Eesti Elu / Estonian Life No. 36 | September 11, 2020

This newspaper was mailed on Friday, September 11, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 36, 2020 Reedel, 11. septembril — Friday, September 11 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Põgenikelaeva „Sarabande“ lugu – vanad fotod jutustavad Tallinna Meremuuseumis esitleti fotoraamatut 1949. aasta reisist üle Atlandi ookeani Tekst ja fotod Lea Kreinin 1949. aasta suvel läks Root­ sist, Göteborgist teele laev ,,Sarabande“, sihtsadamaks Halifax Kanadas. Tegemist oli vana ja halvas seisukorras miinitraaleriga. Reis oli ohtlik ja keeruline, kuid lõpuks jõuti Halifaxi.

Raamatuesitlusel, mis oli üht­ lasi Tallinna Kanada saatkonna esimene avalik üritus pärast koroona-aega, ütles ava­ sõnad Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex. Ta rääkis kahe riigi suhetest ning sellest, kui oluline on hoida ajalugu.

Sõna said ka raamatu koostaja Meelis Liivlaid ja kirjastaja Hanno Ojalo. Kohal viibis teiste hulgas ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga.

Meelis Liivlaid on juristi­ haridusega koduloo-uurija. Te­ malt on juba varem ilmunud mitu raamatut Käsmust ja rannarahva elust. Mõte koostada fotoraamat merereisist laeval ,,Sarabande“ tekkis Meelis Liivlaidil paar aastat tagasi, kui temani j­õudsid Kanadast proua Naani Holsmeri saadetud fotod.

Raamat ongi pühendatud Naani Holsmerile. Laeva ,,Sarabande“ kapten oli Meelise vanaema onu Harald Adolf Männik – nii on raamatusse salvestatud ka tü­ kike koostaja perekonnalugu.

Meelis Liivlaid ütles pärast üritust ,,Eesti Elule“ antud intervjuus, et iga inimese lugu on

Raamatu koostaja Meelis Liivlaid oma teosega.

kui väike killuke meie ühisest ajaloost. Kildudest – nii foto­ dest kui lugudest saab kokku panna suurema pildi. Meelis Liivlaid rääkis loo vanast mere­ karust, kes paar aastat tagasi tõi Käsmu Meremuuseumisse oma kulunud kohvri. Noore meremehena oli ta selle ostnud Mur­ manskist, seejärel oli kohver saatnud teda Siberisse küüditamisel ning hiljem veel teistelgi sõitudel. Kohvri muuseumisse toonud, lahkus mees ise kiiresti.

Ka selle kohvri lugu on tükike Eesti ajaloost.

Harald Adolf Männik õppis Käsmu Merekoolis ja töötas erinevatel laevadel. Sõja lõpul ­ sattus ta pagulasena Rootsi.

Sealt hoogustus eestlaste edasiränne Kanadasse, kuna peljati, et Rootsi riik annab põgenikud välja Nõukogude Liidule.

Suurpõgenemise 76. aastapäeva meenutamine Vabamus 24. septembril toimub juba kolmandat korda Okupat­sioo­ nide ja vabaduse muuseumis Vabamu 1944. aasta suurpõ­ genemise üritus. Seekord on kokku põimitud teabeseminar ja dokumentaallavastus Enn Halliku ja Tiit Lääne raama­ tute põhjal.

1944. aasta sügisele ja sellele

järgnenule vaadatakse sel korral tagasi läbi noorte osalejate silme. Loone Otsa dokumen­ taallavastuse kaudu ilmuvad publiku ette koondkujud, kes on ellu ärganud eestlaste kodumaalt põgenemist uurinud Enn Halliku ja Tiit Lääne mastaap­ sest kuueköitelisest koguteosest „Meritsi maailma läinud

,,Sarabande“ lahkus 250-260 inimesega pardal, poolsada neist olid lapsed. Peale eestlaste oli laevas veel lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Tolleaegse ajakirjanduse andmetel oli see ,,Walnuti“ järel suurim Rootsist lahkunud pagulaste laev.

Masinarikke tõttu peatuti Iiri­ maal Corki sadamas. Reisijatel oli vähe raha, laeva aitasid parandada ja reisijate eest hoolitseda Corki elanikud ja Punane Rist. Merereis oli raske ja vaevaline. Ühe reisija kohta oli laevas ruumi vaid 55 cm ­laiuses. Meri oli tuuline ja rahvas jäi merehaigeks. Halifaxi jõuti 19. augustil, kuid amet­ likku luba Kanadasse sisserändamiseks polnud. Kapten ja ­laeva-agent anti Kanadas kohtu alla immigratsiooniseaduse rikkumise eest. Hiljem nad siiski vabastati, kõigile reisijatele anti peatusload ning nad viidi sisserändajatele mõeldud laagrisse.

Kapten Männik elas ja töötas hiljem Torontos ning suri seal 1973. aastal.

Raamatus on kõigi fotode juures antud tagaküljel olevad selgitused eesti ja inglise keeles. Lugeja ees avaneb vaade Harald Adolf Männiku elule ning auriku ,,Sarabande“ reisile üle Atlandi ookeani. Raamatu lõpus on reisijate nimekiri, välisajakirjanduses ilmunud artiklid reisi kohta, laeval olnud inimeste tänukirjad, joonistused ja meenutused. Materjali leidmisel aitas kaasa Kanada im­ migratsioonimuuseum Pier 21.

Fotoraamatu andis välja kirjastus Ammukaar Kanada Suur­ saatkonna ja Nordea Panga toel.

Avasõnad ütleb Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.

Jutuhoos on suursaadikud – Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk (keskel) abikaasaga ja Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.

eestlaste lood“. Raamatute sünniloost ja suurpõgenemisest räägib Enn Hallik.

Seminaril arutletakse kodu­ eesti ja väliseesti kogukondade vahelisest üksteise mõistmi­ sest. Tutvustatakse sõjakeerises läände põgenenud väliseestlaste ajalugu, nende panust keele ja kul­ tuuri hoidmisel, võitlusest Eesti iseseisvuse taastamisel.

Teabeseminar toimub Eesti Vabariigi rahvastikuministri Riina Solmani egiidi all. (Roh­ Raamatuesitlus toimus vastrenoveeritud meremuuseumis Paksu kem infot Vabamu kodulehel) Margareeta tornis.

2

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Eestis tõusis koroonahaiguse nakatumisnäitaja üle 20 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uus kooliaasta, uued väljakutsed Lähiajal on alustanud või alustamas Kanada õpilased taas kooliteed ja alates märtsikuisest koolivaheajast kestnud pandeemiast põhjustatud ,,pikk koolivaheaeg“ on läbi. Tegelikult polnud tegemist ju kaugeltki õppepuhkusega, sest õpilased olid kevadel hõivatud distantsõppega, mis oli mõne jaoks kindlasti edukam ja sobivam kui teisele – või õpilaste peredele – ent koolielu kui sel­ line on puudunud umbes pool aastat ja tänavune kooliminek on selles suhtes väga eriline. Nii lastele endile kui vanematele, kelle jaoks on viimased nädalad andnud rohkesti mõtteainet eelseisva suhtes. Rääkimata õpetajatest ning koolitöötajatest, kes peavad oma tööd üsna palju ümber korraldama, et uutes tingimustes õppetöö turvaliselt jätkuda saaks.

Ekspertide kinnitusel on kooli tagasiminek oluline õpilaste sotsiaalse ja akadeemilise arengu seisukohalt. Kuna Kanada on suur, erineva rahvastiku tihedusega ning ka COVID-19 olukord provintsides-territooriumidel erinev, on paikkonniti varieeruvad ka kooli tagasimineku plaanid. Näiteks on Ontarios vanematel võimalus last mitte kooli saata, vaid jätkata sel õppeaastal kaugõppe vormis teadmiste omandamist. Nunavuti territooriumil, kus pole olnud senini ühtki registeeritud COVID-19 juhust, on samuti uue kooliaasta algus (mis mõnede õpilaste jaoks on kestnud juba kuu aega) hoolega planeeritud ja tervisenõudeid järgiv.

Terviseametitega kooskõlas on kõikjal üle Kanada väljatöötatud juhised, mida koolides järgida tuleb, samuti kui peaks esinema haigusjuhuseid või tekkima uusi puhanguid.

Väga erinev on uus eluetapp ka nende jaoks, kes astuvad kesk­ koolijärgsetesse õppeasutustesse, kus hakkab toimuma mitte niivõrd klassi- kui virtuaalõpe; ka keskkoolid said ju kevadel lõpetatud tavapärasest väga erineval moel, ilma aktuseta ja koolimajast n-ö piduliku teelesaatmiseta. On neid, kes tunnevad muret, kas suudavad peamiselt kaugõppevormis omandada sama­ väärseid teadmisi kui igapäevaselt klassiruumis, teised muretsevad jällegi sotsiaalse elu pärast, mis paljude jaoks üks oluline komponent üliõpilaselus. Elu campus tes on ilmselt tava­ pärasest vaiksem ja paljud varasemad ühistegevused on kolinud veebi. Siiski on see paljude jaoks paras väljakutse – ja ka tervise-eksperdid on avaldanud muret just noorte täiskasvanute tervisekäitumise osas COVID-19 leviku seisukohalt, sest viimase aja trend on näidanud nakatunute arvu tõusu just nooremas vanusegrupis.

Jääb loota, et koolide avamine toob enamusele positiivseid kogemusi ja et viiruse levik kontrolli all püsiks. KAIRE TENSUDA

Hiljuti on Eestis koroonavii­ rusesse nakatumine taas tõus­ nud. Eesti haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta, mis kaua oli alla 16, tõusis kolma­ päevaks 20,62ni.

Haiglaravil oli seitse inimest, neist juhitaval hingamisel üks.

Uued haigusjuhud registree­ riti Harjumaal, Ida-Virumaal, Võrumaal, Tartumaal, Viljandi­ maal ning kolmel juhul oli haigestunu elukoha aadress ­registreerimata.

Tallinnas on 100 000 elaniku kohta 31,5 COVID-19 haigusjuhtu.

Terviseameti Põhja regiooni juhi sõnul on iga päev vähemalt pooled uued haigestunud need, kes on terviseametis juba lähikontaktsetena jälgimisel.

See tähendab, et neile on juba kehtinud eneseisolatsiooni nõue ja kui nad sellest kinni on pidanud, võib see aidata kolde levimist piirata.

Kokku oli seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 885 inimest, kellest 165 on haigestunud.

Ida regionaalosakonna jälgimisel oli 425 inimest, kellest 64 on haigestunud.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel oli koroonaviirusega seoses 285 inimest, kellest 33 ­ on haigestunud.

Lääne regionaalosakonnas oli jälgimisel 23 inimest, kellest kaheksa on haigestunud.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 20,62. Eestis on koroonaviirus nõudnud 64 inimese elu.

(ERR/EE)

Euroopa Liit pikendas Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustava tegevuse eest kehtestatud sanktsioone Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 10. septembril pikendada kuni 15. märtsini 2021 sankt­ sioone, mis kehtestati 2014. a seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Nõukogu ­ otsustas korralise ülevaatuse tulemusena ajakohastada kan­ deid 41 isiku ja 28 üksuse kohta, uusi isikuid ega üksusi ei lisatud. Kokku on sanktsioonide nimekirja kantud 175 isikut ja 44 üksust, kelle suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust.

Piiravad meetmed on oluline osa mittetunnustamise poliitikast. (VMPT/EE)

Foto: mil.ee

Kurkses mälestatakse hukkunud Balti pataljoni sõdureid 11. septembril mälestatakse Kurkse sadamas traditsioo­ nilisel mälestustseremoonial 23 aastat tagasi meres huk­ kunud Balti rahuvalvepatal­ joni Baltbati luurerühma liik­ meid. „Kaitseväe aukohus on hukkunute pereliikmetele kinnitada, et nende sõdurite suur entu­ siasm, vaprus ja isamaa armastus on nähtavad ja tähtsad kivid meie tänase riigikaitse alus­ müüris,“ ütles 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Peeter Paenurm, lisades et kaitseväe kaplaniteenistuse jaoks on oluline hoida kontakti Kurkses hukku­ nute peredega, mistõttu on

kapten Paenurm ka koostanud hukkunud 14 Eesti sõduri lühielulugudest raamatu.

Washingtoni Eesti saatkonna maja läks remonti

Riigikogu liikmed saavad vajadusel kodust hääletada

Eesti suursaatkond Washing­ tonis kolib paariks aastaks ajutisele pinnale, sest pea­ hoone läheb remonti.

Kolimise tõttu pakub saatkond 15. septembrini vaid hädavajalikke konsulaarteenuseid, saatkonna telefoniliinid on ­suletud.

2017. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti suursaatkonna hoone Washingtonis on kehvas seisus. Muu hulgas tekitas probleeme hoones leviv hallitusseen, mis teatavasti kahjustab inimeste tervist.

2016. aastal tehtud ehituseks­ pertiisi järel hindasid asjatundjad hoone olukorra halvaks ja soovitasid selle lähiajal täielikult renoveerida.

Eesti suursaatkonnahoone on valminud 1903. aastal. Eesti Vabariik ostis Massachusetts Avenuel asuva maja 1994. aastal ning pärast arhitekt Madis Valge projekti järgi ümberehitust avati 1995. aasta oktoobris seal Eesti vabariigi suursaatkond.

Saatkonna uus asukoht: 1990 K Street NW, Suite 430, Washington, D.C. 20006; epost: Embassy.Washington@mfa.ee

Seoses koroonakriisiga selgus, et riigikogu hääletussüsteem ei võimalda kaugtööd. Pärast kevadist seadusemuudatust saavad esmaspäeval uuesti kogunevad riigikogu liikmed nüüdsest vajadusel kodust hääletada.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles ERR-ile, et uue elektroonilise süsteemi loomisega on tegeletud terve suve. ,,Sellega saaks riigikogu ka täisistungitel teha kaugtööd.

Nüüd on see süsteem valmis ja see võimaldab kõiki neid toi­ minguid, mida me tavaliselt istungite saalis teeme,“ rääkis Põlluaas. (ERR/EE)

(D/EE)

Tseremoonial osaleb 1. jalaväebrigaadist Scoutspataljoni luurerühm, brigaadi kaplan kapten Peeter Paenurm ja pioneeripataljoni reservkaplan leitnant Roland Tõnisson. Tsere­ moo­ niat juhib kaplan kapten Tõnis Kark.

11. septembril 1997. aastal asusid 22 Balti pataljoni luure­ rühma kaitseväelast õppuse viimase osana jalgsi ületama Kurkse väina, sügiseses meres uppus 14 luurerühma liiget.

(KVPST/EE)

Leedu teeb ettepaneku tõsta Balti mulli karantiinilävendit Leedu teeb Lätile ja Eestile ettepaneku tõsta nõndanime­ tatud Balti mulli sees enesiso­ latsiooni lävend praeguselt 16 koroonaviiruse juhtumilt 100 000 elaniku kohta 25 juhtu­ mile, ütles tervishoiuminister Aurelijus Veryga neljapäeval. ,,Me teeme omalt poolt kõik selle mulli säilitamiseks ja me oleme juba esitanud nii lätlas­ tele kui eestlastele ettepaneku loobuda 16 tasemest ja minna üle 25-le, et mull alles jääks, eriti et samasuguse taseme üle ­ käib diskussioon ka Euroopas, mitte ainult Balti riikides,“ ütles minister pressikonverentsil.

Veryga sõnul kehtiks uus lävend reisijatele kõigist riiki­ dest, mitte ainult Leedust, Lätist ja Eestist.

Kui Balti mull lõhkeb, võib Läti kehtestada piirangud nii Leedust kui Eestist saabujatele, märkis minister. (ERR/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Moodustati iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise valitsuskomisjon Valitsus otsustas moodustada Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise valitsuskomisjoni, mida juhib peaminister Jüri Ratas.

Komisjoni eesmärk on ette valmistada iseseisvuse taasta­ mise üle-eestiline ja meelde­ jääv tähistamine. „Eesti iseseisvuse taastamine on meie lähiajaloo tähendusrikkaim sündmus, tänu millele saame elada vabas riigis,“ ütles peaminister. „Meil on nii au kui kohustus tunnustada inimesi, kes iseseisvuse taastamise ja meie vaba riigi uuesti üles ehitamise nimel tööd tegid. Me peame neid sündmusi mäletama ja andma oma panuse ajaloo­ mälu kujunemisse, et ka uued põlvkonnad väärtustaksid meie iseseisvuse taastamise teed,“ ­lisas ta. „Vabadus ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Selle ni­ mel pingutasime 30 aastat

t­agasi ning selle nimel teeme iga päev tööd ka praegu,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Iseseisvuse taastamise tähistamise sündmused algavad 2020/2021. aastavahetusel ning kestavad kuni järgmise aasta 13. septembrini, mil 30 aastat tagasi kogunes Põhiseaduslik Assamb­ lee.

Ajaloosündmuste tähistamise kõrgpunkt on järgmise aasta 20. augustil, kui Tallinna Laulu­ väljakul toimub iseseisvuse taas­ tamise tasuta kontsert. Üle Eesti peaks siis aset leidma pöördelistesse sündmustesse panustanud ühenduste ja ini­ meste tunnustamine.

Komisjoni liikmeteks on haridus- ja teadusminister, rahvastikuminister, kultuuriminister, rahandusminister, siseminister, välisminister ja riigisekretär.

Komisjoni teenindab Riigi­ kantselei.

Vihmases Haapsalus kõlas Vaba Rahva Laul

Film Tenet tekitas huvi Linnahalli ekskursioonide vastu

Vihmast hoolimata kogunesid eelmisel nädalal Haapsalu Piiskopilinnuse hoovile lauljad ja tantsijad ning publik, et osa võtta traditsioo­ nilisest Vaba Rahva Laulust.

Varasematel aastatel on seda sündmust korraldatud taasiseseisvumise päeval, kuid täna­ vune koroonaviirus sundis selle mihklikuu algusesse.

Avasõnad Vaba Rahva Laulu kontserdi alguses ütles Endine Lääne praost, piiskop electus Tiit Salumäe. „Rahu, rõõmu, õnnistust ja hoidmist,“ oli vai­ muliku tervituse keskne sõnum kohalviibinutele. „Suur tänu meestele, kes olid laululava ehitusel väga suureks abiks: Sven Aavik, Edmond ja Erkki Penu ja teised suure­ pärased toetajad,“ lausus Vaba Rahva Laulu algataja ja korraldaja Ülo Kannisto pärast viimase laulu – „Mu isamaa armas“ – laulmist ja kõigi ­ osalejate koduteele asumist.

Ajutine lava ehitati lauljatele, kelle osaluseta poleks ükski laulupidu mõeldav. „Tahan tänada kõiki koorilauljaid, kes laulsid vaatamata vihmale ja koroona ohule, kuigi meil mingit ohtu polnud. Aitäh ühiskoori juhatanud fantasti­ lisele Lauri Bree­ dele ja Urmas Lattikasele koos bändiga. Tänan tema ansambli mehi – Tõnu Raadik, Henn Rebane, Tanel Ruben, Raul Vaigla, Paul Daniel. Aitäh solistidele – Hanna-Liina Võsa, Tanel Padar, Jassi Zahharov, Koit Toome. Aitäh õhtujuhile Veikko Täärile ja märjal murul tantsinud rahva­ tantsijatele Märt Agu juhendamisel,“ jagas Kannisto tänulikkust kõigile, kes peo ­ kordaminekusse pa­ nustasid. „Aitäh Haapsalu lossi abivalmis töötajatele ja muidugi

Ajaleht Äripäev kirjutas, et Eesti Arhitektuurikeskus alus­ tas ekskursioonide korral­ damisega Tallinna linnahallis ning et huvi nende vastu on suur. „Kasutasime ära inimeste hetkehuvi ja ka võimalust eks­ kursioone korraldada, sest linnahall on seoses filmiga korda tehtud,“ ütles MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus juht Raul Järg.

Möödunud aasta suvel toimusid Tallinnas esimest korda ulatuslikud filmivõtted Holly­ wood’i suurproduktsiooni tarbeks, kui linna erinevates paikades toodeti Christopher Nolani filmi „Tenet“.

Kõige omanäolisem ja huvitavam koht, mis Tallinnas võttepaigana valituks osutus, oli just Tallinna Linnahall, mis täitis filmis Kiievi Ooperiteatri rolli.

Hoone võlus filmitegijaid ees­ kätt oma monumentaalse auraga.

Linnahall on osa hoonetekompleksist, mis ehitati 1980. aasta XXII Moskva olümpia­ mängude Tallinnas toimunud purjeregati võõrustamiseks. (ÕL/EE)

publikule, keda vihm ei ehmatanud ja kellest paljud koorile kaasa laulsid,“ ülistas Kannisto pidu­lisi. „Kohtumiseni kaheteistküm­ nendal Vaba Rahva Laulul järgmise aasta 20. augustil Rakvere uuel lauluväljakul, kui möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumi­ sest,“ kutsus Kannisto.

(Allikas: kylauudised.ee)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kolmapäeval registreeriti On­­ tarios 149 uut COVID-19 juhust – tegemist on 14. järjestikuse päevaga, kui vas­ tav arv taas üle saja. Provint­ sis oli selleks päevaks juhuseid registreeritud kokku 43,685.

Kõige enam uusi nakatunuid oli Torontos, Peelis ja Otta­ was, seevastu paljudes tervise­ ametite piirkondades polnud aga uusi juhuseid üldse.

Pühapäeval ja esmaspäeval olid uute nakatunute arvud provintsis eriti kõrged – 190 ja 185. Ekspertide sõnul on tegemist aeglase, ent püsiva tõusuga uute juhuste arvus, sest veel mõni nädal tagasi olid normiks vähem kui saja uute juhustega päevad.

Ontario peaminister Doug Ford ütles kolmapäeval, et ta ei kaalu praegu rangemate meetmete taastamist üheski piirkonnas, aga linnapead ja terviseametid võivad ise uusi meetmeid sisse tuua. Õuekogunemistel on maksimaalseks inimeste arvuks praegu 100 ja siseruumides 50 inimest.

Doug Ford on palunud ini­ mestel korduvalt vältida osavõttu suurtest kogunemistest ja isegi soovitanud kutsuda politsei, kui märgatakse naabruses suuri pidusid.

Teisipäeval teatas provintsi­ valitsus, et praegu on peatatud igasugused edasised taasava­ mise plaanid haigusjuhtude kasvu tõttu – võetakse nelja­ nädalane paus, enne kui kaalutakse järgnevaid piirangute lõdvendamisi. Provintsi tervi­ ­ seminister Christine Elliotti sõnul ei tehtud seda otsust kergekäeliselt, vaid keskenduti eelkõige sellele, et õpilased saaksid turvaliselt naasta kooli­ desse – ja viiruse levik ühiskonnas tähendab tõenäoliselt ka selle edasist levikut koolides, seega tuleb igati piirata ühiskondlikku levikut. Seetõttu ei ole lähinädalatel plaanis näiteks sotsiaalsete ringide suurenda­ mist, milleks on siiani maksimum 10 inimest.

Quebecis oli kolmapäeval uute haigusjuhtude arvuks 180, provintsi üldarvuks 64,056.

Quebec City regioonis on mitmeid haigusjuhuseid seoses baaride külastamisega, Mont­ rea­lis privaatüritustega.

Briti Columbias teatati kolmapäeval 100 uuest juhusest, viies provintsi üldarvu 6691 peale. Puhanguid on mitmetes hooldekodudes. Ka Labour Day pikal nädalalõpul oli uute ju­ huste arv kõrge. Teisipäeval teatati ööklubide ja banketisaalide sulgemisest; ja alkoholi serveerimine baarides, restora­ nides ja pubides peab lõppema kl 10 õ. Kaalumisel on teisigi piiranguid.

