Eesti Elu / Estonian Life No. 34 | August 27, 2021

This newspaper was mailed on Friday, August 27, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 34, 2021

Reedel, 27. augustil — Friday, August 27

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Öölaulupidu ,,Vaba Eesti!“ taasiseseisvumise 30. sünnipäevaks Mailis Sütiste-Gnannt Iseseisvuse taastamise 30. aasta­päeva kulminatsiooniks Eestis oli viie ja poole tunnine üle­- eestiline öölaulupidu ,,Vaba Eesti!“, kus 450 muu­ siku esituses kõlasid kolme vabaduse-kümnendi tuntumad laulud.

Laulusillad loodi Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere ja Võru vahel. Meie perel oli rõõm sellest osa saada Tallinna lauluväljakul, kuhu pääses koroona tõttu kohapeale kont­ serti nautima seekord vaid 10 000 pealtvaatajat. Kontserdist tegi ülekande rahvusringhääling ja see on järelvaadatav.

Kõiki eestimaalasi kutsuti juba nädalaid varem registreeri­ ma oma laulupesa ERRi kodu­ lehel ja pere, sõprade või kogu­ konnaga kõigile tuntud laule Eesti TV vahendusel kaasa laulma. Laulupesi oli loodud ­ Ameerikas, Kanadas, Austraa­ lias, Uus-Meremaal, Venemaal, Euroopa maades ja loomulikult üle Eesti. Üheslaulmine on eestlastele oluline, sest taastasime 30 aasta eest oma iseseisvuse ju lauldes.

Varem laulsime kitsas sõprade ringis, siis aga järjest avaliku­ malt laule, mille sõnumiks olid vabadus ja isamaa. Isegi, kui sõnum ei kõlanud otseselt, tundsime ta alati kasvõi ridade vahelt ära. Sama tunde pealt sündisid Alo Mattiiseni isamaa­ lised laulud ja öölaulupeod. Nii sai võimalikuks ka veretu Laulev revolutsioon.

Lauluväljakule sisenemiseks lookles 20. augusti õhtul pikk saba Mere värava juures, kus kontrolliti kõigepealt Covidpassi olemasolu või tõendit, et

oled vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või negatiivse testitu­ lemusega, pääsesid edasi pile­ tikontrolli. Kohapeal sai teha ka kiirteste.

Peo avaakordiks sai sõna Laulva revolutsiooni häll Tartu, kus lauldi üheskoos Eesti Rahva Muuseumi ees, mis 30 aastat tagasi oli hoopis teist nägu – ­ vene sõjaväe lennuväli. Tartu öölaulupidu vahendasid rahvale Margus Saar ja Anu Välba.

Loomulikult astusid seal teiste hulgas lavale põline tartlane Toomas Lunge ja Justament Hando Runneli lauluga ,,Maa tuleb täita lastega“, mis omal ajal kujunes lausa Eesti teiseks hümniks.

Tallinna lauluväljakul juhata­ sid öölaulupeo sisse vanad head ,,Kukerpillid“ ja nende järel punkar Villu (Tamme) ning J.M.K.E. lauludega ,,Tere, pere­ stroika“ ja ,,Külmale maale“, mis panid publiku ekstaasis kaasa hüppama, tantsima ja laulma. Hoog sees, elas rahvas tormiliselt kaasa Hardi Volmerile ja Singer-Vingerile ning nende aegumatutele hitti­ dele ,,Massikommuni­kat­sioon“, „Noored on hukas“ jt.

Narvast tervitas Eesti keele majast Julia ning Rakverest Veiko Täär ja Hanna-Liina Võsa. Veiko Täär sõnas, et ,,Rakvere on väge täis!“, nagu Rakvere tunnuslausegi ütleb.

Seal laulsid koos koorilauljatega Tõnis Mägi, Uku Suviste, Hanna-Liina Võsa, Tanel Padar, Inger ja paljud teised.

Armastatud laulud tulid öölaulupeol esitusele aasta­ kümnete kaupa, andes läbilõike (Järgneb lk. 13)

Oma rahvaga koos! President Kersti Kaljulaid (keskel) koos abikaasaga rahva seas öölaulupeole kaasa elamas.

Musta Lindi Päeval Ottawas Parlamendimäel (ülemine pilt), foto ©Ülle Baum ja Toronto raekoja ees, foto: Peeter Põldre

Musta Lindi Päev Ottawas Ülle Baum, Ottawa Esmaspäeva, 23. augusti pärastlõunal koguneti Kanada pealinnas Musta Lindi Päeva puhul parlamendimäele, kus 40-kraadises päikesekuumuses lehvisid Balti ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide lipud.

Kohale tulnute seas olid mitmed Balti ja Ida-Euroopa riikide diasporaa, organisatsioonide ja saatkondade esin­ dajad, kaasa arvatud Balti Liidu ja Läti keskorganisatsiooni president Andris Kesteris ja Torontost Eestlaste Kesk­nõukogu Kanadas (EKN) pre­sident Kairi Taul-Heming­ way.

Esindatud olid ka üheksa Euroopa riigi saatkonda, nende seas olid Eesti suursaatkonna konsul Anne-Ly Ader, Soome saatkonna asejuht Kaisa Heik­ kilä, Gruusia saatkonna asejuht Nino Kharadze, Ungari saatkon­ na esimene sekretär Zoltán

Papp, Läti saatkonna konsul Edgars Kaktins, Läti saatkonna . asejuht Inga Miškinyte, Poola saatkonna asejuht Krzysztof Lewandowski, Slovakkia saat­ konna asejuht Marian Adam, Ukraina saatkonna asejuht Yurii Nykytiuk.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide nõukogu asepresident. Balti Liidu ja Läri keskorganisatsi­ ooni president Andris K,esteris tegi Musta Lindi Päeva meenu­ tamise tähtsust esiletõstva sisse­ juhatava kõne, mille lõpetas praeguse aja olukorda kaasavate sõnadega: ,,Unfortunately, as we look around the world to­ day, and see so much misery, we have to wonder if humanity has learned anything from the past. Today we honour the vic­ tims of cruelty and injustice. We stand here in what has become a sacred place of remembrance, as we think of the missing chil­ dren from Canada’s Residential Schools.“

Seejärel tegi ettekande algon­ kini-rahva esindaja Hélène Cayer, kes ütles: ,,We are survi­ vors of genocide. We are fear­ less. We are warriors of peace.

We embrace the gift of healing. (...) With courage we look and see one people and we see what it means to be human.“ Kõnedega esinesid sel päeval Parlamendimäel endine Kanada valitsuse liige David Kilgour, Ihor Michalchyshyn Kanada Uk­ raina Kongressi president, Kanada Oskar Halencki Insti­ tuudi juhataja dr. Alexander M. Javlonski, Valgevene-Kanada al­ liansi Ottawas president Piotra Murzionak, Valgevene kunsti- ja teadusinstituudi Kanadas presi­ dent Brian Herman, juudi inim­ õiguste organisatsiooni B’nai Brith Canada esindaja ja Leedu kogukonna Kanadas president Kazimieras Deksnys.

Kohale tulnud diplomaatide nimel esines kõnes Leedu saat­ . konna asejuht Inga Miškinyte, kes märkis: ,,Many survivors of (Järgneb lk. 4)

2

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

Taasiseseisvumis­päe­val heiska­sid Eesti lipu ühe pere kolm põlvkonda 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Teadlik kokkulepe Poliitteaduses on mõiste nimega ühiskondlik leping. Definitsiooni järgi vajab see mõlemapoolset nõustumist. Et üks teeb seda, teine teist. Kõige olulisem on see inimõigustest kinnipidamises.

Mitte riigivõimus, kuna nagu Kanadas näha, on poliitikute huvid hoopis teised kui rahva omad. Kuna täpselt see nihe toimus, on raske leida. Ent kahtlemata oli viimane Vahtralehemaa poliitik, kes arvestas praktiliselt ja inimlikult kogukonna vajadustega, nii sotsiaalselt kui majanduslikult Ontario endine peaminister William G. Davis, kelle maine teekond kahjuks hiljuti lõppes.

Jean Jacques Rousseau, pahempoolne prantsuse filosoof on jätnud sügava jälje tänaseni, eriti noorte, üliõpilaste hulgas. Ta esitas poleemilisi argumente kodanike vabadusi kaitstes, inimeste võrdsusest, olenemata nende päritolust. Võiks kapseldatult ütelda, selliseid mõtteid, mis on teoreetiliselt Kanada ja riigi vabaduste taga. Ent Rousseau läks paraku äärmustesse.

Paistab, et inimõigused tänapäeval tähendavad isiklikke, mitte ühiseid. Tänu osaliselt ametiühingutele, kes on näiteks vastu Toronto linna käsule, et kõik palgalehel peavad olema kas vaktsi­ neeritud või valmis igapäevaseks testimiseks.

Ametiühingutel on oma oluline roll terves tegutsevas ühiskonnas. Kuid üle aastate kogutud võim tähendab, et ametiühingud avalikus sektoris kuritarvitavad ajaloolisi võite. Ei soovi keegi USA röövparunite ajastut tagasi, kus vägivallaga ja kurjusega murti ametiühinguid. Vaid selleks, et Rockefellerid saaks kröösustena edasi elada.

Torontost kaks näidet. Iga avalik tööline, kes suhtleb rahvaga peaks olema vaktsineeritud Covidi vastu. Kas haiglas, bussis, politseinikuna, ei loe. Lisaks, et ei ole olemas ühtegi meditsiinilist põhjust vaktsiinist keeldumisest peale allergiasisaldise vastu.

Mis on üliharv statistiliselt. Inimhirmust saab aru. Aga olgu siis politseinikud, bussijuhid, medõed valmis pideva testimisega elama. Kuna tuleb teisi kaitsta.

Teadagi on vaktsiinidega alati küsimusi. Kuid keegi ei iitsatagi, kui kooli lastakse ainult lastehaiguste vastu immuniseerituid õpilasi. Kas see pole mitte kogukonna huvides?

Võib vabalt ütelda, et minu keha, minu otsus. Kuid elades ja saades kasu kõikidest heaoluühiskonna eelistest ei saa olla ise­ kas, vaid peab ikka mõtlema neile, kes on maksude, lähenemise kaudu võimaldanud hea palgaga töökoha. Kogukonna teenimine vajab ikka järeleandmisi. Nii on meie ühiskondliku lepingu nurgakivi.

TÕNU NAELAPEA

Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval heiskasid rii­ gilipu Pika Hermanni torni ühe pere kolm põlvkonda – 20. Augusti Klubi liige Tõnu Saarman koos tütre ja lapselastega.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles oma kõnes, et maail­ mas toimuv meenutab, et miski ei ole iseenesestmõistetav ja meil on palju, mille oleme ise üles ehitanud ja mille eest tänu­ lik olla ning mida hoida ja edasi arendada.

Riigikogu esimees Jüri Ratas (KE) tänas neid, kes tol ajal sirgeselgselt Eesti nimel tegut­ sesid. ,,Täna kolmekümne aasta eest ärkasime Eestimaal ühise unistusega elada oma riigis enda tahte järgi. Tol samal päeval kell 23.03 sai see teoks.

69 meid esindavat riiginaist ja riigimeest otsustasid suurelt tu­ levikku vaadata – üksmeelselt taastada Eesti Vabariigi iseseis­ vuse. Sellele järgnenud päeva­del ja öödel tehtud töö tulemu­sena saame täna ärgata oma riigis kindlusega, et võime meie Eestimaal enda tahte järgi iga­ vesti elada,“ sõnas Ratas.

Pöördumise tegi ka EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes kõneles lipu kui sümboli täht­ susest.

20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas, kui eriline oli hommik, mil Pika Hermanni tornis hakkas taas lehvima sinimustvalge lipp. ­ ,,Inimestele, kes olid pidanud üle elama okupatsioonid, küüdi­ tamise, vangilaagrid, oli see tunne sõnulkirjeldamatu,“ lau­ sus Veetõusme.

Lipuheiskamisel kõneles ka Islandi parlamendi esimees Steingrímur J. Sigfússon. Ta nentis, et 26. augustil 1991 oli Island esimene riik, kes viis sisse diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülem­ nõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik ­iseseisvus. (ERR/EE)

Šveitsi lennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeva keskpäeval sise­ nes Vaindloo saare piir­konnas ilma loata Eesti õhuruumi Šveitsi õhuväe lennuk CL60.

Lennuk viibis Eesti õhuruu­ mis alla minuti.

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, lennukil oli lennu­ plaan ning kahepoolne raadio­ side Eesti lennuliiklusteenindu­ sega.

Välisministeerium andis Šveitsi suursaatkonnale üle noo­ di. See oli tänavu viies Eesti õhupiiri rikkumine. Kõik vara­ semad rikkumised on toimunud Venemaa Föderatsiooni lennu­ kite poolt. (KVPST/EE)

Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Foto: välisministeerium

Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik andis üle volikirja Eesti alaline esindaja PõhjaAtlandi Nõukogus, suursaadik Jüri Luik, andis kolmapäeval üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stolten­ bergile.

Volikirja üleandmisele järg­ nenud vestluses arutati vägede lahkumist Afganistanist ja teisi päevakajalisi poliitilisi teema­ sid. Räägiti eelseisvast sügis­ hooajast, kus oluliseks teemaks saab NATO strateegilise kont­ septsiooni koostamine. „NATO kõige tugevamaks heidutusva­ hendiks on liikmesriikide ühtsus ja transatlantiliste suhete tuge­

vus,“ tõdes suursaadik Luik.

Mõniste lähedal avati metsavendadele mälestussammas

näiteks Ants Kaljurannast ehk Hirmus-Antsust, võib-olla Põr­ gupõhja metsavendadest, võib­olla veel mõnest, aga tervikliku ülevaatliku metsavendluse aja­ loo kokkupanemine on alles ees,“ rääkis Andreller.

Eelmisel nädalavahetusel Val­ gas peetud 13. militaarajaloo festival tõi seekord näidislahingu ja etenduse kaudu põhjalikumalt esile metsavendade rolli Eesti ajaloos. Mõniste lähedal Eesti kodu kompleksis avati endis­tele metsavendadele ja nende toetajatele pühendatud mälestussammas.

Metsavendadele viidi toitu, toojad aga jälitati – nii saadi metsavendade asukoht teada ja puhkes võitlus. See lugu taas­ elustati Valga militaarajaloo festivali näidislahingus. Metsa­ ­ vendade saatusest on ehk räägi­ tud vähem kui võiks.

Ajaloolane Martin Andreller märkis, et kui 1944. a sügisel poleks keegi vastupanu osutama hakanud, on isegi küsitav, kuidas meil 1980-ndate lõpus ­ läinud oleks. ,,Ses mõttes oli igasugune vastupanu võõrvõimule hästi oluline. Ühtpidi võib tunduda, et metsavendlus on Eestis juba põhjalikult läbi uuritud – palju raamatuid on ilmunud –, aga täna me saame öelda, et met­ savendade arv võis olla 15 000 – 16 000, võib-olla natuke peale, aga uuritud on seda teemat peamiselt indiviidide baasil. Me teame hästi palju

Suursaadik Jüri Luik on sündinud 17. augustil 1966 Tallinnas ning lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.

Jüri Luik asus välisministee­ riumisse tööle 1991. a, tõustes järgmiseks aastaks ministeeriu­ mi poliitikaosakonna peadirek­ toriks. Luik on mitmekordne vabariigi valitsuse minister ning täitnud Eesti suursaadiku ko­ hustusi Ameerika Ühendrii­ki­ des, Venemaal ning Eesti alalise esindajana NATO juures.

(VMPT/EE)

Mõniste lähedal avatud mälestusmärgi idee autor on metsavend ise – mälestusmärk on loodud Hugo Sturmi 1946. a tehtud puidust skulptuuri põhjal. ,,Hugo Sturm oli ka Vaba­ dusristi 2. liigi 3. järgu kavaler ja meid kõnetas see väga tuge­ vasti – ikkagi mees, kes on selle metsas ise teinud. Kui metsa­ vennad hoiavad kätel toetajat, kes sümboliseerib kõiki metsa­ vendade toetajaid ja kui see toetaja vaatab lõhutud kodu poole ja ta ihkab koju. Tema ­ihkab koju ja need metsavennad ihkavad koju. Eestlane ihkab ­lihtsalt olla oma kodus,“ rääkis Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Heiki ­ Magnus.

Sestap ongi Mõniste lähedal Hüti külas asuv Eesti kodu kompleks, mille avamisest on möödas juba 15 aastat, metsa­ vendade mälestusmärgi jaoks sobiv paik. Paik, mis on pühen­ datud kõigile sõjakeerises kan­ natada saanud Eesti kodudele.

Nagu ka siin asunud Mäekonnu talu. (ERR/EE)

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Uued koroonapiirangud Eestis Koroonapandeemia on Eestis taas tõusulainel. Piirkonniti on viiruse levik väga erinev.

Kõige madalam on hetkel viiruse levik Ida-Virumaal. ­ Kõige rohkem levib viirus Lõuna-Eestis: Võru-, Põlvaja Valgamaal. Eelmisel nädalal oli 1819 uut nakatunut, teste tehti 26 464, nakatu­ misnäitaja oli 294,3, suri neli inimest.

Kõrgenenud haigusenäitajate tõttu hakkasid alates 26.augus­ tist Eestis kehtima uued koroo­ napiirangud, millel on kaasas leevendusi lubav seletuskiri.

Seletuskirja selgitas õiguskants­ ler Ülle Madise järgnevalt: „Avalikes siseruumides ja ühistranspordis kehtestatakse üldine maskikandmisekohustus, kui viirusohutust ei ole või­ malik kontrollida. Samas, kui maskikandmine on vastunäidu­ statud, seda tegema ei pea/. ../ Ka ühistranspordis on ära toodud maskikandmise kohus­ tuse erand, et kui transpordiva­ hendis on võimalik hoida 2 m distantsi, siis maski kandma ei pea./…/ Kui juuksurisalongis on vaid üks klient ja juuksur ja nad mõlemad on vaktsineeritud, nad samuti maske kandma ei pea.“ Peaminister Kaja Kallase sõnul suurendatakse kontrolle, et inimesed piirangutest kinni peaksid. Samas rõhutas ta, et loodab elanikkonna mõistlik­ kusele, et nad kehtestatud pii­ ranguid täidaksid.

Kommunismiohvrite memoriaalis mälestati totalitaarsete režiimide ohvreid 23. augustil möödus 82 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mille salaproto­ kollidega jagati Euroopa mõjusfäärideks, luues eeldu­ sed Teise maailmasõja puhkemiseks, mitme riigi okupeerimiseks ja massirepressioonide laienemiseks.

Tallinnas kommunismiohv­ rite memoriaali koduaias toimus sel puhul mälestustseremoonia, kus kõnelesid justiitsminister Maris Lauri, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Mälu Instituudi juht Meelis Maripuu. Mäles­ tuspalvuse pidas peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Ohvitseride mälestusmärgile asetasid pärja kaitseministeeriu­ mi kantsler Kusti Salm ja kait­ seväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Eesti Mälu Instituut avas taas­ iseseisvumise 30. aastapäe­ vale pühendatud e-näituse nõukogu­devastase vastupanu­ võitluse a­jaloost. See kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil kümnete tuhandete Eesti ini­ meste julgeid ja ennastohver­ davaid tegusid ligi 50 okupat­ siooniaasta vältel. Näitust ,,Vas­ tu­ panu Nõukogude võimule

Eelmisel nädalal vaktsineeriti Eestis 27 040 inimest, neist esi­ mese doosi said 16 471 inimest ja teise doosi 10 569 inimest.

Seda oli vähem kui eelnevatel nädalatel. Vähemalt ühe doosi­ ga on Eestis vaktsineeritud 707 914 inimest, vaktsineerimine on lõpetatud 611 122 inimesel, 62,8% täiskasvanud elanikkon­ nast on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud.

