This newspaper was mailed on Friday, August 27, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 34, 2021
Reedel, 27. augustil — Friday, August 27
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Öölaulupidu ,,Vaba Eesti!“ taasiseseisvumise 30. sünnipäevaks Mailis Sütiste-Gnannt Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva kulminatsiooniks Eestis oli viie ja poole tunnine üle- eestiline öölaulupidu ,,Vaba Eesti!“, kus 450 muu siku esituses kõlasid kolme vabaduse-kümnendi tuntumad laulud. Laulusillad loodi Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere ja Võru vahel. Meie perel oli rõõm sellest osa saada Tallinna lauluväljakul, kuhu pääses koroona tõttu kohapeale kont serti nautima seekord vaid 10 000 pealtvaatajat. Kontserdist tegi ülekande rahvusringhääling ja see on järelvaadatav. Kõiki eestimaalasi kutsuti juba nädalaid varem registreeri ma oma laulupesa ERRi kodu lehel ja pere, sõprade või kogu konnaga kõigile tuntud laule Eesti TV vahendusel kaasa laulma. Laulupesi oli loodud Ameerikas, Kanadas, Austraa lias, Uus-Meremaal, Venemaal, Euroopa maades ja loomulikult üle Eesti. Üheslaulmine on eestlastele oluline, sest taastasime 30 aasta eest oma iseseisvuse ju lauldes. Varem laulsime kitsas sõprade ringis, siis aga järjest avaliku malt laule, mille sõnumiks olid vabadus ja isamaa. Isegi, kui sõnum ei kõlanud otseselt, tundsime ta alati kasvõi ridade vahelt ära. Sama tunde pealt sündisid Alo Mattiiseni isamaa lised laulud ja öölaulupeod. Nii sai võimalikuks ka veretu Laulev revolutsioon. Lauluväljakule sisenemiseks lookles 20. augusti õhtul pikk saba Mere värava juures, kus kontrolliti kõigepealt Covidpassi olemasolu või tõendit, et
oled vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või negatiivse testitu lemusega, pääsesid edasi pile tikontrolli. Kohapeal sai teha ka kiirteste. Peo avaakordiks sai sõna Laulva revolutsiooni häll Tartu, kus lauldi üheskoos Eesti Rahva Muuseumi ees, mis 30 aastat tagasi oli hoopis teist nägu – vene sõjaväe lennuväli. Tartu öölaulupidu vahendasid rahvale Margus Saar ja Anu Välba. Loomulikult astusid seal teiste hulgas lavale põline tartlane Toomas Lunge ja Justament Hando Runneli lauluga ,,Maa tuleb täita lastega“, mis omal ajal kujunes lausa Eesti teiseks hümniks. Tallinna lauluväljakul juhata sid öölaulupeo sisse vanad head ,,Kukerpillid“ ja nende järel punkar Villu (Tamme) ning J.M.K.E. lauludega ,,Tere, pere stroika“ ja ,,Külmale maale“, mis panid publiku ekstaasis kaasa hüppama, tantsima ja laulma. Hoog sees, elas rahvas tormiliselt kaasa Hardi Volmerile ja Singer-Vingerile ning nende aegumatutele hitti dele ,,Massikommunikatsioon“, „Noored on hukas“ jt. Narvast tervitas Eesti keele majast Julia ning Rakverest Veiko Täär ja Hanna-Liina Võsa. Veiko Täär sõnas, et ,,Rakvere on väge täis!“, nagu Rakvere tunnuslausegi ütleb. Seal laulsid koos koorilauljatega Tõnis Mägi, Uku Suviste, Hanna-Liina Võsa, Tanel Padar, Inger ja paljud teised. Armastatud laulud tulid öölaulupeol esitusele aasta kümnete kaupa, andes läbilõike (Järgneb lk. 13)
Oma rahvaga koos! President Kersti Kaljulaid (keskel) koos abikaasaga rahva seas öölaulupeole kaasa elamas.
Musta Lindi Päeval Ottawas Parlamendimäel (ülemine pilt), foto ©Ülle Baum ja Toronto raekoja ees, foto: Peeter Põldre
Musta Lindi Päev Ottawas Ülle Baum, Ottawa Esmaspäeva, 23. augusti pärastlõunal koguneti Kanada pealinnas Musta Lindi Päeva puhul parlamendimäele, kus 40-kraadises päikesekuumuses lehvisid Balti ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide lipud. Kohale tulnute seas olid mitmed Balti ja Ida-Euroopa riikide diasporaa, organisatsioonide ja saatkondade esin dajad, kaasa arvatud Balti Liidu ja Läti keskorganisatsiooni president Andris Kesteris ja Torontost Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi Taul-Heming way. Esindatud olid ka üheksa Euroopa riigi saatkonda, nende seas olid Eesti suursaatkonna konsul Anne-Ly Ader, Soome saatkonna asejuht Kaisa Heik kilä, Gruusia saatkonna asejuht Nino Kharadze, Ungari saatkon na esimene sekretär Zoltán
Papp, Läti saatkonna konsul Edgars Kaktins, Läti saatkonna . asejuht Inga Miškinyte, Poola saatkonna asejuht Krzysztof Lewandowski, Slovakkia saat konna asejuht Marian Adam, Ukraina saatkonna asejuht Yurii Nykytiuk. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide nõukogu asepresident. Balti Liidu ja Läri keskorganisatsi ooni president Andris K,esteris tegi Musta Lindi Päeva meenu tamise tähtsust esiletõstva sisse juhatava kõne, mille lõpetas praeguse aja olukorda kaasavate sõnadega: ,,Unfortunately, as we look around the world to day, and see so much misery, we have to wonder if humanity has learned anything from the past. Today we honour the vic tims of cruelty and injustice. We stand here in what has become a sacred place of remembrance, as we think of the missing chil dren from Canada’s Residential Schools.“
Seejärel tegi ettekande algon kini-rahva esindaja Hélène Cayer, kes ütles: ,,We are survi vors of genocide. We are fear less. We are warriors of peace. We embrace the gift of healing. (...) With courage we look and see one people and we see what it means to be human.“ Kõnedega esinesid sel päeval Parlamendimäel endine Kanada valitsuse liige David Kilgour, Ihor Michalchyshyn Kanada Uk raina Kongressi president, Kanada Oskar Halencki Insti tuudi juhataja dr. Alexander M. Javlonski, Valgevene-Kanada al liansi Ottawas president Piotra Murzionak, Valgevene kunsti- ja teadusinstituudi Kanadas presi dent Brian Herman, juudi inim õiguste organisatsiooni B’nai Brith Canada esindaja ja Leedu kogukonna Kanadas president Kazimieras Deksnys. Kohale tulnud diplomaatide nimel esines kõnes Leedu saat . konna asejuht Inga Miškinyte, kes märkis: ,,Many survivors of (Järgneb lk. 4)
