4
EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021
Nr. 34
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK Aeg olümpiatele taha ja ette vaadata Aasta jagu hilinenud Tokyo suveolümpia on lõppenud (tõsi, paraolümpia, kus eestlasi võistlemas viis, praegu käib), Pekingis peetava järgmise tali olümpiani jääb aga, uskuda või mitte, ainult viis kuud. Seega on paras aeg olnust kiire kokku võte teha ja ka pilk ettepoole visata. Tokyo suveolümpia lõppes Eestile ühe kulla ja ühe pronksi ning riikide medalitabelis 60. kohaga. Kui võrrelda end lähinaa b ritega, siis Rootsi ja Norra olid saagikamad, aga Läti jäi Eestiga samale pulgale, Soome piirdus kahe pronksi ja Leedu ühe hõbedaga. Seega – Eesti oli väike, aga tubli! Kuldmedali tõid vehklemis naiskonna liikmed Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich, pronksi lisas Katrina Lehis epee individuaalturniiril. Medalistide kõrval olid esi letõstmist väärt eelkõige 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes tegi Tokyos kaks Eesti rekordit ja oli finaalis seitsmes, samuti finaalikoha välja võidelnud ja seal kuuen dad olnud staažikad neljapaadi sõudjad Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja JüriMikk Udam. Aga ülitublid olid samuti teise kümne kohtadega Eesti ujumise ajalugu teinud Kregor Zirk ja Eneli Jefimova. Neid, kes oma sooritusega olümpia nii-öelda lati alt läbi ei hüpanud, oli veel terve rida. Järgmine suveolümpia on 1924. aastal Pariisis, kuid prae gu on paslikum mõelda 2022. veebruaris Pekingis algavale taliolümpiale. Kellele Eesti seal võiks loota? Üks võimalik medalikandidaat on trikisuusa taja Kelly Sildaru, 2019. aasta rennisõidu maailmameister ja X-mängude paljukordne võitja. Kui Kelly tervis on korras ja tal motivatsiooni jagub, on ta olümpial üks kullakandidaat. Teisi nii suuri staare Eestil talialadel (peale murdmaasuusa tamise hääbumist, Šmiguni ja Veerpalu) pole. Maailma tipu lähedale küünivad veel kiirui sutaja Marten Liiv (Saskia Alusalu – eelmise taliolümpia neljas naine teatas sel nädalal karjääri lõpetamisest), kahe võistleja Kristjan Ilves ning laskesuusataja Tuuli Tomingas. Jääme lootma, et nad Eesti rah vast tulemuste ning hingestatud esinemistega rõõmustavad ning leidub ka toredaid üllatajaid. Tähelepanu kandub üha enam pallimängudele Jalgpallihooaeg kestab täies ilus ja valus. Eesti mullune meister Tallinna Flora madistab koduliiga kõrval Euroopa klubi liigades. Meistrite liiga eelringis kaotuse saanuna jätkati Euroopa liigas, kus jõuti kolmandasse eelringi. Küprose Omoniale kaotati võõrsil 0:1, võideti ko dus 2:1, aga penaltiseerias langes siiski 4:5 tulemusega Tallinna Flora. Astmelises võist
lussüsteemis kukuti nüüd veel trepimade allapoole, uude kon verentsisarja. Seal alistas Flora avamängus Iirimaa meistri Shamrock Roversi 4:2 ja omab korduskohtumise eel häid või malusi nii Eesti jalgpalliajaloos pretsedenditult kõrgele astmele pääsuks kui kolme miljoni euro suuruseks preemiaks. Kui palju on neid astmeid, kuhu kukkuda või tõusta, kus seisab selles „metsas“ Eesti jalgpall ja kui suur raha seal ka allpool lii gub… Eesti spordipubliku tähelepa nu on lähiajal Saku Suurhallil, kus peetakse Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistluste üks alagruppe. Valitsus on andnud korraldajatele koroonapandee mia ajal eriõigused ja ehkki ühegi maa mängijaid linna uita ma ning fännidega kohtuma ei lubata, on tribüünid siiski rah vast täis ja Eesti meeskonnal tugi olemas. Eesti mängib esi meseks naabri Lätiga (treenerite tiim eestlased!), seejärel Slo veenia, Saksamaa, Horvaatia ja kõige viimaseks värske Tokyo olümpiavõitja Prantsusmaaga. Hooajaks valmistub ka E esti korvpallimeeskond, kes hiljuti nü peldas kontrollmängus Islan dit. Kui tinglikult pallimänguks (sportmänguks kindlasti) pidada ka jäähokit, siis praegune parim eestlasest mängija Robert Rooba valmistub tugeva KHL liiga hooajaks Venemaa Tšere povetsi Severstalis ja väidab, et Soome tippmeeskondades ta nii raskeid treeninguid ei teinud. Noored talendid ja proovitud kvaliteet Väga häid tulevikku vaata vaid uudiseid tuli hiljuti Eesti spordile kaugest Keeniast. Seal peeti kuni 23-aastaste kerge jõustiklaste maailmameistri võistlused ning Eesti neiud näitasid vinget sisu. Suvel Tallinnas Euroopa U20 meistrivõistlustel