Koolides hakkab uuest õp­ peaastast kehtima lihtsustatud karantiinikord, mis tähendab, et lähikontakti korral peavad 12-18-aastased õpilased ja vaktsineerimata õpetajad tege­ ma kiirtesti ja 72 tunni pärast negatiivse PCR-testi. Kuni 12-aastased õpilased ja vakts­ ineeritud haridustöötajad karan­ tiini jääma ei pea. Õpetajatel soovitatakse end vaktsineerida.

Kui nad seda teha ei soovi, siis võivad nad oma töö kaotada, kuna ei soovi panustada töö­ keskkonna ohutuse ja turva­ lisuse heaks, teatas Haridus­ töötajate liidu esimees Reemo Voltri.

Kooliaasta avaaktustel võivad osaleda nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud õpilased. Täis­ kas­ vanud peavad osalemiseks oma nakkusohutust tõendama ja ette näitama Covid-tõendi. Ak­ tused viiakse võimaluse korral läbi õues. Vanematel õpilastel võivad aktused toimuda video­ silla vahendusel, kõige noore­ matel aga koolis.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Inimesed meenutasid meeleavaldusega Balti ketti 23. augustil 1989 toimunud Balti kett oli meelde jääv ja väga eriline sündmus, mil Eesti, Läti ja Leedu elanikud moodustasid läbi kolme riigi kulgeva kätest kinni hoidva inimketi, millega nõuti Balti riikidele iseseisvust.

Ka selle nädala esmaspäeval, 23. augustil hoidsid inimesed siin-seal tee ääres lippe lehvita­ des kätest kinni, vahendas uudis­ tesaade ,,Aktuaalne kaa­ mera“. Lippe kandsid ka palju mööda sõitvad autod. Kor­ raldajad kutsusid inimesi endalt küsima, kas nad on sama vabad, nagu pärast esimest Balti ketti kätte võidetud priiuse ajal. Üritust on seostatud vaktsii­ ni- ja piirangutevastastega.

Politsei- ja piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfo büroo juht Ivo Utsar ütles ERRile, et tegemist oli registreeri­ mata meeleavaldusega. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Eestis 1940–1991“ saab näha eesti, inglise ja vene ­ keeles digikujul alaliselt ning füüsili­ selt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolses osas kuni septembri lõpuni. (D/EE)

3

Eesti ja Läti peaministrid avasid elektriliini Peaminister Kaja Kallas ning Läti valitsusjuht Krišjānis Kariņš avasid kolmapäeval Eesti-Läti kolmanda elektri­ ühenduse.

Kilingi-Nõmme Eleringi ala­ jaamas sümboolselt avatud 330kV õhuliin aitab peaminister Kaja Kallase sõnul tagada suurema varustuskindluse ning elektrituru tõhusa toimimise Balti riikide sees, aga loob ka eelduse Balti riikide lahti ühen­ damiseks Venemaa elektrivõr­ gust. „Eesti, Läti ja Leedu elekt­ risüsteemi ühendamine Euroo­ paga vähendab meie energiasõl­ tuvust Venemaast ning tagab elektrivarustuskindluse,“ lausus peaminister. „Kliima- ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on Eestil plaanis investeerida avamere tuuleparkide arendamisse. /../ ­ Mul on hea meel, et Eesti ja Läti on eestvedajaks meretuu­ leparkide rajamisele Lääne­ me­ rel,“ sõnas ta.

Liivi lahte kavandatava Eesti-Läti meretuulepargi suu­ ruseks oleks kuni 1000 MW ning eeldatav valmimisaeg 2030. aasta. Tuulepark toodaks aastas ligikaudu 3,5 teravatt­tundi elektrit, mis on ligikaudu 40 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest. Tegu oleks esimese osaga laiemast Lääne­ mere tuuleparkide võrgust.

Eesti ja Läti koostöös val­mi­ nud elektriühenduse kogumak­ sumus on 172 miljonit eurot, millest Euroopa Liidust tulnud toetus moodustab 112 miljonit eurot ehk 65%. Eesti elektritar­ bijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panusta­ ma ei pidanud. (PT/EE)

Iseseisvuse taastamise tänukivi sai Eesti diplomaatiline korpus Traditsiooniliselt annab Eesti president iga aasta 20. augustil üle 1991. a Toompead kaitsnud kivirahnust murtud tänukivi, millega tunnus­ ta­ takse inimesi ja organisat­ sioone, kellel on olnud iseseisvuse taastamisel oluline roll.

Sel aastal anti kivi Eesti diplomaatilisele korpusele.

Riigipea Kersti Kaljulaid ütles, et sel aastal annab ta tänukivi üle mõeldes Lennart ­ Meri sõnadele: „Aega on meil vähe ja väikeriike aeg ei oota.“ „Kiiresti pidime saama tõsi­ selt võetavaks partneriks oma tänastele liitlastele. Me tulime sellega toime, ei kahelnud kor­ dagi, et meie tulevik on koos vabameelsete demokraatlike rii­ kidega ja oleme valmis kandma koos nendega ühist vastutust.

Oleme Euroopa liidu liikmes­ riik, NATO liige ja ÜRO julge­ oleku nõukogu ajutine liige,“ selgitab Kaljulaid. Sestap kuu­ lub riigipea tänukivi Eesti diplomaatilisele korpusele.

Margus Laidre tänas kogu välisteenistuste, endiste ja prae­

Balti riikide ja Poola peaministrid tegid ühisavalduse hübriidründe teemal

Laar tunnistati rahvahääletusel mõjukaimaks Eesti peaministriks

Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaminister taunivad ühisavalduses Valgevene režiimi hübriidrünnakut Euroopa Liidu välispiiri vastu.

Valitsusjuhid rõhutavad, et Euroopa Liidu ja selle liikmes­ riikide ühtsus ning kiireloo­ muline diplomaatiline, rahaline ja tehniline tugi on võtmetäht­ susega, et vastata tõhusalt Lukašenko režiimi väljakutsele Peaministrid kutsuvad liik­ mesriike kasutama olukorda ka selleks, et vaadata üle suh­ tumine piiri kaitsmisse. Kaja Kallas, Krišjanis Karinš, Ingrida Šimonyte ja Mateusz Mora­ wiecki rõhutavad, et on viimane aeg võtta Valgevene territooriu­ mil toimuv migrantide väär­ kohtlemise probleem ÜRO, seal­hulgas ÜRO Julgeolekunõu­ kogu tähelepanu keskmesse.

Taasiseseisvumisepäeva eel korraldas Vikerraadio rahvahääletuse, millega välja selgitada mõjukaim peaminister.

18. augusti õhtul lõppenud Vikerraadio rahvahääletusel sai viimase 30 aasta mõjukaima peaministri tiitli Mart Laar, kelle poolt hääletati ligi 13 000 korda.

Hääletusel anti rohkem kui 51 000 häält. Mart Laarile järg­ nesid mõjukuse edetabelis Andrus Ansip ja Edgar Savisaar.

1990. aastast on Eesti valit­ sust juhtinud 11 peaministrit: Edgar Savisaar, Tiit Vähi, Mart Laar, Andres Tarand, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip, Taavi Rõivas, Jüri Ratas ja Kaja Kallas.

Peaministrite edukust sai hinnata viies kategoorias: ma­ janduse areng, välisjulgeolek, poliitilised reformid, kultuuri ja hariduse edendamine ning sot­ siaalne turvatunne. (ERR/EE)

(ERR/EE)

guste kolleegide nimel, samuti pereliikmete ja lähedaste vääri­ ka ning kaaluka tunnustuse eest. „See kivi on kinnitus, et välis­ teenistusele saab kindel olla, Eesti huvid on hästi hoitud ja Eesti on rahvusvahelises elus halva ilma sõber, kelle peale võib loota ja kellega arvesta­ takse,“ ütles Laidre. ,,See kivi on toeks ka raske­ tel hetkedel, mil peas vasardab teravalt küsimus, miks pagana­ ma päralt oleme selles ikkagi ju suhteliselt üürikeses elus nüüd aastate kaupa neis võõrastes lin­ nades, kui kõik meile tähtsaim jääb ikka ja alati Eestisse, kus me nagunii ei saa olla nõnda palju kui tahaksime. Sest elu saab enne otsa kui armastus Eesti järele,“ lisas Laidre.

Mart Laar. Foto: Termer, vikipeedia

4

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK Aeg olümpiatele taha ja ette vaadata Aasta jagu hilinenud Tokyo suveolümpia on lõppenud (tõsi, paraolümpia, kus eestlasi võistlemas viis, praegu käib), ­ Pekingis peetava järgmise tali­ olümpiani jääb aga, uskuda või mitte, ainult viis kuud. Seega on paras aeg olnust kiire kokku­ võte teha ja ka pilk ettepoole visata.

Tokyo suveolümpia lõppes Eestile ühe kulla ja ühe pronksi ning riikide medalitabelis 60. kohaga.

Kui võrrelda end lähinaa­ b­ ritega, siis Rootsi ja Norra olid saagikamad, aga Läti jäi Eestiga samale pulgale, Soome piirdus kahe pronksi ja Leedu ühe hõbedaga. Seega – Eesti oli väike, aga tubli!

Kuldmedali tõid vehklemis­ naiskonna liikmed Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich, pronksi lisas Katrina Lehis epee individuaalturniiril.

Medalistide kõrval olid esi­ letõstmist väärt eelkõige 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes tegi Tokyos kaks Eesti rekordit ja oli finaalis seitsmes, samuti finaalikoha välja võidelnud ja seal kuuen­ dad olnud staažikad neljapaa­di­ sõudjad Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja JüriMikk Udam. Aga ülitublid olid samuti teise kümne kohtadega Eesti ujumise ajalugu teinud Kregor Zirk ja Eneli Jefimova.

Neid, kes oma sooritusega olümpia nii-öelda lati alt läbi ei hüpanud, oli veel terve rida.

Järgmine suveolümpia on 1924. aastal Pariisis, kuid prae­ gu on paslikum mõelda 2022. veebruaris Pekingis algavale ­taliolümpiale. Kellele Eesti seal võiks loota? Üks võimalik medalikandidaat on trikisuusa­ ­ taja Kelly Sildaru, 2019. aasta rennisõidu maailmameister ja X-mängude paljukordne võitja.

Kui Kelly tervis on korras ja tal motivatsiooni jagub, on ta olümpial üks kullakandidaat.

Teisi nii suuri staare Eestil ­talialadel (peale murdmaasuusa­ tamise hääbumist, Šmiguni ja Veerpalu) pole. Maailma tipu lähedale küünivad veel kiirui­ sutaja Marten Liiv (Saskia Alusalu – eelmise taliolümpia neljas naine teatas sel nädalal karjääri lõpetamisest), kahe­ võistleja Kristjan Ilves ning laskesuusataja Tuuli Tomingas.

Jääme lootma, et nad Eesti rah­ vast tulemuste ning hingestatud esinemistega rõõmustavad ning leidub ka toredaid üllatajaid.

Tähelepanu kandub üha enam pallimängudele Jalgpallihooaeg kestab täies ilus ja valus. Eesti mullune meister Tallinna Flora madistab koduliiga kõrval Euroopa klubi­ liigades. Meistrite liiga eelringis kaotuse saanuna jätkati Euroopa liigas, kus jõuti kolmandasse eelringi. Küprose Omoniale kaotati võõrsil 0:1, võideti ko­ dus 2:1, aga penaltiseerias langes siiski 4:5 tulemusega ­ Tallinna Flora. Astmelises võist­

lussüsteemis kukuti nüüd veel trepimade allapoole, uude kon­ verentsisarja. Seal alistas Flora avamängus Iirimaa meistri Shamrock Roversi 4:2 ja omab korduskohtumise eel häid või­ malusi nii Eesti jalgpalliajaloos pretsedenditult kõrgele astmele pääsuks kui kolme miljoni euro suuruseks preemiaks. Kui palju on neid astmeid, kuhu kukkuda või tõusta, kus seisab selles „metsas“ Eesti jalgpall ja kui suur raha seal ka allpool lii­ gub…

Eesti spordipubliku tähelepa­ nu on lähiajal Saku Suurhallil, kus peetakse Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistluste üks alagruppe. Valitsus on andnud korraldajatele koroonapandee­ mia ajal eriõigused ja ehkki ühegi maa mängijaid linna uita­ ma ning fännidega kohtuma ei lubata, on tribüünid siiski rah­ vast täis ja Eesti meeskonnal tugi olemas. Eesti mängib esi­ meseks naabri Lätiga (treenerite tiim eestlased!), seejärel Slo­ veenia, Saksamaa, Horvaatia ja kõige viimaseks värske Tokyo olümpiavõitja Prantsus­maaga.

Hooajaks valmistub ka E ­ esti korvpallimeeskond, kes hiljuti nü­ peldas kontrollmängus Islan­ dit.

Kui tinglikult pallimänguks (sportmänguks kindlasti) pidada ka jäähokit, siis praegune parim eestlasest mängija Robert Rooba valmistub tugeva KHL liiga hooajaks Venemaa Tšere­ povetsi Severstalis ja väidab, et Soome tippmeeskondades ta nii raskeid treeninguid ei teinud.

Noored talendid ja proovitud kvaliteet Väga häid tulevikku vaata­ vaid uudiseid tuli hiljuti Eesti spordile kaugest Keeniast. Seal peeti kuni 23-aastaste kerge­ jõustiklaste maailmameistri­ võistlused ning Eesti neiud ­näitasid vinget sisu.

Suvel Tallinnas Euroopa U20 meistrivõistlustel seitsmevõist­ luse pronksiga üllatanud 19-aas­ tane Pippi Lotta Enok püstitas Nairobis taas isikliku rekordi ja teenis MM-hõbeda. Tema hea sõbranna, veel gümnaasiumis käiv Maria Millend sai hakkama sama vahva teoga, parandades 100 meetri tõkkejooksus oma tipptulemust peaaegu poole sekundiga ning teenides samuti hõbemedali! Kolmaski Eesti neiu, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, oli MM-medalis kinni – ületas isiklikku rekordit tähis­ tava 1.87, aga jäi kahjuks katsete arvuga neljandaks.

Kokkuvõttes on rõõm tõdeda, et Eesti spordi tulevik pole sugugi tume.

Noorte tähtede kõrval tuleb tunnustada ka vana veini, mis muutuvat järjest kvaliteetse­ maks. Mõtlen siinkohal Eesti rattaspordi kunagist noortähte Rein Taaramäed, kes nüüd 34-aastasena võitis üllatuslikult Hispaania suurtuuril Vueltal ­etapi ning tõusis kaheks etapiks koguni üldliidriks. Seni oli ainsa eestlasena Girol, Vueltal ­ või Prantsusmaa tuuril liidri­ särki saanud kanda vaid Jaan Kirsipuu.

ENN HALLIK

Eestlasi Ottawas Musta Lindi Päeval. Paremal Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi TaulHemingway, keskel Ottawa Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu. Foto © Ülle Baum

Musta Lindi Päev…

(Algus lk. 1)

Nazism and Communism in Europe found refuge in Canada.

They escaped violence and per­ secution to rebuild their lives here. I believe that their chil­ dren and grandchildren are also here today, at this historic place. As we remember and mourn the victims we also stand in solidarity and strong commit­ ment to do everything so that no dictator is fed by silence, in­ decision, or appeasement ever again. For me personally it is astonishing to realize that as a kid I was part of a new history of Europe, when a chain of 2 mln people in 3 Baltic states showed the world the resolve to reclaim our freedom. Today af­ ter exactly 32 years that have passed since the Baltic Way

soli­ darity action we are again united in our will to defend freedom and democratic values that were denied to millions be­ fore us.“ Musta Lindi Päeval tegi ame­ tliku avalduse ka Kanada liber­ aalide partei liider, valitsusjuht Justin Trudeau: ,,Today, I invite all Canadians to honour the victims of Europe on Black Ribbon Day. For our part, we will continue to work hard to make Canada and the world a safer place to call home. To all those who continue to face life under threat of violent regimes, Canada stands with you.“ Kanada konservatiivide partei liider Erin O'Toole kirju­ tas sel päeval twitteris: ,,On Black Ribbon Day, I am think­ ing of the survivors, their de­ scendants, and the victims of to­ talitarian regimes.“

Musta Lindi Päev Hamiltonis Tänavu tuli Hamiltoni eest­ lastele ja leedulastele kutse kohalikult Läti ühiskonnalt osaleda nende Musta Lindi Päeva tähistamisel. Kõik olid teretulnud oma kaasatoodud musta linti siduma Läti 100. aastapäeva puhul istutatud tammepuule Hamiltoni Bay­ fronti Pargis esmaspäeval, 23.

augustil päikesetõusust päikeseloojanguni, nii kuidas kelle­ legi sobis.

Hamiltoni Eesti Seltsi esi­ naine Leila Hess lastega, ta õde Kairi ja Grant West lastega ning Lia ja Erik Hess koos allakirju­ tanuga kogunesid õhtupoole tammepuu juurde lintidega.

Põrguliselt palava ilmaga linte

Vahtralehemaal 1986. a.

Markus Hessi ideest alguse saanud Musta Lindi Päeva mälestamise ürituste läbiviimine sai Kanada valitsuse poolt amet­liku otsusena 2009. a. kin­ nitatud kui National Day of Remembrance for the Victims of Communism and Nazism in Europe ja seda päeva tähistati sel aastal üleriigiliselt.

23. augustil toimusid sama­ laadsed üritused ka Torontos, Montrealis, Vancouveris, Ha­ miltonis, Edmontonis ja mujal.

Minevikku ei saa unustada.

Lõpetuseks toon ära sõnad Parlamendimäel esinenud Brian Hermanilt: ,,We must keep the memory of Europe's darkest past alive. There can be no glo­ rification of those who played a part in supporting the evils of totalitarianism and authori­ tarianism.“

sidudes läksid mõtted 1939.a.

Molotovi-Ribbentropi Pakti sidumise juurde ja sellele järg­ nevale põrgule Balti rahvastele.

Tunneme suurt rõõmu taa­ s­ iseseisvumise 30. aastapäeva puhul – alles kolm päeva varem, kuid ei tohi unustada, mis 23. augustil 1939.a. toimus.

Oleme valvel, et niisugune kuritegu ei juhtuks enam iialgi.

Tekst ja foto MERIKE KOGER

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

EV President Kersti Kaljulaidi kõne iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval presidendi roosiaias (lüh.)

märksa paremal stardiposit­ sioonil kui eelmine põlvkond poliitikuid 20. augustil kell 23.03, kui õnn pöördus ja Eestile anti võimalus teha need otsused, mis on meist teinud ­tugeva, sõltumatute institutsioo­ nidega ja jõuka riigi?

Kas me suudame mõista, et täna oleme meie üks neid riike, kel on palju kaitsta ja hoida ja kes võib endale lühikeses aja­ raamis lubada mugavaid otsu­ seid? Olgu meil mõistust ära ­tabada, et see oht meid ähvar­ dab ja sellest ohust mööda ­minna! /…/ Me saame hakkama, kui oleme ausad ja julged. Aus ja julge olemine on risk, aga jul­ guseta ei saa. Vähemalt mitte geopoliitiliselt seismilistel ala­ del toimetades, nagu Balti riigid seda teevad.

Ja muidugi on täna suurte ja pikaajaliselt oluliste teemade kõrval vaja igal hommikul tähelepanu pöörata viiruskrii­ sile, mis saab mööduda ainult siis, kui me võidurelvastumise tema vastu võidame ja võidame nii kodus kui võõrsil. Ja olgugi täna pidupäev, see raske mure saadab meid ka täna. Mida peaksime tegema veel, et me kõik, meie Eesti inimesed võtaks ühiselt kohustuse kaitsta ligimest, isegi kui olete veen­ dunud, et puhtalt isiklikust huvist lähtudes eelistaksite te ­ riskida haiguse läbipõdemisega?

