Eesti Elu / Estonian Life No. 39 | October 1, 2021

This newspaper was mailed on Friday, October 1, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 39, 2021

Reedel, 1. oktoobril — Friday, October 1

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Jaak Prozes rääkis soome-ugri rahvaste olukorrast Venemaal 25. septembril toimus Zoomi vahendusel 9. dr. Vello Sootsi mälestusloeng, mille pidas Jaak Prozes. Loenguga tähis­ tati Tartu College’i 51. sünni­ päeva ja tehti algust 2021.a sügist täitva soome-ugri ja Põhja-Ameerika põlisrahvas­ tele pühendatud sündmuste sarjaga.

Avatervituse lausus VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kes võttis muu hulgas lühidalt kokku need VEMU koroona-aegsed tegemised, mis pole avalikkusele nii nähtavad olnud kui veebiprogramm: on tegeletud VEMU rebrändimise ja uue veebilehega, selleks, et asuda jõulisemalt koguma toetusi VEMU uue hoone ehitamiseks, Eesti Keskarhiivi Kanadas jt Toronto Eesti Majas asuvate kogusid on üle toodud VEMUsse, läbi on viidud rida intervjuusid Kanada eestlaste koolipärimu­ sest jm.

Tartu College’i president Jaan Meri rääkis oma tervituses sellest, kuidas TC koroona­ piirangute tingimustes hakkama on saanud, kiitis ja tänas eriti TC nõukogu, juhatust ja töötajaid eesotsas mänedžer Linda Karuksiga. Nüüd, mil maja võtab taas tudengeid vastu, on majanduslik olukord paranenud, kuid koroona on toonud töötajatele palju lisakohustusi.

Seejärel meenutati TC endist presidenti dr. Vello Sootsi slaidi­programmiga.

Dr. V. Sootsi mälestusloengu pidajat Jaak Prozest tutvustas Piret Noorhani. Jaak Prozes on

Jaak Prozes.

Foto: Ave Maria Mõistlik

õppinud ajalugu Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning olnud soome-ugri teemadega seotud juba 1990. aastate algusest, kuuludes mitmete organisat­ sioonide etteotsa. Neist enim tuntud on MTÜ Fenno-Ugria Asutus, mille esimeheks ta on olnud aastast 1993. Teda on ­autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Erkki Vilhö Ponkkala Fondi aastapreemiaga.

Prozes on hästi tuttav ka Kanada eestlastele, kuna on kahel korral esinenud Kotkajärve Metsaülikoolis.

Lektori ettekanne „Soomeugri rahvad Venemaa Föderat­ sioonis 2010-2021“ tõukus tänavu juulis Tartus, Eesti Rahva Muuseumis peetud 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressist. Sõnavõtt algas kurvavõitu statistikaga soome-ugri rahvaste olukorra kohta Vene­ maal. Rahvaloenduse andmetel kahanes ennast soome-ugri ja samojeedi rahvastena määrat­ lenud inimeste hulk aastatel 2002-2010 kokku 14,3%.

Suurimateks kaotajateks olid soomlased (40,8%), eestlased (36,4%), karjalased (34,9%) ja bessermanid (s.o udmurdi keele murre, 29,5%), aga ka vepsla­ sed (28%), ungarlased (26,2%), permikomid (24,6%), komid 22%) jt. Veelgi drastilisemad on andmed keeltekao kohta – nimetatud ajavahemikul ja keelerühmades kokku oli see 28,3%. Suurimateks kaotajateks keeltest on olnud: vadja (92,1%), nganassaani (75,2%), eenetsi (73,9%), isuri (66%), mansi (65,8%), saami (55,1%), karjala (51,6%), eesti (41,5%), sölkupi (37,7%), mäemari (37,4%), vepsa (37.2%), permikomi ­ (33,1%), udmurdi (30,1%) jne.

Põhjuseks on Venemaa riiklik poliitika, mis soodustab assimileerumist ning aitab venekeelse koolihariduse pealetungi kaudu kaasa vähemuskeelte ja -kultuuride prestiiži alanemisele.

Kahanenud on omakeelse ajakirjanduse tiraažid (suurimate lehtede trükiarv ulatub 3500ni) ja ilmunud raamatute arv (30 nimetust aastas, kusjuures 10 aasta jooksul pole ­ilmunud ühtegi romaani). Palju soome-ugri keelset kirjandust ilmub hoopiski Eesti riigi toe­ tusel. Alternatiivset lugemisvõi­ malust pakuvad rahvuskeelsed blogid. Tehakse animafilme ja

ERMis peetud soome-ugri maailmakongressi avatseremoonia.

2018.a valmis näiteks esimene mordvakeelne mängufilm.

Eesti, Soome ja Ungari eestvõttel aastakümneid edukalt toiminud soome-ugri hõimurahvaste vaheline elav koostöögi on kannatanud. Venemaa tajub sellist koostööd rünnakuna riigi vastu, soome-ugrilased näevad selles aga võimalust oma

kultuu­ride ja keelte kaitsmiseks.

Nii ei toimu enam Eesti, Soome ja Ungari suursaadikute visiidid Venemaal elavate soome-ugri rahvaste juurde. Alates 2016. aastast on peatatud rahvusvahelised üliõpilaskonverentsid, boikoteeritakse soome-ugri filmi­ festivali jne. Ära on jäänud ka Soome-Ugri Rahvaste Noorte

Foto: ERM

Assotsiatsiooni kongressid. Po­ sitiivse algatusena märkis Prozes soome-ugri kultuuri­ pealinna algatust, millega tehti nimetatud assotsiatsiooni eest­ võttel algust 2014. aastal.

Tänavu kannab seda tiitlit AbjaPaluoja Eestis.

Ka Tartus peetud maailma(Järgneb lk. 13)

Anett Kontaveit võitis oma kolmanda WTA karika Eelmine nädal oli edukas Eesti naistennisistidele. Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 30.) alistas Tšehhis Ostravas peetud WTA tennise­turniiri finaalis 6:2, 7:5 kreeklanna Maria Sakkari (WTA 12.) ja võitis settigi kaotamata karjääri kolmanda WTA turniiri.

Kontaveit võitis viimasest 13 mängust 12. Ostravas alistas ta järjest Sorana Cirstea (WTA 37.), Paula Badosa (WTA 27.), valitseva olümpiavõitja, šveits­ lanna Belinda Bencici (WTA 11.) ning endise maailma teise reketi, kodupubliku ees mängi­ nud Petra Kvitova (WTA 10.). ,,Ma ei suuda seda ikka uskuda, minu jaoks oli nii hea nädal,“ ütles Kontaveit pärast turniiri.

Ostravas võitnud Anett Kontaveit kerkis esmaspäeval avaldatud naiste tennise maailma edetabelis seitse kohta ja asub nüüd 23. positsioonil.

Käesoleval nädalal mängis Kontaveit Chicagos WTA 500 kategooria tenniseturniiril, kus alistas esimeses ringis ameerik­ lanna Madison Brengle’i (WTA 87.) 6:4, 6:3. See oli tema kuues võit järjest WTA turniiridel. Enne teise ringi kohtumist andis Kontaveit vastasele loobumisvõidu. Anett Kontaveiti vas-

taseks pidi kolmapäeval olema Jaapani tennisist Mai Hontama (WTA 200.), kuid Kontaveit jättis vasaku reie vigastusele ­ viidates väljakule minemata. ­ Tuleval nädalal peaks Kontaveit osalema Indian Wellsi turniiril.

Ka Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 68.) oli eelmisel nädalal võidukas, olles parim USA-s Fort Worthis toimunud 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tennise­ turniiril. Turniiri esimese paigutusega eestlanna alistas finaalis kindlalt 6:2, 6:1 maailma 574.

Anett Kontaveit Torontos.

reketi, endast 15 aastat noorema ameeriklanna Kayla Day. Kanepile oli see karjääri 19.

ITF-i turniirivõiduks, neist esimese saavutas ta 21 aastat ­tagasi Tallinnas.

Fort Worthis ITF-i turniiri võitnud Kaia Kanepi kerkis tennisistide edetabelis kaks kohta ja asub nüüd 66. tabelireal.

Chicagos toimuval WTA 500 turniiril jäi Kanepi (WTA 66.) alla esimeses ringis šveitslannale Jil Teichmannile (WTA 38.) 6:7 (3:7), 5:7. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre

2

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Nr. 39

Välisministeeriumi järgmise aasta eelarvefookuses on julgeolekupoliitika, üleilmne eestlus ja äridiplomaatia

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Päev meenutamaks mineviku traumasid ja karmi peatükki ajaloost 30. septembril märgiti üle Kanada esmakordselt Tõe ja leppimise päeva (National Day for Truth and Reconciliation), kus mälestati lapsi, kes surid internaatkoolides (residential schools) ning avaldati austust ellujäänuile, kes neis koolides käinud, samuti peredele ja kogukondadele, keda see teema on lähedalt puudutanud ja mõjusid jätnud. Tänavu juunis kuulutas Kanada parlament 30. septembri ametlikuks riigipühaks, mil meenutatakse traagilist ja valusat ajalugu ning senini kestvaid mõjusid, mis on oluline komponent leppimisprotsessis.

30. september on ka Oranži särgi päev, millega alustati 2013. a.; see on otseselt seotud Phyllis Webstad’i kogemusega tema esimesel koolipäeval internaatkoolis, kuhu ta läks uues oranžis särgis, mis temalt ära võeti. Nüüd on see saanud sümboliks kultuuri, vabaduse ja eneseväärikuse äravõtmisest, mida kogesid põlisrahvaste lapsed üle generatsioonide.

Tänavu on internaatkoolidega seonduv olnud eriti valusaks teemaks, kuna endiste koolide juures on avastatud sadu märkimata haudu. Need šokeerivad leiud varjutasid ka tänavust Kanada päeva 1. juulil, mis tavapärase rõõmsa pühitsemise asemel oli paljude jaoks vaikseks ja kurvaks päevaks.

Umbes 150,000 First Nations’i, Inuit’i ja Métis’i last olid sunnitud käima valitsuse poolt rahastatud ja katoliku kirikute juhitud internaatkoolides, olles eemaldatud nende peredest, kultuurist, traditsioonidest ja keelest. Lisaks sellele tuli kogeda raskeid tingimusi ja vägivalda. Mitte kõik ei jõudnudki oma kodudesse tagasi. Need koolid tegutsesid 1870-ndatest aastatest kuni 1990-ndateni, viimane suleti 1996.a. Kanada ajakirjandusest leiab hulgaliselt vastavasisulist faktilist materjali, ellujäänute lugusid, perekondlikke meenutusi jpm., mida õpetatakse ka koolides, tõstmaks teadlikkust selle raske peatüki kohta riigi ajaloos. Ontario valitsus teatas vajadusest eraldada rohkem raha ja aega põlisrahvaste teemalisele haridusele provintsis, mis on igapäevane, mitte vaid selle päevaga seotud.

Kanada valitsus esitas 2008.a. vabanduse kahju eest, mida põhjustasid internaatkoolid. Samuti rajati Truth and Recon­ ciliation Commission, mis tegutses 2008-2015.

Neljapäeval toimusid üle riigi tseremooniad ja mälestusüritused: erinevatel valitsustasanditel, töökohtades, koolides jm.

Sõna võtsid valitsuste juhid, tõstes esile selle päeva tähtsust mineviku traumade meenutamisel. Üritustel oli võimalik osaleda virtuaalselt, samuti tõsta oma teadlikkust, õppides põlisrahvaste ajalugu ja avaldada oma austust läbi kunsti ja kultuuri erinevate programmide kaudu.

KAIRE TENSUDA

Valitsus kiitis neljapäeval heaks 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Välisministeeriumi järgmise aasta eelarve on selle kohaselt 99,4 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise aastaga 5,1 miljonit eurot ehk 5,4% rohkem. Välisteenistuse põhirõhk on jätkuvalt Eesti julgeoleku tugevdamisel, äri­ diplomaatia abil Eesti ette­ võtete toetamisel, üleilmse eestlaskonna võrgustiku aren­ damisel ning arengukoostööl. „Suur osa välisministeeriumi järgmise aasta eelarvest on

mõeldud diplomaatiliseks tööks Euroopa Liidus ja NATOs ning meie kahepoolsete suhete arendamiseks teiste riikidega. Loo­ mulikult on sama tähtsad ka Eesti inimeste huvide kaitsmine võõrsil ning meie ettevõtete toetamine välismaal,“ ütles välisminister. Eestil on kokku 49 välisesindust, mille hulgas on ka sel aastal avatud esindused Soulis ja Singapuris.

Eesti keele ja kultuuri hoidmiseks ning Eesti majanduse ja julgeoleku tagamiseks on oluline ka tugev side eesti kogu-

kondadega välismaal ning nende osalemine üleilmse eest­ laskonna võrgustikus. „Meie eesmärk on, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma Eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge, saaksid võimaluse Eesti ühiskonnaelus osaleda, aga aitaksid ka meie riiki tutvustada ja selle head mainet kinnistada.

