4
EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020
Nr. 36
Olla või mitte olla, selles on küsimus EELK Toronto Peetri Kogu duse TÄISKOGU KOOSO LEK toimub pühapäeval, 27. septembril 2020 pärast juma lateenistust. Teenistus algab kell 11.30 ning koosoleku algus on planeeritud kell 12.30. Päevakorras on lisaks tava pärasele aruande ja eelarve kinnitamisele teemad, mis määravad koguduse tuleviku. Peame langetama otsuse Peetri kiriku tuleviku suhtes ning kinnitama ka koguduse uue põhikirja. Loomulikult kerkib kohe küsimus, kas nii olulise kooso le kuga ei saaks oodata paremat aega, mil poleks Covid 19 ohtu. See on loogiline küsimus, millele loogiline vastus. Aega ei peata isegi üleilmne pandeemia. Lootsime täiskogu koosoleku pidada juba 19. aprillil, kuid siis kästi kirik päris kinni hoida. Keegi ei tea, kui kaua ja milliste piirangutega kestev pandeemia meid veel ahistab. Koguduse elu peame aga korraldama nii, et see tänaste otsuste puudumise tõttu lähitulevikus kokku ei kukuks. Korraldame eeloleva EELK Toronto Peetri koguduse Täis kogu koosoleku nii, et võimalikult suur osa koguduse hääleõiguslikest liikmetest saab osaleda. Kutsed ja materjalid on anne tajaliikmetele postitatud ning palume liikmetel oma osavõtust eelnevalt koguduse kantseleisse teatada. Nii saame kirikus tagada turvalise hajutatuse ning nõutavad hügieenitingimused. Samuti loome võimaluse osalemiseks videokonverentsi kaudu. Ka need, kes ise arvutit ei kasuta, võivad abi paluda näiteks oma lastelastelt, kelle nutios kused saavad olla kirikuga ühendavaks sillaks. EELK Toronto Peetri kogudus asutati 3. augustil 1948. Mõne aastaga muutus ajutine kodu St. John’i kirikus kitsaks ja asuti oma kirikut ehitama. Peetri kirik valmis kogudu se liikmete ohvrimeelsuse ja eest vedajate ustava töö viljana 1955. Koguduse elu kulges kasvuteed. Esimese kümne aasta jooksul laulatati kokku umbes 500 abielupaari, leeritati hulga liselt noori ning pühapäevakooli kogunes arvukalt lapsi. Rah varohked jõuluõhtud Peetri kirikus on sattunud koguni Olaf Kopvillemi laulu, mille kohaselt kasukanööpide ja kalosside rahvamurdu kaotamine oli jõulukirikus tavaline asi. Tänane olukord on sootuks teine. Suurlinna kasvu surve on kohati lausa füüsiliselt tuntav. Üha raskem on näiteks tagada kiriku juures asuva kolumbaa riumi heakorda ja rahu. Toronto eestlaskonna kuna gine imetlusväärne elujõud koguneb taevases templis. Maises pühakojas jätkub vabu kohti isegi Jõuluõhtul. Pühapäeva kooli pole enam üle kümne aasta. Maetuid on kümme korda rohkem kui ristituid. Kogudus on kahanenud piirini, kust alates oma kirikuhoone ülalpi damine pole enam jõukohane. Õigupoolest käib see üle jõu
juba aastaid. 2013. a. prognoosis Revisjonikomisjon, et viie aasta pärast ei suuda kogudus end majandada. Tänu juhtorganite vastutustundlikule tööle oleme seitse aastat hiljem ikka nii tugevad, et suudame vastu pidada kuni neli aastat. Seda eelkõige tänu õnnelikule võimalusele, et kohalik Päästearmee vajas allmaaraudtee-ehituse ajaks ajutist üüripinda. See on andnud meile mitu aastat hädavajalikku lisasissetulekut, mis katab ena muse hoone ülalpidamiskulu dest. Kuid see õnn lõpeb paari aasta pärast. Kätte on jõudnud kriitiline hetk ning valikutest, mis täis kogu 27. septembril 2020 teeb, sõltub, kas meie kogudus kestab veel vaid järgmised 3-4 aastat ning siinsed eestlased kaotavad nii kiriku kui koguduse või, tuues ohvriks kirikuhoone, säilitame koguduse osaduse veel vähemalt 2-3 inimpõlve. Me pole ainsad. Paljud kirikud on müügis. Põhjused kohati varieeruvad, kuid PõhjaAmeeri kas kogudused kahanevad. Ristiusu hiilgeajad on hetkel mujal. Kirik seisab suure väljakutse ees. Täna peab astuma samme, mis valmistaks ette uut ärkamist. Vastutustundetu oleks lasta eelkäiate rajatul lihtsalt hääbudes tühja minna. 