6
EESTI ELU reedel, 7. augustil 2020 — Friday, August 7, 2020
Nr. 31
Eestis tähistatakse Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva Armastatud helilooja Veljo Tormis tähistanuks 7. augustil oma 90. sünnipäeva. Sel aastal on aga esimene kord, kui suurmehe juubelit märgitakse ilma temata – Kuusalu vallas Aru külas ilmavalgust näinud helilooja lahkus meie hulgast 21. jaanuaril 2017 Tallinnas. Siiski toimub 7. augustil ja nädalavahetusel Tormise auks mitmeid põnevaid muusikalisi ettevõtmisi. Nii on võimalik juba reede varahommikul kell viis! Tormise sünnipaigas Kõr ve aial osa saada soome-ugri müsteeriumi ,,Lindude ärata mine“ etendusest. Dirigent Janne Fridolini ja hääleseadja Andreas Väljamäe juhatusel laulab Noorte Segakoor Vox Populi. Etenduse lavastajad on Anne Türnpu ja Eva Koldits. Tartus kõlavad Tormise 90. sünniaastapäeva auks sealsel lauluväljakul päikesetõusust päikeseloojanguni tema muusi ka salvestused ja Fred Jüssi loo dushelid. Päev algab Vanemuise teatri orkestri kohapealses esituses mängitava O. Lutsu ,,Kevade“ ainetel valminud fil mi süidiga ning pärast seda kõlavad plaatidelt Tormise koorilaulud, orkestriteosed, kammermuusika, džässi- ja elektroonikatöötlused jm. Teoste vahele on põimitud Fred Jüssi salvestatud loodushelid, päike seloojangul laulab Celia Roose regilaulu. Ürituse muusika on valinud meeskond eesotsas diri gent Küllike Joosingu ja noore helilooja Liisa Hõbepappeliga, projektile on nõuga kaasa aidanud dirigendid Risto Joost ja Valter Soosalu. Helifailide tehniline toimetaja on Tammo Sumera. Sündmuse raames koguvad Tartu Linnamuuseumi harumuu seumid Tartu külastajatelt kokku 1000 soovipaela, mille koori
lauljad seovad päev varem väljakule, et märgistada ohutuid istumiskaugusi ning täita laulu väljak heade soovidega heliloo jale või tema loomingule. Laupäeval ühendavad Rah vusmeeskoor ja Metsatöll jõud Viljandi laululaval Veljo Tor mise mälestuseks. Kaasa teevad ka Tormis Quartet ja mitmed regilaulude eestlauljad. Suur kontserdi keskmes on Tormise heliteosed ning regilaulud. Sündmuse ellukutsuja ja eestvedaja Lauri Õunapuu sõnul on Veljo Tormise helilooming midagi, mis on saanud otsekui eestluse sümboliks. ,,Sümboliks nagu regilaul või rukkileib. Veljo on kogunud meie, eest laste, iidvana kultuuri – maail matunnetuse, rahvalaulud ja muusika –, sidunud need nagu rukkikõrred tüsedasse vihku ning toonud kodutalu vana palkrehe alla,“ rääkis Õunapuu. ,,Seal peksti terad, tuulati ja kuivatati. Siis viidi veskile. Pehmest jahust sai lõhnav leib. Selle leiva maitset teab iga eestlane. Nii on loomulik, et teeme Veljole suure kummar duse ning esitame sel õhtul vali ku tema loomingust, mis on meid kõnetanud enim,“ lisas Õunapuu. Eesti rahvusmeeskoor esitab õhtu jooksul Tormise kava diri gent Mikk Üleoja juhendamisel. Solistidena astuvad üles mees koori liikmed ning solist Pirjo Jonas. Koos Eesti folk-metal bändiga Metsatöll tuleb esitu sele ,,Raua needmine“. Tormise looming oli Metsatöllule tugev inspiratsiooniallikas juba üsna oma tegevuse algusaastatel. Eriliselt mõjus Tormise, RAM-i ja Metsatöllu kooslus Tauno Aintsi seades aastal 2007 suvise pööripäeva aegu, kui ,,Raua needmine“ tuli esitusele kuna gise Sakala vanema Lembitu
kantsis Lõhavere linnamäel. Toonase suurprojekti teostumi sel oli nõuandjaks ka helilooja ise. Projekti suurejoonelisuse tõttu on neid helipalasid esi tusele tulnud vaid loetud korrad. Viljandis astuvad Tormis Quartet koosseisus lavale Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär, Paul Daniel, esitades Veljo Tormise loomingut jazz’i improvisatsioonilises keskkon nas. Kvartett on koos tegut senud viis aastat, esinetud on Soomes, Inglismaal, Iisraelis, Saksamaal ja Eesti peamistel folgi- ja jazz-festivalidel. Lisaks esinevad kontserdil regilauludega Liisi Koikson, Celia Roose, Meelika Hainsoo, Timo Kalmu, Ando Kiviberg ja Lauri Õunapuu. Need lauljad on osa Eesti pärimusmuusika kes kuse projektist ,,Regilaulu Podcastid“, mis on ellu kutsu tud, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses eesti iidseid regilaule, juhtida tähe lepanu nende poeetilisele vormile ja laulukõlale ning tuua tagasi lauldud regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni. Samuti pakuvad Veljo Tor mise 90. sünnipäeva puhul te maatilisi saateid Eesti Rahvus ringhäälingu kanalid. Eesti Kooriühing kutsub koore üles kogunema kas või oma linna- või külaväljakule ja laulma seal Veljo Tormise auks mõne tema laulu, rahvalaulu või regilaulu. Info esituste kohta palub Kooriühing saata: kooriy hing@kooriyhing.ee. Kooriühin gu koduleht koondab kõik Veljo Tormise kooriloomingu ette kanded selle aasta augustist oktoobrini. https://kooriyhing. ee/event/laulame-veljo-tormiseauks-tema-90-aunniaastapaeval/