Samuti on oluline, et meie juurtega inimeste Eestisse elama asumine oleks soovi korral ­lihtne ja kulgeks võimalikult sujuvalt,“ ütles minister Liimets.

Eestis tõstetakse trahve kiiruse ületamise eest

Tallinna Toomkirikus avati Estonial hukkunutele pühendatud mälestustahvel

toriks on skulptor Mati Karmin.

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks kesk­erakondlasest siseministri Kristian Jaani esitatud sea­ duseelnõu, mis tõstab jõustu­ mi­sel pea kahekordseks trah­ vid kiiruskaamerate abil tu­ ­ vas­ta­tavate kiiruseületamiste eest.

Kiiruskaamerate abil mõõdetud kiiruseületamise puhul tähendab see, et kui ületada lubatud piirkiirust 10 km/h, tõuseb mõjutustrahv seniselt 30 eurolt 50 eurole, kiiruse ületamisel 20 km/h, on trahvi suurus senise 60 euro asemel 100 eurot. Kui lubatud sõidukiirust ­ ületatakse maksimaalselt 60 km/h, on hoiatustrahv selle eest 180 euro asemel 300 eurot.

Majandusministeerium (MKM) oli eelnõu menetluse käigus selle seisukoha suhtes kahtlev. Nimelt ei peatata auto­ maatse kiirusekontrolli puhul sõidukit ning selle juhi isikut välja ei selgitata. Trahvi saab kas auto omanik või vastutav kasutaja ja tegeliku kiiruseületajani pruugi trahvi suuruse mõju jõuda. (DForte/EE)

Kaitseminister Laanet: Riigikaitse on valitsuse prioriteet Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul kasvavad valitsuses kokku lepitud 2022. aasta rii­ gieelarves kaitsekulutused 748 miljoni euroni, mis moodus­ tab prognoositud SKP-st 2,31%. Selles sisalduvad liit­ lastega seotud kulud, kaitsein­ vesteeringute programm kui ka uued võimearendused.

Tänu majanduskasvule ja poliitilisele konsensusele saab ajalooliselt suurima kaitse­eelarvega kiiremini täita võimelüngad ja seeläbi tugev­ dada Eesti julgeolekut.

Peatselt sõlmitakse leping 46 miljoni euro eest laevatõrjerakettide ostmiseks. Lisaks soe­ tatakse 25 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona, 25 miljoni eest ratassõidukeid, mis suurendab kaitsevalmidust.

Täiendavalt hangitakse liikur-

28. septembril möödus 27 aastat parvlaeva Estonia ­ hukkumisest. Selle sündmuse ­ meenutuseks peeti Tallinna Piis­koplikus Toomkirikus mälestuspalvus ja avati mäles­ tustahvel M/S „Estonia“ huk­ kunutele.

Mälestustahvlil on 28.

Psalmi 9. salm: „Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!“ Tahvli kõrval on laevakell, millele on kirjutatud ladinakeelsena – VIVOS VOCO – MORTUOS PLANGO – elavaid kutsun, surnuid itken.

Mälestustahvel on valminud Eesti Vabariigi toetusel ja au-

Eesti jõudis Bocuse d’Oril seitsmendale kohale Maailma olulisima kokandus­ võistluse Bocuse d’Ori finaalis Prantsusmaal Lyonis Eestit esindanud Artur Kazaritski tegi sel nädalal ajalugu, jõudes 22 võistleja hulgas seitsmendale kohale.

See on Eesti kokale seni kõrgeim koht Prantsuse kokan­ duslegendi Paul Bocuse’i üle kolme aastakümne tagasi käimalükatud üleilmse kokkade konkursi finaalis.

Tänavune kuldmedal läks Prantsuse kokale Davy Tis­ sot’le, teiseks tuli Taani kokk Ronny Vexoe, kolmandaks Norra esindaja Christian Andre Pettersen.

Andeka Eesti koka Artur Kazaritski treeneriks oli Ham­ pus Risberg ja abikokaks Magnus Rosendahl, kes on tema kolleegid Kopenhaageni Tutvu • Loe • Kommenteeri suurtükke 15 miljoni euro eest, valmis saavad ligi pooled ette­ nähtud CV-90 toetussoomukid (projekti kogumaksumus 36 miljonit eurot) ning alustatakse

(VMPT/EE)

Estonia hukkumise põhjuseid on otsitud katastroofipäevast peale ja vraki juurde on tehtud mitmeid ekspeditsioone. Ka praegu on Estonia juures vrakki uurimas järjekordne ekspeditsiooni-meeskond.

Suvel tehti vraki juures eeluuringuid riigi tellimusel, 18. septembril alanud uurimisreisi Margus Kurmi juhtimisel rahastavad hukkunute lähedased ja ettevõtjad. Uuri­mise eesmärk on kaardistada kõik vraki vigastused, et selgi­ tada, miks Tal­ linnast Stock­ holmi teel olnud parvlaev Estonia 28. septembril 1994 ­uppus.

Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994 kella 0.55 ja 2.03 vahel. Laev oli teel Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal, kellest pääs­ teti 137 ja hukkus 852.

(Allikas: Pealinn/PM)

restoranist Geranium.

Kõik võistlejad pidid žüriile esitama kaks tööd: take-away komplekti, mis koosnes eelroast, pearoast ja magustoidust, peateemaks hooajaline köögivili tomat. Teise töö, suure kandikuroa peamine komponent oli terve hautatud veise õlatükk.

Arturi Kazaritski töötab alates 2015. aastast Põhjamaade parimate restoranide hulka kuuluva ja kolme Michelini tärniga pärjatud restoranis Geranium Kopenhaagenis. Alates 2018. a on ta Geraniumi sous-chef ehk tegevpeakokk.

Bocuse d’Ori finaalvõistlusel osalesid kokad Norrast, Itaa­ liast, Costa Ricalt, Rootsist, Šveitsist, Singapurist, Indo­ nee­ siast, Kolumbiast, Tuneesiast, Venemaalt, Ecuadorist, Taanist, Eestist, Uus-Meremaalt, Uru­ guaist, Prantsusmaalt, Islandilt, Jaapanist, Soomest, Tšiilist, Taist ja Ungarist. (PM/EE) www.eestielu.ca uue kaitseväe linnaku rajamist Raadile, kuhu tulevad sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ning lahingukooli uued hooned.

(KMPT/EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Möödus 140 aastat sinimustvalge idee sünnist Kolmapäeval, 29. septembril möödus 140 aastat päevast, mil Tartus, ,,Vironia“ osakon­ na (praeguse Eesti Üliõpilaste Seltsi) asutamiskoosolekul sündis idee sinimustvalgest värvikombinatsioonist.

Värvid pidid kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid, tähistama rahvariiete enamlevinud värvitoone, peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust ning olema omavahel kooskõlas.

Esimene avalik sinimustvalgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. a. „Vironia“ osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üli­ õpilane Aleksander Mõttus (ka Mõtus, Mettus) kandis sinimustvalget värvimütsi, kui sõitis voorimehel läbi Tartu kesklinna.

Esimene sinimustvalge lipu valmistamise mõtte algataja ja selle teostaja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula.

Teiste allikate järgi valmistasid lipu Hermanni abikaasa Paula ja preilid Miina Hermann ning Emilie Beermann. Lipu pidulik pühitsemine toimus 4. juuni õhtul 1884 Otepää pastoraadi ­ saalis.

Oluline sündmus sinimust-

Saksamaa üldvalimiste võit läks SPDle Eelmisel nädalavahetusel toi­ munud Saksamaa üldvali­ mised võitsid vasaktsentrist­ likud sotsiaaldemokraadid (SPD), keda toetas 25,7% valijaist.

Amestist tagasi astunud kantsler Angela Merkeli krist­ likke demokraate toetas 24,1% valijaist, mis on CDU-CSU halvim tulemus.

Kolmanda koha saavutasid rohelised (14,8%). Järgnesid vabad demokraadid (FDP) 11,5%ga ja parempopulistlik AfD 10,3-protsendiga. Valimis­ osaluseks kujunes 76,6 prot­ senti.

SPD esimehest Olaf Scholzist saaks neljas Teise maailmasõja järgne sotsiaal­ demokraadist liidukantsler pä­

valge lipu jaoks oli 26. märtsil 1917 Peterburis toimunud suur eestlaste meeleavaldus ja rong­ käik, kus nõuti Eestile auto­ noomiat Vene riigi koosseisus.

Väljaastumisele avaldas mõju loendamatu hulk sinimustvalgeid lippe. 24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Maapäeva Vanematekogu „Manifest kõi­ gile Eestimaa rahvastele“.

21. novembril 1918 tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigi­ lipuks ja see heisati 12. det­ sembril 1918. a Pika Hermanni torni.

27. juunil 1922 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu „Rii­ gilipu seaduse“.

21. juunil 1940. a kõrvaldati sinimustvalge lipp Pika Her­ manni tornist, kuid oli seal tagasi järgmisel hommikul. Lipp kõrvaldati lõplikult tornist ENSV moodustamise ja N. Liitu inkorporeerimisega 6. augustil 1940. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 oli sinimust­ valget lubatud kasutada rahvuslipuna, kuid mitte rahvuslikel meeleavaldustel ja riigilipuna. Nõukogude okupatsiooni ajal oli sinimustvalge lipu kasu­ tamine keelatud.

KANADA UUDISEID TORONTO. Esmaspäeval teatas Roheliste Partei juht Annamie Paul oma tagasiastumisest parteijuhi kohalt, kuhu ta valiti vähem kui aasta tagasi. 20. septembril toimunud föderaalvalimistel saavutas partei kaks parlamendikohta, nagu oli ka ­ enne valimisi; oma kohta ei võitnud ka Annamie Paul, kes kandideeris Toronto Centre ­valimispiirkonnas. (Lüh. CP24) rast Willy Brandti, Helmut Schmidti ja Gerhard Schröderit.

Sotsiaaldemokraadid valisid Scholzi juba eelmise aasta ­augustis oma kantslerikandidaadiks. SPD keskendus oma kampaania käigus peamiselt ­ sotsiaalse õigluse, miinimum­ palga ja jõukamate kõrgema maksustamise teemadele.

(ERR/EE)

21. oktoobril 1987. aastal leh­ vis trikoloor esmakordselt avalikult Võrus korraldatud miitingul, seejärel Tartus Eesti Muinsuskaitse Seltsi V kokkutulekul 17. aprillil 1988. Sama aasta 17. juunil Tallinna Lauluväljakul toimunud miitingul oli sinimustvalget näha juba massiliselt.

1988. aasta 20. oktoobri seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna ning 24. veebruaril 1989 tõusis lipp taas Pika Hermanni torni.

7. mail 1990 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega ­sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. 7. augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse „Riigilipu ja riigivapi kohta“, milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940. aasta ­augustini kehtinud riigilipp.

(KU/EE)

KANADA. Eelmise nädala reedel vabastati Hiinas vangist kanadalased Michael Kovrig ja Michael Spavor, kus nad olid enam kui 1000 päeva, alates 2018. a. detsembrist. Calgary lennujaamas tervitas neid Kanada peaminister Justin Trudeau. Spavor läks kohtuma oma perega Calgarys ning Kovrig lendas Torontosse, kus teda lennujaamas ootasid pereliikmed. Kovrig tänas kõiki, kes töötasid nende vabastamise nimel. (Lüh. CP24) • KANADA. 30. septembril tähistati esmakordselt riigi­ pühana Truth and Reconci­ liation päeva, mil pööratakse tähelepanu ajaloole ja mitmete generatsioonide traumadele, mida on põhjustanud internaatkoolid. See päev on tuntud ka kui Orange Shirt Day, mil üle riigi kantakse oranži värvi särke.

Afganistanis keelati naistel Kabuli ülikoolis õppimine ja õpetamine

EKRE tõusis Norstati küsitlustes kõige populaarsemaks erakonnaks

Kabuli ülikooli värskelt ametisse määratud rektor Mo­ ham­ mad Ashraf Ghairat teatas, et kuniks pole loodud ,,islamistlikku keskkonda“, ei tohi naised enam ülikoolis ei õpetada ega õppida. ,,Esikohal on islam.“

Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di tellitud Norstat Eesti viimase küsitluse andmetel tõusis populaarseimaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

EKRE-t toetas 24,6%, Reformierakonda 24,2% ja Keskerakonda 19,7% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,2 protsendiga, Sotsiaal­ demokraatlik Erakond (SDE) 8,9 protsendiga ning Isamaa seitsme protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,9 protsenti ja opositsioonierakondi 40,5 protsenti vastajatest. (ERR/EE)

Enne seda teadet saatis Ghairat Twitteris välja puštukeelse säutsu, et ülikool on võtnud plaani naistudengite õppe korraldamise, kuid ta ei öelnud, millal see plaan jõustub. ,,Seoses naissoost lektorite vähesusega töötame me plaani kallal, et meessoost lektorid saaksid naistudengeid auditooriumites kardina tagant õpetada,“ kirjutas ta. ,,Nii luuakse islamistlik keskkond ja naistudengid saavad omandada haridust,“ vahendab CNN. (PM/EE)

Pekingi taliolümpiale välisriikide fännid ei pääse Järgmise aasta Pekingi tali­ olümpiamängudele välisriikide fännid pealtvaatajateks ei pääse, teatas kolmapäeval Rah­v usvaheline Olümpia­ komi­tee (ROK).

