid Royal Yorki kavandades ka tunneli Front Street’i alla, riigi suurimasse vaksalisse Union Stationisse. Sealt juba saab PATH süsteemiga sihtkohta. Mis aga vajab teiste inimeste eemaldamist sellest. Teisisõnu on astutud erakordseid samme sel­ leks, et miljonärid saaksid üksteist müksata. Ja all-linnas elav töötaja kannatab, peab valima teise raja. Kuid voonakesed loodetavasti lepivad sellega.

Aga jääl – mine ja kas või sülita, nagu hokimängijad teevad tihti, kas pingilt lirtsti või kakeldes, piiskadega teisele näkku.

Istu kõrvuti semuga, mida meie ei tohi.

Hämmastav, mida tehakse eliidi huvides. Muidugi, fanaatikud rõõmustavad – lõpuks on midagi ka teles vaadata peale halbade uudiste. Kuid keegi ei saa ennustada, mida spordis olev lähikontakt toob. Toronto koondise paremaid mängijaid Auston Matthews on koroonaviirust põdenud. Keegi aga ei tea, kas ta ei anna seda siiski, pärast karantiinis olekut, edasi.

Kuid jääl ta on, ei tea keegi, kuidas ta teistega hotellis hiljem semmib. See on kaitsemull? Andke andeks, prioriteedid on valed, kui määrab elu the almighty dollar.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 31

Euroopa Liit rakendab esmakordselt kübersanktsioone

met, sealjuures kujutanud ohtu Euroopa Liidu intellektuaal­ omandile.

Euroopa Liit otsustas 30. juulil esmakordselt rakendada kübersanktsioonirežiimi kuue isiku ja kolme juriidilise üksuse suhtes, kes on olnud seotud Euroopa Liidu või sel­ les paiknevate rahvusvaheliste organisatsioonide vastaste kü­­ beroperatsioonidega. Sankt­ sioo­nid puudutavad Keemi­a­ rel­ vade Keelustamise Orga­ nisatsiooni (OPCW) vastu suunatud küberründekatse ning rünnakute WannaCry, NotPetya ja Operation Cloud Hopper kordapanijaid.

Eesti oli antud otsuse ettevalmistamisel juhtrollis koos

Varasemalt on Eesti mitmel korral mõistnud hukka või aval­ danud muret riikide vastutus­ tundetu käitumisele küberruu­ mis. Eesti välisminister on 2018. aasta veebruaris hukka mõistnud Vene Föderatsiooni te­ gevuse seoses NotPetya poolt korraldatud küberrünnakuga ning oktoobris 2018 avaldas välisminister t­ oetust Suur­ britanniale ja Hol­landile riikide küberruumis ­vastutustundetu käitumise vastu seismisel. Det­ sembris 2018 avaldas välis­ ministeerium muret seoses Hiina pahatahtliku tegevusega küberruumis. (VMPT/EE)

väikese rühma ELi riikidega.

See on esimene kord, kui Euroopa Liit rakendab 2019. a kinnitatud piiravaid meetmeid, mille raames saab küberünnete korraldajatele seada reisipii­ ranguid ja külmutada rahalisi vahendeid.

Sanktsioneeritud isikute ja juriidiliste üksuste tegevus on põhjustanud Euroopa Liidule märkimisväärset kahju ja ma­ janduslikke kaotusi ning õõ­ nestanud Euroopa Liidus paik­ nevate rahvusvaheliste institut­ sioonide või Euroopa Liidu terviklikkust, julgeolekut ja ­ ­majanduslikku konkurentsi­või­

Eesti ristimetsade päästmiseks pöörduti valitsuse poole Eesti kagupiirkonnas matuse­ kombestikus olulisel kohal olnud ristimetsad on hävi­ misohus. Viimasel nelja aasta jooksul on 22 ristimetsast metsaraie tulemusena alles jäänud kaheksa. Ainulaadse kultuuripärandi säilitamiseks pöörduti taas valitsuse poole.

Ristimetsad on tekkinud pika aja jooksul. Matusetraditsiooni kohaselt peatuti leinarongiga enne kalmistule jõudmist sobili­ ku metsa juures ning lõigati puutüvele ristisümbol. Taolistest ristipuudest kujunesid ajapikku ristimetsad, mille kadumist nüüd tahetakse peatada.

Rahvusringhäälingule antud intervjuus selgitas Tallinna üli­ kooli humanitaarteaduste insti­ tuudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju ­ Kõivupuu: ,,2016. aasta kaar­ dirakendusele oli kantud ja ülevaadatud enam-vähem 22 ristimetsa sellist metsatukka, kuhu kohalik rahvas on vii­ mased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud. Sellest on prae­ guseks säilinud põhimõtteliselt kaheksa.

Osaliselt on hävinud kaheksa

ja täielikult on hävinud kuus ristimetsa ja seda sisuliselt nelja aasta jooksul. Ja kuna neid ris­ timetsi on väga vähe jäänud, siis graafik või arvandmed näi­ tavad ilmselgelt, et kuigi käes­ oleval aastal 2020 esimese ajaloolise loodusliku pühapaiga­ na sai riikliku kaitse Rosma ris­ timets, siis kahtemata see tempo ristimetsade kaitse alla võt­ miseks praegusel kujul ei ole piisav,“ lisas Kõivupuu.

Pöördumises ministeeriumide ning muinsuskaitse- ja keskkon­ naameti poole palutakse peatada käimasolevad raied ristimetsa­ des ja võtta allesjäänud paigad ajutise riikliku kaitse alla. ,,Tõesti, ajutine kaitse on vajalik kehtestada ajaks, mis ­ kulub ristimetsade nii-öelda mälestiseks tunnistamiseks või siis vastavalt ka sellele, et me ei tunnista seda mälestiseks. Teist võimalust lihtsalt ei ole, sest ma näen 20 aasta jooskul, kui ma selle teemaga olen tegelenud, selle tava mitte hääbumist koha­ like inimeste hulgas, vaid ma näen selle tava hävitamist meie metsapoliitka kontekstis,“ rääkis Kõivupuu ERRile. (ERR/EE)

Reformierakond jätkab erakondade populaarsustabeli tipus

Olümpiarõngaste originaaljoonis müüdi 185 000 euro eest

Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di tellitud Norstat Eesti viima­ tisest (7. juuli kuni 3. august) küsitlusest selgub, et jätkuvalt on populaarseim Reformiera­ kond, toetust on kasvatanud EKRE. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,7%, Keskerakonda 23,4% ja EKRE-t 17,2 % valimisõiguslikest ko­ danikest.

Erakondade toetusprotsenti­ des ei ole nädalaga erilisi muu­ tusi toimunud, kuid pikemaaja­ liselt on näha, et jätkub mai lõ­ pus alanud Reformierakonna kerge tõusutrend ning juuli esi­ meses pooles alla 16 protsenti

Kaasaegste olümpiamängude looja Pierre de Coubertini joo­­ nistatud olümpiarõngaste ori­ ginaaljoonis müüdi Cannes’i oksjonimajas 185 000 euro eest.

Originaaljoonis on 21x27,5 cm suurusel valgel paberil ning sel on ka de Coubertini auto­ gramm.

langenud EKRE toetus on tõus­ nud taas üle 17 protsendi. Kes­k­ erakonna toetus nädalaga ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond 9,1, Eesti 200 seitsme ning Isamaa

Eesti uue ühenderakonna nimeks saab Eesti Tulevikuerakond Kolme nädala jooksul otsisid Elurikkuse Erakonna ja Eesti Vabaerakonna liikmed nime uuele ühenderakonnale, välja valiti nimi Eesti Tulevikuera­ kond, lühendiga TULE. Kahe erakonna liikmed pak­ kusid välja üle saja erineva nime, mis viies valikuvoorus läbi hääletati ning Eesti Tule­ vikuerakond võitis ülekaalukalt 19 punktiga. Kokku osales viimases hääletusvoorus 12,7 protsenti kahe erakonna liik­ metest ning valiti 10 nime ­vahel. ,,Kahe erakonna liikmed v­alisid uuele ühenderakonnale hea ja sobiva nime, sest julgen väita, et mõlemad erakonnad soovivad aktiivselt just Eesti tulevikku kujundada, mitte nii­ ­ võrd olemasolevas kinni olla ning pisimuudatustega tegele­ da,“ ütles Toomas Trapido.

Elurikkuse Erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühine üld­ kogude toimumine on planeeritud 20. augustiks Tartusse. (ERR/EE)

Kaasaegsete olümpiamän­ gude asutaja lõi 1913. a viis omavahel ühendatud rõngast – sinine, kollane, must, roheline ja punane rõngas valgel taustal, sümboliseerimaks Aafrikat, Ameerikat, Aasiat, Euroopat ja Okeaaniat. De Coubertin tutvus­ tas rõngaid 1913. aasta augustis Olympic Review väljaandes.

Uus olümpiasümbol ja lipp olid esmakordselt avalikkuse ees 1920. a Antwerpeni olüm­ piamängude avatseremoonial.

(ERR/EE)

5,7 protsendiga. Viimastel näda­ latel on 1,5 % võrra langenud Eesti 200 toetus.

Koalitsioonierakondade toe­ ta­jaid on kokku 46,3 ja oposit­ sioonierakonde toetajaid 41,8 % vastajatest. (ERR/EE)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kolmapäevase seisuga oli Kanadas registeeritud 118.187 COVID-19 haigusjuhtu. Nagu on öelnud terviseametnikud, võib pandeemiaga tegelemine püsida edasi vaatamata selle­le, kas tuleb vaktsiin või mitte: terviseametnikud on valmis tegelema viiruse olemasolu ja leviku tõkestamisega eeloleva­ tel aastatelgi.

Millal vaktsiin tuleb, sõltub mitmetest asjaoludest; et saada heakskiitu kasutamiseks, peab see olema läbinud erinevate faasidega testimisprotsessi – töö selle nimel käib. Nii et päris tavapärasesse ellu naasmine paistab ikka veel kaugel olevat.

Ontarios oli pühapäev kol­ mas päev, kui registeeritud COVID-19 uusi haigusjuhtu­ meid oli taas üle 100. Püha­ päeval oli see arv 116, laupäe­ val 124 ja reedel 134. Minnes tagasi eelmise nädala keskpaika, olid kahel päeval vastavad arvud aga kahekohalised: neljapäeval 89 ja kolmapäeval 76. Alates esmaspäevast on aga arv olnud taas alla saja: nädala esimesel kolmel päeval vastavalt 88, 91 ja 86. Kolmapäeval ei registeeri­ tud provintsis ühtki COVID-19 surmajuhtumit. Haigusjuhuste üldarvuks Ontarios oli kolma­ päevaks 39.714.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval ja teisipäeval 123 ning kolmapäeval 155 uut COVID-19

juhust, viies provintsi üldarvu 60.000-le. Tervise­ametnike sõ­nul on olukord provintsis kontrolli all. Sise- ja väliskogunemistel osalenute arvu on provintsis tõstetud nüüd 50-lt 250 peale, aga see puudutab kohti nagu ­teatrid, kontserdi- ja kinosaalid ning religioossed paigad, ent mitte privaatseid kokkusaamisi kodudes, mille piiriks on ikka 10. Kogunemised peavad toimu­ ma mõistagi rangeid tervise­ reegleid järgides.

Provintsi terviseminister Christian Dubé palub puhkuselt tagasi saabunud quebeclastel, kes puhkusel olles võib-olla COVID-19 ennetusmeetmeid ei järginud, end viiruse suhtes ­testida lasta.

New Brunswicki provints teatas esmaspäeval, et neil pole praegu ühtegi aktiivset CO­ VID-19 haigusjuhtumit. Kokku oli provintsis 3. augusti seisuga registreeritud juhuseid 170, kellest kaks surnud ja ülejäänud paranenud. Provints on praegu osa nn. Atlandi mullist, mis lubab Atlandi-äärsete provint­ side elanikel reisida regiooni piires, ilma et peaks saabudes minema 14-päevasesse karan­ tiini. Alates 1. augustist avas provints oma „mulli“, lubades Quebeci provintsi mõnede re­ gioonide elanikel, kes elavad piiri lähedal, teha päevaseid külastusi provintsi – eelneva

registreerimisega ja teatud tingi­ mustel.

Nova Scotias ei registreeritud esmaspäeval ühtegi uut haigus­ juhtu ja kaks neljast aktiivsest juhtumist oli lahenenud. Pro­ vint­ sis oli selleks päevaks hai­ gusjuhtumeid registreeritud kok­ ku 1071, surmasid 64.

Newfoundlandi ja Labradori provintsis oli pühapäevaks möö­ dunud terve nädal ilma uute haigusjuhtumiteta. Juhuseid oli selleks päevaks provintsis kok­ ku 266 ja surmasid 3.

Prince Edward Islandil re­ gistreeritud 36-st haigusjuhusest on kõik paranenud. Saare­ provintsis on toimumas juba ka mõningaid väiksemaid üritusi, näiteks mitmesuguseid kont­ serte, mida saab nautida füü­ silise distantsi reegleid ja ter­ visemeetmeid järgides. Saarel on tavapärasest suvest vaiksem: külastajaiks vaid teiste Atlan­diäärsete provintside rahvas, hooajalised elanikud ja saarel elavate inimeste pereliikmed, kel on lubatud provintsi külasta­ da.

Suvi veel kestab, ent paljude pilgud on suunatud juba sep­ tembrikuusse ja algava koo­ liaasta suunas. Kanada provint­ sid tulevad järjest välja oma plaanidega eelolevaks kooliaas­ taks, andes lapsevanematele (Järgneb lk. 13)

Pärnus avati Esimesel poolaastal on Eesti kodakondsuse saanud ligi 400 inimest Kaitseliidu maleva Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on Eesti valitsus and­ nud Eesti kodakodsuse 391 inimesele, kellest 273 olid varasemalt määratlemata ko­ dakondsusega.

Juuli alguse seisuga on valit­ sus keeldunud kodakondsuse andmisest 33 juhul.

Tänavu on kõige rohkem saanud Eesti kodakondsuse varasemalt määratlemata koda­ kondsusega inimesed. 83 korral anti kodakondsus varasemalt Venemaa kodakondsusega ja 10 korral Ukraina ­kodakondsusega inimesele.

Vähem populaarsete päritolu­ riikide hulgast anti seitsmel kor­ ral kodakondsus varasemale Pakistani kodakondsele, kolmel inimesel oli varasemalt Valge­ vene, kolmel Läti ja kolmel Armeenia kodakondsus.

Eesti tõstatas ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa agressiooni Gruusias

Välisminister tõi välja, et Venemaa üritab jätkuvalt ni­ hutada piire ja õõnestada oma naabri suveräänsust. Jätkuvalt on okupeeritud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mis on Gruusia lahutamatud osad.

Pärast kohtumist tegid Eesti, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik koos aastateks 2021–2022 valitud liikmete Iirimaa ja Norraga ühise pres­ siavalduse, milles väljendasid muret piiristamise protsessi ­võimendumise üle viimase aasta jooksul, sealhulgas pandeemia ajal. (VMPT/EE)

Koos Ameerika Ühendriikide, Belgia, Saksamaa, Prant­ sus­ maa ja Ühendkuningriigiga tõstatas Eesti 5. augustil Julgeolekunõukogu ametlikul kohtumisel Venemaa Gruusiavastase tegevuse. „Sel nädalal möödub 12 aas­ tat Venemaa agressiooni algu­sest Gruusias. Pidasime oluliseks juhtida Julgeolekunõu­kogus rahvusvahelise kogukonna tähe­ lepanu sellele, et Venemaa agressioon Gruusias ei ole kuidagi raugenud,“ sõnas välis­ minister Urmas Reinsalu.

Eesti kodanikuks sai ka kaks varasemalt Ameerika Ühend­ riik­ ide kodakondsust omanud, kaks varasemat Türgi kodanik­ ku ning kaks endist Sri Lanka kodanikku, üks varasemalt Aseirbaidžaani, üks Hiina ja üks India kodakondsust omanud inimene. (ERR/EE)

taasloomise aastapäeva auks mälestustahvel

Kaitseliidu Pärnumaa maleva taasloomisest möödus 5. augustil 30 aastat ning selle auks avati kolmapäeval Pärnu kuursaali fassaadil asjako­ hane mälestustahvel.

Tseremoonial võtsid sõna kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur ja erukolonel Hannes Toomsalu.

Mälestustahvel on Eesti reservohvitseride kogu (EROK) Lääne osakonna tänukingitus Pärnumaa malevale.

Tahvli valmistamise ning paigaldamise kulud kaeti Pär­ numaa reservohvitseride poolt annetustena kogutud vahendite arvelt. Pronksehisega mälestus­ tahvli on valmistanud skulptor Ülo Kirt. ,,Kaitseliit on läbi aegade ol­ nud Eesti riigikaitse vundamen­ diks ja kasvulavaks ning sellest tõdemusest on ka kantud meie eriline tähelepanu organisatsioo­ nile nii olulise tähtpäeva suh­ tes,“ sõnas EROK-i Lääne osakonna esimees ja endine ­ kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik reservmajor Mehis Born.

Pidulikule tseremooniale järgnes seminar, kus ettekan­ netega esinesid kaitseliidu vanematekogu esimees reserv­ ­ kindralmajor Neeme Väli ja kaitseliidu õigusnõunik reserv­ leitnant Marek Ranne. (PPM/EE)

Beirutis toimunud hiigelplahvatustes hävis sadam ja suur osa linnast Teisipäeval kärgatanud hii­gel­ plahvatuses hävines suur osa Liibanoni pealinna Beiruti sadamast ja selle ümbrusest.