Mida peaksime tegema teisiti?

Kindlasti saame midagi teha teisiti, paremini, planeerida, juhtida, korraldada. Ka veenda, mõjutada, üles kutsuda. Aga mida ükski riik täna teha ei saa, on pakkuda vaktsiine, mis kait­ seks 100% ka kerge kroonvii­ rushaiguse eest, oleksid olnud pikka aega kasutuses ja toime­ mehhanismilt kõigile arusaada­ vad. Mida me teha ei saa, on kaotada maailmast vandenõu­ teooriaid ja piirata valeinfo levi­ kut ilma, et kaoksid ka paljud meie vabadused. /…/ Head Eesti inimesed!

Eestil on 30 aasta jooksul läinud hästi. See pole iseene­ sestmõistetav. See on poliitiliste otsuste tulemus. Eesti ei ole siia lihtsalt jõudnud, Eesti riik on juhitud siia, tänasesse päeva.

Täna peame me samamoodi tegema julgeid otsuseid, mitte raiskama aega eilsest kinni hoidmisele.

Paadi pea tungib läbi rohekas­ lilla pilliroo. Olen kodus. Ei iial siin elanud. Kuidas on see paik saanud minu omaks? Olen pa­ gulase tütar, ustava Pärnumaa tütre-tüdruk, laps, kes kasvas oma ema südamevaluga. Igat­ sen seda rahustavat ohet, mere äärse pilliroo sulgede sahinat, meeles peetud helisid.

Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, olen ikka aukartuses kõige ees, mis Eesti on saavuta­ nud ja tema lõpmatust potent­ siaalist. Viimase kolmekümne aasta jooksul pärast iseseisvuse taastamist on mind isiklikult väga mõjutanud külaskäigud, sugulaste ja teiste kodueestlas­ tega kohtumine ja eriti muusika, mis on avanud uksed eesti luulele, ajaloole, sügavatele metsadele, saartele, küladele ja linnadele.

Kas olen Eestimaal või oma mõtetes, saabun pidevalt esi­ vanemate koju, kus on ilu ja lootus.

20.08.2021 23.03, 20. august 1991, kell 23.03. Esimese hooga ei meenugi, et see juhtus nii hilja. Vähem kui tund enne seda, kui kell löönuks sü­ daööd ja tõld muutunuks kõrvitsaks. Muinasjutt.

Veel mõned aastad enne seda hetke olekski see kõlanud nagu muinasjutt. Eestlased saavad ise­seisvaks ja elavad õnnelikult igavesest ajast igavesti. Veel mõned aastad varem oli märksa tugevam pigem see tunne, et kell läheneb vääramatult kesk­ ööle – ja me ei saa sinna ­midagi parata.

Aeg, mil Eestile veel sellest kasu tõuseks, et temast uuesti vaba riik saab, voolas kiiresti läbi liivakella. Eesti keele oska­ jate osakaal langes. Samal ajal kasvasid üles põlvkonnad, mille enamik oli olukorraga koha­ nenud, leidnud endale toimiva elukorralduse ja elas igapäevase kurbuseta.

Toimiv elukorraldus tähendas suuremaid või väiksemaid ­kompromisse, mida oldi valmis tegema – paljud ametid eeldasid partei liikmestaatust. Avalikke sõnavõtte eeldavad tööpostid aga lausa punase maailmavaate demonstreerimist, vähemalt sõ­ nades. Kes ei olnud selleks valmis, pages vabatahtlikult ühiskonna äärealadele. Aga sealtki võidi liiga valjult unista­ jaid leida, pagendada teadusest katlakütmise manu või vaba Eesti mälestuse ettevaatamatult julgema väljendamise korral ka laagritesse.

Brežnevi pealtnäha sumbu­ nud, suunata ja abitult stagnee­ runud ühiskonnas toimusid nõukogude ühiskonna ja homo ­ soveticuse sihikindla loomise protsessid järjekindlalt edasi.

Teisitimõtlejaid represseeriti.

Rahvaste sulatusahjus pöörlesid sajad tuhanded. Paljud omal tahtel, meelitatuna kodust kaugele hüvedega. Hüvedega,

mida sealsetele, kelle kodu­ maale nad läksid, jagati samal ajal hoopis vähem lahkelt.

Seda kella, mis lähenes vääramatu kindlusega keskööle, kuulsid siiski paljud. Juubeli­ laua jutud olnust, Siberist, välis­ eesti kogukondadest, kes lehvitasid sinimustvalgeid ja nõudsid Balti riikide okupeeri­ mise järjepidevat mittetunnusta­ mist, siiski liikusid. Kui paljudes kodudes, ei tea me ju täpselt keegi, aga piisavalt paljudes.

See kell, mis lähenes kesk­ ööle, pani tegutsema need, kes kirjutasid kirja, mis ei põlenud ära, nagu nii ilusasti on 40 kirja nimetanud Andres Tarand.

Tagasihoidlikult vaid nõudes eesti keele kestmist tagavaid samme süsteemis sees – seda, mis tundus realistlik ja tehtav.

Seesama kell, mis lähenes keskööle, pani tegutsema Mart Nikluse ja meie hulgast tänavu lahkunud Enn Tarto, kes koos mõnede lätlaste ja leedukatega kirjutasid valmis sama hävimatu dokumendi – Balti apelli. /…/ 40 kirja kontseptsioon ja ­aetav asi tundus toona peaaegu saavutatav – nõuda, et liidu­ vabariikides austataks rohkem kohalikku keelt ja kultuuri.

Küllap neile, kes läbi käinud Siberist ja Stalini aja üldisest põrgust, oli Balti apell ja 40 kiri küll märk, et vabalt mõtlevaid ja Eesti pärast muretsevaid ini­ mesi veel on. Aga siis veel ei tundunud need mitte tingimata kilomeetritähised teel uuele vabadusele. /…/ Õnneks pakkus ajalugu meile lõpuks ka seda ilusamat mui­ nasjuttu. Seda, kus õnn pöördub enne, kui kell jookseb liivast tühjaks. Õnn pöördub enne, kui aeg otsa saab ja elatakse edasi igavesti õnnelikult. Õnneks saa­ bus see hetk ajal, mil veel oli uskujaid, võimalusest kinni haarajaid ja mil rahvas veel

mäletas. Pöördelistel aegadel vajasime me neid kõiki – ko­ hanenuid ja leppinuid, aktiivselt vastu seisnuid ja vaikseid mäle­ tajaid, kes ka oma lastele ja lastelastele seda mäletamist edasi andsid.

Neil kõigil oli pöördelistel aastatel oma roll kanda, nad kõik tegid midagi, mis tähen­ das, et 20. augustil kell 23.03 – vähem kui tund enne keskööd, enne kui liiv kellast lõppes, enne kui eestlased lõplikult läinuks mitmete teiste soome­ ugri rahvaste teed ja hääbunuks – tuli iseseisvus.

Tuli vaieldes, tuli väiksemas üksmeeles kui rahvas mõist­ nuks, aga ta tuli. 30 aastat hil­ jem olen tänulik kõigile, kes said, tahtsid ja julgesid erineva­ tel hetkedel ette astuda, haarata lootuse ja seda edasi viia. /…/ Need ajaloo õppetunnid on kosutav mõtlemine ka praeguses ajas. Maailm, küll tervikuna ja keskmiselt rikkam ning turva­ lisem kui iialgi varem, tundub asuvat korraga mitmetel ajaloo murdejoontel. Eesti, samuti ter­ vikuna rikkam ning turvalisem kui iialgi varem, asub klassika­ liste ajaloo murdejoonte – hea ja kurja, vaba ja totalitaarse – vahetus läheduses. Lisanduvad uued murdejooned, mille asu­ koht ei ole enam geograafiliselt määratav – näiteks toimetulek ja kohanemine uute tehno­ loogiatega, mis on muuhulgas tundmatuseni muutnud ühiskon­ nas toimivaid arupidamise ja mõtete jagamise mehhanisme.

Me õpime seda uut maailma.

Nii nagu õppisid 30 aastat ta­ gasi uut maailma Eesti iseseis­ vuse taastajad ja kindlustajad. /…/ Mis on meie töö selles maail­ mas, kus kadunud pole ükski vana murdejoon, millest me ­ennast õigele poolele män­ gisime 90ndatel? Mis on meie põlvkonna kohus, kui seisame

Aukartus Eesti ees

misest Teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsiooni tõttu ja minu enda pere kodumaa kaotus ning põgenikeaastad olid mulle teada juba noorusest saa­ dik. Samuti oli teada selle maa kultuuri ilu ja ainulaadsus.

1991. aasta sündmused Eestis olid kõrgel teadlikkusel mitte ainult väliseestlaste seas, vaid ka Ameerika uudiste va­ hendustel. Isegi eelnenud aasta­ tel saime aru, et vabaduse poole pöörduvad tuuled olid Eestis tõusmas. Juba Eestimaa Laul 1988. aastal, kus kõlasid isa­ maalised laulud ja poliitiline vastupanu aktiviseerus, oli üli­ malt inspireeriv. Kui 1989. aas­ tal toimus Balti tee kett, teatati sellest sündmusest koos fotoga New York Times’i esimeses osas – milline muutus oli selle­ ga, kui noorena kohtasin aina ameeriklasi, kellele oli Eesti teadmata!

August 1991 – Nõukogude Vene riigipööre Gorbatšovi

v­astu tundus sürreaalne. Nüüd kõnniks me eetris. Ma mäletan pöörasid isegi tele-uudised selgelt ka seda, kui Island oli tähelepanu sinna, kuna maailm esimene riik, mis tunnustas oli šokis. Meie, siinsed eest­ Eesti taasiseseisvumist. See oli lased, teadsime, et Eestis oli jällegi selline ime, mis tuleb samaaegselt suur vastupanu pärast eluaegset pettumust siin­ ­ nõukogude võimu jätkumisele, sest maailmast, kus lihtsalt ei teadsime et vene tankid olid teatud ilusast, erakordsest Tallinnas, et Tallinna teletorn Eestist. Islandi tunnustus oli oli ohus ja et eestlased seda ­ esimene välismaailma võit, kaitsesid, kuid me ei teadnud mida nii nautisime. kõik detaile.

1991. aasta suvel, kui mu Kui Eesti kuulutas selle tütar oli vaid kaheaastane, ei kaose keskel välja oma taasise­ osanud ma ette kujutada, et seisvuse, valdasid meid siin mõne aasta pärast reisin koos rõõmu, hirmu, lootuse ja suure temaga vabasse Eestisse, kus ta uhkuse tunded. Unistus, mida imetleb: ,,Ema, isegi postimees olime vaevalt julgenud mõelda, räägib eesti keeles!“ Ma teadsin oli täide läinud. Kuid nüüd muidugi, et taastumiseks ja saime rohkem korrapäraselt ­ kasvamiseks on ees pikk tee, uudiseid Ameerika meediast kuid siiski olin oma esivane­ ­eksiil-lehtede kõrval. Ehk kõige mate kodumaa ees aukartuses. põnevam oli tavaliste eesti-­ Need read pärinevad minu põhja-ameeriklaste pidev tele­ luuletusest (originaal on mu fonikõnede võrgustik, kus teated luulekogus inglise keeles) Ran­ jõudsid ka Eestist. naniidud (Pärnumaal) – Ranna­ See 20. augusti kuulutus niidud helgivad kuldselt, lahu­ tundus nagu haruldus, nagu tavad sinise vee sinisest taevast. ­

Väike mälupilt seoses Eesti Vabariigi taastamisega Kaja Parming Weeks, Silver Spring, Maryland Meie jaoks algas aasta 1991 tavalise noore perena. Koos abikaasa ja pisitütrega olime äsja kolinud Marylandi, kus mu abikaasa asus tööle ülikooli professorina. Juuniks olime just uude koju kolinud ja vaikselt tutvumas Washing­ toni äärelinna eluga.

Olen Ameerikas sündinud, aga sellest hoolimata üles kasvanud perekonnas, kus esi­ plaanil oli pühendumine eesti keelele ja kultuuriväärtustele.

Olin isiklikult olnud seotud eelkõige eesti gaididega ja muusikaliste tegevusega. Tra­ göödia Eesti vabaduse kaota­

/…/ Ja need targad ja julged ot­ sused tulevad meieni alati läbi suurte vaidluste. Nii peabki ole­ ma. Me saame sellega hakkama, kui ka vaieldes keskendume asja tuumale, sisule. Me suu­ dame rohkem inimesi arutelusse haarata, kui me hoidume poliiti­ lisest koolikiusust. Idealistlik taas, ma tean. Aga idealismita head, hoolivat, tulevikku vaata­ vat ja kõigi jaoks ühtmoodi kallist riiki paraku ei ehita.

Nii, nagu 20. augusti otsuse eel, läbirääkimiste käigus, sõnastas Jaak Jõerüüt: „Ajaloo ­ spiraalid liiguvad pidevalt ja va­ hetevahel õnnestub meil sattuda taas sellesse kohta, kus me asu­ sime. Üks esimesi selles saalis vastuvõetud otsu­ seid oli otsus koostööst Eesti Kongressiga.

Vahepeal on Eesti sise- ja välis­ poliitilises elus toimunud palju sündmusi. Tänases otsusepro­ jektis on minu arvates ajaloo spiraaliring pöördunud tagasi väga õigesse kohta. Tänase ot­ suse loomise valu väljendab taas üksmeele sündi Eesti ühis­ konnas. See on tegelikult ainuke ja põhiline komponent, mille alusel on võimalik riiki taasta­ da.“ 30 aastat oleme kriitiliste v­alikute hetkedel seda alati suutnud – uskuda seda ainukest ja põhilist, kus ajaloo õigel poolel püsimine sõltub üksmeele sünnist ühiskonnas. Andku see meile julgust!

Hoiame seda, mille oleme saavutanud ja ehitame edasi!

Hoiame oma Eestit!

(Lüh. www.president.ee)

6

Tormise tuules 19. augustil, Eesti taasiseseisvuse 30. aastapäeva eelõhtul, oli harukordne võimalus virtuaalselt osaleda muusikalisel suursündmusel. Elora Muusi­ kapidustuste raames esines Eesti Filharmoonia Kammer­ koor Tõnu Kaljuste juhatusel.

Programm kandis nimetust „Tormise tuules 2021“ ja oli täielikult pühendatud Veljo Tormise loomingule. Maestro Tõnu Kaljuste kutsus mainitud koori ellu aastal 1981 ja juhendas seda esimesed kaks­ kümmend aastat. Vahepeal on koor tegutsenud mitme teise maineka dirigendi juhtimisel, nüüd musitseerib see taas oma asutaja ja originaalse dirigendi taktikepi all. Alates aastast 2019 on Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammer­ koori ja Tallinna Kammer­ orkerstri kunstiline juht ja peadirigent.

Eelnevalt kontserdile toimus vestlus, kus Tõnu Kaljustet usutles soome juurtega dirigent, The Elora Singers kunstiline juht Mark Vuorinen. Alljärg­ne­ valt kokkuvõte erudeeritud muusiku avaldatud mõtetest.

Kui kahe aasta eest tehti maestro Kaljustele pakkumine asuda ülalmainitud muusika­ kollektiivide eesotsa, võttis ta selle rõõmuga vastu. Üheks ­esimeseks kontsertseeriaks tema juhendusel kujunes „Bachi pärlid“. Kaljuste lausub: „Minu elus on ikka nii, et raskeil ja keerulistel aegadel on kõige turvalisem pöörduda Johannes Sebastian Bachi poole.“ Ka on hulk teisi üritusi, mis COVID’i tõttu edasi lükatud ja tuleb nüüd tasa teha.

Eesti laulupidudel on oma poliitiline aspekt. Võis karta, et iseseisvuse taastumisega see üllas traditsioon kaob või vai­ ­ bub, nagu juhtus Soomes, kuid

Kalle Muulilt ilmus raamat ,,Vabaduse tulek“ Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks jõudis Eestis raamatupoodidesse kauaaegse ajakirjaniku Kalle Muuli uus raamat ,,Vabaduse tulek.

Laulva revolutsiooni kroonika 1987–1991“.

Raamatus on ära toodud kõik

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Eesti puhul osutus see kartus asjatuks. Noorte laulupeod on omaette nähtus, inimhäälte väl­ jendusrikkus innustab ja tiivus­ tab.

Tormise ja tema kultiveeritud regilaulu puhul võib tähendada, et igal rahval on oma hooajalau­ lud. Rahvatarkus on säilinud tekstides, minimaalne viis või­ mendab ja annab mõistele sügavust. Regilaulus peegeldub ­ kultuuri aastaring. Tormis tea­ tavasti oli väga tähelepanelik ja suhtus kriitiliselt oma helindite ettekandesse. Kaljuste meenu­ tab, kui närvis ja pinge all oli helilooja „Eesti kalendrilau­ lude“ salvestamise puhul. Ta oli selle tsükli loonud suurele koo­ rile, umbes kaheksakümne-liik­ melisele ega uskunud, et väike ansambel suudab saavutada soovitud efekti. Lõpuks oli ta aga ettevõtte suhtes üsna positiivselt häälestatud.

Teistest samailmelistest koo­ riteostest üks tähelepanuväärse­ maid on Lepo Sumera „Saare­ piiga laul merest“. Nooremad heliloojad (Pärt Uusberg jt) kasutavad kirikufolkloori. Palju ­ erinevaid žanre on esile kerkinud, olulist rolli on siin mänginud Viljandi Kultuuriaka­ deemia.

Cyrillus Kreek ja Mart Saar olid rahvalaulu käsitluses ­euroopalikumad. Rahvus­vahe­ lisel pinnal võib tõsisemaks revolutsionääriks ja piiride ­ avardajaks pidada Igor Stra­ ­ vinskit, Eesti osas kujunes aga veduriks Tormis. Teatava para­ doksina sai ta olulise tõuke Moskvast, kus ta omandas oma muusikalise hariduse. Tal soovi­ tati kooliülesandena hakata ka­ sutama rahvamuusikat, et mõju­ da originaalse ja omanäolisena.

Kuigi rahvalaulu käsitlus Tormise kooriloomingus tõestas ilmekalt, et ta polnud vene, vaid eesti helilooja, ei viinud see teda nõukogude võimuga vastu­

laulva revolutsiooni tähtsamad sündmused alates 1987. a fosfo­ riidisõjast kuni Ülemnõukogu otsuseni, millega 20. augustil 1991 taastati Eesti iseseisvus.

See on terviklik ja kaasahaarav ülevaade Eesti vabanemise loost, kus kommunistliku korra kokkuvarisemist ja rahva vaba­ dusvõitlust jälgitakse kohati lausa päev-päevalt ja nädalast nädalasse. Raamatus on paelu­ valt ja asjatundlikult kirjeldatud kõigi olulisemate sündmuste tagamaid ja kõigi tähtsamate poliitiliste jõudude ettevõtmisi, mis viisid okupatsiooni kokku­ varisemiseni ja tõid Eestile lõpuks vabaduse. Samas leidub ohtralt infot ka eraettevõtluse tärkamise ja inimeste igapäe­ vaelu kohta. ,,See on lugu ühest meie ajaloo kõige vaimustavamast ajajärgust, viiest unustamatust aastast, mil kustumatu vaba­ dusiha ja erakordne ühtekuulu­ vustunne aitasid eesti rahval end taas vabaks võidelda,“ ütles Kalle Muuli. ,,Tegin selle raa­ matu tänutäheks neile, kellega

Tõnu Kaljuste

ollu. Probleeme tekkis tal kaas­ aegse poliitikaga hiljem, kui ta hakkas looma laule dissident­ like luuletajate tekstidele, nagu Hando Runnel, Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo.