Piletid on koroonapandeemia tõttu piiratud vaid Hiina mand­ riosas elavatele spordihuvilis­ tele.

ROK teatas ka, et ainult ­täie­likult vaktsineeritud osalejad vabastatakse saabumisel 21­­-päe­vasest karantiinist, kui tegemist pole ,,põhjendatud me­ ditsiinilise erandiga“. (PM/EE)

Prantsusmaa ekspresident Sarkozyle mõisteti vanglakaristus Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy mõisteti Pariisi kohtus üheks aastaks vangi oma 2012. aasta ebaõn­ nestunud valimiskampaania ebaseadusliku finantseerimise eest.

Prokuratuuri sõnul kulutati Sarkozy kampaaniale lubatud 22,5 miljonist eurost ligi kaks korda rohkem. Sellest hoolimata kaotas Sarkozy presidendivalimised sotsialist François Hollande’ile.

Kohtusse ilmumata jätnud 66-aastane Sarkozy oma süüd ei tunnista ja on oodata, et ta kaebab edasi, vahendas Guardianis ilmunut Delfi.

Kohus teatas, et karistust võib kanda kodus ja elektroo­ nilise valve all. (D/EE)

4

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Lahemaa Rahvuspargis läheb korra taastamine üle kivide ja kändude Mati Sepp, metsamees Lahemaa Rahvuspark sai sel aastal 50-aastaseks. Kurvastu­ sega näeme, et ka tänavu saavad metsafirmad rahuliku ­ südamega jätkata metsade maharaiumist meie vanimas rahvuspargis.

Keskkonnaamet on jõuetu Eesti Keskkonnaamet tõdes kuu aega tagasi, et probleem on olemas. Nüüdseks, olles teemat nendega korduvalt arutanud, on jõutud seisukohale, et keskkonnaametil ei ole võimalik kiirkorras midagi ette võtta.

Ainuke, kes saab Lahemaal korra majja lüüa, on Eesti Vaba­riigi Keskkonna­minis­ teerium. Teatavasti on minis­ teerium hetkel Euroopa Komis­ jonile aru andmas, miks Eesti Natura 2000 aladel käib ula­ tuslik raietegevus. Euroopa Komisjon algatas rikkumis­ menetluse Eesti riigi suhtes ja keskkonnaministeerium saadab septembri lõpus selgitused, miks Natura 2000 aladel on ­toimunud ulatuslikud raied. Kas nad on valmis tunnistama, et raied ikka käivad, ei saa me ilmselt teada. Euroopa Komis­ jonile jagatavad selgitused on ülimalt salastatud.

Metsaraied Lahemaal käivad edasi Raied, hoolimata käimas­ olevast uurimisest, käivad.

Keskkonnaametile pole teada­ olevalt antud käsku Natura 2000 aladel raied peatada. See korraldus peaks tulema keskkonnaministeeriumilt.

Kuna keskkonnaamet on juriidilises tupikseisus, on ole­ ­ mas päästev lootuskiir, kuid

USA hakkab riiki lubama täielikult vaktsineeritud lennureisijad

kõik võtab aega. Nimelt on organisatsioon Eesti Metsa Abiks Natura 2000 aladel toimuvad raied kohtusse andnud. Sealne raietegevus tuleks peatada või­ malikult kiiresti, aga kohtuves­ kid jahvatavad aeglaselt. Samas paistab, et veelgi aeglasem on protsess Euroopa Komisjoni tasemel.

USA kavatseb leevendada novembri algusest reisipiiran­ guid riiki saabuvatele välis­ maalastele, kes peavad olema saabumisel täielikult vaktsi­ neeritud.

Kõik lennukiga riiki saabuvad välismaalased peavad enne pardale minekut näitama vakt­ sineerimise tõendit ja negatiivse Covid-19 testi tulemust, mis on tehtud lennule eelneva kolme ööpäeva jooksul, ütles Valge Maja koroonakoordinaator Jeff Zients uutest reeglitest teatades.

Filmiprojekt „Eesti metsa tulevik?“ Äsja usal­das Juhan Aare, kes teeb dokumentaalkajastust Eesti metsades toimuvast, oma võttemeeskonna allakirjutanu hoolde, et saaks filmida ,,EES­ TI MET­SA TULEVIK?“ filmi­ projekti jaoks Lahemaal toi­muvat.

Juhuse tahtel sattusime filmimeestega ka harvesteri peale, mis oli alustanud järjekordse raietegevusega rahvuspargis – looduskaitsealal. Üllatus oli veelgi suurem, kui kohtasime raietöödel Eesti Erametsa Liiduga seotud nimekat isikut, kellega tekkis huvitavates too­ nides arutelu. Osa vestlusest on jäädvustatud ka filmile.

Arutelu erametsaliidu esindajaga Kogu vestluse juures hämmastas see, kui vähe arvestab metsandussektorit esindav isik ökoloogilise looduskeskkonna vajalikkusega ja kui lihtsalt mõõdetakse kõike rahas. Iga vanaks elanud puu olevat suur rahaline kaotus. Kuid toimivas metsas peab ju olema ka kõdu­ nevaid puid.

Euroopa Liidu poolt tulev toetuste süsteem on tekkimas ning inimestele makstakse tulevikus ehk toetust, kui nad metsa ei raiu. See tundus erametsaliidu

Metsaraie Lahemaal.

Nr. 39

Kaameramees filmib metsaraiet.

esindaja jaoks ärevust tekitav teema ja kiiresti läks jutt sellele, kes ikkagi lõpuks kõik kinni maksab.

1% sotsiaalmaksust metsade kaitseks?

Minult küsiti, kui palju oleksin isiklikult nõus panustama, et metsaomanikud saaks õiglast toetust metsa alleshoidmise eest. Pakkusin 1% oma sissetu­ le­ kutest. Lisaksin, et kui Eesti rahva sotsiaalmaksust läheks 1% looduskaitse toetustesse, oleks see meeletu edasiminek looduse hoidmise osas. Ini­mes­ tel oleks palju vähem stressi ja kõik oleksid tervemad. Kahjuks pole keskkonnaministeerium uurinud, kui stressitekitav on ühiskonnale Eesti metsade massiline hävitamine.

Stress on teatavasti üks esimesi põhjusi, mis nõrgestab inimese tervist. Kui ühiskonnas stressi vähendada ja suunata raha toetussüsteemi alusel ringlusesse tagasi, toetaks see nii majandust kui ka inimeste ­ter­vist.

Väärtustatakse vaid hetkelist kasumit Mind metsamehena häirib metsade majandamise juures see, et ainuke asi, mida väärtus­ tatakse, on hetkeline kasum.

Halvasti tehtud raietel on taga­ järjed, aga olen korduvalt näinud, et metsamehed ei ar­ vesta selle asjaoluga piisavalt.

Lahemaa rahvuspark ei tohiks olla koht, kus käib nii ­ suur metsaäri ja metsade maha­ võtmine.

Riik karmistab ka testimise reegleid vaktsineerimata USA kodanikele, kes peavad tegema viirusetesti nädal enne USAsse naasmist ja ka pärast koju jõudmist.

Täielikult vaktsineeritud rei­ sijad karantiini minema ei pea, ütles Zients.

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus (CDC) nõuab lennufirmadelt reisijate kontakt­ info kogumist, et lihtsustada kontaktide jälgimist, ütles Zients.

Pole veel teada, millised vaktsiinid on USA uute reeglite alusel heaks kiidetud ja kas neid vaktsiine, millel pole USAs kasutusluba, saab kasutada. Zientsi sõnul otsustab selle üle CDC. Uued reeglid peaksid hakkama kehtima novembri algul.

(PM/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Paljud on mures, millised tulevad viiruse leviku seisuko­ halt sügis- ja talvekuud – kui ilm muutub külmemaks ja tegevused kolivad rohkem siseruumidesse. Osa eksperte on avaldanud ettevaatlikku optimismi, et kõrgemad im­ ­ muunsuse tasemed võivad aidata hoida olukorda kont­ rolli all. Kuid arvatakse ka, et nakkavam Delta variant võib tuua uusi väljakutseid. Pro­ vintsiti on hetkel olukord üsnagi erinev; raskemas seisus on praegu Alberta ja ­ Saskatchewan.

Albertas püstitati rekord intensiivravil olevate patsientide arvus – 312, kellest suurem osa Covid-positiivsed, teatas Alberta Health Services (AHS) esmas­ päeval; jätkuvalt avatakse uusi intensiivravi kohti ning paigutatakse töötajaskonda ümber vastavalt vajadusele. Arstid on mures olukorra võimaliku veelgi halvemaks muutumise pärast ja selle üle kas kriitilise ravi jaoks jätkub piisavalt treenitud ­ personali. Esmaspäeval oli aktiivsete juhtude arv Albertas 21,307 (nädalavahetusega lisandus kolme päeva jooksul 5181 uut juhtu). Vähemalt ühe vakt­ siinidoosi oli esmaspäevaks

saanud umbes 83% elanikkonnast vanuses 12+ ja kaks doosi 73,8%.

Teisipäeval teatas Alberta peaminister Jason Kenney vaktsiinivastaste protestide keelustamisest haiglate juures.

Saskatchewanis tõusis nädala algul haiglaravi vajavate pat­ sientide arv rekordkõrgusele.

Uute viirusjuhtude arv on kasvav ka New Brunswickis, kus esmaspäeval teatati 86 uuest juhust; aktiivseid juhte oli provintsis 650 ning intensiivravil 16 patsienti. Provintsi peaminister Blaine Higgs taaskehtestas provintsis eriolukorra.

Briti Kolumbias registreeriti nädalavahetuse jooksul 2239 uut nakatumist, intensiivravil oli 141 patsienti. Aktiivsete juhtude arv provintsis oli nädala algul 6098. Esmaspäevase seisuga oli elanikkonnast vanuses 12+ saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi 87,7% ja kaks doosi 80,5%.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 519 uut viirusjuhtu, mis viimase ligi kolme nädala madalaim. Umbes 84% selleks ­ sobilikust elanikkonnast (12+) on täielikult vaktsineeritud.

Eksperdid on optimistlikud, et provints saab vältida talvist

lockdowni.

Quebecis võib enam kui 17,000 mittevaktsineeritud tervishoiutöötajat 15. oktoobril oodata töölkäimise peatamine (suspension), ilma palgata – provintsi peaminister François Legault teatas kohustuslikust vaktsineerimispoliitikast septembri algul. Tervishoiuministri kõneisiku sõnul on ligi pooled neist eesliini töötajad, kel otsene kontakt patsientidega. Õdede esindajate sõnul võib see olukord olla väga keeruline, kui samaaegselt jääb tööst kõrvale nii suur hulk töötajaid.

Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud järgmised: neljapäeval, 23. sept.

677, reedel 727, laup. 640, pühap. 653, esmasp. 613, teisip.

466, kolmap. 495. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 610 (nädal varem 692) ning aktiivsete juhtude arvuks provint­ sis 4989, testide positiivsusnäitaja 1,7% ning intensiivravil 172 patsienti.

Ontario vaktsineerimisnäitajad elanikkonnas vanuses 12+ olid kolmapäevaks 86% (vähemalt ühe doosiga) ja 80% (kahe doosiga).

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Meie tänane vabadus, teine Eesti aeg, on saanud 30-aastaseks Trivimi Velliste kõne Eesti riigi­vanemate mälestuseks vastu­panuvõitluse päeval Jõelähtme kirikus (lüh.).

Täna oleme taas kogunenud iidsesse pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Jõelähtme kirik kuulub Eesti vanimate sekka – seda on nimetatud juba Taani hindamise raamatus kaheksa sajandit tagasi. Meie muinsus­ kaitseliikumine sai mäletatavasti alguse just Harjumaal Jüri kihel­ konnas ja Jüri kirikus.

Erilise hoo sai liikumine aga 1987. a kevadel keskaegses Keila kirikus – Hortus Musi­ cuse hingestatud esinemisega.

Täna oleme kolmandas auväär­ ses Harjumaa pühakojas.

Teame vägagi hästi, et ükski olend ei jää ellu, kui tal pole mälu. Seda teadis ka poole sajandi vältel Eestit vaenanud ­ võõrvõim. Võõras võim tegi kõik selleks, et nõrgestada või hävitada Eesti mälu. Muinsus­ kaitseliikumine oli mälu taastamise liikumine. Selleks oli tarvis ennistada maamärgid meie mälumaastikul – ennekõike mälestusmärgid Vabadussõjas langenutele. Nagu seda on ka siinne Jõelähtme Vabadussõja ausammas. Aga taastamist – või rajamist – vajasid ka mälestusmärgid suurtele Eesti riigimeestele.