Surma sai vähemalt 135 ja kan­ natada 5000 inimest, vahendas Al Jazeera Liibanoni president Michel Aouni teadet. Kodutuks jäi plahvatuse tõttu 300 000 inimest. Linna kuberneri Mar­ wan Aboudi sõnul ulatub plah­ vatuse kahju hinnanguliselt kolme kuni viie miljardi dollari­ ni. Sadamas kärgatanud plahva­ tus tõi purustusi umbes poolele linnast.

Liibanoni julgeolekujuht Ab­ bas Ibrahim ütles, et vahejuhtu­ mi võis põhjustada äärmiselt plahvatusohtlik materjal, mis

konfiskeeriti mõni aeg tagasi ühelt laevalt ja ladustati sada­ mas. Kohaliku telekanali LBC andmetel oli tegemist ammoo­ niumnitraadiga.

Liibanoni peaminister Has­ san Diab selgitas hiljem, et õhku lendas 2750 tonni am­ mooniumnitraati, mida hoiti sadama laos.

Suurem plahvatus oli nii võimas, et seda oli kuulda ja tunda Beirutist üle Vahemere rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel asuval Küprosel. ­ Teisest plahvatusest jäädvus­ tatud videos on näha hiiglaslikku tulekera, millele järgnes linna läbistanud võimas lööklaine.

(ERR/CTV/EE)

Läti soovib ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saada

Jõekäärul…

Läti töötab ÜRO Julgeole­ kunõukogu mittealaliseks liik­ meks saamise nimel, teatas esmaspäeval riigitelevisioon.

Läti ei ole Julgeolekunõu­ kogus kunagi olnud, nüüd kan­ dideerib ta 2025. a valimistel mittealalise liikme kohale.

Lätil on Julgeolekunõukokku pääsemiseks vaja ÜRO 193 liik­ mesriigist vähemalt kahe kol­ mandiku ehk 129 riigi toetust.

Läti presidendi sõnul on see suur väljakutse, sest enamik maailmast ei tea Lätist palju. ,,Läti tuntuks tegemiseks on vaja palju tööd. Mitte Läti kui sellise, vaid selle, mida Läti soovib, milline oleks tema panus. See peab huvitama neid 129 riiki, sest miks nad muidu Läti poolt hääletaksid,“ ütles Levits.

(Algus lk. 1)

sed olid Linda Lillakas, John Flannery, Heikki Kolga, Heikki Novek, Valdeko Novek, Mart Põldma, Markus Põldma ja Eerik Valter. Tööga sai sujuvalt ühele poole, tekitades võimalust paika kaevata teisigi poste, mis laagrialal vajasid uuendamist.

Loodame tulevikuski eri projekte läbi viia ja siinjuures ­ palume huvilistel ühendust võt­ ta (joekaaru@hotmail.com), et saaksime Jõekäärul organiseeri­ da veel toredaid, ühiseid ja va­ jalikke tööde läbiviimist!

Läti sai ÜRO liikmeks 1991. aastal. ÜRO Julgeolekunõukogu koosneb viiest vetoõigusega alalisest liikmest – USA-st, ­ Prantsusmaast, Venemaast, Hii­ nast ja Suurbritanniast – ning kümnest kaheks aastaks valita­ vast ajutisest liikmest. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Nr. 31

Nädala portree

Dr. Peeter Põldre: „Tagasiside arstile või õpetajale võib saabuda aastaid hiljem“ Olete lõpetanud Toronto Ülikooli arstiteaduse alal, samuti haridusteaduskonna ja täiendanud end mitmetes ülikoolides. Olete töötanud nii arstina hematoloogia erialal kui ka õpetajana – koolitades tulevasi arste ja saades 2005.a. meditsiiniprofessori tiitli. Mis on olnud kõige rohkem rõõmu ja rahuldust pakkuvamad momendid Teie huvitava karjääri jooksul?

Lõpetasin arstiteaduskonna 1978. aastal ja 20 aastat hiljem teenisin doktorikraadi haridus­ teaduskonnas Torontos. Ladina keeles docere tähendab õpeta­

Dr. Peeter Põldre College of Physicians and Surgeons of Ontario (CPSO) presidendina.

Eesti Korporatsioonide 100.a. juubelil.

Liidu

ma. Arst põhimõtteliselt õpetab patsiente. Läbi raske haiguse, näiteks nagu verevähk, on arsti kõige tähtsam ülesanne toetada ja seletada rahulikult ja ausalt.

Professor õpetab noori arste.

See on raske elukutse ja nõuab ka, et õpetaja toetab ja seletab hästi. Tagasiside arstile või õpetajale tihti ei ole otsene, vaid juhtub aastaid hiljem, kui endine õpilane on ise kõrgel tasemel ja tunnistab, et sinu õpetus oli temale väga tähtis.

Olin väga õnnelik, kui mind nimetati 2004. aastal Toronto meditsiiniosakonna Teacher of the Year. Ja lõpuks, 2018. aastal dekaan määras minule tunnus­ tuse – emeriitprofessor.

Oma pikaajalise karjääri kõrvalt tegevarstina olete tegelenud ka administratiivse tööga ja töötanud paljudel juhtivatel kohtadel – Sunny­ brooki haiglas ja mujal. Teie 2019. aasta positsioon oli College of Physicians and Surgeons of Ontario (CPSO) president. Millised on selle suure rolliga kaasnevad iga­ päevased ülesanded?

Sunnybrooki haiglas olin esimene hariduse asepresident ­ (Vice President Education) 1994-2010 ja ka Toronto üli­ koo­li esimene Academy Director (1994-2004). Alates 2004 olin Vice President Medical Pro­ fessional Practice kuni 2011.

Läksin haigla juhtivatest rolli­ dest erru, kuni mind valiti Toronto arstide poolt CPSO nõukogu liikmeks. CPSO asu­ tati aastal 1866! Ta reguleerib kõiki Ontario 41,000 tegevarsti.

Presidendi amet kestab ühe ­aasta. Ta on nõukogu esimees ja korraldab 18 koosolekut aastas.

President toetab Registrar’i rolli. Minu aastal koostasime ­ uue strateegilise plaani, mis kestab kuni 2025. Uuendasime ­ kõik juhtnöörid ja tegutsemis­ viisid (policies), millest kõige tähtsam oli seotud tervishoiu jätkuvusega (continuity of care).

Sellel teemal pidasin mitmed loengud. Presidendina oli mul suur au Londonis, Sudburys ja

Turistina Ateenas.

Torontos ametlikult tervitada ­arstiteaduskonna lõpetajaid uute arstidena. Presidendi allkiri on ka ametlikult selle aasta uute arstide loadiplomil.

Lisaks oma professionaal­ sele tööle olete alati olnud väga tegev ka Kanada eesti ühiskonnas: Eesti Sihtkapitali Kanadas ja Peetri kiriku juures ning korporatsioonis Vironia, kui nimetada vaid mõnda. Kuidas olete seda kõike jõudnud? Õhtuti ja nädalavahetustel leiab ikka aega. Kolme koosole­ kuga igas kuus saab hakkama.

Need tegevused on seotud ühise eesmärgiga, nimelt eestluse kasv Kanadas. Pean ka kiitma neid kolleege, kellega olen üle aastate suhelnud. Sellest tege­ vusest on ka tulnud mitmed ­huvitavad fotoüritused.

Eesti Elu vabatahtliku fotoreporterina jõuate külas­ tada paljusid üritusi, samuti teete imekauneid looduspilte ja olete osalenud fotonäitustel.

Kuidas sai alguse Teie huvi fotograafia vastu?

Isal oli Rootsist ostetud foto­ kas, mida kasutasin, kui olin noor poiss. Sellest ajast on minu huvi fotograafia vastu kiiresti kasvanud. Kui lapsed sündisid ja kui hakkasime rei­ sima, oli fotokas alati kaasas.

Aastal 2005 ostsin esimese ­digifotoka. Trükitud piltide kulud kadusid ja sain palju eksperi­ menteerida. Kui Kai Kiilaspea usaldas minule Eesti Elu mee­ diapassi, andis see minule jul­ gust ja olen proovinud korrali­ kult säilitada meie ühiskonna tegevust. Olen olnud neljal laulu- ja tantsupeol ametlik ­ fotograaf. Samuti võtsin osa ­ president Ilvese visiidist 2013 Ottawas ja Torontos ja olin Eesti meeskonna fotograaf 2017.a. Invictus võistlusel, kui need toimusid Torontos. Aga eriti rõõmu pakuvad minule ­ kohalikud tegevused lastega, ­ laulukooridega ja rahvatantsuga.

Pandeemia ajal hakkasin mak­ ro-objektiiviga lilledest pilte tegema ja loodan, et need foto­ galeriid toovad ka rõõmu.

Teie pere on väga eesti­ meelne, kuigi abikaasa ei ole eestlane. Kuidas olete saanud oma peres eestluse vastu nii suurt huvi tekitada ja üleval hoida?

Kui lapsed olid noored, oli vanaema Herta suureks toeks nendele eestlaste lasteaiaks ja pühapäevakooliks. Minu abi­ kaasa Kathy sai varakult aru, et eestlastega oli tore suhelda.

Eriti vaimustav tema jaoks oli Jõekäärul olla meditsiiniõena, kui tütred Kristina ja Anneliis võtsid osa 1997. aastal esime­ sest immersiooninädalast. Jõe­ kääru on olnud eriti tähtis ka laste sõprustele eestlastega. Kui nad astusid ülikooli, on korp!

Amicitia laiendanud nende eestluse tegevust. Oleme kõik Eesti kodakondsusega.

Fotograafina Jõekääru 60.a. juubelil.

Koos perega CPSO presidendi õhtusöögil 2019.a.

Kas Teil on ka Eesti kollee­ gidega professionaalseid side­ meid?

Viimasel ajal mitte, aga 1990 kuni 1994 tegin mitu kor­ da Tartu Ülikooli kolleegidega koostööd. Olin Toronto arstitea­ duskonna dekaaniga koos pro­ fessor Ülo Ambusega koostöö külaskäikudel ja pidasin mitu loengut hematoloogia ja arstide eksamite protsessi teemadel.

Eestis on tänapäeval hemato­ loogia väga kõrgel tasemel.

Suur aitäh huvitava in­tervjuu eest, dr. Põldre.

Lõpe­ tuseks küsiksin, millised

on Teie lähema aja plaanid ja kui pandeemia saab üle, kas plaanite taas mõnd huvi­ tavat reisi?

Lennupilet ja hotell on juba broneeritud Eestisse, siis Lõu­na­Karoliinasse golfi mängima ja siis Namibiasse safarile. Aga kõik oleneb pandeemia olukor­ rast ja riigi seadustest. Eks loota saab.

Jääkarud võivad aastaks 2100 välja surra

maail­ ma äärealal – kui jää kaob, pole neil enam kuhugi minna.

Kliimamuutuste tulemusena võivad jääkarud sajandi lõpuks välja surra, vahendas CTV hommikuprogramm sel nädalal.

Rahvusvaheline looduskait­ seliit (IUCN) on kuulutanud jääkaru väljasuremisohus liikide hulka ja liigi kadumise peamise põhjusena on välja toodud kliimamuutusest tulenevaid mõ­ jusid.

Toronto Ülikooli teadlane Peter Molnar on esile toonud, et jääkarud elavad niigi juba

Küsis: KAIRE TENSUDA Fotod Peeter Põldre erakogust

(Vaadake ka Peeter Põldre uut putukafotode-galeriid Eesti Elu veebilehel; www.eestielu.ca)

Teadlaste sõnul on osa jääka­ rupopulatsioone juba väljasure­ mise äärel, sest Arktika jää su­ lab. Jääkaru kui lihasööja vajab jääd hülgepüügiks.

Jääkarudele elutähtis merejää on ookeanipinnal hulpiv jää­ tu­ nud merevesi, mis tekib ja sulab vastavalt polaaraastaaegadele.

Osa jääst jääb aga läbi aasta alles ning pakub jääkarudele, ­ hüljestele ja morskadele elupai­ ka. See pidevalt alles jääv osa jääst on alates 1970. aastate ­lõpust iga kümnendiga 13 prot­ senti kahanenud. (CTV/ERR/EE)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Vabadus, see vabadus Lauri Vahtre (Ilmunud Postimehes, siin aval­ datud Postimehe ja autori lah­ kel nõusolekul.)

Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel see, kes on kogenud, mida tähendab olla vabaduseta. Ning kes on tund­ nud vangist vabanemise joovas­ tust. Balti ketis seistes skan­ deerisime: „Vabadust! Vaba­ dust! Vabadust!“ Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et skandeeriksime: „Vabandust!

Vabandust! Vabandust!“ Nad näitavad aktiivselt eeskuju ja nõuavad, et nendega ühinetaks.

Me olevat kõik väga süüdi.

Kuidas oleme kõigest kolme­ kümne aastaga nii kaugele jõud­ nud? Balti ketis nõudsime vaba­ dust, aga me nõudsime selle taga eeskätt oma rahvust, ise­ olemise õigust. Need kaks langesid kokku, üks polnud ­ mõeldav teiseta. Balti ketis ei seistud soovahetusoperatsioo­ nide riikliku rahastamise nimel, vaid selle nimel, et eesti lapsed eesti keeles rääkimise eest enam

peksa ei saaks. Kui veidi liht­ sustada. Aga umbes nii see oli, eesti rahva lükkas käima ikkagi reaalne oht Eestis vähemusse jääda. Ja kui me tollal julgesime oma rahva eest välja astuda, siis peab meil olema julgust seda mäletada ja toimunud asju õigete nimedega nimetada, ka tagantjärele. Poliitkorrektsust põrgusse saates.

Kui olime oma rahvusliku vabaduse kõigi üllatuseks taas­ tanud ja laia maailma läksime, selgus paraku, et oleme oma paleuste ja põhimõtetega pisut vanamoodsad. Meid taluti, aga selja taga kirtsutati nina. Nat­ sionalistid. Kindlasti kibelevad nõrgemaid rõhuma. Sestap saa­ tis Lääne poliitiline establish­ ment, keda ei olnud meie rah­ vuse tapmine pool sajandit põr­ mugi häirinud, viivitamatult siia oma missioonid ja emissarid, kes pidid tagama, et me oma natsionalismis kellelegi liiga ei teeks.

Kiirelt kasvas ka Eestis peale põlvkond, kes teadis, mis Lää­ nele meeldib ja õppis kähku ära, kuidas rahvustundeid üle­ oleva muige saatel või ka ilma selleta põlastada. Põlastuse vun­ damendi moodustab peen ja mitmeharuline teooria, mille tüveks on marksistlik tees, et

KANADA PÄEVIKUST

Luuletamisest Läks aega, enne kui aru sain, et luuletamine on mõne poolt tõlgitud kui kas mitte luiska­ mise, aga siis tõele mitte näkku vaatamisena. Tavali­selt, kuna kardad vahele jääda.

Lihtsam on nii, kui tõde lau­ suda. Nii nagu meie häälte­ vähemusega valitud enamus­ valitsuse Kanada peaminister demonstreerib tihti, hämab ja vassib isegi. Kas otseselt luiskab, ei tea keegi.

Eitan kaljukindlat, et luuleta­ mine on negatiivne väljendus­ vorm. Mina, arvake mu ridadest siin, mida soovite, pole poliitik.

Vaid armastan sõnu, neid, kui oskan, kuidagi nii sättida, heade abil – ning neid on olemas tä­ nuks, – et teinegi aru saab. Ka peensusi, mõtete omadust edasi anda, mis, mõtlen just arusaa­ misele, on tänane defitsiit. Ning olen võtnud eeskujuks paljusid meie rahva andekaid mõtlejaid.

Lubage tsiteerida Hando Runnelit – „Täna ma luuletan läbi öö, see on lihtne, mehine töö, see on harras, tõsine öö,,.

Kes luuletust tunneb, poeet järgneb ridadega, et ta seda teeb, kuna abikaasa magab, ta ootab last, ja lisab – et väsiks see maailm vihkamast. Sellele peaks keskenduma. Vihkamisest on küll ja küll meie praeguses.

Ning siis realistlik Artur Alliksaar. „Ei ole paremaid,

halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu“. Hea fi­ losoofia, vajalik meeles pidada, kui nagu tihemini juhtub, kui tahab kops üle maksa minna.

Pingeid aga saab hea luulega maandada. Üks vilets lehemäärija, ra­ beledes öiste unepuudustega, pole kellegi keelemeister. Kuid kirjutab siiski. Nagu Runnel, ööpimeduse varjus. Haikusid.

Et haigutus kaoks ja langeks sinna mõtetepuuduseilma, mis on hea uni. Sürrealistlikult Laabani varjus, kuid kaugeltki isegi mitte korüfee maailma lähedale astudes. Kuna vaim vajab, vaim loob. Loeb uuesti ­ meie suurluuletajate klassikat.

Sõnarine, Eesti luule antoloogia neljas köites on haruldane allikas. Seal leidub valik 194 ­ autori loomingust ja hõlmab enam kui 350 aastat minevikku, mil ilmus esimene eestikeene trükisõnaline luuletus. Armas­ tust leida kuhjaga. Protesti ka kõvasti. Eks selle tõttu suur­ luuletajad luuletasid.

Esimese lõigus vihje poliiti­ kutele, kes luuletavad, mitte rii­ mis, vabavärsis, vaid rahvale eksisamme seletamas, sündis, kuna taas, juba kolmandat kor­ da, on peaminister eetikakomis­ joniülema luubi all. Ning ka ta majandusminister Bill Morneau.

Mõlemad on jõukad. Esimene tänu isa ja vanaisa rahakotile.

Ka ema, Margaret Sinclair

rahvused on kellegi huvides 19. sajandil sihipäraselt konstrueeri­ tud nähtused. Nende aeg olevat ümber ja nii nagu progressiivne inimkond peab vabanema kapi­ talismi ahelatest, nii peab ta ­vabanema ka rahvuse ahelatest.

Selle tüve ümber püüdleb päikest nüüd juba tuhat õit, üks ilusam kui teine, pakkudes tööd ja kuulsust tuhandetele aka­ deemilistele petistele.

