Nr. 34
EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021
Suvelugemist
Suvine kali
Osalejaid Eesti Kodu koosviibimisel.
Ester Mandra
Erika Kessa koosviibimise ette valmistusi tegemas.
Eesti Kodus pühitseti Eesti taasiseseisvumist Reedel, 20. augustil kogunesid Toronto Eesti Kodu elanikud majaesiste lippude juurde, et koos pühitseda 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest, nagu tegid kogu maailma eestlased. Kuumast ilmast hoolimata oli pärastlõunaks meie elanikele saal valmistatud, kus lauad olid kaunistatud ja kus ootas meid hea üllatus. Rahvas kogunes kiiresti ja seal oli nii eestlasi kui eestlaste sõpru osalemas, piduriietuses ja hea tuju kaasas. Laulsime koos Eesti hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja paljudel olid mõtterada kindlasti seal. See peale lõime šampuseklaasid kokku ja meenutasime seda te hes oma mälestusi. Mitmele oli
see kindlasti liigutav, teades et Eesti on 30 aastat olnud oma valitsuse all, mida meie ainult külastamisega oleme näinud.
Los Angelese eestlased tähistasid Eesti taasiseseisvumist endise presidendi lennuki all
kogu esimehe Jüri Ratase pöör dumise Los Angelese eestlaste poole luges ette California Ülikooli politoloog, doktor Edgar Kaskla. Külalistele olid välja pandud paljud dokumendid ja publikat sioonid 80-ndate Los An ge lesest, Californiast, Ameerikast Eesti toetuseks. Materjalid päri nesid Jaak Treimani, Bernard Nurmseni ja Arne Kalmi pere konna erakogudest. Lõunale järgnes ekskursioon President Reagani muuseumis, kus kogu Ronald Reagani elu läbival näitusel sai ka pildistada Berliini müüri taustal. Paljud eestlased külastasid ka Nancy ja Ronald Reagani viimast puhke paika muuseumi territooriumil. Avatud oli erinäitus ,,FBI – Al Caponest Al-Qaeda-ni“. FBI ajaloo näitus sisaldas nii origi naal Bonnie ja Clyde tabamise autot Ford F8 aastast 1934, kui ka 9/11/2001 United Airlines lennuki 175 mootori osa (len nuk, mis lendas World Trade Centre lõuna torni).
Los Angelese Eesti Seltsi Eesti Vabariigi 30. taasiseseisvu mise aastapäeva tähistati 20. augustil Ronald Reagani Muuseumis Presidendi lennuki Air Force One all. Ameerika President Ronald Reagani kõne aastal 1987 Berliinis Brandenburgi väravas ,,Mr. Gorbachev, tear down this wall“ on läinud ajalukku ühena tähtsamatest kõnedest Nõu kogude Liidu lagunemisel. Aukülalisteks olid ja tervi tustega esinesid Leedu konsul Los Angeleses Mindaugas Čiaglys, Soome konsulaadi esindaja Los Angeleses Zsuzsa James ja Eesti Vabariigi au konsul Los Angeleses Jaak Treiman. Eesti Vabariigi Riigi
Lauad olid kaunistatud ja maitsvad suupisted koos kohvi ga olid valmistatud. Avasõna ütles Erika Kessa ja Ester Mandralt kuulsime huvitava päevakohase luuletuse. Meil oli kohvilaudades istudes üheskoos ülihea olemine, mis Covidi-19 distantsireeglite järgi sai peetud. Suur tänu vabatahtlikele elanikele Eesti Kodus, kes ener giliselt aitasid kaasa, et sellist koosviibimist läbi viia: Tiina Tamm, Anne Läte, Erika Kessa, Ester Mandra ja Ingrid Lisanti. ANU RANDMAA
(Kroonika/D/EE)
Olen tänulik, et ema tegi kind laks, et kasvame eestlas teks võõral maal. Lugesin alul ainult eesti keeles, ema tõlkis esialgu eelkoolile mõeldud lihtsamaid raamatuid, nagu „Maa hiir ja linna hiir“, kleepis kirjutusma sinateksti ingliskeelse peale. Siis tänu tutvustele sai okupee ritud kodumaalt juba teisi, mit meid tõlkes. Olen vaid eesti keeles lugenud klassikuid nagu Nahksuka lugusid (Viimane mohikaanlane ja teised) Jules Verne’i, isegi Tolstoid. Alles teismelisena, kuna kõik kodumaine oli juba loeud ja raamatuid ei saadetud nii tihti, asusin ingliskeelsete