Nõnda pühitseti pärast uuesti ellu äratatud võidupüha – 25. juunil 1989 Pärnumaal Tahku­ rannas taastatud ausammas president Konstantin Pätsile. Ja aasta hiljem, 21. oktoobril 1990, sängitati Venemaalt kätte leitud presidendi põrm tema ­kodukohta Tallinna Kloostri­ metsa mändide alla. Need olid riiklikud matused, mida korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts – ehkki Eesti riik ise ei olnud veel vaba.

Täna pühitseme vastupanuvõitluse päeva. See tähtpäev meie kalendris lähtub teatavasti sündmustest, mis leidsid aset 77 aastat tagasi. Sündmustest, mis muutsid Eesti elu väga-väga ­pikaks ajaks – lootusetult pikaks ajaks. Ainult üksikud väga eakad kaasmaalased – nagu seda on professor Hubert Kahn – mäletavad veel nii ammust aega.

Väga väärikasse ikka jõudnud professor Kahn esitles mõni tund tagasi Viimsi mõisas, kind­ ral Laidoneri kunagises kodus, oma vastset raamatut pealkirjaga „Tänan president Pätsu!“ Raamatus on palju mälestus­ likku – lapsepõlve meenutusi.

Nooremale põlvkonnale on põhjust Eesti üht kaunimat ajastut meelde tuletada. Aga samas on ka põhjust hoiatada: ajaloos järgneb päikesepaistele nii mõnigi kord ränk raju – kõige valusamate katsumustega.

Just täna 77 aastat tagasi rebiti Toompea Pika Hermanni ­ tornist sinimustvalge riigilipp ja asendati naaberriigi punalipuga.

Teise maailmasõja lühem, heitlik peatükk sai meie jaoks läbi,

algas järgmine. Vabadus muutus pool sajandit kestnud piinavaks unistuseks, väga kaua hõõgunud tuleks tuha all.

Oleme varemgi rõhutanud: heaoluühiskonnas tundub vabadus sama loomulik ja ene­ sestmõistetav nagu värske õhk või puhas vesi. Ent värske õhk ja puhas vesi pole kunagi päris ­e n­d astmõistetavad. Paljudes maa­des unistatakse nii ühest kui teisest.

22. september 1944 jäi Eesti rahva mällu musta päevana, riigi pealinna anastamise päevana.

Tänasel päeval 77 aastat tagasi pidas Otto Tiefi legendaarne Vabariigi Valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valitsuse teekond Tallinnast oli kulgenud läbi Keila kihelkonna läände, et viimaks jõuda mere äärde – Puise randa. Ja lahkuda kodumaalt! Eesmärgiga jätkata võitlust paguluses. Selle Eesti Vabariigi valitsuse oli neli päeva varem ametisse nimetanud viimane Vabariigi Presi­ dendi kohusetäitja professor Jüri Uluots. Valitsuse ametisse nimetamisega rõhutati nii Eesti Vabariigi õiguslikku kestmist kui ka riigi tegelikku toimimist.

Nagu teame, ei pääsenud suurem osa Otto Tiefi valitsuse liikmeist üle mere vabasse maailma. Nad püüti kinni ja ­ saadeti hoopis karmi itta.

Enamgi veel, osa neist mõrvati.

Nad olid astunud stalinliku Nõukogude impeeriumi vastu lootusetusse võitlusse. Kuid nad tegid seda siiski. Nad suutsid tuua isikliku vabaduse, oma elu ohvriks meie maa ja rahva, meie riigi tuleviku nimel.

Sellega on Otto Tiefi valitsuse liikmed kirjutanud kustumatu lehekülje Eesti riigi ajaloo raamatusse. Nad on haljendavate tähtedega ehtinud mälu­ maastiku, millesse igal sügisel uuesti siseneme. Täna olime taas sel mälumaastikul – Kloostrimetsa mändide all. Seal on Otto Tiefi ja tema ametivenna Arnold Susi kalmud. Seal on kenotaaf Eesti riigivanematele, kel pole teadaolevat hauda. Seal on president Pätsi viimne puhkepaik. Me heidame igal sügisel sellele maastikule värske pilgu, et hinnata mineviku peeglis Eesti võimalikku tulevikku.

Vahetult enne Otto Tiefi valit­suse Kolgata teekonda lahkus 1944. a sügiskuul meritsi kodumaalt tervelt seitse prot­ senti meie rahvast, kellest osa hukkus Läänemere lainetes. See oli suurpõgenemine! Lahkujate peas vasardas üksainus mõte: „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ Kui nad oleksid jäänud, leidnuks enamik neist oma otsa Pagari tänava keldris, Patarei vanglas või Siberi põlislaantes.

Eesti kaotas toona väga

suure osa oma parematest poegadest ja tütardest võõrsile.

Ent nood pojad ja tütred ei jäänud võõrsil käsi rüpes istuma. Sinimustvalgete lippude leh­vides nõudsid nad oma uutes asukohamaades – Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendrii­ kides, Austraalias – järelejätmatult Eestile vabadust. Kuni viimaks – kolm aastakümmet tagasi – vabadus ka koitis!

Meie tänane vabadus, teine Eesti aeg, on saanud 30-aasta­ seks. Eelmine, esimene Eesti aeg kestis umbes 22 aastat.

Oleme riigirahvana vabad olnud 52 aastat. Kui mõtleme sellele, et eeloleval talvel pühitseb meie riik oma 104. sünnipäeva, kerkib küsimus, kuidas suhestuvad omavahel 52 ja 104 aastat.

Kas oleme tõesti pool aega oma riigi olemasolust olnud vabad?

Kui lugeda päevad täpselt kokku, selgub – tänavu 30. novembril olemegi päeva võrra kauem vabad olnud kui elanud võõra võimu all. Kas see pole mitte eriline murdehetk meie ajalooteadvuses? Kas see pole mitte eriline tähis meie ajateljel!? Oleme riigirahvana roh­ kem vaba kui alistatud! Kas nimetame selle päeva Eesti omariikluse põlistumise päe­ vaks? Või on kellelgi 30. novembri jaoks veel täpsem nimi varuks?

Kuidas me sel päeval oma tänutunnet väljendame? Kuidas pühitseme omariikluse põlistu­ mise päeva? Kas heiskame 30. novembri hommikul kõikjal üle riigi sinimustvalged lipud? Kas peame tänujumalateenistusi?

Kas helistame kirikukellasid?

Kas kaitseliitlased asetavad sel päeval kimpe ja küünlaid Vaba­ dussõja ausammaste jalamile?

Kas korraldame maakonnalinnades või koguni kihelkonna­ kes­ kustes ühislaulmisi? Kas palume suurematel koolilastel ­ kirjutada sel puhul kirjandeid?

Ja kutsume väiksemaid lapsi osalema joonistuste võistlusel?

Mida me veel võiksime teha?

Tänasel vastupanuvõitluse päe­ val on kõige sobivam aeg selle üle mõtiskleda.

Viisteist aastat tagasi, 22. septembril 2006 läitis toonane peapiiskop Andres Põder esmakordselt 16 küünalt – Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Kuressaare Laurentiuse kirikus, Haapsalu Toomkirikus.

2015. a jätkas lähetust uus peapiiskop Urmas Viilma Paide Püha Risti kirikus ja aasta hiljem Rakvere Kolmainu kirikus.

Neli aastat tagasi süütasid Tartu Pauluse kirikus 16 küünalt piiskop Joel Luhamets ja linnapea

Urmas Klaas. Kolm aastat ­tagasi läitis Valga Jaani kirikus mälestusküünlad taas peapiiskop emeeritus Andres Põder, keda abistas Valga vallavanem Margus Lepik. Ja kaks aastat tagasi süütasid Võru Katariina ­ kirikus 16 küünalt piiskop Joel Luhamets ja Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere koos linnapea Anti Allasega.

Mullusel talitusel Keila Mihkli kirikus läitsid 16 küü­ nalt peapiiskop Urmas Viilma, Lääne-Harju praost Jüri Vall­ salu, Keila koguduse õpetaja Arnd Matthias Burghardt ja Keila linnapea Enno Fels. Täna oleme saanud siinses pühakojas tunda rõõmu küünalde läitmi­ sest peapiiskop Urmas Viilma ja Ida-Harju praosti, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja ning Jõelähtme valla juhtide Andrus Umboja ja Väino Haabi osavõtul.

Oleme ikka ja jälle küsinud: kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ning jälle vastanud: jah, tõepoolest, me peame seda tegema! Need küünlad on osa meie olemisest riigirahvana. Just nimelt riigirahvana, peremeesrahvana omal maal. Nende küünalde leegis kumab vastu meie ajalugu. See leek tõuseb meie ajalookogemusest! Need küünlad on vähim, mis me saame ohvriks tuua. Nad on tänukummardus meestele, kelleta me poleks täna need, kes oleme.

Ajalugu ei saa iial otsa.

Maailma olemus ei muutu. Elu ja surma müsteerium jääb samaks. Vanad ohud pole kusagile kadunud. Samas näeme, et uued, 21. sajandi ohud on ähvardavalt silmapiiril. Üha enam euroo­ p­ lasi – Euroopa kristlasi – on hoiatanud: Euroopa on minetamas oma algväärtusi, Euroopa on hävitamas oma juuri. Kuidas suudab Eesti tulla toime võitlusega kahel rindel – nii vanade kui uute ohtudega? Eriti kui meie rahva arv ei taha kosuda, kui meie hällid on pooltühjad!

Kui eesti keele kõnelejate hulk ja osakaal Eestis ei taha kas­ vada. Kui paljud eesti keele kõnelejad lahkuvad oma sünnimaalt.

Eesti keele sära kipub tuhmuma – eriti nooremate kõnelejate silmis. Üleilmastumine ja tehnoloogia on toonud kaasa enneolematult suure surve meie emakeelele. See surve on seda ohtlikum, mida vähem me seda tajume. Ja kui ükskord viimaks märkame ning taipame, siis on lootusetult hilja. Nõnda juhtus see mitte nii väga ammu Iirimaal. Täna räägib Iirimaal igapäevaselt oma põlist emakeelt vaid üks protsent iirlastest, olgugi et iiri keel on nende maal nüüd kuulutatud üheks ­kahest riigikeelest. 99 protsenti iirlastest räägib igapäevaselt aga oma teist riigikeelt – nende suure idanaabri keelt.

Looja on hoidnud Maarja­ maad! Siin on looduse poolest väga hea elada. Siin ei ole liiga palav ega liiga külm. Ei ole siin liiga niiske ega liiga kuiv. Ei ole

siin maavärinaid ega lumela­ viine. Siin ei ole orkaane ega taifuune. Kuid siin on palju puhast õhku ja magedat vett. ­ Siin on palju metsa, sood ja raba. Palju vaikust. Siin on ­põldu ja karjamaad. Siin ei ole kitsas.

Miks peab siis nüüd, mil oleme oma elu peremehed, kodumaalt ära minema? Oleme uuel vabaduse ajastul taas kaotanud seitse protsenti oma rahvast – just sama palju kui suure põgenemise ajal! Toona­ sed põgenejad laususid: „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ Missugused sõnad on tänaste kodumaalt lahkujate huultel?

Kas kodumaal on praegu tõesti võimatu leiba lauale saada? Või tahame, et leival oleks ikka paksemalt ja paksemalt võid? Kui paksult võid oleks – küllalt?

Sageli arvame, et tehnilised leiutised toovad lahenduse meie muredele. Hinge kõige keerukamad vajadused ei lahene aga ei tehniliselt ega majanduslikult.

See tõde kehtib ühtaegu nii iga üksiku inimhinge kui ka kogu rahva hingeelu kohta. Kui rahva hinges napib ühendavat jõudu, kõikeliitvat väge, on see rahvas nagu liivaterad mererannal, mida iga tuuleiil jaksab pillu­ tada.

Meie esiisad kasutasid pühakoja ehitamisel tugevaid kive.

Kivide sidumiseks tarvitasid nad lubimörti. Head ühiskonda saab võrrelda pühakojaga.

Pühakoja seinad on püsivad, kui kivid ja sidusaine on õigesti valitud. Eesti ühiskonna suurim mure pole mitte eurode arv ühe inimese kohta ega isegi mitte alampalga suurus – kuigi ka see on oluline – vaid sidusaine tugevus Eesti inimeste vahel. ­ Kuidas see imepärane aine – koosmeel, hoolimine, usk ja ­armastus – jälle kätte leida?

Meie, eestlased, oleme väga vana rahvas. Me oleme siin maal elanud tuhandeid aastaid.

Meie riik ei ole hilistekkeline algaja. Meil on rohkem kui sajand riigiks olemise koge­ must. Meie riik on vana ja väärikas! Saja-aastase riigina oleme moraalsed ja vaimsed tänuvõlglased selle riigi rajajate ees.

Nemad said omal ajal hakkama uskumatuga.

Võimatu sai tegelikkuseks ja eestlased said riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal.