2018. a. loodi koguduse Tuleviku Komitee, et läbi arutada edasikestmise võimalikud lahendused. Tõdeti, et statisti lised andmed ei toeta illusiooni, et kui inimesi üles kutsuda kirikuhoonet päästma, oleks võimalik liikmeskonna kahanemist kestlikuks kasvuks pöörata. Küsiti nõu asjatundjatelt ning ekspertidelt. Informatsiooni saa miseks pöörduti ka kohaliku luterliku piiskopi poole. Selgus, et lootusetu on leida kogudust, kes tahaks meie kirikut üürida või osta. Peetri kiriku krunt on liiga väike, et praegust hoonet osaliseltki säilitades saaks sel lele midagi ehitada. Ainsad võimalikud lahendused eeldavad kinnistu müümist. Õnneks on meie piirkonnas kinnisvara hinnad kõrged ning müügist saadav kapital lubaks kogudusel lahendada nii oma uute ruumide kui tegevuse ülalpidamise mitmekümneks aastaks. Kas peame eelkäijate töö tähtsaimaks viljaks pühakoda, mis on südame külge seotud kallite mälestustega? Selle rajamine oli vaieldamatult suur ja õnnistusrikas saavutus. Aga ometi on see vaid ajalik ja juba ajahambast puretud hoone. Kas oleme valmis tunnistama, et tegelik ja oluliselt kallim eelkäijate pärand, mida tuleb hoida ja edasi pärandada, on Peetri kogudus ise. Elavatest kividest koosnev jumalarahva osadus, mis üle seitsme aasta kümne on Jumalaga kõnelenud esivanemate kombel. Kas koguduse kestmine tähendab meile ka meie endi püsimist kristla sena, eestlasena ja iseendana? Kui täiskogu otsustab eelseisval koosolekul kirikuhoone müüki panna, ei pea me kohe kolima hakkama. Esmalt kulub aega sobivaima ostja leidmi
seks. Seejärel tuleb saada ostumüügilepingu tingimustele täiskogult kinnitus ning alles siis võib tehing toimuda. Kõigi eelduste kohaselt saame oma kirikus olla veel kuni 3 aastat ning lahendada tasakaalukalt kõik tegevuse ümberkorralda misega seotud küsimused alates kolumbaariumi üleviimisest surnuaeda kuni koguduse tegevuse täieliku ümberkolimiseni. Et meie koguduse hääleõiguslikud liikmed oskavad teha kaugele vaatavaid otsuseid, tõestab ka päevakorras olev teine oluline teema – koguduse põhikirja uuendamine. See protsess algas 3. märtsil 2019 täis kogu otsusega lahkuda senisest sinodist LCC (Lutheran Church Canada) ja liituda ELCIC-ga (Evangelical Lutheran Church in Canada), kuhu kuuluvad kõik teised eestikeelsed luterlikud kogused Kanadas. Nii muutsime võimalikuks näiteks tulevikus siinse eestikeelse luterliku kirikurahva kogumiseks üheks liidetud koguduseks, millel võib olla kuulutuskohti eri paigus. Teine oluline põhjus põhikirja uuendamiseks on tingitud tõsiasjast, et 22 aastat tagasi kehtima hakanud põhikiri pole enam täielikus kooskõlas Kanadas kehtivate nõuetega. Ka teised kogudused on viimaste aastate jooksul pidanud oma põhikirju täpsustama. Meie oleme ettevalmistusega nüüd jõudnud nii kaugele. Kui täiskogu uuendatud põhikirja 27.09 kinnitab, oleme poolteist aastat tagasi alustatud protsessi edukalt lõpuni viinud ning ühtlasi saame ametlikult ELCIC osadusse. Soovime igale EELK Toron to Peetri koguduse hääle õiguslikule liikmele eelseisvaks täiskogu koosolekuks rõõmsat tänumeelt koguduse kunagise kasvuaja eest, uhkustetunnet, et oleme üle 70 aasta püsinud ning vastutustundlikku julgust teha valikuid, mis koguduse osaduse õnnistust aitavad kindlustada ka neile lastele, kelle ristimisele toomiseks vanemad alles tänavu valmistuvad. Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütle misega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Fl 4:6-7 EELK Toronto Peetri koguduse juhatuse liikmed: Kairi Hemingway, Naani Holsmer, Jüri Laansoo, Leena Liivet, Talvi Maimets ja Allar Viinamäe
Taanlane tunnistas Rootsi ajakirjaniku tapmist Taani leiutaja Peter Madsen võttis omaks Rootsi ajakirja niku Kim Walli tapmise. Madsen on eluks ajaks vangi mõistetud. Kolmapäeval ava likkuse ette jõudnud doku mentaalfilmis tunnistab ta end esmakordselt süüdi all
Peetri kirik Torontos.