raamatute ga tutvuma, vanusele sobivaid ulme- ja kauboiraamatuid ahnelt lugedes. Tänu pandeemiale olen viimase pooleteise aasta jooksul aga lugenud taas päris palju eestikeelset – raamatuid, mida aplalt, isegi mõtlemata, sai oste tud, kuna maakeelne ju või kellegi lahkunu riiulitelt mulle kui lugejale kingitud. Teine oluline pärand emalt oli köögist. Tegime rahvuslikke toite. Peretuttav Hilja Jukkum, haruldane kokk, käis meil veri vorstide tegemist õpetamas, ka valmistasime pirukaid, muud. Kuid lapsepõlvest jääb meelde just ema valmistatud suvine kali. Tema lapsepõlves oli vana ema talle seda teinud. Leo tasime leiba, kuigi isa torises, et seda peaks pigem sööma kui jooma. Lisatud sai pärmi, küll pidi kannatust olema, kui kääri mine toimus. Lõpuks lisas ema natuke mett, vahel ka marju või õuna-, sidrunimahla. Janu kus tutamiseks oivaline. Siis aga kolisin vanemate kodunt välja, enam kalja ei teinud, poest polnud ka leida. Aastal 1989 olin esimest korda okupeeritud kodumaal, õieti joovastaval ajal, kui vabadu se nõudmine polnud veel jõudnud tipp-punktini, aga oli kahtlemata sügavalt, tugevalt olemas. Märkasin linnapildis ratastega tsitserne, peale kirjutatud kiril litsas Kbac. Kvass. Tädike kruu siga kõrval. Ning mina ei näinud, et seda oleks kunagi loputatud. Ebahügeeniline, aga ju selle peale siis ei mõelnud, nüüd aga küll. (Sama olukord oli nende imelike gaseeritud vee masinatega, vene teeklaas kraani all. Nüüd on sellised kõik loomulikult kadunud). Avastasin Torontos alul vene poest, et sealt sai kalja osta, kaks liitrit kahe dollari eest. Ka Fantat, mida siin kaua polnud müügil. Mujal, Eestis aga meie laste rõõmuks küll. Siis poola poes Starsky leidus suurem sortiment kui venelaste Yummy marketis (kus saan, muide, ainult venekeelselt napisõnali selt hakkama…). Suureks ülla tuseks leidsin, et ka Kanadas villitakse kalja. All Stars Beverages on ettevõtte nimi. Etikett kirillitsas ja inglise kee les. Huvitavalt, poola linnaosas Roncesvalles’i tänaval on ka kaks väiksemat poola toidupoo di, kus ingliskeelset teksti pa kenditel ei ole. Oma teada peab aga ikka riigikeeles olema
11
Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kuidas täpselt Kanada saab hakkama viiruse neljanda lainega, pole teada, kuigi eksperdid on avaldanud lootust, et tänu kõrgele vaktsi neeritusele võib see olla edukam kui mõnes teises riigis. Kanadas on täielikult vaktsineeritud umbes 65% elanikkonnast. Siiski tõstavad eksperdid esile teatud piiran gute allesjäämise vajalikkust ning ettevaatusabinõude järgimist inimeste igapäevaelus. Eelmisel ja sel nädalal on olnud tähelepanu fookuses ko hustuslike vaktsineerimiste teema teatud töökohtades, suurtel üritustel jm., ning mitmed töö kohad on teatanud oma vaktsineerimis-eeskirjade sisse seadmisest, näiteks erinevate tasandite valitsusasutused, ava likud teenistused; mitmed haiglad, kõrgkoolid, suurpangad jm. Samuti on sellega tulnud välja Toronto Blue Jays, Toronto International Film Festival ja Mirvish Productions, mis hakkavad osalejailt nõudma tõestust vaktsineerimisest või negatiivset Covid-testi. Vaktsineerimispasside/-serti fikaatide/-kaartide sisseseadmi sest teatud tegevustes osale miseks on teatanud ka mõned provintsid, näiteks Quebec, Manitoba, Briti Kolumbia. Ontario peaminister Doug Ford on lükanud tagasi vaktsiinipas side idee provintsis, öeldes et see võib tekitada „lõhestatud ühiskonna“, kuid surve selle kaalumiseks on praegu suur – Ontario liberaalide partei juht Steven Del Luca kirjutas hiljuti Fordile avaliku kirja, kus soovis vastavateemaliseks aruteluks kohtumise kokkukutsumist.