See on privileeg, millest täna unistavad mitmed kümned meist palju arvukamad rahvad. Meil on oma riik ja meie riik on juba kaua olnud vaba! See on väga suur kingitus! Me peame seda mõistma ja seda kingitust hoidma! Ja kinnitama kindla, selge häälega oma tänuvõlga – ennekõike nendele, kelle auks ­ siin pühakojas põlevad kuusteist küünalt. Üheskoos hoiame Eesti mälu! Meie mälu teeb meid tugevaks! Tugeva mäluga riik jääb kestma!

6

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Euroopa keeltepäeva märgiti Vikerraadios äraarvamismänguga

Kontsert kui filosoofiline mõtisklus ja prohvetlik hoiatus Sirje Vihma-Normet ERSO kontserdi avalooks 24. septembril oli Sven Grünbergi kammerteos „Vaatleja“. Vest­ luses Olari Eltsiga lisas heli­ looja oma teosele budistlikke kommentaare, andes sellega meile võtme ka väikese pausi järel ettekandele tulevate suurteoste mõtestamiseks.

Kontserdi peateosteks olid John Adamsi elektriviiulile ja orkestrile loodud „The Dharma at Big Sur“ ning John Luther Adamsi orkestriteos „Become Ocean“. Elektriviiulil soleeris Tracy Silverman. Võluvaks vahepalaks oli Steve Reichi ­ „Music for Pieces of Wood“ ERSO löökpillirühma esituses.

John Adamsi ja Steve Reichi looming on Eesti kontserdipublikule hästi tuttav. Seda eelkõige tänu Eesti taasiseseisvumisel ellu kutsutud NYYD-festivalile.

Olari Elts oli koos festivaliga sündinud NYYD Ensemble’i rajaja ja kunstiline juht ning ­ Schönbergi Ühingu juhatuse ­liige. Võib julgelt väita, et Elts on dirigent, kes tunneb 20. sajandi muusikat läbi ja lõhki. ­ Seetõttu olin põnevil, kuidas Elts seekord John Adamsi suurteost „The Dharma at Big Sur“ interpreteerib. Kõrgtasemel tõlgendus on ju tihedas seoses

meie muutuva maailmaga. Ilm­ selgelt aitas Eltsi tõlgendusele kaasa ka John Adamsi teose esiettekandelgi (2003. a) so­ ­ leeri­nud elektriviiulivirtuoos Tracy Silverman, kes maailma esmaettekande eel oli tihedas kontaktis helilooja endaga. Isegi niivõrd, et mul oli tunne nagu oleks John Adams (ikka Silver­ mani kaudu) osalenud isiklikult proovides ja andnud näpu­ näi­ teid orkestrantidele. ERSO koos Olari Eltsiga tajus suurepäraselt seda antiklassikalises stiilis, Dharma-õpetuse vaimus kirjutatud heliteost. Ka publik nautis teost igati – eestlastele pole idamaine mõtlemine võõras, ­ selle „idud“ peituvad juba meie ürgses regilaulus. Publik avaldas oma tänu tormilise aplausiga, mille rütmiline käteplagin kandus loodetavasti tuulehoogudega ka üle ookeani Big Sur’i lähistele.

Kuna kontsert kanti ERSO TV poolt interneti teel üle, siis pole võimatu, et John Adams oli samuti virtuaalsete kuulajate hulgas. ERSO auditoorium on tänu koroonapandeemia pikaks veninud generaalpausile muutunud lausa globaalseks. See on ahastama paneva üleilmse seisaku üks väheseid positiivseid kõrvalprodukte.

Big Sur’i kaljuselt kaldalt

Tammepuu Poola helilooja Krzysztof Penderecki auks Ottawa südalinnas Ülle Baum, Ottawa Kuulsa Poola helilooja Krzysztof Penderecki auks istutati 15. septembril tamme­ puu Bur Oak Confederation Park’is, mis asub Ottawa ­südalinnas Laurier’i ja Elgini tänavate nurgal.

Sel puhul toimus pidulik tseremoonia ja puu kõrvale ­paiguti ka seda sündmust jäädvustav mälestustahvel. Ürituse korraldas Poola suur-

saatkond. Kohal olid Ottawa linnavalituse esindajad, Kanada välisministeeriumi esindajad ja kutsutud külalised. Sissejuhata­ vate kõnedega esinesid Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki ja Ottawa aselinnapea Laura Dudas. Samuti oli võimalus kuulata helilooja abikaasa Elżbieta Penderecka poolt tervituskõnet. Üks maailma hinnatumaid ja kuulsamaid Poola heliloojaid ning dirigente Krzysztof Pen­

15. septembril toimus Ottawa Konföderatsiooni Pargis tammepuu istutamise tseremoonia maailmakuulsa Poola helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki auks. Pildil Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki ja Ottawa aselinnapea Laura Dudas, kes esinesid kõnedega.

Helilooja auks on istutatud puid ka Brüsselis, Vilniuses, Leipzigis ja Singapuris.

Foto: ©Ülle Baum

Nr. 39

Mailis Sütiste-Gnannt

Elektriviiulivirtuoos Tracy Silverman. Foto: kodulehelt tracysilverman.com

ääretule Atlandi ookeanile vaadates võib tunduda, et see ongi see hoomamatu „maailma lõpp“, kuhu meie Kalevipoeg oma „Lennukiga“ kihutas. Heli­ looja John Adamsi sõnul (jälle Tracy Silvermani vahendusel) kujutas ta ookeanile vaadates ette, kuidas tuul üle ookeani puhudes toob Aasiast kaasa helisid, mis meenutasid talle ­ Hiina erhu’t või India tuntud karnaatilist viiulit. Lisaks olevat ta endale vaimusilma ette mananud ka visuaalse kujutluspildi, kuidas üks vana muusik istub istub kusagil Vietnami või Kambodža rannas ning laulab või mängib Jumalale või oma kadunud vanematele. Nii võimsa kujutluse pealt sündiski orkestriteos „The Dharma at Big Sur“. Teos kõlas ERSO

derecki suri 29. märtsil 2020 a.

86 aasta vanuses.

Oma kõnes ütles Poola ­suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki: ,,We are all here today, in this beautiful park in the heart of Canada’s capital, to pay tribute to Krzysztof Pen­ derecki by inauguration of this tree, a Bur Oak, which you can see behind me. Planting a tree dedicated to Krzysztof Pen­ derecki in Ottawa is part of a global project ,,Penderecki’s Garden“, carried out by the Adam Mickiewicz Institute and consists of growing a virtual interactive garden inspired by ­ the works of Penderecki. ,,Pen­ derecki’s Garden“ is a virtual space inviting you to explore the composer’s achievements from diverse and complementary perspectives. The main motif of the digital project is one of Penderecki’s greatest passions – gardening.“ Selle globaalse projektiga saab tutvuda veebilehel: www.pendereckisgarden.pl.

Krzysztof Penderecki juhatas mitmel korral Montreali sümfooniaorkestrit ja seda ka 1998. a. Notre Dame Basilica kirikus, kui toimus Poola ,,Requiem“ esiettekanne. Samuti olid heli­ loojal väga tihedad sidemed Eestiga. 2010. a. sai ta Eesti Muusika- ja teatriakadeemia ­audoktoriks. Loodust armastava helilooja auks on istutatud puid juba mitmes kohas maailmas, sealhulgas ka Singapuris, Vilniuses ja Leipzigis.

h­iigelsuure, täiendatud koosseisuga, mis vaevalt mahtus meie kontserdisaali lavale. Huvitaval kombel andis see „üle ääre voolanud orkester“ Adamsi teosele juurde seletamatu ääretuse dimensiooni, mis hiigelsuurtes saalides jääks kogemata. Jäi tunne, et meile on ka ruumilist aega väheks jäänud – ookeani veetase ju tõuseb kogu aeg ja võib juhtuda, et varsti kõlgume Noa laeva külge klammerdunult, iga jalatäie toetuspinna eest võideldes. Nii mõjus seegi teos apokalüptiliselt nagu ERSO avakontserdil kõlanud Elis Hal­ liku ja Juste Janulyte orkestri­ teosed.

John Luther Adamsi muusika kõlas Eestis esmakordselt. Meie esindussaalis ettekandele tulnud orkestriteoses „Become Ocean“ peegeldub Alaska poolsaare ääretu lumine vaikus kõrvuti stiihiliste loodusjõududega. Pik­ ka aega Alaskal elanud ­helilooja John Luther Adamsi sõnul ­mõtles ta „muusika ookeanilise tähenduse“ peale. „Me tuleme ookeanist ja läheme sinna tagasi – on mul õigus?“ küsib helilooja. Keskkonna­kaits­jast helilooja on lähedalt kogenud jääliustike sulamist Alaskal ja merevee taseme tõusu, nii on tema sõna­ del, et „varsti võime me kõik saada ookeaniks ja seda varem, kui oskame arvata“ tõelist kaalu.

Teose pealkirjaks sai helilooja inspiratsiooni ühest helilooja John Cage’i luulereast, kus ta võrdleb oma sõbra Lou Harrisoni muusikat suure jõe deltaga – „seda (muusikat) kuulates muutume me ookeaniks“.

Orkestriteos „Become Ocean“ aitas John Luther Adamsil oma kuulsa nimekaimu John Adamsi seljatagant välja tulla. Orkest­ri­ teost „Become Ocean“ saatis meeletu edu ja pärjamine GRAMMY auhinnaga kui parimat nüüdismuusikateost. Seda igati õigustatult – Eesti publik võttis teose samuti vastu tor­ miliselt. Seegi teos mõjub apokalüptiliselt. John Luther ­ Adams loodab, et tema muusika „aitab navigeerida meie endi poolt loodud ohtlikul ajastul“.

Sellele navigeerimisele aitab kaasa ka Idamaade väga vana Dharma-õpetus, mis seostub meile eelkõige teise lumise ja kaljuse maaga, kus äärmiselt rasked elutingimused – Tii­ be­ tiga. Sealgi, nn maailma katusel asuval ürgsel lumedemaal, sulab

Euroopa keeltepäeva (26. sept.) eel osalesime oma mit­ mekeelse perega Vikerraadio keelte äraarvamismängus, kus sel aastal tuli mõistatada, mis keeles kõlas lindilt kuulatav Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike prints“. Kuulata sai erinevaid tekstilõike ,,Väike­ sest printsist“ 14 erinevas ­keeles ja tuli teha valik kolme vastusevariandi vahel. Teksti erinevates keeltes olid lindile lugenud Tallinna Euroopa Kooli õpilased. Kõige raske­ maks kujunes õige vastuse valimine bulgaaria ja rumee­ nia, poola ja tšehhi keelte vahel. Õiged vastused tehti teatavaks 26. septembri Vikerhom­ mi­kus, kus stuudios olid Viker­ raadio turundusspetsialist Laura Raudnagel ja Euroopa Komis­ joni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd. Saime teada, et keelte äravarvamismäng toimus sel aastal juba viiendat korda ja et eelmisel aastal oli äraarva­ miseks olnud Lewis Carrolli ,,Alice Imedemaal“ ja üle­ eelmisel aastal Pipi Pikksuka laul.

Seekord oli osalejaid rekordiliselt palju – 2505 inimest, sealhulgas 1167 õpilast, kes moodustasid oma klassidest võistkonnad. Heas mõttes üllatas korraldajaid, et osales 90 klassi üle kogu Eesti. Osalejaid oli ka Lausanne’i Ülikoolist ja Kunstiakadeemia välistudengite hulgast. Kõigil oli kohe peale vastuste edastamist võimalik näha, mitu õiget vastust neil oli.

Auhinnad oli välja pannud Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Peaauhinnnaks oli tahvelarvuti, mille võitis loosi tahtel Karin Kõrgesaar. Koolide eriauhinna, 500-eurose kinkekaardi klassiekskursiooni korralda­ miseks võitis Kärdla Põhikool.

Väiksemad auhinnad võitsid: Grete Kalvet, Malle Lehtmets, Lembit Karolin, Antero Võsa, Diana Toht, Kaspar Kangus, Ants Urb, Isadora Pieroni, Julija Pavlova ja Veronika Kleteckova Euroopa keeltepäeva tähistati sel aastal juba 20. korda eesmärgiga väärtustada Euroopa keelelist mitmekesisust ja innustada inimesi erinevaid keeli õppima. Esimest korda peeti euroopa keeltepäeva 2001. a, ­ Euroopa keelteaasta egiidi all.

Hetkel on Euroopa Liidus 24 ametlikku keelt, aga tegelikult kõneldakse siin igapäevaselt üle 200 erineva keele. mägedes jää ja lumi, mis võib lähitulevikus esile kutsuda looduskatastroofe. Tundub, et dirigent Olari Elts valutab samuti südant nendele probleemidele kaasa elades, kasutades selleks võimsat väljendusvahendit – sümfooniaorkestrit.

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1073 1

2

3

4

5

12

6

16

22

23

30

31

11

27

28

29

32

34

35

36 39

10

20

26

33

9

24

25

37

40

41

42

43

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Väike oja.