Koor algas mõjuvat kontserti lauluga ,,Kord me tuleme ta­ gasi“ (Jaan Kaplinski). Kaaluva osa moodustasid ,,Kalendri­ laulud“ rahvaluule tekstidele.

Viies pikas tsüklis, kokku 28 laulu, vaheldusid nais- ja mees­ hääled, kuni ühinesid ,,Jaani­ lauludes“. Lõpetuseks, nagu rõhutamaks rahvuslikku täht­ päeva, kõlas ,,Viru vanne“ (Hando Runnel). Lisapalana esitas koor kolm osa tsüklist ­ ,,Ingerimaa õhtud“.

Meeliülendavat ettekannet meenutades ei saa jätta maini­ mata, et pisikesest tõrvatilgast ei pääse ükski meepott. Heli oli nõrk ja see viga polnud ravitav.

Salvestuse juures puudus tava­ kohane helitugevuse kontroll­ seadeldis ja ka isikliku võimen­ daja nuppude kruttimisest polnud abi. Palju dünaamilisi ­ efekte, mis just Tormise loo­ mingus olulised, läks kaduma.

Leppigem visuaalsega ja jää­ gem ootama päeva, mil kõik vastikud viirused väsivad ja võimaldavad Kaljuste kooriga silmitsi seista.

EERIK PURJE

koos seisime Balti ketis, kuid usun, et see sobib lugemiseks ka noorematele inimestele, kes tahavad teada, kuidas meie riik 30. aastat tagasi vabaks sai.“ Kalle Muuli oli esimene ja algul ka ainus Postimehe korres­ pondent Tallinnas. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laul­ vat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murran­ gulisi ja dramaatilisi sündmusi, millest ta nüüd oma raamatus kirjutab.

Kalle Muulilt on varem il­ munud: ,,Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994“ (2012) ja ,,Vabariigi sünni­ märgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007“ (2013); ,,Kodanike riik. Refor­ mi­erakond loomisest kuni täna­ päevani“ (2014); ,,Vilja teine elu“ (2015, koos Tiit Pruuliga), ,,Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“ (2017, koos Helen Sulega) ja ,,Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu“ (2020). (PM/EE)

Nr. 34

Aasta kirjanikuks valiti Eva Koff

Eesti jazziauhinnad 2021

Eelmisel nädalavahetusel Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2021 pälvis aasta kirjaniku tiitli Eva Koff romaaniga ,,Kirgas uni“.

Aasta kirjanikuks valiti Koff juba teist korda, varem aastal 2018 esikromaaniga ,,Sinine mägi“.

Tänavu kevadel ilmunud ro­ maani sündmused hargnevad tänapäeva Eestis, kus erinevate tegelastega aset leidvad seleta­ matud olukorrad avardavad nende seni küllalt stabiilseid arusaamu maailmast. Koffi sõ­ nul oli romaani lähtepunktiks, kuidas hakkama saada maail­ mas, mida kõik inimesed tajuvad ja mõtestavad väga ­ ­erinevalt. Tajuruumide kokku­ puutepunkte hakkavad teoses looma uned ja muinasjutud, mida isiku tasandil on kohati väga keeruline tõelisusest eris­ tada.

Teos on väga aktuaalne nii sündmustiku kui teemavaliku tõttu. Tõejärgse ajastu meele­ mullidesse ilmuvaid mõrasid peavad tunnistama nii ratsio­ naalne neuroteadlane kui kris­ tal­li­dest väge ammutav esoteerik, ootamatu kokkupuute reaalsuse­ ga saab ka tõde taga ajav kuns­ tiprohvet ja laps, kes leiab usu.

Auhinnaks saadud kasetohust Juhan Liivi teatriridiküli lubas

Eesti jazzliidu ja festivali Jazzkaar poolt tunnustati kolmapäeval Eesti silmapaistvamaid jazzmuusikuid Telliski­ vis Vabal Laval. Auhindu jagati 15. korda, tseremoonia toimus festivalil Jazzkaar 2021 enne aasta jazzmuusik 2020 Joel Remmel Trio kontserti.

Aasta jazzmuusik 2021 au­ hinna pälvis rahvusvahelise haardega nõutud jazzpianist Holger Marjamaa; noore jazzi­ talendi tiitli sai lauljatar ja he­ lilooja Rita Ray; aasta Jazz­ ansambel 2021 on hiljuti uue albumi ,,Kevad“ välja andnud Joel Remmel Trio; aasta jazzi­ heliloojaks 2021 kuulutati muusik ja helilooja Erki Pärnoja ning jazziedendajaks 2021 Philly Joe’s TV, mis käivitas keerukal ajal veebikontsertide sarja ning pani 2020. a lõpuks käima oma telekanali.

Jazziauhindu annavad iga­aastaselt välja festival Jazzkaar ja Eesti jazzliit koostöös toeta­ jatega. Sel aastal pälvisid kõik võitjad fotograaf Kaupo Kik­ kase tööd seeriast ,,Ansel“.

(EPL/EE)

Taasiseseisvumispäe­vaks valmis video laulvast revolutsioonist Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil, avaldati Joel Markus Antsoni (JMA) ja Kaarel Orumägi suurejooneline teos ,,Ükskord niikuinii“.

Lugu räägib laulvast revolut­ sioonist ja on inspireeritud Heinz Valgu 1988. a Eestimaa laulul peetud kõne kuulsatest sõnadest. Lisaks JMA spoken word luulele löövad loos solis­ tidena kaasa Uku Suviste, Sireli Salum, Ivo Linna ja Kéa ning Eesti Noorte Segakoori ja ­naiskoori Kevad ühendkoor.

Loo idee ja sõnade autor on Joel Markus Antson ning helilooja Kaarel Orumägi, ­ muusika­produtsent Vladimir Milicevic ja kaasprodutsent Joel Markus Antson. ,,See lugu tõi meelde need

Eva Koff edaspidi sihtotstarbeli­ selt käiku lasta.

Eesti Kirjaniku auhinda an­ takse välja aastast 2010. (PM/EE)

unustamatud ajad ja selle tunde, kui me aastatel 1987 ja 1988 laulsime teiste lauljatega koos isamaalisi laule. Ma ei arvanud hetkekski, et ,,Ükskord nii­ kuinii“ jääks mingilgi moel omaaegsele kvaliteedile alla.

Oli ka põnevus, mida siis need noored teevad, kes seda aega pole näinudki,“ sõnab legen­ daarne Ivo Linna. ,,Ka loo sõnad on väga õiged: nendes ei ole aetud taga liigset ilutsemist, vaid on räägitud asjadest nii, nagu need olid. Mul ei olnud üldse mingit küsimust, kas sel­ les projektis osaleda või mitte, sest eestlust ja Eesti vaimu peab hoidma. Eriti tore on just see, et noored on lipu üle võtnud ja kui minuvanustest veel abi on, siis on see suur au.“ Pärast mõtte­ pausi lisab Ivo veel: ,,See lugu on nii võimsa ja meeldejääva viisiga, et võiks kaunistada järgmist suurt üldlaulupidu!“ Lugu saab kuulata Spotifys ja Apple Musicus

(Muusikaplaneet/EE)

Foto: Pressifoto

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1068 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 24

25

27

32

28

33 36

40

43

44

45 51

46

50

53

54

55

56

57

58

1. Põlismets.

5. European Economic Area.

8. Suutäis.

12. Lukufirma.

13. _____-kumb.

14. Aed. 15. Parem.

16. Stockholm School of Economics.

17. (Kääridega) tükeldama, sälgutama (ingl.k.).

18. Koirohuvein.

20. Kavand, visand.

22. _____ta, teat. koeratõug.

23. Oota!

24. Severe acute respiratory syndrome.

27. ______a, suurte õitega lehtpuu.

32. Tera.

33. Agricultural Land Reserve.

34. Teat. madu.

35. Lastehoiu-asutuse.

38. Ülev mõte.

39. Poola härra.

40. Näägutama (ingl.k.).

42. Teat. kinnitusvahendid.

45. Pealinn Euroopas.

30

31

41

49

PAREMALE:

11

38

39 42

10

34

37

ALLA:

1. Veesõiduk.

2. Samm, astumine.

3. Aserbaidžaan.

4. Au______, mälestusmärk.

5. Meile kallis maa.

6. Emergency medical services.

7. Teat. katoliku vaimulik Prantsusmaal.

8. Teat. kaardimäng.

9. Kanada provints.

10. Vaba.

11. Kerge löök.

19. United Kingdom.

21. Poeg (ingl.k.).

24. ____m, nägemiselund.

25. Tee lahti!

Möödunud nädalavahetusel Pärnus peetud metsapäeval võis kuulda ebamaist pasunaheli, kui toimusid võistlused hirvepeibutamises. Tegemist on haruldase mõõduvõtmisega, mille võitjad sõidavad Euroopa meistrivõistlustele.

Eesti jahimeeste seltsi tegev­ juhi asetäitja Andres Lillemäe ütles, et tegu on ettevalmis­

48

52

49. K_____, tunnustada, ergutada.

50. Toidu.

52. Neiu.

53. Balti riigi pealinn.

54. Abi, abistama (ingl.k.).

55. _____m, teksasriie (ingl.k.).

56. Teat. nädalapäevad.

57. Sõber (pr. k.).

58. ______on, Eesti kellafirma.

Pärnus võisteldi hirvepeibutamises

47

12. Adru, 13. (Nii ja) naa, 14. EKRE, 15. (L)aisi(k), 16. Nnn, 17. Raev, 18.

Rass, 19. Ustav, 21. TMK, 23. Areaal, 27. Kamee, 30. Tab, 31. Dia-, 32. Are, 33. Ematu, 35. Evi(ma), 38. Mai, 37. TEM, 38. Uinak, 40. P. Keres, 42.

Asm, 43. Erika, 45. Enne, 49. Saak, 52. Pes(a), 53. Laar, 54. Anne, 55.

Utt, 56. Ivar, 57. Sett, 58. USA, 59.

Kama.

Alla: 1. Saar, 2. ADIA, 3. Arss(in), 4. Muiste, 5. (Kaul) Annuk, 6. Sans, 7. Kantaat, 8. Terve, 9. Aka, 10. Are, 11. Rev, 20. Arbuus, 22. Meeter, 24. Aden, 25. Aiva, 26. Laik, 27.

Kamp, 28. Arak, 29. Meie, 30. TAM, 34. Mesipuu, 39. Imelik, 41. Reket, 42. Aasta, 44. Kets, 46. Nava(ho), 47.

Naam(oodi), 48. (T)erra, 49. SAS, 50.

Ane(moon), 51. Ant.

Nädala retseptid

26. Müstik, Vene tsaari Nikolai II pere usaldusalune.

28. Tuntuim poksija (1942–2016).

29. Teat. lõhkekeha.

30. ____i, teat. laev.

31. Kolm esimest vokaali (mitte järjekorras).

36. Kaup, kraam.

37. _____m, kõige rohkem.

38. Päevakord, tegevuskava.

41. Ingl.k. eessõna.

42. Eesti odaviskaja, MM hõbe 2019.

43. Kindlal territooriumil suveräänset võimu teostav organisatsioon.

44. Jõgi Aafrikas.

46. Ühesugused vokaalid.

47. Sidesõna.

48. Association of Dental Implant Auxiliaries.

51. Meelekoht.

tusvõistlusega Euroopa meistri­ võistlusteks. ,,Hirvepeibutamise tradit­ sioon on juba aastasadu vana, eesmärk on selles, et kunagi, kui vibu ja ambudega jahti peeti, et laskeulatusse hiilida, ­ oli suhtkoht keeruline, et mee­ litada hirvepull endale lähe­ dale,“ rääkis Lillemäe.

Neljast võistlejast tunnistati parimaks 18-aastane Pühaste jahiseltsi liige Mait Mägi, kes ­ on hirvepeibutamist harjutanud ligi kaks aastat. (ERR/EE)

Grilled Summer Peach Salad Paul Lillakas Hands on time: 20 minutes Total Time: 20 minutes Serves: 4 Ingredients: Dressing: 1/3 cup white balsamic vinegar 1 tbsp liquid honey 1/2 cup extra virgin olive oil 1/2 tsp sea salt freshly cracked black pepper 6 ripe peaches, halved and ­pitted 24 Cherry Tomatoes on the vine 8 slices baguette olive oil 1 garlic clove 8 cups baby greens 8 slices Iberico or Serrano Ham 150 g Manchego cheese (thinly sliced) 24 Marcona almonds (optional) Add white balsamic vinegar and honey to bowl. Whisking constantly, drizzle in olive oil until combined. Add salt and pepper; whisk until combined.

On rimmed baking sheet, drizzle peaches, tomatoes and baguette slices with oil. Rub gently to coat. Transfer to pre­ heated and greased grill and cook, flipping as needed, until charred. Transfer back to bak­ ing sheet. While still hot, rub bread lightly with garlic clove.

(Tip: a little garlic goes a long way).

Arrange greens, peaches, tomatoes and bread on platter. ­ Drizzle with dressing. Top with ham slices, cheese and almonds (if using).

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Volli veste

T

Turris

Paremale: 1. Saam, 5. Ask, 8. Taar,

21

29

S

Ristsõna nr. 1067 LAHENDUS

23

26

35

9

I

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

7

Temake on tõesti tubane. Võtab eemalhoidmise käsku tõsi­ selt. Aias istub minuga küll, aga kusagile ei soovi minna. Kui just ei ole pääsu. Nagu apteeki, et vaktsiini saada. Muidu hoidub teistest, tal ju kõnõtraat ja lollikast seltsiks. Teisisõnu ei kurda, kuna on ju vanakõbõkõ olemas, kes maailmaga suhtleb, toitu toob, kirudes antud olukorda, mida iinlased val­ la lasksid.

Kuid nüüd on ta tõesti annhäppi. Nigu sisisev emane kass, karvad püsti. Ei me kumpki salli toda pärisvett, Kertu peab teda edevaks kekatsiks. See ilmaasjata valimiste välja kuulu­ tamine on ta seisukohta kinnitanud. Kuna nüüd lähevad te­ male asjad keeruliseks.

Pinsil olles, juba kaua enne pandeemiat, jälgis ta valimisi teraselt, käis noil linnahalli debattidel meie kohalike kan­ didaatide seisukohti kuulamas, teadis parteide platvorme, plaane, kuigi see on ju kik udu. Nüid pole debatte, isegi telekas on vaid ainult üks.

Valimispunkti ta mingil juhul ei lähe. Peab posti teel hääletama, kohus, millest ta ei loobu. Kertu põle kunagi näinud põhjust, et arvutiga tegeleda. Milleks, küsib ta.

Kirjutab kaugele käsitsi, infot ei soovi internetist, vana hea CBC kõlbab selle jagamiseks küll.

Mida pärisvesi ometi arvas? Ennustatakse kuni 5 miljonist posti kaudu kodaniku kohustusi täitvaid sedeleid. Ent kuidas temakesesugune selle saab. Kui valimispunkti lähed, peab olema isikut kinnitav dokusment. No problems. Aga posti teel, ilma internetita? Too ju valitseb maailma. Eks Ets on abiks mõneti, kui näiteks soovivad fotot või mingit skaneeri­ tud dokumenti näha. Kuid see on nuhtlus. Internetita tal ju muidugi eposti ei ole. Võiks küll ühe tekitada, aga see oleks nagu vale. Inemese isiklik valik on neil valimistel ära võetud.

Nigu kommunismis.

Ja temake pole üksi. Tunnen paljusid meie ealisi, kes tööl arvutit ei kasutanud, kodus puudub. Kuna jälle üks üleliigne arve. Alatasa juhtub selle virtuaalse maailmaga midagi.

Massinad külmuvad, vajavad apkreide või ühendus kukub välja. Tean seda ise, minu vana raal ei ole mitte ainult leeris käinud, vaid nüüd ka keskkooli lõpetanud. Nii vana. Aga ei torise – teeb, mida tahan, saan kirjutada ja meilida. Sellest aitab.

Paljudel eakatel, samas olukorras, on sama tillemma. Eriti neil, kes lasteta, kes aitaks. Temake, muide, ennustas äsja, et see pandeemia kestab kaua. Ning harjume maskide kandmi­ sega veel aastaid. Kardan, et meie eluaja lõpuni jääb valitse­ ma maskikandmisekäsk.

Vihase naisterahvaga ühe katuse all ei ole kerge olla, aga tal ju Jumala õigus. Ku hea, et see juhtub harva.

VABARNA VOLLI

Saskia Alusalu lõpetab sportlaskarjääri

Prosecco Peach and Raspberry Punch Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 35 minutes Serves: 6 Ingredients: 3 cups peach juice 2 cups frozen raspberries fresh peach slices 2 mint sprigs, gently squeezed 1 bottle (750 ml) chilled Prosecco additional mint sprigs ­(for gar­ nish) To pitcher, add peach juice, raspberries, peach slices and mint sprigs: refrigerate for at least 30 minutes. Add Prosecco.

Serve in chilled glasses with additional mint sprigs.

Kiiruisutaja Saskia Alusalu (27) teatas sel nädalal, et lõpetab sportlaskarjääri, kuid loodab jääda spordiga seotuks läbi muude võimaluste.

Alusalu on 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises ja 89 Eesti rekordi omanik. Ta kandis 2018. a Pyeongchangi taliolüm­ piamängude avatseremoonial esimese Eesti naiskiiruisutajana olümpiamängudel Eesti lippu ja saavutas ühissõidustardi finaalis neljanda koha. 2018. aastal vali­ ti ta Eesti aasta naissportlaseks.

(ERR/EE)

Naljanurk Lahutusprotsessil küsib kohtunik: ,,Miks te otsustasite la­ hutada?“ ,,Mu abikaasa suitsetab voodis.“ ,,See pole ometi põhjus lahutada.“ ,,On küll, ta kasutab tuha­ toosiks pidevalt minu kõr­ va.“

8

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

EMW at Jazzkaar Festival Part One: Funky Business Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonia asserts its continuity 30 years ago (IV) Some personal vignettes of newly restored independence Even on the short flight from Riga to Tallinn, we celebrated with champagne on entering Estonian air space. On the morning of September 4, 1991, greeting us on the tarmac of Tallinn Airport (years later to be renamed Lennart Meri International Airport) were Estonian Foreign Minis­ ter Lennart Meri and Economics Minister Jaak Leimann, with their senior staff.

In contrast with our arrivals in Vilnius and Riga, neither KGB Border Guards inter­ ference or harassment from possible renegade Black Beret ­ units plagued this reception.

Although the schedules of meetings at various ministries and other establishments were similar in all three countries, the Estonian visit had a distinct­ ly different flavour. Some obser­vations: In Lithuania and Latvia we met with the prime ministers. In Tallinn, Edgar Savisaar wasn’t on the schedule, because, some­ one said, he was out of town.

In contrast with Latvia and Lithuania, practically all Estonian officials hosting meet­ ings at different locations were perfectly fluent in English, except for the noticeable ex­ ­ ception of Arnold Rüütel, the Estonian signatory of the resto­ ration of diplomatic accords.

Of the few industries we visited, the most memorable ­ e nterprise manufactured a ­ popular brand of skates for a ­ Canadian marketer, whose in­ ventory mostly came from Estonia.

Although the public use of the Russian language was ap­ parent in Tallinn, it didn’t have the ‘in-your-face’ dominance as in the streets of Riga.

A ten million dollar line of credit offered for each country

by Canada early at the start of the visits in Vilnius was accept­ ed by Lithuania and Latvia, and remained a a topic repeated at many meetings. Estonians, on the other hand, gratefully ac­ knowledged the offer, but made it obvious that the country

would prefer forging rapidly ahead unburdened by any ­national debt that early on.

While both Lithuania and Latvia had experienced military violence, neither c­ountry had formally requested discussions about military aid. Estonian representatives did meet with Canadian officials in regard to this concern.