Albertaski on näha uute haigusjuhtude arvu kasvu – kolmapäeval oli see 98 ja provintsi üldarvuks 15,191.

Kanadas kokku on selle näda­ la keskpaigaks regist­ reeritud enam kui 134,000

Setod valisid kuningriigi päeval ülemsootska Möödunud laupäeval pidasid setod 27. kuningriigi päeva, kus üheks päevaks kehtis seto kroon, hõigati välja seto sea­ dused, marssis seto sõjavägi ning valiti ülemsootskat.

Enne kuningriigi sümboolsete väravate avamist kogunes seto kroonikogu ehk endised Setomaa ülemsootskad Jumala­ mäele, kus asub setode viljakusjumala ja kuninga Peko kuju.

Sealt kõndisid setod paraadina Petseri kirikukella helide saatel alla orgu, kus heisati Setomaa hümni saatel lipp, ning kuulutati üheks päevaks välja Seto ku­ ningriik.

Piusa jõe kaldal olev Kolos­ sova küla, mis on tuntud just Jumalamäe ja selle jalamile jääva Vana Jüri seebipoe järgi, ­ oli kuningriigi asukohaks esmakordselt.

Traditsiooniliselt valiti Seto­ maa kuninga meistrid ehk parimad leiva-, sõira-, piruka-, ­ õlle-, veini- ja hansategijad.

Sõnolise valimisel sai kuulda leelokooride just selleks päevaks tehtud laule ning võisteldi ka seto tantsus ehk karguse kargamises ja kasatskilöömises. Ülemsootska kohale kandideerinud kolme mehe hulgast kogunes kõige rohkem toetajaid eelmise sootska Järvelille Reinu ette, kes seega jätkab Peko maapealse asemiku ehk Seto­ maa ülemsootskana.

Kuningriigipäeva peakorraldaja oli Aarne Leima. (ERR/EE)

COVID-19 haigusjuhust.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Tartu Ülikooli muuseum on nomineeritud rahvusvahelisele auhinnale Tartu Ülikooli muuseumi fotonäitus ja album ,,Tartu Ülikooli sada nägu“, mis seob ülikooli teadlasi ja ülikoolis säilitatavaid kollektsioone, jõudis Rahvusvahelise Muu­ seumide Nõukogu (ICOM) Rahvusvahelise Ülikoolimuu­ seumide ja -kollektsioonide Komitee (UMAC) aastaauhin­ na nominentide hulka.

Fotonäitusel ja albumis ,,Tartu Ülikooli sada nägu“ port­ reteeritakse praegu ülikooli vaimu kujundavaid teadlasi ja õppejõude koos esemega, mis iseloomustab portreteeritava isiklikku suhet ülikooli ja oma erialaga. Autorifotodega on loodud omamoodi kahekõne mineviku ja tänapäeva vahel. Ühelt poolt taaselustatakse sel­ lega teadlaste portreede galerii traditsioon nüüdisaegses kunsti­ vormis, teiselt poolt on portreed ajastut dokumenteeriv hea teadusajalooline allikas, mille abil tutvustatakse Tartu Ülikoolis tegutsevaid inimesi ja ülikooli ­ teaduslikku pärandit laiemalt ning mõtestatakse rahvusüli­ kooli tähtsust ja olemust.

Projekti idee autor on Mariann Raisma Tartu Ülikooli muuseumist. Fotod tegi Birgit Püve ning näituse ja kogumiku kujundas Maarja Roosi Tartu Ülikooli kirjastusest. Projekti juhtisid Karoliina Kalda ja Mariann Raisma Tartu Ülikooli muuseumist ning Mairo Rääsk.

Rändnäitus ja selle põhjal valminud kogumik kuulusid emakeelse ülikooli 100. aasta­ päeva tähistamise programmi.

UMAC-i aastaauhinna laureaat kuulutatakse välja 28. septembril. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Olla või mitte olla, selles on küsimus EELK Toronto Peetri Kogu­ duse TÄISKOGU KOOSO­ LEK toimub pühapäeval, 27. septembril 2020 pärast juma­ lateenistust. Teenistus algab kell 11.30 ning koosoleku algus on planeeritud kell 12.30.

Päevakorras on lisaks tava­ pärasele aruande ja eelarve kinnitamisele teemad, mis määravad koguduse tuleviku. Peame langetama otsuse Peetri kiriku tuleviku suhtes ning kinnitama ka koguduse uue põhikirja.

Loomulikult kerkib kohe küsimus, kas nii olulise kooso­ le­ kuga ei saaks oodata paremat aega, mil poleks Covid 19 ohtu.

See on loogiline küsimus, millele loogiline vastus. Aega ei peata isegi üleilmne pandeemia.

Lootsime täiskogu koosoleku pidada juba 19. aprillil, kuid siis kästi kirik päris kinni hoida.

Keegi ei tea, kui kaua ja milliste piirangutega kestev ­ pandeemia meid veel ahistab.

Koguduse elu peame aga korraldama nii, et see tänaste ­ otsuste puudumise tõttu lähitulevikus kokku ei kukuks.

Korraldame eeloleva EELK Toronto Peetri koguduse Täis­ kogu koosoleku nii, et võimalikult suur osa koguduse hääleõiguslikest liikmetest saab osaleda.

Kutsed ja materjalid on anne­ tajaliikmetele postitatud ning ­palume liikmetel oma osavõtust ­eelnevalt koguduse kantseleisse teatada. Nii saame kirikus tagada turvalise hajutatuse ning nõutavad hügieenitingimused.

Samuti loome võimaluse osalemiseks videokonverentsi kaudu.

Ka need, kes ise arvutit ei kasuta, võivad abi paluda näiteks oma lastelastelt, kelle nutios­ kused saavad olla kirikuga ühendavaks sillaks.

EELK Toronto Peetri kogudus asutati 3. augustil 1948.

Mõne aastaga muutus ajutine kodu St. John’i kirikus kitsaks ja asuti oma kirikut ehitama.

Peetri kirik valmis kogudu­ se­ liikmete ohvrimeelsuse ja eest­ vedajate ustava töö viljana 1955.

Koguduse elu kulges kasvuteed. Esimese kümne aasta jooksul laulatati kokku umbes 500 abielupaari, leeritati hulga­ liselt noori ning pühapäevakooli kogunes arvukalt lapsi. Rah­ varohked jõuluõhtud Peetri kirikus on sattunud koguni Olaf Kopvillemi laulu, mille kohaselt kasukanööpide ja kalosside rahvamurdu kaotamine oli ­ ­jõulukirikus tavaline asi.

Tänane olukord on sootuks teine. Suurlinna kasvu surve on kohati lausa füüsiliselt tuntav. Üha raskem on näiteks tagada kiriku juures asuva kolumbaa­ riumi heakorda ja rahu.

Toronto eestlaskonna kuna­ gine imetlusväärne elujõud koguneb taevases templis. Maises pühakojas jätkub vabu kohti isegi Jõuluõhtul. Pühapäeva­ ­ kooli pole enam üle kümne aasta. Maetuid on kümme korda rohkem kui ristituid. Kogudus on kahanenud piirini, kust alates oma kirikuhoone ülalpi­ damine pole enam jõukohane. Õigupoolest käib see üle jõu

juba aastaid. 2013. a. prognoosis Revisjonikomisjon, et viie aasta pärast ei suuda kogudus end majandada. Tänu juhtorganite vastutustundlikule tööle oleme seitse aastat hiljem ikka nii tugevad, et suudame vastu pidada kuni neli aastat. Seda eelkõige tänu õnnelikule võimalusele, et kohalik Päästearmee vajas allmaaraudtee-ehituse ajaks ajutist üüripinda. See on andnud meile mitu aastat hädavajalikku lisasissetulekut, mis katab ena­ muse hoone ülalpidamiskulu­ dest. Kuid see õnn lõpeb paari aasta pärast.

Kätte on jõudnud kriitiline hetk ning valikutest, mis täis­ kogu 27. septembril 2020 teeb, sõltub, kas meie kogudus kestab veel vaid järgmised 3-4 aastat ning siinsed eestlased kaotavad nii kiriku kui koguduse või, ­tuues ohvriks kirikuhoone, säilitame koguduse osaduse veel vähemalt 2-3 inimpõlve.

Me pole ainsad. Paljud kirikud on müügis. Põhjused ­ kohati varieeruvad, kuid PõhjaAmeeri­ kas kogudused kahanevad. Ristiusu hiilgeajad on hetkel mujal. Kirik seisab suure väljakutse ees. Täna peab astuma samme, mis valmistaks ette uut ärkamist. Vastutustundetu oleks lasta eelkäiate rajatul ­lihtsalt hääbudes tühja minna.

2018. a. loodi koguduse Tuleviku Komitee, et läbi arutada edasikestmise võimalikud lahendused. Tõdeti, et statisti­ ­ lised andmed ei toeta illusiooni, et kui inimesi üles kutsuda kirikuhoonet päästma, oleks võimalik liikmeskonna kahanemist kestlikuks kasvuks pöörata.

Küsiti nõu asjatundjatelt ning ekspertidelt. Informatsiooni saa­ miseks pöörduti ka kohaliku luterliku piiskopi poole. Selgus, et lootusetu on leida kogudust, kes tahaks meie kirikut üürida või osta. Peetri kiriku krunt on liiga väike, et praegust hoonet osaliseltki säilitades saaks sel­ lele midagi ehitada. Ainsad võimalikud lahendused eeldavad kinnistu müümist. Õnneks on meie piirkonnas kinnisvara hinnad kõrged ning müügist saadav kapital lubaks kogudusel lahendada nii oma uute ruumide kui tegevuse ülalpidamise mitmekümneks aastaks.

Kas peame eelkäijate töö tähtsaimaks viljaks pühakoda, mis on südame külge seotud kallite mälestustega? Selle rajamine oli vaieldamatult suur ja õnnistusrikas saavutus. Aga ometi on see vaid ajalik ja juba ajahambast puretud hoone.

Kas oleme valmis tunnistama, et tegelik ja oluliselt kallim eelkäijate pärand, mida tuleb hoida ja edasi pärandada, on Peetri kogudus ise. Elavatest kividest koosnev jumalarahva ­ osadus, mis üle seitsme aasta­ kümne on Jumalaga kõnelenud esivanemate kombel. Kas koguduse kestmine tähendab meile ka meie endi püsimist kristla­ sena, eestlasena ja iseendana?

Kui täiskogu otsustab eelseisval koosolekul kirikuhoone müüki panna, ei pea me kohe kolima hakkama. Esmalt kulub aega sobivaima ostja leidmi­

seks. Seejärel tuleb saada ostu­müügilepingu tingimustele täiskogult kinnitus ning alles siis võib tehing toimuda. Kõigi eelduste kohaselt saame oma ­ kirikus olla veel kuni 3 aastat ning lahendada tasakaalukalt kõik tegevuse ümberkorralda­ misega seotud küsimused alates kolumbaariumi üleviimisest surnuaeda kuni koguduse tegevuse täieliku ümberkolimiseni.

Et meie koguduse hääleõiguslikud liikmed oskavad teha kaugele vaatavaid otsuseid, tõestab ka päevakorras olev teine oluline teema – koguduse põhikirja uuendamine. See protsess algas 3. märtsil 2019 täis­ kogu otsusega lahkuda senisest sinodist LCC (Lutheran Church Canada) ja liituda ELCIC-ga (Evangelical Lutheran Church in Canada), kuhu kuuluvad kõik teised eestikeelsed luterlikud kogused Kanadas. Nii muutsime võimalikuks näiteks tulevikus siinse eestikeelse luterliku kirikurahva kogumiseks üheks liidetud koguduseks, millel võib olla kuulutuskohti eri paigus.

Teine oluline põhjus põhikirja uuendamiseks on tingitud tõsiasjast, et 22 aastat tagasi ­ kehtima hakanud põhikiri pole ­ enam täielikus kooskõlas Kanadas kehtivate nõuetega. Ka teised kogudused on viimaste aastate jooksul pidanud oma põhikirju täpsustama. Meie oleme ettevalmistusega nüüd jõudnud nii kaugele.

Kui täiskogu uuendatud põhikirja 27.09 kinnitab, oleme poolteist aastat tagasi alustatud protsessi edukalt lõpuni viinud ning ühtlasi saame ametlikult ELCIC osadusse.

Soovime igale EELK To­ron­ to Peetri koguduse hääle­ õiguslikule liikmele eelseisvaks täiskogu koosolekuks rõõmsat tänumeelt koguduse kunagise kasvuaja eest, uhkustetunnet, et oleme üle 70 aasta püsinud ning vastutustundlikku julgust teha ­valikuid, mis koguduse osaduse õnnistust aitavad kindlustada ka neile lastele, kelle ristimisele toomiseks vanemad alles tänavu valmistuvad. Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütle­ misega palumises ja anumises.

Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Fl 4:6-7 EELK Toronto Peetri koguduse juhatuse liikmed: Kairi Hemingway, Naani Holsmer, Jüri Laansoo, Leena Liivet, Talvi Maimets ja Allar Viinamäe

Taanlane tunnistas Rootsi ajakirjaniku tapmist Taani leiutaja Peter Madsen võttis omaks Rootsi ajakirja­ niku Kim Walli tapmise.

Madsen on eluks ajaks vangi mõistetud. Kolmapäeval ava­ likkuse ette jõudnud doku­ mentaalfilmis tunnistab ta end esmakordselt süüdi all­

Peetri kirik Torontos.

Repliik

Kolumbaariumi mure Augusti viimasel pühapäeval sai osaletud Peetri kiriku jumalateenistusel. Mille käi­ gus koguduse põhikirja järg­ selt kuulutas hingekarjane Mart Salumäe välja, et sep­ tembri lõpus toimub täiskogu koosolek, mis oleks muidu aprillis toimund, aga arusaa­ davalt sai edasi lükatud.

Demograafilised realiteedid tähendavat, et tulevikuga ar­ vestades on täiskogul vaja kaaluda valusat küsimust. Praost Salumäe üheksa aasta pikkuse Torontos oleku ametiaja jooksul on ümmarguselt 350 koguduse liikmetest läinud igaviku teele.

Ning nooremad põlvkonnad pole neid asendanud. Järelkasv on vajaka.

Järgnevad on ühe kirikulise mõtted. Vanemate, vanavanemate, tihti vabatahtlik panus ühise rahvakodu või pühamu rajamisse ja ehitamisse, selle ­ hoidmise panus oli asendamatu.

Paraku peab võtma väga tõsiselt majanduslikke kohustusi. Kor­ jandus käib südametunnistuse järgi, liikmemaks aga kohustus.

Koguduse täiskogu poolt valitud ja volitatud juhatus peab arvestama sellega, õpetaja järgi on vaekausil, kuidas hoida füüsilist kirikut, hoonet veel mõneks põlvkonnaks. Kogudust saab ju mujal teenida kui Mt. Plea­santil kaunis ja arhitektuuriliselt märkimisväärses pühamus.

Praost Salumäe lausus kants­ list, et eriti jookseb ta süda verd, mõteldes sellele, mis saab siis kolumbaariumiga. Sinna on aastakümneid maetud Jumala sõnaga, kristlikult koguduse asutajaliikmeid, ka mitmeid, keda allakirjutanu tundis. Sõp­ rade, tuttavate vanemaid ja vana­ vanemaid. Mitte ainult ei olda hetkeseisus, kui kodutuid

veelaevas sooritatud mõrvas.

Ajakirjanik küsitleb filmis 49-aastast leiutajat telefoni teel ning mees vastab jaatavalt küsimusele, kas ta tappis Kim Walli.

30-aastane rootslanna läks 2017. aasta augustis Madsenit tema isetehtud allveelaeva in­ tervjueerima, kuid eluga sealt tagasi ei tulnud.

Kohtuprotsessi ajal väitis Madsen, et Wallsi surma põhjuseks oli allveelaevas juhtunud

Foto: M. Salumäe

majutatakse maksumaksja kulul otse üle tee varem suletud ­hotellis ja on mure püha paiga korrashoidmisel – kaks korda päevas koristatakse, õpetaja sõnul, sealt süstlaid, mida enne kunagi ei olnud – aga mis siis säilmetega, urnidega saab, kui kogudus peaks otsustama higi ja vaevaga, sügavas usus tulevikku oma pühakojast kolida. Nii nagu mõne aasta eest VanaAnd­rese kogudus otsustas. Ühelt nõukogu liikmelt oli saada lisainformatsiooni. Jah, olevat nii. Ning mida praost Salumäe ei maininud, õigesti ­tehes, et kodutud – kes muud, kui varem pole nii olnud? – on lisaks mitmel korral seedimis­ süsteemi olmemuresid lahendanud teiste pilkude eest varjava müüri taga. Milline inetus.

Vist isegi nemad surnuaial nii ei tee, kuid mine tea. Teadmatus pole põhjuseks, nii lihtsalt ei tehta, eramaal, eriti kirikule ­ kuuluval. Kui teismelised üle tee asuvast keskkoolist kolumbaariumi müürile vahetundidel istusid pärast selle ehitamist oli see alul arusaadav. Teatavasti pärast kooli juhatusele teatamist kadus see probleem.

Tuleb ka kaaluda, et juhul, kui otsustakse tuleviku koguduse huvides otsida jumalateenistuste pidamiseks uut varjualust, peab arvestama kulude ja vaevaga, mis läheb kahtlemata urnide ümbermatmisele. Kas on järeltulijad eluski, kes otsustaks, kuhu ja kuidas? Kes neid üles otsib? Kes maksab ümbermatmise eest? Moraalselt ja praktiliselt suur mure. Loode­ tavasti asjad nii kaugele ei lähe.

Antud ajastul, mil keegi ei oska julget prognoosi esitada, kunas pandeemia vaibub, peame arvestama edasi elades sellega, et tuleb ka minevikuga tegeleda.

See tähendab väärikalt tuleviku plaane teha, nii nagu meie kogukond, Peetri kogudus on võimelised tegema.

TÕNU NAELAPEA

õnnetus. Ta tunnistas aga, et tükeldas naise surnukeha ja viskas tükid merre.

Lahkamistulemuste põhjal suri Walls lämbumise või kõri läbilõikamise tagajärjel. Laiba seisund ei võimaldanud surma põhjust täpsemalt kindlaks mää­ rata.

Madsen mõisteti 2018. aasta aprillis süüdi nii mõrvas kui seksuaalkallaletungis. (ERR/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Vajame väärikuse väärtustamist Sirje Kiin (Ilmunud 5.09.2020 Postimehes) Viimne võimalus Sa võta ilust viimne ilu ja tõest võta viimne tõde, peab olema – siis võltsist viimne võlts ja kaunidusest viimne kaunis, hääst viimne võimaline hää ja naiselisest õrnem õrna ja võta valust viimne valu – ning kannatuse viimne katse! – Mis lõid sa selle tule süles, see tõstab sind ja teisi üles.

JUHAN LIIV

Kui olin Tartu Ülikooli esi­ mese kursuse eesti filoloogia üliõpilane, vaevalt 18-aastane noor inimene, saadeti meid suvel rahvaluule praktikale, et koguksime rahvalaule, rahva­ keelt ja lugusid. Mina sattusin Rannu piirkonda, Võrtsjärve äärde. Leidsingi sealtkandist paar toredat, lahket ja jutu­ kat vanamemme, kes olid valmis mulle laulma ja jutus­ tama. Mingeid peeni salvesta­ misriistu meil toona polnud, pidime kõik need rahvalikud lood sõna-sõnalt käsitsi üles kirjutama.

Elukogenud naised tajusid muidugi kohe õhust, et tegu on

Kanada päevikust

Töötavale rahvale mõeldes Elame, teadmata kui kauaks, sootuks muutunud maailmas.

Esmaspäev oli Põhja-Ameeri­ kas töölistele pühendatud päev, Labour Day. Tavaliselt märgitakse seda ametlikult töövaba puhkepäevana, suu­ remates keskustes nagu Toron­ tos, uhke paraadiga.

Eriolukorra tõttu jäi viimane ära, esimene tegur aga pal­ judele ei lugenud, kuna pandeemia mõistes pole puh­ ­ kepäeva, puhkamise mõistet olemaski ja majandusliku olu­ korra tõttu ei käi miljonid töölgi. Sõltuvad riigi toetus-, abirahadest. Mis septembri lõpuks saavad otsa, uut prog­ rammi pole Ottawa veel esita­ nud.

Labour Day on kaua ka tähendanud koolilastele suvepuhkuse lõppu, teisipäev pärast seda on tavaliselt esimene koolipäev. Ontarios tänavu mitte, isegi neid ridu kirjutades on teadmata, mis täpselt toimub.

Lastevanemad on mures, koo­ liõpetajate ametiühing samuti, kõik pelgavad väikseid klassi­ tube ja suurearvulisi klasse, kas noored suudavad kõiki reegleid jälgida, nii nagu tervishoiu­ eksperdid nende vajadust on korduvalt rõhutanud. Kuid kui Euroopas tullakse koolides toime, siis miks mitte Põhja­ Ameerikas? Ühtset rinnet pole näha ja kahjuks on nii mitmeski süüdi ametiühingud.

Ametiühingutel oli omal ajal

Aga mida päev edasi, seda enam hakkasin harjuma ja kuu aega kestnud praktika lõpuks tundsin noore filoloogihakatisena isegi teatud uhkust, et olen nüüd tuttav ka eesti rahvaluule ja -keele madalstiiliga. Sellest

folklooripraktikast saadik ei üllata, jahmata ega ehmata mind põhimõtteliselt enam ükski roppus ega rängem sõnapruuk. ­ Olin emakeelt selle mudase põhjani tundma õppinud.

Aga – igal sõnal, igal stiilil on keeles ja üldisemalt kogu ühiskondlikus suhtlemiskultuu­ ris oma koht. Kes määrab ära, kus on sobiv kõrgstiil või madalstiil või hoopis keskmine, neutraalne, nö ametlik, näiteks seadusandluses pruugitav kõ­ nestiil, see ongi küsimuste küsimus. Püüan sellele küsimusele vastata paari kodumaise kultuuriteoreetilise mõtteviisi abil.

Keelelise märgi erinevus mittekeelelistest (meelepõhistest) märkidest on psühholoogilise (psüühikasisese – A. T.) osutussuhte tekkimise alus: „Seoste tekkimise aluseks märgi meele­ lise vormi ja teise märgi vahel /---/ on sotsiaalse suhtlemise reeglid. Siit tuleneb ka põhjus, miks keeleliste märkide osutussuhted on „kokkuleppelised“ ehk arbitraarsed. Saame ka selgeks, mida see kokkuleppelisus tähendab. /---/ Kokkuleppelisus tähendab tegelikult sotsiaalsete suhtlemisreeglite järgimist, mis on omakorda kujunenud suhtlemise käigus ennast üksteisele arusaadavaks tehes.“ (Aaro Toomela, Kultuur, kõne ja minu ise, Eesti Keele Sihtasutus,

2016, lk 191) Üks olulisemaid suhtlemisreegleid on keele enda grammatika: oleme oma keele­ ajaloo arengu käigus kokku leppinud, et kääname ja pöörame teatud sõnu just sel, mitte teisel viisil, hiljem leppisime kokku ka selles, kuidas neid sõnu kirjutasime, aga vahel oleme neid reegleid pisut jälle muutnud või muutmas.

Samasugust kokkulepitud suhtlemisreeglite loogikat ra­ kendame ka kõrg- või madal­ ­s­tiili puhul: teatud olukordades kasutame ainult üht, teisal teist, kolmandas kolmandat moodi.