5. Kaudu, läbi.

8. Käisteta mantel.

12. L illede dekoratiivseimad osad.

13. Edev.

14. H ollandi viiuldaja ja dirigent.

15. Teat. kõrts.

17. Sõudevahendi.

18. Vaba Eesti Sõna.

19. Tegelane vanakreeka mütoloogias, meistrimees Daidalose poeg.

21. Doos.

24. V ahele jätma (ingl.k.).

25. Põlismets.

26. Laevatööde juhataja tekil.

30. A lltuule-, laevast allatuult.

31. _ _____s, teat. jalats.

32. V _____, teat. märguandevahend.

33. Mitme riigi liit.

35. Ema hellitavalt.

36. U ntsa_____, 1992.a

44

45

loodud rahvalikku muusikat esitav Eesti ansambel.

37. Türklase endisaeg­ ne nimetus.

38. O. Wilde’i näidend piibli ainetel.

41. Närv.

42. Norra pealinn.

43. Soojamaasääsk.

48. _____e, ,,Karupoeg Puhhi“ autor.

49. M____, tuntud hiir.

50. Ebahuvitav.

51. Riik Aafrikas.

52. Küsima (ingl.k.).

53. Hea figuuriga, mitte täidlane.

ALLA:

1. Hobuse ergutamise hüüe.

2. (Tuule)puhang.

3. Rootsi Eestlaste Liit.

4. Alpus, eputamine.

5. Lillede hoidmise nõu.

6. Sülg.

7. Teat. luuvili.

8. Kraapimisest tekkinud kriimustus.

9. (S)_____, osuti.

Hea Sõna auhinna sai loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste Eesti Naistoimetajate ühendus andis Hea Sõna auhinda välja juba 15. korda, tänavu sai selle tuntud looduslugude ja -raamatute autor Kristel Vilbaste. Auhinna üleandmine toimus 22. septembril Kristeli

Naljanurk Kerjus koputab uusrikka ukse taga. ,,Ma pole juba kolm päeva söönud,“ kurdab ta ukse avanud uusrikkale. ,,Pole midagi,“ lohutab uusrikas, ,,tuleb ennast sööma sundida.“

46

T

Paremale: 1. Kel, 4. Uibu, 8. Abba,

17 19

S

Ristsõna nr. 1072 LAHENDUS

14

18

38

8

13

15

21

7

I

47

10. Estonian Ecumenical Relief Organization.

11. Teat. kehaosa.

16. Bostoni Eesti Selts.

20. Koduloom.

21. Üles ja _____ .

22. Inglise massiühik.

23. Nael, naelutama (ingl.k.).

24. Southern Ontario Library Service.

26. Laustaud.

27. Beib, tibi.

28. Naisenimi.

29. ______ets, samojeedi rahvas.

31. ______e, surnukahvatu.

34. Pühapildi.

35. Visand, kavand.

37. Terava otsaga varras.

38. Soomlane (kõnek.).

39. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

40. Ühesugused kaashäälikud.

41. Eesruum.

44. Puu osa.

45. Vanus.

46. Temal.

47. Mehenimi.

12. (M)adu, 13. Dnep(r), 14. Nool, 15. Tensuda, K., 17. Goal, 18. Evia(n), 19. Irina, 21. ATG, 23. Naatri(um), 27. Pelmeen, 31. Grisl(i), 32. Aie, 33. Neeva, 35. RIA, 36. Anija, 38. Paavian, 40. Regent, 42. RNA, 43. Stere(o), 45. Naps, 49. Mast, 52. Naelapea, 54. (H)iina, 55. Gini, 56. PEI, 57. Laim, 58. Enim, 59. Ill. Alla: 1. Kate, 2. Edev, 3. Luni, 4. Udu, 5. Indigee(n), 6. Bear, 7. Upkin, 8.

Angaar, 9. Boo, 10. Boa, 11. (Peal ja) all, 15. Saam, 20. Nagaan, 22.

Tenant, 24. Tiri, 25. RSIA, 26. (M) ilan(o), 27. Paar, 28. Eine, 29. Leig(e), 30. Nep, 34. Vareeni(k), 37. J. Estam, 39. Vana, 41. Tenge(lpung), 44. Rain, 46. Appi, 47. Peel, 48. Sail, 49. Mil, 50. Aia, 51. Sni(p), 53. Lim(a).

Nädala retsept

Kõrvitsakook marjade ja vahukoorega Praegusel aastaajal, kui suvest on saanud sügis, tänupüha ukse ees ja kõrvitsad kõikjale ilmumas, on otse loomulik, et kasutame seda imepärast vilja ka oma toidulaual. Kõrvitsat saab kasutada koostisainena nii saia-, piruka- kui koogitaignas, suppides, hautistes, moosides jne. Aga ka liharoogades nagu pikkpoiss, burgerid jt. Erinevad lisandid ja maitseained pakuvad erinevaid maitsenüansse.

• Tänupühadelaual on oodatavaks magusroaks ikka kõrvitsakook (pumpkin pie), siinkohal ka üks vastav retsept.

Valmistusained: koogipõhi (võib olla valmis­ tatud omaenda retsepti järgi, kuid seda on mugav ka poest osta (pie shell), viimasel on juba oma kuju ja vorm ning sageli tuleb see fooliumist ­ühekordsel küpsetusalusel) Täidis:

2 tassi kõrvitsapüreed (võib olla ise valmistatud või poest oste­ tud) 2 muna ½ tassi pruuni suhkrut vanaisa, legendaarse loodus­ pisut soola teadlase Gustav Vilbaste ni­ ­ 1-2 tl kaneelipulbrit me­ lise pingi juures Kadrioru 1 tl ingveripulbrit ülemises lilleaias. Auhinnaks ½ tassi 35%-list vahukoort oli Leonhard Lapini teos ½ tassi piima ,,Hea Sõna“. pisut muskaatpähkli- ja karde­ monipulbrit ,,Ma pean oma eluülesandeks võtta alati sõna looduse kait- Valmistusviis: seks. Vahel on need sõnavõtud Kloppida suures kausis mu­ üliemotsionaalsed, aga loodus nad suhkruga, lisada maitseai­ ongi nii eriline ja ma tunnen, et ned, kõrvitsapüree, koor ja need sõnad ei tule minult enpiim. Valada täidis küpsetusdalt, vaid puudelt, metsalt, hunnõul/alusel olevale koogipõhjale. tidelt ja kotkastelt, kõigilt, kes Eelsoojendada ahi 425 F vajavad abi ja kaitset inimeste kraadini ja küpsetada kooki selrahaahnuse eest. Ma olen ainult lel kuumusel umbes 15 minutit, sõnumitooja,“ ütleb Kristel siis alandada temperatuuri 350Vilbaste.

370 F kraadi peale ja küpsetada Hea Sõna auhinna varasemad veel umbes 40 minutit. Lasta laureaadid on Margit Kilumets, jahtuda.

Kaunistuseks lisada erinevaid Madis Jürgen, Hille Karm, marju ja vahukoort.

Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik, Piret Kriivan, Toivo Tänavsuu, Rainer Kerge, Rain Kooli, Joonas Hellerma ja www.eestielu.ca Eve Rohtla. (PM/EE)

7

Volli veste

Kallis kraam Jälle avastasin, et lettidel, riiulitel põle seda, mida soovin.

Kujutage ette, mis vajaka. Ei te vist ära arva. Mina olen ju too, kes käske täidab, toob ka koju seda, mida temake nõuab.

Juhtus hiljuti nii, et tema olulises tutvusringkonnas üks taame märkis ümmargust. Ei tea aastate arvu, ja nemad perast teatud vanust neid ei tunnista. Kuid tuli seda väärikalt geshenkiga, vabandust, väärika kingitusega märkida. Ja vaat, kodune käsk oli selline, et sobivat ainult šampanja. Ning mitte tava­ line vahuvein, aga ikke ainult parimate hulgast. Seega, just šampus, ei muu kõlba.

Mina muidugi, kiuslikult kirjutan, ei julgeks temakesele otse näkku ütelda, et naistele meeldib ju vahutada.

Tõsisematel meestel kombeks hoopis suurel ümmargusel juubelil, kui nii juhtub, ainult üle anda pidulikult korraliku suurusega putjulka maitsva kangemaga. Ning see olgu kurva säär. Või sinine jalutav Johnny. Mulle aga loeti ette, et olgu see too prantsuse lesknaine Klikoo või tolle munga nimega Pérignoni poolt korgi alla viidud. Ikke kallist rantskalaist.

No kujutage mu üllatust. Astusin riigimonopoli sisse, isegi suve lõpu poole lähevad prillmao silmad uduseks maskiga, otsisin õiget riiulit. Ei minusugune tea, kust sellist laket kalli raha eest leida, käsu peale küll. Kui juba tujutõstmiseks raha mängu panna, olgu konn, nigu noored kodumaal ütlevad.

Kuid leidsingi. Ning teate – see oll’ ka defitsiitkaup! Mujalt riikidest, nigu ispaaniast, oli olemas küll toda. Kuid õige šampanja olevat ainult konnajalgadesööjate tehtud. Üks pudel toda lesknaist oli olemas. Haarasin kärmelt, vaatamata hinda. Ning küsisin poesellilt, et miks nii vähe kvaliteetset. Neil vaid pudel päevas riiulil, kuna seda on jube raske hetkel saada. Et keegi kröösus ei tuleks ega ostaks kõige ära.

See ju topeltstandard. Soovid ainult kõige paremat, ei lasta ligi. Isegi kui minu tengelpung pole, noh, pungil. Aga teistel on.

Ep saa aru, miks olukord selline. Meda meil siin praegu juubeldada. Toda vahutavat juuakse ainult pidulikult. Pärisin Etsilt, kas tema sellest midagi teab. Oh jaa, vastas noorsand.

Et maailmas on hetkel selline nõudmine just nende heade parimate, kas roogade või kuna siin sest juttu rüüpi, kalli kraami järgi. Aitavat unustada meie hetkeseisu.

Toriseda pole, hea, et õhust leidsin vajaliku vahu, saavutasin luuleliselt koduse rahu. Aga raske uskuda, et isegi neid olulisi tähtpäevi põle lihtne märkida. (Käisin muide ka konjaki riiulit uurimas – ka seal olid tühjad kohad, just kvaliteetsemate markidega arvestades.) Maailm on meil tõeste kummaline.

VABARNA VOLLI

Esilinastus Peeter Simmi uus film ,,Vee peal“ 7. septembril esilinastus Peeter Simmi uus mängufilm ,,Vee peal“. Film kuulus möö­ dunud aastal ka Pimedate Ööde filmifestivali põhivõist­ lusprogrammi ja jõudis paari linastusega publiku ette juba mullu. ,,Vee peal“ põhineb Olavi Ruitlase 2015. a ilmunud samanimelisel romaanil, rääkides elust 1980. aastate alguse Võrus. Andres (Rasmus Ermel)

on poiss, kelle elus näib olevat probleeme ja muresid küllaga – ema on hüpanud Rootsi, isa kadunud Venemaa avarustesse, koolis on asjad pilla-palla ja teda kasvatav vanaisa vahel liigagi varmas rihma järele haarama. See kõik on aga kukepea elu esimese armumise kõrval.

Osades Rasmus Ermel, Aurora Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võige­ mast, Aarne Soro, Hilje Murel, Indrek Taalmaa, Anne Ree­ mann, Terje Pennie, Guido Kangur ja Marko Matvere.

Filmi lavastajaks on Peeter Simm. (Allikas: ERR)

Õnnitleme

Helma Jürima’d

100 a. juubelisünnipäeval 4. oktoobril Soovime edaspidiseks palju jõudu, rõõmu ja kauneid päevi MIHKEL, ELLEN, JAAN ja ETTA MADIS, TIINA, EIKE, GRETE ja CARMEN TIIT ja INDREK

8

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

New refugees from Russia There is no denying that the current pan-European refugee emergency has been inten­ sified by the millions fleeing life-threatening turmoil in Syria, Afghanistan, Iraq and elsewhere. But Russia has an even longer history of people fleeing into Europe.

It was mainly the 1917 Rus­ sian Revolution that spawned a European refugee crisis as ­millions of Russians fled abroad and settled in capitals such as Paris, Vienna and London. In fact, in 1921 the League of Nations organized negotiations for the resettlement or repatriation of displaced Russians.

Even a “Nansen Passport” was created which facilitated international travel and granted the fleeing Russians refugee status.

After the collapse of the Soviet Union 50 years later, London was the main destination to which oligarchs and businessmen flocked while Berlin and New York became the haven for the creative ­community.

Russia is now not suffering the dangerous chaos seen in Afghanistan or Syria, but on a smaller scale, and lacking any international attention, it’s germinating an insecure environment from which a growing number of people are seeking a safer haven.

Although the Baltic states have been the preference for many of Alexei Navalny’s allies, Georgia has recently been the destination of choice for a new generation of dissidents. The coronavirus pandemic has made it difficult for many to leave for the west, and Georgia is seen as a secure sanctuary.