The aura of the ‘Singing Revolution’ was very prevalent during the Estonian visit. It also seemed to help explain how Estonians were able to handle the attempted seizure in August 1991 of its TV tower, as opposed to violent confronta­ ­ tions in Riga and Vilnius, re­ sulting in total of 14 deaths.

It’s said that a small group of Estonian radio operators were able to protect free media in Estonia by simply placing a matchbox between the TV tow­ er elevator door and frame, pre­ venting the elevator from work­ ing and leaving only the 1000 steps for Soviet troops to reach the top – something they weren’t about to attempt. The operators also said that an oxy­ gen-removing fire suppressing system would asphyxiate any­ one in the tower, including the troops, who then abandoned the notion of taking over – Estonian defiance without guns, when applicable. The 76th Air Guard Assault Division, sent specifi­ cally from Pskov to Tallinn’s TV tower by the Com­ munist coup leaders in Mos­cow, aban­ doned any efforts to c­ontinue their assault, weapons unused.

I remember the meeting with Lennart Meri as the most in­ sightful in discussing Estonia’s place in the international com­ munity of democratic states. As we walked down the hallway to the temporary offices of Estonia’s Foreign Ministry in the Toompea Loss, the seat of the current Parliament, I noticed the name of a man who had served in the Soviet embassy in Stockholm and he had been identified as KGB. I mentioned this to one of Meri’s staff who said that ‘housecleaning’ would probably take another week.

Meri greeted us at the conference room’s door and ­ bounced his chest against mine saying “Tere, tere vana kere”.

Canadian diplomats were quite

Audio cables were plugged into tall speakers, instrument flight cases were cracked open, and drum heads were tuned up. Before long, the flights began to touch down at Lennart Meri Tallinn Airport and footsteps started to fall in the hip district of Telliskivi, capping off another summer in Estonia.

Just as we reported on Tallinn Music Week last year, Elis Jaansoo and Sebastian Buccioni have been there as correspondents at Jazzkaar Festival. The festival, running from Monday August 23rd to Sunday August 29th, has boost­ ed the global touring cachet of Tallinn; and as the festival puts it, “combines the avant-garde with the mainstream for a ­festival of diversity.”

Fitting for a nation of singers, this year Jazzkaar invited Lucy Woodward, who performed on Wednesday August 25th at Vaba Lava. Woodward has conquered virtually every musical situation out there for singers, but is playing in a more intimate con­ figuration for her tour stop in Estonia, which she has wanted to visit for 10 years.

Many of her tour dates prior have been with large ensembles.

Just prior to arriving in Estonia, she had been playing big band music in Sicily, leading her to remark on how different it is in Estonia. She spent her first morning quietly walking circles around Vanalinn, describing it as “magical.”

We may even see the Old Town appear in a future song.

Just as she finds ideas going around New York City or Los Angeles, she says that when touring, “Your environment ­affects you. You realize there’s this kind of bubble that you’re in with the people who are taking care of you and you ­ spend every minute together with.” She continues, “That bubble is kind of like its own story. A song could come out of that because of the friends you make along the way...”

Touring aside, Woodward has had a transatlantic upbring­ ing. She was born in London, England but moved to the Netherlands at an early age, be­ fore moving again to New York City with her mother and spend­ ing summers in the Netherlands with her father.

taken aback with this unortho­ dox display. They didn’t realize I had become a close friend to Meri, both of us being elected to the Congress of Estonia and its executive body the Estonian Committee, where our private conversations touched topics not in the public discourse.

He made it clear that the quicker Estonia can shed its Soviet heritage, the faster it can exploit its own abundant poten­ tial for growth, both politically

Though she is English-Ameri­ can and recognizes the pro­ found way blues and jazz have raised her artistically, she adds that “I’m very connected to the Dutch culture because I’ve been going there my whole life...”, especially because she lives there currently. Woodward has absorbed culture all along.

As a singer, her timbre is mighty and bluesy. Although both of her parents were classi­ cal musicians and she studied classical flute, she knew from a very young age that she was never going to be a classical singer. Since high school, she’s been entranced by R&B. Then came jazz and blues, which she groups together “in the same family.”

The heart of the blues was astounding to her. “I had a boy­ friend when I was 16 or so who introduced me to Jimi Hendrix and Stevie Ray Vaughan, and I was like ‘whoa, it’s only three chords!’” She states, “It doesn’t matter how many chords or notes are in your song, how big your range is as a singer. It’s all what you do with it.”

Between releasing her debut solo album While You Can in 2003 and Music! Music! Music! with Charlie Hunter in 2019, what she’s been able to create has changed significantly. “My first record deals were in the pop world, and that record in 2003, it’s music I will never sing again. I’m very proud of that period, it was just like a past chapter. You sign with a major label and are told what to wear, what to do, what to look like. There are a lot of rules you have to play by... Then after that goes away, you get ­ dropped, and you start really learning about who you are as a singer, as an artist, as a song­ writer... You start finding your own sound.”

With the freedom of being a more independent artist, she’s been singing the stuff that makes her happiest. With sonic explorer and guitarist Charlie Hunter, she released an album two months ago that uses a blues foundation to cover artists like Nina Simone and En Vogue. The formidable combo has been active since 2018, ever since Hunter asked her to come on tour with him when another singer couldn’t be there.

Hunter’s signature, where his

and economically. His message was delivered eloquently, a quality that endowed him the ‘European Man of the Year’ years later.

The days passed in one long sleepless flurry of activity.

Wilson and his aides travelled on to Moscow to meet with Gorbachev. I stayed on in Tallinn for two more weeks to enjoy the new freedom. It was exhilarating.

LAAS LEIVAT

Lucy Woodward.

Photo: Elis Jaansoo

instrument melds bass and guitar together into one guitar ­ neck, has augmented the tonal palette of songs for Woodward.

Over 180 shows in 2019, every night they tried new ­ songs, new keys, and alternate tunings to “carve out space” somewhere in the frequencies for her voice. They didn’t want her notes to clash with his ­guitar.

The same practice applies to performing with large en­ sembles like Snarky Puppy, where she’s been on stage with around a dozen musicians. It could be a trio, a big band with 19 people, or a symphony ­orchestra with 70 people; but a space has to be arranged for each instrument. Woodward explains how space is every­ ­ thing. “I have a mezzo soprano belting voice and a lot of horns also play in that same range. So you don’t want too much of that sound in the same area.”

Likewise, Charlie Hunter has told her that “space is the fourth and free musician that’s not on stage, but he’s always there with you.” Space doesn’t need to be paid after a gig, so bands take advantage of that.

Having sung backing vocals in the studio for Céline Dion and live with Rod Stewart for four and a half years, she has direct advice for aspiring sing­ ers: “Your job is to support the singer always. Keep one eye on Rod Stewart, the other eye on the audience, and the eyes in the back of your head are watching your fella backup singers and your band... You have to be aware musically for whatever is thrown your way.”

With Rod Stewart, who likes soulful backing vocals, she ­describes how she had to blend her voice with his. To be pre­ pared for this, she tries to learn about all genres, including the folk songs that she has had the chance to enjoy while in Estonia.

For her Tallinn show, Woodward and her bassist, guitarist, and drummer had a ­ priority of telling a story and “[making] a groove feel good...

We’ve got some funky busi­ ness.”

(Follow Estonian Music Week on Instagram and Facebook for highlights of Jazzkaar and more!)

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Glen Major Forest Loop: A day trip destination near Jõekääru

The U.S.-Germany Nord Stream 2 Joint Statement raises concerns Serving on behalf of 25 million Canadians and Ameri­ cans of Central and East European heritage, The Central and Eastern European Council in Canada and the U.S.-based Central and East European Coalition express serious concern regarding the Joint Statement of the United States and Germany on Support for Ukraine, European Energy Security, and Our Climate Goals, which addresses the Nord Stream 2 pipeline.

If the pipeline is completed, the Russian Federation will use this coercive tool to advance its geopolitical goals and influence in Europe. The statement does not specify what action would be taken by Germany should the Kremlin weaponize its ener­ gy sector against Ukraine and the rest of Europe. We believe that this agreement with its ­ambiguous language and objec­ tives is inadequate in addressing the threat posed by the Kremlin’s aggressive behaviour and violates our commitments from the Budapest Memoran­ dum of 1994.

To demonstrate that the Biden and Trudeau administra­ tions value the relationships with our European allies, their policies should clearly reflect their intent to jointly counter the hostile behaviour of the Russian Federation. Unfor­

Vincent Teetsov

tunately, the Joint Statement does little to address the threats that Nord Stream 2 poses to the energy security of Central and Eastern Europe. We assert that the relationships that Canada and the U.S. maintain with many of the countries in this ­region, whose diaspora commu­ nities our organizations repre­ sent, may be harmed because of this arrangement. In order to resolutely counter Russia’s bel­ ligerent influence in Europe, we urge the U.S. and Canada to work with our European allies to develop and adopt a concrete and comprehensive plan of ­response.

The language in the Joint Statement and its potential implications only intensify our ­ trepidation. The Biden and Trudeau administrations must continue implementing sanc­ tions and encourage our allies in Europe to enact similar mea­ sures, to prevent the finalization and use of the Nord Stream 2 pipeline. On the anniversary of the Molotov-Ribbentrop pact of August 23, 1939, we call on our respective administrations to honour the history of our part­ ners in Central and Eastern Europe by denouncing the com­ pletion and use of this political pipeline.

If you’re itching to tie up your boot laces, are looking for a fine day out somewhere beyond the city, and have access to a vehicle, then look towards the area around Jõekääru Estonian Children’s Camp. For some of us, it’s a familiar enough area, but some parts of it still may have slipped under your radar.

Just north of Pickering, where Uxbridge Pickering Town­ line Road meets Conces­ sion Road 6, you’ll find the start of the Glen Major Forest Loop. The loop is a 6.1 kilo­ metre long trail wedged into the East Duffins Headwaters, for which Duffins Creek flows into Lake Ontario.

The loop starts out wide open, with lower trees and tall grass on either side. On the right hand side is a former aggregate pit that’s undergoing ­ a wetland restoration project.

This project’s efforts include directing water runoff to the ­ site, installing log tangles, bird perches, and “planting native fruit bearing shrubs.”

Meadows and wooded areas alternate evenly until you reach the halfway point of the whole trail system. Here, you’ll be surrounded by dense trees. The level of sunlight will be limited to a few rays that shine through

Resolving differences by war or amicably Harri Kivilo

Statement by the Leader of the Liberal Party of Canada, Justin Trudeau, on Black Ribbon Day August 23, 2021 The Leader of the Liberal Party, Justin Trudeau, today issued the following statement on the National Day of Remembrance for the Victims of Communism and Nazism in Europe, also known as Black Ribbon Day: “Today, I join communities around the world to remember the victims of Communism and Nazism in Europe. We stand with the survivors and their de­ scendants, and with all those who continue to face violence and persecution from authori­ tarian and totalitarian regimes.

“On this day in 1939, Nazi Germany and the Soviet Union signed the Molotov-Ribbentrop Pact, an agreement which led to the violent rearrangement of Eastern and Central Europe.

Millions of Europeans were robbed of their basic rights, subjected to violence or ­murdered, and countless others were forced to flee to new lands.

9

“Many of those who escaped this persecution found refuge in Canada with the hope of build­ ing a new life. They, along with their descendants, have made extraordinary contributions to our country and have helped build the diverse and strong Canada that we know today.

“We all have a role to play in defending and protecting human rights and democracy, both here at home and around the world.

Liberals will continue to work with our partners to prevent crimes like these from happen­ ing, and together, we will con­ demn crimes against humanity and hold those responsible ­accountable.

“Today, I invite all Cana­ dians to honour the victims of Europe on Black Ribbon Day. For our part, we will continue to work hard to make Canada and the world a safer place to call home. To all those who continue to face life under threat of violent regimes, Canada stands with you.”

In August 1939 Estonia had existed 19 years as a respected democratic state: by other states and also by about 10% of the citizens who were of Ger­ man and Russian na­tionality.

In June 1940 USSR occupied Estonia and staged Estonians to establish Estonian Soviet Socialist Republic (ESSR) as part of USSR. In September 1941 the Nazi-German forces, in the war with USSR, had reached Estonia that was now part of USSR. Nazi-German rule lasted until October 1944, when USSR was back to continue their very brutal crimes against humanity. The annexation of Estonia con­ tinued until cession of USSR, and reinstatement of independence and validating the new Constitution in June 1992.

Although western states had denounced the occupation and annexation of Baltic States, USA and UK, joined USSR in the war against Nazi-Germany and doing so, they allowed USSR to keep the Baltic States in their sphere of influence – apparently not knowing what „the sphere of influence“ means for Stalin. German forces were in the summer of 1944 ready to capitu­ late to USA-led forces, but for foolish political reasons

Entering deep into the woods of Glen Major Forest Loop.

Photo: Vincent Teetsov

the broad canopy. The further south you go on the trails, you’ll come across brooks that run into East Duffins Creek.

Moving north and east, the landscape becomes hillier, with a handful of opportune lookout points to reward you before looping back to the free parking lot on the western side of the loop.

On the trails, you’ll come across runners, casual hikers, and mountain bikers all at once.

Watch and listen around the bends and keep to the right side for the latter. If you’re mountain biking here, the rolling terrain will be exhilarating to race down, but do keep these other visitors in mind. To make the most of the trails while they’re less crowded, aim to start your hike in the morning.

The trails make quite a few disorienting bends and turns, so look around for signposts marked with reference numbers

from G24 to G1, to track how far you’ve come along. Each signpost has a mini map on top, so you can judge the proximity of turning points. It would be a good idea to bring a compass, too, to return to your entry point in case you get turned around too much.

the western forces were ordered to remain at the western side of Elbe river until the Red army advanced to the eastern side and declared itself as the liberator of Europe. That „liberation“ lasted from 1945 to 1994.

The United Nations Orga­ nisation apparently could not perceive the damages USSR had caused to the states of east­ ern Europe, and thus no suit for very brutal USSR crimes was initiated. This unreasonable act most likely prompted the states that remained neutral in the war between Nazi Germany and USSR not to claim occupation and annexation damages to be paid by Russian Federation that had in January 1992 stated to act as the successor of USSR. Furthermore, Estonians who started to restore the indepen­ dence were too young to per­ sonally know that: Estonia was until occupation governed strictly in the Estonian lan­ guage; the Republic of Estonia was founded to retain the ethnic quaintness of Estonians forever; during the annexation years USSR had sent about 400 000 citizens of USSR to live, as tools of genocide, in Estonia.

Without any public dis­ cussions and parliamentary assessments of the essential ­ requirements defined in the ­ Constitution, Estonia started in 1992 to exist as a state formed

by Estonians and Russians.

Presumably believing that these

two nationalities can live peace­ fully together in case Estonians no longer want to implement the sovereignty rights they have inherited from their brave fore­ bears. To date all Governments of Estonia have concluded that whilst Czars of Russia and USSR have wanted Estonians and their territory to be part of Russia, the Russian Federation is bound to act likewise. To ­prevent Estonia from losing its in­dependence, huge amounts of money have been spent to have an army that together with NATO can destroy all attempts to c­onquer Estonia. Somehow no one seems to understand that the casualties of WW2 were huge, and defending the inde­ pendence of Estonia with the arms that are now much more destructive, will most likely ­ destroy not only buildings and ­ roads, but also forests, agricul­ tural land and perhaps 50% of vital population – that will hardly be able to restore ­facilities needed for normal life.

In total, you could make a two hour hike out of your time on the loop, or longer if you explore all of the trail route ­ ­deviations.

When you’re tired at the end of your hike/run/bike ride, head north to Lake Simcoe to rinse off, before driving back south to Uxbridge for lunch. The town has a number of restaurant choices and quaint stores to re­ charge and putter around after all of that exercise.

Unexplored scenery is not too far out of reach and will give you a renewed sense of the area around Toronto!

The circumstance that now exists for Estonia would have been totally different in case President Roosevelt and Prime Minister Churchill had carried out their promise that all states who have lost their indepen­ dence due to the war shall get it back when the war ends. This promise, named the Atlantic Char­ ter, was apparently never (Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

Volunteer spotlight: Virve Aljas-Switzer In this Volunteer Spotlight series, KESKUS features mem­ bers of the community who donate their time and expertise to the project.

Virve Aljas-Switzer is volun­ teering her expert graphic de­ sign skills to the KESKUS International Estonian Centre project to create its visual com­ munications.

A trained graphic designer, Virve is helping KESKUS re­ flect a modern, sophisticated look in its communications that resonates with the global Estonian community. She is advising the KESKUS project ­ team on design-related ini­ tiatives and helping craft KESKUS fundraising and ­marketing materials.

Virve stepped up to volunteer with KESKUS as a way to stay connected to the Estonian com­ munity: “The reason our com­ munity still thrives is because people keep feeding into it one way or another. Whether you paint a cabin wall at one of the summer camps, support a fund­ raiser or attend an event, it has an impact. We all have some­ thing to contribute.”

Virve not only contributes her time but supported KESKUS financially during its recent 3-day launch of the Kungla Rahvas campaign.

“Watching the donations roll in from around the world and then surpassing the fundraising goal was hypnotic. The desire for success was palpable and I wanted to do my part there too.

Plus, I enjoyed the “Tere, KES­ KUS” videos (www.youtube. com/channel/UC-VRmwnG­ jUD­Hz­CmYZirpRew), a pre­ view of what is to come in KESKUS once it opens!”

Virve is a seasoned designer with experience in a number of studio and in-house design

Kallas encouraged German entrepreneurs to cooperate with Estonia in the green transition and digital revolution Berlin, 17 August 2021 – At a meeting in Berlin, Prime Minister Kaja Kallas encouraged German entrepreneurs to use the opportunities provided by the green transition and digital revolution to invest and do business in Estonia.

According to Kallas, Estonia and Germany as innovative countries have a lot of potential to join forces in implementing the green transition and digital revolution. “It makes sense to approach these great challenges together. To this end, we need to take the lead in developing innovative technologies and ­services, working with research­ ers and entrepreneurs. I encour­ age German companies to look for these cooperation opportuni­

Employment opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

e­nvironments supporting print media, education, finance and transportation. She attended the Nova Scotia College of Art and Design in Halifax. Virve is also Co-Founder & Author at East York Press a self-publishing company for children’s books based in Toronto.

New possibilities for a new home Virve is excited about the new possibilities that KESKUS represents for the Estonian community and beyond: “Esto­ nians are firmly grounded in our history, and also very for­ ward thinking. This building exemplifies both of those ­ ­elements. I’m feeling a sense of pride in this project that I can only imagine past generations felt about the buildings they helped construct. I look forward to watching future generations continue our traditions here.

Also, I’ve organised events in Toronto and will recommend this unique building as an event venue. It fills a much needed niche in Toronto for event hosts and planners.”

Give your support!

The donor categories of the KESKUS capital campaign are: Kalevipoja Laud for donations over $100,000 (including the

ties with Estonian partners,” said the Prime Minister.

Kallas noted that the green transition offers an opportunity for the economy as a whole to make a leap forward. “Trans­ forming the economy to be­ come more sustainable in terms of the climate requires not only the development and deploy­ ment of innovative technolo­ gies, but also the transformation of business models.”

At the meeting with entre­ preneurs, the Estonian Prime Minister emphasized that the digital revolution makes it easier and more convenient to use ­services, which in turn supports both the economy and society.

“Our more than 20 years of experience with digital and ­ e-government solutions pre­ pared us to better cope with the restrictions and difficulties of the pandemic. This applies to the use of public services and e-commerce, as well as to edu­

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future.

We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com­ pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

right to name different parts of the building), Viru Vanemad for donations over $10,000 and Kungla Rahvas, gifts up to $10,000 which can be made through the KESKUS website.