Kõik see on kestnud juba aastaid ja asi, mille eest vaban­ dada, on ikka olnud rahvus.

Marksismi ja antirahvuslusega koketeeriv meedia on rahvus­ tundeid kord varjatumalt, kord avalikumalt, kuid järjekindlalt halvustanud, eesmärgiga ausa­ meelseid patrioote iga hinna eest solvata, pilgata, alavääris­ tada ja natsismisildiga õnnista­ da. Miks on see epideemilised mõõtmed võtnud?

Kuna rahvustunnete halvus­ tamine käis justkui vabaduse nimel, tekkis ohtlik illusioon, et vabaduse endaga on meil siiski hästi ja aina paremaks läheb. Et on vaid tekkinud ootamatu vastuolu vabaduse ja rahvuse ­ vahel. Pisut ajalugu tundev pseudoliberaal võis isegi ironi­ seerida: mis siin ootamatut on?

– juba Kingissepp teadis, et mis ühele iseseisvus, see teisele ike.

Ja et Vabadussõda, mis pidi justkui tooma vabaduse, tõi hoopis ahelad. Selline ironi­

seeri­mine laulaks aga nii ilmselt üht nooti stalinismi, küüdi­ tamiste, hävituspataljonide ja Rein Ristlaane kahe emakeele poliitikaga, et sedasorti leksika jäetakse kõrvale. Selle asemel heidetakse teravmeelset nalja rahvusliku rividrilli, kohustus­ liku kamasöömise ja emaduse kaelamäärimise üle, mida kur­ juse jõud kuskil organiseerivat.

Ja kui ei organiseeri, siis kind­ lasti tahavad organiseerida.

Mille eest neid peab tabama progressiivsete inimeste (st anti­ rahvuslaste) õiglane viha.

Trudeau on jõukast perekon­ nast, tema rikkust hinnatakse ligi $10 miljonile. Ning Mor­ neau varandus olevat viis korda suurem. Rikkurid lähevadki poliitikasse, prisket rahakotti tarvis selleks, et tagada parla­ mendis kohta. Kus samuti ­magus palk, hüvised ja pensioni teenimiseks ei peagi olema kaua rahvaesindaja.

Juttu nö heategevast organi­ satsioonist WE. Loodud Kiel­ burgeri vendade poolt, kes said isegi enne teismeliseikka jõud­ mist Kanadas meediatähtedeks, või­deldes rahvusvaheliste – mit­ te tingimata Kanadas – õigus­te eest. Heategev asutus definit­ siooni järgi sõltub toetustest, armuandidest. Ning ei pea ka ­ riigilõive maksma. Küll aga ­ makstakse palka seal olevate juhtidele, töölistele. Selle tõttu on ka raske mõnd, kõla järgi olulist, heategevat asutust toeta­ da kui ollakse teadlik, et pea­ mees, harva on ta naisterahvas, kompenseeritakse kuuekohalise palgaga. Mis on ju palju. Kui arvestada, et see on laekunud ­tihti peale kas tšervoonetsi või kümnekate annetustest. Palju väiksema palga inimese heldu­ sest. Ning neil jagub raha telekuulutusi nii valmistada kui nende eest maksta, paluda lisa.

Põhimõtteliselt vale.

Riik aga otsustas WEle suu­ nata tervenisti $912 miljonit, toetamaks õpilaste töösaamise programmi. Peaaegu miljardi.

Margaret Trudeau’le oli WE heategev asutus maksnud üle veerand miljoni dollari avalike

kõnede eest tulutoovatel üritus­ tel. Oma jõukusega oleks ta pi­ danud seda heast südamest tegema või äärmisel juhul palu­ ma vaid kulude katmist. Pea­ ministri vend Alexandre samuti sai raha avalike esinemiste eest.

Trudeau abikaasa vähemalt, ka WEga seotud, olevat seda vaba­ tahtlikult teinud. Ning kui riik otsustas tohutu rahasumma and­ mises WE’le, selleks et pan­ deemia ajal aidata õpilasi, ei näinud keegi konflikti?

Morneau omakorda lasi WE’l kinni katta reisikulud heategeva asutuse tegevusega seotud. Mis olid ühe vaesema inimese aastapalga suurused!

Kuna miljonär ju hoi polloiga ei istu, ikka esimeses klassis. Seep see häda rikastega on. Nad ei teagi, kuidas vaesed püksirihma tõmbavad koomale, töötavad kas või kahel kohal, et pere­ konda toita. Morneau vähemalt vabandas ja maksis selle enam kui 40 tuhande dollarise summa tagasi. Ei teadnud, et oli konf­ likt. Kas tõesti?

Pidagem ka silmas, et liht­ surelikel ei ole varandust, paljudel hetkel isegi töökohta, ­ eriolukorras. Sadu miljoneid, sadade-kümnete tuhandete pil­ dumine on selles kontekstis hämmastav.

Eetiliselt ei tohiks otseselt üksi poliitik või kaudselt ta perekonnaliige saada kasu mu­ ­ jalt kui riigiesindaja magusast palgast. Vabandusi ja seletusi on antud, aga pole need sugugi usutavad. See on see vale luule­ tamine, kui soovite.

Mitte ainult rahvus Paraku ei piirdu progressiiv­ sete inimeste viha rahvusega.

Rahvuse juurest jõuti nii Läänes üldiselt kui ka Eestis kiiresti muude nähtusteni, mis pidavat inimest ahistama ja tema vaba eneseteostust takistama. Näiteks sugu. Jutt ei käi sellest, miks ei võiks naine olla kooliõpetaja (mille üle vaieldi 19. sajandil) või kirikuõpetaja (mille üle vaieldi 20. sajandil), vaid sel­ lest, miks peab naine üldse ole­ ma naine. Karjuv ahistamine!

Selle küsimuse kiiluvees on välja arenenud omaette töös­ ­ tusharu, mis oskab ühekorraga väita, et sugusid pole olemas ja et sugu saab muuta.

Sama piirav kui sugu, on loomulikult ka rass. Jälle loogi­ line hookuspookus: rasse pole

olemas, aga black lives matter.

Tegelikult on piirav ja ahistav üldse kõik, mida on seni peetud looduse (bioloogia) poolt deter­ mineerituks. Miks peab inimene sündima naisest? Miks peab inimene sündima üldse teisest inimesest? Miks peab inimene surema? Karjuv ebaõiglus.

Miks sõltub inimese eksistents hapnikust, süsinikust ja vesini­ kust? Miks me ei võiks töötada näiteks räni baasil? Või veel parem – üldse mitte millegi baasil?

Bioloogia seljataga ootab järge füüsika. Füüsikaseadused on kahtlemata ahistavad. Gra­ vitatsioonijõud hoiab meid Maa küljes kinni ja selle vastu on inimkond kaua võidelnud, kus­ juures kohati isegi edukalt (kui mõelda lennumasinaile). Nüüd oleks aeg see iganenud piirang lõplikult kaotada. Mis meetodil, eks seda näeb. Aga hakatuseks tuleks hakata häbistama, see­ järel vangistama ja lõpuks huk­ kama neid, kes väidavad, et gravitatsioonijõud on alati ol­ nud, on praegu ja on ka tule­ vikus ning selle vastu ei saa ­midagi parata.

Ikkagi vabadus Viin asjad absurdi? Nii on minu kohta korduvalt väidetud.

Aga vabandust, sel viisil juba (Järgneb lk. 13)

Kuid enamusvalitsusega li­ beraalid loodavad, nagu alati, lühikese mäluga valijaskonnale.

Ei usuta nende seletusi hetkel, nagu näitab nende populaarsuse langus, kuid ajalugu on õpeta­ nud, et see muutub. Ja heatege­ vuse asutustega seotud rahade üle peaks olema rangem järele­ valve, eriti kui see riigilt tuleb.

Muide, kusagilt pole saanud lugeda, kui palju raha läheb Kielburgerite taskusse. Neil on küll teisi orasid tules, mis teenivad, on ettevõtted, aga vae­ valt, et nad heast tahtest igat sammu astuvad.

Kui juba uskumisest, siis lõ­ petaks luuletaja Eduard Krantsi sõnadega, tervikuna ta loomin­ gut „uus usk“: „kui juudast iskariotti // hõbetaalritega //seh­ kendamas nähti // seal ketsema­ ni aias // siis tõestas ta // et õige usu allikaks // võib olla üksnes raha // nii sündis rahausk // uus pühak sündis // ja siiamaani kandnud on // oma rahausust ristipuud“.

Piibli hoiatused mammona kummardamise vastu ei ole jõudnud vähemalt mõne polii­ tiku arusaamisse. Eetikakomis­ jonil ei ole võimalik tagandada valitsusejuhti ega majandus­ ministrit, ainult raporteid kirju­ tada. Valija peaks meeles pida­ ma neid väärsamme järgmisel korral, kui ta otsuse langetab, keda tahame Ottawas näha.

Võim ja raha, mõlemad ju afro­ disiakumid, lähevad pähe, süda­ metunnistuse hinnaga.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Nr. 31

Eestis tähistatakse Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva Armastatud helilooja Veljo Tormis tähistanuks 7. augustil oma 90. sünnipäeva. Sel aastal on aga esimene kord, kui suurmehe juubelit märgitakse ilma temata – Kuusalu vallas Aru külas ilmavalgust näinud helilooja lahkus meie hulgast 21. jaanuaril 2017 Tallinnas.

Siiski toimub 7. augustil ja nädalavahetusel Tormise auks mitmeid põnevaid muusikalisi ettevõtmisi. Nii on võimalik juba reede varahommikul kell viis! Tormise sünnipaigas Kõr­ ve­­ aial osa saada soome-ugri müsteeriumi ,,Lindude ärata­ mine“ etendusest. Dirigent Janne Fridolini ja hääleseadja Andreas Väljamäe juhatusel laulab Noorte Segakoor Vox Populi. Etenduse lavastajad on Anne Türnpu ja Eva Koldits.

Tartus kõlavad Tormise 90. sünniaastapäeva auks sealsel lauluväljakul päikesetõusust päikeseloojanguni tema muusi­ ka salvestused ja Fred Jüssi loo­ dushelid. Päev algab Vanemuise teatri orkestri kohapealses esituses mängitava O. Lutsu ­ ,,Kevade“ ainetel valminud fil­ mi süidiga ning pärast seda kõlavad plaatidelt Tormise ­koorilaulud, orkestriteosed, kammermuusika, džässi- ja elektroonikatöötlused jm. Teoste vahele on põimitud Fred Jüssi salvestatud loodushelid, päike­ seloojangul laulab Celia Roose regilaulu. Ürituse muusika on valinud meeskond eesotsas diri­ gent Küllike Joosingu ja noore helilooja Liisa Hõbepappeliga, projektile on nõuga kaasa aidanud dirigendid Risto Joost ja Valter Soosalu. Helifailide tehniline toimetaja on Tammo Sumera.

Sündmuse raames koguvad Tartu Linnamuuseumi harumuu­ seumid Tartu külastajatelt kokku 1000 soovipaela, mille koori­

lauljad seovad päev varem ­väljakule, et märgistada ohutuid istumiskaugusi ning täita laulu­ väljak heade soovidega heliloo­ jale või tema loomingule.

Laupäeval ühendavad Rah­ vusmeeskoor ja Metsatöll jõud Viljandi laululaval Veljo Tor­ mise mälestuseks. Kaasa teevad ka Tormis Quartet ja mitmed regilaulude eestlauljad. Suur­ ­ kontserdi keskmes on Tormise heliteosed ning regilaulud.

Sündmuse ellukutsuja ja eestvedaja Lauri Õunapuu sõnul on Veljo Tormise helilooming midagi, mis on saanud otsekui eestluse sümboliks. ,,Sümboliks nagu regilaul või rukkileib.

Veljo on kogunud meie, eest­ laste, iidvana kultuuri – maail­ matunnetuse, rahvalaulud ja muusika –, sidunud need nagu rukkikõrred tüsedasse ­ vihku ning toonud kodutalu vana palkrehe alla,“ rääkis Õunapuu. ,,Seal peksti terad, tuulati ja kuivatati. Siis viidi veskile.

Pehmest jahust sai lõhnav leib.

Selle leiva maitset teab iga eestlane. Nii on loomulik, et teeme Veljole suure kummar­ duse ning esitame sel õhtul vali­ ku tema loomingust, mis on meid kõnetanud enim,“ lisas Õunapuu.

Eesti rahvusmeeskoor esitab õhtu jooksul Tormise kava diri­ gent Mikk Üleoja juhendamisel.

Solistidena astuvad üles mees­ koori liikmed ning solist Pirjo Jonas. Koos Eesti folk-metal bändiga Metsatöll tuleb esitu­ sele ,,Raua needmine“. Tormise looming oli Metsatöllule tugev inspiratsiooniallikas juba üsna oma tegevuse algusaastatel.

Eriliselt mõjus Tormise, RAM-i ja Metsatöllu kooslus Tauno Aintsi seades aastal 2007 suvise pööripäeva aegu, kui ,,Raua needmine“ tuli esitusele kuna­ gise Sakala vanema Lembitu

kantsis Lõhavere linnamäel.

Toonase suurprojekti teostumi­ sel oli nõuandjaks ka helilooja ise. Projekti suurejoonelisuse tõttu on neid helipalasid esi­ tusele tulnud vaid loetud korrad.

Viljandis astuvad Tormis Quartet koosseisus lavale Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär, Paul Daniel, esitades Veljo Tormise loomingut jazz’i improvisatsioonilises keskkon­ nas. Kvartett on koos tegut­ senud viis aastat, esinetud on Soomes, Inglismaal, Iisraelis, Saksamaal ja Eesti peamistel folgi- ja jazz-festivalidel.

Lisaks esinevad kontserdil regilauludega Liisi Koikson, Celia Roose, Meelika Hainsoo, Timo Kalmu, Ando Kiviberg ja Lauri Õunapuu. Need lauljad on osa Eesti pärimusmuusika kes­ kuse projektist ,,Regilaulu Podcastid“, mis on ellu kutsu­ tud, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses eesti iidseid regilaule, juhtida tähe­ lepanu nende poeetilisele vormile ja laulukõlale ning tuua tagasi lauldud regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni.

Samuti pakuvad Veljo Tor­ mise 90. sünnipäeva puhul te­ maatilisi saateid Eesti Rahvus­ ringhäälingu kanalid.

Eesti Kooriühing kutsub koore üles kogunema kas või oma linna- või külaväljakule ja laulma seal Veljo Tormise auks mõne tema laulu, rahvalaulu või regilaulu. Info esituste kohta palub Kooriühing saata: kooriy­ hing@kooriyhing.ee. Kooriühin­ gu koduleht koondab kõik Veljo Tormise kooriloomingu ette­ kanded selle aasta augustist ­oktoobrini. https://kooriyhing. ee/event/laulame-veljo-tormise­auks-tema-90-aunniaastapaeval/

(ERR/EE)

Endise KGBlase sulest ilmus raamat Konstantin Pätsist Endise Eesti NSV KGB esi­ mehe asetäitja ning majan­ dusvastuluure juhi Vladimir

Pooli sulest on Postimees kir­ jastuse väljaandena ilmunud uus raamat Eesti esimesest presidendist ,,Konstantin Päts.

Vang nr 12“.

Raamatus on kronoloogilise jutustusena avaldatud KGB ar­ hiividest pärinevad haruldased dokumendid – erakirjad, üle­ kuulamisprotokollid ja fotod –, mis heidavad valgust president Konstantin Pätsi viimastele elu­ aastatele ja tema pere käekäi­ gule.

Raamatu koostajalt ja autorilt on 2019.a ilmunud ka tema autobiograafia „Minu elu ja ­ teenistus KGBs“. Alates 1988. aastast juhtis ta Eesti NSV KGB komisjoni, kes tegeles NSV Liidu julgeolekuorganite ohvrite rehabiliteerimisega. See võimaldas talle juurdepääsu olulistele ja ka salajastele doku­

mentidele, mis heitsid valgust president Pätsu jt Eesti Vaba­ riigi riigitegelaste saatusele pärast 1940. a suve.

Raamatu toimetaja, ajaloo­ lane Küllo Arjakas ütleb järelsõnas: „Arvukate ülekuula­ miste põhjalikud protokollid näitavad, et Konstantin Päts – vaatamata ahvatlevatele luba­ dustele või ähvardustele – ei läinud võõrvõimuga koostööle.“ Järelsõna avab raamatus re­ konst­­r ueeritud sündmustiku tausta, täiendab seda teistest al­ likatest pärit andmetega ning kirjeldab kokkuvõtvalt Kon­ stantin Pätsi säilmete kodu­ mulda jõudmise lugu.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Veljo Tormis (par.) koos koorijuhi Hirvo Survaga 2009 laulupeol ,,ÜhesHingamine“ lauljatele soovitusi jagamas.

Foto erakogust

Fotomeenutus aastast 2007, kui Rahvusmeeskoor ja folk-metal bänd ,,Metsatöll“ kunagises Lembitu kantsis Lõhavere linnamäel Veljo Tormise muusikat koos esitasid. Kavas oli ka Tormise ,,Raua needmine“ ja kohapeal tagus sepp muusika ka rauda. Eriline elamus.

Foto erakogust

Algab võistlus Harry Potteri eestikeelsetele raamatutele uute kujunduste loomiseks

ja tarkade kivi“ kaanekujundust ja järgmiste osade põhimõttelist lahendust. Tööde esitamise täh­ taeg on 4. november. Ku­jun­dus tuleb esitada pdf-formaadis ja saata meili teel konkurss@ varrak.ee.

Eestikeelse ,,Harry Potter ja tarkade kivi“ ilmumiset saab tänavu 20 aastat. Kirjastus Varrak, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahva Raamat kuulutavad välja Harry Potteri kaanekujunduste kon­ kursi eesmärgiga luua raama­ tusarjale uued kodumaised kujundused.