In general, the perilous politi­cal situation has been the factor in inducing departure.

But specific circumstances spurring Russians to flee their homeland for the small Cau­ casian nation have varied. Nongovernment groups such as business people not in step with the Kremlin, defense lawyers who have taken on high-profile Kremlin critics like Alexei Navalny, independent journalists and groups who have officially been declared as “un­ desirable” organizations with foreign links, these all have sensed something menacing. While these repressed groups are facing possible incarceration, students, art-

ists and activists have actually been hit with real prison time for social media postings supporting protests against the government.

While most of the suppression of the opposition has been politically motivated, some strictly apolitical asylum seekers have accused Russian authorities of targeting them for rebuffing demands for bribes.

A law that Putin signed in 2013, at the start of his third term, has been sharply criticized by dissidents as stigmatizing sexual minorities.

It’s very telling to note that some of the persecuted lawyers have had their homes searched and documents confiscated, but not had their passports seized.

This was an obvious signal for the harassed individual to leave, or else.

Georgia’s visa-free entry, language, and cost of living have been some of the attractions for Russian dissidents.

They’re also convinced that the Tbilisi ­ government will never single them out for forced repatriation. Observers on the other hand say this feeling of security could slowly erode if the ruling Georgia Dream party continues to extend its seemingly growing cozy relationship with Moscow.

Before the Covid-19 pande­ mic, the lineup of people queuing for visas at the US embassy in Moscow grew by nearly 40 percent in 2017. It was 268 percent higher than in 2012. ­ 2017 was the fifth consecutive year for an increasing number of Russians pursuing refugee status in the US, a trend that began in 2012 when Vladimir Putin returned as president from his temporary sojourn as prime minister.

Reports have indicated that over 10,000 people from Russia fled their homeland in 2020.

The largest numbers have settled in the US, France and Germany.

While thousands of applications have been approved, it’s known that some 83 percent have been rejected. The highest rate of approvals has come from ­ Portugal and Mexico.

Putin’s own Presidential Academy of National Economy and Public Administration has estimated that some 100,000 Russians per year had left their homeland before that onset of the pandemic. Although the

Nr. 39

We’re Listening with EMW: a Retrospective istening of Neeme Järvi and Khatia Buniatishvili at Verbier Festival Vincent Teetsov The compositions of Sergei Rachmaninoff are tumul­ tuous. Pianist and composer Nahre Sol has described Rachmaninoff’s music with words like “agitated”, “brood­ ing”, “grandiose”, and “sono­ rous.” It’s logical, then, that his music’s appeal has found an extension in film sound­ tracks: for instance, Dawn of the Dead (2004) and the acclaimed romantic drama Brief Encounter (1945).

Rachmaninoff’s second Piano Concerto is arguably his most well-loved composition and was used in the latter film. Classic FM in the UK has ranked Rachmaninoff’s second and third Piano Concertos among the 20 best ever piano concertos ever written. Both appear to tap into the suffering of his long battle with depression and the triumph of his recovery. But it’s his third Piano Concerto in D minor that was the composer’s own favourite, and requires the most care, due to the immense dexterity needed to play it.

Luckily, in the summer of 2011, Estonian-American conductor Neeme Järvi and Georgian concert pianist Khatia Buniatishvili united for a live performance of the piece at Verbier Festival in Switzerland.

Järvi glides gently into the first movement (“Allegro ma non tanto”) with lilting violins, but then the rhythm picks up within a minute with Bunia­ tishvili playing staccato triplets.

Movement one expounds upon a frayed state of mind. The chords are choppy and mirror each other up and down the keyboard. The low register of the piano growls. In the song’s most troubled moments, trumpets signal the finality of des­ Academy gave an economic downturn as a basic motivator for departure, it did still acknowledge that one quarter left for “political” reasons such as the annexation of Crimea in 2014 and Russian involvement with the war in eastern Ukraine.

The Academy did not broach the subject of Russians actually seeking asylum in the West.

One cannot compare the massive surge in refugees seeking sanctuary from Syria, Afghanistan and elsewhere with the numbers from Russia. But the high rate of refusals surely shows the l­evel of unconcern in the international community towards the desperation that tens of thousands Russians must have with the Kremlin’s steadily mounting repressions and its blatant d­ isdain for human rights.

LAAS LEIVAT

Pianist Khatia Buniatishvili and conductor Neeme Järvi.

Photo: anzeigervonsaanen.ch

pair. Yet, the audience is given a respite and feeling of redemption as Järvi advances the entire string section of the orchestra, or sweeps over with clarinets and oboes.

Other performances of this concerto can result in a delivery that’s too tightly wound up, or alternatively something chaotic without grounding and a return to melodic origins. But here, Buniatishvili attacks with fluidity and purpose.

The second movement (“Intermezzo: Adagio”) reduces the orchestra’s force quite ­heavily, with a focus on sorrowful voicings. The audio mixing starts to shine here: we can perceive just enough of the softest notes to enjoy their delicacy, while not being diluted with compression. Throughout this movement, violins and cellos are the most present and outspoken instruments, arriving in gusts.

The third movement (“Finale: Alla breve”) rushes in without a pause, with the orchestra giving us the main message of the concerto. We hear the composer’s flair for descending chromatically. The triplets from before return with full force. In the last moments of the concerto, there is a feeling of incandescent bliss as the piano hits the high register

h­armoniously with the entire orchestra, from the percussion ­ section down to the apron of the stage.

To capture the torment of this piece, disregarding its technical complexity, must involve the musical equivalent of method acting. But, as we see in all of the hardest working musicians around, Buniatishvili and Järvi make it look effortless. Engaged, but effortless.

Buniatishvili is closely associated with Verbier Festival, with solo performances of hers drawing large crowds in 2011, 2012, and 2013, not to mention playing countless concert venues from the Royal Albert ­ Hall to La Scala in Milan. Järvi has also conducted again at Verbier Festival subsequent to this concert.

The Swiss festival says its mission is “to build a community of exchange between great masters and young artists from all over the world...” Bunia­ tishvili is already a master, but it is true that she and Järvi are strengthening the following of classical music through their gracious and charismatic style of collaboration, as titans of the genre.

Watch the full performance on YouTube (https:/www.youtube.com/watch?v=TLpufG9s0QY&ab_channel=DWClassicalMusic) and medici.tv to see their attentive handling of this piece for yourself.

Geodetic Competition: How an astronomer in Estonia measured earth’s size more accurately than anyone else before him Vincent Teetsov In Simon Winchester’s 2021 book Land, the author recounts a trip to Latvia, where he was hot on the tail of a marker point for the Struve Geodetic Arc, a long line of survey markers used to measure the circumference of Earth in the mid 19th cen­ tury. The individual behind this scientific achievement was Friedrich Georg Wilhelm von Struve, a professor and direc­ tor of the observatory of the Imperial University of Dorpat (now the University of Tartu).

Winchester admires Struve’s achievements very much, outlining the scrupulous manner in which Struve, his colleagues, and student helpers trekked ­between the Black Sea and the

Arctic Circle in Norway to measure a quarter meridian.

To begin with, he assembled a new collection of gear.

Among this collection was a theodolite (what you’ll see ­surveyors using on construction sites), a telescope called a zenith sector, plus “a giant ­ brass quadrant, and a set of precisely made surveyor’s chains.”

Struve, a Baltic-German (and Russian later on), initiated the survey at what is now the Tartu Tähetorn (Tartu Old Observa­ tory) in the summer of 1816. As Winchester explains, the team first measured the latitude and longitude of the starting point with a chronometer and a sextant. A baseline was drawn ­ and measured from this starting (Continued on page 9)

Nr. 39

Canada-Estonia Kevin Rex, Ambassador of Canada to Latvia, Estonia and Lithuania August 26, 2021 marks the 30th anniversary of the resto­ ration of diplomatic relations between Canada and the Republic of Estonia. Our his­ tory as friends and allies, however, goes back much ­further. As we prepare to cele­ brate this important milestone in our bilateral relations, it is my great honour to share with you, dear reader, some of our stories.

The first Estonian settlement in Canada was established in 1899, near Sylvan Lake in central Alberta, some 7,049 km away from Tallinn! Since then, Canada has warmly welcomed tens of thousands of Estonians to our shores, representing one of the largest Estonian diasporas in the world. As a vast land, Canada was in search of talented immigrants and its distance from the World Wars and subsequent Soviet occupation made it a welcome and safe harbour for those fleeing persecution.

This robust Estonian diaspora is at the heart of our bilateral relations. Canadians of Estonian heritage now live across Canada and remain proud of their roots, while contributing to Canadian business, sports and culture.

Canada embraces official multiculturalism, and works closely with organizations such as the Estonian Central Council, Esto­ nian World Congress (ÜEKN), and the Baltic Federation of Canada. In fact, the first Estonian World Festival was held in Toronto in 1972.

The crowning jewel of the

Geodetic…

(Continued from page 8)

point. Then the team found a high-up landmark and made ­another line to that point. From this high up point, they would connect back to the beginning, where they would measure back to the previous landmark.

Using their tools and the mathematical principles of ­angles, the team could calculate distances without having to heave chains around for every measurement. In essence, Struve applied the mathematical technique of triangulation, where, if the length of one side of a triangle and the size of three ­ angles are known, the length of the other two sides can be ­calculated.

Of course, even with math on their side, it was still an ­arduous task. For example, the team had to build towers when high landmarks weren’t available.

In the summer of 1855, with funding having come from Tsar Alexander I and Tsar Nicholas I, Struve’s team determined the length of a quarter meridian that went from Hammerfest, Norway, through Tartu, to the Ukrainian city of Stara

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

9

Estonian diaspora story in Canada will be the brand new KESKUS International Estonian Centre in downtown Toronto, opening in 2022. This stunning building will be a dynamic attraction, showcasing Estonia’s rich heritage and promoting Estonian innovation. It will be a vibrant gathering place for Estonian-Canadians of all ­generations and backgrounds to connect and celebrate their ­culture and achievements.

With people as our foundation, our two nations have ­always enjoyed strong ties, despite our geographic distance.

Canada did not recognize the Soviet occupation of Estonia ­after the Second World War and was one of the first countries to recognize Estonia’s restored de facto independence in 1991.

Canada was also one of the first countries to ratify Estonia’s accession to NATO in 2004 and today, Canada and Estonia enjoy positive and constructive ­ defence relations mainly through the NATO framework.

Canada has provided Estonian military officers with English and French language training, peacekeeping skills and other types of professional development support. Canada sends officers to attend the Baltic ­ Defence College in Tartu and has been providing that institution with lecturers and course development assistance since 2001. The College’s most recent Deputy Commandant and Chief of Staff was Canadian Colonel Jean Trudel. Upon completing his four-year positing in Tartu in June, he declared that he would now refer to Tartu as his home, as it was the longest he has ever lived in one city!

Canada’s engagement in the Baltics has been increasing, in

line with NATO’s strengthened assurance and deterrence measures in the region. The most visible element of this defence posture is NATO’s enhanced Forward Presence (eFP) in Central and Eastern Europe, made up of multinational NATO battle groups deployed in Estonia, Latvia, Lithuania, and Poland. Canada has taken a leading role as an eFP Frame­ work Nation in Latvia and has deployed 540 Canadian troops into the battle group under Operation REASSURANCE. Canada also contributes Canadian Armed Forces personnel to the NATO Force Inte­ gration Unit in Estonia and the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence (CCDCOE), based in Tallinn. In 2014, Canada contributed $1 million to the CCDCOE to purchase new hardware for cyber defence exercises. These contributions all add up and the Baltic region is now home to the largest Canadian military deployment anywhere in the world!

This enhanced presence has also meant greater exchanges between our nations’ leaders. In May 2018, Prime Minister Justin Trudeau hosted Prime Minister Jüri Ratas in Ottawa.

While there, the leaders signed a memorandum of understanding on digital cooperation to ­allow our two countries to work on joint projects and share best practices to empower citizens, promote transparency, improve government services, and boost economic growth. More recently, in June of this year, Prime Minister Trudeau and Prime Minister Kaja Kallas discussed the future of NATO together as part of a Brussels Forum NATO 2030 event.

November 2019 saw the first ever visit by a Canadian Head of State, Governor General Julie Payette, to Estonia. Her Excel­ lency President Kersti Kaljulaid welcomed the Governor General. Together they visited a classroom where students program Micro:bit computers using laptops. The Governor General also visited the e-Estonia Briefing Centre to learn about e-services offered by Estonia.

Afterwards, Her Excellency participated in discussions at the NATO CCDCOE and at the Estonia Academy of Science. A musician herself, one of the highlights of her visit was a private meeting with Arvo Pärt, followed by a public concert with Canadian and Estonian ­artists at his remarkable Centre.

These visits, our shared history and our like-mindedness together open the door for remarkable cooperation between our two nations. Canada and Estonia are both strong supporters of the rules-based inter­ national order. We cooperate to support the government of Ukraine, for example. Only a few short weeks ago, our Foreign Ministers sat down together in Vilnius at the Ukraine Reform Conference to find even more ways to work together.