For Kalevipoja Laud and Viru Vanemad donations, securi­ ties donations or to contribute a donation over 3-5 years, please email donations@estoniancen­ tre.ca or call +1.647.250.7136.

Donations can be made by a group, or in honour of a parti­ cular individual or family. All donations made in Canada, Estonia and the US are issued an official tax receipt. More ­information is available on the KESKUS Capital Campaign page: www.estoniancentre.ca/ capital-campaign Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Instagram @keskus.iec, Twitter @keskus

cation and health,” said Kallas.

Kallas also told the entrepre­ neurs that the effects of the health crisis on the economy have turned out to be smaller than initially feared. In the first quarter of this year, economic growth was already 5.4 per cent. According to the Prime Minister, the Estonian economy has been successful thanks to organised public finances, a good business environment, openness to foreign trade and investment, as well as a strong physical and digital infrastruc­ ture. “Trading partners from the Nordic and Baltic countries, whose economies have also per­ formed relatively well, have also contributed to the good ­result,” said Kallas, adding that Estonia has also kept its eco­ nomy and society more open than a large part of other European countries.

Among the companies that participated in the meeting are companies interested in co­ operating with Estonia, compa­ nies already operating in Esto­ nia, and domestic companies represented on the German market: Kuehne+Nagel Group, ­

EFC Scholarship recipient

Nicole Pede Nicole Pede is an Estonian-Canadian uni­ versity student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. After com­ pleting a degree in French, Nicole is com­ pleting her Bachelor of Education at Queen’s University. An excellent student with a passion for French Lite­rature, she plans to pursue graduate studies.

Nicole grew up fully integrated in the Toronto Estonian community, attending camp at Jõekääru and Kotkajärve, graduating from Estonian School, attending Guides, and taking 2 trips with the school choir to the youth song festival in Estonia.

On being Estonian: Being Estonian is the largest and most significant part of my self-concept and my identity. When asked to describe myself, it is most often the first thing that I share about myself. Moreover, being Estonian is the basis for the majority of my values.

Knowing what my grandparents and what many of the first gen­ eration of Estonian people who immigrated to Canada endured has taught me the value of perseverance, having a strong work ethic and the importance of family, community and friendships.

In addition to shaping my values, [being Estonian] is also the source of many of the unique experiences that I have had and will continue to have going forward. I am looking forward to finding meaningful ways to give back to the Estonian communi­ ty in the future.

On EFC: The Estonian Foundation of Canada is important to the vitali­ ty and the longevity of the Estonian community in Canada. It supports organizations that bring people together out of a shared love for the language and culture. Without the financial support of EFC, many of these organizations would likely struggle to provide the programming and events that have been appreciated by so many Estonian and non-Estonian Canadians, both young and old. Our Estonian community in Canada likely would not be as strong and long-lasting.

Resolving…

(Continued from page 9)

discussed after it was signed in 1941. Regardless what interna­ tional responsibilities were USA, UK, UN and EU in their charters agreed to perform, the states that lost their indepen­ dence due to the fighting be­ tween the ­ participants of WW

Axinom GmbH, ARIC – Artificial Intelligence Centre Hamburg, Hamburger Hafen und Logistik AG, Siemens Energy, Nortal AG, and Skeleton Technologies GmbH. Germany is the fourth most important trading partner for Estonia. Trade has almost

2, have r­ eceived no help in rein­ stating their sovereignty.

This could perhaps even prompt United States of America, Russian Empire and United States of Europe to jointly start converting United Nations to be an effective inter­ national court and police force – to end mass manufacturing of highly destructive arms and their use for settling dissension.

d­oubled in the last five years.

Investments have mainly been made in real estate, manufactur­ ing, professional and research activities, and wholesale and ­retail trade.

Photos: https://flic.kr/s/aHsm­ WqwyDV

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Suvelugemist

Suvine kali

Osalejaid Eesti Kodu koosviibimisel.

Ester Mandra

Erika Kessa koosviibimise ette­ valmistusi tegemas.

Eesti Kodus pühitseti Eesti taasiseseisvumist Reedel, 20. augustil kogunesid Toronto Eesti Kodu elanikud majaesiste lippude juurde, et koos pühitseda 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest, nagu tegid kogu maailma eestlased.

Kuumast ilmast hoolimata oli pärastlõunaks meie elanikele saal valmistatud, kus lauad olid kaunistatud ja kus ootas meid hea üllatus.

Rahvas kogunes kiiresti ja seal oli nii eestlasi kui eestlaste sõpru osalemas, piduriietuses ja hea tuju kaasas. Laulsime koos Eesti hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja paljudel olid mõtterada kindlasti seal. See­ peale lõime šampuseklaasid kokku ja meenutasime seda te­ hes oma mälestusi. Mitmele oli

see kindlasti liigutav, teades et Eesti on 30 aastat olnud oma valitsuse all, mida meie ainult külastamisega oleme näinud.

Los Angelese eestlased tähistasid Eesti taasiseseisvumist endise presidendi lennuki all

kogu esimehe Jüri Ratase pöör­ dumise Los Angelese eestlaste poole luges ette California Ülikooli politoloog, doktor Edgar Kaskla.

Külalistele olid välja pandud paljud dokumendid ja publikat­ sioonid 80-ndate Los An­ ge­ lesest, Californiast, Ameerikast Eesti toetuseks. Materjalid päri­ nesid Jaak Treimani, Bernard Nurmseni ja Arne Kalmi pere­ konna erakogudest.

Lõunale järgnes ekskursioon President Reagani muuseumis, kus kogu Ronald Reagani elu läbival näitusel sai ka pildistada Berliini müüri taustal. Paljud eestlased külastasid ka Nancy ja Ronald Reagani viimast puhke­ paika muuseumi territooriumil.

Avatud oli erinäitus ,,FBI – Al Caponest Al-Qaeda-ni“. FBI ajaloo näitus sisaldas nii origi­ naal Bonnie ja Clyde tabamise autot Ford F8 aastast 1934, kui ka 9/11/2001 United Airlines lennuki 175 mootori osa (len­ nuk, mis lendas World Trade Centre lõuna torni).

Los Angelese Eesti Seltsi Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvu­ mise aastapäeva tähistati 20. augustil Ronald Reagani Muuseumis Presidendi lennuki Air Force One all.

Ameerika President Ronald Reagani kõne aastal 1987 Berliinis Brandenburgi väravas ,,Mr. Gorbachev, tear down this wall“ on läinud ajalukku ühena tähtsamatest kõnedest Nõu­ kogude Liidu lagunemisel.

Aukülalisteks olid ja tervi­ tustega esinesid Leedu konsul Los Angeleses Mindaugas Čiaglys, Soome konsulaadi esindaja Los Angeleses Zsuzsa ­ James ja Eesti Vabariigi au­ konsul Los Angeleses Jaak Treiman. Eesti Vabariigi Riigi­

Lauad olid kaunistatud ja maitsvad suupisted koos kohvi­ ga olid valmistatud. Avasõna ütles Erika Kessa ja Ester Mandralt kuulsime huvitava päevakohase luuletuse. Meil oli kohvilaudades istudes üheskoos ülihea olemine, mis Covidi-19 distantsireeglite järgi sai peetud.

Suur tänu vabatahtlikele elanikele Eesti Kodus, kes ener­ giliselt aitasid kaasa, et sellist koosviibimist läbi viia: Tiina Tamm, Anne Läte, Erika Kessa, Ester Mandra ja Ingrid Lisanti.

ANU RANDMAA

(Kroonika/D/EE)

Olen tänulik, et ema tegi kind­ laks, et kasvame eestlas­ teks võõral maal. Lugesin alul ainult eesti keeles, ema tõlkis esialgu eelkoolile mõeldud lihtsamaid raamatuid, nagu „Maa hiir ja linna hiir“, kleepis kirjutusma­ sinateksti ingliskeelse peale.

Siis tänu tutvustele sai okupee­ ritud kodumaalt juba teisi, mit­ meid tõlkes. Olen vaid eesti keeles lugenud klassikuid nagu Nahksuka lugusid (Viimane mohikaanlane ja teised) Jules Verne’i, isegi Tolstoid.

Alles teismelisena, kuna kõik kodumaine oli juba loeud ja raamatuid ei saadetud nii tihti, asusin ingliskeelsete raamatute­ ga tutvuma, vanusele sobivaid ulme- ja kauboiraamatuid ahnelt lugedes. Tänu pandeemiale olen viimase pooleteise aasta jooksul aga lugenud taas päris palju eestikeelset – raamatuid, mida aplalt, isegi mõtlemata, sai oste­ tud, kuna maakeelne ju või kellegi lahkunu riiulitelt mulle ­ kui lugejale kingitud.

Teine oluline pärand emalt oli köögist. Tegime rahvuslikke toite. Peretuttav Hilja Jukkum, haruldane kokk, käis meil veri­ vorstide tegemist õpetamas, ka valmistasime pirukaid, muud.

Kuid lapsepõlvest jääb meelde just ema valmistatud suvine kali. Tema lapsepõlves oli vana­ ema talle seda teinud. Leo­ tasime leiba, kuigi isa torises, et seda peaks pigem sööma kui jooma. Lisatud sai pärmi, küll pidi ­kannatust olema, kui kääri­ mine toimus. Lõpuks lisas ema natuke mett, vahel ka marju või õuna-, sidrunimahla. Janu kus­ tutamiseks oivaline.

Siis aga kolisin vanemate kodunt välja, enam kalja ei ­ teinud, poest polnud ka leida.

Aastal 1989 olin esimest korda okupeeritud kodumaal, õieti joovastaval ajal, kui vabadu­ se­ nõudmine polnud veel jõudnud tipp-punktini, aga oli kahtlemata sügavalt, tugevalt olemas.

Märkasin linnapildis ratastega tsitserne, peale kirjutatud kiril­ litsas Kbac. Kvass. Tädike kruu­ siga kõrval. Ning mina ei näinud, et seda oleks kunagi loputatud. Ebahügeeniline, aga ju selle peale siis ei mõelnud, nüüd aga küll. (Sama olukord oli nende imelike gaseeritud vee masinatega, vene teeklaas kraani all. Nüüd on sellised kõik loomulikult kadunud).

Avastasin Torontos alul vene poest, et sealt sai kalja osta, kaks liitrit kahe dollari eest. Ka Fantat, mida siin kaua polnud müügil. Mujal, Eestis aga meie laste rõõmuks küll. Siis poola poes Starsky leidus suurem ­sortiment kui venelaste Yummy marketis (kus saan, muide, ainult venekeelselt napisõnali­ selt hakkama…). Suureks ülla­ tuseks leidsin, et ka Kanadas villitakse kalja. All Stars Beverages on ettevõtte nimi.

Etikett kirillitsas ja inglise kee­ les. Huvitavalt, poola linnaosas Roncesvalles’i tänaval on ka kaks väiksemat poola toidupoo­ di, kus ingliskeelset teksti pa­ kenditel ei ole. Oma teada peab aga ikka riigikeeles olema

11

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kuidas täpselt Kanada saab hakkama viiruse neljanda lainega, pole teada, kuigi eksperdid on avaldanud lootust, et tänu kõrgele vaktsi­ neeritusele võib see olla edukam kui mõnes teises ­ riigis. Kanadas on täielikult ­ vaktsineeritud umbes 65% elanikkonnast. Siiski tõstavad eksperdid esile teatud piiran­ gute allesjäämise vajalikkust ning ettevaatusabinõude järgimist inimeste igapäevaelus.

Eelmisel ja sel nädalal on o­lnud tähelepanu fookuses ko­ hustuslike vaktsineerimiste teema teatud töökohtades, suurtel üritustel jm., ning mitmed ­ töö­ ­ kohad on teatanud oma ­vakt­sineerimis-eeskirjade sisse­ seadmisest, näiteks erinevate tasandite valitsusasutused, ava­ likud teenistused; mitmed haiglad, kõrgkoolid, suurpangad jm. Samuti on sellega tulnud välja Toronto Blue Jays, Toronto International Film Festival ja Mirvish Productions, mis hakkavad osalejailt nõudma tõestust vaktsineerimisest või negatiivset Covid-testi.

Vaktsineerimispasside/-serti­ fi­kaatide/-kaartide sisseseadmi­ sest teatud tegevustes osale­ miseks on teatanud ka mõned provintsid, näiteks Quebec, Manitoba, Briti Kolumbia.

Ontario peaminister Doug Ford on lükanud tagasi vaktsiinipas­ side idee provintsis, öeldes et see võib tekitada „lõhestatud ühiskonna“, kuid surve selle kaalumiseks on praegu suur – Ontario liberaalide partei juht Steven Del Luca kirjutas hiljuti Fordile avaliku kirja, kus soovis vastavateemaliseks aruteluks kohtumise kokkukutsumist.

tõlge. Paaril korral seal poodi­ des olnud, pidin sellist paluma.

Kohaliku kalja kohta saab ütelda, et see pole nii magus kui ukrainlaste oma, käärinud on kenasti ja tõesti on vedela leiva mekk man. Toob enam kui poole sajandi eest joodud maitse kuidagi suhu. Karastab. ­ Ja olen taas tänulik, et siis sain kodus õpetust, kuidas köögis ­tegutseda.

Lõpetuseks raamatutest jälle.

Kuigi ma pole kaua retsepte jälginud, mälu ja maitse järgi ­ pipardan ja marineerin, on meil kokaraamatuid, mida tavaliselt ei konsulteeri. Ja ka Aliise Moora „Eesti talurahva vanem

Provintsid ning erinevad koolivalitsused tulevad välja kooli tagasimineku plaanidega, mis rohkemal või vähemal määral sarnanevad normaalse, pandeemia-eelse koolieluga.

Kindlasti ei ole kõik endine, kuid mitmel pool on oodata näiteks kooli sporditegevuste, ekskursioonide taastumist, jm.

Eksperdid on rõhutanud koolis toimuva õppe olulisust lisaks akadeemiliste teadmiste edasta­ misele ka laste ja noorte men­ taalse ning sotsiaalse tervise seisukohalt, mistõttu püütakse kõik koolid avatuna hoida ning tagada neis nii suur turvalisus kui võimalik.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 376 ja teisipäeval 345 uut viirusjuhtu ning haiglaravil oli teisipäeval 102 inimest. Ühe vaktsiinidoosi oli saanud selleks sobilikust elanikkonnast (12 a ja vanemad) 85%, mõlemad doo­ sid 77%.

Ontarios on olnud viimase nädala uute nakatumiste arvud järgmised: neljap., 19. aug. 531, reedel 650, laup. 689, pühap.

722, esmasp. 639, teisip. 486, kolmap. 660. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 625 ­ (teisipäeval oli see 600 ja nädal varem 496). Testide positiivsus­ näitaja oli kolmapäeval 2,4%, haiglas intensiivravil 161 pat­ sienti (nädal varem 128).

Umbes 82% Ontario elanikkon­ nast vanuses 12+ on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi; kaks doosi 75%.

Hiljutine uute viirusjuhtude ja hospitaliseerimiste kasv on peatanud provintsis allesjäänud piirangute eemaldamise määra­ mata ajaks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

toit“ kahes osas. Teine käib teema juurde, keskendub joo­ ­ kide, leiva ja leivakõrvase peale.

Kaljast ja selle ajaloost – see teos keskendub just mineviku kommetele – on üsna palju.

Sirvides seda, otsustasin lugema hakata ja ennast harida. Mine tea, kui oma järeltulijate moodi internetist kalja retsepti leian, siis ei peagi mälu pingutama, ema õpetusi meenutama. Kuid arvan, et tuleb odavam välja slaavlaste käest osta, kui – nagu isa ütles – head eesti leiba ­joogiks teha. Isegi kui on tõesti hea suvine keele- ja kurgu­ karastaja, janu eemaldaja rukise maitsega.

TÕNU NAELAPEA

Ka tänapäeval võib mõnikord kaljatsisterni näha. Nüüd on paagil selgelt KALI. Foto: EE

12

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahasta­ mistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogu­ miseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogu­ konna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogu­konnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda.

Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama.

Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Foto: Ilja Matusihis

Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Langenud Eesti ohvitseride memoriaalile endise Tondi sõjakooli Korp! Vironia tahab territooriumil lisati 26 nime Langenud Eesti ohvitseride memoriaalile, mis asub Tallinnas Kristiine linnaosas, endise Tondi sõjakooli territooriumil, lisati taasiseseisvuspäeva eel 26 varasemalt teadmata olnud nime. „Alates 1920. aasta maist kuni 1940. aasta juunini tegut­ sesid Tondi tänava kasarmulin­ nakus Eesti Vabariigi Kõrgem Sõjakool, Sõjaväe tehnikakool ja Lahingukool. Kahe aasta­ kümne jooksul lõpetasid selle praktiliselt kõik 1940. aasta juu­ nipöörde ajal teenistuses olnud kaadri- ja reservohvitserid,“ ütles Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ja lisas, et Tondi­ poiste ausammas taasavati 2009. aastal ning nüüdseks ni­ medega veelgi täienenud Tondi Sõjakooli memoriaal valmis kümme aastat hiljem.

MTÜ Tondi Sõjakooli Aja­ looklubi juhatuse liige kolonel­ leleitnant Jaak Haud sõnas, et memoriaalil nimetatud Eesti sõjakoolis õppinud ohvitserid ­ kaotasid oma elu ebaõiglaselt vara nii II maailmasõja lahin­ gutes kui ka Vene ja Saksa ­okupatsioonijõudude repres­ sioonides.

Puhjalased avasid Vabadussõjas langenute mälestuseks ajalooraamatu Ajalooselts Puhja Aja Mälu avas 20. augustil Puhja pargis Vabadussõjas langenute mä­­ lestamiseks stend-ajalooraamatu, vahendas Postimees.

Seltsi Puhja Aja Mälu liige ja mälestusraamatu avamise koordinaator Marje Norman rääkis, et ehkki samas pargis on ausamba peal Vabadussõjas lan­ genute nimed olemas, on need kulunud pea loetamatuks.

Et ka Puhja kihelkonna noored mehed olid ühed esi­ mesed, kes vabatahtlikena Eesti iseseisvust koos Julius Kuper­ janoviga kaitsma läksid, võttis ajalooselts südameasjaks värs­

„Sõjandustraditsiooni koha­ selt on igal sõjakoolil oma memoriaal, kus langenutele au ­ anda ja selline mälestuskoht on nüüdseks olemas ka Tondil.

Ajalugu uurides lisandus uusi ohvitsere, kes on nüüdseks samuti jäädvustatud,“ sõnas Haud.

Koos värskelt lisatud 26 isi­ ku nimega sisaldab Tondi sõja­ kooli memoriaal hetkel 2129 hukkunud Eesti ohvitseri nime.

Mälestuspaik avati 2019. aastal.

Nimekiri värskelt lisatud ohvit­ seridest: lpn Avo Anton, vänrik Karl Ehand, ltn Ilmar Herbst, aspirant Heino Härmat, n-ltn Artur Jalakas, lpn Raimo(u)nd Karing, lpn Mart(in) Järvalt, n-ltn Artur Kittus, n-ltn Alek­ sander Koppel, ltn Aleksander Kuura, kpt Artur Laurson, lpn Karl Erich Lepik, kpt Karl Johannes Lomp, lpn Teet Lunts, ltn Jaan Merilai, kpt Hendrik Mets, lpn Aleksander Raag, lpn Lembit Sari, kol Johannes Siir, kol Nikolai Stahl, ltn Arnold Suurthal, lpn Juhan Tam(m) salu, lpn Johannes Teras, lpn Art(h)urTimusk, lpn Elmar Vilumäe, lpn Richard Värav.

kendada nii kohalike kui ka külaliste ajaloomälu.