Ilukirjanduses, st vaimselt vabas loomingus lubame mõistagi kõikvõimalikke stiile ja kõne­ viise segada, aga kunstis täidab stiili valik tavaliselt metafoorset või karakterikujunduslikku rolli, osutab tegelaskuju päritolule või meeleseisundile, aga päri­ s­ elus, ühiskondlikes situatsioo­ nides on siiski reeglina igas keeleruumis üldiselt välja kujunenud teatud kõnestiili tase, mida peetakse heaks ja mida peetakse halvaks, st sobimatuks antud situatsioonis.

Võiks ju arvata, et kunstilise vabaduse hulka kuulub ka skandalistlik ropp kõnepruuk või purki-s..tumine või lipurüveta­ mine ka meie avalikus ühises suhtlusruumis (sotsiaalmeedia, meedia, näitused, avalikud

kõned jm), sest seda justkui võimaldaks ja õigustaks romantilise kirjandusteooria indivi­ dualismi-ülistus – totaalne vabadus!? Ropptulistan ja tapan verbaalselt keda tahan ja kuidas tahan? Kas kunsti nimel on tõesti kõik lubatud!?

Jah, ongi lubatud, ongi võimalik, ongi õigustatud nii eetiliselt kui esteetiliselt, aga – ja see AGA on siin hästi suur ning välistav – ainult juhul, kui see tõesti teenib kunstilise metafoori, kunstilise üldistuse eesmärki, mitte ei ole sihitud kellegi konkreetse inimese vastu päriselus, pärissuhtluses, palge­ raamatu postituses, ei era- ega avalikus kõnes ega -kirjas. Ühiskonna sujuvaks toimi­ miseks on olemas kirjutatud (põhiseadus, seadusandlus, sisekorra eeskirjad, liikluseeskirjad jms) ja kirjutamata reeglid (head kombed, viisakus, empaatia jt), nii esimesed kui vii­ma­ sed võivad samuti aja jooksul muutuda. Üks näide: mul oli ülikooli ajal Ungari kirjasõber, kes tuli kord Tartusse külla ja külastas ka meie ungari keele tundi. Ta oli üllatunud, millist tänavatüdrukute väljendeid meie ülikonservatiivne ning välja­ peetud soome/ungari keele ­õppejõud meile õpetas. Mis sel-

väga oluline roll. Ning ei saa eitada, et mõnel ka tänapäeval.

Ent paradoksaalselt on küsi­ märk nende tegevuse kohal just seal, kus neid ehk vähem tarvis on – riigisektoris. Kui pandee­ mia nii edasi kestab, jääbki järele vaid riigisektor. Nende pirukas on püham, kuidagi. Nii suretatakse välja entreprenöörid.

Uus Nõukogude Liit terendab. Ülemöödunud sajandil oli vabrikutes lihttööliste elu lausa põrgu. Möödunud sajandi alul kinnitas sotsialism kanda liht­ tööliste hulgas, kuna eriti USAs, aga ka Kanadas, Euroo­ pas olid töösturid ülirikkad just oma töölisi ekspluateerides. Nii ei ole mingi ime, et ametiühin­ gute liikumine sündis. Üle ­kivide ja kändude, protestidele, väärika elutaseme ja viisaka palga nõudmistele vastati pahatihti ülekaaluka vägivallaga.

Ametiühingujuhid, demonstratsioonide ja streikide algatajad olid valdavalt ise töölised, madala palgaga, teiste enesesuguste eest väljas. Nüüd enam alati ei ole.

Enam kui sada aastat hiljem on ajad küll muutunud. Hei­de­ takse ette nö ühele protsendile, rikkuritele, et nende käes on sama palju raha kui kõigil teistel kodanikel. Kaaluge minevikust hämmastavat tõika: aegade kõige rikkam ameeriklane oli Andrew Carnegie. Tema isiklik miljardites (juba siis!) loetav varandus oli toonasest GDP (rahvakogutoodangust) terve­ nisti 2,1%. Isegi dollarite arvu järgi rikkaim jänki John D. Rockefeller suutis omal ajal ainult 2,0% GDPst oma tas­

kusse ajada. Rockefeller oli eriti karm ja julm, lastes streikivaid töölisi peksta, vabrikuid ja kaevandusi sulgedes, nii neid näljasurma viies. Võigas osa USA ajaloost, mida sotsialistid tun­ nistavad, kapitalistid aga mitte.

Kuna Carnegie’d tuuakse esile kui filantroopi.

Tõsi küll. Carnegie (ja ka väiksemal määral ka Rocke­ feller elu lõpuaastatel) andis raha lihtrahvale kultuuri toetades raamatukogude ehitamiseks.

New Yorki uhkemad muuseumid, näiteks Frick, on samuti röövparunide pärandustest, suunatud rahadest ehitatud, kunsti­ kogud varutud lihtinimese huvides. Sellise, kes täna suudab kalli muuseumipileti osta. Paras iroonia.

Taas tänapäeva. Kaalugem fakte, kõiki, kui vaatleme koo­ liõpetajate, aga eriti vanemate, muresid. Esmalt, ametiühingud on head teinud sellega, et on taganud õpetajatele enam kui ­ viisaka palga. Nende leping Ontarios näeb ette aastas vaid 194 tööpäeva. (Aastas on neid 262. Kui on palgaga puhkusega töökoht – mida kõigil ei ole, siis antakse kaks töönädalat või kümme päeva vabaks.) Ning kas on ühtegi teist töökohta, kust võib oma volil 54-aastaselt magusale täispensionile minna? Õpetajatel on nii.

Nagu paljud võivad kinnitada, juba 1990. aastate alul alus­ tasid ametiühingud tööseisa­kuid, alati kui kaheaastane leping oli läbi. Lüngad õpetuses tuli vanematel täita. Vahetult enne pandeemiat oli ka nii, kas mäletame? Pandeemia ajal mõni

õpetaja ei soovinud virtuaalõpet rakendada. Töökohta ei kaotanud. Kodus aga mitmelapseline perekond oli ja on püsti hädas.

Isegi kui tehnoloogia oli ole­ mas, kuidas seda mitme lapse vahel rakendada, eriti, kui enesel tuli tööd kodunt teha? Toime tuldi.

Enamik õpetajaist on kogemuste järgi laste huvides oma elukutse valinud. Aga peavad jälgima, tihti surve tõttu, ameti­ ühingute diktaate, isegi kui ei nõustu. Kummaline on, et näiteks Ontario keskkooliõpetajate föderatsiooni juhatuse liikmed teenivad aastas rohkem kui provintsi peaminister. Ning isegi ei ole juhatuse tipuski.

Nende huvides on säilitada olemasolevat. Kuid infrastruktuur, millele vihjatakse kui aegunule, osa tõrkest koolidesse õpetama minna, ei ole aastaid saanud vajalikku süsti. Kuna valitsus ­ valitsuse järgi, vaatamata polii­ tilisele värvingule, on konstateerinud, et hariduse eelarve lõviosa läheb palkadele.

Mujalgi nii. Päevikupidaja CBC-aastatel pidi ta CUPE ametiühingusse kuuluma. Pidi ­ maksma liikmemakse. CUPE juhatajad teenisid tollal märksa rohkem kui töölised. Ja kui, nagu siin riigis kurvaks lauluks on ammu olnud, kärbiti riigi­ ringhäälingu eelarvet, siis ei suudetud tööliste koondamist peatada. Viisakam kui Rocke­ felleri meetodid, aga töötus ikka tulemuseks.

Tänapäeval ei saa need, kes soovivad mitme põhjuse pärast riigitööle tagasi minna (otsesem kontakt kaastöölistega, parem

tehnoloogia, kodunt eemaloleku vajadus on mitme põhjuseks) ei saa seda teha, kuna ametiühing ei luba. Kui toidupoodides, kõikjal, kus täidetakse elule olulisi ülesandeid (kas haridus ei kuulu ometi sinna), seda pea miinimumpalga eest, miks siis mitte riigitööl? Maski kandes, distantsi hoides – nii ju elame, miks ka mitte tööl? Miks keela­ takse häguste põhjuste tõttu töölkäimist, kogukonna teenimist efektiivselt ja palju väiksemate pingetega?

verinoore süütu neitsiga ja nõnda hakkasid nad, kelmikad naerukurrud silmanurgas, mulle kohemaid üksteise järel üha ropemaid rahvalaule ette laulma.

Mina kirjutasin usinalt kõik üles, sisimas põledes piinlikku­ sest ja kohkumusest. Üks memm viis mu päiksepaistelisel pärastlõunal tare taha heina­ maale ja näitas isegi koha kätte: „Näh, siin mättä pääl oll’ mä tettü!“ Olin oma vanuse kohta üpris suure lugemusega, kogu teismelise-ea innukalt vähemasti raamat-kaks päevas, aga kõrg­ kirjanduse sõnavara, millega olin peamiselt kokku puutunud, neid sõnu kunagi ei sisalda­nud.

Kurat võtku, oli absoluutselt kõige karmim rida, mida olin näiteks Betti Alveri luules kohanud (luuletus Kuradile mingu mure). Isa oli ka vahel kuradeid vandunud, kui miski lõputul autoparandamisel viltu läks. ­ Ühesõnaga, mu toonane ropp­ keele pagas oli olematu.

(Järgneb lk. 16)

Koolide küsimus on muidugi teravam, kuna tegemist on mitte ainult lastega, vaid kogu perekonnaga. Lahendusi on Eestis, näiteks, leitud. Pole märgata pandeemia levikut. Poliitiliselt pole küll korrektne juhtida tähelepanu sellele, et Ontarios eriti, on mõnel ametiühingul tohutu võim. Aeg viisakate ­ töötingimuste, tasemel palkade ning hüviste nõudmisel on neil ammu möödas. Kui ühiskonna lõhestus suureneb, siis ei ole selles väljakutses, et vajame koos tegutsemist, ühte hoidmist, mingit väärtust, kui taandume ajastusse, kus mõni on vaid õnnelik, et on töökoht olemas, ­ teised aga peesitavad varajase pensioniga luksuliku suvila ­rannaliival. Ajal, kui riigimajanduse mootor, lihtöölistest keskklassini kiratseb ja tunneb homse üürimaksmise, leivakannika hankimise suhtes tõsist ja reaalset muret. Kaalugem seda valusat fakti Labour Day järg­ ses kassiahastuses. Vabandust, realiteedis. TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Kadriorg oli kirjanduse päralt Sõna kirjandus toob kindlasti nii mõnelegi silme ette tolmu­ nud raamaturiiulitel olevad tüsedad köited... Kirjandus­ muuseum ja kirjanduskeskus kõlavad aga hoopis heiduta­ valt. Tallinnas toimunud neljas Kadrioru Kirjandustänava fes­ tival tõestas veenvalt seda, et ka kirjandus käib ajaga kaa­ sas ning tolmunud riiulitest on asi kaugel. Üheks päevaks sai terve Koidula tänav kirjandust täis.

Tänava otstes jagati infovoldikuid, püsti olid pandud telgid, kus tutvustati ja tehti kirjandust.

Tänaval liikusid ringi kirjanikud ja kostümeeritud raamatutegelased. Kirjandus on ju kõikjal meie ümber ning levib täna­ päeval kõiki uusi tehnilisi vahen­deid kasutades.

2020. aastal on ümmargune sünnipäev mitmel armastatud kirjanikul – Kalju Lepik ja Jaan Kross 100, Henrik Visnapuu 130, Vaino Vahing 80, Eduard Vilde 155 ja Johannes Aavik 140. Kirjandustänava festival

pidas neid kõiki meeles! Päeva jooksul toimus erinevaid toredaid ettevõtmisi – paadiga sai sõita luulesadamasse, mis asus keset Luigetiiki. Pärastlõunal etendus Undi ja Vahingu akna­ teater, soovijad said Johannes Aaviku keelemängudes osaleda.

Luuletaja Kalju Lepikule sai telefoniputkast teha kaugekõne.

Päeva jooksul oli Kadriorus kokku umbes 60 kirjandusega seotud sündmust. Kohal olid muuseumid ja organisatsioonid, kes müüsid oma kaupu või tutvustasid oma tegevust. Sai mängida mänge, proovida oma õnne loteriil, kuulata ja vaadata huvitavaid etendusi ja kohtuda ­ ­kirjanikega. Töötas isegi kirjanduslik pihitool, kus soovijad said pidada anonüümseid vestlusi kirjanike ja kirjandusega seotud isikutega.

Sel aastal avati mälestuspink tõlkijale ja publitsistile Enn Soosaarele ning uus Luge­ mis­ paviljon ,,Valge leht“, mille eesmärk on hoida kirjandust tänavapildis ning kutsuda ini-

Pikalauadraama Tartus

Eestis on rahvast tabanud festivalihüsteeria – nii võib ­ (veidike liialdades) nimetada seisundit, kus festivale tärkab igal pool nagu seeni pärast vihma. Eelmisel nädalavahe­ tusel oli ainuüksi Tallinnas mitu piirkondlikku festivali (tuntuim neist Uue Maailma linnaosas), Kadrioru Kirjan­

Koroonahirm ripub ähvarda­ valt meie kõigi peade kohal.

Euroopas suletakse pärast veidike vabamat suve taas riigipiire. Ühel hetkel läheb ­ maailm jälle lukku. Näib, et

Kadrioru Kirjandustänava ehk Koidula tänava otstes jagati festivaliprogramme.

mesi hetkeks veetma aega raamatute seltsis. Lugemispavil­ jo­ nini viivate laudteede tegemiseks kasutati Tallinna Raekoja platsi talvisest jõulukuusest saadud materjali.

Kirjanikeperekond Sootak-Hargla pakkus festivalil oma loomingut.

Lastekirjanik Heli Illipe-Sootaki ja menukirjanik Indrek Hargla tütar Berit Sootak on oma esimese romaaniga juba tuntust kogunud.

Kohalik Kadrioru kogukond lõi festivalil aktiivselt kaasa – avatud olid hoovikohvikud, vabatahtlikud aitasid üritusel kenasti viperusteta kulgeda.

Tekst ja fotod LEA KREININ

dustänava festival ja kohvi­ festival. Festival toimus ka Rakveres, setod tähistasid Kuningriigi päeva, jne jne...

Tartu Raekoja platsil avati 8. septembril väikeses sügiseses seenevihmas Eesti teatri festival Draama 2020. Draamafestivalil on Tartus juba pikad traditsioo­ nid – see pole koroonapaanikast ajendatud juhuslik sündmus. Ka tänavuse festivali etenduste vastu on olnud suur huvi – ­ peaaegu kõik piletid on juba välja müüdud.

Tore on selleaastase festivali idee – küllatulek: programmi ühe osa moodustavad Tartu teatrite küllakutsed teistele Eesti teatritele. Festivali kavas on ­ veel 2019. a teatriauhindade nominendid ja laureaadid, mõ­ ned käesoleva aasta lavastused ning ka üks esietendus.

Festivali kava on kokku pannud festivali juht ja kuraator Hedi-Liis Toome, kelle sõnul väljendab programm Eesti teatri mitmekesisust – kohal on nii tudengid kui kaasaegse ja ­ klassikalise teatri tipud. Lisaks etendustele on festivalil ka metaprogramm, mis annab pä­ rast etendust publikule võimaluse teatritegijatega vestelda ja mõtteid vahetada.

Mis Raekoja platsil siis toimus? Mis oli see salapärase ­nimega Pikalauadraama?

Raekoja platsile oli üles seatud pikk punane laud, sellest mõlemal pool pingiread. Algul peeti kõnesid. Festivali ava­ sõnad ütles kultuurimister Tõnis Lukas. Pärast kõnesid hakkas äkitselt lauale ronima noori mehi, kes kõik rütmiliselt hõik­ lesid-laulsid-rääkisid. Need olid tänavu Tartu teatritesse tööle asunud noored näitlejad. Pika­ lauadraamas osalesid ka festivali vabatahtlikud, kenasti punastesse rõivastesse riietatud, kõigil

Ühes lugemistelgis oli arutluse all Kaarel Piirimäe värskelt ilmunud „Sama hästi kui venelaste maa“.

Kirjanik Mati Undi kunagise kodumaja aknal etendati Toomas Kalli lühilavastust ,,Must aken“.

Luuletaja Kalju Lepikule sai teha kaugekõne. Selleks tuli seista järjekorras.

õunakausid käes. Installatsiooni käigus päästeti platsi kohale hõljuma suured punased õhu­ pallid. Kausid õuntega jäid

lauale külalisi ootama.

Draamafestival kestab Tartus nädala lõpuni.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1019 1

2

3

4

5

12

6

16

22

19

11

20

24

25

26

30

27

31

37

40

41

42

43

48

49

50

51

52

53

1. Metallitööline.

5. Rada.

8. Teat. keedunõu.

12. Mehenimi.

13. Väga vana mees, taat.

14. Linna kindla­ piiriline osa.

15. Praegust pandee­ miat põhjustava viiruse üldnimetus.

17. Reha, riisuma (ingl.k.).

18. _____u, PõhjaAmeerika suurimaid indiaani hõimu­rühmi.

19. Koeratõug.

21. Kolmekesi 32 kaardiga mängitav kaardimäng.

24. Toidupoodide kett Eestis.

25. American Recovery and Reinvestment Act. 26. Kiivri vaatepiluga osad; teat. (näo) katted.

30. Müristamine äikese ajal.

31. Seltskonnatants.

32. Roll (näitemängus, filmis).

33. Õeke.

35. Scott ______, Kanada iluuisu­ taja, sõitis koos Tessa Virtue’ga.

36. Teat. sportlik lauamäng.

29

35

36

PAREMALE:

28

32

34

39

10

44

45

37. Piimast pärast kaseiini eraldamist järelejääv vedelik.

38. Alaväärtuslik, vigane toodang.

41. Tara.

42. Tundemeel, -võime (hrv.).

43. Sobivalt, parasjagu, mõõdukalt.

48. Rida.

49. Piirkond, territoo­ rium.

50. _____n, esinemisvõi võitlemisväljak.

51. _____r, kali.

52. Merelind.

53. Jõud, jaks.

ALLA:

1. Sik-_____.

2. Eesti Lasteorgani­ satsioon (lüh.).

3. _____ Avion.

4. Lihtlabane (kõnek.).

5. Aitäh, tänamine.

6. Eesti Teaduste Akadeemiat.

7. Sidesõna.

8. Male-/kabemäng.

9. Vaikselt, käratult (tagurpidi).

10. Hertsog, vürst (ingl.k.).

11. Ha_____, vasar.

16. Eesti helilooja (1928-1975).

19. _____ütlev, teat. kääne.

20. Emane siga.

21. Isand, mõisnik,

46

47

härra.

22. _____t, Andrese naine A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses“.

23. _____aam, arusaamine, käsitus, tõeks­ pidamine.

24. Austria kirjanik (1875-1926).

26. Suur imetaja.

27. Teat. sõjaväe all­üksus.

28. International Ski Instructors Association.

29. Pime, tume (ingl.k.).

31. _____k, hukkunud laeva kere.

34. Itaalia viiuli­ meistrite perekond.

35. Ungarlane.

37. Vorm sõnast ,,vedama“.

38. Veelind.

39. Balti riigi pealinn.

40. N_____, alevik ja sadam Saaremaal.

41. Teat. alkohoolne jook.

44. Peal ja ____.

45. Vorm sõnast ,,arg“.

46. Poola ulmekirjanik (1921-2006).

47. Toronto Eesti Meeskoor.

Parima filmi Oscarile kvalifitseeruvate filmide nõudeid muudeti Kesknädalal teatati, et Fil­mi­ aka­deemia on muutnud pari­ ma filmi Oscarile kvalifit­ seerumise nõudeid.

Parima filmi Oscarile kandideerimiseks peab edaspidi filmi tegemise protsessi olema ­ kaasatud inimesi erinevatest rühmadest – seda nii näitlejate kui ka taustajõudude seas, kirjutab Los Angeles Times. Lisaks peab ka filmi sisu kajastama maailma mitmekesisust.

Filmi mitmekesisust hinnatakse neljas kategoorias: vähe­

T

KARLA KALENDRISABA

Kerge meel

Paremale: 1. Orav, 5. (Toronto) Star,

17

23

33

9

S

Ristsõna nr. 1018 LAHENDUS

14

18

38

8

13

15

21

7

I

7

muste esindatus ekraanil (sh ka filmi teema), loominguline juhtimine ja meeskond, tööstuse võimalused ja ligipääsetavus ning publiku kaasatus.

Iga kategooria all on mitmeid punkte, mis näevad ette, et kaasata tuleb erinevaid vähe­ musgruppe. Näiteks peavad filmi tegemise juures olema esindatud naised, erinevad seksuaal­ vähemused ja rassid ning ka puudega inimesed.

Uued nõuded jõustuvad 2024. aastal. (ERR/EE)

9. Dam, 12. Riga, 13. Iiri, 14. Iii, 15. V. Parming, 17. Iva, 18. Aina, 19.

Kaval(-Ants), 21. Staar, 24. Aega(on), 25. Saan, 26. Lakei, 28. Va, 30. Sam, 31. Reket, 32. Sab, 33. St, 34. Tatar, 35. Kole, 36. Maat, 37. Kamee, 38.

Baum, 40. Kaua, 42. LED, 43.

Kaljulaid, 48. Ure, 49. Aria, 50. Unne, 51. EOL, 52. Muir, 53. Deal.

Alla: 1. Orv, 2. RIP, 3. Aga, 4. Varaan, 5. Siin (ja seal), 6. Tina, 7. Arg, 8. RI, 9. Diiva, 10. Aiva, 11. Mial (laim), 16.

Mir, 19. Keet(el), 20. Agi, 21. Ssss, 22. Taat, 23. Aam, 24. (A)aker, 26.

Lett, 27. Aka, 28. Vale, 29. Abee, 31.

Raa, 32. SOM, 34. Tam, 35. Kaalud, 36. Mudel, 37. Kuu, 38. Blue, 39.

Aero, 40. Klii, 41. Ajar, 43. Kam(m), 44. Aru, 45. (RS K) ane, 46. (M)ina, 47. Del.

Nädala retsept

Alles ma teile kirjutasin raskest keelest, nüid tuli meelde lugu kergest meelest. Äkiste tahate seda kah kuulda. Panen kirja, küll te läbi loete, mis teil ädaga üle jääb.

Lugu on kolmest vanast Pariisi elumehest, kes kõik olid noorest peast üksteise võidu naistel päid segi ajand.

Kergemeelsed olid need naised ja kergemeelsed olid nad ise kah, ei oolind ühti, et nende pärast ulka abielulaevukesi karile jooksis. Nüid olid nad kõik muldvanaks saand, istu­ sid pulevaari veeres pargi pingi peal ja ajasid juttu. Ei nende töntsid silmad seletandki enam noori piigasid, kes seal patseerisid, nemad nägid vaimuilma ees ainult seda musta kühmas kogu, kes eemal vikatit luiskas. Teatsid väga ästi, et neil selle käest enam pääsu pole.

Arutasid siis omavahel ja pidasid plaani, kudas oleks kõige mõnusam siit ilmast ära minna. Üks arvas, et südame inhvarkt oleks kõige kergem. Teine jälle, et lihtsalt vanadusnõrkus oleks veel parem. Kolmas ei lausund tükil ajal midagi, aga siis ohkas südame põhjast ja lausus, et küll oleks õnnis surra armukadeda abielumehe käe läbi.

Ega see lugu mulle niisama uupi kah meelde ei tuld, ma ikke nägin selle loo valguses ennast kah natuke. Just see kolmas ja viimane pariislane on minuga irmutavalt sarnane. Ühe veikse vahega, aga sarnane, noh. Tema tahaks veel kõigest ingest olla noortele taamidele kardetav, muidu ei saa rahuga auda minna. Aga vat mina olen noortele taami­ dele kardetav ja kardan sellisena auda minna. Las ma seletan.