Konkursile oodatakse sarja esimese raamatu ,,Harry Potter

Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb kirjastuse Varrak, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu esindajaist.

Esikolmik saab rahalised pree­ miad ning võitja lisaks lepingu kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks.

Lisaks kuulutatakse välja Rahva Raamatu eriauhind.

Võitjad selguvad 18. no­ vembril. (ERR/EE)

Parimaks meeslauljaks valiti Urmas Alender Koostöös plaadifirmaga Vaigu­ viiul on ERRi Kultuuriportaal kuulutanud välja küsitluse, sel­ gitamaks välja parimad Eesti rockmuusikud. Sel nädalal lõp­ penud küsitluse tulemustest sel­ gus, et parimaks meeslauljaks valiti Urmas Alender (1953– 1994, peamiselt tuntud Rujast, aga laulis ka Propelleris, Teravikus jt), teiseks tuli Jaak Joala (1950–2014, suurima tun­ tuse pälvis solistina, ent oli seo­ tud ka bändidega Kristallid, Virmalised, Radar, Lainer jt), kolmandaks hääletati Tõnis Mägi (sai tuntuks 1970ndatel solistina, hiljem laulis Music Seifis ja Ultima Thules).

Parimaks vokaalesituseks hää­ letati Jaak Joala ,,Unustuse jõel“ (A. Oit/ H. Karmo), teist

kohta jagasid neli lugu: Urmas Alender Ruja lauluga ,,Must lind“ (R. Rannap/ K. E. Sööt), Tõnis Mägi Music Seifiga esi­ tatud ,,Venus“ (R. van Leeu­ wen/ H. Karmo) ja sooloprojek­ tina ,,Koit“ (T. Mägi/ T. Mägi) ning Gunnar Graps GGG palaga ,,Valgus“ (G. Graps/ G. Graps).

(ERR/EE)

Urmas Alender.

Foto: Tiit Veermäe, Vikipedia

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1014

I

S

T

1. Viib rongivaguneid edasi.

6. Pagaritoode.

9. Perekonnaseadus (lüh.).

12. Tõusma, kerkima (ingl. k.).

13. Tee lahti!

14. P_____, tormakas, kannatamatu.

15. Eestlastele armsad lehtpuud.

16. Teat. pastatoode.

18. Suurepärane, esmaklassiline (kõnek.).

20. Tänavarahutus, mäss (ingl.k.).

21. Valitsuskepp.

23. Akaat_____, lõunamaine põõsas.

24. Taevast sadanud imetoit.

25. Koera maja.

27. Vaestelinnaosa.

29. ______n, kaitsja, soosija.

31. Luhtaläinud, hukas.

35. Undergraduate Scholars Program Administrators Association.

37. Läti parlament.

38. The African American Museum in Philadelphia.

41. Skandinaavia suurim lennufirma.

43. Itsitus, irv.

44. Agriculture Research and Innovation Program.

45. Kõrgpunkt, lagipunkt (astron.).

47. Rootsi hokimängija (snd 1971), pika­ aegne Maple Leafsi kapten (perek. nimi + eesn. täht).

49. Kehva isuga.

52. S_____, kagueestlane.

53. Kolm ühesugust vokaali.

54. _______ma, kinnitama, sedastama, konstateerima.

55. Venemaa maatähis.

56. Vabariigi Presidendi kantselei.

57. Teat. šoti veis.

ALLA:

1. _____s, endisaeg­ ne pikkusmõõt.

2. Eraldi, eraomandusse kuuluv.

3. Avalik vaidlus.

4. Kasutaja (ingl.k.).

5. Kevadine köögivili.

6. Eostaim.

7. ______r, teat. kaukaasia rahva esindaja.

8. (Lapse) individuaalne arenduskava (lüh.).

9. Virin, vingumine.

10. Eesti end. rahaühik.

11. Linn Serbias.

17. Üks musketäridest A. Dumas’ romaanis ,,Kolm musketäri“.

19. Ravim- ja maitsetaim.

21. Sisemajanduse koguprodukt (lüh.).

22. Koer lastek.

24. Mixed Martial Arts.

26. USA praegune president (perek. nimi ja eesn. täht).

28. Planeet.

30. Ontario Skills Passport.

32. Ajaleht kõnek.

33. Üksik, lahus seisev karv, ude.

34. Lühisõnum.

36. Kellegi asendaja, asetäitja.

38. Elektrirelv.

39. Ilma aruta, rumal; meeletu.

40. Ainult üks, ainuke.

42. Naisenimi.

45. Kääridega tükeldama, lõikama, sälgutama.

46. ______d, üksikolend (biol.).

48. ____e, juurdekasv.

50. Tallinna Tehnikaülikooli lüh. (ingl.k.).

51. ______k, suur purjepaat.

Paavo Järvi ja NHK sümfooniaorkester kandideerivad Gramophone’i auhinnale Londoni klassikalise muusika ajakirja Gramophone aasta­ auhindade parima orkestri kategoorias on tänavu nomi­ neeritud ka Jaapani ringhää­ lingu NHK sümfooniaorkester Tokyost Paavo Järvi juhatu­ sel.

Aasta parima orkestri kate­ goorias annab Gramophone auhinda välja kolmandat korda.

Nomineeritutele oli üles seatud veebifestival 24. juulist kuni 2. augustini, kus nominent­-orkes­ ter pääses eetrisse ühe korra.

Publik saab hääletada tema

poolt selle ning ka juba salves oleva plaadistuse või kontser­ tide põhjal kuni kuni 7. sep­ tembrini.

Lõpptulemused ning laureaa­ did selguvad 6. oktoobriks.

End tutvustas ka Jaapani NHK sümfooniaorkes­ ter pea­ dirigent Paavo Järvi juhatusel, esitades Sergei Rahma­nin­ovi Sümfoonia nr 2.

Paavo Järvi on võitnud Gra­ mophon’i preemia ka 2015.a, mil publik hääletas ta aasta ­artistiks. (ERR/EE)

Volli veste

Ristsõna nr. 1013 LAHENDUS

Onu Julius

Paremale: 1. Salo, 5. Saar, 9. Ase,

12. Oreo, 13. Kest, 14. Kae, 15. KNIL, 16. Udis, 17. NTS, 18. Kolonn, 20. Id est, 22. Okaapi, 25. Laava, 29. Itaalia, 33. Armi, 34. Ent, 35. Nisu, 36. Teri­ aki, 38. Tartu, 39. Santii(m), 41. Pa­­ ras, 44. Parama, 49. Ava, 50. Tara, 53. ASAP, 54. LAV, 55. (P)agun, 56.

Mini, 57. Eri, 58. Dune, 59. PATA. Alla: 1. Sokk, 2. Arno, 3. Leil, 4. Oolo, 5. Skunk, 6. Aed, 7. Asi, 8. (Ma)rtsipa(n), 9. Akne, 10. Sats, 11. (Tagant ja) eest, 19. Noa, 21. Diana, 23. Ai­­ nit(i), 24. Att, 25. LAT, 26. Are, 27.

AMR, 28. Viisa, 30. Lir, 31. Ist, 32.

Auu(l), 34. EKN, 37. Aastad, 38. Tia (Maria), 40. Ipane(ma), 41. Pale, 42.

Avar, 43. Ravi, 45. Ramp, 46. Asia, 47. Mant, 48. Apia, 51. Agu, 52. Run.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Mocha Whipped Cream Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 35 minutes Makes: 4-6 servings Ingredients: 2 cups 35% whipping cream 1/3 cup granulated sugar 1 tbsp cocoa powder 2 tsp instant hazelnut coffee or espresso powder In bowl of stand mixer, com­ bine all ingredients. Slowly in­ creasing speed, whip until stiff peaks. Serve with meringue, angel food cake or with fresh ­ strawberries.

Mu kasvatuses oli tähtis vanalell – memme isa vend.

Asendamatu inime. Leinan tänaseni. Tema selles pisut süüdi, et ep oska kirjuta äste linnakeelt. (Eks ma paku üle nati ka…) Oli ausa, avara vaatega, ta ei sallinud seda, mis siis ja tänapäevalgi valitseb inämp ja inämp. Seda Wabariigis – ja peräst seda. Nüid minagi. Nõdrameelsed pukis, lollid kiites sabas.

Onu aga mul põlnd, isa ja memm olid mõlemp ainsat lat­ se, ju kuna olid tollal keerulised ajad, tittesi ei teht nii nigu peaksnu. Kuigi vist üritati, mine seda tia.

Olen Etsile onu, kuigi sugulus puudub, sest lastekeeli on vanem meesterahvas ju onkel. Just viisaka ja viksi Etsi, kes põle ammu laps, käest pärisin, kui ta taas mu mulli astus va­ jaliku ja kiidetud külma koormaga, et kas tohin adopteerida enesele sugulase. Õkva prõlla on õigõ aig nii tehä. Vaja, noh, vaimselt.

Noorsand jõllitas. Jälle vanakõbõkõ puhub segast, isegi enne kesvamärja mekkimist. Palus täpsustust. Mina vastu – on ju vennas-, sõsarlinnad olemas, aukodanikud neil, kas ma ei tohiks siis omaks võtta inemese, kes takka juba ammu surnd. Poiss läts pahvi. Asus juriidikat ja juudikat ajama, juuris ja puuris kuni pidurdasin, et see vaid too teoreetiline.

Rahunes maha, vats enam ei vappunud, küsis – kellest juttu.

Nink, nigu vanast Iiumaal öeldi, saatsin ta rabanduse ääre. Ütlesin, et tahaks saada marksistiks. Tark Marx on mind hil­ juti õpetanu, kuda olla ilmakodanik. Ets teab küll, et Karlaga oleme sõbermehed, aga toda vanemat, juba ammu koolnud Karli ei salli ta tepski. Õigustatult. Mede Karla on karkjalg, tollel teisel polnud tugegi, mil seista, aga vaata, mida ta kok­ ku keeras.

Ju pidin jälle olema professori rollis. Et Julius, noh, on mind imponeerinud kaua. Lugesin äsja ta kirjavahetuse kogu­ mikust hääd, seda uuesti, olin selle raamatu ostnud umma pool sajandit tagasi. Koroonaigavus viib uuesti asju lugema. Äi mäleta, kas toda või teist on varem loetud. Ainus mõnu, mis olemas, selles senektuudis. Olla ilma töllakil olekut küll on hää, kuid mäluta, oi kui kuldne on see vilets vanus. Küps nigu pruun banaan.

Vaat Julius Marx oli kuulus isegi. Kirjutas ka palju, mee­ len on ta vastus palvele, et vestet kirjutada, nii umbes 800 sõnapikkuse. Julius vastas eitavalt, ep saa. Ta sõnavara olevat vaid kuuesajane.

Ets ikke oli pimedas. Mina siis kergitasin kulme, asetasin suhu mängusigari, pudistasin selle otsast tuhka - ja ta tabaski.

Justament. Sündinud Julius, püünenimi Groucho, ta võiks mu lihane onu olla, isegi hauast seletaks tänapäeval ehk pal­ jutki. Grüß Got, mis maailmaga viltu ja väär. Ei muuta saa.

VABARNA VODEVILLER

Huvitav teada

Koera vanus inimaastates Inimeste seas on levinud koera vanuse teisendamine inimaasta­ tesse ja selleks on kasutatud valemit korrutada koera vanus seitsmega. Nüüd on välja töötatud uus DNA analüüsil põhinev arvutusviis, mis aitab senisest täpsemini võrrelda koerte ja inimeste vanust. Selle valemi järgi ei moodusta uus seos sirget joont, vaid seos on lo­ garitmiline, ehk alguses on kasv kiire ning aeglustub vananemisega.

Näiteks on uue valemi järgi 6-kuune koer 19-aastase ini­ mese vanune, 1-aastane koer vastab aga 30-aastasele, 4-aas­ tane koer 52-aastasele inime­ sele.

Artiklis toodi välja, et seost uuriti labradori retriiverite näitel ning erineva keskmise elupik­ kusega tõugude jaoks seose kin­ nitamine nõuaks lisauurimist.

(PM/EE)

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Leete, Art. Soome-ugri sala­dused. Varrak, 2018

Kuidas muudab soome-ugri toit ini­ meste meeleseisun­ dit? Kas soomeugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soomeugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhja­ tuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoidu­ da?

Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenä­ o­ lis­ tel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad vil­ jade tärkamist, põimivad vai­ mude jäljed oma rüüdesse ja ­lasevad karudel enda üle kohut mõista. Soome-ugri olemise kunst on kõikide haiguste ravi.

Soomeugrilased on ühekorra­ ga vaiksed ja segased, keerlevad ja ulguvad, ekstaatilised ja ra­ hulikud, ehedad ja salalikud, raevukad ja muretud, meeletud ja hoolsad, lahked ja põikpäi­ sed. Nad räägivad arusaamatut tõtt. Soomeugrilased on öö ­värvi.

Naljanurk Patsient kurdab arstile, et ta ei jää õhtuti magama ja küsib, mida ta peaks tege­ ma.

Arst: ,,Lugege kolmeni!“ Patsient: ,,Ainult kol­ meni? Aga kui ma ei jää ikka magama?“ Arst: ,,No siis lugege poole neljani!“

8

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

AK reports: Authorities stress coronavirus personal responsibility ERR, August 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russians abroad manipulated by Moscow (III) The Russkiy Mir Foundation (Russian World) is a well established institution which helps form policies on Russian diaspora and conducts activi­ ties related to public diplo­ macy. According to the Rus­ sian government, Russkiy Mir’s role is to develop Rus­ sian Centres in partnership with educational organizations around the world. It aims to popularize Russian language and culture as a “crucial ele­ ment of world civilization … developing cross-cultural dia­ logue and strengthening un­ ­ derstanding between cultures and peoples”.

“Russkiy Mir is composed of people of various nationalities and confessions, Russian citi­ zens and compatriots abroad, émigrés and foreign citizens with an interest in Russia.” It has been able to establish 65 centres around the world, fund­ ed by approximately 500 million rubles annually from the ­government and private compa­ nies. The government states that “the centres organize their work on the principles of openness, transparency and tolerance”.

(Other than the reference to religion confession, Russkiy Mir’s ostensible role is very similar to that of the Soviet period’s VEKSA, Society for ­ Developing Cultural Ties With Estonians Abroad, and its sister organization, Society for De­ veloping Cultural Ties With Foreign Countries – both taking their marching orders from the KGB in Estonia. Affiliated ­organizations existed in all the SSRs. Documents from archives clearly state that VEKSA, and also the other Societies,were to advance the notion of the legiti­ macy of the Soviet occupation of the Baltic states, wear down anti-Soviet skepticism, nurture any latent pro-Soviet tendencies among individuals in the exile community and to foster trust­ worthy relationships with indi­ viduals who value their ethnic heritage. All in the name of ­cultural ties.)

Moscow draws a clear dis­ tinction between its own NGOS and others. After mass anti-­ government protests shook up Moscow in the summer of 2019. The Kremlin accused the foreign media, Google and the

US embassy of urging people to participate, of meddling in ­domestic affairs.

This in itself provided the government a pretext for pro­ posing to punish Russians who participate in events abroad or­ ganized by foreign and interna­ tional NGOs who are perceived as not favourably attuned to Russia. A Russian Duma com­ mission tasked with investigat­ ing foreign NGO’s considered the most common form of ­foreign interference to be by the Russian “specialists” who have been involved with such NGO activities abroad.

Duma commission chair Vasily Piskaryov has pointed to the Baltic States, Finland and the Czech Republic as the countries in which this “train­ ing” occurs. Under a 2015 law, 19 foreign NGO are listed, allowing prosecutors to outlaw ­ or limit their work.

Members of these groups could face fines or prison terms of up to six years if convicted of participating in Russia.

Although involvement in these NGOs abroad carries no penalty yet, the Duma is considering making involvement in foreign jurisdictions also punishable.

Russia alleges that foreign NGOs have already influenced election campaigns, encouraged minors to join “mass riots” and promoted legalized drug use.

Without identifying anyone ­specifically, Priskaryov has said these illegal NGOs have also groomed their own candidates for Russian elections.

Even the most casual ob­ servations would lead one to conclude that Moscow strictly opposes the advancement of democracy and any foreign ­ ­promotion of a civil society and rule of law, these possible de­ velopments taken as disguised attempts at regime change.

It has not been established the size of the community of Russians abroad, who have very little sympathy for a narrative critical of the Kremlin, be they citizens, non-citizens, just Rus­ sian speakers and those who actually fled the USSR or ­ Russia for political reasons.

Simply put, how many would align themselves with the late Boris Nemtsov, allegedly killed to eliminate a rising opposition

Authorities have highlighted individual responsibility in self-quarantining when arriv­ ing in Estonia from countries above the threshold requiring people to do so. Similarly, nightclub owners have said that it is up to people to be responsible themselves if they have been in contact with known coronavirus carriers, or have exhibited symptoms or are awaiting test results.

Both the Health Board (Tervi­ seamet) and the govern­ ment’s scientific council say there is no need at present to close nightclubs and other ­entertainment establishments, in the wake of a coronavirus out­ break in Tartu which followed an infected individual ignoring guidelines and visiting a night­ club and several other public places.

At the same time, people should take the responsibility to self-quarantine, authorities say.

Those visiting from corona­ virus risk countries should also exercise prudence, as the list of countries whence travelers ar­ riving in Estonia should self­quarantine has been growing.

The current ceiling is a reported 16 coronavirus cases ­ per 100,000 inhabitants over the past 14 days; arrivals from countries with a higher rate than that must self-quarantine – meaning they can only leave their place of stay to get food and other essentials, or for ­medical reasons or in an emer­ gency – for two weeks.

