2
EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020
Nr. 36
Eestis tõusis koroonahaiguse nakatumisnäitaja üle 20 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Uus kooliaasta, uued väljakutsed Lähiajal on alustanud või alustamas Kanada õpilased taas kooliteed ja alates märtsikuisest koolivaheajast kestnud pandeemiast põhjustatud ,,pikk koolivaheaeg“ on läbi. Tegelikult polnud tegemist ju kaugeltki õppepuhkusega, sest õpilased olid kevadel hõivatud distantsõppega, mis oli mõne jaoks kindlasti edukam ja sobivam kui teisele – või õpilaste peredele – ent koolielu kui sel line on puudunud umbes pool aastat ja tänavune kooliminek on selles suhtes väga eriline. Nii lastele endile kui vanematele, kelle jaoks on viimased nädalad andnud rohkesti mõtteainet eelseisva suhtes. Rääkimata õpetajatest ning koolitöötajatest, kes peavad oma tööd üsna palju ümber korraldama, et uutes tingimustes õppetöö turvaliselt jätkuda saaks. Ekspertide kinnitusel on kooli tagasiminek oluline õpilaste sotsiaalse ja akadeemilise arengu seisukohalt. Kuna Kanada on suur, erineva rahvastiku tihedusega ning ka COVID-19 olukord provintsides-territooriumidel erinev, on paikkonniti varieeruvad ka kooli tagasimineku plaanid. Näiteks on Ontarios vanematel võimalus last mitte kooli saata, vaid jätkata sel õppeaastal kaugõppe vormis teadmiste omandamist. Nunavuti territooriumil, kus pole olnud senini ühtki registeeritud COVID-19 juhust, on samuti uue kooliaasta algus (mis mõnede õpilaste jaoks on kestnud juba kuu aega) hoolega planeeritud ja tervisenõudeid järgiv. Terviseametitega kooskõlas on kõikjal üle Kanada väljatöötatud juhised, mida koolides järgida tuleb, samuti kui peaks esinema haigusjuhuseid või tekkima uusi puhanguid. Väga erinev on uus eluetapp ka nende jaoks, kes astuvad kesk koolijärgsetesse õppeasutustesse, kus hakkab toimuma mitte niivõrd klassi- kui virtuaalõpe; ka keskkoolid said ju kevadel lõpetatud tavapärasest väga erineval moel, ilma aktuseta ja koolimajast n-ö piduliku teelesaatmiseta. On neid, kes tunnevad muret, kas suudavad peamiselt kaugõppevormis omandada sama väärseid teadmisi kui igapäevaselt klassiruumis, teised muretsevad jällegi sotsiaalse elu pärast, mis paljude jaoks üks oluline komponent üliõpilaselus. Elu campus tes on ilmselt tava pärasest vaiksem ja paljud varasemad ühistegevused on kolinud veebi. Siiski on see paljude jaoks paras väljakutse – ja ka tervise-eksperdid on avaldanud muret just noorte täiskasvanute tervisekäitumise osas COVID-19 leviku seisukohalt, sest viimase aja trend on näidanud nakatunute arvu tõusu just nooremas vanusegrupis. Jääb loota, et koolide avamine toob enamusele positiivseid kogemusi ja et viiruse levik kontrolli all püsiks. KAIRE TENSUDA
Hiljuti on Eestis koroonavii rusesse nakatumine taas tõus nud. Eesti haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta, mis kaua oli alla 16, tõusis kolma päevaks 20,62ni. Haiglaravil oli seitse inimest, neist juhitaval hingamisel üks. Uued haigusjuhud registree riti Harjumaal, Ida-Virumaal, Võrumaal, Tartumaal, Viljandi maal ning kolmel juhul oli haigestunu elukoha aadress registreerimata. Tallinnas on 100 000 elaniku kohta 31,5 COVID-19 haigusjuhtu. Terviseameti Põhja regiooni juhi sõnul on iga päev vähemalt pooled uued haigestunud need, kes on terviseametis juba lähikontaktsetena jälgimisel. See tähendab, et neile on juba kehtinud eneseisolatsiooni nõue ja kui nad sellest kinni on pidanud, võib see aidata kolde levimist piirata. Kokku oli seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 885 inimest, kellest 165 on haigestunud. Ida regionaalosakonna jälgimisel oli 425 inimest, kellest 64 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel oli koroonaviirusega seoses 285 inimest, kellest 33 on haigestunud. Lääne regionaalosakonnas oli jälgimisel 23 inimest, kellest kaheksa on haigestunud. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 20,62. Eestis on koroonaviirus nõudnud 64 inimese elu. (ERR/EE)
Euroopa Liit pikendas Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustava tegevuse eest kehtestatud sanktsioone Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 10. septembril pikendada kuni 15. märtsini 2021 sankt sioone, mis kehtestati 2014. a seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Nõukogu otsustas korralise ülevaatuse tulemusena ajakohastada kan deid 41 isiku ja 28 üksuse kohta, uusi isikuid ega üksusi ei lisatud. Kokku on sanktsioonide nimekirja kantud 175 isikut ja 44 üksust, kelle suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust. Piiravad meetmed on oluline osa mittetunnustamise poliitikast. (VMPT/EE)
Foto: mil.ee
Kurkses mälestatakse hukkunud Balti pataljoni sõdureid 11. septembril mälestatakse Kurkse sadamas traditsioo nilisel mälestustseremoonial 23 aastat tagasi meres huk kunud Balti rahuvalvepatal joni Baltbati luurerühma liik meid. „Kaitseväe aukohus on hukkunute pereliikmetele kinnitada, et nende sõdurite suur entu siasm, vaprus ja isamaa armastus on nähtavad ja tähtsad kivid meie tänase riigikaitse alus müüris,“ ütles 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Peeter Paenurm, lisades et kaitseväe kaplaniteenistuse jaoks on oluline hoida kontakti Kurkses hukku nute peredega, mistõttu on
kapten Paenurm ka koostanud hukkunud 14 Eesti sõduri lühielulugudest raamatu.