Mul ei ole juba ulk aastaid old inges suuremat rõemu kui vahel juhuslikult ristiinimeste ulka sattudes tunda, kuda mõne noore neiukeke käed võtavad mu kaela ümbert kinni.

Käte omanik ütleb: „Tere, onu Karla!“ ja annab mu abeme­ tüikas põse peale musu. No nisuke asi saab tähendada ainult seda, et piigake sind oiab ja usaldab. Aga nüid selle koroona- vai piljardiviiruse ajal seda enam ei juhtu.

Näitsikud oiavad end minust ästi kaugele. Ju ma olen neile kardetav.

Lood oleksid jusku sarnased, aga ei ole kah. Pole Pariis ikke sama, mis Paralepa, Papiniidu vai Padakõrve. Ja pole mina kah miski elumees. Meest pole minust enam ammu, aga nüid viiruse aegu pole enam elu kah. Koperdan ringi nigu Ahasveeruse vanem vend. Viirus ei taha kaduda ja mina ei tohi kaduda. Eks me näe, kumma jonn ükskord peale jääb.

KARGU KARLA

Hakkliha- ja riisitäidisega burrito’d Kaire Tensuda Siinjuures ei nimetakski koguseid, kuna oleneb, kui palju on sööjaid ja kui palju burrito’sid soovitakse valmistada. Täpsed kogused olulised polegi, sest mõni eelistab rohkem liha, teine riisi, kolmas spinatit, nii et igaüks saab olemasolevatest komponentidest valmistada omale just meelepärase burrito.

Varieerimisvõimalusi on kül­ laga, siin lihtsalt toodud üks võimalus.

Valmistusained: suured ümmargused tortilla’d majonees spinatilehed pruun riis purgiherned purgioad väherasvane hakkliha hakitud tomat riivjuust Valmistusviis: Praadida hakkliha pannil korralikult läbi, maitsestada soolaga. Samaaegselt keeta riis, lisada keedupotti purgiherneid ja -ube ning pisut meelepärast sousti, olgu selleks siis sojakaste, ­teriyaki, vm.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Kallas, Aino. Mu saatuse maa.

Tam­ merraamat, 2012

,,Mu saatuse maa“ – sellise pealkirja on pannud kirja­ nik Aino Kallas teosele, kus avaldanud mälestu­ skilde Eestist ja eestlastest. Eesti oli soomlanna Aino Kallase jaoks saatuse maa vähemalt kahes mõttes. Koh­ tumine Oskar Kallasega sidus ta Eesti külge perekondlike sidemetega. Samuti sõlmusid Eestis rohked sõprused ja tutvused, mida kirjanik mälestustes mee-

Kuumutada kergelt tortilla’d ning asuda taldrikul neid täitma: määrida kergelt majoneesiga, katta spinatilehtedega ning tõsta peale riisi-herne-oasegu, hakkliha ja tomatitükke. Kee­ rata rulli ning raputada peale riivjuustu. Tõsta tortilla’d ahju­ nõusse ning kuumutada neid lühiajaliselt ahjus, kuni riivjuust on kenasti sulanud. (Seda võib teha ka mikrolaineahjus.)

nutab. Aino Kallas suhtles paljude eesti haritlastega abikaasa konservatiivsetest mõttekaaslastest Noor-Eesti moodsate noorte intellektuaalideni. Ka Aino Kal­lase kirjanduslik areng on seotud Eestiga. Kirjanikku küt­ kestasid Eesti dramaatiline ajalugu ja siin elanud inimeste saatuste lood, mis said tema loomingu aineks. Aino Kallas kujunes silmapaistvaks ja Eu­ roo­ pas palju tõlgitud kirjanikuks just oma Eesti-aineliste lühijuttude ja proosaballaadi­ dega.

Naljanurk ,,Kaebealune, kas teid on enne karistatud?“ küsib kohtunik. ,,Ei,“ vastab kaebealune, ,,seni on ikka karistaud pärast seda, kui olen mingi pahateo teinud.“

8

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Öös (ja päevas) on VEMU Laupäeval, 29. augustil toi­ mus Eestis iga-aastane huvi­ tav sündmus, nimelt Muuseu­ miöö, millest võib arvata, et saab sellisel kellaajal külas­ tada muuseumeid, millal sinna harilikult ei satu. Niisiis oli Väliseesti Muuseumil (VEMU) võimalus osaleda ettevõtmises sellel aastal tänu peaarhivaar Piret Noorhani tublile eestvedamisele ja ette­ võtlikkusele: otsustati teha ÖÖTV programm, meenuta­ des sarnast telesaadet, mida Eesti Televisioonis näidati ‘80ndate aastate lõpus ja ‘90ndate aastate alguses.

Need, kes lugesid viimasest lehest Eerik Purje kokkuvõtet VEMU ÖÖ-TVst (EE#35, 4.09.2020), on teadlikud, mil­ line programm välja nägi ja kui pungil kultuurist see ­tõesti oli.

Aga kõige huvitavam oli, kuidas saate filmimine ja otse­eetris olemine toimus praeguses eriolukorras: osalised hoidsid distantsi omavahel, igale ühele anti stiilne tervet nägu kattev sirm-mask, et saaks vabamalt rääkida, aga ka teisi ja ennast kaitsta. Ja nii olidki kaamerad üles seatud, arvutite ekraanid valmis ja ÖÖTV läks live’i.

Oma muljeid sündmusest jagasid naerulsui kõik, kes aitasid aktiivselt läbi viia kõnealust (tele)programmi ja siin mõned lõigukesed nende mõtetest: Peakorraldaja Piret Noorhani: ,,Mis on eriti vahva, on see, et me pole midagi sellist siin VEMUs varem teinud… Teatrit, kino ja loenguid on küll tehtud, aga see on jälle uutmoodi kogemus. On tore, et saame aktiiv­ seid eesti kogukonna noori näha nii-öelda uutes rollides ja nõnda järgmisi põlvkondi esile tuua.“ Küsimusele: ,,Aga kas sa arvad, et sellest tänasest ettevõttest võiks midagi veel edaspidiselt välja areneda?“ vastas Piret: ,,Jah, sest meil pole olukorras ju niipea muutusi tulemas, me ei saa füüsiliselt kokku tulla, nii et peame pakkuma virtuaalset programmi, mida saab ka järele vaadata ja nii palju kultuuriteemasid on veel katta, nii et

materjali on külluslikult.“ ÖÖTV diktor Veiko Parming: ,,Väga mõnus oli vaadata üle vanu uudiseid üle aastate ja tuua need jälle ellu… Minul on isiklikult suur huvi meie kogukonna ajaloo vastu. Balanss kohalike tegemiste ja laiema maailma uudistest oli ikka eriti huvitav sellel ajal. Inimesed tahtsid uudiseid saada eriti Eestist tol ajal ja see informatsioon polnud nii kergesti saadaval kui tänapäeval ja leht oli tähtis vahendaja eriti selles mõttes.“ ,,Kas tahaksid nüüd karjääri ehk muuta ja teledik­ toriks saada?“Veiko vastas (naerdes) sellele: ,,Ei usu, et sellest saab nüüd just minu põhiamet, aga oli väga tore seda proovida küll.“ Projekti tehniline juht Rasmus Rattas: ,,Väga tore oli, et toimus selline esmakordne teleprogramm VEMU ajaloos, palju aega ja vaeva läks ettevalmis­ tus­tele, aga lõpuks kukkus kõik hästi välja ja oli õnnestunud ettevõtmine.“ ÖÖTV diktor Kaisa Pitsi: ,,Minu arust on väga lahe, et saame niimoodi osa võtta Eestis toimuvast väga populaarsest üritusest, eriti praegusel ajal, kus inimesed ei saa kokku niimoodi nagu enne. Selline üritus aitab meil kuidagi ikkagi koos olla kohaliku kogukonna ja Eestiga – väga innovatiivselt.“ ,,Aga äkki alustad sina tänasest uut karjääri?“ Kaisa raputas (naerdes) pead: ,,Ei, olen ikkagi valinud oma ameti olla kaamera taga, teised, kes teevad paremini, võivad otse-eetris jätkata.“ Lõpetuseks arvan, et kõik osalejad on nõus, kui öelda, et sellisest ettevõttest oli tõesti tore osa võtta ja kaasa aidata selle korraldamisele. VEMU võiks täitsa jätkata oma väikese teleprogrammiga lähitulevikuski, eriti eriolukorra jätkudes. Ühiskonda tuleb hoida aktiivsena ja mis oleks parem viis seda teha kui tehnoloogiliste vahendite läbi, millele suuremal osal on juurdepääs mingil moel.

Meeldetuletuseks: ÖÖTV programmi saab järele vaadata VEMU YouTube’i kanalil ,,VEMU“ ja ka Eesti Elu veebilehel.

Eestis 12. korda tähistatud muuseumiööst võttis tänavu osa 180 muuseumi, lisaks tegid uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud ja mõisad. Vastukaja VEMU ÖÖTVle oli positsiivne ja korraldajatelr Eestist on saadud kutse osaleda järgmiselgi muuseumiööl.

Telest: KATI KIILASPEA Fotod: PAUL KIILASPEA

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca Üheks päevaks esines diktorina igapäevaelus kaamera taga töötav Kaisa Pitsi.

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 36

Uuring: Skautlus valmistab noori ette eluks muutuvas maailmas

Uudiseid on lugemas Veiko Parming, Piret Noorhani (programmi koostaja) ja Kati Kiilaspea.

16. septembril tutvustab Tartu Ülikool uuringut, kus hinnati Eesti Skautide Ühingu tege­ vuse mõju noorte arengule.

Uuringust selgus, et noorteor­ ganisatsiooni tegevuses osale­ mine aitab kaasa nii eluks vajalike oskuste omandami­ sele, meeskonnatööoskuste arendamisele kui ka kodani­ kuaktiivsuse kasvule.

Skaudiliikumine, mis on saanud alguse enam kui sajand tagasi, on väga heas kooskõlas kõige kaasaegsemate arusaamadega noorte arengu põhimõte­ test, tõdesid Tartu Ülikooli teadlased uuringuraportis.

Uuringu läbiviimist juhtinud Tartu Ülikooli üldsotsioloogia dotsent Kairi Kasearu sõnul on noored ja noorsootöö Eesti viimasel ajal saanud suhteliselt palju tähelepanu, läbiviidud ja käimas on mitmeid noori ja nende eluolu käsitlevaid uuringuid. Valminud skaudiliikumisega seotud noorte ja täiskasva­nute uurimine on noorteuuringute vallas oluliseks täienduseks.

Esmakordselt eetrisse läinud VEMU-tv programmi tehnilise poole korraldas Rasmus Rattas.

Valmis raamat Kaitseliidu Lääne maleva varasemast ajaloost Ajaloolasel Mati Mandelil sai valmis raamat ,,Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal“, mis jutustab Kaitseliidu Lääne maleva loomisest ja tegevusest Teise maailmasõja eel ning selle liikmete saatusest Nõukogude okupatsiooni küüsis.

Mati Mandel ütles, et Kait­ seliidu malevate ajaloost on Eestis kirjutatud raamatuid ka varem, kuid nii põhjalikult pole ühe konkreetse maleva liikmete individuaalseid saatusi käsitletud. Erilise tähelepanu all on repressioonid, mille saabunud ­ nõukogude okupandid Lääne maleva liikmete kallal toime panid.

Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal 1940.-1941. rep­ resseeriti olemasolevatel andmetel üle 140 Lääne maleva liikme, kellest hukati 67, ülejäänute enamik suri vangilaagrites. Represseeriti ka paljude kaitseliitlaste pered. ,,Mitte ainult malevapealikud, varasemad ja kes tollal ametis olid, vaid ka kompaniipealikud, isegi rühma- ja jaopea­ likud arreteeriti, isegi lihtsad kaitseliitlased. Suurem ­ osa nendest viidi Siberi vangilaagritesse ja osa lasti seal ka maha. Need, kes arreteeriti 14. juunil juuniküüditamise käigus, nendel võeti kinni ka perekonnad ja perekonnad viidi samuti siis Siberisse,“ rääkis Mandel.

Okupantide fabritseeritud süüdistused võttis autor üldistavalt kokku nii: ,,Neid süüdis­ tati kuuluvuses. Kuuluvuses

Kaitseliitu, mõned olid politseinikud veel, kuulusid politseisse. Põhiliselt oligi see, muud midagi ja muidugi osad mehed siis veel, kes olid Vabadussõjas võidelnud, see oli lisasüü nii, et nendele Vaba­ dussõjas võidelnutele maksti sellega kätte.“ Raamatus on käsitletud ka esialgu repressioonidest pääse­ nud malevlaste tegevust 1941. aasta sõjasuvel ning nende hilisemat käekäiku. Paljude siis hukatud või vangilaagrites surnud inimeste lood on sugulastel siiani teadmata. Käesoleva raamatu koostamise eesmärk on siis represseeritud inimeste saatused avalikustada ja panna inimesi mõtlema, mis läks siis ­ valesti ning mis ei tohi kunagi korduda. Raamatu põhiosa on koostatud kasutades NKVD uurimistoimikuid. Raamatust leiavad paljud tänapäeva kaitseliitlased andmeid isade ja

Eesti noorsootööd korraldava Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhi Reelika Ojakivi sõnul on noorteühendustel oluline roll noorte kaasa­ misel otsustesse ning noorte võimestamisel, et nad oleksid aktiivsed kodanikud.

Uuringut Eesti Skautide Ühingu poolt koordineerinud ja varasemalt ka peaskaudi ametis olnud Kristjan Pomm lisas, et unistus analüüsida, kas ja kuidas tänaseks juba enam kui 100-aastase traditsiooniga skaudiliikumine on mõjutanud ja suu­ nanud Eesti noorte arengut on olnud mõttes mitmeid aastaid ja just nüüd, kui tänane Eesti skaudiorganisatsioon tähistab oma 25. juubeliaastat, õnnestus see teoks teha. Uurin­ gu teostamine oli võimalik ka tänu Haridus-ja Teadusministee­ riumi poolsele strateegilisele partnerlusele lisas Kristjan Pomm.

Eesti Skautide Ühing on ilmselt üks esimesi noorteorganisatsioonidest Eestis, kus on koos teadlastega hinnatud organisatsiooni mõju noorte arengule.

Uuringuraporti „Skaudid Ees­ tis 2020: skautluse tajutud mõju isiklikule arengule, oskustele ja edasistele eluperspektiividele“ täistekst avalikusta­ takse 16. septembril.

(Allikas: Eesti Skautide Ühing)

­vanaisade saatusest.

Mandel ütles, et raamat käsitleb Läänemaad vanades piirides ehk juttu on ka Vigala, Märjamaa ja Varbla kaitseliitlastest. Allikmaterjali mahu tõttu jäi sellest raamatust välja vaid Hiiumaa malevkond.

(Ajaloomuuseum/ERR/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Pilk minevikku

Montrealiga ja Montrealita Hannes Korjus, Eesti Spordiajaloo Selts

Avatud filmirahvapeost suletud siseringi eesõiguseni 10.–19. septembrini toimub Torontos 45. rahvusvaheline filmifestival TIFF 2020 Neljapäeval, 10. septembril algas Torontos Rahvusvahe­ line Filmifestival TIFF 2020.

Juba neljakümne viies.

Veel mõned aastad tagasi oli see festival tõepoolest PõhjaAmeerika suurim filmipidu.

Laias maailmaski tuntud oma avatuse ja suure publikuhuvi tõttu. Tõsi on, et kui Euroopa suurimad festivalid (Cannes, Berliin ja Veneetsia) on rohkem filmitegijate ja turundusinimeste suhtlus- ja ärikohtumised, siis TIFFil osalemiseks ei pea ilmtingimata filmimaailma tegela­ seks ordineeritud olema. TIFF on rahva filmipidu nii asendamatule vabatahtlike armeele kui ka publikule. Isegi neile, kes ainsamatki seanssi oma elus polnud vaadanud ja otsustanud olla vaid festivali melu jälgijaks. Juba ainuüksi Toronto kinode ja restoranide ees kulgevail punastel vaipadel meediale poseerivad ebajumalad olid pühadust sisendavad.

Ja millised pikad järjekorrad kulgesid piki trotuaare Toronto kinode uste taga, tuletades endisele sovjeedi-aja inimesele meelde nõukogude aja elu iga­ vesti ületamata jäänud „ajutisi“ puudujääke. Paraku on aja ­uperpallid niisugused, et tänasel päeval on pikad järjekorrad saanud tuttavaks kogemuseks Toronto inimeselegi. Aga festivalil sabas-seisjad olid õnne­ likud. Selline oli ju ,,tiffija“ elustiil. Ja kui ,,rushis“ (elavas järjekorras) keegi piletist loobuja sind võidupiletiga õnnestada ei otsustanud, tunti järjekorras seismisest koosolemise rõõmu.

Kui palju uusi sõprusi sõlmiti, millised imelised kohtumised ja small talkid! Ja heas jälle­ nägemissoovis järgmise festivali elavas järjekorras tõepoolest taas kohtutigi.

Nüüd on aga kõik teisiti.

Juba esimese päeva on-line piletikassade avanedes olid vaadatavamate filmide pääsmed tundmatute plaatina-, kuld-, hõbe- ja pronksikarva rahakate annetajate vahel kenasti ära jagatud. Pole ka ime. Aega ja olusid trotsiv festivaliprogramm on oma filmivaliku poolest mõistetavail põhjusil alammäärani vähendatud. Kuigi rahvale on mõeldud rahvalikke ­ variantegi – nagu hiiglaslik vä-

likino ja on-line piletivahetus, olid lihtannetajale ostuvõimaluse avanedes piletid sinnagi peaaegu välja müüdud. Koroo­ naajale sümptomaatiliselt on vaatajale antud võimalus ise festivali filme kodukino ekraa­ nile üle kanda – „striimida“.

Ometigi polnud veel mõned päevad tagasi võimalik Bell Digital cinema veebilehele siseneda ega omale kontot avada, kuigi piletid olid juba ostetud.

Aga lootus püsib, et nüüdseks elus asendamatu Internet suu­ dab kõik Kanada irrutatud filmi­vaatajaid ühte virtuaalkinno (arvuti teel loodav tehistegelikkus) ühtseks filmipereks ühendada. Kuigi see ülikiire digi­ maailm on suutnud kiireid piletitellijaid mõtlema panna, kas elavas järjekorras seismine mitte kiirem piletihankimise viis pole. Ning vallalistel ja üksikutelgi polnudki võimalik tellida ühte pääset. Ainult paarikaupa – „duo-duo“ (kreeka k.).

On mõistetav, niisugused on ­viirustõveaja turvanõuded.

Inimlike soovide täitumatu­ sega leppida püüdes tuleb tõdeda, et tabamata jäävad just need filmiimed, mida filmitargad filmipeolisel ilmtingimata vaadata on soovitanud. Nagu armastusfilmide meistri režissöör Francis Lee „Ammonite“, kus Kate Winslet ja Saoirse Ronan mängivad üksildase paleonto­ loogi ja leinava rikkuri vahel puhkenud toorevõitu armastus­ lugu. Ligipääsmatuks jäävad ­taani-ameerika režissööri Viggo Mortenseni Kanada tootjate osalusel loodud debüütfilm „Falling“ ja teise taani tipp­ kineasti Thomas Vinterbergi „Another Round“. Ka Quebeci lavastaja Tracey Deeri tõsielule tuginev debüütfilm „Beans“, mis käsitleb 78 päeva väldanud Mohawki hõimu ja valitsus­ vä­ gede vahelist vastasseisu 1990. a Quebecis, jääb seekord nägemata. Ja ega ma ungari režissööri Kornél Mundruczó Massachusettsis aset leidnud ja Montrealis filmitud tragöödiast „Pieces of a Woman“ osa saada lootnudki. Nii läkski.

On märagtav, et festivali ­kavva on selgi aastal eranditult programmeeritud piiritletud teemad: keelatud armastus, naisteemad, uue kodumaa otsijad ja põlismaalaste õigused.

Aga olen õnnelik, et mu filmi­ kavasse kuuluvad tänast ameerika nomaadielu käsitlev ,,Nomadland“, rež. Chloé Zhao ja Chaitanya Tamhane’i india klassikalisele muusikakunstile

See oli vist 1988. a.veebruaris.

Toona Moskvas õppides olin – kas juhuslikult või ehk isegi vastupidi – sattunud Moskva Kinomajja – tollesse nõuka­aja kinofriikide Mekasse. Too asutus võis uksed valla lüüa tollastele võitjatele – olgu nendeks siis ärikad, parteila­ sed või kes iganes ning jätta ukse taha selle, kelle elu ain­ saks sisuks võis juba mitmeid aastaid olla pääs Fellini, Antonioni manu. Ma mäletan ühte neist. Too naisterahvas on mu silme ees oma tagasi­ hoidliku, isegi kehvast kehve­ ma riietusega.

Argielus võinuks ta olla hall raamatukogutöötaja või üks neist paljudest, kes päevast päeva ja kuust kuusse kuskil statistikaasutuses igakuiseid aruandeid treisid. Kord, kui ma ise, viimasest viimasel hetkel, olles üks äravalituist – sest võisin end Kinoinstituudi tudengipiletiga sisse munsterdada, – olin trepist üles tormates miskipärast veel pilgu selja taha heitnud – kell oli kukkunud, ta oli out ning pidi lahkuma. Ta oli maha jäetud elus ja siingi – KINO­ MAJAS – kordus kõik samuti.

Aga tolles veebruarikuus oli midagi ka in – Calgary taliolümpia, vist seepärast oligi Kanada saatkond Moskva Kinomaja repertuaari rikastanud Montreali 1976. a suveolümpiamängude ametliku filmiga ,,Jeux de la XXIe Olympiade“ (1977), režissöörideks JeanClaude Labrecque &Co. Enne Montreali olümpiafil­ miga pihtahakkamist oli Lab­ recque’i tiim päevade kaupa kinosaalis istunud, lastes silme eest mööda esimeste olümpia­ mängude kroonika ja hilisemate pühendatute teekonda jälgiv ,,The Disciple“.

Siseringi (insiders) elu otsustavusest on saanud uus normaa­ lus. Kas kõiges on süüdi üksnes viirus – tõbi ? Vististi mitte.

Irdolekus vallanduvad vaid need protsessid, mis olid aeglaselt küpsenud kaugelt enne tundmatu haiguse puhkemist. Ka festivali kokkutõmbumist oli märgata juba eelmistel aastal.

Minul kui 15-kordsel TIFFifriigil (üle mõõdukuse filmi­ ­ kunstist huvitatul) jääb vaid tunnustada ja tänada TIFFi rahvast, kes viirussaatuse tund­ matust trotsides selle aasta filmiolümpiat määramatusse ei ­ lü­ kanud. Kindlasti oli seegi võimalus SISERINGIS kaalumisel.

P.S. Vahetult enne artikli teele läkitamist leidsin oma e-kirjakasti prügikastist TIFFi siseringilisele saadetud sala­ kirja, kus oli juhend kasutada salasõna, et saaksid filme valida enne, kui veebilehekülg rahvale avatakse. Minagi kuulun sise­ ringi.

KALLE KADAKAS TIFF 2020 filmivaataja

9

olümpiate täispikad filmid – Berliin, London, Rooma, jne.

Kroonitud ja kroonimata kan­ gelased. Kuidas luua traditsioo­ nilist ja ühtaegu kordumatut ekraanitaiest? Kas üritada üle lüüa Kon Ichikawa „Tokyo Olympiad“ (1965)? Või heita kinnas Müncheni 1972. a suveolümpiamängude filmi auto­ ritele – maailma filmilavastajate tipp-kaheksale (Claude Lelouch, John Schlesinger, Arthur Penn, Miloš Forman, Mai Zetterling, Juri Ozerov, Kon Ichikawa, Michael Pfleghar)?

