This newspaper was mailed on Friday, September 25, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 38, 2020 Reedel, 25. septembril — Friday, September 25 www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Tartu College’i virtuaalne 50 Tartu College, mis rajati pool sajandit tagasi ja millest sai eeskätt Toronto haritlaskonna akadeemiline kodu, tähistas oma suurt juubelit kavatsetust erinevalt. Mitte vabast tahtest, vaid olude sunnil. Eestlane on leidlik ja vajaduse korral ka jonnakas. Eesti jonn on üks väheseid eluavaldusi, mida koroonakriis pole suutnud piirata, tasa lülitamisest rää kimata. Juubelipidu peeti ära, ajakohases „koos eraldi“ stii lis, iga osaleja istus tugitoolis arvutiekraaniga silmitsi ja lõi šampusepokaale iseendaga kokku. Kaaluv osa kahe ja poole tunnisest saatest kulus tervitus tele. Pidu koroona ajal, nagu koostajad seda nimetasid, või maldas palju suuremal hulgal õnnitlejaist oma häid soove teele läkitada. Seda tehti mitmel viisil: otse kaamera ees kõnel des; kirjalikult, mis ekraanile projitseeriti; tegeva kollektiivina lauldes-lehvitades-hõisates – eneseväljendus oli mitmekesine ja vaheldusrikas. Mitmekesine oli ka tervita jate-õnnitlejate koosseis. Re porter jõudis kokku lugeda 55 isikut või organisatsiooni üle maailma, igaüht eraldi ära märkida oleks palju nõutud. Õnnitluslaviini juhatas sisse Tartu College’i president Jaan Meri, kellele järgnes VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Tervitasid Eesti Vabariigi rah vastikuminister Riina Solman ja kultuuriminiser Tõnis Lukas. Saadikud, konsulid, loendama tud esindajad Eesti hariduse ja kultuuri valdkonnast. Teises õnnitlejate grupis kerkisid esile rahvuspoliitilised ja rahvusvahelised suhted. Teised balti rahvused, eestlaste keskorganisatsioonid Rootsis ja Ühendriikides, Bloor Culture Corridor. Kolmandasse jäid ko halikud eesti organisatsioonid,
Kaili Kinnon.
neljanda ja viimase moodustas ,,pererahvas“ – Tartu Col lege’iga otseselt seotud või selle allorganid, loomulikult ka omad juhtivad töötajad. Vahepeal näidati Tartu College’i aastatetagust ja ka tänapäevast palet. Ekraanile ilmus asutuse rajaja Elmar Tampõld. Jaan Meri tutvustas uhkusega maa-alust garaaži. Piret Noorhani silmitses hardu musega haruldasi raamatuid arhiivis ja korraldas üsna põhja liku ekskursiooni läbi kogu hoone, et televaatajaile ei jääks ükski tegevusvaldkond võõraks. Siinjuures ei saa märkimata jätta kaameramehe mõnusat ja leidlikku huumorimeelt. Et lii kumine ühest ruumist teise läheks sujuvamalt, näitas ta seda ajasäästu huvides kahe kordse kiirusega. Piret vudis charliechaplinliku sammuga ühest uksest väja ja teisest sisse, et siis taas asjalikku tutvus tustööd jätkata. Viimase vahepalana, enne ,,omainimeste“ antud lõppe fekti, ilmutas end klaverdaja katusel ehk Kaili Kinnon mikrofoni ja süntesaatoriga. Ta esitas mitu laulu vaheldumisi soojade tervitussõnadega hoone lamedal katusel õhtuses loojan gus. Kaili, kes alati on publikut võlunud oma ülima lihtsuse ja siirusega, jättis erakordselt meeldiva mulje ka seekord. Ettekanne oli ingliskeelne, kuid eesti juured lõid ikkagi välja. Ainus pettumus, mis reporterit tabas, oli hetk, kus Kaili väitis olevat teada saanud kõige eestipärasema sõna. Kui ta selle lõpuks välja ütles, polnud sellel kapju ega sarvemügaraid, ka mitte ähvardavalt põrisevat (Järgneb lk. 13)
Foto: Paul Kiilaspea
Balti ühtsuse päeval olid kohal ka kõigi kolme Balti riigi suursaadikud Kanadas.
Viies Balti ühtsuse päev Ottawas Ülle Baum Teisipäeval, 22. septembril tä histati Ottawas Parla men dimäel juba viiendat korda Balti ühtsuse päeva. Kaunil päikesepaistelisel pärastlõunal kogunesid lätlased, leedulased ja eestlased koos sõpradega kokku Balti ühtsuse päeva auks. Selle unikaalse ürituse korraldamine sai alguse Läti suursaadiku abikaasa Ināra
Eihenbauma initsiatiivil viis aastat tagasi ja on nüüd kuju nenud iga-aastaseks tradit siooniks Kanada pealinnas. Teatavasti kuulutasid Läti ja Leedu valitsused välja Balti ühtsuse päeva tähistamise riikli kul tasandil juba a. 2000 aja loolise Saule lahingu auks, mis leidis aset 22. septembril 1236. a leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Lahing toimus toona just praeguse Leedu ja
Foto: ©Ülle Baum
Läti riigi piirialadel ning sellest kirjutati juba Liivimaa vanemas riimkroonikas. Kanada Parlamendi ees iga vese tule juures Balti ühtsuse päeva auks olid kohal Läti suur saadik Kanadas Kārlis Eihen baums, Ināra Eihenbauma, Leedu suursaadik Darius Sku sevičius, tema abikaasa Dorota Skusevičiene ja Eesti suursaadik Toomas Lukk. Kanada valitsust esindasid Jamie Schmale, MP, kes on praegu Kanada valitsuse (Järgneb lk. 13)
Iga põgenenu ja pagulapse Puise rand Riina Kindlam „Kaks aastat tagasi pöördus Ülemaailmne Eesti Kesk nõu kogu (ÜEKN) Eesti Vabariigi Riigikogu poole toonitades vajadust kinnitada 19. sep tember suurpõgenemise mä les tuspäevana eesti tähtpäe vade kalendrisse. Soovitati ka püstitada 1944. a. septemb rikuu põgenikele mälestus märk,“ luges New Yorgi Eesti lehe Vaba Eesti Sõna pea toimetaja Kärt Ulman 19. septembril tuulisel Puise mere rannal Läänemaal ette ÜEKNi abiesimehe, 1944. a. suurpõgenemise toimkonna esimehe Iivi Zajedova kirju tatud ridu. See viimane soov on täide läinud ja Puise rannas, kus läinud aastal, suurpõgenemise 75. aastapäeval pühitseti mäles tusmärgi kivimassiivist jalamit ehk pool monumenti, avati see nüüd tervikuna, koos kujur Aivar Simsoni loodud põgeneva ema ja tütre skulptuuriga. Päev oli alanud EELK Ridala Püha Maarja Magda leena kiriku esisel lipu heiska (Järgneb lk. 12)
Foto: major Ülo Isberg
Foto: Urmas Saard, Külauudised Puise ninale püstitatud mälestusmärk kujutab last ja ema, kohver käes. Monumendi ideekandja on Heidi Ivask, kes oli samas Puise ninal oma emaga üka paadiootajatest ja üks neist, kellele paadis kohta enam ei olnud… Alumisel pildil on Heidi Ivask koos monumendi valmistaja, skulptor Seaküla Simsoniga.