Vahetult taasiseseisvumise päeva eel seatigi omale kohale stendi kujul kolmeleheline raamat. Esimene külg räägib sü­ damekujulisest Puhja pargist, mis omal ajal Vabadussõjas lan­ genute auks rajati ning alguses Vabaduse hiieks sooviti nime­ tada. Raamatu keskpaigas on Vabadussõjas langenute nime­ kiri. Kolmas külg jutustab Vabadussõja ausamba loo. ,,Nüüd on see lugu rahva ette toodud ja huvitavalt kirja pan­ duna kõigile lugemiseks,“ sõnas Norman.

Mälestustekstid kirjutas seltsi Puhja Aja Mälu liige Urmas Salo. Teksti kaunistavad Aarne Salo fotokogu ajaloolised pildid Puhja pargist, mille istutamisest möödus kevadel 100 aastat ning Vabadussõja ausamba taasava­ misest 33 aastat. (PM/EE)

kunstimuuseumilt tagasi oma vara

Korporatsioon Vironia tahab saada tagasi oma vara, mis 1940. aastal neilt ära võeti ja on praeguseks jõudnud Eesti kunstimuuseumisse.

Vironia vilistlaskogu esimees dr Marek Miil kirjutas kultuuri­ minister Anneli Otile saadetud

Narvas õnnistati Eesti lippu Käesoleva aasta 4. juunil – Eesti lipu sünnipäeval, andsid Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei Toompeal üle pidu­ liku kandelipu Narva Eesti Seltsile. Seltsi eestseisus mää­ ras lipu sisseõnnistamise püha­ päevale 22. augustile. Tegu sai teoks.

Pühapäeval kogunesid seltsi liikmed Narvas Vaba­ duse 20 teise korruse suurde saali.

Pastor Urmas Karileedi poolt viidi läbi uue sinimustvalge lipu sisseõnnistamine. Saali olid ko­ gunenud seltsi liik­med ja küla­ lised. Prae­guste piirangute tõttu ei saanud olla osalisi üle viiekümne. Kutsu­ tud olid IdaVirumaalt valitud Riigikogu

kirjas, et Vironia on oma asuta­ misest kandnud isamaalisi väär­ tusi ning olnud Eesti Vabariigi ülesehitaja nii Vabadussõjas kui sellele järgnenud aastakümnetel. ,,See oli ka põhjuseks miks 1940. aastal punased okupat­ sioo­­nivõimud keelustasid Viro­ nia tegevuse ning röövisid Vironiale kuulunud varad. Need Vironiale kuulunud varad jagati laiali Nõukogude Eesti haridus­ asutustesse ja muuseumitesse.“

Miil märgib, et ajaloo keerd­ käikude tulemusena on osa neist varadest tänasel päeval hoiul Eesti Kunstimuuseumis.

Vironia vilistlaskogu esimees palub kultuuriministri otsust, et Eesti kunstimuuseum tagastaks Vironiale kui õigusjärgsele omanikule Ernst Enno portree (A. Johani 1935), F.R. Kreutz­ waldi büsti (A. Weizenberg 1904), joogiklaasi ja kristall­ pokaalid. (ERR/EE)

liikmed, seltsi taastamisjärgsed eestseisuste esimehed ja MTÜ Vanatare ning Narva-Jõesuu eestlaste seltsi „Kalju“ esinda­ jad.

Pastor Urmas Karileet rõhutas oma kõnes lipu funkt­ siooni kui “… samade ideaalide või ülesannete“ tõttu koondu­ nud isikuid ühendavat tegurit. Õnnistamisele kandis lipu Laur Johannes temale assisteerisid Alli-Riin Pärtels ja Francesca Johannes – kõik kolm Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased.

Esimese naela uude lippu lõi Urmas Karileet. Edasi olid Rein Annik, Mart Pung, Silvia Ilmenskaja, Kairi Johannes ja Ants Liimets. Õnnistamise lõpus võtsid sõna Rein Annik, kes soovis seltsile pikka iga ja rõhutas selt­ si vajalikust Narvas. Külaline Jüri Trei avas lipu kinkimise

tagamaid, mainides, et peaasja­ likult kingitakse lipuseltsi poolt lippe nii tublidele eesti seltsi­ dele ja koolidele kodumaal kui ka väliseesti seltsidele. Kuid Narva Eesti Selts asub Eesti piiril ja on juba üle 147 aasta hoidnud Narvas eesti keelt ja kultuuri au sees ja igapäeva ­kasutuses (niivõrd, kuivõrd see oli võimalik okupatsiooni tingi­ mustes). Kõrgema riigiametni­ kuna võttis osa ja andis ka oma head soovid edasi Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Lõpetuseks tantsisid Narva Eesti Seltsi „Värtnad“ ja lauldi ühiselt „On kallis mulle kodu­ paik“.

Kõigile osavõtjatele oli kaetud väikene kohvilaud, kus ei puudunud eestlastele nii maitsvad kiluvõileivad kui ka Narvale omased silmud.

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Lendoravate arvukus Eestis kasvamas

Öölaulupidu…

(Algus lk. 1)

igast kümnendist, alustades taas­iseseisvumisele eelnenud proloogiga 80ndate lõpust, plah­ vatusega Laulva revolutsiooni ajal ja lauludega juba vaba Eesti ajal. ,,See on nagu ajarännak muusikas,“ ütles õhtu muusika­ line juht Rasmus Puur, kes ­dirigeeris ka ERSO orkestrit.

Viis isamaalist laulu olid jagatud Tartu ja Tallinna vahel.

Tartus kõlasid kaks: ,,Kaunimad laulud“ Andrus (Bonzo) Albrechti ja ,,Mingem üles mägedele“ Hannes Kaljujärve eeslaulmisel koos Estraadi­ raadioga. Tallinnas jätkasid Ivo Linna ja In Spe, kelle esituses kõlasid ,,Sind surmani“ ning ,,Isamaa ilu hoieldes“, mille järel luges Jaak Prints ette Heinz Valgu 11.09.1988.a peetud ajaloolise kõne, mis lõppes lausega ,,Ükskord me ­ heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu. Üks­ ­ kord me võidame niikuinii…“ Ja siis ta tuli, kõigi tolle aja lemmiklaul – Alo Mattiiseni ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“, mis pani rahva sinimust­ valgeid lippe lehvitama ja joo­ vastunult kaasa laulma. Ivo Linna ütles intervjuus Marko Reikopile oma mälestuste kohta: ,,Kõik see tunne võimen­ dus täna ja mälestused on nii ergud… See on kirjeldamatult ilus tunne… See on üks suure­ maid kingitusi, mis ma elus olen saanud, et Alo Mattiisen valis just minu neid laule ­laulma…“ Pärast isamaalisi laule algas ajarännak läbi kolme aasta­ kümne, kus anti ülevaade ka Eesti taasiseseisvumise ärevatel tundidel toimunud sündmustest ja neile järgnenud aastatest.

Rahvas lauluväljakul sai kõike seda jälgida suurtelt ekraanidelt.

Kõlasid Eesti esimesed euro­ laulud. Meie eurolaulu ,,Loo­ tus“, mida laulis omal ajal

Jaanika Sillamaa, esitasid Iiris ja Kerli Kõiv. Birgit Sarrapiga saime kaasa laulda Ivar Musta ,,Nagu merelaine“, millega Silvi Vrait viis Eesti esimest korda Eurovisioonile.

Vahepeal tervitas Mari Kalkun võru murrakus tuntud lauluga ,,Kõnõtraat“ Võrumaalt.

Rita Rätsepp, Alo Mattiiseni abikaasa arvas, et Alo oleks väga rahul ja vaatab kõrgelt pilvepiirilt. Rital oli kaelas ­ ­sinimustvalge sall, mida ta alati kannab 20. augustil. Selle salli sai ta kingiks Toronto Eesti Majas, kus käis 1989.a esine­ mas koos Alo Mattiiseni ja Ivo Linnaga.

Daniel Levi ja Elina Netša­ jeva kütsid rahvast üles lauluga ,,Neiu mustas kleidis“, millega pandi punkt 1990­-ndatele. Uus aastatuhat tõi eurolauluvõidu ja ka endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese lause ,,Elagu Eesti!“ Eesti 2001. a Eurovisiooni võidulaulu ,,Everybody“ laulsid nüüd Dave Bentoni ja Tanel Padari asemel Laura Prits ja Robin Juhkental.

Karmel Killandi intervjueeris olümpiavõitjat Gerd Kanterit, kes 2008.a augustis tõi ketta­ heites olümpiakulla ja andis põhjuse tähistada EV taasise­ seisvumispäeva koos Gerdi kuldse võiduga. Gerd Kanter soovis Eestile, et oleks rohkem sallivust ja vähem ärapanemist.

Ajakirjanik Erki Berends ütles Marko Reikopile, et aja­ kirjandus mängis väga suurt rolli 30 aastat tagasi. Tema ­ sõnul oli see raadio kuldaeg. ,,Elu otseselt ohus ei olnud, aga hoomamatu ängistus oli hinges küll… Oleme üks rahvas ja ühe asja eest väljas ka nüüd.“.

2000ndate aastate esimese kümnendi lõpetas Saara Piusi ja Kaspar Velbergi esituses Jaan Tätte imeline ballaad „Tuule­ vaiksel ööl“, mis oli 2009. a laulu- ja tantsupeo tunnuslau­ luks. Publik lauluväljakul õõt­ sus laulurütmis ja mobiiltele­

fonide vilkuvad tuled andsid laulupeole maagilise tunde.

Et sarnased meeltülendavad sündmused on olulised ja silda­ ehitavad, kinnitas saatejuht Anu Välba, kelle sõnul oli ta kuul­ nud Tartus enne peolt lahkumist üht väikest poissi oma isale ütlemas, et tuleme järgmisel aastal jälle!

Meenutushetkeks esitas näit­ leja Mari-Liis Lill 30 aasta taguse Marju Lauristini kõne, millega sai teatavaks tehtud otsus Eesti riiklikust iseseisvu­ ­ sest. See oli täpselt kell 23.03, kui iseseisvus välja kuulutati.

Sel kellaajal näidati nüüd laulu­ väljaku ekraanil seda ajaloolist kella Toompeal ja vene tanke ning kõlas Tõnis Mägi „Koit“.

Nüüd oli aeg laulda Eesti hümni. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kõlas Olev Oja dirigeeri­ misel, mille järel rahvas skan­ deeris „Eesti, Eesti!“ Arvo Pärdi „Da Pacem Domine“ (Tõnu Kaljuste juhata­ misel) järel laulsime koos Tõnis Mägi, Ellerheina ja Riikliku Akadeemilise Meeskooriga Villu Kanguri tekstile loodud Tõnise laulu „Palve“ (Looja, hoia Maarjamaad...), mida diri­ geeris Risto Joost. Tunne oli sõnuseletamatult ülev.

Järgnesid mitmed laulupeo repertuaarist tuntud kaunid ­laulud: Hirvo Surva juhatamisel Rein Rannapi ja Hando Runneli „Ilus maa“, Mart Saare ,,Leelo/ Mis need ohjad meida hoidvad“ (dir. Heli Jürgenson); Siiri Sisaski eeslauldes tema „Mis maa see on“ (dir. Hirvo Surva); Peeter Volkonskilt tema enda laul „Kui tähti süüdatakse“ (dir.

Olari Elts).

Finaal oli võimas ega jätnud kedagi ükskõikseks: Alo Mattiiseni „Ei ole ükski maa“ (juh. Aarne Saluveer) esita­ miseks tulid lavale kõik öölau­ lupeol esinenud artistid: Karl Madis, Reet Linna, Lenna, Silver Laas, Birgit Sarrap, Riho Sibul, Tõnis Mägi jt. Ovatsioo­ nide järel nõudis rahvas

Keskkonnaagentuuri andmetel on on sel aastal leitud 94 lendorava elupaika, millest kümme on uued. Aasta varem oli leiukohti 76 ning veel aasta enne 71.

Registrisse kantud lendorava leiukohti on Eestis ligikaudu 150, reaalselt on sel aastal elutegevust tuvastatud 94 kohas.

Keskkonnastrateegias on püs­ titatud miinimumeesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud 150 leiukohast vähemalt 60. Peale aastatepik­ kust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk iga aastaga kasvanud ning 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lend­ orav kindlaks 71 ning 2020. aastal 76 leiukohas.

Keskkonnaagentuuri elusloo­ duse osakonna juhtivspetsialisti Rauno Kalda sõnul on vahepeal asustamata elupaiku taasasus­ tatud, sest 1990. aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets.

See võimaldab aga vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ning lendoravatel taas ­ jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud.

Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sa­ jandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.

(ERR/EE) Mesipuud. Ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ kõlaski Tõnu Kaljuste dirigen­ dikepi all, nii et esinejad laval ja rahvas väljakul laulis kui üks mees.

Maratonpeole panid punkti Kadri Voorandi „Su armastust tahan armastada“ (juhatas Endrik Üksvärav); „Tuhat tänu“ Kärt Johansoni esituses; Rasmus Puuri juhatamisel ja tema seades Aleksander Ku­ nileid/Lydia Koidula „Sind sur­ mani“ ning laulupidude kombe kohaselt Gustav Ernesaksa/ Lydia Koidula „Mu isamaa on minu arm“ (juh. Olev Oja).

Koduteele saatis Riho Sibula imeline ja lummav ,,Kuulaps“.

Tallinna lauluväljakul olid kohal ka Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes laulis rõõmsalt kaasa ja lõi ka tantsu, samuti olid meiega peaminister Kaja Kallas, Riigi­ kogu esimees Jüri Ratas, presi­ dent Toomas Hendrik Ilves. Õhtu muusikajuht Tallinna lauluväljakul oli Rasmus Puur, kes juhatas ka Eesti Raadio Sümfooniaorkestrit.

Tänavuse öölaulupeo sisse mahtus ligi kuuskümmend lugu viiekümne noore ja vanema artisti esituses. Öölaulupidu ­ kandsid üle ETV ja ETV2, ­l aulusõnad kaasalaulmiseks mugavalt ekraanil jooksmas.

Oli imeilus pidu Eesti 30. taas­i seisvumispäeva puhul.

Milline õnn, et saime sellest

13

Pesapallikaart müüdi 6,6 miljoni dollari eest Hiljutisel internetioksjonil müüdi T206 Honus Wagneri pesapallikaart 6,606 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest maailma kõige väärtuslikuma spordikaardi, vahendas Barron’si teadet Posti­ mees.

Kaardile, mille miinimum­ pak­­kumisteks oli miljon dollarit, tehti 26 pakkumist. Oksjo­ ni­ maja keeldus avalikustamast nii müüja kui ka ostja isikuid.

Antud kaardi müügihind pu­ rustas selle aasta alguses püsti­ tatud rekordi. Jaanuaris müüdi 1952. a Mickey Mantle’i pesa­ pallikaart 5,2 miljoni USA dol­ lari eest näitlejale ja ettevõtjale Rob Gough’le. Hiljem aprillis müüdi LeBron Jamesi auto­ grammiga mängukaart samuti 5,2 miljoni dollari eest.

Aastatel 1909-1911 Ameri­ can Tobacco Company poolt välja antud T206s kaartidel on eredalt oranž taust, mille esikül­ jel on Wagneri julge portree.

Kaartide tagaküljel on Sweet Caporal sigarettide reklaam.

Praegu on ringvel ainult 50 sertifitseeritud Honus Wagneri T206 kaarti.

Honus Wagner (1874-1955) mängis MLBs aastatel 18971917 21 hooaega ning peaaegu täielikult Pittsburgh Piratesi meeskonnas. Ta lisati 1936. al pesapalli Kuulsuste Halli, olles esimese viie liikme seas.

(PM/EE)

Eestis osa. Aitäh, armas Eesti!

••• Varem samal päeval andsid Iseseisvuse taastamise 30. ­aastapäeva puhul 30 armastatud Eesti naisartisti koos Tehnika­ üli­kooli Akadeemilise Mees­ koori ja Valter Soosaluga kont­ serdi ,,Naise vaim ja vägi“ Toompeal Kuberneri aias ja te­ gid nii kummarduse vabale Eestile. Lavale astusid Anne Veski, Mari Jürjens, Naised Köögis, Liisi Koikson, Liis Lemsalu, Birgit Sarrap, Dagmar Oja ja Kaire Vilgats, Tanja Mihhailova-Saar, Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid, Evelin Võige­ mast, Rita Ray, Rahel, Anett, Anna (Pärnoja) Kaneelina, Lenna, Swinging Sisters, Elina Born, Laura Prits, Getter Jaani, Elerin, Inga ja Kadri Voorand. Üllar Saaremäe ütles oma kõnes väga tabavalt: ,,Eesti naine on nagu meri, mis hoiab, kannab ja annab, aga ei uputa laeva ka karmima tuulega…

Eesti naine on tark nagu aeg, iga­vene nagu rukkilill, väle nagu tuul ja üürike nagu j­aa­niöö, aga ometi ei lõpe ta ­kunagi.“ See oli Eesti naiste väge täis imeline kontsert! Rahva pidu­ päev oli muusikute jaoks tihe tööpäev, ühest kontserdipaigast teise kihutades ja igal kontserdil uuesti tähena laval särades.

Aitäh, armsad Eesti muusi­ kud, et meile toredaid hingemi­ nevaid elamusi pakkusite! Elagu Eesti!

14

Mõningaid mõtteid Mõningaid mõtteid, mis on olnud südamel ja mida olen viimaste sündmuste ajel ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval soovinud teiega jagada.

Esiteks, ma olen väga õnne­ lik ja tänulik, et Enn Tarto (25.09. 1938 – 18.07.2021) ära­ saatmisel 23. juulil Tartu Peetri kirikust oli Kaitseliidul kandev roll. Enn kasvas lapsena ja noorukina ümbruses, kus kait­ seliitlane oli mehe ja mehelik­ kuse sümboliks. Kindlasti ei suutnud ta ette kujutada Eesti iseseisvust ilma Kaitseliiduta ning vastupidi. Seetõttu tegi ta oma teadliku elu jooksul kõik endast oleneva, et Kaitseliitu kõigepealt taastada ja siis seda kindlustada.

Kui möödunud aasta novemb­ ri teisel poolel pöördus meie poole Postimehe ajakirjan­ ik Henri Zeigo sooviga Ennu intervjueerida nii, et mina aitak­ sin Ennu vastused tema küsimus­ tele kirja panna, käis mul korraks peast läbi mõte, et see pikk intervjuu võibki jääda Ennu viimaseks. Püüdsin tolle mõtte kiiresti unustada, kuid kahjuks läks see ikkagi täide.

Seetõttu soovitan intervjuud 30.

01. 2021 Postimehe AKs luge­ da. Minu arvates on seal mit­ meid mõtteid, kus ta jõudis nö põhi­ tuumani, mis puutub Eesti ­iseseisvusse ja selle säilimisse.

Erinevates allikates, ka Ennu enda kirjutistes ja intervjuudes temaga, on palju juttu olnud vahetule iseseisvuse taastami­ ­ sele eelnenud pikast vabadus­ võitluse perioodist. Minu arust on seni teenimatult vähe tähele­ panu pööratud tema tõepoolest ennastsalgavale tööle taasise­ seisvunud riigi ülesehitamisel Põhiseaduse Assamblees, Riigi­ kogus jm. Tänuväärselt avab Jüri Adams mõningal määral seda peatükki Ennu lahkumise järel Postimehes.

Kas Eesti riik sai siis selline nagu Enn on tahtnud või ette kujutanud? Enn ei soovinud

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

kindlasti näha, et võimu juurde jääks pärast iseseisvuse taasta­ mist nii palju endisi kommu­ niste, mida ta ise nimetas kom­ munistide liigseks laiutamiseks ühiskonnas. Ometi oli tal kujunenud olukorras kombeks ­ ütelda, et ,,hea, et niigi läks!“ Sest oleks võinud ja saanud minna palju hullemini! Enn arvas toona, et evolutsioon on ­ parem kui revolutsioon ja koostöö on väikese rahva puhul parem kui kodusõda.