Jean-Claude Labrecque &Co ideeks oli teha kõige ratsionaalsem senistest nn ametlikest olümpiafilmidest – ebaõnnestujatest. Loomulikult ei saanud ka ükski eelnev olümpiafilm kao­ tajateta läbi. Pealegi oli Müncheni suveolümpiamängude filmis „The Visions of Eight“ (1973) Claude Lelouchi novell pealkirjaga „Kaotajad“. ,,Games of the XXI Olym­ piad“ (1977) algab vaatega tellingute all ägavale olümpia­ ­ staadionile – tuul ulub, on kõle, midagi pole valmis ja kõik on ütlemata kurb. Kõik on ligadi­ logadi, asi tundub olevat täiesti põhja lastud. Montreali olüm­ pia­film on esimene, mis taolise ,,enesealandusega“ algust teeb.

Selle filmi lahterdamiseks võiks kasutada kreekakeelset märk­ sõna kenosis.

Järgneb režissööri käeviibe TV-stuudios – ja läheb lahti – „Täna mängime Montreali olümpiamänge.“ On kaotajad – Roland Matthes (Saksa DV se­ liliujuja1, Gregory Joy (Kanada kõrgus­hüppaja), Nikolai Avilov (NSVL kümnevõistleja)2.

Staadionil on Wszola3 ja Joy, Võitja ja Rõõm. Staadionil on inimene – kaotaja – Rõõmu ­kehastus.

100 m rinnuliujumises sai pronksi leedulane Arvydas Juozaitis. Tema kannul jäi neljandaks kanadalane Graham Smith. Kuld ja hõbe läksid John Henckenile (USA) ning David Wilkie’le (Suurbritannia). Juo­ zaitise ajaks jäi 1:04.23, Graham Smithil 1:04.26. Kolm sajandiksekundit. Pärast olümpiamänge sureb Graham Smithi isa Donald Smith. Need kolm sajandiksekundit on jäänud Arvydase südamele siiani kipitama. Kohtun 2014. a maikuus Arvydas Juozaitisega Riias Shakespeare’i konverentsil: „Olen mõelnud, et need kolm sajandiksekundit võisid samuti olla üheks Graham Smithi isa surma taganttõukajaks.“ Arvy­ dase treeneriks oli ka ta enda isa Jonas Juozaitis – ühed isad-pojad leidsid õnne-edu, teised mitte. Kaotus, surm. Kas nüüd teamegi surma hinda – nood kolm sajandiksekundit?

Kümnevõistluses lõi Bruce

Jenner läänesakslast Guido Kratschmerit ja NSVL esindajat Nikolai Avilovit – eelmist olümpiavõitjat. Näeme Avilovit staadionitunnelis vastu seina toetumas – üksi, kaotajana. Ikka on nii, et kellegi õnn sünnib teise ebaõnnest.

Jenneri õnn on kõigile näha, kui ta oma armsamat Chrystie’t kallistab. Ent Montreali pidu ei jää Matthesele/Enderile ega Jennerile/Chrystie’le kauaks kestma – mis Montrealist saa­ dud, kaob ikka lõpuks tuulde.

Keskendumine kaotajatele võis olla ka kanadalaste ene­ sekuvandi peegeldus, sest nagu väidab kanada kirjanik Mar­ gareth Atwood oma teoses „Survival: A Thematic Guide to Canadian Literature“ („Ellu­ jäämine: Kanada kirjanduse teemajuht“, 1972), on under­ dog’id (ohvrid/kaotajad) kanada kirjanduse sagedased kujutu­ s­ objektid. Liiatigi ei võitnud Kanada Montreali suveolümpiamängudel mitte ühtegi kuldmedalit — esimene kord, kui korraldajariik ei võitnud ühtegi kulda.

Montreal pidi kõige eest kallist hinda maksma, sest olid need ju lõpuks olümpiaajaloo ühed kõige kallimad mängud.

Ja veel 21. sajandilgi pidi Montreal tasuma oma olümpiavõlgu.

[1] Roland Matthes-neljakordne seliliujumise olümpiavõitja (Mexi­co 1968 – 100m ja 200m; München 1972 – 100m & 200m; Montreal 1976 – 100 m seliliujumise pronks).

[2] Nikolai Avilov, kümnevõist­ lus, Müncheni olümpiavõitja, Montreali OM pronks [3] Jacek Wszola (Poola), Montreali olümpiavõitja kõr­ gushüppes, Gregory Joy – kõr­ gushüppe hõbemedal.

Kuninganna Elizabeth II kutsub autokinno Kuninganna Elizabethi Sandringhami maaresidentsis avatakse septembri viimaseks nädalavahetuseks autokino, kus näidatakse huvilistele mit­ meid tuntuid filme.

Autokino avaseansil, 25. septembril näidatakse filmisõpra­ dele filmi ,,1917“, kirjutab Independent.

Kolme päeva jooksul saab publik suurelt LED-ekraanilt vaadata ka selliseid filme nagu ,,Rocketman“, ,,The Greatest Showman“, ,,Bohemian Rhap­ sody“, ,,Grease“ ja ,,A Star Is Born“ ning lastele mõeldud ,,Moana“ ja ,,Toy Story“.

Sööki ja jooki saavad filmi­ sõbrad osta autokinno püstitatavatest söögiputkadest. (ERR/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

10

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian aggressiveness and Western far right (II) That the Kremlin’s foreign policy goals and European extreme right aspirations con­ verge is obvious even to the most casual, unconcerned observer. But the relationship boldly surpasses just the meetings of like minds.

Some weeks before the European parliamentary elections in 2019, European authori­ties were able to uncover numerous Russian and local far right websites and social media accounts supporting political divisiveness, advancing disin­ formation and fomenting distrust in centrist parties in power.

Intelligence agencies state that the targets were NATO, the European Union, immigrants and other public issues. Net­ works of Twitter accounts, Facebook profiles, WhatsApp groups and websites were used to disseminate false stories to promote distrust and enmity among long-term allies. Much of the content can be directly traced to Russian news media, then enhanced and repeated through other carriers.

Russia was identified as the primary initiator and driving engine. However numerous ­ ­actors mimicking Russia’s messages have joined in, making it difficult to untangle what’s the Kremlin’s propaganda, Western far right misinformation and ­authentic political discourse.

Online monitoring and sanitizing efforts have failed despite sophisticated technology and Russia continues its program unfazed. It’s clear that spreading false information is a much simpler assignment than bloc­k­ ading it.

Conspiracy theories are one area where Western far right web sites and Russian media reinforce each other. Both ­ Russian and Western far right sources claimed that the NotreDame fire of 2019 was an act of a spy agency, Islamic terrorists or the work of an elite cabal which is secretly in charge of world developments. The latter is a decades old conspiracy that insists that a devious collusion between Zionists, the Roth­ childs, Gorge Soros, Satanists, Free Masonry, the Tri-Lateral Commission and other players have an international chokehold not only on ‘mainstream’ ­media

but also the events that produce the news.

How do investigators conclude that the narratives of Moscow and the Western far right oftentimes not only dovetail but also use the same cyber messaging routes? Previous Russian attacks were analyzed and it’s been concluded that many of the new disinformation initiatives share the same digital fingerprint as previous assaults.

Servers used by Russian hackers in 2016 to attack the Democratic National Com­ mit­ tee in the US, were also used by at least two German political groups. In Italy it was evident that fringe right websites carry the same electronic signature as pro-Kremlin websites. Also in Italy an ‘I’m for Putin’ website carrying Russian news and advancing anti-Western posi­ tions shared a Google tracking account with the official campaign website of far-right ­ ­candidate Matteo Salvini and in addition is associated with the ‘StopEuro’ website which handles stories from Russian ­ media and Kremlin-connected websites.

While some searches into the source of message come up against a dead end, it’s agreed that definite pro-Kremlin ‘finger­prints’ are visible.

It’s been a long term goal of the Kremlin to subvert the unity of the European Union, and it has thus joined with the Euro­ pean far right who have vowed to weaken the bloc from within.

Arguments have centred on the level of effectiveness of the efforts to change votes or ­ ­behaviour.

While many have insisted that it’s impossible to establish a definitive answer, one still has to admit that the Russian/far right efforts have, at the very least, been able to cause confusion in public discourse. They have made people uncertain of the the veracity of information and are continuing to germinate distrust within Western partners.

In Germany, Russia doesn’t limit its anti-EU assaults by joining with just the German far right, the Alternative for Ger­ many party. The Kremlin is known to augment its messages with ultra-left anti-fascist groups.

Ideology doesn’t seem to be

Photo: Barlova’s Facebook page

Building Estonia’s cultural scene with an awareness of gentrification and community preservation In March, the City Govern­ ment of Tallinn proposed a regulation that would prohibit the retail sale of alcoholic beverages for on-site con­ ­ sumption “on the nights be­ fore Monday, Tuesday, Wed­ nes­day, Thursday and Friday from 2AM through 6AM and in the nights before Saturday and Sunday, from 3AM through 7AM.” Casinos and night clubs would have a similar regulation, with timing shifted one hour later. According to the City Government website, “Restric­ tions would not apply on the night before January 1st, February 25th and June 24th.”

Originally, the regulation was due to start on October 1st.

Now, it is reported to be potentially postponed until 2021. The motivations behind the regulation are “to improve public order, well-being and public ­ health, values of young people, ensure the integrity of the home, balance the rights and interests of stakeholders and ­ preserve the value of Tallinn as a tourist destination.”

Having been a point of discussion with the city’s government for two years, this change was part of a conversation at Tallinn Music Week on August 28th, at the event titled “Gentrification and urban planning: how to develop and sus-

tain a diverse live music scene.”

During this virtual event, the concept of gentrification was first mentioned with regard to New York’s Lower East Side, as inhabited by punk rock figures such as Patti Smith. Gent­ ri­ fi­ cation is typically characterized by the “creative class” seeking low rent housing in neigh­ bourhoods with predominately working-class residents, eventually being followed by investors and developers who buy property, renovate/rebuild, and raise the cost of living as a result. It’s a sensitive issue because, although from one angle it would seem that neighbourhoods are becoming more affluent, the long-term process prompts low-income residents to leave.

Gentrification in Estonia has at least external similarities to other parts of the world. In the early 19th century, the demand for housing was met with the construction of tenement districts, in the form of wooden residential buildings, which can be found in neighbourhoods such as Karlova in Tartu and Kalamaja in Tallinn. Along with former industrial buildings, they withstood the neglect of the Soviet era and have become popular with small businesses, trendy bars, creative firms, and restaurants. These amenities are even more accessible if you live in one of the nearby charming wooden properties; and cheap rental prices compared to the

centre of town (for example, the Old Town) drew people in.

Amid the excitement over an affordable, new place to live, there are still community issues that need work, such as helping those without housing or who struggle with substance abuse.

After decades of enduring through a stagnant economy and stifled entrepreneurship, the eagerness for change in Esto­ nian cities makes a lot of sense.

It isn’t fair to vilify anyone who jumped on the investment opportunities of Estonia’s up-andcoming neighbourhoods.

Equally, in the upcoming years of urban planning and action, long-term residents and ­ cultural anchors of urban communities need to be heard at the meeting table. Henri Roosipõld, the head of Live Music Estonia and a figure on the panel, described how, at first, casinos and bars were part of the dialogue about the regulation, but live music venues weren’t. They had to push for their chance to be there.

What can be done to address the past and future of Estonia’s urban areas? And what does gentrification and this new ­regulation have to do with live music?

In principle, reduced alcohol consumption would benefit pub­ lic health. Beyond this, though, one of the overarching

any barrier when boosting po­ litical discord. Antifa West Berlin and Antifa Nord Ost are suitable consorts in Russia’s campaign. They have also shared a server with Russian hackers who penetrated the US Democrats’ computer system in 2016.

Not just identical messaging but also actual coordinated campaigns of the Western far right and Russia have also been confirmed in Spain, France and Poland. Many are yet to be ­detected.

Technology companies have now tightened policies to elimi-

nate fake accounts. Facebook alone, with its operational hub in Dublin had by 2019 removed approximately 2.8 billion fake accounts from its system and blockaded networks that spread misinformation. But the EU still presents a formidable challenge.

It stretches across 28 countries and must cope with 24 different languages.

Investigating the depth and extent of the Russia/Western far-right co-operation is challenging since message content can be obviously biased, exaggerated and inflammatory but not necessarily fake. Banning

this material, which is not considered to be disinformation, is tantamount to censorship and a violation of free speech.

Vincent Teetsov

(Continued on page 11)

The West would be naive to expect any significant change in Russia’s efforts if battling their social media onslaught, through monitoring has any measurable success. Western allies simply have limited options for changing the Kremlin’s behaviour.

But humiliating and shaming them and their Western partners through exposure still merits doing.

LAAS LEIVAT

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

11

A story of a “Priboi” deportation survivor Tea Mariamidze On June 14, 1941, more than 10,000 people from Estonia were deported to Siberia by the Communists, out of whom over 7,000 were women, children, and elderly people. ­ As archives say, approximate­ ly 6,000 men, women and children died of exhaustion or were killed during their exile.

The experience of terror and deportation under the first Soviet occupation in 1940-1941 caused massive escape (ap­ proxi­mately 80,000) to the West during August and September 1944, just before the second Soviet occupation. A second wave of deportations took place across the Baltic states in March 1949, when approximately 90,000 people, including more than 20,000 Estonians, were sent to Siberia. Through these waves of deportations, the number of Estonian population shrunk around by 10%. The victims of repressions included politicians, municipality employees, civil servants, police officers and military staff, en-

trepreneurs and more successful farmers, intellectuals and their families.

Madli, 70, is the daughter of the survivor of mass deportations from Estonia, whose mother, Salme Vitismann, was saved by kind neighbors from the Soviet soldiers who came after her at March 25th night, 1949 in the center of Tallinn.

Madli recalls that by that time her mother was 29 years old and was living in a 9 square meter room on the second floor flat of the house located in central Tallinn. She was sharing the flat with Henriette Härm, a 63 years old widow whom she called Aunt Härmi.

“I told my son, Mart, that we both would not be here now, if the neighbors had not saved my mom from the deportation to Siberia,” Madli noted. Accord­ ing to her, she had heard this story from her mother and Henriette Härm many times and she often thinks how people lived in constant fear during those repression years.

Madli knows from her mother

Mission impossible – surviving the fall of our discontent Kaupo Meiel, ERR, September 2020 Let us stay positive waiting for the somber fall because the year 2020 can get several times worse still in its remain­ ing months, Kaupo Meiel finds in Vikerraadio’s daily comment.

The temperature hovers around five degrees in the mornings, schoolchildren are making preparations for striking out on their own and Saturday will see coastal dwellers celebrate the Night of the Ancient Bonfires.

The sea reflects fires into which fall the salty tears of parents, weary from having to ­ install endless schoolbook ­covers. All of it serves to mark the end of summer and the irreversible onslaught of autumn.

Looking around, it seems the fall hardly has anything good in store. The only person in Estonia who can face the looming gloom with certainty is the recent former director of National Opera Estonia Aivar Mäe, whose €40,000 severance package should be enough to make the sun come out now and then.

However, even this ointment has its fly as the September 1 premiere of Anna Karenina by Estonia teaches us that while one can find passion and love in life without a steady job, one still ends up getting hit by a train.

Great hopes have been placed on Christopher Nolan’s “Tenet” in terms of bringing Estonia renown and Tallinn hordes of movie tourists. The film’s stars told ETV’s Jüri Muttika that they loved Estonia

and its capital, while I’m afraid the only reason they did was the fact they were talking to Muttika.

I’m sure that while they put in a good word for Muttika with foreign journalists, they likely concentrated more on the charms of Mumbai than of Tallinn when giving an interview to an Indian network.

While expectations on the motion picture to advertise Estonia are not misplaced, even if fans of “Tenet” do come to Estonia, the only way for them to follow in their idol’s footsteps is to spend two weeks in quarantine at the Linnahall building.

Apparently, anti-violence advocates are violent, speeches meant to unite the people serve to drive the wedge ever deeper and going mushroom picking, one can consider it luck if one finds mushrooms before being found in the forest oneself.

In other words, nothing but pain and misery hitting even the most influential people in the world, such as Aleksandr Luka­ shenko, whose rule is being ­protested in Belarus and yours truly, who a few days ago got caught in a shower so fierce so as not to have had a dry spot even in between gritted teeth.

To top it all off, we still have the coronavirus that can in the near future result in a nighttime alcohol sales ban and night clubs closing their doors.

Because it can happen virtually at any time, we would do well to drink, dance and generally party in advance as you never know when things can take a turn for the worse and the taps get turned off.

Therefore, the future seems

that everyone was very fearful and stressed those times. No one could sleep calmly at night and they used to wake up even due to a slight noise.

“That night a truck stopped in front of the house of my mother and she immediately woke up. She realized the soldiers came after her. She ­ woke Aunt Härmi up and ran upstairs, to the attic while the widow was trying to hide her clothes. The attic key used to hang in the second floor toilet, so the Aunt Härmi took it and locked my mother in the attic from the outside. The soldiers had to wake the landlord up from outside of the house as there were buttons for door bells there, the first step to get inside the house. While he woke up, dressed and opened the main door, the hiding operation of my mom on the second floor took place.”

Madli remembers that the landlord’s name was Johannes Perker and by the time of the deportation night he was 50-60 (Continued on page 12)

to hold little in the way of comfort whichever way one ­ looks at it, with the new season of “Rannamaja” sure to drive the final nail into the coffin of autumn depression.

One ray of hope in the midst of all this negativity is the knowing that I will not be alone in my dejectedness. “Vanity of vanities, all is vanity,” I say, quoting the Ecclesiastes, knowing that many of my fellow Estonians feel the same way.

Feeling a part of something greater is, of course, good, but all it really means at the end is the glumness taking on a ­national dimension.

At the same time, hundreds if not thousands of seers and life coaches are going to a great deal of trouble and organizing group sessions to stop us worrying and start us living. ­ Some of these courses aren’t even all that expensive – just half a month’s salary buys you a miracle-working crystal to put in your mouth and because it is rude to talk with your mouth full, you can watch the quality of your life and the lives of your loved ones soar.

Still, I am for some reason reluctant to believe that a life coach’s brilliant exterior hides true passion for life and rather suspect it is love for money.

But hey, it’s something – one should accept love where one finds it.

How to overcome the fall of our discontent is a perpetual question repeated at nauseam.

The only practicable and universal solace is knowing that things are never so bad as not to have any more potential for getting worse. Therefore, let us regardless stay positive waiting for the somber fall because the year 2020 can get several times worse still in its remaining months. So it goes.

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Peggy (Margaret) Jupe Peggy Jupe is one of 7 exceptional Canadian-Estonian youth to be granted a 2019 EFC Scholarship. Peggy is in 3rd year studying Vocal Music and Music History with a Minor in Psychology at Western University. Her goal is to become a Music Therapist and further the management of mood disorders through choral singing.

Though not active in the Estonian community growing up, she has always cherished her Estonian heritage and visited family in Estonia when touring the Baltic States with her youth choir. The EFC Scholarship will help Peggy to support herself while completing her education.

On being Estonian:

“My Estonian identity and my love of music are intimately linked. The tradition of choral music is a deep, rich [respected] part of Estonian culture. I hope to be a part of that tradition, and further its place on the world stage, and present the world with the significance that my Estonian heritage has impressed upon my music: namely its power of community, identity, and improvement. It is through the inspiring lessons of my Estonian culture that I learned the ways in which music can change lives.”

On the role of EFC:

The Estonian Foundation of Canada is of vital importance to the community… as a unifying and vocal presence for the Estonian community, the Foundation ensures the Estonian presence in [the Canadian] tapestry…[by promoting the ability of] Estonian-Canadians to unite under and share our unique and beautiful culture with our community and the rest of Canada.

•

Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foundation of Canada has granted over 130 scholar­ ships to Canadian-Estonian youth since 2003. See www. estonianfoundation.ca for details on eligibility and ap­ plication dates or to make a donation to help support youth in our community.

Building Estonia’s…

(Continued from page 10)

troubles in this pursuit of urban virtue is the way it portrays music venues as loud, danger­ ous purveyors of unwanted behaviour. In the end, the cultural figures that were attracted by low rents could become pushed out themselves, leading to the disintegration of cultural scenes and venues where people felt at home. The event’s panel used Helsinki as an unfortunate ­example of lost venues.

However, the city of Helsinki is working to heal this through the recent appointment of a

Night Liaison. This Liaison, or “Night Mayor” on more informal terms, happened to be the moderator of the event, Salla Vallius. Vallius is one of several Night Mayors present in cities across the world, including Amsterdam, New York, and San Francisco. In December 2019, Michael Thompson was appoin­ ted the city of Toronto’s first Night Economy Ambassador.

Each city has a different personality and needs. But maybe more cities, including Tallinn and Tartu, could benefit from a Night Mayor to interpret between the government and key cultural and community representatives.

12

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Flying Towards the Beehive: The Estonian Apiculture industry Vincent Teetsov Bees come in more than 20,000 varieties worldwide.

Eight of these are honey bee species that are known to still exist. Whether they produce honey, or they are the at-risk wild bees that pollinate agri­ cultural products that make up the food on our plates, they are vital to our survival.

Yet, they are at the centre of a serious dilemma that affects both Estonia and Canada.

Two years ago, the Netflix documentary series Rotten revealed the alleged corruption behind the United States’ booming honey industry; claiming that diluted honey (filled with substitutes such as rice syrup) was being sent from multiple countries in Asia to counteract the dwindling number of honey­producing bee colonies in the US. This alarming claim has even instigated the use of scientists trained in melissopalyno­ logy (pollen analysis), to determine where honey comes from, both in botanical and geo­ gra­ phical terms.

Diluted products aside, Canada has seen a similar downward trajectory in honey bee colonies. The Canadian Association of Professional

Medical mishaps from the past In this humourless world of ours one seeks respite wher­ ever available. Best quietly, of course, expressing opinion aloud is a dangerous thing.

What with social media, extreme activism and the general climate of fear, it is ­ best done, as we Estonians say, in our heads. Thus sure to only offend or frighten one­ self.

Or on paper, as here, in the interest of general mental health. I mean, you cannot even accidentally cough or otherwise show signs of ailments in public, masked though we are. Your humble correspondent did just that – a mighty sneeze indoors while shopping for essentials.

Such as food. (It came unannounced – possibly triggered by the powerful pungent smell of hand sanitizer. With our hu­ midity it helps only in cases where it is used as a deodorant.

Masked, while a few others, who could not have gained entry without one, shucked ­ theirs to the chin, uncovered their noses, or took them off entirely to facilitate a phone ­ call.) Wow. It was worse than passing gas loudly. Skilled practitioners of the fine art of flatulence do know how to blame the famous silent and deadly on others. Not with a nasal explosion, what with the accompanying volume. The reaction was startling. Spread­ ­ ing droplets, are we?

Apiculturists reported that over the winter of 2018-2019, the national percentage of lost colonies was 25.7%. Statistics ­ Canada reported at the end of 2019 that Canada-wide honey production levels dropped by 15.4% from 2018, to 80.4 million pounds. Alberta suffered the biggest losses of all pro­ vinces. Wildlife Preservation Canada and the Canadian Honey Council both support initiatives to protect the livelihood of bees, based on the increased wintering loss percentage.

Meanwhile, a study of beekeeping in Estonia by the Estonian Institute of Economic Research showed that since 2014, honey production levels have been over 1,000 metric tonnes (2,205,000 pounds).

