8
EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020
Öös (ja päevas) on VEMU Laupäeval, 29. augustil toi mus Eestis iga-aastane huvi tav sündmus, nimelt Muuseu miöö, millest võib arvata, et saab sellisel kellaajal külas tada muuseumeid, millal sinna harilikult ei satu. Niisiis oli Väliseesti Muuseumil (VEMU) võimalus osaleda ettevõtmises sellel aastal tänu peaarhivaar Piret Noorhani tublile eestvedamisele ja ette võtlikkusele: otsustati teha ÖÖTV programm, meenuta des sarnast telesaadet, mida Eesti Televisioonis näidati ‘80ndate aastate lõpus ja ‘90ndate aastate alguses. Need, kes lugesid viimasest lehest Eerik Purje kokkuvõtet VEMU ÖÖ-TVst (EE#35, 4.09.2020), on teadlikud, mil line programm välja nägi ja kui pungil kultuurist see tõesti oli. Aga kõige huvitavam oli, kuidas saate filmimine ja otseeetris olemine toimus praeguses eriolukorras: osalised hoidsid distantsi omavahel, igale ühele anti stiilne tervet nägu kattev sirm-mask, et saaks vabamalt rääkida, aga ka teisi ja ennast kaitsta. Ja nii olidki kaamerad üles seatud, arvutite ekraanid valmis ja ÖÖTV läks live’i. Oma muljeid sündmusest jagasid naerulsui kõik, kes aitasid aktiivselt läbi viia kõnealust (tele)programmi ja siin mõned lõigukesed nende mõtetest: Peakorraldaja Piret Noorhani: ,,Mis on eriti vahva, on see, et me pole midagi sellist siin VEMUs varem teinud… Teatrit, kino ja loenguid on küll tehtud, aga see on jälle uutmoodi kogemus. On tore, et saame aktiiv seid eesti kogukonna noori näha nii-öelda uutes rollides ja nõnda järgmisi põlvkondi esile tuua.“ Küsimusele: ,,Aga kas sa arvad, et sellest tänasest ettevõttest võiks midagi veel edaspidiselt välja areneda?“ vastas Piret: ,,Jah, sest meil pole olukorras ju niipea muutusi tulemas, me ei saa füüsiliselt kokku tulla, nii et peame pakkuma virtuaalset programmi, mida saab ka järele vaadata ja nii palju kultuuriteemasid on veel katta, nii et
materjali on külluslikult.“ ÖÖTV diktor Veiko Parming: ,,Väga mõnus oli vaadata üle vanu uudiseid üle aastate ja tuua need jälle ellu… Minul on isiklikult suur huvi meie kogukonna ajaloo vastu. Balanss kohalike tegemiste ja laiema maailma uudistest oli ikka eriti huvitav sellel ajal. Inimesed tahtsid uudiseid saada eriti Eestist tol ajal ja see informatsioon polnud nii kergesti saadaval kui tänapäeval ja leht oli tähtis vahendaja eriti selles mõttes.“ ,,Kas tahaksid nüüd karjääri ehk muuta ja teledik toriks saada?“Veiko vastas (naerdes) sellele: ,,Ei usu, et sellest saab nüüd just minu põhiamet, aga oli väga tore seda proovida küll.“ Projekti tehniline juht Rasmus Rattas: ,,Väga tore oli, et toimus selline esmakordne teleprogramm VEMU ajaloos, palju aega ja vaeva läks ettevalmis tustele, aga lõpuks kukkus kõik hästi välja ja oli õnnestunud ettevõtmine.“ ÖÖTV diktor Kaisa Pitsi: ,,Minu arust on väga lahe, et saame niimoodi osa võtta Eestis toimuvast väga populaarsest üritusest, eriti praegusel ajal, kus inimesed ei saa kokku niimoodi nagu enne. Selline üritus aitab meil kuidagi ikkagi koos olla kohaliku kogukonna ja Eestiga – väga innovatiivselt.“ ,,Aga äkki alustad sina tänasest uut karjääri?“ Kaisa raputas (naerdes) pead: ,,Ei, olen ikkagi valinud oma ameti olla kaamera taga, teised, kes teevad paremini, võivad otse-eetris jätkata.“ Lõpetuseks arvan, et kõik osalejad on nõus, kui öelda, et sellisest ettevõttest oli tõesti tore osa võtta ja kaasa aidata selle korraldamisele. VEMU võiks täitsa jätkata oma väikese teleprogrammiga lähitulevikuski, eriti eriolukorra jätkudes. Ühiskonda tuleb hoida aktiivsena ja mis oleks parem viis seda teha kui tehnoloogiliste vahendite läbi, millele suuremal osal on juurdepääs mingil moel. Meeldetuletuseks: ÖÖTV programmi saab järele vaadata VEMU YouTube’i kanalil ,,VEMU“ ja ka Eesti Elu veebilehel. Eestis 12. korda tähistatud muuseumiööst võttis tänavu osa 180 muuseumi, lisaks tegid uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud ja mõisad. Vastukaja VEMU ÖÖTVle oli positsiivne ja korraldajatelr Eestist on saadud kutse osaleda järgmiselgi muuseumiööl. Telest: KATI KIILASPEA Fotod: PAUL KIILASPEA
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca Üheks päevaks esines diktorina igapäevaelus kaamera taga töötav Kaisa Pitsi.
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Nr. 36
Uuring: Skautlus valmistab noori ette eluks muutuvas maailmas
Uudiseid on lugemas Veiko Parming, Piret Noorhani (programmi koostaja) ja Kati Kiilaspea.