Võib-olla on siiski kõige tähtsam teada, et oma seadu­ s­ andlikus töös juhindus Enn ja püüdis teha kõik selleks, et enam iialgi ei korduks 1939. ja 1940. aasta.

Ma tahan veel, et te teaksite, et Enn ei läinud kolmel korral vangi mitte vihast okupantide vastu, vaid armastusest Eesti ja eesti rahva vastu. Ta tahtis kind­ lalt, et meie rahvas elaks, mitte ei sureks!

Viimaste päevade somnolent­ ses olekus mainis Enn mitmel korral Mordvat, kus ta on kahel korral vangistuses viibinud.

1960ndate Mordva vangilaagrid olid oluliseks vahejaamaks tema kujunemisel karastunud vaba­ dusvõitlejaks. Seal leidis ta ka arvukaid sõpru teiste rahvaste seas, kellega üheskoos anda oma panus Nõukogude Liidu lagunemisse. Neil viimastel ­ päevadel selles unetaolises sei­ sundis ütles Enn ka väga selgelt ,,Eesti-Läti-Leedu“. Üheksa aastat tagasi, kui olime kahekesi koos Leedu ühe suurima vabadusvõitleja Vikto­ ras Petkuse matustel Vilniuses ja Raseinijais, palus Enn Viktorase haual, et Viktoras seal paigas, kus ta nüüd viibib, aidates Leedut, aitaks ka Eestit.

Usun nüüd, et Enn ei jäta Eestit ka sealilmas, sest armastus ei kao kunagi.

Head Eesti Vabariigi iseseis­ vuse taastamise 30. aastapäeva, kallid sõbrad!

Ennul oli ikka tavaks ütelda: ,,Aidaku meid Jumal!“ Lugupidamisega PIRET TARTO

Sinimustvalge lipuga kaetud Enn Tarto tammesark 23.07.2021 Tartus Raadi kalmistul.

Nr. 34

Mälestame kauaaegset sõpra

Heino Jeeger’it * 8. jaanuaril 1934 † 17. augustil 2021 Südamlik kaastunne SALMELE ja poeg PETERILE perega

Vabadusvõitleja Enn Tarto kõne­ lemas Vabariigi Presidendi taa­ s­ iseseisvumispäeva vastuvõtul Kadrioru roosiaias 20.08.2019 pärast iseseisvuse taastamise tänukivi vastuvõtmist.

Eesti oodatava eluea kasv on aeglustunud Statistikaameti andmetel oli möödunud aastal Eesti ela­ nike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.

Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud terve­ mana. Eesti naiste tervena elatud aastad on pikenenud ­aasta ja 11 kuu võrra.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Ethel Maasingu sõnul on oodatav eluiga alates 1995. ­aastast olnud kasvutrendis, kuid 2020. aastal see pisut vähenes (-0,07%).

Tervena elada jäänud aastate näitaja on üldjoontes püsinud stabiilsena. Pärast väikest lan­ gust 2018. aastal on märgata tervena elatud aastate pikene­ mist. 2020. aastal kasvas see eelkõige eesti rahvusest ja lin­ nalistes piirkondades elavate inimeste seas.

Oodatav eluiga sõltub palju­ dest teguritest. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 82,2 aastat, põhihari­ dusega inimestel 72,9. Maa­ kond­ likus jaotuses oli oodatav eluiga pikim Hiiumaal ja Harjumaal, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas. Eestis elavad mitte-eestlased elavad ­ eestlastest mõnevõrra vähem – vastavalt 77,4 ja 78,9 aastat.

Baltimaade võrdluses on kõige kõrgem oodatav eluiga eestimaalastel. Vastav näitaja nii Lätis kui Leedus oli 2020. aastal 75,1 eluaastat. Euroopa ­ keskmine eluiga 2019. a seisuga oli 81,3; Soomes on oodatav eluiga 82,2 aastat.

Euroopas oli 2019. a kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja naistel Maltal (73,5) ja madalaim Lätis (54,1). Meeste kõrgeim Rootsis (73,8) ja ma­ dalaim Lätis (52,2). (PM/EE)

ILMAR ja SIINA KASEKAMP ANDRES KASEKAMP ja JOHANNA HELIN HENN ja WIRGE KASEKAMP TOOMAS ja GAIL KASEKAMP KAIA ja GUIDO STAHL JÜRI ja SYLVIA LAINEVOOL REIN ja IMBI LAINEVOOL REET LAMBUR RUTH LANNO ENE-LIIS MARTENS

Mälestame lahkunud armast sugulast

Heino Jeeger’it Kaastunne SALMELE, perekonnale ja õele perega

AINO VÄINO KRISTA perega ALLAN perega

HELVE ja JAAK MIHKEL perega ENDEL ja ANDRES JAAK ja KAREN

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Heino Jeeger Südamlik kaastunne SALMELE ja PETERILE perega Mälestavad SELMA ja PEREKONDSED

Mälestame kauaaegset Spring Lake’i naabrit

Heino Jeeger’it ja avaldame kaastunnet SALMELE ja PETERILE perekonnaga REIN ja MARET PAJO MATI PAJO perega TOIVO PAJO perega

Armast

Maret Luide’t Mälestavad sügavas leinas TIINA ja JAAN KERSTI ja MART

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogu­ dus-ELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 29. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

TÄHELEPANU! Augustis on kontor avatud E ja N 9-14; K 11-16.

TÄHELEPANU! Seoses puhkusega on kantselei suletud 30. augustist-5. septembrini. Palun jätta teade kontori telefonivastajale või e-posti.

Kuni 5. septembrini 2021 toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

Alates pühapäevast, 12. septembrist toimuvad EELK To­­ ronto Peetri kirikus igapüha­ päevased armulauaga jumalateenistused algusega kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeva, 15. augusti LIVE-Jumalateenistus on nüüd järelvaadatav TEBK YouTube’i kanalil.

Pühapäevadel, 29. augustil ja 5. septembril virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 12. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige alustab jutluse sarja „NII NAGU JEE­ SUS’’. Esimene jutlus „Mõis­ ta aegu nagu Jeesus’’. Muusika TEBK Ansambel ja virtuaalkoor.

Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 19. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Näe inimesi nagu Jeesus’’. Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Filateelia – Uus postmark

Head Eesti asjad – külakiik Eesti Post/Omniva lasti 12. au­ gustil käibele uue postmargi – Head Eesti asjad-küla­kiik. Sise­ riiklikuks kasutami­seks mõel­­ dud 90-eurosendise nominaal­ väärtusega postmargi kujundas Indrek Ilves ja margid on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. Omniva korraldatud mar­ gikonkursi „Head Eesti asjad“ ettepanekute seast valiti rah­ vahääletuse käigus välja just külakiige motiiv.

Külakiik sümboliseerib ini­ meste kohtumispaika ja tähtsaid sündmusi kogukonnas. Seosed ja generatsioonide ülesed ühised kogemused annavad margile rahvuslikult piduliku ja lõbusa meeleolu. (Allikas: Omniva)

Teisitimõtleja Ristija Johannes ,,Ja kuningas Heroodes sai kuulda – Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks-, et öeldi: ,,Ristija Johannes on üles ära­ tatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed.“ Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet, üks prohveteist.

Aga Heroodes ütles, sellest kuuldes: ,,Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiu­ da, tema on äratatud üles!“ Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja ahel­ danud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud; sest Johannes oli ­ Heroodesele öelnud: ,,Sa ei tohi pidada oma venna naist!““ Mk. 6; 14-18.

28. augustil tähistab kirik Ristija Johannese traagilist

Suri Rolling Stonesi trummar Charlie Watts Sel nädalal tuli kurb uudis muusikasõpradele – teisi­ päe­ val, 24. augustil suri legen­ daarse briti bändi Rolling Stonesi trummar Charlie (Charles Robert) Watts 80 aasta vanuselt Londoni haiglas. Wattsi esindaja poolt tehtud avaldu­ ses nimetati Wattsi oma põlvkonna üheks märkimisväärsemaks trummariks.

Charlie Watts (snd 2. juunil 1941 Londonis) oli õppinud graafikat ning töötas ka graa­ fulise disainerina. Varasest noorusest peale paelus teda jazzmuusika. Kuigi tutvus ja mängis koos Brian Jonesi, Ian ,,Stu“ Stewarti, Mick Jaggeri ja Keith Richardsiga juba 1962.a keskpaigast, liitus Watts legen­ daarse Rolling Stonesiga 1963.a ja jäi sellega seotuks kuni oma surmani.

Varem sel suvel oli teatatud, et Watts jääb kõrvale bändi USA tuurist, et taastuda süda­ meprobleemidega seotud haig­la­ ravist.

­surmapäeva.

Lugu sellest, milline kaal on meie igal sõnal ja teol. Ristija Johannese (John the Baptist) eriülesandeks oli valmistada rahvast ette Jeesuse Kristuse uueks missiooniks. Jumala plaani järgi oli saabunud ajas­ tute vahetuse aeg. Kõrbeproh­ veti ühes käes on käskude raamat Vana Testamendi näol ja teises hakkab kujunema armu kuulutav Uus Testament. Algab üleminek käsuseaduselt armu­ seadusele. Käsk teeb inimese õnnetuks patuseks. Mis või kes meid uuesti õnnelikuks teeb?

Prohvet kuulutas Kristust tut­ vustades: ,,Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu“ Jh.1;29. Arst Luukas täiendab: ,,Ka veel paljude muude asjade pärast manitsedes kuulutas Johannes rahvale rõõmusõnumit. Aga kui neli­ vürst Heroodes sai Johannese käest noomida oma venna Filippuse naise Heroodiase ja kõigi pahategude pärast, mida Heroodes oli teinud, sai ta hak­ kama veel sellega, et pani Johannese vangi!“ Lk. 3;18-20 Kas Johannes vangistati teisitimõtlemise pärast? Kas vangistati teisiti elamise pärast?

Arvatavasti mitte kummalgi põhjusel. Ristija Johannes tundis end olevat volitatud ­ sekkuma nelivürst Heroodes ­ Antipase iskliku ellu. Teatavasti oli Palestiina jagatud neljaks provintsiks. Eesti keeles nime­ta­ takse neid provintside valitse­ jaid nelivürstideks. Kahe ven­ nast nelivürsti vahel tekkis abi­ eluprobleem. Galilea nelivürst

Heroodes Antipas oli abiellunud oma venna Filipi naise Heroodiaga. Mõlemal valitsejal vennal pidi olema ülevaade uuest Ristija Johannese meele­ parandusliikumisest. Neile see isegi sümpatiseeris seniks, kuni Ristija Johannes alustas Heroo­ des Antipase avalikku isiklikku kriitikat.

Heroodes ei vangistanud tei­ sitimõtlejat, teisiti elavat, vaid valitsejat avalikult kritiseerijat.

Ristija Johannes ei arvestanud nelivürsti ja enda mõttelaadide erinevust. Ilmalikule valitsejale oli arusaamatu ,,miks ta ei tohi pidada oma venna naist“.

Mk.6;18. Juutidele tähendas selline tegu Jumala seaduste ­ vastu eksimist. Sekulaarsele nelivürstile ja ta uuele naisele ­ Heroodiale olid juutide elu­s­ t andardid võõrad. Ristija Johan­ nese loost on mõndagi ­õppida kirikul ja igal kristlasel moodsas sekulaarühiskonnas elami­seks.

Moodsate ,,nelivürstide“ ja kõigi teist elulaadi viljelejate avalikul kritiseerimisel peame olema ettevaatlikud ja järgima Kristuse soovitust: ,,Ärge mõistke kohut, et teie üle ei ­ mõistetaks kohut!“ Mt.7;1.

Ristija Johannes oli kahe ajastu vaheline prohvet, kes otsis tasakaalu käsu ja armu vahel. ­ Kui keeru­ line on olla korraga prokurör ja advokaat. Selleks on suuteline ainult Kristus. Õpetaja on targem kui õpilane. Õpilasena nendib Johannes: ,,Tema peab kasvama, aga mina pean kaha­ nema.“ Jh.3;30. Hea nõuanne meile kõigile!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU

Pühapäeval, 12. septembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA.

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Pühapäeval, 19. septembril kell 11.30 JUMALA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Pühapäeval, 26. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva JUMALA­TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

15

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Charlie Watts.

Foto: Siebbi; wikipedia

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021

Nr. 34

Tellige EESTI ELU! Tulge laulma! Ööbik koori tegevus aasta algab 13. septembril.

Join Ööbik choir!

Season starts September 13.

T.E.A.S.Ööbik on aasta läbi pidanud virtuaalselt harjutusi ja nüüd ootame laulda koos, üksteise kõrval, Covidi juhiste piires.

T.E.A.S. Ööbik choir has practiced virtually, all year long and looks forward to singing together, following Covid guidelines.

Rohkem infot/More info...

Maris-Ann Vanaselja estomaris@gmail.com

Esimene Afganistanist evakueeritud pere jõudis Tallinna

Eestlasi 23. augustil Musta Lindi Päeval Toronto raekoja ees.

Hirvepargis peeti traditsiooniline kõnekoosolek 23. augustil Tallinnas Hirve­ pargis peetud traditsioonilisel kõnekoosolekul meenutati 1987. a toimunud okupatsioo­ nivastast meeleavaldust, millega nõuti Molotovi-Ribben­ tropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Isamaa Era­ konna korraldatud kõnekoo­s­ olekul ,,Kuidas kaitsta Eesti väärtusi?“ meenutati teed Eesti riigi iseseisvuse taastamisele ning otsiti lahendusi tuleviku väljakutsetele.

Isamaa auesimehe Tunne Kelami sõnul aitasid Hirvepargi sündmused teadvustada, et Eesti rahvas ei ole Nõukogude Liidu­ ga kokku laulatatud. „Eesti ajaloo õppetund on see, et miski pole võimatu. Kuid teine sama tõsine õppetund on see, et mitte midagi ei ole iseenesest tagatud.

See, et natsismile ja kommunis­ mile ei ole suudetud võrdset hinnangut anda, ei ole ajaloo ega moraali probleem, vaid praktiline poliitiline probleem,“ ütles Kelam. ,,Võrdse hinnangu andmise korral ei oleks endine KGB ohvitser Putin saanud

Venemaa presidendiks. Täpselt samuti nagu endine Gestaapo ohvitser ei oleks saanud Saksamaa liidukantsleriks,“ tõi ta näite.

Tallinna linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu sõnul on olu­ line, et ka täna hoitaks au sees eesti keelt ja eesti meelt.

Lisaks Kelamile ja Rein­ sa­ lule astusid kõnekoosolekul üles endine Eesti Kongressi liige Jüri Estam ja Isamaa Rahvus­ laste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe. Üritust modereeris Isamaa aseesimees Riina Solman.

23. augustil 1987 toimunud okupeeritud Eesti esimese avali­ ku poliitilise meeleavalduse algatasid Lagle Parek, Heiki ­ Ahonen, Tiit Madisson, Eve Pärnaste ja Erik Udam.

Hirvepargi miitingust osavõtnud nõudsid tõe avaldamist Molo­ tovi-Ribbentropi 23. augusti 1939 sõlmitud lepingu salapro­ tokollide kohta, mille alusel jagati Euroopa mõjusfäärideks.

(Eesti Uudised/EE)

Foto: Peeter Põldre

Sündmuste kalender • Kuni reede, 27. aug.

VIR­TUAALNE KOTKAJÄRVE METSA­ÜLIKOOL. • Reede, 27. aug tähtaeg esita­ da EAK juhatuse kandidaate: eak.ehatare@gmail.com • Kuni laup., 28. aug. ELORA FESTIVAL ON-LINE; elorafes­ tival.ca • Esmasp., 13. sept. TEAS Ööbik alustab lauluharjutuste­ ga; info: estomaris@gmail.com.

• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON.

Teade

Isamaa auesimees Tunne Kelam ja Riina Solman Hirvepargis peetud kõnekoosolekul.

Foto: Taavi Liivo/Eesti Uudised

Kolmapäva öösel saabus Tallinna esimene Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlev lastega Afganistani perekond, kelle elud oli ohus seoses pereliikme hiljutise tööga. „Mul on hea meel, et e­ simene lastega perekond Afganistanist, kelle edukast evakuatsioonist Kabulist me alles teisipäeval teatasime, ­ maandus täna öösel ohutult Tallinna lennujaamas. Olen sii­ ralt tänulik, et Eestil on NATO liikmesriikide näol sellised usal­ dusväärsed liitlased, kes aitasid meil need inimesed Afganis­ tanist välja toimetada ja päästa nad tõsisest ohust nende elule.

Eriliselt suur tänu kuulub seekord Prantsusmaale,“ ütles ­ välis­minister Eva-Maria Lii­mets.

Otsuse kuni 30 Afganistanis Euroopa Liidu, NATO liitlaste ja Eestiga tehtud koostöö tõttu tõsisesse ohtu sattunud inimese Eestisse toomise kohta langetas Vabariigi Valitsus 19. augustil ja kinnitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon 20. au­ gustil.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

Eestisse saabunud Afganis­ LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ tani kodanike rahvusvahelise TU­TUBA telefoniga või Zoomis. kaitse menetlust viib läbi polit­ Registr.: Maimu Mölder, 416seija piirivalveamet.

(VMPT/EE) 421-3812. TÄHELEPANU! AUGUSTIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor au­gus­ tikuus esmas­p äeviti suletud.

• Samuti on Eesti Elu kontor suletud esmas­ päeval, 6. sep­tembril Labour Day tõttu.

S P ORT

Soomes läks kakskeelses koolis esimesse klassi 15 eesti last Soomes algab kooliaasta juba augusti teisest nädalast alates 1971.a., kui kaotati laupäev koolipäevana. Paar nädalat tagasi alustas Soome ainsas kaks­ keelset eesti-soome õpet pakkuvas Latokartano põhikoolis kooliteed 15 eesti last.

Latokartano 800 õpilasest on eesti-soome õppes 73. Eelmisel aastal jäi koroona tõttu peami­ selt eesti keeles kooliteed ­alustav 1. klass avamata.

Kuid kui veel 1990. aastatel

Andreas Vaikla.

Foto: Peltimikko, vikipeedia

Andreas Vaikla – nädala parim väravavaht koduliigas Kevadel Euroopast tagasi Kanadasse tulnud ja MLS-is mängiva FC Toronto duubelmeeskonnaga liitunud jalgpallur Andreas Vaikla (24) valiti USL League One’is nädala parimaks väravavahiks.

Andreas Vaikla tegi suure­ pärase mängu eelmisel nelja­ päeval, kui tegi kohtumises Forward Madisoniga seitse tõr­ jet löökidele, millest kolm tehti trahvikasti seest. Toronto duu­ belvõistkonna ja Madisoni klubi vaheline mäng lõppes viigiga 2:2, vahendab Soccernet.ee.

Vaikla kodutiim asub 12 võistkonna seas 6. kohal.

(ERR/EE)

püüdis nii mõnigi Soomes elav eesti pere oma päritolu varjata ning kiiresti soomestuda, siis mõnekümne aastaga on pilt ­tugevalt muutunud. ,,Kui me 25 aastat tagasi a­ lustasime selle eestikeelse õppega, siis üks eesmärk oligi ­ lapse identiteedi säilitamine ja tugevdamine. Nüüd nagu sellist probleemi, et ei julgeks avali­ kult eestlane olla, üldjuhul ei ole. Vähemalt meie koolis küll mitte,“ ütles Latokartano põhi­ kooli õpetaja Anne RibelusJokela.

Kokku alustas Soome põhi­ koolides õppetööd üle poole miljoni õpilase. (ERR/EE)