Even adjusted proportionately to the population size of Canada, Estonia’s level of ­production is less. However, the report indicated a broad in­ crease in the amount of bee colonies and the number of ­ households that keep bees.

Further, more than a third of those who keep bees (with less than 10 colonies) as a hobby have not registered their colonies with the Agricultural Re­ gisters and Information Board.

Our wired, connected society has a peculiar penchant for self-diagnosis. This even preCOVID. Online searches lead to self-diagnosis, rating doctors just because they had a bad day, only human and just because the patient can flame anonymously. Well, how sick is that?

Brought to mind some stories of weird medicine (think The Donald and his prescriptions for the public, bleached like his hair) and truly dangerous doctors from the ­ past. Might alleviate present stresses; even help with looking forward to the future, once it unmasks itself.

Galen was such a doctor.

Considered by many as one of the fathers of medicine, he changed the face of how to treat ailments. With one major bad call. Remember, at his time people saw diseases as humours.

Much later, syphilis was seen in Victorian England as a very bad humour. Worse, one is sure, than groaner puns, spoonerisms and the maligned Dad jokes.

Which are all classics. Grown hoary with time, sure, but funny once. Why else repeat them?

The Romans were concerned with sanguinary issues; suffering from plethoric conditions was a huge worry. The root of the word is, of course, blood.

Galen’s solution was blood-­ letting – if the problem is in your veins, release it. All in vain. Usually, an impressive ­release of blood was enough to convince the patient that all ills were released from the system.

(Continued on page 13)

be blown in the wind from the sides of roads where weed treatment has taken place.

Though not necessarily correlating to this problem, the number of organic beekeepers has recently increased in Estonia.

While damage has been inflicted to the industry in both continents due to a combination of climate, pesticides, and other factors, in North America, the dry summer we’ve experienced this year is advantageous for the production of honey. In the Prairies, the season of production was from May to August.

For Quebec and northern New Brunswick, it runs from the middle of May to September.

Elsewhere in Canada, it can go from April to October. We may see an uptick in production when the numbers come in from both sides of the Atlantic.

Photo: agri.ee

The same study showed that 38% of professional beekeepers in Estonia had faced a loss of bee colonies due to pesticides.

Another study, by Risto Raimets from the Estonian University of Life Sciences, shows that this

damage does not always come from insecticides used by apiculturists (commonly used to combat the Varroa destructor mite, for example); but rather, it can unintentionally come from plants that bees visit or it can

A story of…

United States, and the latter was arrested in 1947 and sent to a prison camp somewhere in Arkhan­ gelsk. After the war he managed to go to the US and joined his brother there. Their sister, Julie, 43, was deported the same night on March 25th, 1949, when the soldiers came after my mom as well. My grandfather “was lucky to die” before deportations, in January 1949, as my mother would put it, otherwise he would have died in a deportation train, as he was a 79-year-old sick man.”

Madli explains that her mother was the youngest one in her family and she was left all alone in the country after that operation.

“I think it was the reason she decided to have a child. I was born 1.5 years later.” According to her, if her mother did not manage to survive the deportation operation, she would not have been able to send food and parcels to her brothers in the camp and to her sister in Siberia, which saved their lives.

After Stalin’s death in 1953, Madli’s aunt was allowed to leave Siberia in autumn 1956 but she could not immediately return to Estonia, as she had no money to buy a train ticket.

“It was so weird. A free person could not come back home because she had no money, so my mother sent her some money for the ticket. Those times no one had money in Siberia. If people needed some food or products, they were growing them or exchanging what they had with the others. As I have

(Continued from page 11)

years old. The soldiers started to ask for Salme but the widow told them she was not at home.

The soldiers searched the house and went up to the attic door.

They wanted to see what was inside. According to Madli, Johannes realized that Salme was hiding there but he told the soldiers there was nothing inside. When asked to open it, the landlord agreed but asked some time to go downstairs and find the key. The soldiers thought that if the attic was closed and the key was downstairs, there was nobody there and left ­without searching it.

“My mother was working for the Academy of Science then, with other Estonians, grown up in the prewar Estonia. She went to her chief, told him what happened, adding she needed to leave the city immediately. She was given a fictitious vacation document to Tartu but in reality she went near Tallinn to her ­uncle and was hiding there for a while. The soldiers once again went to her flat in Tallinn at midday, but saw she was not there and they never showed up again.

As we learned later, the soldiers were gathering people ­ during that operation for four days. My mother told me that her two brothers Julius Velland and Johannes Vitismann were in the German army, in order not to let the Red Army enter Estonia. The first one managed to run away and escaped to the

Action will be needed for Estonian and Canadian beekeepers to protect their colonies from damaging elements, but for those outside of the industry, the best bet would be to plant flowers that are native to your area for wild bees. You can even build “bee hotels” to accommodate wild bees. That way, we can enjoy pure honey as well as safeguarding the health of crops that are pollinated by wild bees, for the benefit of our own beehive, so to speak!

read in the letters of my aunt to my mother, it was in November 1956 when she took a train and came to our place. I was six then. Julie was sleeping in the room of Aunt Härmi because our room was only 9 square meters, as I said and no one gave her back her own flat where she lived before the deportation. Few years after, when my mom got a flat through her work, my aunt moved to our small room.”

1949 deportation operation, called “Priboi” (Coastal Surf) was planned by Soviet Security officials for three months and it aimed at deportation, intimidation and Sovietization of the residents of Baltic States. The Secret Service gathered all information about the people ­ that were aimed, mainly ­dividing them into three groups.

The first group were “kulaks” who were peasants wealthy enough to own a farm and hire labor. Madli’s grandfather was included in this category. The second group were Forest Brothers, partisans who waged guerrilla warfare against Soviet rule during the Soviet invasion and occupation of the Baltic states, and the third group were so called “nationalists” involved in some movements. As a result of the “Priboi” operation, 20,713 people were deported from Estonia and in total, 94,779 people were deported from Lithuania, Latvia and Estonia. Over 70% of the depor­ tees were women and children under the age of 16.

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

13

Why is the marriage referendum needed?

Tõnis Saarts, ­­political ­scientist, ERR

mantling the coalition. This means that adaptation is in ­order instead.

sidential elections and the question of the study language of Russian schools.

The coalition will have to decide this fall what to do with the referendum set to be held at the same time as local government council elections next year. The fact that a con­ sultative referendum will not change anything right away does not mean the subject matter is unimportant, Tõnis Saarts says in Vikerraadio’s daily comment.

A referendum to decide whether to define marriage in the constitution as being pos­ sible only between a man and a woman or whether to stick with the current phrasing that allows for more tolerant interpretations.

The important thing to know is that the outcome of the re­ ferendum will not immediately amend the constitution as the legislator is free to consider the results of consultative referendums just as it is free to ignore them.

Looking at the situation today, the latter possibility seems more likely. Even if the people support changing the consti­ tution, it is highly doubtful twothirds of the current Riigikogu would support such an amendment.

Center and Isamaa have two options, broadly speaking. They can either refrain from getting involved and allow EKRE to have its referendum or raise parallel topics and compete with the national conservatives on their own turf, so to speak.

The first could be just what the doctor ordered for Center and constitute good timing with presidential elections to take place before local elections, with how Estonians should elect their president still very much a hot topic in society.

Important nonetheless The fact that a consultative referendum won’t necessarily change anything right away does not make it unimportant. It is likely that the referendum will take up a lot of airtime meant for local elections and ensure its pioneer, the Con­ ser­ vative People’s Party (EKRE), a lot of attention and amplification.

This is clearly a problem for EKRE’s competitors, especially its coalition partners. Because holding the referendum is included in the coalition agreement, Isamaa and the Center Party will likely not be able to get out of it without dis­

Medical mishaps…

(Continued from page 12)

However, if not done right, exsanguination, meaning bleeding to death, resulted. Thanks to Galen’s theory, doctors literally killed millions. For over a thousand years. From emperors to kings. The more eminent the sufferer, the more likely he was to demand this approach. A professional slaughter, if you will.

The poor, unable to afford doctors, but aware of the treatment, turned to barbers. Re­ member the fictional Sweeney Todd? Some barbers actually relished this task. Others used leeches to deal with humours.

Now that bankers have taken over from barbers in cut-throat actions, is it any wonder that

The first option would make sense should Isamaa and Center be fairly confident in their abi­ lity to advertise their agendas in the election situation despite EKRE’s referendum. It is probably held likely that the ­ post-coronavirus economic crisis will take precedence over more emotional marriage-related ­topics by the time of elections.

However, should the other ruling parties doubt their campaigning proficiency in terms of competing with the EKRE referendum, the option to play ­ ball will be chosen instead.

Topics put up for referendum should be proportional to the question EKRE seeks to ask – have to do with the constitution or have social significance. I’m sure inspiration could be found from the recent referendum in Russia.

Why couldn’t the Center Party suggest including pension hikes in the constitution – a perfectly good idea, looking at their voter base and public communication. Or why couldn’t Isamaa demand the constitution include a sentence along the lines of: “Children are our future and need comprehensive support!”? Dare you say you stand opposed to the well-being of the elderly and a bright future for children? I don’t think so…

Jokes aside, matters put up for referendum need to be black and white, able to mobilize and polarize voters. Only questions that meet these criteria could realistically compete with ­ EKRE’s marriage campaign. I would speculate and offer up two possible topics: direct pre­

our bad humour is magnified any time that we need a cash infusion, rather than a blood transfer?

Paracelsus was a genuine quack. While Galen actually was highly educated, Paracelsus was vain and insufferable. For example. He prescribed magnetism, rather than blood-letting to draw things back into the body. Such as tumours, either cancerous or benign. A goiter is an abnormal enlargement of the thyroid gland – very visible, situated on your neck as it is. ­ Pretty unsightly and cause for real concern. The patient was to swallow a powdered magnet and a poultice of iron filings was placed on the outside of the body, on top of the tumour.

When the magnet filings

Boris Auksmann (1927–2020)

The Estonian community in Los Angeles is built upon the Because EKRE have voiced work of the generations that support for direct elections, it came before us, those whose would place them in an awk- work was dedicated to pre­ ward position in terms of which serving our language and cul­ topic to emphasize in their cam- ture in this place far from our paign. The downside of opting homeland. On September 2, for this topic is the fact that it’s we lost Boris Auksmann, not very polarizing, with whose hand was in practically various surveys suggesting 80- everything Estonians did and ­ 90 percent of people are in have done in Southern Cali­ ­favor of direct presidential elec- for­nia. tions.

Boris Auksmann is probably Going after the study lan- the most intelligent person guage in Russian schools would whom I have ever met. He fit the bill for Isamaa and make earned a PhD in engineering, it possible to hijack opposition held a teaching position at the leader the Reform Party’s California Institute of Tech­ no­ ­favorite topic. A referendum on logy (CalTech), then later education would also save Cen­ worked as a court expert on ter from having to figure out a ­ accident reconstructions. He way to bring Russian voters to loved talking about – and he the ballot boxes on election day. loved to talk – how he irritated The downside is the risk of attorneys by using a slide rule rapidly switching Russian and not a calculator on the schools to teaching in Estonian ­witness stand and how lawyers being the outcome of the re­ insisted they have access to his ferendum. However, vague “other” documents. As Boris phrasing and an even vaguer made clear, the client bought temporal outlook would likely his expert report, so there were no other papers because everysolve that also for Center… thing was in the report.

And this brings us to a far Boris was on the board of more fundamental question: ­directors for the Estonian House why do we need such referenfor about (only?) a half-century. dums at all? We know that the When the Estonian House current Riigikogu will not be underwent a major renovation ­ able to agree on changing the (after purchase of the adjacent definition of marriage or on properties where the parking lot presidential direct elections. sits today), he showed that he Just as we know that the current was hardly just a professorial coalition will not be switching thinker; he was a doer. He had Russian schools to Estonian that Midas touch as a guy who study in expedited procedure. could do anything or fix anyIs the planned referendum thing. Need a pipe to be fixed? merely a campaign tool, an Ask Boris. Why isn’t there any attempt to defeat the people’s current in this outlet? Let Boris ­ expectations or the first promis- look at it. Hey Boris: does this ing sapling of direct demo­ flooring look right? The answer cracy? Every voter must find was usually no, so he would their own answer. take over to correct it. It shouldn’t be surprising that he loved to work with his hands.

When he was putting himself through university, he also worked as a lumberjack, and ­travelled through the system to loved to talk about those lumthe tumour they would draw the berjack breakfast spreads. filings, thus pulling the tumour Boris was on the board of back inside the body. What candirectors of the Estonian ­ not be seen cannot ail you, was Society of LA for (just!) 40 the thought. Did it work? No. years. Before Estonia regained Consider the difficulty that independence, the Society had a modern medicine is having in “Foreign Action Fund” that dealing with the corona virus, ­ provided resources for various proving yet again, that the political activities that we en­human body is still a mystery – gaged in until the fund was why are some autoimmune, ­ liquidated after 1991. The others not? What are the pre-­ ­ ­ closing comments at Estonian existing conditions that lead to Independence Day were redeath? Well, certainly, in the served for Boris. As examples opinion of this scribe, a vital for those who do not remember prescription at any time is a or do not know, there was a sense of humour, of the make- ­ radio series that introduced me-laugh kind. Or ice cream. Estonia to listeners and we also You know, provided by the picketed in front of a Soviet Good Humor™ man. Geez ­ exhibition that was at the LA Louise, sometimes a sneeze is Convention Center in 1978. The just a sneeze. TÕNU NAELAPEA fund helped cover costs of such

activities.

Boris and his wife Asta were always regulars at the Estonian Lutheran Church, and of course, in its leadership. But more than that, they were anywhere and everywhere that any Estonian event was going on, be it a musical performance, play, ­ some presentation by a scholar, the Estonian Kitchen, choir concerts, Christmas parties, the Jaani evening on the parking lot, everywhere. It was odd when Boris and Asta did not come to an event. He was a member of the Estonian acade­ mic organization Korp! Rotalia and members will recall that he always insisted that the rapiers (used for ceremonial purposes) stay sharpened. They were also folk dancers, which was not only fun but also good training to stay fit, which Boris did for 93 years.

Probably my best memories of Boris are from the times that the Sauna Club was in operation.

There was a Finnish sauna in Burbank, then later, members would come to my parents’ house nearby to talk, argue, and carry on, all at top volume. But the talking started in the sauna too. In part, the club disbanded when the new Finnish owners wanted the men to stay quiet because the sauna had been turned into a “spa.” Said Boris: “What spa? Dammit! This is a sauna!” One evening, there was a guy already sitting there when they stepped into the sauna.

Boris sat next to him. “Hi! I’m John.” He shook his hand and said, “I am Boris.” It was actor John Travolta.

All of life’s problems would be resolved by the Sauna Club.

For example, car repair was a major theme (my car broke down a lot back then), we got advice how to wash windows (Boris’ suggestion: Coca-Cola), and of course food and drink were major themes. There are a lot of fond memories, too many to name here. One that I used recently comes to mind. Boris insisted that vodka distilled from potatoes was the purest and if you drank that, you would never get a headache.

Well, you know, it’s probably not the potatoes; any vodka in sufficient quantity will affect your health.

Deepest sympathies to his wife, Asta. Our generation is thankful for all the effort and hard work put in by those dedicated to holding our little ­ Estonian community together.

Rest in peace, Boris.

EDGAR KASKLA Estonian Society of Los Angeles

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

14

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Pilk minevikku

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

EÜEga Pärnumaal

ENN HALLIK

Autoralli MM-i Eesti etapp lõppes Ott Tänaku võiduga!

Reede õhtust pühapäeva pä­ ­ rast­lõunani elas Eesti ootuses, et Ott Tänak ja Martin Järveoja triumfeerivad ralli MM-i ajaloo esimesel Eesti pinnal peetud etapil. Ja Ott ning Martin võitsidki!

Aga alustagem rõõmusõnumit kaugemalt. Üleilmne koroonapandeemia kustutas vaevu alata jõudnud ralli MM-i ka­ lendrist rida etappe ja mängis seni uskumatuna tundunud võimaluse Eesti autospordi eestvedajate õuele. Kahe kuuga tehti endise ralliässa Urmo Aava juhtimisel ja Eesti riigi ­rahatoel ära imeteldav töö ja nii saidki 2019. aastast maailma­ meistri tiitlit kandvad Tänak ning Järveoja näidata kodupublikule oma kunsti Tartumaa ja Lõuna-Eesti tavaliselt tolma­ vatel, seekord küll vihmast ­ülilibedatel kruusateedel.

Kui suured riigid viivad ka suuri võistlusi teinekord läbi küll rahakalt, aga tuima näoga „teeme ära“, siis väikeriik Eesti hüppas heas mõttes lausa püks­ test välja, et parim olla.

Presentatsioon algas avapeoga Tartus ERMi juures, kus olid kohal nii president Kersti Kaljulaid kui peaminister Jüri Ratas, esinesid nimekad muusikud ja näiteks hardrock-an­ sambli „Metsatöll“ võimsat muusikamürinat ilmestasid bändi kõrvale ilmunud tankid. Kõik töötas ka publikualadel (kokku müüdi 16 000 rallipassi, igasse publikualasse lasti korraga 1000 inimest ja nende liigutamine ühelt katselt teisele nii, et nad viirust vältides võimalikult vähe omavahel kohtuks, oli enam mitte logistika, vaid lausa ristsõnamõistatus), tasemel oli turvateenistus ja kõik muu.

Võib arvata, et Eesti on 2021 MM-rallide korraldajaks üks kindel pretendent.

Aga nüüd lõpuks võistluse juurde. 60 MM-etapil startinud ekipaažist oli koguni 14 Eesti lipu värvidega, aga enim elati mõistagi kaasa F1-ga võrrelda­ vas WRC-klassis sõitnud Täna­ kule-Järveojale. Tänak võitis reedehommikuse testikatse ja oli õhtul lühikesel avakatsel kolmas. Otsustava töö tegid Ott ja Martin ära ralli pikimal päeval laupäeval, kui võitsid kümnest kiiruskatsest kolm ja edestasid õhtule minnes samuti Hyundail sõitvat tiimikaaslast Craig Breeni 11,7 ning kuuekordset maailmameistrit Sebas­ tien Ogieri (Toyota) 28,7 sekundiga.

Pühapäeval Tänak enam ülimalt ei riskeerinud, pigem hoi­ dis liidrina olukorda kontrolli all. Katsevõite enam ei tulnud, aga Eesti esimese MM-ralli võitsid nad kindlalt. Nii sai Eestist 33 riik, kes autoralli MMi võõrustanud, ka oli see Tänakule ja Järveojale esimene etapivõit Hyundai roolis. Kokku oli see kodutanumal saadu

Tänakule 13. MM-etapp võita.

Ralli MMi, mis jätkub kahe nädala pärast Türgis, juhib 79 punkti kogunud prantslane Sebastien Ogier, järgneb 70 punktiga britt Elfyn Evans (Toyota), viiendalt kohalt tõusis kolmandaks Tänak, kel on nüüd tabelis 66 punkti.

• Ameerika lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses põhitabelisse kaks eestlannat. Kaia Kanepi (WTA 100.) kohtus avaringis Katerina Siniakovaga (WTA 54.) ja purustas vastase vähem kui tunniga 6:1, 6:2.

Teises ringis tuli vastu tunees­ lanna Ons Jabeur, kellele Kaia kaotas 6:7, 0:6.

Anett Kontaveit (WTA 21.) võitis avaringis Danielle Col­ linsi (WTA 55.) 5:7, 6:2, 6:2, teises ringis Kaja Juvani (WTA 113.) 6:4, 6:1 ja kolmandas ringis Magda Linette (WTA 37.) 6:3, 6:2. Kaheksandik­ finaalis mängis Kontaveit kuna­ gise maailma esireketi jaapanlanna Naomi Osakaga (praegu WTA 9.) ja kaotas 3:6, 4:6.

• Eesti jalgpallimeeskond alustas uut UEFA rahvuste liiga oma tasandi alagruppi kodus Gruusia vastu ja kaotas 0:1.

Mäng, mis pidi olema peatree­ ner Karel Voolaidi lootusrikaste sõnade järel sulam kogenud meeste tarkusest ja uute koon­ dislaste nooruslikest võimetest ning uljusest, ei kannatanud publikult mingit kriitikat. Gru­ siinid domineerisid kogu mängu, olid igas situatsioonis eestlastest sammu võrra hakkajamad, suutsid teha Eesti puurile kümme pealelööki, samas kui eestlased said vastase värava suunas hakkama vaid kolme löögiga, ja lõpuks kostitasid külalised eestlasi ka väravaga. Järgmiseks mängis Eesti rahvuste liiga kohtumise 9. septembril Jere­ vanis sama keevaliste armeenlastega ja kaotati 0:2. Neljas meeskond selles grupis on Põhja-Makdedoonia, kellega kohtutakse kevadel.

Eesti jalgpalli rahvusmeekond pole üheksas viimases mängus võidurõõmu maitsnud, kuues viimases kohtumises ei ole suudetud ka ühtki väravat lüüa.

Koroonaviiruse (mis mujalt sisse tooduna ja süüdimatute inimeste levitatuna teise lainena taas pead tõstab) kiuste korraldatakse Eestis siiski suuri spordivõistlusi. Tallinna maraton, kus mullu kahel päeval jooksis erinevatel distantsidel 20 000 inimest, on küll virtuaalne, aga suur triatlonivõistlus Ironman 70.3 tehti siiski nii-öelda hammas hamba vastu. Mitmest tuhandest osalejast läksid meeste ja naiste võidud Taani ning Suurbritanniasse, eestlaste pa­ rim oli naiste seas kolmanda koha teeninud Kaidi Kivioja.

ENN HALLIK

Filateelia. Uus mark

WRC Rally Estonia margiplokk Eestis sõideti 4.-6. sep­tembrini esmakordselt FIA WRC auto­ ralli maailmameistrivõistluste etapp. Suur­võist­luse Rally Estonia 2020 auks anti välja margiplokk, mille kujundas Indrek Ilves ja mis on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. WRC Rally Estonia on esmakordselt Eestis toimuv FIA WRC autoralli maailma­ meistrivõistluste etapp, mis sõideti Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel. WRC autoralli maailmameistrivõistlused jätkusid Ees­ tis pärast koroonapandeemiast tingitud poole aasta pikkust pausi.

Eesti on maailmas 33. riik, mis võõrustab WRC autoralli maailmameistrivõistlusi.

Margiplokil on kujutatud 2019. autoralli maailmameist­ reid Ott Tänakut ja Martin Järveoja ning nende ralliautot Toyota Yaris WRC, millega võideti eelmisel aastal peetud Rally Estonia. Esimese päeva ümbrikul on kujutatud eelmisel aastal Rally Estonia 5. koha saavu­ tanud Craig Breeni ja Paul Nagle’i ning nende Hyundai i20 WRC ralliautot. Sarnase autoga kihutavad tänavu ka Tänak/ Järveoja.

Fotod on tehtud eelmise aasta Rally Estonial. Margiploki foto autor on lätlane Gatis Smudzis ja ümbriku foto autor Jaanus Ree. (Allikas: Omniva)

S P ORT

Eesti kurlingunaiskond pääses esmakordselt MM-ile Maailma kurlinguföderat­sioon teatas alanud kurlinguhooajal viie võistluse tü­ histamisest, kaasa arvatud maail­ma­meist­ rivõistluste va­­lik­turniir, mis tagab esmakordselt Eesti nais­ konnale koha 2021. a MM-il.

Seoses maailmameistrivõistluste valikturniiri ära jäämisega pääseb võistlusele 11 eelmise hooaja tugevaimat kurlinguriiki üle maailma ning Eesti naiskonnale tagab pääsu Euroopa meist­rivõistlustel saavutatud kaheksas koht.