Airport arrivals have to fill out coronavirus questionnaire, clubbers should just be careful Police and Border Guard Board (PPA) personnel have been quizzing arrivals about their travel origins and destina­ tions at Tallinn Airport, accord­ ing to a report on ETV current affairs show “Aktuaalne kaa­ mera” (AK) Monday night, though whether people answer

leader, or Vladimir Kara-Murza, survivor of two poisoning at­ tempts, or Boris Navalny and Garry Kasparov, internationally recognized pro-democracy cru­ saders and prompters of mea­ sures such as the Magnitsky legislation in many Western countries?

Analysts say that the 2018 Rus­ sian presidential election showed Putin’s popularity among compatriots abroad sub­ stantially surpassing his results in Russia. The Kremlin can surely exploit this advantage.

Another usable dimension is ­remorse. It’s said that Russians who have settled in countries adversarial to Russia feel that they have betrayed their home­ land. Moscow’s propaganda plays on this and even enjoys

these questions honestly is a matter for their own con­ sciences, the authorities say.

AK also reported on night­ clubs, which have been working again for a month, with clubs currently allowed to let in up to 50 percent of their maximum capacity.

Nightclubs have been taking precautions, however. One club in Tallinn, Venus, now has ther­ mal body temperature cameras and disinfectants on hand.

Staff also attempt to disperse club-goers once inside, though this proves more difficult, they say.

“I would like to emphasize that individual responsibility is a key word here, whereby a person should understand that if they have symptoms they will not go out,” said Kardo Kõiv, board member at Venus Club, adding that the club exercises face control for this reason as well as those of security or ­aesthetics.

Directors at Club Holly­ wood, also in Tallinn, joined Venus in pointing out that nightclubs need not be scape­ goated over coronavirus spread, noting that plenty of bars also attract large numbers of people.

Meanwhile back at Tallinn Airport, things picked up as two flights, from Crete and Riga, arrived simultaneously. Since ­ Greece (4.3 cases per 100,000 according to latest figures) is not an at-risk country, arrivals were processed rapidly, but the Riga flight included passengers who had transited there after flying from Spain (53.6 cases per 100,000) and Bulgaria (46.8), both countries with high rates.

“When someone arrives from an at-risk country, they are kindly asked to fill-in a self­quarantine form,” said Taivo Kurisman, senior border guard at Tallinn Airport.

“This way the individual will be aware of the exact conditions that apply to them, having arrived in Estonia – i.e. 14 ­ days’ self-quarantine.”

psychological traction among those who self-identify as apolitical, but certainly have a ­ need to reaffirm their heritage.

They’re not willing to be known as traitors.

It’s said that Russians suf­ fered an identity crisis for a while after the fall of the Soviet Union in 1991. Moscow, espe­ cially since Putin took control, has been instrumental in kick­starting and fostering the re­ surgence of national pride by strengthening the notion of Russia being the diaspora’s ­historic homeland. From this it expects a favourable payback in loyalty and help in advancing its foreign ambitions. All indi­ cations do not suggest other­ wise.

LAAS LEIVAT

Nr. 31

Arrivals sign the form, taken as an indication they understand that breaking quarantine can ­result in fines of up to €9,600.

Arriving in Estonia by sea or land does not entail such high levels of checks, however, though the PPA can and does conduct spot checks at border checkpoints or in port, mainly to ascertain if they have filled out a form or not.

Actual surveillance of self­isolation compliance is not ­carried out.

Virologist: If people act responsibly we won’t need stricter regulations Responsibility is key for viro­logy professor and scientific council head Irja Lutsar, too; with it, there is no reason to impose harsher restrictions or ­ close the borders again, she told AK. The likelihood that CO­ VID-19 will be around for a long time ahead is a factor here, she added.

“The point now is that ban­ ning something is easy, but we also have to think about the fact that we’re not dealing with something that is going to last in terms of weeks, but, rather, it’s gong to be with us in terms of years.”

Professor Lutsar added that she is not a clubber herself, but that she would like to inspect such venues to see how they and the public were dealing with the realities.

“I would definitely like to go [to a club] now and see what’s going on there, how big of a group we can host while still maintaining social distancing.”

Lutsar added that consi­ derations of how much alcohol should be available in clubs and similar was also a consideration for her.

A recent crisis meeting in Tartu, whose Vabank nightclub was the source of close to 30 known infections after a carrier visited it on July 18, suggested returning to the maximum 100-people-per-nightclub rule, but this has not been firmed up.

Foreign ministry regularly updates list The Ministry of Foreign Affairs updates its list of countries, together with their ­ ­reported COVID-19 rates, every Friday; while the trend earlier in summer was for a fall in the number of countries whose ­arrivals must self-quarantine, it has since started to rise.

The current number stands at 15, after four countries, Switzerland, Austria, Malta and France, were added to the list last Friday. No countries were removed in the last update.

Going in the opposite direc­ tion, the foreign ministry also recommends foreign travel only when absolutely necessary and then only to countries with lower infection rates, meaning ­ well below the 16 per 100,000 benchmark, keeping in mind that reported rates can quickly change and that other countries have their own coronavirus restrictions and regulations in ­ place too.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Excelling in the Midst of Adversity (part nine): Adapting as a Strategy A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life The ability to adapt one’s ideas, approaches, organiza­ tion and strategy to a changing environment is a key factor in innovation, and can also be applied in life.

Bruce Lee famously said ‘Be like water, my friend…” be­ cause water fills any vessel, and takes its shape. Thus, water adapts joyously, and fully.

Water can wear away stone, and run in unstoppable rivers. More importantly, water can change its state significantly, to be fluid at room temperature, mist under heat, or turn to ice when it is cold. We are called to consider the need for adaptation in our own environment; how can we be more like water, in the ­discomfort of change?

The Benefits of Change: Since the only constant we can truly count on is change, it can benefit us to realize that change is most definitely com­ ing (it is only the time between now and change that varies), and therefore be prepared to act, react and adapt when it does. An easy way to welcome

change is to keep our eyes and ears out for it, so that we might detect early trends and signals – and stay ahead of the competi­ tion in business, and strategy.

Times of change are also times of great opportunity, and those who are not fearful of change may use their adapt-ability to drive innovation for themselves, their organization, and their community.

The Changing Environment: Tracking trends and signals of change is a constant art, and it can be helpful to track on a series of levels, both in our ­immediate environment, such as our marketspace or neighbour­ hood, as well as on a larger scale, such as the global impact sphere. Gathering your signals from various sources, like opposing magazines, news­ ­ papers or media outlets is a fruitful idea, as these varied media will have different opinions, and you may get a ­ clearer picture of the change.

The Five Whys: Adapt-ability is most suc­ cessful when we are able to translate our current state – what we are currently doing, and how we are currently doing it – to our adapted state, by

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

Estonian wedding traditions and games down the aisle. If following tradition, an Estonian wedding ­ couple will walk together down the aisle, or the bride may walk alone, rather than being escorted by her father.

Once the ceremony is com­ plete, the pulmaisa gets to work. The pulmaisa is not merely a master of ceremonies: they are a commissioner of games. A jokester. An executive peoloom (“party animal”).

And so begins the pulma­ rong, a jubilant procession of the bridal party and guests from the location of the ceremony to the location of the party. At one point, this would have featured horse-drawn carriages. Now there are cars.

Along the way, traps, games, and other stops will be put in the way of the pulmarong, where the bride and groom

Photo: pulmad.ee

As Canada has passed through phases of the pandemic and gradually eases lockdown re­ strictions, the wedding plans of many have been put into question. Some couples have chosen to cancel their ceremonies and receptions, others have postponed their dates, and in some cases, cele­ brations have been pared down in size.

In light of this unique phe­ nomenon and moment in time, what are some traditions that define a traditional Estonian pulm (wedding)? Even without the proposals on horseback and silver dowries of days gone by, there are quite a few differences from the western European and English traditions that are commonly associated with ­ ­weddings in Canada.

It all starts with the walk

Jõekääru children’s suvekodu opening in 1953. Photo: Johannes Säägi

­understanding the deep why of what we were doing in the first place. An innovation tool that is extremely useful to create this deep understanding is asking the “Five Whys.” It’s extremely simple, yet works very well.

Ask yourself WHY you were doing your current action FIVE consecutive times, taking care to fully answer the question each time. Every time you ­answer, ask yourself WHY you answer in that way, until you get to the depth of the purpose, or true challenge. When you have achieved “deep why un­ derstanding”, you will have also increased your adapt-ability.

In these ways, we can be like water, understanding the shape of a stone, and choosing our best path over it to reach our desired outcomes, and ultimately, change and grow.

For as long as Estonians have lived outside of Estonia, they have tracked signals of change to bring and enjoy their

customs in host countries.

Whether fleeing as refugees or immigrating in times of peace, in all corners of the globe, they’ve built communities that engage with local life, but where they can also hold onto the distinct experiences and memories of home.

must complete challenges. If they are merely stopped, some kind of vodka or other spirit can be given to pass through, like a toll, so the couple ought to be prepared. Following the pulmaisa’s lead, some variant of rock throwing could take place. The bride would write her maiden name on a rock and throw it in a river, symbolizing the changing of her name or the cleansing of sins. The groom may be required to take an axe and chop a log in half. The more blunt and unwieldy the axe, the better. The challenges vary, putting various domestic skills to the test. On a more quaint note, couples sometimes plant an oak tree together, as a symbol of their marriage’s strength and growth.

intricate rituals undertaken by the wedding guests.

While it may be taken for granted, part of adapting has included finding community ­ locations that resemble the ­ Estonian landscape. For exam­ ple, the exterior of the Chicago Estonian House is mottled with shimmering birch trees and sits on the easy bends and trickles of the Des Plaines River in Riverwoods, Illinois. At Jõe­ kääru Summer Camp in Udora, children can run and play in open, sunny fields and splash in creeks by day and stay in wooden cabins by night. On the grounds of Kotkajärve, near Huntsville, Metsaülikool (Forest University) attendees can spend time at a hiis (sacred grove),

In some weddings, the cover­ ing of the bride’s face was im­ portant, to protect her from evil beings and spirits. In Võrumaa, the pruutpaar may be sprinkled with grains, which has been compared to the Celtic tradition of throwing rice. Interestingly enough, that tradition was also started to distract jealous evil spirits.

Estonia being a nation and people of songs, singing would accompany these rites. Songs encapsulated the ideas and poetic descriptions of these traditions.

Like other weddings, dancing would take place, too.

When the clock strikes mid­ night at the reception, the groom puts on a hat and the bride puts on a flower crown.

The couple then takes off and presents the headpieces to the couple who are presumed to be the next bride and groom.

Finally, they married couple are in the clear!

The end of a more extensive three to four day Estonian wedding celebration would be ­ evident based on a dwindling supply of meat for guests to eat, and capped off with the serving of a cabbage dish, such as kapsasupp (“cabbage soup”).

After partying and imbibing for 72 hours or more, that soup would be well deserved.

Of course, depending on where you go in Estonia, and depending on what era a wedding took place, traditions ­ like these are not definitive and could change quite a bit. For instance, a wedding on the ­ island of Kihnu may position ­ the pruutpaar (the bridge and groom) on the receiving end of

In a playful way, these tradi­ tions are like the “push off” of a rowboat from the shore into the water. The beginning of a journey. The suitability of both the bride and groom are tested, and the couple’s unity are im­ parted with a certain levity and humour, to make a marriage long and happy.

9

just as is done in Estonia. Why? All of these places have brought visitors back to the experience of being at home in a particular outdoor environment, like ­generations before them.

Adaptation is achieved else­ where through monitoring signals of change. Academic ­ sororities, fraternities, and so­ ­ cieties founded chapters and points of activity in Argentina, Australia, Belgium, Canada, Germany, Sweden, the UK, the US, and Venezuela. Community members went to great lengths to contribute social vitality, sup­ port, and networking to student life. Sensing an opportunity, the demand for a student residence and hub of academic life for students of Estonian heritage was met with the construction of Tartu College on Bloor Street in Toronto, 50 years ago. Not long before, in the first half of the 20th century, these same s ororities and fraternities ­ patiently observed the regula­ ­ tions of overseeing student federations to come into exis­ ­ tence in Estonia, allowing for students’ Estonian identity and language to be expressed more freely. These goals continue to this day.

When cultural communities adapt with water-like flexibility and new, innovative ideas, they remain strong and alive.

Next week, Kristina Põldre, a project manager and sorority leader, will speak from her own experiences about how adapta­ tion is employed in the present day.

Close to 400 people granted citizenship in first half of 2020 ER, August 2020 In the first six months of 2020, the state has granted Estonian citizenship to 391 people, of whom 273 previously had no determined citizen­ ship.

As of July, citizenship has been refused for 33 persons.

The largest proportaion of Estonian citizenship granted this year has been granted to people who were previously of undetermined citizenship. On 83 occasions, citizenship was granted to people who previous­ ly held Russian citizenship, and 10 were granted to Ukrainian citizens. Taking on Estonian citizenship requires surrender­ ­ ing the previous citizenship.

Seven people from Pakistan, three to formerly Belarusian citizens, three to from Latvia ­ and also three from Armenia also received Estonian citizen­ ship. Two former U.S. citizens also became Estonians, along with two from Turkey and two Sri Lankans.

In 2019, in addition to Estonians, people of 146 differ­ ent nationalities are registered as residing in the country.

ESTONIAN LIFE

10

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Nr. 31

Lahkuda või Jääda? (To Leave or to Stay?)

– The Young Estonian’s Dilemma then the UK, Ireland, and Germany. This data shows that for most emigrants, there may be a desire for a more affluent lifestyle, while also not being too far away from home and being able to have some fa­ miliarity when it comes to ­culture.

Seeing the potentially nega­ tive economic consequences of increased emigration and low birth rates (Estonia’s fertility rate is currently 1.607 births, while “replacement level ferti­ lity” is 2.1) the nation has ad­ dressed the situation through ­attempting to increase immigra­ tion. This is where national marketing and branding have been applied, to draw in skilled international workers and stu­ dents. Research by Suvi-Anette Vienola from Tallinn University of Technology has shown the materials provided by Brand Estonia to be one streamlined way for companies to promote Estonia, within their own mar­ keting, as a leader in tech­ nology.

Then there’s Visit Estonia and Work in Estonia, whose consistent font usage, high quality photography, and pro­ motional literature have fasci­ nated the internet. They’ve shown a place where you can find meaningful employment, sublime nature, recreation, and the means to maximize the amount of time you have to ­enjoy those things. Government initiatives, such as the expen­ ses-paid Career Hunt, have en­ couraged IT specialists to work in Estonia. EU students are en­ ticed by the Erasmus program.

For businesses, there is e-resi­ dency. You could even say that our events here in Canada plant the seed of interest in others moving to Estonia. Immigration may have created a “brain exchange” rather than just a ­ “brain drain,” such that 6,819 EU citizens between the age of 25 and 35 were given the right to reside in Estonia between 2010 and 2015, according to the Institute of Baltic Studies.

There is hesitation about im­ migration, however, especially immigration from outside of the EU. Of all three Baltic coun­

tries, Estonia has the largest population of people born out­ side of the EU (13.1%). Yet, as the Migration Policy Institute has noted: in Eurobarometer surveys, Estonians have consis­ tently rated immigration to be the biggest concern for the EU. Despite this hesitation, there have been immigration success stories, including ERR camera­ man Mustafa Celik, who moved to Estonia and obtained citizen­ ship after meeting his wife, an Estonian. He took the required language exam, the Estonian constitution knowledge exam, relinquished his Turkish citizen­ ship, and has endeavoured to “be like a local” as he states.

His move has drawn praise from Estonia’s Minister of Popu­ lation Affairs Riina Sol­ man.

Urban studies theorist Richard Florida argues that ­diversity, tolerance, and innova­ tion will attract highly skilled individuals to an area and benefit its economy. Likewise, ­ Estonians might be returning because they see the country drawing people from abroad.

Some young Estonians choose to stay. With the 12th Estonian Youth Song and Dance Celebration in 2017, the pro­ mise “Mina Jään” (“I will stay”) rang out. This motto is “like a signature that binds us to our roots.” It’s intended for a generation for whom “the world is open, but their roots will still connect them to this land.” To be born in Estonia can be like a magnet that brings you back.

Research from the Institute of Baltic Studies tells us that 40% of immigrants to Estonia are people born in Estonia.

They return because they want “...to settle down in Estonia and they had missed a sense of ­belonging...”

Looking back to that mo­ ment when I left Berlin, I came to the conclusion that choosing your place of residence is more than just selecting a trendy place to be. It’s about finding a place that aligns with who you are. We can see that through the choices made by young people from Estonia.

Share of Russians who think earth is flat falls to two percent

foods, down 13 percentage points in the last two years.

The city sees a need for four or five new schools

At the same time, the socio­ logists report, 60 percent say foreign agents are rewriting Russian history as part of a concerted effort to destroy the country, down six percent from 2018, and 54 percent say LGBTs are destroying Russian spiritual values, down nine ­percent over the same period.

The Education Department assesses that general education schools last renovated before 2000 have to be reconstructed.

Vincent Teetsov A few years ago, waiting to board a flight departing from Berlin, I was talking with a passenger next to me about my interest in moving there after having such a great time. I was told “go to Riga, that’s where it’s happening now.” It’s hard to truly see the predicament faced by young Estonians without being a young Estonian your­ self, but this was a minor indication of the kind of input that can complicate one’s decision of where they want to locate themselves in the world.

Recently, Alis Tammur from Statistics Estonia reported that after five years of decreasing population, Estonia’s population has been rising for the last two years. Her analysis also indicated rising net migration for the last three years, of Estonians return­ ing from abroad.

16 years ago, when Estonia joined the European Union, the opportunity for people, goods, services, and capital to move more freely was gradually ad­ opted. Prior to the 2007–2008 financial crisis, 4% of Estonians indicated a desire to work abroad. In 2010, that increased to 9%. A Eurobarometer survey from 2013 indicated that the number of Estonians from age 25 to 44 who wanted to leave the country increased from 19% in 2006 to 28% in 2010.