tõlge. Paaril korral seal poodi des olnud, pidin sellist paluma. Kohaliku kalja kohta saab ütelda, et see pole nii magus kui ukrainlaste oma, käärinud on kenasti ja tõesti on vedela leiva mekk man. Toob enam kui poole sajandi eest joodud maitse kuidagi suhu. Karastab. Ja olen taas tänulik, et siis sain kodus õpetust, kuidas köögis tegutseda. Lõpetuseks raamatutest jälle. Kuigi ma pole kaua retsepte jälginud, mälu ja maitse järgi pipardan ja marineerin, on meil kokaraamatuid, mida tavaliselt ei konsulteeri. Ja ka Aliise Moora „Eesti talurahva vanem
Provintsid ning erinevad koolivalitsused tulevad välja kooli tagasimineku plaanidega, mis rohkemal või vähemal määral sarnanevad normaalse, pandeemia-eelse koolieluga. Kindlasti ei ole kõik endine, kuid mitmel pool on oodata näiteks kooli sporditegevuste, ekskursioonide taastumist, jm. Eksperdid on rõhutanud koolis toimuva õppe olulisust lisaks akadeemiliste teadmiste edasta misele ka laste ja noorte men taalse ning sotsiaalse tervise seisukohalt, mistõttu püütakse kõik koolid avatuna hoida ning tagada neis nii suur turvalisus kui võimalik. Quebecis registreeriti esmas päeval 376 ja teisipäeval 345 uut viirusjuhtu ning haiglaravil oli teisipäeval 102 inimest. Ühe vaktsiinidoosi oli saanud selleks sobilikust elanikkonnast (12 a ja vanemad) 85%, mõlemad doo sid 77%. Ontarios on olnud viimase nädala uute nakatumiste arvud järgmised: neljap., 19. aug. 531, reedel 650, laup. 689, pühap. 722, esmasp. 639, teisip. 486, kolmap. 660. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 625 (teisipäeval oli see 600 ja nädal varem 496). Testide positiivsus näitaja oli kolmapäeval 2,4%, haiglas intensiivravil 161 pat sienti (nädal varem 128). Umbes 82% Ontario elanikkon nast vanuses 12+ on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi; kaks doosi 75%. Hiljutine uute viirusjuhtude ja hospitaliseerimiste kasv on peatanud provintsis allesjäänud piirangute eemaldamise määra mata ajaks. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
toit“ kahes osas. Teine käib teema juurde, keskendub joo kide, leiva ja leivakõrvase peale. Kaljast ja selle ajaloost – see teos keskendub just mineviku kommetele – on üsna palju. Sirvides seda, otsustasin lugema hakata ja ennast harida. Mine tea, kui oma järeltulijate moodi internetist kalja retsepti leian, siis ei peagi mälu pingutama, ema õpetusi meenutama. Kuid arvan, et tuleb odavam välja slaavlaste käest osta, kui – nagu isa ütles – head eesti leiba joogiks teha. Isegi kui on tõesti hea suvine keele- ja kurgu karastaja, janu eemaldaja rukise maitsega. TÕNU NAELAPEA
Ka tänapäeval võib mõnikord kaljatsisterni näha. Nüüd on paagil selgelt KALI. Foto: EE