Otsus tagab Eestile koha ka 2021. a taliolümpiamängude kva­lifikatsiooniturniiril, mis peaks toimuma detsembris 2021. Kvalifikatsiooniturniiril selguvad riigid, kes pääsevad 2022. a Pekingi taliolümpia­ mängudele.

Maailmameistrivõistlused kur­ lingus toimuvad praeguse plaani kohaselt 20.-28. märtsil 2021. a Šveitsis Schaffhausenis.

(ERR/EE)

1990. aasta suvi avas mulle Eestimaa. Pärast seda, kui aasta varem Meie Elu kirja­ saatjana Ülemaailmsetel Eesti Noorte Päevadel sai tutvust tehtud Noorte Hääle pea­ toime­ taja Margus Metsa ja tipp-ajakirjanikega nagu Too­ mas Sildam, Ainar Ruussaar.

Tartu Edasi juures Tiit Pruu­ liga. Mõnedega on sõprus ja kontakt tänaseni. Nii Mets kui Sildam on meie majas ööma­ jal olnud, Toomas mitmel ­korral.

Sain Margusele augu pähe rääkida, et saada Päe­ valehes, tolle aasta veebruarist ajalehe uus nimi, poole kohaga tööle.

Mis õigemini oli veerand kohta, kuna kuritarvitasin Eesti suve.

Olen rublades palka saanud ja Brežnevi pakkidele lootnud ja saanud, mis oli teretulnud, kuna vahel kere oli päris hele, kuna poeletid olid tühjad. Ajakirjan­ duslik töö, eriti koos Sildamiga, viis mitmesse huvitavasse kohta ja olukorda. Kuid ehk meeldejäävaim nädal oli Eesti Üli­ õpilaste Ehitusmale­ vaga (EÜE) seotud.

Maailm, eriti Eesti on väike.

EÜE Viljandi komandöriga sel suvel oli juba ühendus. Tema isa oli mu isa klassivend Wabariigi aegu. Ta tädi Torontos mu ema parimaid sõbrannasid. Torontos kohtasimegi 1989. a. novembris ja oli üsna loomulik, et ta kutsus mind kaasa maleva tegevusega tutvuma. Sellest suvest pidi kunagi Meie Elusse sari tulema, aga oma elu oskas aega hõivata.

Vana Ladaga sai tolmuseid teid sõidetud objektist objektini.

EÜEs oli nii, et päeval rühmad tööd, õhtul naudid elu. Seda nägin oma silmaga. Pärnumaalt on võrratud mälestused. Kogu Eesti on kaunis, kuid Pärnumaa on oma laante, soode ja pika mererannaga ainulaadselt võluv.

Ning seal küsiti esimest korda sosistades minu kohta – mis mees see on? Kuulsin aga pealt.

Mida komandör Vahur asus aa­ sides kuritarvitama. Üliõpilased ei saanud aru, kuidas neist küm-

Pöördumises ROKile nõuatakse Hiinalt olümpiamängude korraldusõiguse äravõtmist Üle 160 inimõiguslaste organi­ satsiooni edastasid sel nädalal Rahvusvahelisele Olümpia­ komiteele (ROK) ühise pöör­ dumise, milles paluvad Hiina inimõiguste rikkumiste valgu­ ses kaaluda Pekingi 2022. a taliolümpia korraldusõigusest ilmajätmist ja alternatiivse korraldaja leidmist.

Pöördumises juhitakse tähe­ le­panu moslemitest rahvusväh­e­ muse uiguuride rõhumisele Hiina Xinjiangi provintsis ning uuele vastuolulisele Hongkongi julgeolekuseadusele, mille kat-

Nr. 36

mekond aastat vanem inimene sai näiteks helde käega preservatiive jagada. Keeleliselt ikka selgelt eestlane, aga kus kan­ dist? Ei Vahur reetnud, ei mina kuulutanud. Kuid oma PõhjaAmeerika tausta ja mis salata, Lõuna-Eestist päritud kumma­ lise naljasoonega, paistsin natuke rohkem silma, kui ehk oleks ­pidanud.

Pärnu linn oli komandöri kohustusi täitval ringreisil Pärnu­ maa esimese õhtu ööbimispaik.

Tollal tegin vahel piipu – päris piipu hollandi tubakaga, mida mõlemaid ju harva nähti.

EÜEkad ehk polnudki näinud ega haistnud. USA dollarite vahetamine paljudeks rubladeks lubas mul helde käega õlled välja teha, korralik pidu sai pandud. Jälle päriti, mis mees see on. Ja kui öömajja jõudsime palaval õhtul, pidasin normaalseks teha vanas puulobudikus aknad lahti enne sängi minekut. Hom­ mikul ehmatati.

Olime esimesel korrusel, otse tänava kõrval. Teatati, et me just parimas Pärnu linnaosas ei olnud ja see avatud aken oleks mõnel pätile olnud kohe küllakutseks. Kui­ das võisin teada?

Samuti ei soovitatud mul üksi liikuda. Venelasi, eriti kriminaalsest elemendist, olevat suviti toona ­palju tänavatel, mul aga seda keelt ei olnud ja see oleks mind paljastanud kui välismaalast, õnnetute tulemustega.

Midagi aga ei juhtunud.

Pisut lõhkuva peaga oli suund Audru poole. EÜEkad olid tööl sealses karusloomakasvanduses, valasid puuridele betoonist põrandaid. Tegevus oli usin, aga kuna komandör oli kohal, siis tuli ka suhelda. Üks noor neiu arvas, et olen osa staabist, küsis mu käest, kus kohast ta maleva maika-särgi saaks. Mina koorisin oma seljast kohe ja andsin üle. Jahmunud kaunitar jäi tummaks, eriti kui ütlesin, et see on suht-puhas, alles hommikul ­selga saadud, higistanud eriti ei ole. Vahur ainult muigas. Ju ­autos neid oli, aga…

Päev lõppes Valgerannas, päikeseloojang, selline nagu ta juulis on, Pärnu lahe ääres kesvamärjukest nautides, oli erakordne elamus. Seal läheduses oli ka meie öömaja, kuid nagu (Järgneb lk. 19)

tevarjus piiratakse sealset sõna­ vabadust, demokraatlikku korda ja surutakse maha Pekingivastaseid meeleavaldusi. Tegu on seni suurima inimõiguslaste ühise pöördumisega ROK-i poole. Hiina välisministeerium on avaldust kritiseerinud, pidades seda spordi politiseeri­ miseks. ,,See on olümpiaharta põhi­ mõ­ tete vastu ja Hiina on sellisele tegutsemisele tugevalt vastu,“ ütles ministeeriumi esin­ daja Zhao Lijian ajakirjanikele.

Rahvusvahelise Olümpia­ komitee sõnul jäävad nad polii­ tiliste teemade asjus erapoo­ le­ tuks, lisades, et Hiina võimud on kinnitanud kavatsust olüm­ piaharta põhimõtetest kinni ­pidada.

Pekingi taliolümpiamängud toimuvad 2022. a veebruaris.

(ERR/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Eestis katsetatakse Kanada eeskujul uudset soo taastamise viisi

Nädala portree

Rick Roos: mees, keda erinevad huvitavad karjäärid viisid praeguse professionaalsuse juurde Rick (Riki) Roos (46) töötab eksperdina ehituskoodide, standardite ja tuleohutuse alal; tal on magistrikraad ehi­ tusfüüsikas Ryersoni Üli­ koo­ list ning ta on pikka aega töötanud firmas Rockwool, kus on teinud kiiret tõusu karjääris; tema praegune ­positsioon on Senior Manager, Codes, Standards and Fire Safety. Hiljuti valiti ta Fire Safe North America presiden­ diks ja tema professionaalne töö hõlmab mitte ainult Kanadat, vaid tervet PõhjaAmeerikat. Ta on paljude ­projektide autor ja juht ning ta on andnud välja mitmeid erialaseid publikatsioone.

See pole aga alati olnud tema töö: Rick on oma elus teeninud leiba mitmel erineval alal, olles töötanud nii muusiku, ehitaja kui õpetajana ja teinud elus suuri karjäärimuutusi. Ta rääkis heal meelel Eesti Elule oma töödest ja tegemistest.

Rick ehk Riki, nagu teda lapsest saadik kutsuti, sündis ­ Torontos dr. Jaan Roosi ja Reet Roosi perre kolmanda ja noorima lapsena. Ta on olnud lapsest saadik aktiivne eesti ühiskonnas: mängis väikeses perekonnaan­ samblis, käis eesti koolis, laagrites ja tegutses skautluses, saades juba 15-aastaselt skaudijuhiks. Keskkooli järgselt (kõik pere lapsed käisid prantsuse koolis) läks ta õppima kolled­ žisse, kus valis oma erialaks tool and die making ja töötas hiljem Toronto Ülikooli juures keemiaosakonnas teaduslikke aparaate ehitades, õppides ka töövahendite disaini. Mõne aja pärast otsustas ta minna Lake­ headi Ülikooli õppima mehaani­ kainseneri ala. Siis aga muutis suunda ja siirdus muusikaõpin­ gutele, saades Yorki Ülikoolist bakalaureusekraadi heliloomingu alal 2005.a.

Järgnevalt õpetas ta muusikat (klaver, laul, kitarr, helilooming, improvisatsioon), leiutades samal ajal viise, kuidas saab taimeõlisid kasutades muuta diiselmootorit. Selleks käis ta ­

Rick Roos

mööda restorane, et järelejää­ nud õli saada ja töötas välja ühe süsteemi. Õli vedamiseks kasutas ta veoautot, mida kasutas ka muudeks töödeks, tehes samas renoveerimis- ja ehitustöid – seega tegutsedes kolmes ametis korraga.

Ehitustöö, nagu ta ütleb, oli raske nii füüsiliselt kui vaimselt, äri oli väga keeruline. Ja kord ühel katusel istudes leidis Rick, et peab tegema midagi muud. Peab panema kokku kõik need asjad, mis teda huvitavad: muusika, kunst, ehitus… Võiks õppida näiteks arhitektuuri, aga see võtaks kümme aastat, et teha kõik eksamid ja saavutada litsents.

Siiski leidis Rick, et uus eriala peaks olema ehitusega ­ seotud ja ta jõudis ehitusfüüsika juurde, minnes taas kooli ja saavutades Ryersoni Ülikoolist magistrikraadi ehitusteaduses 2011.a.

Ricki sõnul on ehitusfüüsika eriala eriti arenema hakanud alates 1960-ndatest aastatest, hõlmates enda alla soojuse, õhu liikumise, niiskuse kontrolli, kütte, õhujahutuse ja niiskusega seonduvat – et hooned oleks õhukindlad, energiasäästlikud, hea ventilatsiooniga jne. Kui neid asju ei tehta õigesti, võib inimestel esineda niiskuse ja hallitusega seotud terviseprobleeme. Varasematel aegadel polnud see probleemiks, kuna ­ niiskus kuivas hoone sees ära, sest polnud tänapäevast isolatsiooni; kui aga muutusid ehitusmaterjalid, võis see põhjus­ tada hallitust. Niisugune teemavaldkond ongi see, millega Rick nüüd juba aastaid tegeleb.

Ta on siiani tänulik ehitusfüüsika professorile Christopher Timuskile, kes kutsus teda õpetama George Brown Col­ lege’isse ehitusfüüsikat, mida Rick tegi rõõmuga mitu aastat.

Hiljem, kui olukorrad muutusid ja temal kui õpetajal pidi olema erialane doktorikraad, otsustas Rick seda mitte omandama minna, aga siirdus õpetamis­ töölt edasi, olles tänulik selle huvitava võimaluse eest.

Järgmiseks töökohaks sai Rockwool, kus ta töötab kuni tänaseni ja on teinud kiiret karjääri: olles alustanud tehnilises ametis, liikus ta peatselt edasi tule ja akustika uuringute ja arengu peale ning sealt edasi re­ gulatsioonide valdkonna juurde, saades spetsialistiks ja töötades praegu Senior Manager, Codes, Standards and Fire Safety ametikohal. See töö hõlmab tegelemist ehituskoodide (building code) ja standarditega, mida tuleb ehitusel järgida, olgu selleks mõni paarikümnekorruseline hoone suurlinnas või talumaja põllu peal. Kõik ehitusega seon-

15

Rick koos perega.

duv on reguleeritud ja see on väga tehniline. Rick toob näitena ühe koridoriseina korterimajas, mis on samal ajal kellegi elutoa sein – kuidas seda ehitada, et see oleks tulekindel.

Niisuguste reeglite ignoreerimisel võivad juhtuda suured, paljusid elusid nõudvad õnnetused.

Ricki sõnul on see pidevalt uuenev ala, kuna uusi ehitusmaterjale tuleb kogu aeg juurde, tekivad uued tuleohutuse küsimused jm. Ta töötab standar­ ditega, et töötada välja paremaid testimisvõimalusi jm. Töö nõuab ka sageli reisimist, koosolekutel käimist, aruteludel ja foorumitel osalemist jm. Töö ei ole sugugi kella 9-5-ni, vaid jätkub sageli ka õhtutundidel ja nädalalõppudel.

Foto: Michelle Quance

Rick on abielus Katriniga, kes on pärit Eestist ja elanud mitmel erineval maal; tal on ­advokaadi haridus, ent Torontos läks ta õppima Human Re­ sources eriala ning töötab nüüd ühe start-up firma juures. Peale huvitavat ja mitmekülgset karjääri valis Katrin oma elupai­ gaks just Toronto, kuna siin asus üks väheseid koole maailmas, kus teda huvitavat eriala õpetati. Rickiga nad Torontos ka kohtusid, abiellusid ja praegu on neil 2,5aastane poeg Julius, kes juba Eesti ühiskonnas kaasa lööb, olles käinud eesti lasteaia mudilaste grupis.

Pere veedab rõõmuga aega ka Kotkajärve suvilas, milleks tänavune suvi on häid võimalusi pakkunud.

KAIRE TENSUDA

Muinsuskaitse­päeva­del tutvustatakse Eesti koolimaju Sel nädalal peetakse Eestis Muinsuskaitsepäevi. Sündmus avati näitusega „Koolimaja.

Kooliks ehitatud hooned Eestis 19. ja 20. sajandil“, mis on esimene tervikülevaade Eesti kooliarhitektuurist selle algusaegadest kuni tänapäe­ vani. Näitust saab virtuaalselt külastada Muinsuskaitse­päe­ vade kodulehel www.muinsus­ kaitsepaevad.ee.

Näituse idee autori ja Muin­ suskaitsepäevade koordinaatori Madle Lippuse sõnul ei ole

n­ äitus ammendav ülevaade, aga heidab esmase pilgu kooliarhitektuuri kujunemisloole ja erinevate perioodide koolihoonete tüpoloogiatele. Näituse koostamisel arvestati ka piirkondliku kaetusega ja nii jagunevad näitusele valitud 68 koolihoonet maakondade vahel võrdselt, erandiks on rohkemate hoonetega esindatud Tallinn ja Tartu.

Näituse kuraatorid on Sandra Mälk, Hanno Talving ja Oliver Orro.

RMK (riigimetsa majanda­ mise keskus) koostöös Tartu ülikooliga katsetab soo taasta­ misel mehhaniseeritud tur­ basammalde külvi. Tegu on uudse taastamisviisiga, mida varem pole Eestis rakendatud. Üks katsealasid on Maima endine turbakaevandusala Põhja-Pärnumaa vallas. ,,Varem on Eestis turbasamb­ lakülvi katsetatud käsitsi väikestel proovialadel. Kanada eeskujul katsetame Eestis esi­ mest korda soodele iseloomu­ liku turbasamblavaiba taastu­ mise kiirendamiseks turbasambla mehhaniseeritud külvi, mis tähendab, et kämblasuurused turbasambla fragmendid laota­ takse masinaga ühtlaselt maa­ pinnale ja kaetakse niiskuse hoidmiseks põhuga. Seejärel tõstetakse alal veetase turba­ sammalde kasvamiseks piisa­ vale kõrgusele,“ selgitas RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi.

RMK teatel on Eestis 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid, mis on taimestikuta ja äärmiselt tule­ohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Selleks et ­endistel turbakaevandusaladel käivituksid looduslikud taastu­ misprotsessid, katsetabki RMK koos teadlastega nende taastamisel eri meetodeid.

Metoodikate edukuse katse­ tamiseks on Maima jääksoo jagatud 15 alaks: 12 alal proo­ vitakse eri taastamisviise ja kolm on jäetud kontrollaladeks, kus taastamistöid ei tehta. Nii saadakse infot, mille najal tulevikus soode taastamise metoo­ dika valikul teadlikumaid otsuseid teha. (PPM/EE)

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­ kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­ päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­ tutega!

Seoses eriolukorraga on raamatu­ kogu ajutiselt suletud.

Ehin, Kristiina. Aga armastusel on metsalinnu süda. Kristiina Ehin, 2018

Osa inimesi on nagu metsalinnud, kes otsivad varjulist ­ paika, hoiavad ja armastavad, teised on aga nagu tuuli trotsi­ vad merelinnud, kes loovad oma maailma, olgu või veeuputus. Ent ainult üksikud meist on vabad ja vabad on enamasti üksikud ...

Kristiina Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. Raa­ matus mõtestab autor oma ainukordset elukogemust keset aja­ voolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.

16

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Vajame väärikuse…

(Algus lk. 5)

gus: lugupeetud Paula Palmeos oli õppinud Ungaris ungari keelt 1930. aastatel, aga 1970. aastateks olid mitmed toona viisakad väljendid muutunud ­ tänavakeelseks, madalastiilseks.

Küsin, kas ja kus on see kirjutamata, eetiline piir täna ­ Eestis, kus sõna olla teatavasti väga vaba? Kas nii vaba, et kõik võivad avalikus ruumis sõimata kõiki vabalt valitud roppustega, ilma et neile saaks osaks avalikkuse hukkamõist või pahameel? Et lausa kiidetakse uut sõimukultuuri takka (á la ,,jäägu meile kunstiinimesed, kes võivad teisi p-i saata“; „vuntsid langevad, patsid tõusevad“, tore „provokatsioon“ jne)? Et tahetakse kõige kõrgemal tasemel autasustada avaliku ruumi üht kõige silmapaistvamat verbaalset vägivallatsejat, kuigi taoline sõim on ja jääb sisuliselt vägivallaks mitte ai­ ­ nult kirjutamata, vaid ka kirjutatud reeglite ehk seadusandluse silmis. Et võib vabalt astuda meie rahvuspühal presidendi enda kutsel kõnepulti ja süüdistada vabaduse pidupäeval kogu eesti rahvast kümnes surmapatus?

Kui meie eesmärgiks on harmooniline, avatud ja empaati­ line ühiskond, st sotsiaalselt ­sidus, ühiskondlikult rikka kapitaliga Eesti, siis pole suvaline roppsõim ega umbropsu, eba­ õiglaselt üldistav süüdistamine küll meile sobivad vahendid selle ühise sihi saavutamisel.

Vastupidi, niisugune näiline ülivabadus, (tegelikult vabaduse kuritarvitamine) lõhestab rahvast veelgi enam: Postimehe äsjane küsitlus näitaski, kuidas ­ nende hiljutiste juhtumite puhul lahvatas avalik arvamus järsult kahte lehte: kes pooldas ja plaksutas toredatele „provokatsioo­ nidele“, rahva napp enamus tundis aga vastumeelsust ning põhjendatud tunnet, et nende avalikku ühisruumi on reosta­ tud, nende väärtusi on solvatud.

Keeleteadlane Martin Ehala kirjutab oma suurepärases ko­ du­maises identiteedi-monograafias „Identiteedi märgid. Ühte­ kuuluvuse anatoomia“ (Kün­­ni­ mees, 2018), et kollektiivse identiteedi kujunemiseks on olulised tuumväärtused: „Tuum­ väärtused on ühised ehk neid teavad ja järgivad kõik kon­ k­ reetse identiteedi kandjad. Kui mingi sündmus puudutab nende tuumväärtust kas positiivselt või negatiivselt, tunnevad inimesed sama emotsiooni…“ (lk 177).

Aga kui me ei tunnegi enam sama emotsiooni? Mida see tähendab? Kas me olemegi siis enam „meie“? Ühiskonna

ühised tuumväärtused on paraku just „see liim, mis teeb võimalikuks sotsiaalse kapitali tekke“ (Martin Ehala, lk 26).

Postmodernistlik kõikelubatavus ja totaalne relativism (kõik olla suhteline!) käsikäes konserva­ tiivsete vaimupiirangutega on kindel kokteil, mida juua, kui tahame Eesti ühiskondlikku keha jätkuvalt pihustada ja ­põrmustada.

Eriti haavab meie-tunnet see, kui vastandamiste õhutamine (tihtilugu sallivuse sildi all) tundub olevat mitte ainult poliiti­ liste vastaste, vaid ka lihtsalt konkurentide ja sina-sõprade eesmärk. Miks seda tehakse?

Sest negatiivsetest kirgedest loodetakse lühiajalist kasu – poliitikas hääli, kultuuriväljal tähelepanu, hetkekuulsust. Aga pikas perspektiivis kahjustavad need „toredad provokatsioonid“ ühiskondlikku organismi, rahvuskeha nõrgeneb, jääb haigeks.

Selle üheks sümptomiks on ­madal enesehinnang, tekib tigedus, kui enam ei väärtustata ei ennast ega teisi.

Kirjutan täna välja retseptiravimi: vajame väärikuse väärtustamist!

Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad taevast kesköö aegu.

Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu.

BETTI ALVER (lõpustroof luuletusest Raugad)

Tulekahju järel majutab Kreeka migrandid laevadele Sel nädalal toimus Euroopa suurimas, Kreekas Lesbose saarel asuvas Moria põgenike­ laagris tulekahju, mille tõttu majutatakse peavarjuta jää­ nud migrandid kolmele lae­ vale.

2800 inimesele mõeldud laagris elas telkides, konteineri­ tes ja osmikutes kokku umbes 13 000 inimest, vahendas BBC. Suure tulekahju tõttu on p aljud migrandid pidanud ­ viimased ööd magama lageda taeva all teedel, väljadel ning autoparklates.

Kreeka võimud saadavad peavarjuta jäänud migrante majutama ühe parvlaeva ning ­ kaks mereväealust. Migratsioo­ ni­minis­ter Notis Mitarachi ütles, et umbes 2000 inimest majutatakse ajutiselt laevade pardale.

Umbes 400 teismelist ja last viidi lennukitega Kreeka maismaale. (ERR/EE)

Nr. 36

SURI MEIE KALLIS ÕDU JA TÄDI

Virve Mathias sündinud 26. juulil 1923 surnud 8. septembril 2020

Sügavas leinas EVI SUSAN perega ALAN perega

Puhka rahus!

Padise kloostri alt leiti hauakambrid Padise kloostris tehtud kon­ serveerimistööde käigus toi­ musid seal ka arheoloogilised väljakaevamised, mis tõid päe­ vavalgele mitmeid ajaloo­ lisi leide, nende seas näiteks hauakambreid.

Munkade ajast pärit haua­ kambrid leiti tühjana. 17. sajandi esimeses pooles kolis sinna mõisnik, kes endale barokset elamist luues lasi tõenäoliselt hauad tühjaks teha. ,,Kes ikka tahab elada magamistoas, mille põranda all on luukered,“ tõdes kloostrikompleksi juhataja Marje Kidron ERRi saates ,,Viker­ hommik“.

Klooster oli eluruumidena kasutuses umbes 300 aastat.

Kaevamistel leiti lisaks matusekohtadele ka raidkive, mõi­ saaeg­ seid põrandaplaate ja kesk­aegne munakivisillutis.