What happened between that survey and two years ago, such that the situation changed?

What factors are considered when a young Estonian is faced with the decision to leave or stay?

Primary reasons for leaving have included low income, lack of employment opportunities, or jobs not matching one’s quali­ fication levels (underemploy­ ment). A desire for a perceived better quality of life and social insurance may also play a role.

A Ministry of Social Affairs survey from 2013 determined that the top EU country that Estonians emigrated to was Finland, at 49%. This was fol­ lowed by Sweden at 8%, and

Paul Goble, Window on Eurasia, August 2020 One of the invariable develop­ ments during vacation season is that stories which would not have made the cut during the rest of the year are reported and even attended to, be they Russian views about whether the earth is flat or the ranking of regions according to where the most dismemberments occur.

According to a new VTsIOM

poll, six percent of Russians do not know that the earth is a sphere and two percent think that it is flat. The latter figure represents a decline from three percent with that perspective only two years ago.

Other results from the same poll are also interesting: 49 per­ cent of Russians don’t believe the Americans landed on the moon, down from 57 percent in 2018, 66 percent say the government is hiding the ­ ­dangers of genetically modified

A second story of this type concerns an effort to rank the federal subjects of the Russian Federation in terms of where dismemberments are most common. Bashkortostan leads ­ with 18 such crimes over the

Photo: brand.estonia.ee

Tallinn planning to invest close to €300 million to modernize kindergartens ERR, August 2020 Tallinn’s education strategy over the next decade includes a €288 million project to modernize the city’s kinder­ ­ gartens. The strategy also states that another four or five general education schools could be opened, costing €50€100 million.

According to the strategy, it is clear from a prognosis on population that by 2030, kinder­ garten places will not be needed at the capacity they are cur­ rently. A district’s demand, the buildings’ conditions, size and location is taken into account when planning investments.

An estimated €288 million is necessary to modernize around 100 kindergartens in Tallinn.

In cooperation with develo­ pers and the city planning ­agency, a goal was set to create sufficient methods to find kin­ dergarten places and to develop new kindergartens in large-scale developing residential areas.

According to the Tallinn Education Department, a need for kindergarten places will arise in Noblessner, Kopli and Veerenni in northern Tallinn, and the Mäepealse residential area in Mustamäe.

New kindergartens will be designed with at least 10 groups and construction of a kindergar­ ten will cost approximately €4€5 million.

last three years followed by Krasnoyarsk with 16 and then Moscow with 14.

The Daily Storm survey says that most of these crimes are committed by family members and that in at least some cases, the guilty remain unpunished by a system that seems uncer­ tain how to handle such a bes­

In regions where lack of space is seen as temporary, additional spots need to be opened in schools which can be done with modular constructions. In areas where residential buildings are rapidly being developed, schools may have to be built from the ground up.

The education department estimates that demand for four or five new general education schools may come up in the next ten years. Prospective locations for schools could be ­ Kesklinn, Põhja-Tallinn and Haabersti.

In Kesklinn, the department sees an opportunity to use a building at Tartu maantee 23 as a municipality school and to develop a new school near ­ Veerenni. Parts of Noblessner and Pelgulinn in North Tallinn need new schools, and the Pikaliiva residential area in Haabersti, west of the city ­center, is also the location of a new school.

The minimal size of a school is two parallel classes, assuming there are at least 500 students studying. The development of a school could cost up to €20 million, meaning that the poten­ tial investment this decade could reach €100 million.

Three state high schools are planned in the city of Tallinn, with the first one in Mustamäe set to open in 2022; schools in Kolde and Endla streets are set to open in 2023.

All state high schools are designed for 800–1,000 stu­ ­ dents, with an additional 2,400– 3,000 places being made available though changes in the education system.

tial crime. But one thing is certain: there will be more ­ ­reports about such things in the next four weeks. After that, the news may become more “nor­ mal.”

ESTONIAN LIFE

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Estonians starting to have more kids — because they can f­amily policies in the world, as noted in a recent UN report.

For a year and half, Estonian While many first world coun­ parents receive fully paid paren­ tries are becoming childless, tal leave, depending on their Estonians are finding ways to salary before getting pregnant, halt their long decline in with a maximum of three aver­ ­fertility. age salaries. At the same time, When a group of young New they are still allowed to earn extra if they wish to do so.

York documentary filmmakers ­ came to Estonia to report about Either parent can take the leave. its digital society, they ended up Their previous job is retained wishing they could move to this for at least three years. If the small and dark Nordic country. mother has another child within Not because of Estonia’s e-­ 3 years, her benefits will con­ governance solutions. Instead, tinue to be the same. This pro­ they were more interested in vision tends to stimulate parents having kids here – it’s family to have shorter birth intervals. policy.

“The combination of rela­ “Estonia is starting to get tively long leave and full re­ ­oticed in recent years,” said placement of previous salary in n Allan Puur, Estonia’s leading Estonia is even more generous demography expert at Tallinn than the leave systems in the University (TLÜ). Puur has Nordic countries, where the been working with the parlia­ leave is either shorter or with mentary committee that deals full wage replacement,” the UN with population issues. The report concluded. committee – with a slightly Understandably, in such a dramatic name, the Study small country, every child ­ Committee to Solve the Demo­ counts. And you can sense it in graphic Crisis – was formed in Estonia’s maternity wards in 2017 and has been closely public hospitals. They are al­ cooperating with researchers most magical places. There are ­ and experts in the field. baths, exercise balls and other Their goal is to ensure that equipment in many birthing the Estonian nation, language rooms. Mothers can dim the and culture are preserved. In a lights and bring their own country of only 1.3 million, this ­music to relax better. Each birth is a real challenge. Luckily, is marked on a public board in Estonia has one of the best the corridor with pride. And all

ERR, Marian Männi, Research in Estonia, 2020

Burial chambers uncovered under Padise Monastery ERR, August 2020 Archeological digs conducted at Padise Monastery in north­ western Estonia have un­ ­ covered many historical find­ ings, including a set of burial chambers, albeit bereft of bones, and cobblestone paving dating back to the Middle Ages.

The burial chambers date from a time when monks were still living at Padise, but were found to be completely empty.

The reason for this is that in the first half of the 17th century, after a new local landlord had ­ moved in, the chambers were emptied of those at rest, in order to create a more ­ “baroque” environment or at ­ least to enable an easier night’s sleep.

Marje Kidron, head of the monastery, said on Viker­ raa­ dio’s morning show “Viker­ hommik”: “Who would want to stay in a bedroom where there are skeletons under your floor?”

The monastery was used for accomodation for about 300 years, and in addition to the burial chambers, pieces of carved stone, floor tiles and cobblestone paving dating back to the Middle Ages were un­ covered.

The historical findings can be seen at an exhibition in situ, at the monastery, allowing ­visitors to see and experience a glimpse of everyday life there.

Kidron added: “The archeo­ logical excavations have still uncovered relatively few find­ ings and written materials have not stayed intact. All that we know of the monastery is ­derived from examples of other monasteries and the context, so all of this has to be seen and experienced firsthand.”

She added that there has been a lot of interest in the monastery. The establishment was re-opened on May 2, and since then 14,000 visitors have passed through its doors.

Padise Monastery.

Photo: ERR, Tõnu Tunnel

Kidron acknowledged: “These special locations, where you are given an opportunity to look inside – even if there is not ­ much left from the monastery days – are few and far between.

I think curiosity to look inside is what brings people here.”

this, of course, is for free.

Estonia’s new family policy launched in 2004, the same year the country joined the European Union. Initially, the duration of leave was one year. In 2008, it was extended to 1.5 years. The total fertility rate jumped from 1.37 in 2003 to 1.72 in 2008. In other words, closer to two ­children per woman.

The positive impact of the parental leave scheme was clearly evident during the eco­ nomic recession between 2009 and 2010 when, despite the upsurge of unemployment and ­ deteriorated economic pros­ pects, the fertility rate stayed at the level of 1.70–1.72.

Many women with one or two children made use of the generous parental leave to with­ draw from the labor market, have another child and return to work later, when the peak of recession had passed, Puur ­ ­explained.

In July 2017, another impor­ tant family policy measure was introduced to encourage parents to have a third child by giving them additional benefits. During the next two years, the number of third births increased by more than 20 percent compared with the period before the ­measure.

Population experts say that whether fertility rates are rela­ tively close to two births per woman or far below that level matters greatly, especially in countries where people tend to leave in great numbers. This was the case in Estonia after joining the European Union, although massive emigration ­ has since halted. Since 2015, Estonia has shown positive net migration.

To get a more realistic ac­ count of fertility levels, demo­ graphers use cohort fertility rates instead of the total fertility rate, which can be biased up or downwards depending on how the childbearing age changes, Puur explained. For Estonia, the

cohort fertility rate shows that women who are approaching 40 years of age have had 1.80–1.85 children on average.

For ethnic Estonians, the average number of children ­ amounts to 1.90. (Around one third of Estonia’s population consists of Russian-speaking immigrants and their descen­ dants, who have somewhat ­lower fertility rates.)

This means that Estonia is slightly above the modern fer­ tility target of 1.8 children per woman. If this rate is sustained for an extended period of time, it would lead to a moderate ­annual population decline of 0.4 percent, according to the UN report. In that case, the govern­ ment would still be able to tackle it with adjustments in the labor market, pension systems, healthcare and social security.

Or it could even be offset by accepting moderate levels of immigration.

By contrast, a long-term total fertility rate close to 1.0 would result in a population shrinking by 2.4 percent annually as well as drastic population aging.

Such a pace of decline would be challenging even for govern­ ments accepting many immi­ grants or implementing radical reforms to their social security and pension systems, the UN report states.

Such very low birth rates are not just hypothetical. Birth rates in Malta, Spain and Italy are the lowest in the EU – below 1.3 children per woman.

Outside the EU, similarly low fertility levels are also found in a number of East Asian coun­ tries, including Hong Kong, Japan, South Korea, Singapore and Taiwan.

It is still early to say whether Estonia’s family policy will produce results that are sus­ tained for a longer time period and the total fertility rate will one day reach the dream num­ ber: an average of 2.1 children per woman. Thus far, however,

Government of the Republic of Estonia

Estonia and Latvia plan to jointly develop an offshore wind farm renewable energy goals and creates new opportunities for ­ Stenbock House – Today, the other offshore farm develop­ government supported the ments,” he said. signing of a memorandum of According to Taavi Aas, it is understanding between Esto­ important to build the wind nia and Latvia by Minister of farm together, because it pro­ Economic Affairs and In­ ­ vides an opportunity to apply frastructure Taavi Aas, with for support from the European which the two countries plan Union for a cross-border pro­ to develop a joint wind farm ject. “This, in turn, makes it in the Gulf of Riga. cheaper to build other wind According to Prime Minister farms in the area, as other pro­ Jüri Ratas, in order to meet the jects in the same area would renewable energy target set for also benefit from the grid infra­ 2030, investments must be structure to be built for the made in various renewable farm,” said Aas. The two countries will jointly energy sources, and offshore ­ carry out studies to determine wind energy has a growing and the best location for the con­ increasingly important role to struction of an offshore wind play. “The offshore wind farm farm between Estonia and area developed jointly by Latvia in the sea, taking into Estonia and Latvia is a unique account wind conditions, plans, project that contributes to the existing projects, environmental achievement of the countries’

August, 2020

11

the measures have worked.

“Besides learning from the best practices of other countries, we have to experiment with new solutions on our own,” Puur said.

Estonia has quite a unique history when it comes to its population. Estonians started having fewer children during its national awakening period in the second half of the 19th cen­ tury. It was during this period that Russian Tsar Alexander II gradually granted Estonian peasants the right to an educa­ tion, property and the liberty to move within Estonia and abroad. By the end of the cen­ tury, 96 percent of Estonians were literate.

But the cribs now stay empty.

By the turn of the 20th century, small families with around two children became the new norm.

It has been estimated that the “population explosion” that ­rapidly brought the world popu­ lation from about 1.6 billion to 6 billion during the 20th cen­ tury didn’t affect Estonia as much and only increased the number of people by 1.6 times.

This was extremely low growth compared to many other ­countries. In various developed countries, the increase was 1520 times.

The 20th century was not kind to Estonia. The country was hit with world wars, Nazi and Soviet occupations, deportations and an exodus to the West in 1944. And of course it affected parents’ desire to bring babies into this world. In the 1950s and early 1960s, both Estonia and its neighboring Latvia had one of the lowest fertility rates in the world; this resulted in Estonia and Latvia being the only coun­ tries in the world that now have fewer p­ eople than before World War II. In short, it’s a miracle that Estonia even still exists. And it seems this small country is do­ ing everything it can to keep it that way.

protection, and all other factors.

Once the necessary studies have been carried out and the permits have been obtained, an auction will be held for the offshore area with a building permit and the winner will be able to build an offshore wind farm there.

“An open competition en­ sures equal treatment of market participants, the lowest possible price of renewable energy for consumers, and the efficient use of our marine resources,” said Aas. “Additionally, a large off­ shore wind farm will contribute to the region’s security of elec­ tricity supply and help attract foreign investors.”

The capacity of the proposed offshore wind farm is up to 1,000 MW and the expected completion time is 2030. The wind farm would produce ­approximately 3.5 terawatt­hours of electricity per year, which is approximately 40 per­ cent of Estonia’s annual elec­ tricity consumption.

12

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Vana pioneeride kalmistu Viennas Kui sõita Port Burwell’ist Erie järve ääres põhja poole mööda Highway 19, jõuab päris varsti külasse nimega Vienna. Ei, auto ei ole äkitselt tiivad kasvatanud ja te pole maandunud ilusas Austrias, kuigi siinsel Viennal on ka natuke mägist vaadet küll.

Asula on ilusasti paigutatud Big Otter Creek’i äärde ja on hüütud „silmapilgu külaks“, kuna ta nii väikene ongi. Aga nagu öeldakse, suured asjad tulevad väikestes pakikestes ja see ütelus kehtib ka Vienna kohta. Nimelt on sealt koha­ kesest pärit maailmakuulsa leiutaja Thomas Edisoni üks esivanematest ja kohal on ka rikkalik ajalugu. Uurime natuke lähemalt…

Vienna sai alguse tänu Edisoni perekonnale ja pereisale Johnile, keda olevat esimene kord märgatud Bayhami vallas, mille alla küla kuulub, 1809. aastal. Ameerika iseseisvussõja ajal toetasid Edisonid kuning­ likku perekonda ja seetõttu pi­ did rändama üle piiri Kanadasse 1784. a, alguses Nova Scotiasse ja tänu maa pakkumisele leit­ nant Talboti kaudu siis lõpuks Bayhami piirkonda mõned aas­ tad hiljem. Et pidada meeles küla algset ajalugu, nimetati peatänav Nova Scotia Line’iks.

Koos Edisoni perega tulid ka Saxtonid sellele alale ja ka teised pered Ida-Kanadast ja nii hakkaski asula tekkima. Aga Johni vanem poeg Samuel on, kelle tõttu küla nimeks sai Vienna, tema pakkuski selle välja samal ajal, kui sai sõja­ väes kapteni auastme. Aga kust siis Thomas Edisoniga seosed tekivad? Samueli üks poegadest Samuel Jr. läks tagasi Ameeri­ kasse 1837. aastal, nimelt Milan’i Ohios ja seal Thomas Alva Edison sündiski 1847. aas­ tal. Kuulda on, et väike Thomas olevat vanaisa Samuelil külas käinud Viennas päris mitu ­korda.

Suurem osa Ida-Kanadast tulnud perekondi, Edisonid kaa­ sa arvatud, olid baptistid, niisiis oli usk tähtis ja alguses kogune­

Lugejakiri

Kui ei ole surmatõbi, siis... Ühel päeval, kui ma surfasin (kolasin ringi) Internetis, ma sattusin lugema ühe itaalia arsti lugu, mis oli järgmine.

Ta sai mõne päeva puhkust, kuna oli ületöötanud Corona viirusesse nakatanud haigetega.

Puhkusel olles, järgmisel päe­ val, ta tundis end halvasti ja

Nr. 31

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Autoralli MM-etapil on vaid üks vaenlane

Hauaplaadilt saab lugeda, et Samuel Edison jäittis maise elu 1865. aastal 103 aasta vanuses, kõrvalolevalt plaadilt on lugeda, et siin ­puhkab Samuel Edisoni abikaasa kes suri 1824.a oma 54.eluaastal.

Suur veskikivi pioneeride kalmistu sissekäigu kõrval.

ti Joseph Elder Merrilli majja teenistuste jaoks. 1836. aastal annetas Merril oma maad, et ehitada kirik ja surnuaed; Vienna First Baptist Church ja Old John Edison Cemetery vas­ tavalt. Kuigi surnuaeda enam pole, kirik seisab ikka uhkelt ja kogudus on hiljuti kasvanud ja energiliselt tegelemas.

Aga võib-olla kõige huvi­ tavam osa Vienna ajaloost on teine kalmistu, mis tekkis päris varsti peale Old John Edisoni surnuaeda. Vähesed teavad Edison Pioneer Cemetery’ist, kuna see on peidetud mäenõl­ vaku otsas, sinna saab Plank Road’i lõunapoolsest otsast

kruusateed mööda sõites.

Samuel Edison oli sinna maetud 1865. aastal ja mõned varase­ mate Edisoni perekonna liik­ mete hauakivid liigutati sinna.

Vaikne ja ilus surnuaed taastati 1958. ja 1963. aastatel, hauaki­ vid liigutati ringi, et neid oleks parem külastajatel vaadata ja lugeda. Väravapostidest kalmis­ tule sisenedes näeb ka ühte veskikivi, mis pärineb esimesest piirkonna veskist, mis asus jõe ääres.

