Nr. 36
EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020
Eestis katsetatakse Kanada eeskujul uudset soo taastamise viisi
Nädala portree
Rick Roos: mees, keda erinevad huvitavad karjäärid viisid praeguse professionaalsuse juurde Rick (Riki) Roos (46) töötab eksperdina ehituskoodide, standardite ja tuleohutuse alal; tal on magistrikraad ehi tusfüüsikas Ryersoni Üli koo list ning ta on pikka aega töötanud firmas Rockwool, kus on teinud kiiret tõusu karjääris; tema praegune positsioon on Senior Manager, Codes, Standards and Fire Safety. Hiljuti valiti ta Fire Safe North America presiden diks ja tema professionaalne töö hõlmab mitte ainult Kanadat, vaid tervet PõhjaAmeerikat. Ta on paljude projektide autor ja juht ning ta on andnud välja mitmeid erialaseid publikatsioone. See pole aga alati olnud tema töö: Rick on oma elus teeninud leiba mitmel erineval alal, olles töötanud nii muusiku, ehitaja kui õpetajana ja teinud elus suuri karjäärimuutusi. Ta rääkis heal meelel Eesti Elule oma töödest ja tegemistest. Rick ehk Riki, nagu teda lapsest saadik kutsuti, sündis Torontos dr. Jaan Roosi ja Reet Roosi perre kolmanda ja noorima lapsena. Ta on olnud lapsest saadik aktiivne eesti ühiskonnas: mängis väikeses perekonnaan samblis, käis eesti koolis, laagrites ja tegutses skautluses, saades juba 15-aastaselt skaudijuhiks. Keskkooli järgselt (kõik pere lapsed käisid prantsuse koolis) läks ta õppima kolled žisse, kus valis oma erialaks tool and die making ja töötas hiljem Toronto Ülikooli juures keemiaosakonnas teaduslikke aparaate ehitades, õppides ka töövahendite disaini. Mõne aja pärast otsustas ta minna Lake headi Ülikooli õppima mehaani kainseneri ala. Siis aga muutis suunda ja siirdus muusikaõpin gutele, saades Yorki Ülikoolist bakalaureusekraadi heliloomingu alal 2005.a. Järgnevalt õpetas ta muusikat (klaver, laul, kitarr, helilooming, improvisatsioon), leiutades samal ajal viise, kuidas saab taimeõlisid kasutades muuta diiselmootorit. Selleks käis ta
Rick Roos
mööda restorane, et järelejää nud õli saada ja töötas välja ühe süsteemi. Õli vedamiseks kasutas ta veoautot, mida kasutas ka muudeks töödeks, tehes samas renoveerimis- ja ehitustöid – seega tegutsedes kolmes ametis korraga. Ehitustöö, nagu ta ütleb, oli raske nii füüsiliselt kui vaimselt, äri oli väga keeruline. Ja kord ühel katusel istudes leidis Rick, et peab tegema midagi muud. Peab panema kokku kõik need asjad, mis teda huvitavad: muusika, kunst, ehitus… Võiks õppida näiteks arhitektuuri, aga see võtaks kümme aastat, et teha kõik eksamid ja saavutada litsents. Siiski leidis Rick, et uus eriala peaks olema ehitusega seotud ja ta jõudis ehitusfüüsika juurde, minnes taas kooli ja saavutades Ryersoni Ülikoolist magistrikraadi ehitusteaduses 2011.a. Ricki sõnul on ehitusfüüsika eriala eriti arenema hakanud alates 1960-ndatest aastatest, hõlmates enda alla soojuse, õhu liikumise, niiskuse kontrolli, kütte, õhujahutuse ja niiskusega seonduvat – et hooned oleks õhukindlad, energiasäästlikud, hea ventilatsiooniga jne. Kui neid asju ei tehta õigesti, võib inimestel esineda niiskuse ja hallitusega seotud terviseprobleeme. Varasematel aegadel polnud see probleemiks, kuna niiskus kuivas hoone sees ära, sest polnud tänapäevast isolatsiooni; kui aga muutusid ehitusmaterjalid, võis see põhjus tada hallitust. Niisugune teemavaldkond ongi see, millega Rick nüüd juba aastaid tegeleb. Ta on siiani tänulik ehitusfüüsika professorile Christopher Timuskile, kes kutsus teda õpetama George Brown Col lege’isse ehitusfüüsikat, mida Rick tegi rõõmuga mitu aastat. Hiljem, kui olukorrad muutusid ja temal kui õpetajal pidi olema erialane doktorikraad, otsustas Rick seda mitte omandama minna, aga siirdus õpetamis töölt edasi, olles tänulik selle huvitava võimaluse eest. Järgmiseks töökohaks sai Rockwool, kus ta töötab kuni tänaseni ja on teinud kiiret karjääri: olles alustanud tehnilises ametis, liikus ta peatselt edasi tule ja akustika uuringute ja arengu peale ning sealt edasi re gulatsioonide valdkonna juurde, saades spetsialistiks ja töötades praegu Senior Manager, Codes, Standards and Fire Safety ametikohal. See töö hõlmab tegelemist ehituskoodide (building code) ja standarditega, mida tuleb ehitusel järgida, olgu selleks mõni paarikümnekorruseline hoone suurlinnas või talumaja põllu peal. Kõik ehitusega seon-
15
Rick koos perega.