Ajaloolisi leide on võimalik ka kloostri väljapanekul näha ja infostendidelt nende kohta roh­ kemgi lugeda. Nii on külastajatel võimalik kunagist kloostrielu ise näha ja tunnetada. Huvi kloostri külastamise vastu on olnud suur – alates mai algu­ sest, kui kehtestati distantsireeglid, on paika külastanud 14 000 inimest. ,,Selliseid erilisi kohti, kus pakutakse võimalust näha kloostri sisse – olgugi et kloostriajast ju väga palju säilinud ei ole – on vähe,“ ütles Kidron. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Virve Mathias’t Südamlik kaastunne EVILE perega REET LAMBUR LIISA perega

Lahkus igavesele unele

Elsa Meier Puhka rahus, kallis Elsa

Sügavas leinas ÜLO Südamlik kaastunne PAULILE perega, LINDALE ja PEETRILE perega

Lahkus meie seast

Elsa Meier Kaastunne lähedastele EESTI KODU PERE

Lahkus armas sõber

Linda Sõmermaa Toredad mälestused Honey Harbouri päevilt Südamlik kaastunne perekonnale MIA HEINE ja LAPSED

Lahkus meile armas lauluõde

Linda Järvalt Padise kloostri õu.

Foto: K. Kiilaspea

Mälestame kurbuses VANA-ANDRESE KOGUDUSE SEGAKOOR

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

LAHKUS MINU ARMAS ABIKAASA, MEIE KALLIS ISA JA VANAISA

17

Mälestame kurbuses armast venda

Margus Tae, P. Eng.

Margus Tae

sündinud 09.04.1934 Tallinnas surnud 03.09.2020 Mississaugas

sündinud 9. aprillil 1934 Tallinnas surnud 3. septembril 2020 Torontos

Hiievana ütleks meile: ,,Täna on hingedeaeg…“ Aga vaikinud on tema hääl, mälestus vaid meile temast jääb…

Puhka rahus!

Leiname sügavas kurbuses ja armastuses

õed ENE ja MAIU vend EERO koos perekondadega

abikaasa M ILVI MARET perega RICHARD perega PAUL perega PETER perega SYLVIA perega THOMAS

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kauaaegne liige LAHKUNUD ON ÜKS TORONTO EESTI SKAUTLUSE NURGAKIVIDEST

skm. Margus

Mälestades sügavas kurbuses

Margus Tae’d

Tae

1934 – 2020

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

Mälestavad TEMA SAJAD ENDISED HUNDUPOJAD

Hiljuti Eestis avatud Ferrari esinduses on müüdud aastaplaani jagu autosid Tallinnas avati augusti keskel Ferrari esindussalong. Kahe nädalaga on seal müüdud juba viis uut Ferrarit.

Ferrari Eesti esindussalongi juhi Torsten Kihlmani sõnul läks superautode müük üle ootuste hästi käima. ,,Selle aasta eesmärk oli müüa 4–5 autot, kuid vaid kahe nädalaga osteti kaks Ferrari 812 Superfasti ja kolm Ferrari F8-t,“ ütles Kihlman. ,,Salongi avamine tekitas suure huvi ja üllatavalt palju inimesi on masinaid uudistamas käinud. Paar ostjat olid juba pikalt oma Ferrarist unistanud, aga soetati ka emotsiooni pealt – lihtsalt kohapeal tekkis huvi,“ rääkis Kihlman. Esialgsete andmete järgi jäävad kõik ostetud masinad Eesti teedele sõitma.

skm. Margus

Lahkus armas sõber

Margus Tae 1934 – 2020 Mälestavad JAAN ROOS ja MERIKE MARTIN ja FRANCES MARJA-LEENA RIKI ROOS, KATRIN – ja JULIUS

Sügav kaastunne MILVILE ja perele

Tulihingelist eestlast, armastatud hundujuhti ja head sõpra

Margus Tae’d mälestavad sügavas kurbuses REET, PAUL, ANDRES, ERIC ja KATRINA SEHR peredega EDGAR MARTEN

Mälestame kurbuses oma Hiievana

skm Margus

Tae’d

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Tae

Põhjatäht I Avaldame sügavat kaastunnet MILVILE ja MARETILE, RICHARDILE ning PAULILE perekondadega EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADAS KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga, mind pole seal, ma vaikselt ei maga.

Ma lendan koos tuultega taeva all, ma olen talvehommiku hall, Viljapõllul paistan päiksena suvel, sügisel su juurde vihmana tulen.

Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde, neid vaadates olla võid päris kindel, et laulan seal eemal koos nendega, kuid öösel muutun täheks ma. Ära seisa mu haual ja ole kurb, mind pole seal, see polnud mu surm.

Mary Elizabeth Frye

(PM/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Mälestame kurbuses kadunud skaudivenda, kauaaegset juhti KALEVI ja PÕHJAKOTKA lipkondades ja Hiievana Kotkajärvel

GAIDLIPKOND TORONTO PÕHJARADA

Kallis

Margus, elad meie südametes ILMAR PART perega UNO TAE perega TERJE SALUPUU perega TIA RUUTOPÕLD perega

18

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Lahkus armas

LIIGA VARA LAHKUS MINU KALLIS POEG

Margus Tae

Paul Kotkas

Kaastundes MILVILE perega ning MARETILE, RICKILE ja PAULILE peredega

sündinud 11. veebruaril 1964 Montrealis surnud 2. septembril 2020 Cornwallis, PA’s

Jääd meie mälestusse alati MAUREEN, ANDRES, ANNELI ja KRISTA TAMM

Mälestavad sügavas kurbuses EMA õde LIA ja pere tädi TIIU ja pere täditütar KIMBERLY ja pere abikaasa JEAN

Puhka rahus!

Lahkus kauaaegne juhatuse liige

skm. Margus

Tae

Südamlik kaastunne MILVILE, MARETILE ja RICKILE peredega

Lendas tähtede taha meie armas ristipoeg

Paul Kotkas sündinud 11. veebruaril 1964 Montrealis surnud 2. septembril 2020 USAs Avaldame siirast kaastunnet Pauli emale, tädi Tiiule ja kõikidele lähedastele Leinavad kurbuses SANNU ja ENN

TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTS JA KOTKAJÄRVE PERE

Armsat naabrit, Kotkajärve hoidjat

Margust Mälestab JÄMESÄÄRE PERE Südamlik kaastunne omastele

Foto: EE

Barclay de Tolly mausoleumi saab uue kuue Tõrva vallas Jõgeveste külas asuv Barclay de Tolly mauso­ leum saab pärast remondi- ja restaureerimistööd värskenda­ tud kuue.

Tööde raames reguleeriti hoone sisekliimat ning remonditi mausoleumi põhikorrus ja valitsejamaja ehk muuseumimaja. Töid teostab OÜ Mulgi Ehitus.

Töid rahastavad Tõrva vald ja MTÜ Barclay de Tolly Sõprade Klubi, kes taotles toetust Eesti Sõjamuuseumist.

Feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly (26. 12. (vkj.

13. 12.) 1761 – Kuramaa hertsogiriigis Pamūšises (praegu Leedus) - 27. 05. (vkj. 14. 05.)

1818 Tšernjahhovskis, Preisi ku­ningriik (praegu Kaliningradi obl., Venemaa) oli ka Riigi­ nõukogu liige ja Venemaa sõjaminister.

Ta oli üks neljast isikust, kes on välja teeninud Georgi ordeni kõik järgud. Leipzigi lahingu järel tõsteti ta 22. detsembril 1813 krahviseisusse. 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme. 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli.

Tervisehäirete tõttu lahkus Barclay de Tolly sõjaväest ning asus oma Jõgeveste mõisa.

Halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit sõitma Böömimaa tervisevetele. Pärale jõudmata suri 57-aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kaugusel asuvas Stilizini mõisas IdaPreisimaal (praegu Nagornõi

Lahkus lugupeetud skaudivend, kes oli KALEVI ning PÕHJAKOTKA lipkondades kauaaegne hunduparviku juht ja vanem

skm.

Margus Tae Põhjatäht I

Mälestame armast skautjuhti, hiievanemat ja vanaskautide Raudhabemete pere vanemat,

Margus Tae’d Puhka rahus, auväärne skaudivend

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet MILVILE ning MARETILE, RICHARDILE ja PAULILE perekondadega PÕHJAKOTKA LIPKONNA PERE

RAUDHABEMETE PERE

Mälestame kurbusega armast

Margus Tae’d Lahkus meie armas juht, eeskuju ja sõber

Margus Tae

ja avaldame kaastunnet MILVILE, lastele perekondadega ja omastele EESTI MAJA SÕBRAD

Kaastundes omastele – MILVI perega, MARET, RICK ja PAUL peredega Oled meiega ikka Kotkajärve radadel.

LEILI SILVIA, ANDRES, LIA ja PEETER SILVI, ERIK, VELLO ja MARGUS

Mälestame oma auliiget, Eesti skautluse sõpra ja toetajat

skm. Margus

Tae

1934 – 2020 Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Kurbuses mälestame

EESTI SKAUTIDE ÜHING

Margus Tae’d Puhka rahus, kallis sõber MART, ANDROS ja LIPP-LEPPIKU PERE

skm. Margus

Tae

Mälestavad kurbuses asula, Tšernjahhovski rajoon, Kaliningradi oblast). Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga

palsameeriti ja toodi Jõgeves­ tele, kus ta maeti hiljem perekonna hauakambrisse.

PEARU, MARET ja KATRIN

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Õp. Kalle Kadakas

Juhatuse esimees Paul Wilbiks tel. 416-712-4211

Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki kodulehekül­ jel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 13. septembril kell 2 pl VANA-ANDRESE KO­ ­ GUDUSE SURNUAIAPÜHA York kalmistu N. osas. Jutlustab kogu­ duseõpetaja Kalle Kadakas. Lau­ la­ vad Liina ja Ilmar Lepik.

Elektriorelil Juha Tikkanen.

See on koguduse esimene Jumalateenistus pärast Covid19 eriolukorda. Teenistus toimub York matusemaja loal. Teenistusele tulles palume kanda kaitsemaske.

Toolide paigutamisel järgime 2m + 2m reeglit. Olukorra muutumi­ sest anname teada esimesel võimalusel.

Pühapäeval, 20. septembril kell 10.30 PALVUS EHATARES. Pühapäeval, 20. septembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LAH­ KUMIST MÄLESTAV JUMALA­ TEENISTUS.

Pastor Timo Lige tel. 416-287-7760, epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 13. septembril kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­M A­L ATEENISTUS. Teenib pas­ tor Timo Lige. Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumala­ teenistust salvestatakse ja see on nähtaval järgneval hommikul TEBK.ca koduleheküljel.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunniajast kohtumist. Leeri­ tunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvi­ tatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021.a juunikuu esimesel pühapäeval. Lee­ ritunde korraldades järgime praeguse aja elureegleid.

Pühapäeval, 13. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Jumalateenistus Eha­ tares.

Pühapäeval, 20. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 13.00 Palvus Soome Kodus.

Kell 12.30 KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEK.

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

15. pühapäev pärast nelipüha, 13. september 2020

Tänulikkus Kuigi elame mugavamalt kui kunagi varem, luurab meid ikka masendus ja depressioon. Tun­ ded kuuluvad elu juurde. Naer ja pisarad on terve hingega inimese tunnused. On hetki, mil lihtsalt pole võimalik ilutseda ja väsimust, milles tundub, et tühi kõik.

Isegi kõikenäinud Koguja on kord tõdenud: „Tühisuste tühi­ sus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast?“ Kg 1:2b-3a Kuidas aga jõuda tema tänuliku elutarkuseni, et: „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel ­rahuldust tunda oma vaevas. Ma

EÜEga… (Algus lk. 14)

kodumaised valged suveõhtud lubavad, jäi taas unest vajaka.

Järgmine päev sai paraku enam autos kui paigal veedetud.

Plussiks muidugi see, et sai palju Pärnumaad nähtud. Kuid mitte ühtegi karu. Pidage meeles, et oli ikka okupatsiooniaeg, selline liikumine Toronto eest­ lasele oli ennekuulmatu. Olen Pärnu linnas küll pärast seda suve käinud, aga kahjuks mitte nii liikunud kui tol päeval. Õhtu viis Pootsi lähistele, kus oli trehva mõne noore inimesega Audru brigaadist.

Juhtusid peamiselt naisterahvad olema. Neil oli auto, õhtu vaba ja luba sauna minna. (Vist otsustav komandör salaja kom­ bineeris seda varem. Ei tea tänaseni.) Kah unustamatu elamus. Segasaun on loomulik, kuid siiski on vahel kõhe seal olla, ei tea, kuhu silmi suunata.

Aga kõik laabus aateliselt ja

Pühapäeval, 27. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

Loe Eesti Elu internetis —

OPTOMETRIST

praost MART SALUMÄE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com

tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt:

19

www.eestielu.ca

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Sündmuste kalender

nägin, et seegi on Jumala käest.“ Kg 2:24 Inimene on alati unistanud õnnest, mis paraku asub kusa­ gil, kus meid pole. Nii oleme läbi ajaloo ikka rajanud üha mugavamat maailma. Päevaval­ guse puudumist kompenseerib elektrivalgus, seinad isoleerivad meid järjest tõhusamalt välis­ keskkonnast, liikumiseks vajame 100 hobuse jõudu ning keset kivilinna kuulame linnulaulugi nutitelefonist. Inimsuhtedki on järjest virtuaalsemad, tundeid väljendame emotikonidega, lohutuse asemel lahutame meelt ja elamise asemel tarbime tooteid. Pandeemia ajal oleme isegi jutlust ja Jumala Sõna pidanud otsima interneti avarustest.

Kuid, kui see kunstlik ühendus kaob, oleme kadunud, sest ei oska enam päris maailmas ­hakkama saada.

Jeesus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ Mt 11:28 On vaid aja küsimus, et rahvas leiab taas üles vajaduse kirikus käia. Võib-olla kohe algu­ ses isegi mitte selleks, et Jumalat otsida, vaid et päriselt kohtuda inimestega, tunda tõe­ lisi tun­ deid, mõelda ehtsaid mõtteid, elada ehedat elu. Ning küllap siis mõnigi avastab ülima tänulikkuse põhjuse. „Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu.“ Ps 103:2 Issand Jeesus Kristus.

Tänu Sulle, et oled meie hinge vabastanud kaduvuse ahela­ test selleks, et meis sünniks tõeline elu. Ärata meie süda elusamale, Sinu armastust järgivale ja tänumeelsemale elule. Aamen.

moraalselt, nagu pidigi. Kuigi olen kuulnud, et nii mõnigi vahekord sai malevas just selliste olukordade tõttu alguse. Isegi mõni abielugi. Saunasõber olen kaua olnud, Läänemere karas­ tavas vees olin varemgi ujunud, aga kuidagi oli tunne, et Pärnu lahe vesi on soojem kui mujal.

Või oli see kaunite päevade, lahkete pärnakate ja toredate malevlaste tõttu hoopis sise­ mine rahuldus ja teiste südamesoojus, mis selle tunde tekitas.

teises maailmas. Ei olnud nagu Kotkajärve ega Seedrioru. Nen­ del kohtadel on teadagi oma voorused, aga see suveõhtu Pärnumaal oli paradiisis oleku poole. Seda oleks isegi õlleta arvanud. Muide, tol suvel oli poest raske leida jumalavilja, kuid Vahur orgunnis, nagu tollal öeldi, kõiki asju hästi.

Saunajärgselt lõkketule ümber istudes ja lauldes oli tõesti tunne, et olen mingisuguses

Graafik aga nägi ette järgmisel päeval Viljandi poole lii­ kumist. Kahju oli Pärnumaalt lahkuda, aga mälestused on tänaseni mõnusalt põues.

TÕNU NAELAPEA

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

• Laup., 19. sept. kl 7 õ VEMU (ÖÖ)TV – TARTU COLLEGE 50! Pidu koroona ajal. VEMU You Tube’i kanalil.

• Kolmap. 23. sept – pühap., 4. okt. Eesti Kunstnike Koondise Torontos 65. a JUUBELI­ NÄITUS Todmorden Mills’is, 67 Pottery Pd. Avamine neljap., 24. sept. kl 6-9 õ, RSVP. • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korralda­ tud esseevõistluse tähtaeg.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Tellige EESTI ELU! KANADA UUDISED

Kalender näitab veel paari nädala jagu suve. Aga igapäevaellu tuleb aegamisi ja järjest enam sügisnoote. See aga ei pea ilmtingimata tähendama kurbust, vaid võiks olla lihtsalt aja muutumise omaksvõtmine. Õnneks on inimesi, kes sügisest rõõmu tunnevad ja ka teisi rõõmustada võtavad. Nii on näiteks Port Hope’is toidupoe ette toodud põhupallid, mis dekoreeritud multifilmidest tuttavaks saanud tegelasteks – minionideks – Eesti keeles kandsid need karakterid nime ,,käsilased“. Millega need olevused tegelesid? Sellega võib igaüks ise tutvust teha, kui vaatab filmid ära.

Soome tõstab karantiinivaba piiri 25 koroonajuhtumini 100 000 Helsingin Sanomat vahendab, et Soome valitsus tegi sel nädalal toimunud istungil otsuse muudatuse kohta, mis lihtsustab reisimist – piir tõstetakse 25 koroonajuhtumi­ ni 100 000 elaniku kohta.

Edaspidi võib Soome ilma karantiini sattumata tulla riikidest, kus on kuni 25 koroo­ naviiruse haigusjuhtumit 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on piir kaheksa haigusjuhtumit.

Euroopas on vaid mõni üksik riik, mis Soome praegustesse kaheksa haigusjuhtumi piiridesse mahub. Ka Soome enda näitaja on nüüd juba 8,1.

Euroopa Liidus on antud soovitus, et liikmesriigid hoiak­ sid piirid lahti riikidele, kus on 25-50 juhtumit 100 000 elaniku kohta.

Lisaks sellele võib Euroopa Liidu piirivalvekokkuleppe järgi vaba reisimist Schengeni riikide vahel erandkorras piirata poo­ leks aastaks, pärast mida tuleb paluda lisaaega. Peab olema ka plaan, kuidas piirikontrollist vabaneda. Soomes saab see pool aastat täis 18. septembril.

Soome valitsuse teine otsus oli, et edaspidi on praktikas vaid rohelisi ja punaseid riike.

Soome hakkab vabaajareisijatelt nõudma päritoluriigis tehtud testi. Karantiinist saab vabaneda, kui teha Soomes mõne ­päeva pärast uus test.

Eesmärk on, et Soome saaks tulle turiste, kui testide ja seadusega on kõik korras.

Valitsus koostab lisaks nimekirja mitmetest eranditest, ­kellele ei kehti testinõue või on see lõdvem kui vabaajareisijatel. Erandite hulgas on näiteks Eestist igapäevaselt tööl või muidu lühikesel töölähetusel käivad inimesed. (D/EE)

Viimsis avatakse Eesti esimene sviitidega hooldekodu Septembris avab kaasaegsete eakatekodude kett Pihlakodu oma kõige uuema hooldekodu Viimsis. Eriprojekti järgi valminud hoones on 130 kohta ning tavatubadele lisaks ka Eesti esimesed eakatele mõeldud sviidid.

Viimsi Pihlakodu hinnakirja järgi maksab terrassiga sviit kuus 1990 eurot. Teenus sisaldab: majutust, toitlustamist neli korda päevas, pesu pesemist kord nädalas, võimalust osaleda vabaaja grupitegevustes. Sviiti pakutakse neile, kelle hooldus­ abi vajadus vastab esimesele astmele ehk neile, kes vajavad igapäevaste toimingute juures ­ kõrvalist vähest abi.

Viimsi Pihlakodu pakub ööpäevaringset üldhooldustee­ nust kolmes erinevas hooldusabivajaduse raskusastmes, dementsussündroomiga eakate hooldust ja samuti intervallhooldust, mis võimaldab anda lähedastele lühiajalist puhkust.

Nagu teised Pihlakodud, saab ka Viimsi eakatekodu vajadusel nii korruste kui väikesemate üksuste kaupa isoleerida, mis aitab piirata haiguspuhangute korral viiruse levikut. Kuutasud uues eakatekodus algavad 990 eurost, sõltudes kohtade arvust toas ning hooldusabi vajaduse astmest. Ühe-, kahe-, ja kolmekoha­ liste tavatubade kõrval on seal Eesti esimesed privaatsed 1-toalised terrassiga sviidid, kus on rohkelt ruumi, luksuslikum sisustus ning omaenda isiklik köögi- ja istumisala. Sviidid asuvad eraldi hoone osas, kuhu on elanikel ka võimalik iseseisvalt tulla-minna.

Eakatekodus on kaasaegse ­sisustusega eluruumid, oma raamatukogu, saun, massaaži- ja protseduuriruumid ning avar saal üritusteks. Värske toit valmib oma köögis toitumisterapeudi iga nädala kohta eraldi loodud menüü alusel. (ÄL/EE)

KANADA. Kolmapäeval teatati, et WE Charity sulgeb oma Kanada tegevuse, põhjuseks COVID-19, finantsiline surve ja sponsorite kadumine. Selle kaasrajajad, vennad Craig ja Marc Kielburger ütlesid intervjuus CTV News’ile, et on otsuse üle kurvad, aga selles pole kedagi süüdistada.

Teatavasti tekkis mõni aeg tagasi poliitiline skandaal, kui selgus, et nimetatud heatege­ vusorganisatsiooniga olid seotud Kanada peaminister Justin Trudeau, tollane finantsminister Bill Morneau ja nende pered.

• TORONTO. Canada Elections voliniku teatel rikkus endine rahandusminister Bill Morneau tahtmatult koodeksit Canada Election Act’is enne eelmisi föderaalvalimisi, propageerides mõnda tulevast liberaalide kandidaati üritustel osaledes, olles ise ministri rollis.

• KANADA. Kanada-USA vaheline piir on mitte-olulise reisimise jaoks suletud kuni 21. septembrini, kuid piiriäärsete linnade meerid soovivad, et see oleks kinni kuni aasta lõpuni.

Linnapead kohtusid virtuaalselt rahva turvalisuse ministri Bill Blair’iga, andes edasi selle soovi.

• ONTARIO. Kolmapäeval koh­ tusid Mississaugas Ontario peaminister Doug Ford ja Quebeci peaminister Francois Legault, et arutada majanduse taastamise ja tervishoiuteemade üle. Kohtumise järgselt teatasid kahe provintsi juhid, et soo­ vi­ vad föderaalvalitsuselt märki­ misväärselt suuremat rahastamist tervishoiule, samuti in­ fra­ struktuurile ja transiidile.

• QUEBEC. Provintsis hakkab alates laupäevast politsei välja andma trahve neile, kes ei kanna maske, kus see on nõutud vastavalt rahvatervise juhistele.

Peaminister Francois Legault sõnul on rangemate meetmete kasutuselevõtt vajalik, kuna COVID-19 juhuste arv on provintsis viimasel ajal kasva­ nud.

• TORONTO. Neljapäeval algas tänavune Toronto International Film Festival (TIFF), mis seekord on pandeemia tõttu täiesti teistsugune kõigist eelnevatest: ei ole suuri rahvahulki ega kuulsustega kohtumisi ja on

vähem linastusi. Suur osa festivalist toimub online, samuti on drive-in ning väljas toimuvaid filminäitamisi ning väiksem osa ka kinodes, kus tuleb järgida füüsilise distantsi reegleid ja kanda maski. Siiski jõuab vaa­ tamata uuele formaadile vaatajani 50 filmi ja mõnede arvates

on festivalil osalemine online võimaluse tõttu isegi rohkem kättesaadav kui tavapäraselt.

(CTV/CBC/EE)

www.eestielu.ca