16. septembril tutvustab Tartu Ülikool uuringut, kus hinnati Eesti Skautide Ühingu tege vuse mõju noorte arengule. Uuringust selgus, et noorteor ganisatsiooni tegevuses osale mine aitab kaasa nii eluks vajalike oskuste omandami sele, meeskonnatööoskuste arendamisele kui ka kodani kuaktiivsuse kasvule. Skaudiliikumine, mis on saanud alguse enam kui sajand tagasi, on väga heas kooskõlas kõige kaasaegsemate arusaamadega noorte arengu põhimõte test, tõdesid Tartu Ülikooli teadlased uuringuraportis. Uuringu läbiviimist juhtinud Tartu Ülikooli üldsotsioloogia dotsent Kairi Kasearu sõnul on noored ja noorsootöö Eesti viimasel ajal saanud suhteliselt palju tähelepanu, läbiviidud ja käimas on mitmeid noori ja nende eluolu käsitlevaid uuringuid. Valminud skaudiliikumisega seotud noorte ja täiskasvanute uurimine on noorteuuringute vallas oluliseks täienduseks.
Esmakordselt eetrisse läinud VEMU-tv programmi tehnilise poole korraldas Rasmus Rattas.
Valmis raamat Kaitseliidu Lääne maleva varasemast ajaloost Ajaloolasel Mati Mandelil sai valmis raamat ,,Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal“, mis jutustab Kaitseliidu Lääne maleva loomisest ja tegevusest Teise maailmasõja eel ning selle liikmete saatusest Nõukogude okupatsiooni küüsis. Mati Mandel ütles, et Kait seliidu malevate ajaloost on Eestis kirjutatud raamatuid ka varem, kuid nii põhjalikult pole ühe konkreetse maleva liikmete individuaalseid saatusi käsitletud. Erilise tähelepanu all on repressioonid, mille saabunud nõukogude okupandid Lääne maleva liikmete kallal toime panid. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal 1940.-1941. rep resseeriti olemasolevatel andmetel üle 140 Lääne maleva liikme, kellest hukati 67, ülejäänute enamik suri vangilaagrites. Represseeriti ka paljude kaitseliitlaste pered. ,,Mitte ainult malevapealikud, varasemad ja kes tollal ametis olid, vaid ka kompaniipealikud, isegi rühma- ja jaopea likud arreteeriti, isegi lihtsad kaitseliitlased. Suurem osa nendest viidi Siberi vangilaagritesse ja osa lasti seal ka maha. Need, kes arreteeriti 14. juunil juuniküüditamise käigus, nendel võeti kinni ka perekonnad ja perekonnad viidi samuti siis Siberisse,“ rääkis Mandel. Okupantide fabritseeritud süüdistused võttis autor üldistavalt kokku nii: ,,Neid süüdis tati kuuluvuses. Kuuluvuses
Kaitseliitu, mõned olid politseinikud veel, kuulusid politseisse. Põhiliselt oligi see, muud midagi ja muidugi osad mehed siis veel, kes olid Vabadussõjas võidelnud, see oli lisasüü nii, et nendele Vaba dussõjas võidelnutele maksti sellega kätte.“ Raamatus on käsitletud ka esialgu repressioonidest pääse nud malevlaste tegevust 1941. aasta sõjasuvel ning nende hilisemat käekäiku. Paljude siis hukatud või vangilaagrites surnud inimeste lood on sugulastel siiani teadmata. Käesoleva raamatu koostamise eesmärk on siis represseeritud inimeste saatused avalikustada ja panna inimesi mõtlema, mis läks siis valesti ning mis ei tohi kunagi korduda. Raamatu põhiosa on koostatud kasutades NKVD uurimistoimikuid. Raamatust leiavad paljud tänapäeva kaitseliitlased andmeid isade ja
Eesti noorsootööd korraldava Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhi Reelika Ojakivi sõnul on noorteühendustel oluline roll noorte kaasa misel otsustesse ning noorte võimestamisel, et nad oleksid aktiivsed kodanikud. Uuringut Eesti Skautide Ühingu poolt koordineerinud ja varasemalt ka peaskaudi ametis olnud Kristjan Pomm lisas, et unistus analüüsida, kas ja kuidas tänaseks juba enam kui 100-aastase traditsiooniga skaudiliikumine on mõjutanud ja suu nanud Eesti noorte arengut on olnud mõttes mitmeid aastaid ja just nüüd, kui tänane Eesti skaudiorganisatsioon tähistab oma 25. juubeliaastat, õnnestus see teoks teha. Uurin gu teostamine oli võimalik ka tänu Haridus-ja Teadusministee riumi poolsele strateegilisele partnerlusele lisas Kristjan Pomm. Eesti Skautide Ühing on ilmselt üks esimesi noorteorganisatsioonidest Eestis, kus on koos teadlastega hinnatud organisatsiooni mõju noorte arengule. Uuringuraporti „Skaudid Ees tis 2020: skautluse tajutud mõju isiklikule arengule, oskustele ja edasistele eluperspektiividele“ täistekst avalikusta takse 16. septembril. (Allikas: Eesti Skautide Ühing)
vanaisade saatusest. Mandel ütles, et raamat käsitleb Läänemaad vanades piirides ehk juttu on ka Vigala, Märjamaa ja Varbla kaitseliitlastest. Allikmaterjali mahu tõttu jäi sellest raamatust välja vaid Hiiumaa malevkond. (Ajaloomuuseum/ERR/EE)