(ERR/EE)
Endise KGBlase sulest ilmus raamat Konstantin Pätsist Endise Eesti NSV KGB esi mehe asetäitja ning majan dusvastuluure juhi Vladimir
Pooli sulest on Postimees kir jastuse väljaandena ilmunud uus raamat Eesti esimesest presidendist ,,Konstantin Päts. Vang nr 12“. Raamatus on kronoloogilise jutustusena avaldatud KGB ar hiividest pärinevad haruldased dokumendid – erakirjad, üle kuulamisprotokollid ja fotod –, mis heidavad valgust president Konstantin Pätsi viimastele elu aastatele ja tema pere käekäi gule. Raamatu koostajalt ja autorilt on 2019.a ilmunud ka tema autobiograafia „Minu elu ja teenistus KGBs“. Alates 1988. aastast juhtis ta Eesti NSV KGB komisjoni, kes tegeles NSV Liidu julgeolekuorganite ohvrite rehabiliteerimisega. See võimaldas talle juurdepääsu olulistele ja ka salajastele doku
mentidele, mis heitsid valgust president Pätsu jt Eesti Vaba riigi riigitegelaste saatusele pärast 1940. a suve. Raamatu toimetaja, ajaloo lane Küllo Arjakas ütleb järelsõnas: „Arvukate ülekuula miste põhjalikud protokollid näitavad, et Konstantin Päts – vaatamata ahvatlevatele luba dustele või ähvardustele – ei läinud võõrvõimuga koostööle.“ Järelsõna avab raamatus re konstr ueeritud sündmustiku tausta, täiendab seda teistest al likatest pärit andmetega ning kirjeldab kokkuvõtvalt Kon stantin Pätsi säilmete kodu mulda jõudmise lugu. Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
Veljo Tormis (par.) koos koorijuhi Hirvo Survaga 2009 laulupeol ,,ÜhesHingamine“ lauljatele soovitusi jagamas. Foto erakogust
Fotomeenutus aastast 2007, kui Rahvusmeeskoor ja folk-metal bänd ,,Metsatöll“ kunagises Lembitu kantsis Lõhavere linnamäel Veljo Tormise muusikat koos esitasid. Kavas oli ka Tormise ,,Raua needmine“ ja kohapeal tagus sepp muusika ka rauda. Eriline elamus. Foto erakogust
Algab võistlus Harry Potteri eestikeelsetele raamatutele uute kujunduste loomiseks
ja tarkade kivi“ kaanekujundust ja järgmiste osade põhimõttelist lahendust. Tööde esitamise täh taeg on 4. november. Kujundus tuleb esitada pdf-formaadis ja saata meili teel konkurss@ varrak.ee.
Eestikeelse ,,Harry Potter ja tarkade kivi“ ilmumiset saab tänavu 20 aastat. Kirjastus Varrak, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahva Raamat kuulutavad välja Harry Potteri kaanekujunduste kon kursi eesmärgiga luua raama tusarjale uued kodumaised kujundused. Konkursile oodatakse sarja esimese raamatu ,,Harry Potter
Esitatud töid hindab žürii, mis koosneb kirjastuse Varrak, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahva Raamatu esindajaist. Esikolmik saab rahalised pree miad ning võitja lisaks lepingu kaanekujunduse kasutamiseks ja järgmiste osade kujundamiseks. Lisaks kuulutatakse välja Rahva Raamatu eriauhind. Võitjad selguvad 18. no vembril. (ERR/EE)
Parimaks meeslauljaks valiti Urmas Alender Koostöös plaadifirmaga Vaigu viiul on ERRi Kultuuriportaal kuulutanud välja küsitluse, sel gitamaks välja parimad Eesti rockmuusikud. Sel nädalal lõp penud küsitluse tulemustest sel gus, et parimaks meeslauljaks valiti Urmas Alender (1953– 1994, peamiselt tuntud Rujast, aga laulis ka Propelleris, Teravikus jt), teiseks tuli Jaak Joala (1950–2014, suurima tun tuse pälvis solistina, ent oli seo tud ka bändidega Kristallid, Virmalised, Radar, Lainer jt), kolmandaks hääletati Tõnis Mägi (sai tuntuks 1970ndatel solistina, hiljem laulis Music Seifis ja Ultima Thules). Parimaks vokaalesituseks hää letati Jaak Joala ,,Unustuse jõel“ (A. Oit/ H. Karmo), teist
kohta jagasid neli lugu: Urmas Alender Ruja lauluga ,,Must lind“ (R. Rannap/ K. E. Sööt), Tõnis Mägi Music Seifiga esi tatud ,,Venus“ (R. van Leeu wen/ H. Karmo) ja sooloprojek tina ,,Koit“ (T. Mägi/ T. Mägi) ning Gunnar Graps GGG palaga ,,Valgus“ (G. Graps/ G. Graps). (ERR/EE)
Urmas Alender. Foto: Tiit Veermäe, Vikipedia
