This newspaper was mailed on Friday, September 11, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 36, 2020 Reedel, 11. septembril — Friday, September 11 www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Põgenikelaeva „Sarabande“ lugu – vanad fotod jutustavad Tallinna Meremuuseumis esitleti fotoraamatut 1949. aasta reisist üle Atlandi ookeani Tekst ja fotod Lea Kreinin 1949. aasta suvel läks Root sist, Göteborgist teele laev ,,Sarabande“, sihtsadamaks Halifax Kanadas. Tegemist oli vana ja halvas seisukorras miinitraaleriga. Reis oli ohtlik ja keeruline, kuid lõpuks jõuti Halifaxi. Raamatuesitlusel, mis oli üht lasi Tallinna Kanada saatkonna esimene avalik üritus pärast koroona-aega, ütles ava sõnad Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex. Ta rääkis kahe riigi suhetest ning sellest, kui oluline on hoida ajalugu. Sõna said ka raamatu koostaja Meelis Liivlaid ja kirjastaja Hanno Ojalo. Kohal viibis teiste hulgas ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga. Meelis Liivlaid on juristi haridusega koduloo-uurija. Te malt on juba varem ilmunud mitu raamatut Käsmust ja rannarahva elust. Mõte koostada fotoraamat merereisist laeval ,,Sarabande“ tekkis Meelis Liivlaidil paar aastat tagasi, kui temani jõudsid Kanadast proua Naani Holsmeri saadetud fotod. Raamat ongi pühendatud Naani Holsmerile. Laeva ,,Sarabande“ kapten oli Meelise vanaema onu Harald Adolf Männik – nii on raamatusse salvestatud ka tü kike koostaja perekonnalugu. Meelis Liivlaid ütles pärast üritust ,,Eesti Elule“ antud intervjuus, et iga inimese lugu on
Raamatu koostaja Meelis Liivlaid oma teosega.
kui väike killuke meie ühisest ajaloost. Kildudest – nii foto dest kui lugudest saab kokku panna suurema pildi. Meelis Liivlaid rääkis loo vanast mere karust, kes paar aastat tagasi tõi Käsmu Meremuuseumisse oma kulunud kohvri. Noore meremehena oli ta selle ostnud Mur manskist, seejärel oli kohver saatnud teda Siberisse küüditamisel ning hiljem veel teistelgi sõitudel. Kohvri muuseumisse toonud, lahkus mees ise kiiresti. Ka selle kohvri lugu on tükike Eesti ajaloost. Harald Adolf Männik õppis Käsmu Merekoolis ja töötas erinevatel laevadel. Sõja lõpul sattus ta pagulasena Rootsi. Sealt hoogustus eestlaste edasiränne Kanadasse, kuna peljati, et Rootsi riik annab põgenikud välja Nõukogude Liidule.
Suurpõgenemise 76. aastapäeva meenutamine Vabamus 24. septembril toimub juba kolmandat korda Okupatsioo nide ja vabaduse muuseumis Vabamu 1944. aasta suurpõ genemise üritus. Seekord on kokku põimitud teabeseminar ja dokumentaallavastus Enn Halliku ja Tiit Lääne raama tute põhjal. 1944. aasta sügisele ja sellele
järgnenule vaadatakse sel korral tagasi läbi noorte osalejate silme. Loone Otsa dokumen taallavastuse kaudu ilmuvad publiku ette koondkujud, kes on ellu ärganud eestlaste kodumaalt põgenemist uurinud Enn Halliku ja Tiit Lääne mastaap sest kuueköitelisest koguteosest „Meritsi maailma läinud
,,Sarabande“ lahkus 250-260 inimesega pardal, poolsada neist olid lapsed. Peale eestlaste oli laevas veel lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Tolleaegse ajakirjanduse andmetel oli see ,,Walnuti“ järel suurim Rootsist lahkunud pagulaste laev. Masinarikke tõttu peatuti Iiri maal Corki sadamas. Reisijatel oli vähe raha, laeva aitasid parandada ja reisijate eest hoolitseda Corki elanikud ja Punane Rist. Merereis oli raske ja vaevaline. Ühe reisija kohta oli laevas ruumi vaid 55 cm laiuses. Meri oli tuuline ja rahvas jäi merehaigeks. Halifaxi jõuti 19. augustil, kuid amet likku luba Kanadasse sisserändamiseks polnud. Kapten ja laeva-agent anti Kanadas kohtu alla immigratsiooniseaduse rikkumise eest. Hiljem nad siiski vabastati, kõigile reisijatele anti peatusload ning nad viidi sisserändajatele mõeldud laagrisse. Kapten Männik elas ja töötas hiljem Torontos ning suri seal 1973. aastal. Raamatus on kõigi fotode juures antud tagaküljel olevad selgitused eesti ja inglise keeles. Lugeja ees avaneb vaade Harald Adolf Männiku elule ning auriku ,,Sarabande“ reisile üle Atlandi ookeani. Raamatu lõpus on reisijate nimekiri, välisajakirjanduses ilmunud artiklid reisi kohta, laeval olnud inimeste tänukirjad, joonistused ja meenutused. Materjali leidmisel aitas kaasa Kanada im migratsioonimuuseum Pier 21. Fotoraamatu andis välja kirjastus Ammukaar Kanada Suur saatkonna ja Nordea Panga toel.
Avasõnad ütleb Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.
Jutuhoos on suursaadikud – Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk (keskel) abikaasaga ja Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.
eestlaste lood“. Raamatute sünniloost ja suurpõgenemisest räägib Enn Hallik. Seminaril arutletakse kodu eesti ja väliseesti kogukondade vahelisest üksteise mõistmi sest. Tutvustatakse sõjakeerises läände põgenenud väliseestlaste ajalugu, nende panust keele ja kul tuuri hoidmisel, võitlusest Eesti iseseisvuse taastamisel. Teabeseminar toimub Eesti Vabariigi rahvastikuministri Riina Solmani egiidi all. (Roh Raamatuesitlus toimus vastrenoveeritud meremuuseumis Paksu kem infot Vabamu kodulehel) Margareeta tornis.