Kui satute sinna kanti, minge uurige peidetud ajalugu ja ärge pilgutage, muidu sõidate külast mööda!

kõik tundemärgid näitasid, et ka tema oli nakatatud. Talle tuli meelde, et see viirus sureb alko­ holis. Ta võttis marliriide, lap­ pis selle kokku mitmekordseks, pritsis selle märjaks alkoholiga ning tegi sellest maski ja hingas alkoholi auru oma kopsudesse umbes minuti või poolteist, kor­ rates seda iga tunni järel. Pritsis ka alkoholi oma padja peale.

Hommikul ärgates ta tundis ennast hästi ja kõik haiguse ­ märgid olid kadunud. Paari

p­ äeva pärast läks tööle. Õpetas sama asja ka oma patsientidele, samade tagajärgedega.

See artikkel kadus Internetist ja mitmed naersid seda kuuldes.

Kuid see on imelihtne järele proovida ja mina küll selle hai­ guse korral prooviksin.

See eestlaste vemmalvärss või vanasõna. mis üleb, et ,,kui ei ole sumatõbi, siis saab ikka viinast abi“ olla õige vähemalt külma ilma korral.

Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

OLEV TRALLA

Juulis kuulutas rahvusvaheline autospordiliit FIA, et autoralli maailmameistrivõistlused (WRC) jätkuvad 4.-6. septembril valit­ sevate ilmameistrite Ott Tänaku ja Martin Järveoja koduriigis Eestis. Nakatumine koroonavii­ russe COVID-19 oli siis Eestis madal ja taevas tundus minevat järjest pilvitumaks. Eestil on korraldajana hea maine, kõik olid rõõmsad. Paraku ei näita viirus kogu maailmas allaand­ mise märke ja uued kolded on mõne haigena ööklubisse ja spaasse läinud vastutustundetu süül ka Eestis.

Juba räägitakse rangemate piirangute taaskehtestamisest ja kuna tervis on prioriteet number üks ning Saaremaal võrkpalli­ mängult alanud puhangut ei taha keegi, püsib MM-ralli ko­ hal tõeline viimasel momendil ärakeelamise oht. Ja kui ka keeldu ei tule, on probleem õhus ikka, kuna paljudest kõrge nak­ kuskordajaga riikidest tulevate sportlaste, mehaanikute, ajakir­ janike ning fännide ees seisab kohustus Eestisse saabumise järel kõigepealt kaks nädalat eneseisolatsioonis istuda. Kellel see raha nii pikalt vedeleda, kes välistab ohu, et isolatsiooni ­rikutakse ja haigust laiali jaga­ takse? Kui rallirahvale tehakse erand, siis on see teiste suhtes õiglane ja aus?

Muid vaenlasi kui koroona Eesti rallisõprade unistusel po­ legi. Lõuna-Eestis ehitatakse valitsuse toel teid ralli jaoks ümber, kohalikega olevat hea läbisaamine ja nii mõnigi saavat oma kodutee nii-öelda nipsust ilusaks. Ralli korraldusmees­ kond teeb kõva tööd, püüdes valmis olla kõigiks ootama­ tustekski. Piletite müük läks sellest nädalast lahti, publikule on kuni 1000 kohaga pealtvaa­ tamisalad, Covid-19 hirmus üritatakse 16 000 pealtvaatajat ­ võimalikult vähe omavahel kok­ kupuutuvaina hoida. Kindlasti tuleb tegemist ka läbi metsa nn plangupiletiga rallit vaatama pürgijatega ja nende tõrjumiseks kavatsetakse suuri turvajõude mobiliseerida. Kui tähtis see võistlus Eestile on, näitab ka fakt, et ralli-MM-iks koguni ­eripostmark välja antakse.

Maailmameistrid Tänak ja Järveoja käisid kätt soojaks sõitmas Itaalia meistrivõistluste etapiks olnud Alba rallil, kus katsetasid oma Hyundai seadis­ tusi ja said meeskonnakaaslase Thierry Neuville’i järel teise koha. Nii Hyundai tehase­ meeskond kui teised MM-rallile tulevad ässad osalevad 21.-22. augustil soojenduseks LõunaEesti rallil.

Eesti alistas Läti tenniseässad Kuri viirus pani lukku ka maailma tennisekarussellid. Aga kaua sa ikka omaette treenid ja (nagu Eesti äss Anett Kontaveit) ajaviiteks basiilikut kasvatad.

Nii tulid Eesti ja Läti tennise­ juhid mõttele korraldada üks

vahva maavõistlus, olgu või sõprus- ehk näidismatši nime all.

Mõlemad naabrid tulid välja oma eliitmängijatega ja ehkki lätlased on eestlastest nime­ kamad, kuulus matšivõit 6:5 Eestile. Nii Kontaveit kui Kaia Kanepi (viimane polnud kodu­ publiku ees mitu aastat män­ ginud) alistasid Jelena Osta­ penko (võitnud korra ka Grand Slami turniiri) ja Anastasija Sevastova (3 WTA turniiri­ võitu), jagu saadi vastastest ka paarismängus. Eesti mehed Jürgen Zopp ja Vladimir Ivanov küll kaotasid lätlastele kõik mängud, aga finaaliks olnud ­segapaarismängu ja seega kogu matši võitis Eesti.

Rait Ratasepp tegi järjekordse hullu tüki Eesti ultrasportlane Rait Ratasepp tundub olevat kum­ mist, haavamatu ja väsimatu.

Alles ta läbis Fuenteventura saarel 30 järjestikusel päeval täispika triatloni (3,8 km uju­ mist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu), nüüd püstitas omale järjekordse raske üles­ ande ja muidugi sai sellega hak­ kama.

Ratasepp võttis endale ees­ märgiks joosta 20 päeva järjest täispikk maraton 42,195 kilo­ meetrit ja läbida see absoluut­ selt igal päeval ajaga alla kolme tunni. Võrdluseks – eelmisel aastal said eestlased kogu kam­ ba peale vaid sadakond alla kolme tunni maratoniaega.

Ratasepp jooksis kuues Eesti linnas, kõige kiiremaks osutus viimane kodulinnas Tartus joos­ tud maraton, mille ta läbis 2 tunni ja 47 minutiga.

Ning mis kõige hämmasta­ vam, see olla olnud vaid ette­ valmistus või treening sügisel Prantsusmaal peetava viiekordse katkematu triatloni maailmare­ kordi üritusele!

Eesti korvpallurid kurvastasid leedulasi Saja-aastaseks saanud Eesti korvpall pani maha toreda maamärgi, korraldades ja võites Balti keti meesteturniiri. Soom­ lase Jukka Toijala juhendamisel kogu suve harjutanud tugevalt noorendatud Eesti rahvuskoon­ dis võitis üllatuseks maailma esikaheksasse kuuluvat Leedut ja seejärel nii-öelda kohustusli­ kult ka Lätit. Leedulastele käis oma rahvusspordialal Eestile kaotamine vägagi au pihta, nii mõnigi mängija ja treener ei suutnud esimestes mängujärg­ setes intervjuudes soliidseks jääda.

Aga eestlastelgi oli oma kari­ kas rüübata. Balti parima eu­ fooria lainel lennati maavõist­ lusmängudele Soome, seal aga tõid hõimuvelled lõunanaabrid kahes matšis ootamatult kindla ülekaaluga maa peale tagasi. Sic transit gloria mundi, ütleks selle kohta.

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

13

Mälestame meie keskelt lahkunud kallist õde ja kallist tädi

LAHKUS KALLIS EMA, VANAEMA JA ÄMM

Maret Kivilaht

Maret Kivilaht’i

neiuna OJASSOO

surnud 2. augustil 2020 Torontos

sündinud 17.06.1927 Tartus surnud 02.08.2020 Torontos

Sa oled alati meie südameis AGNET TÕKE ja poeg ANDRES

Leinavad HELI, HELENA, VALENTINA ja ELMAR HANNES, ARTUR, CHIARA ja JOANNA

Mälestame leinas kauaaegset head sõpra ja tennisekaaslast

Maret Kivilaht’e

LAHKUS MEIE ARMAS ISA JA VANAISA

Manivald Ots

Kaastundes perekonnale MIA ja JÜRI DANIEL KOIDU KONZE SYLVIA ja TAIMO PALLANDI VIVIAN PALLANDI MAI ja KALJO SAARNA EERO TAMM

sündinud 17. mail 1919 Tallinnas surnud 14. juulil 2020 Torontos

Mälestavad kurbuses KARIN, LARRY, BRIAN, KATI ja CONNOR

Kanada nädal…

(Algus lk. 3)

PUHKA RAHUS

Manivald (Mike) Ots 1919–2020 Südamlik kaastunne KARINILE, BRIANILE, KATILE, CONNORILE Mälestuses HELGI DEBBIE, TOIVO, TAAVO KAI, BRUNO, CHRISTOPHER, MATTHEW HEDDA, JOHN, KRISTIN LIISA, RYAN

JÄTAME HÜVASTI OMA ARMASTATUD ISAGA

Ülo Raabe sündinud 7. aprillil 1922 Tallinnas surnud 31. juulil 2020 Winnipegis Jääd igavesti meie südameisse tütar CLAUDIA tütar IRENE ja BRUCE

Vabadus…

(Algus lk. 5)

koheldakse neid, kes väidavad, et oma eripäraste omadustega on olemas rassid ja sood.

Prognoosida selle mõistusevas­ tase türannia süvenemist ei ole põrmugi kohatu. Sest sinna­ poole ju asi kisub. Kui kõigi maade proletaarlasi tuli ühine­ ma kutsuda, siis kõigi maade idioodid ühinevad kutsumatagi.

Võib-olla meil tuleb ühel hetkel mõistus pähe, võib-olla antakse

hullusele ühel ilusal päeval ta­ gasikäik nagu anti 18. sajandil nõidade põletamisele, kuid … kunas? Kui palju mõtlevaid päid on selleks ajaks maha võetud?

Või veelgi otsesemalt: kui palju vabadust on selleks ajaks hävitatud. Sest see, mis algas vabaduse kaitsmisena rahvuse vastu, on asunud hävitama vabadust ennast. Meil on vars­ ti aeg asuda uude Balti ketti ja taas karjuda: „Vabadust! Vaba­ dust! Vabadust!“ Vabadust nimetada asju õigete nimedega.

Vabadust otsustada, keda me

oma koju lubame ja keda ei luba. Vabadust rääkida anek­ dooti eestlasest, venelasest ja juudist või mehest ja naisest.

Vabadust välja öelda, et mulle ei meeldi see, teine ja kolmas asi, näiteks rõveduste kaela­ määrimine kunsti pähe avalikus ruumis. Või see, et minu lin­ naossa ehitataks mošee. Kas võin nõuda ja tahta, et kui see ei meeldi minu linnaosa elanike valdavale enamusele, siis teda ei ehitatagi?

Kas olete tähele pannud, et neid vabadusi meil enam pole?

praeguses keerulises olukorras eelinformatsiooni, kuidas alates sügisest oma kodust elu korral­ dada. Neljapäeval teatas uue kooliaasta plaanidest Ontario provints. „Koolide taasavamine on kriitiline Ontario õpilaste õppi­ mise ja arengu seisukohalt, samuti toetamaks peresid minna tagasi tööle ja võimaldada majanduse taasavamist,“ ütles ­ provints oma teadaandes. Koo­ lide taasavamise plaani koosta­ misel võeti arvesse tervise-eks­ pertide soovitatut.

Põhikooliõpilaste (alates Kin­ dergartenist kuni 8. klassini) jaoks taasalgab koolitegevus ­ viiel päeval nädalas, ollakse võimaluse piires sama klassiga ja sama õpetajaga ja välditakse enamaid kokkupuuteid teistega.

Keskkoolides on võimalikult õppetöö erinev, varieerudes klas­ siruumi- ja kaugõppevormis.

Maski kandma peavad nii koo­ litöötajad kui õpilased alates 4. klassist kuni keskkooli lõpuni; nooremate kui 4. klassi õpilaste jaoks pole see kohustuslik, aga soovitatav. Koolides hakkavad kehtima erakordsed tervise­ meetmed ja hügieenireeglid ning jälgimissüsteem võimalike COVID-19 haigusjuhuste osas.

Provints teatas ka rahaeral­

Need on meilt vaikselt varas­ tatud ja meie oleme sellel vai­ kides sündida lasknud. Mitte päris vaikides, aga vastupori­ semine on kostnud ikka kõr­ valkoridoridest, mitte avaratest hästisisustatud kabinettidest, kus lumehelbekesed üksteisele aukirju, medaleid ja meie ühist raha jagavad.

Vabaduse kiirenev kadumine on ära ehmatanud isegi teatud osa vanema põlve liberaalidest.

Aga kes tegi? Ise tegi. Ees teren­ dab hirmuühiskond. Me anname oma vabadust käest iga

dusest koolide taasvamiseks, mis sisaldab vahendeid isiklike kaitsevahendite ja puhastusva­ hendite ostmiseks, töötajas­ konna reeglitekohaseks tree­ nimiseks ning uute töötajate palkamiseks; plaanis on ka võtta tööle kuni 500 rahvatervise õde.

Täpsemad detailid on välja­ töötamisel koos koolivalitsuste­ ga. Siiski on vanematel võima­ lus ka last mitte tagasi kooli saata ja saada õpet kaugõppe­ vormis. Koolide taasavamise plaan on pälvinud juba ka kriiti­ kat ning on tõstetud esile mit­ meid seonduvaid murepunkte.

Kuidas uus kooliaasta uutes tingimustes täpselt välja näge­ ma hakkab, seda näitab aeg.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

päev ja iga tund. Pettes ennast naiivse lootusega, et see järe­ leandmine oli viimane. Ärge mitte lootkegi, ei ole.

Te ei suuda ettegi kujutada, mida meilt kõike nõutakse, enne kui see hullus läbi saab.

Parem siis juba kohe maoli maha visata ja kõige ning kõigi eest vabandust paluda. Kuigi tegelikult pole sellelgi mõtet, sest süüdi oleme ikka. Milline karistus meid tabab, seda otsus­ tab mõni järjekordne hüsteeri­ line krõhva, kes teab, mis meile hea on. Ups. Vabandust.

14

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

MAISELT TEEKONNALT LAHKUS MEIE ARMASTATUD ABIKAASA, EMA JA VANAEMA

Eva Rammo neiuna TOMSON sündinud 11. veebruaril 1927 Rakveres surnud 27. juulil 2020 Hamiltonis

Nr. 31

Et muusika Sind saadaks ka seal kõrge pilve peal…

Lahkus meie kallis kauaaegne kiriku organist Hamiltonis

Eva Rammo Avaldame siirast kaastunnet abikaasa IVAR RAMMOLE ja perele MERIKE KOGER ÕIE SAAR MILLA SUIT perekondadega

Kallis Eva, armas Memm, Sinu sära ja soojus elab meis edasi, üle aegade!

EVA TIINA ja TERRANCE KARIN ASTRID

Puhka rahus!

EMILY ALMA CHARLES IVAR SUGULASED Eestis

Lahkus kauaaegne liige IGAVIKKU LAHKUS MEIE LUGUPEETUD ENDINE KAUAAEGNE ORGANIST

Vello Järvine

Eva Rammo

Mälestab kurbuses T.E.P.P.

Siiras kaastunne abikaasa IVARILE ja tütardele TIINALE, KARINILE ja ASTRIDILE ning nende lähedastele Mälestab leinas ESIM. EESTI EV. LUT. USU KOGUDUS HAMILTONIS Täname Sind südamest pühendumuse ja võrreldamatu panuse eest meie koguduse heaks.

Puhka rahus, armas Eva, Taevaisa armastavas embuses.

Mälestame kurbuses armast sugulast

Maie Laul sündinud 27. veebruaril 1942 Saaremaal surnud 30. juulil 2020 Markhamis Avaldame kaastunnet abikaasa BRUNOLE JUTA ja LIISA REET ENN perega

LAHKUS ARMAS EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA

Aklaida Telder neiuna AUVÄÄRT sündinud 10. augustil 1925 Pangal, Saaremaal surnud 27. juulil 2020 Vancouveris Igatseme sind väga

Puhka rahus!

tütar EVA ja VERN poeg THOMAS ja JACKY tütar AITA ja JIM 8 LAPSELAST ja 7 LAPSELAPSELAST

Lihula lahingust möödus 800 aastat Lihula lahing toimus 1220. aasta augustis Lihula linnust kaitsnud Rootsi vägede ja neid piiranud saarlaste vahel, kes lõpuks vallutasid linnuse ja tapsid eri allikate väitel enamiku või kõik garnisonist.

Kaotatud lahingu järel loobus Rootsi vallutuskatsetest Eesti­ maal ega osalenud enam

Mälestuskivi Lihula linnamäel.

Liivimaa ristisõjas.

Lahingu kirjelduse peami­ seks allikaks on Henriku Liivimaa kroonika, lisaks on sellega seotud sündmusi mai­ nitud Liivimaa vanemas riim­ kroonikas ning mõnedes Rootsi ja Taani kroonikates.

Vikipedias on lahingut kirjel­ datud alljärgnevalt.

Foto: K. Kiilaspea

,,Kui kuningas oli Rootsi ta­ gasi pöördunud, jättes koha­ peale jarl Karli ja Linköpingi piiskopi koos u 500-mehelise kaitsemeeskonnaga, asusid saar­ lased tegevusse. Ühel varahom­ mikul ilmus merelt kohale suur saarlaste sõjavägi, mis piiras Lihula linnuse sisse ja asus seda ründama. Arvestades varase­ maid koostöösuhteid on peetud tõenäoliseks, et nendega ühines ka läänemaalasi. Võitluse käi­ gus õnnestus linnus põlema süüdata. Seepeale tungisid roots­ lased piirajaid rünnates ­linnusest välja, kuid ,,ei suutnud nii suurele hulgale vastu panna“ ja said lüüa.