Washingtoni Eesti saatkonna maja läks remonti
Riigikogu liikmed saavad vajadusel kodust hääletada
Eesti suursaatkond Washing tonis kolib paariks aastaks ajutisele pinnale, sest pea hoone läheb remonti. Kolimise tõttu pakub saatkond 15. septembrini vaid hädavajalikke konsulaarteenuseid, saatkonna telefoniliinid on suletud. 2017. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti suursaatkonna hoone Washingtonis on kehvas seisus. Muu hulgas tekitas probleeme hoones leviv hallitusseen, mis teatavasti kahjustab inimeste tervist. 2016. aastal tehtud ehituseks pertiisi järel hindasid asjatundjad hoone olukorra halvaks ja soovitasid selle lähiajal täielikult renoveerida. Eesti suursaatkonnahoone on valminud 1903. aastal. Eesti Vabariik ostis Massachusetts Avenuel asuva maja 1994. aastal ning pärast arhitekt Madis Valge projekti järgi ümberehitust avati 1995. aasta oktoobris seal Eesti vabariigi suursaatkond. Saatkonna uus asukoht: 1990 K Street NW, Suite 430, Washington, D.C. 20006; epost: Embassy.Washington@mfa.ee
Seoses koroonakriisiga selgus, et riigikogu hääletussüsteem ei võimalda kaugtööd. Pärast kevadist seadusemuudatust saavad esmaspäeval uuesti kogunevad riigikogu liikmed nüüdsest vajadusel kodust hääletada. Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles ERR-ile, et uue elektroonilise süsteemi loomisega on tegeletud terve suve. ,,Sellega saaks riigikogu ka täisistungitel teha kaugtööd. Nüüd on see süsteem valmis ja see võimaldab kõiki neid toi minguid, mida me tavaliselt istungite saalis teeme,“ rääkis Põlluaas. (ERR/EE)
(D/EE)
Tseremoonial osaleb 1. jalaväebrigaadist Scoutspataljoni luurerühm, brigaadi kaplan kapten Peeter Paenurm ja pioneeripataljoni reservkaplan leitnant Roland Tõnisson. Tsere moo niat juhib kaplan kapten Tõnis Kark. 11. septembril 1997. aastal asusid 22 Balti pataljoni luure rühma kaitseväelast õppuse viimase osana jalgsi ületama Kurkse väina, sügiseses meres uppus 14 luurerühma liiget. (KVPST/EE)
Leedu teeb ettepaneku tõsta Balti mulli karantiinilävendit Leedu teeb Lätile ja Eestile ettepaneku tõsta nõndanime tatud Balti mulli sees enesiso latsiooni lävend praeguselt 16 koroonaviiruse juhtumilt 100 000 elaniku kohta 25 juhtu mile, ütles tervishoiuminister Aurelijus Veryga neljapäeval. ,,Me teeme omalt poolt kõik selle mulli säilitamiseks ja me oleme juba esitanud nii lätlas tele kui eestlastele ettepaneku loobuda 16 tasemest ja minna üle 25-le, et mull alles jääks, eriti et samasuguse taseme üle käib diskussioon ka Euroopas, mitte ainult Balti riikides,“ ütles minister pressikonverentsil. Veryga sõnul kehtiks uus lävend reisijatele kõigist riiki dest, mitte ainult Leedust, Lätist ja Eestist. Kui Balti mull lõhkeb, võib Läti kehtestada piirangud nii Leedust kui Eestist saabujatele, märkis minister. (ERR/EE)
