6
Tormise tuules 19. augustil, Eesti taasiseseisvuse 30. aastapäeva eelõhtul, oli harukordne võimalus virtuaalselt osaleda muusikalisel suursündmusel. Elora Muusi kapidustuste raames esines Eesti Filharmoonia Kammer koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Programm kandis nimetust „Tormise tuules 2021“ ja oli täielikult pühendatud Veljo Tormise loomingule. Maestro Tõnu Kaljuste kutsus mainitud koori ellu aastal 1981 ja juhendas seda esimesed kaks kümmend aastat. Vahepeal on koor tegutsenud mitme teise maineka dirigendi juhtimisel, nüüd musitseerib see taas oma asutaja ja originaalse dirigendi taktikepi all. Alates aastast 2019 on Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammer koori ja Tallinna Kammer orkerstri kunstiline juht ja peadirigent. Eelnevalt kontserdile toimus vestlus, kus Tõnu Kaljustet usutles soome juurtega dirigent, The Elora Singers kunstiline juht Mark Vuorinen. Alljärgne valt kokkuvõte erudeeritud muusiku avaldatud mõtetest. Kui kahe aasta eest tehti maestro Kaljustele pakkumine asuda ülalmainitud muusika kollektiivide eesotsa, võttis ta selle rõõmuga vastu. Üheks esimeseks kontsertseeriaks tema juhendusel kujunes „Bachi pärlid“. Kaljuste lausub: „Minu elus on ikka nii, et raskeil ja keerulistel aegadel on kõige turvalisem pöörduda Johannes Sebastian Bachi poole.“ Ka on hulk teisi üritusi, mis COVID’i tõttu edasi lükatud ja tuleb nüüd tasa teha. Eesti laulupidudel on oma poliitiline aspekt. Võis karta, et iseseisvuse taastumisega see üllas traditsioon kaob või vai bub, nagu juhtus Soomes, kuid
Kalle Muulilt ilmus raamat ,,Vabaduse tulek“ Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks jõudis Eestis raamatupoodidesse kauaaegse ajakirjaniku Kalle Muuli uus raamat ,,Vabaduse tulek. Laulva revolutsiooni kroonika 1987–1991“. Raamatus on ära toodud kõik
EESTI ELU reedel, 27. augustil 2021 — Friday, August 27, 2021
Eesti puhul osutus see kartus asjatuks. Noorte laulupeod on omaette nähtus, inimhäälte väl jendusrikkus innustab ja tiivus tab. Tormise ja tema kultiveeritud regilaulu puhul võib tähendada, et igal rahval on oma hooajalau lud. Rahvatarkus on säilinud tekstides, minimaalne viis või mendab ja annab mõistele sügavust. Regilaulus peegeldub kultuuri aastaring. Tormis tea tavasti oli väga tähelepanelik ja suhtus kriitiliselt oma helindite ettekandesse. Kaljuste meenu tab, kui närvis ja pinge all oli helilooja „Eesti kalendrilau lude“ salvestamise puhul. Ta oli selle tsükli loonud suurele koo rile, umbes kaheksakümne-liik melisele ega uskunud, et väike ansambel suudab saavutada soovitud efekti. Lõpuks oli ta aga ettevõtte suhtes üsna positiivselt häälestatud. Teistest samailmelistest koo riteostest üks tähelepanuväärse maid on Lepo Sumera „Saare piiga laul merest“. Nooremad heliloojad (Pärt Uusberg jt) kasutavad kirikufolkloori. Palju erinevaid žanre on esile kerkinud, olulist rolli on siin mänginud Viljandi Kultuuriaka deemia. Cyrillus Kreek ja Mart Saar olid rahvalaulu käsitluses euroopalikumad. Rahvusvahe lisel pinnal võib tõsisemaks revolutsionääriks ja piiride avardajaks pidada Igor Stra vinskit, Eesti osas kujunes aga veduriks Tormis. Teatava para doksina sai ta olulise tõuke Moskvast, kus ta omandas oma muusikalise hariduse. Tal soovi tati kooliülesandena hakata ka sutama rahvamuusikat, et mõju da originaalse ja omanäolisena. Kuigi rahvalaulu käsitlus Tormise kooriloomingus tõestas ilmekalt, et ta polnud vene, vaid eesti helilooja, ei viinud see teda nõukogude võimuga vastu