duv on reguleeritud ja see on väga tehniline. Rick toob näitena ühe koridoriseina korterimajas, mis on samal ajal kellegi elutoa sein – kuidas seda ehitada, et see oleks tulekindel. Niisuguste reeglite ignoreerimisel võivad juhtuda suured, paljusid elusid nõudvad õnnetused. Ricki sõnul on see pidevalt uuenev ala, kuna uusi ehitusmaterjale tuleb kogu aeg juurde, tekivad uued tuleohutuse küsimused jm. Ta töötab standar ditega, et töötada välja paremaid testimisvõimalusi jm. Töö nõuab ka sageli reisimist, koosolekutel käimist, aruteludel ja foorumitel osalemist jm. Töö ei ole sugugi kella 9-5-ni, vaid jätkub sageli ka õhtutundidel ja nädalalõppudel.
Foto: Michelle Quance
Rick on abielus Katriniga, kes on pärit Eestist ja elanud mitmel erineval maal; tal on advokaadi haridus, ent Torontos läks ta õppima Human Re sources eriala ning töötab nüüd ühe start-up firma juures. Peale huvitavat ja mitmekülgset karjääri valis Katrin oma elupai gaks just Toronto, kuna siin asus üks väheseid koole maailmas, kus teda huvitavat eriala õpetati. Rickiga nad Torontos ka kohtusid, abiellusid ja praegu on neil 2,5aastane poeg Julius, kes juba Eesti ühiskonnas kaasa lööb, olles käinud eesti lasteaia mudilaste grupis. Pere veedab rõõmuga aega ka Kotkajärve suvilas, milleks tänavune suvi on häid võimalusi pakkunud. KAIRE TENSUDA
Muinsuskaitsepäevadel tutvustatakse Eesti koolimaju Sel nädalal peetakse Eestis Muinsuskaitsepäevi. Sündmus avati näitusega „Koolimaja. Kooliks ehitatud hooned Eestis 19. ja 20. sajandil“, mis on esimene tervikülevaade Eesti kooliarhitektuurist selle algusaegadest kuni tänapäe vani. Näitust saab virtuaalselt külastada Muinsuskaitsepäe vade kodulehel www.muinsus kaitsepaevad.ee. Näituse idee autori ja Muin suskaitsepäevade koordinaatori Madle Lippuse sõnul ei ole
n äitus ammendav ülevaade, aga heidab esmase pilgu kooliarhitektuuri kujunemisloole ja erinevate perioodide koolihoonete tüpoloogiatele. Näituse koostamisel arvestati ka piirkondliku kaetusega ja nii jagunevad näitusele valitud 68 koolihoonet maakondade vahel võrdselt, erandiks on rohkemate hoonetega esindatud Tallinn ja Tartu. Näituse kuraatorid on Sandra Mälk, Hanno Talving ja Oliver Orro.
RMK (riigimetsa majanda mise keskus) koostöös Tartu ülikooliga katsetab soo taasta misel mehhaniseeritud tur basammalde külvi. Tegu on uudse taastamisviisiga, mida varem pole Eestis rakendatud. Üks katsealasid on Maima endine turbakaevandusala Põhja-Pärnumaa vallas. ,,Varem on Eestis turbasamb lakülvi katsetatud käsitsi väikestel proovialadel. Kanada eeskujul katsetame Eestis esi mest korda soodele iseloomu liku turbasamblavaiba taastu mise kiirendamiseks turbasambla mehhaniseeritud külvi, mis tähendab, et kämblasuurused turbasambla fragmendid laota takse masinaga ühtlaselt maa pinnale ja kaetakse niiskuse hoidmiseks põhuga. Seejärel tõstetakse alal veetase turba sammalde kasvamiseks piisa vale kõrgusele,“ selgitas RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi. RMK teatel on Eestis 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid, mis on taimestikuta ja äärmiselt tuleohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Selleks et endistel turbakaevandusaladel käivituksid looduslikud taastu misprotsessid, katsetabki RMK koos teadlastega nende taastamisel eri meetodeid. Metoodikate edukuse katse tamiseks on Maima jääksoo jagatud 15 alaks: 12 alal proo vitakse eri taastamisviise ja kolm on jäetud kontrollaladeks, kus taastamistöid ei tehta. Nii saadakse infot, mille najal tulevikus soode taastamise metoo dika valikul teadlikumaid otsuseid teha. (PPM/EE)
Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja päeviti kell 11.00-13.00. Tulge tutvuma uute raama tutega! Seoses eriolukorraga on raamatu kogu ajutiselt suletud. Ehin, Kristiina. Aga armastusel on metsalinnu süda. Kristiina Ehin, 2018
Osa inimesi on nagu metsalinnud, kes otsivad varjulist paika, hoiavad ja armastavad, teised on aga nagu tuuli trotsi vad merelinnud, kes loovad oma maailma, olgu või veeuputus. Ent ainult üksikud meist on vabad ja vabad on enamasti üksikud ... Kristiina Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. Raa matus mõtestab autor oma ainukordset elukogemust keset aja voolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.