Repliik
Kolumbaariumi mure Augusti viimasel pühapäeval sai osaletud Peetri kiriku jumalateenistusel. Mille käi gus koguduse põhikirja järg selt kuulutas hingekarjane Mart Salumäe välja, et sep tembri lõpus toimub täiskogu koosolek, mis oleks muidu aprillis toimund, aga arusaa davalt sai edasi lükatud. Demograafilised realiteedid tähendavat, et tulevikuga ar vestades on täiskogul vaja kaaluda valusat küsimust. Praost Salumäe üheksa aasta pikkuse Torontos oleku ametiaja jooksul on ümmarguselt 350 koguduse liikmetest läinud igaviku teele. Ning nooremad põlvkonnad pole neid asendanud. Järelkasv on vajaka. Järgnevad on ühe kirikulise mõtted. Vanemate, vanavanemate, tihti vabatahtlik panus ühise rahvakodu või pühamu rajamisse ja ehitamisse, selle hoidmise panus oli asendamatu. Paraku peab võtma väga tõsiselt majanduslikke kohustusi. Kor jandus käib südametunnistuse järgi, liikmemaks aga kohustus. Koguduse täiskogu poolt valitud ja volitatud juhatus peab arvestama sellega, õpetaja järgi on vaekausil, kuidas hoida füüsilist kirikut, hoonet veel mõneks põlvkonnaks. Kogudust saab ju mujal teenida kui Mt. Pleasantil kaunis ja arhitektuuriliselt märkimisväärses pühamus. Praost Salumäe lausus kants list, et eriti jookseb ta süda verd, mõteldes sellele, mis saab siis kolumbaariumiga. Sinna on aastakümneid maetud Jumala sõnaga, kristlikult koguduse asutajaliikmeid, ka mitmeid, keda allakirjutanu tundis. Sõp rade, tuttavate vanemaid ja vana vanemaid. Mitte ainult ei olda hetkeseisus, kui kodutuid
veelaevas sooritatud mõrvas. Ajakirjanik küsitleb filmis 49-aastast leiutajat telefoni teel ning mees vastab jaatavalt küsimusele, kas ta tappis Kim Walli. 30-aastane rootslanna läks 2017. aasta augustis Madsenit tema isetehtud allveelaeva in tervjueerima, kuid eluga sealt tagasi ei tulnud. Kohtuprotsessi ajal väitis Madsen, et Wallsi surma põhjuseks oli allveelaevas juhtunud
Foto: M. Salumäe
majutatakse maksumaksja kulul otse üle tee varem suletud hotellis ja on mure püha paiga korrashoidmisel – kaks korda päevas koristatakse, õpetaja sõnul, sealt süstlaid, mida enne kunagi ei olnud – aga mis siis säilmetega, urnidega saab, kui kogudus peaks otsustama higi ja vaevaga, sügavas usus tulevikku oma pühakojast kolida. Nii nagu mõne aasta eest VanaAndrese kogudus otsustas. Ühelt nõukogu liikmelt oli saada lisainformatsiooni. Jah, olevat nii. Ning mida praost Salumäe ei maininud, õigesti tehes, et kodutud – kes muud, kui varem pole nii olnud? – on lisaks mitmel korral seedimis süsteemi olmemuresid lahendanud teiste pilkude eest varjava müüri taga. Milline inetus. Vist isegi nemad surnuaial nii ei tee, kuid mine tea. Teadmatus pole põhjuseks, nii lihtsalt ei tehta, eramaal, eriti kirikule kuuluval. Kui teismelised üle tee asuvast keskkoolist kolumbaariumi müürile vahetundidel istusid pärast selle ehitamist oli see alul arusaadav. Teatavasti pärast kooli juhatusele teatamist kadus see probleem. Tuleb ka kaaluda, et juhul, kui otsustakse tuleviku koguduse huvides otsida jumalateenistuste pidamiseks uut varjualust, peab arvestama kulude ja vaevaga, mis läheb kahtlemata urnide ümbermatmisele. Kas on järeltulijad eluski, kes otsustaks, kuhu ja kuidas? Kes neid üles otsib? Kes maksab ümbermatmise eest? Moraalselt ja praktiliselt suur mure. Loode tavasti asjad nii kaugele ei lähe. Antud ajastul, mil keegi ei oska julget prognoosi esitada, kunas pandeemia vaibub, peame arvestama edasi elades sellega, et tuleb ka minevikuga tegeleda. See tähendab väärikalt tuleviku plaane teha, nii nagu meie kogukond, Peetri kogudus on võimelised tegema. TÕNU NAELAPEA
õnnetus. Ta tunnistas aga, et tükeldas naise surnukeha ja viskas tükid merre. Lahkamistulemuste põhjal suri Walls lämbumise või kõri läbilõikamise tagajärjel. Laiba seisund ei võimaldanud surma põhjust täpsemalt kindlaks mää rata. Madsen mõisteti 2018. aasta aprillis süüdi nii mõrvas kui seksuaalkallaletungis. (ERR/EE)