laulva revolutsiooni tähtsamad sündmused alates 1987. a fosfo riidisõjast kuni Ülemnõukogu otsuseni, millega 20. augustil 1991 taastati Eesti iseseisvus. See on terviklik ja kaasahaarav ülevaade Eesti vabanemise loost, kus kommunistliku korra kokkuvarisemist ja rahva vaba dusvõitlust jälgitakse kohati lausa päev-päevalt ja nädalast nädalasse. Raamatus on paelu valt ja asjatundlikult kirjeldatud kõigi olulisemate sündmuste tagamaid ja kõigi tähtsamate poliitiliste jõudude ettevõtmisi, mis viisid okupatsiooni kokku varisemiseni ja tõid Eestile lõpuks vabaduse. Samas leidub ohtralt infot ka eraettevõtluse tärkamise ja inimeste igapäe vaelu kohta. ,,See on lugu ühest meie ajaloo kõige vaimustavamast ajajärgust, viiest unustamatust aastast, mil kustumatu vaba dusiha ja erakordne ühtekuulu vustunne aitasid eesti rahval end taas vabaks võidelda,“ ütles Kalle Muuli. ,,Tegin selle raa matu tänutäheks neile, kellega
Tõnu Kaljuste
ollu. Probleeme tekkis tal kaas aegse poliitikaga hiljem, kui ta hakkas looma laule dissident like luuletajate tekstidele, nagu Hando Runnel, Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo. Koor algas mõjuvat kontserti lauluga ,,Kord me tuleme ta gasi“ (Jaan Kaplinski). Kaaluva osa moodustasid ,,Kalendri laulud“ rahvaluule tekstidele. Viies pikas tsüklis, kokku 28 laulu, vaheldusid nais- ja mees hääled, kuni ühinesid ,,Jaani lauludes“. Lõpetuseks, nagu rõhutamaks rahvuslikku täht päeva, kõlas ,,Viru vanne“ (Hando Runnel). Lisapalana esitas koor kolm osa tsüklist ,,Ingerimaa õhtud“. Meeliülendavat ettekannet meenutades ei saa jätta maini mata, et pisikesest tõrvatilgast ei pääse ükski meepott. Heli oli nõrk ja see viga polnud ravitav. Salvestuse juures puudus tava kohane helitugevuse kontroll seadeldis ja ka isikliku võimen daja nuppude kruttimisest polnud abi. Palju dünaamilisi efekte, mis just Tormise loo mingus olulised, läks kaduma. Leppigem visuaalsega ja jää gem ootama päeva, mil kõik vastikud viirused väsivad ja võimaldavad Kaljuste kooriga silmitsi seista. EERIK PURJE
koos seisime Balti ketis, kuid usun, et see sobib lugemiseks ka noorematele inimestele, kes tahavad teada, kuidas meie riik 30. aastat tagasi vabaks sai.“ Kalle Muuli oli esimene ja algul ka ainus Postimehe korres pondent Tallinnas. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laul vat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murran gulisi ja dramaatilisi sündmusi, millest ta nüüd oma raamatus kirjutab. Kalle Muulilt on varem il munud: ,,Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994“ (2012) ja ,,Vabariigi sünni märgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007“ (2013); ,,Kodanike riik. Refor mierakond loomisest kuni täna päevani“ (2014); ,,Vilja teine elu“ (2015, koos Tiit Pruuliga), ,,Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“ (2017, koos Helen Sulega) ja ,,Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu“ (2020). (PM/EE)
Nr. 34
Aasta kirjanikuks valiti Eva Koff
Eesti jazziauhinnad 2021