seitsmevõist luse pronksiga üllatanud 19-aas tane Pippi Lotta Enok püstitas Nairobis taas isikliku rekordi ja teenis MM-hõbeda. Tema hea sõbranna, veel gümnaasiumis käiv Maria Millend sai hakkama sama vahva teoga, parandades 100 meetri tõkkejooksus oma tipptulemust peaaegu poole sekundiga ning teenides samuti hõbemedali! Kolmaski Eesti neiu, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, oli MM-medalis kinni – ületas isiklikku rekordit tähis tava 1.87, aga jäi kahjuks katsete arvuga neljandaks. Kokkuvõttes on rõõm tõdeda, et Eesti spordi tulevik pole sugugi tume. Noorte tähtede kõrval tuleb tunnustada ka vana veini, mis muutuvat järjest kvaliteetse maks. Mõtlen siinkohal Eesti rattaspordi kunagist noortähte Rein Taaramäed, kes nüüd 34-aastasena võitis üllatuslikult Hispaania suurtuuril Vueltal etapi ning tõusis kaheks etapiks koguni üldliidriks. Seni oli ainsa eestlasena Girol, Vueltal või Prantsusmaa tuuril liidri särki saanud kanda vaid Jaan Kirsipuu. ENN HALLIK
Eestlasi Ottawas Musta Lindi Päeval. Paremal Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) president Kairi TaulHemingway, keskel Ottawa Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu. Foto © Ülle Baum
Musta Lindi Päev… (Algus lk. 1)
Nazism and Communism in Europe found refuge in Canada. They escaped violence and per secution to rebuild their lives here. I believe that their chil dren and grandchildren are also here today, at this historic place. As we remember and mourn the victims we also stand in solidarity and strong commit ment to do everything so that no dictator is fed by silence, in decision, or appeasement ever again. For me personally it is astonishing to realize that as a kid I was part of a new history of Europe, when a chain of 2 mln people in 3 Baltic states showed the world the resolve to reclaim our freedom. Today af ter exactly 32 years that have passed since the Baltic Way
soli darity action we are again united in our will to defend freedom and democratic values that were denied to millions be fore us.“ Musta Lindi Päeval tegi ame tliku avalduse ka Kanada liber aalide partei liider, valitsusjuht Justin Trudeau: ,,Today, I invite all Canadians to honour the victims of Europe on Black Ribbon Day. For our part, we will continue to work hard to make Canada and the world a safer place to call home. To all those who continue to face life under threat of violent regimes, Canada stands with you.“ Kanada konservatiivide partei liider Erin O'Toole kirju tas sel päeval twitteris: ,,On Black Ribbon Day, I am think ing of the survivors, their de scendants, and the victims of to talitarian regimes.“
Musta Lindi Päev Hamiltonis Tänavu tuli Hamiltoni eest lastele ja leedulastele kutse kohalikult Läti ühiskonnalt osaleda nende Musta Lindi Päeva tähistamisel. Kõik olid teretulnud oma kaasatoodud musta linti siduma Läti 100. aastapäeva puhul istutatud tammepuule Hamiltoni Bay fronti Pargis esmaspäeval, 23.
augustil päikesetõusust päikeseloojanguni, nii kuidas kelle legi sobis. Hamiltoni Eesti Seltsi esi naine Leila Hess lastega, ta õde Kairi ja Grant West lastega ning Lia ja Erik Hess koos allakirju tanuga kogunesid õhtupoole tammepuu juurde lintidega. Põrguliselt palava ilmaga linte
Vahtralehemaal 1986. a. Markus Hessi ideest alguse saanud Musta Lindi Päeva mälestamise ürituste läbiviimine sai Kanada valitsuse poolt ametliku otsusena 2009. a. kin nitatud kui National Day of Remembrance for the Victims of Communism and Nazism in Europe ja seda päeva tähistati sel aastal üleriigiliselt. 23. augustil toimusid sama laadsed üritused ka Torontos, Montrealis, Vancouveris, Ha miltonis, Edmontonis ja mujal. Minevikku ei saa unustada. Lõpetuseks toon ära sõnad Parlamendimäel esinenud Brian Hermanilt: ,,We must keep the memory of Europe's darkest past alive. There can be no glo rification of those who played a part in supporting the evils of totalitarianism and authori tarianism.“
sidudes läksid mõtted 1939.a. Molotovi-Ribbentropi Pakti sidumise juurde ja sellele järg nevale põrgule Balti rahvastele. Tunneme suurt rõõmu taa s iseseisvumise 30. aastapäeva puhul – alles kolm päeva varem, kuid ei tohi unustada, mis 23. augustil 1939.a. toimus. Oleme valvel, et niisugune kuritegu ei juhtuks enam iialgi. Tekst ja foto MERIKE KOGER