Linnus vallutati ja saarlaste kätte langenud rootslased, sh jarl ja piiskop, tapeti. Mõne Taani ja Rootsi kroonika järgi toimus see 8. augustil. Vanema riimkroonika teatel, mille sõ­ nastuses saarlased mängisid Lihulat rünnates rootslastega nagu kass hiirega, said surma kõik linnuse kaitsjad. Läti Henriku järgi oli langenuid peaaegu 500, kuid vähesed Rootsi väest pääsesid siiski põ­

Austraalia Victoria osariigis kasvab koroonaviirusesse nakatunute arv kiiresti

Anett Kontaveit pääses Palermo turniiril veerandfinaali

Austraalia Victoria osariik teatas sel nädalal rekordar­ vust koroonasse nakatunutest. Ühe ööpäevaga nakatus üle 700 inimese ja suri 15 haiges­ tunut, Kuigi kuu aja eest taas­ kehtestati osariigi pealinnas Melbourne’is ranged isolatsioo­ nireeglid, ei ole see aidanud na­ katumiste arvu tõkestada. Nüüd kavatseb osariik reegleid veelgi karmistada ja panna seisma val­ dava osa osariigi majandusest.

Osariigi valitsus paneb koda­ nikele südamele, et reegleid on võimalik septembri keskpaigast leevendada või tühistada ainult siis, kui neist praegu täielikult kinni peetakse. (ERR/EE)

Neljapäeval toimunud kahek­ sandikfinaal-kohtumises alis­ tas Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 22.) Palermo tenniseturniiril sakslanna Laura Siegemundi (WTA 65.) ja pääses veerandfinaali Kontaveit võitis kaks tundi ja 18 minutit kestnud kohtumise 3:6, 6:2, 6:2.

Esimesel koroonajärgsel WTA turniiril võitis Kontaveit (WTA 22.) avaringis Patricia Maria Tigi (WTA 85.) 6:3, 6:3.

Veerandfinaalis kohtub Kon­ taveit 19-aastase itaallanna Elisabetta Cocciarettoga (WTA 157.), kes üllatas teises ringis kuuendana asetatud horvaatlan­ na Donna Vekicit (WTA 24.), võites 6:2, 6:4. (D/ERR/EE)

genema ja jõudsid Toompeale taanlaste juurde. Riia piiskopi huve kajastav Henrik on tape­ tute arvu nimetades võib-olla rivaali kaotusi paisutanud. ­ Rootslaste surnukehad korjati hiljem taanlaste poolt kokku ja maeti leinates maha. Kaas­krist­ laste hukkumise pärast peeti mitmepäevast leina ka Riias.“ Hävitava kaotusega Lihulas oli Rootsi kuninga vallutuskatse nurjatud ja enam ta Eestimaa jagamises kaasa lüüa ei proo­ vinud. Vaatamata välisele kaas­

tundele olid sellise tulemusega arvatavasti rahul ka riialased, kes vabanesid tülikast konku­ rendist. Ajaloolaste Sulev Vahtre ja Enn Tarveli arvates võib arvata, et võit õhutas märkimisväärselt saarlaste ene­ seteadvust ja võitlusvaimu. Enn Tarveli hinnangul oli tegu eestlaste suurima võiduga muistses vabadusvõitluses ja teadaolevalt kuni 1919. aastani üleüldse suurima eestlaste saavutatud sõjalise võiduga.

S P ORT

(Allikas: Vikipedia)

Nr. 31

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­rist.

Vaimulikud videomõtisklused ko­­ guduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evangeeliumi-Lu­ teri­u su-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pildilised palvused augustikuus: Pühapäeval, 16. augustil KÜM­NES KOLMAINUJÄRGNE PÜHAPÄEV. Pühapäeval, 30. augustil KAHETEISTKÜMNES KOL­MAI­ NU­JÄRGNE PÜHAPÄEV. Koguduse liikmed, kelle e-postiaadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-postkastidest.

Tallinna kesklinnas tulid päevavalgele arheoloogilisi leiud Tallinna kesklinnas tuli Roosikrantsi tänava taastusre­ mondi käigus välja väärtus­ likke arheoloogilisi leide.

Leiud tulid välja Roosi­ krantsi tänava Vabaduse väljaku poolses otsas vee- ja sadekana­ lisatsiooni trassi kaevetööde käigus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arheoloog Ragnar Nurk selgitas, et kultuurkihi vanim osa loodusliku liiva peal on ke­ raamikaleidude järgi dateeritav varasesse rauaaega (u 500 eKr – 100 pKr) ning sisaldab ka paik­ sele asustusele viitavaid ehitus­ jälgi (lohud, tuleasemed, hoone­ põhjad).

Oluline on ka keskaja alguse (13. saj) asustuskiht, mida võiks seostada varase (ees)linliku

Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­MA­ LATEENISTUS. Virtuaal­tee­nis­ tus on nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul.

Augustikuus teisi juma­ lateenistusi kirikus ei toimu.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on 1–11. augustini SULETUD. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 9. augustil 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. augustil 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23.augustil 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. augustil 11.30 JUMALATEENISTUS.

Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

kell kell kell

asustusega ajast, mil tänavat sellel kohal veel ei eksisteeri­ nud. Praeguse Roosikrantsi tänava varaseimaks eelkäijaks oli Harju väravasse suundunud maantee, mida esindavad kaks sillutise kihti – esmasel hinnan­ gul 14. ja 16. sajandist, selgitas Nurk. (ERR/EE)

Dr. Kristel Toomsalu

kell

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Sina hea ja ustav sulane Kaks tuhat aastat tagasi kut­ sus Jeesus kaksteist väljavali­ tut, et anda neile vajalik ettevalmistus uueks maailma­ missiooniks. Kutsutud alusta­ sid õpilastena-jüngritena ja lõpetasid oma tegevuse apost­ litena. Üks Jeesuse neile õpe­ tatud teemasid oli ustavus.

Vaatleme Jeesuse selleteema­ list õppetundi. Piiblis kannab see nimetust ,,Tähendamis­ sõna talentidest“ Mt.25;1430.

Meile igapäeva-keeles tä­hen­ dab talent esmalt andekust või annet: ta on andekas inimene, tal on muusikaanne, tal on kuld­ sed käed jne. Jeesuse valituil olid samuti teatud anded ja oskused. Jeesus aga käsitleb ­ teemat tollase rahaühiku – talendi – valguses. Talendi väär­ tuseks oli umbes 20 keskmist aastapalka. Loo kangelane jagas osa oma varandusest kolme sulase vahel. Teades oma su­ ­ laste ärialast suutlikkust ehk ,,andekust“ andis ta ühele investee­ rimiseks viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe talendi. Peremees jättis kõigile võimaluse isiklikuks initsiatii­ viks. Teatud perioodi järel saadi kokku hinnangu andmiseks. ­ Midagi analoogset korraldas kunagi praegune USA president Donald Trump oma populaarses Apprentice (õpipoiss) saates.

Jumalast on meile kõigile antud omad anded vastavalt ­ meie kandevõimele. Nimetame neid kaasasündinud talentideks.

Nende talentide kasutamisos­ kusest sõltub meie igapäevane elu. Piibel räägib veel vaimu­ likest talentidest-andidest, mida saavad kristlased Kristuse poolt püstitatud ülesannete täitmiseks.

Sellised uued vaimulikud annid saavad osaks Kristuse poolt kut­ sutud inimestele. Mõlemi talen­ tide kasutamisest tuleb meil kunagi aru anda.

Kolm meie loo sulast jagune­ sid kahte kategooriasse: ustavad ja mitte ustavad. Ustavad raken­ dasid oma talendid isanda teenistusse. Mitteustav ühe talendi mees ei kasutanud või­ malust ja mattis talendi maha. Ütleme: mängis oma talendi maha! Ta ei teinud sellega

ADVOKAADID

meelega kurja. Kaudselt kuju­ nes see aruandepäeval patuks.

Ustavad said kokkuvõtte päeval tunnustuse osaliseks. ,,Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled ol­ nud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmusse!“ Mt.25:21 ja 23.

Ustavus väikestes asjades avab võimalused suuremateks.

Kolmanda, ühe talendi mehe tegevust hinnati nii: ,,Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.“ Mt. 25:26. Lepingu alusel oli isand andnud külvamise ja puistamise sulaste kätte. Lõikuse õigus jäi temale. Küsimus ei olnud tead­ miste ja oskuste puuduses, vaid ustavuse puuduses. Küsigem täna endilt, millise hinnangu ­annab Jumal meie loomulike ja vaimulike annete rakendami­ sele. Kui oled kristlane, siis sinu mõlemad anded peavad leidma rakenduse nii kogukon­ nas kui ka sinu koguduses. Kas elad vaimulikult kasumis või võlgades.

Rock-muusikaajakiri Q lõpetab ilmumise Rock-muusika ajakiri Q, mis on ilmunud aastast 1986, lõpetab tegevuse. Lõpetamise põhjuseks pandeemiast tule­ nenud müügi- ja reklaamitu­ lude langus, teatas peatoi­ me­ taja Ted Kessler Twitteris.

Ajakirja esimene kaanestaar oli Paul McCartney, järgnesid

Lõpetan moodsa mõistujutu­ ga kasumi ja võlgade teemal: Rikas turist jättis hotelli pere­ mehele pandiks sada dollarit ja lahkus soodsat tuba otsima.

Peremees jooksis saadud saja dollariga viivitamatult lihuniku juurde võlga maksma. Lihunik maksis saja dollariga ära oma võla farmerile. Farmer maksis sellega oma võla automehaani­ kule. Automehaanik korraldas oma võla poepidajaga. Poepi­ daja jooksis maksma müüjale võlgu olevat palka. Müüja naine tuli ja tasus oma võla kiiresti hotellile. Turist ei leidnud tuba ja sai oma sada dollarit tagasi.

Kõik olid aga ootamatult ,,kus­ tutanud oma võla“.

Jeesuse loos ei jäänud keegi otseselt võlglaseks. Küsimus ­taandus ustavusele. Milline hin­ nang antakse meile kristlastena?

Viimase apostli Pauluse nõuanne: ,,Sest te olete kallilt ostetud!

Austage siis Jumalat oma ihus!

“1.Kr.6;20. Meilt oodatakse ka väliselt nähtavat ustavust Kris­ tusele ja Tema nähtavale ihule, kogudusele!

Emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Rod Stewart ja Elton John.

Kaanestaarideks on olnud ka näiteks Madonna, Prince, Kate Bush, Nirvana jt.

Q oli oma populaarsuse tipul britpopi-aastatel. Huvi ajakirja vastu tõusis uuesti, kui 2017. a ametisse asunud peatoimetaja Kessleri tõukel ilmusid teiste hulgas põhjalikud intervjuud näiteks Lana Del Rey, Tame Impala ja The Streetsiga.

(ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020

Nr. 31

Tellige EESTI ELU! märkmik

Riina Kindlam

Tavaliste asjade eestikeelsed nimetused Suvikõrvits ja merisiga

Port Sydney küla ja Kotkajärve vahele Clearwater Lake teele, kus vanasti lokkas vaid loodus, on aastate jooksul kerkinud uusi elumaju. Ka lühikesel lõigul, kus kunagi laiusid põllud (ja nende kohal kõrgel kalju otsas oli sini-must-valgeks võõbatud vana buss), on nüüd mitmed majad ja pered, k.a. ühed agarad, kes peavad kanu ja kelle toredad lapsukesed viibutasid (lehvitasid üles-alla) läinud nädalavahetusel tee ääres suvikõrvitsatega.

Nõnda püüti köita möödasõitjate tähelepanu ja neid ostma mee­ litada. Läksime kohe SUVIKÕRVITSA (zucchini, courgette) ehk lausa nuia õnge! Kaubaks läksid vili, sellest küpsetatud muffinid ja rüüpeks kõrva (ehk kõrvale, rüübet rüübatakse ikka suhu!) kodutehtud limonaad. (Kõik oli lõpmata mahe (organic). Suvi­ kõrvitsate pere on suur, kuid antud nimetus on kõige enam kin­ nistunud just selle kasvatajasõbraliku vilja külge. Mõni ütleb ka kabatšokk või rullkõrvits (nagu tainarull ju). Inglise keeles kuulub see samamoodi summer squash perre. Lapsed olid väga viisa­ kad, teadsid eestlaste laagriala ja soovisid head suvitamist.

Foto: Riina Kindlam

Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ 2020. aasta 2. voor avatud Eesti kultuuri rahvusvahelis­ tumist toetava taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ tänavune 2. voor avanes 1. augustil. Taotluste esitamise viimane päev on 17. august. „Varasemalt on teine voor toimunud mais, kuid tänavu ­ olime seoses COVID-19 viirus­ puhanguga sunnitud plaane muutma ja vooru avamise edasi lükkama. Juhin aga tähelepanu, et see on mõeldud sündmustele, mis toimuvad veel selle aasta sees ehk hiljemalt 31. detsem­ ber 2020. Järgmise aasta sünd­ muste taotlused sellesse ei kva­ lifitseeru,“ ütles taotlusvooru koordinaator Kristel Üksvärav. „Tulenevalt sellest, et viirus ei ole kuhugi kadunud, tuleb taotlejatel arvestada kehtivate riikidevaheliste liikumispiiran­ gute ja karantiini nõuetega.

Kõige tõenäolisem on sünd­ muste toimumine lähiriikides, näiteks Lätis, Leedus, Soomes,“ lisas Üksvärav.

Taotlusvooru tingimused on samad, kui varem. Kogu taot­ lusvooru puudutav info on ­kirjas Kultuuriministeeriumi ­kodulehel.

Taotluste esitamine toimub elektrooniliselt, kultuuriminis­ teeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis.

(Allikas: kultuuriministeerium)

Ardo Hansson võidakse esitada Baltimaade kandidaadina Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks

Suvelugemine lemmikloomaga. Küll on eesti keeles palju liitsõnu!

Terved raamatud on neid täis ja paljud neist nuruvad suvel lugemist. Siin liit- või pigem paarislugemine, kus Tallinna koolilaps Maarit on oma kodu- ehk lemmiklooma (pet) suutnud kaissu ja lugemisse haarata! Loomaks on MERISIGA (guinea pig), mis ei ole üldse siga, vaid näriline (rodent). Merisiga kodustati Andi­ des tänapäeva Boliivia, Ecuadori ja Peruu alal umbes 7000 aastat tagasi liha saamise ja meelelahutuse eesmärgil. Inkad aretasid hulganisti meriseatõuge ja nende seas (!) oli meriseakasvatus üldlevinud. Neid ohverdati ja võib-olla nad oskasid siis juba lugeda! Merisea häälitsusi on mitmeid: piuksub nagu hiir, röhatab, ruigab ja kiunub nagu notsu (äkki sealt see nimetus) ja isegi nurrub nagu kass. Merisiga nurub nurruga paid. Nuruma on tungivalt paluma. Usun, et raamatki nurub vaikselt lugejat ja siis nurrub ehk lööb nurru, kui pai käsi ta avab.

Foto: ema Leiu Lukki-Lukin

Loodusele ligidamal

Bloomberg reastas võimalikud kandidaadid, kes võiks saada koha Euroopa Keskpanga kuue­ liikmelises juhatuses. Nende seas on ka Eesti Panga endine president Ardo Hans­son.

Keskpanga juhatusest lahkub Yves Mersch ja sellega tekib paljudele riikidele 2026. aastani viimane võimalus euroala juhti­ mise juurde pääseda. Euroala neli suuremat majandust on juba juhatuses esindatud. Ühe kandidaadina pakkus Bloomberg välja Ardo Hans­ soni, kellel on Harvardist saadud doktorikraad ja kes on töötanud Maailmapanga majan­ duspoliitika osakonna juhataja­ na Hiinas.

Bloombergi võimalike kandi­ daatide nimekirjas on lisaks Hanssonile veel viis isikut.

(D/EE)

Koroona-pandeemia ajal hakkasin lilledest fotosid tege­ ma. Sellega leidsin, et mitmed erinevad putukad (insektid) poseerisid kaasa.

Uurisin nende nimesid Google Lensiga. Fotod on tehtud 210mm makro-objektiiviga ja tavaliselt 5 - 10 sentimeetri kauguselt.

Peeter Põldre fotogalerii putukatest on nähtaval Eesti Elu veebil: eestielu.ca Lugege ka intervjuud dr. Peeter Põldrega tänasest lehest lk. 4.

Hiiumaal avas Reigi pastoraat taas uksed Ligi 250 aastase ajalooga Reigi pastoraadihoone avas pärast viieaastast pausi kuns­ tihuvilistele juuli alguses taas uksed.

Pastoraadi hoone on Hiimaal Suuremõisa lossi kõrval üheks saare silmapaistvamaks barokk­ arhitektuuri näiteks.

Vastavatud näitusesarja ladi­ nakeelne nimi ,,Genius Loci“ tähendab kohavaimu ja just seda plaanitaksegi tutvustada viis suve kestva näitusesarjaga. ,,Jätkusari võimaldab meil igal aastal esitleda uut ajaloope­ rioodi. Näiteks, kui meil tuleb

Foto: Reigi pastoraadi FB lehelt

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korralda­ tud esseevõistluse tähtaeg.

Hüti klaasikoja aastapäev, siis kindlasti tuleb meil klaasi­ kunstinäitus ja kindlasti tuleb meil siis ka selleaegse Hiiumaa põhjapoolse osa ajalookäsitlus, ka pastoraadi oma,“ rääkis plaa­ nidest uudistesaatele ,,Aktu­ aal­ ne kaamera“ näitusesarja ,,Genius Loci“ kontseptsiooni autor ja kujundaja Maret Kukkur.

Avanäitus loob koosluse 19. ja 20. sajandi vahetuse ajaloost ja nüüdisaegsest kunstist, mille autoriteks on Eesti ja mitme teise Läänemeremaa kunstni­ kud. (ERR/EE)