Eelmisel nädalavahetusel Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2021 pälvis aasta kirjaniku tiitli Eva Koff romaaniga ,,Kirgas uni“. Aasta kirjanikuks valiti Koff juba teist korda, varem aastal 2018 esikromaaniga ,,Sinine mägi“. Tänavu kevadel ilmunud ro maani sündmused hargnevad tänapäeva Eestis, kus erinevate tegelastega aset leidvad seleta matud olukorrad avardavad nende seni küllalt stabiilseid arusaamu maailmast. Koffi sõ nul oli romaani lähtepunktiks, kuidas hakkama saada maail mas, mida kõik inimesed tajuvad ja mõtestavad väga erinevalt. Tajuruumide kokku puutepunkte hakkavad teoses looma uned ja muinasjutud, mida isiku tasandil on kohati väga keeruline tõelisusest eris tada. Teos on väga aktuaalne nii sündmustiku kui teemavaliku tõttu. Tõejärgse ajastu meele mullidesse ilmuvaid mõrasid peavad tunnistama nii ratsio naalne neuroteadlane kui kris tallidest väge ammutav esoteerik, ootamatu kokkupuute reaalsuse ga saab ka tõde taga ajav kuns tiprohvet ja laps, kes leiab usu. Auhinnaks saadud kasetohust Juhan Liivi teatriridiküli lubas
Eesti jazzliidu ja festivali Jazzkaar poolt tunnustati kolmapäeval Eesti silmapaistvamaid jazzmuusikuid Telliski vis Vabal Laval. Auhindu jagati 15. korda, tseremoonia toimus festivalil Jazzkaar 2021 enne aasta jazzmuusik 2020 Joel Remmel Trio kontserti. Aasta jazzmuusik 2021 au hinna pälvis rahvusvahelise haardega nõutud jazzpianist Holger Marjamaa; noore jazzi talendi tiitli sai lauljatar ja he lilooja Rita Ray; aasta Jazz ansambel 2021 on hiljuti uue albumi ,,Kevad“ välja andnud Joel Remmel Trio; aasta jazzi heliloojaks 2021 kuulutati muusik ja helilooja Erki Pärnoja ning jazziedendajaks 2021 Philly Joe’s TV, mis käivitas keerukal ajal veebikontsertide sarja ning pani 2020. a lõpuks käima oma telekanali. Jazziauhindu annavad igaaastaselt välja festival Jazzkaar ja Eesti jazzliit koostöös toeta jatega. Sel aastal pälvisid kõik võitjad fotograaf Kaupo Kik kase tööd seeriast ,,Ansel“. (EPL/EE)
Taasiseseisvumispäevaks valmis video laulvast revolutsioonist Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil, avaldati Joel Markus Antsoni (JMA) ja Kaarel Orumägi suurejooneline teos ,,Ükskord niikuinii“. Lugu räägib laulvast revolut sioonist ja on inspireeritud Heinz Valgu 1988. a Eestimaa laulul peetud kõne kuulsatest sõnadest. Lisaks JMA spoken word luulele löövad loos solis tidena kaasa Uku Suviste, Sireli Salum, Ivo Linna ja Kéa ning Eesti Noorte Segakoori ja naiskoori Kevad ühendkoor. Loo idee ja sõnade autor on Joel Markus Antson ning helilooja Kaarel Orumägi, muusikaprodutsent Vladimir Milicevic ja kaasprodutsent Joel Markus Antson. ,,See lugu tõi meelde need
Eva Koff edaspidi sihtotstarbeli selt käiku lasta. Eesti Kirjaniku auhinda an takse välja aastast 2010. (PM/EE)
unustamatud ajad ja selle tunde, kui me aastatel 1987 ja 1988 laulsime teiste lauljatega koos isamaalisi laule. Ma ei arvanud hetkekski, et ,,Ükskord nii kuinii“ jääks mingilgi moel omaaegsele kvaliteedile alla. Oli ka põnevus, mida siis need noored teevad, kes seda aega pole näinudki,“ sõnab legen daarne Ivo Linna. ,,Ka loo sõnad on väga õiged: nendes ei ole aetud taga liigset ilutsemist, vaid on räägitud asjadest nii, nagu need olid. Mul ei olnud üldse mingit küsimust, kas sel les projektis osaleda või mitte, sest eestlust ja Eesti vaimu peab hoidma. Eriti tore on just see, et noored on lipu üle võtnud ja kui minuvanustest veel abi on, siis on see suur au.“ Pärast mõtte pausi lisab Ivo veel: ,,See lugu on nii võimsa ja meeldejääva viisiga, et võiks kaunistada järgmist suurt üldlaulupidu!“ Lugu saab kuulata Spotifys ja Apple Musicus (Muusikaplaneet/EE)
Foto: Pressifoto