Supporting human rights and democracy in places like Belarus and Venezuela are two other common causes.

Good friends and allies are also good trading partners.

Estonia was one of the first countries in the EU to ratify the Comprehensive Economic and Trade Agreement (CETA) between the EU and Canada in September 2017. CETA eliminated 99% of the customs duties between the EU and ­ Canada. In the year following

ratification, bilateral trade ­between our countries grew an amazing 84.3%! Estonia exports ten times more goods to Canada than we send here, a 100.4% increase over the pre-CETA ­ period. This fact demonstrates ­ how much Canadians appreciate your quality work!

Nekrasivka by the Black Sea. With one quarter of an entire longitudinal line measured, it was possible to calculate the circumference of Earth, which he declared to be 40,008,696 metres.

other methods differ?

­etric units as 39,736,000 m ­metres. Then, in 830 CE, astro­ no­ m ers in the Abbasid Caliphate worked to make their own measurement of the Earth.

Sources vary, but it can be deduced from one presentation of their work that their calculation was 38,625,000 metres.

Each party wanted to see for themselves what the size was, with their own method. With much more technology at their disposal, NASA’s measurement is 40,007,017 metres. In terms of the difference between NASA’s measurement and pre­ NASA measurements, Struve’s

was the most accurate. This is followed by Aryabhata, then the scientists from the Abbasid Caliphate, and finally Era­ tosthenes (who was 1,383,017 metres short of the correct ­figure).

It’s incredible how close all of the measurements were, and how over different eras, the truth was found in different ways. Maybe with passing centuries, we as humans are not becoming more or less intelligent, we’re simply reprocessing the facts. As time goes on, scientific discoveries are built ­ upon the efforts of the past.

Simon Winchester laments how, “The Struve Geodetic Arc, by which he is now internationally memorialized, is one of the greatest – but also one of the least remembered – of the scientific achievements of the ­ age.” Even so, the repercussions of this measurement brought ­respect to the family name. This reputation was even of help to his great-grandson, Otto Struve, when he fled Russia during the Russian Civil War and sought employment abroad. In 2005, the Arc became a UNESCO World Heritage Site, with many monuments and plaques built where it was still possible to find Struve’s marker points.

But there were others who found the circumference of Earth before Struve. His survey was an effort to reflect the scientific prowess of the ­ Russian Empire, convinced that the method he used would render his measurement the ­ most precise, and all those ­before it irrelevant. How did the

In circa 240 BCE, the a­ ncient Greek astronomer Eratosthenes opened up the field of geodesy, producing the first ever measurement of Earth’s size. Eratosthenes’ method didn’t require nearly as much equipment, instead relying on measurements of angles of sunlight between his city of Alexandria, Egypt, and further up the Nile River in Aswan.

Assuming the eminent Greek philosophers before him were correct in their argument that Earth was spherical, then he could use the seven degree ­difference he found in the angle of sunlight between these points to infer what the length of a full 360 degrees would be. It was already established that the ­distance between these two cities is 843.3 kilometres, and so Eratosthenes’ measurement of Earth’s circumference was 38,624,000 metres. After his measurement was taken, he implemented his examinations ­ to map out the world as they knew it at the time.

In India during the 6th c­entury CE, the mathematician Aryabhata wrote his calculation of the circumference of Earth, which we can interpret in

Canadian business is doing well in Estonia too. Did you grab a coffee and fill up your car at Circle K today? Did you know it is a Canadian company, based out of Quebec, called Alimentation Couche-Tard Inc.?

The company employs more than 100,000 people around the world and operates in North America, Europe and Asia under the Circle K brand. As ­ Estonia’s largest fuel retailer, it is also a major employer and contributes significantly to the Estonia economy.

As I enter my fourth and final year as Ambassador to this spectacular country, I am proud of our accomplishments, during these past 30 years, but also ­going back well over a century.

I have played tour guide to visiting delegations and to old ­ friends. Walking my guests through the streets of historic Tallinn, either in the bright sun of the summer or under the warm glow of the Christmas market, never fails to bring smiles to their faces. Serving here and working in an embassy building some 300 years older than my own nation has been such a tremendous privilege.

Estonians have welcomed me warmly and I am proud to call many of you my friends.

Together, we speak with pride and admiration of our nations’ bond and how our partnership will continue to grow and ­prosper.

The southernmost point of the Struve Geodetic Arc in Stara Nekrasivka, Ukraine.

Photo: find-way.com.ua

10

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Donor Profile: Tõnu & Anne Kõresaar and Family From the chaos and uncertainty of 1944 to a little piece of heaven in the sky thanks to generous Kalevipoja Laud donation Little did Ats and Ella Altosaar know when they c­arried their year-old son Tõnu in their arms to safety in Sweden in an overloaded boat as bombs exploded in Tallinn in 1944, that their spirit would live on and help ensure a bright future and vibrant gathering place for the Estonian community in Canada.

Just a few months later, Victor Kõresaar was desperately looking for his beloved Maimu at the German refugee camp known as Geislingen, determined to find her in the aftermath of the exodus from ­ Estonia and their violently interrupted courtship. He located Maimu at the camp where many Estonians sought refuge after the Soviet invasion of their country, they married right then and there, and daughter Anne was born in Geislingen a few years later.

Like many Estonians who fled their homeland, the Altosaar and Kõresaar families eventually settled in Canada, and made their homes in the province of Ontario. After a four-year stay in Sweden, Ats, Ella and Tõnu settled on a farm in St. Catharines where they were fortunate to be sponsored

by Tõnu’s great-aunt. Victor had to go to Canada alone as he needed to show he could provide for his family, leaving his wife and infant daughter behind. Victor, Maimu and Anne were reunited in Canada a year and a half later, and settled in Thunder Bay – the site where the Canadian government dispatched them as workers were needed in the lumber industry.

The two similar sets of ­parents worked hard and prospered in their respective towns but found time and energy to both lead and participate in the cultural activities that Estonians nurtured wherever they went.

They also provided Tõnu with a brother, Tom, and Anne with a brother, Andrus. The second

generation grew up to become well educated, successful adults who had their Estonian language and heritage instilled in them from their first breath.

Tõnu graduated from the University of Toronto with a five-year Bachelor of Archi­ tecture degree and Anne earned a BSc in Psychology from the University of Toronto and MD from McMaster University.

Tõnu is a partner with the ­respected firm B+H Architects, headquartered in Toronto, and employing 450 people in ten offices worldwide. Anne spe­ cialized in paediatric medicine at McMaster University and continued her fellowship at Toronto’s Sick Children’s Hospital.

Two ‘islands’ meet at Metsaülikool Fast forward to Metsaülikool (Forest University), an annual cultural camp held at Kotka­ järve, a pristine tract of land in Muskoka, Ontario, purchased by the Estonian community to hold camps for the active and vibrant community of scouts, guides and others.

It was here that the two “islands” met – Kõre-saar and ­ Alto-saar – while on the organizing committee, and began a life together founded on Tõnu’s flourishing career with Anne as the family mainstay. With their five children, they became a “saarestik” as one wit termed them. Ultimately, the couple were in a position to make a lasting gift of $100,000 at the Kalevipoja Laud level to KESKUS International Estonian Centre – a decision enthusiastically supported by their family.

“We are very thankful to our parents because they were very ‘eestimeelsed’,” Anne recounts.

“We spoke Estonian before we learned English and this upbringing was very formative for both of us though it resulted in a few bumps when we started English school. However, we caught up quickly.”

“Our parents did the right thing by instilling this know­ ledge and sense of pride in our culture.”

Continuing the Estonian experience “Neither one of us was born

Nr. 39

We’re hiring!

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

in Toronto, where there is such a strong community, but because of our parents’ influence, we were able to recreate for our children the Estonian experience that they gave us,” Tõnu said.

The couple raised their family in Toronto and the children participated in the range of ­ activities offered by the ­ Estonian community.

“We have the joy and privilege of having all five children live close to us.” Anne said.

Mikk, 53, only recently moved to Barrie with his wife Jen and their son, Aleks, 12, and the rest remain in Toronto.

Heiki, 51, has four children with his wife Erin; Abby, 17, Nate, 16, Callum, 14 and Ellie, 12; Mark, 39, is married to Heather; Peter, 36, and Erica have a son, Robert, 3; and daughter, Katrin, 32, and husband Michael have a daughter, Quinn, 18 months.

This brings up the issue of ongoing “eestlus” and how this can be developed and nurtured.

KESKUS to welcome all into the Estonian fold “It will be important for KESKUS to welcome Estonians at every level – those who speak the language and those who don’t, but are interested in their heritage,” Anne said. “It’s a big factor. The programs will also need to be appealing and easily accessed as our children’s generation leads very busy lives, often with both spouses working.”

She points out that their ­family is a perfect example of

merging cultures. All their children are married to non-­ ­ Estonians, but have stayed connected to their heritage in one way or another.

Like his father and grand­ father before him, Mikk is a scout leader, and his son Aleks is the fourth generation in the family to be involved in Esto­ nian scouting. Heiki worked on restoring old churches in Estonia on the island of Saaremaa. Katrin has sung in the Estonian School choir, including at Eesti Laulupidu and also in the Ööbik choir; Peter went to Jõekaaru and a scout jamboree in Estonia with Mark, who makes great rosolje and kringel. All attended Estonian School.

“They have all enjoyed visiting Estonia and understanding the language,” Anne said.

The other issue that initially gave the couple pause was their hope that the former Estonian House in Toronto, built by their parents’ generation (which has been sold), could be re­ developed into a modern facility.

“We were big supporters of this idea, as we liked the location of the Estonian House, but now that this option is no longer on the table, we are ­ ­supporting KESKUS,” Tõnu ­explained.

KESKUS architecture creates a striking building They are pleased with the centre’s design by EstonianCanadian architect Alar Kongats and if anyone is well qualified to offer a professional opinion, it’s Tõnu. He is a Fellow of the Royal Architectural Institute of Canada (FRAIC) and has been involved as a lead architect in numerous high-profile projects in Toronto and around the world. He opened his com­ pany’s first office in China (Shanghai) and in the Middle East (Dubai).

“The design of the new centre is excellent; Alar ­ Kongats is a good architect and there is no doubt it will be very striking building.”

Planning for a strong future for the Estonian community is their goal with supporting KESKUS. “We want to provide hope for future generations so that when they show interest in their

heritage, there is somewhere for them to go,” he said.

Anne added: “This gift allows us to help express our ­ gratitude to our parents for the upbringing that has enriched both our lives.”

And that gift will very ­fittingly grow and prosper.

Their family name will designate a section of the ­ KESKUS roof garden, a charming green space that will be used for special events, education and quiet contemplation.

Tõnu is a dedicated gardener and has fashioned over 100 intricate bonsai plants, which dot their Toronto property.

They believe that Ats, Ella, Victor and Maimu would be particularly pleased to know that out of the chaos and heartache of leaving their homeland is born a space of peace and tranquility for their children, grandchildren and those yet to come.

Get involved and help support our future The donor categories of the KESKUS capital campaign are: Kalevipoja Laud for donations over $100,000 (including the right to name different parts of the building), Viru Vanemad for donations over $10,000 and Kungla Rahvas, gifts up to $10,000 which can be made through the KESKUS website.

For Kalevipoja Laud and Viru Vanemad donations, securities donations or to contribute a donation over 3-5 years, please email donations@estoniancentre.ca or call +1.647.250.7136.

Donations can be made by a group, or in honour of a parti­ cular individual or family. All donations made in Canada, Estonia and the US are issued an official tax receipt. More ­information is available on the KESKUS Capital Campaign page: https://www.estoniancentre.ca/capital-campaign Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter on the homepage • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Instagram @keskus.iec, Twitter @keskus

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

11

Report on the 25th EGO Golf Tournament On September 25th, 2021, the second year of the COVID, 96 golfers registered to play at the 25th Annual EGO Golf Tournament at the Cardinal Golf Course just north of Toronto, Ontario. The weath­ er was sunny in the morning and we had a 15-minute rain delay around 3:30 pm.

As the golfers arrived for their tee-off times starting at 10:00 a.m., they were received by hot coffee and kringel at the registration desk by Kariina Järve. The kringels were donated by Ülle Veltmann. Lunch was provided after nine holes and a choice of hamburger or sausage on a bun with a soft drink was available.

After each group posed for their photos, off they went to compete over the next 18 holes on the Cardinal West Course.

The course was in excellent shape, lots of water and many of the greens were protected by sand bunkers.

The individual winners were as follows: West Hole #2 – Closest to the Pin (Everybody) – Erik Silmberg

West Hole #3 – Closest to the Beer Keg – Ian Daniels West Hole #4 – Men’s Longest Drive – Andrew Lindstrom West Hole #5 – Closest to the Pin (Men) – Ian Daniels West Hole #7 – Closest to the Pin (Everybody) – Bill Dunlop West Hole #10 – Ladies Longest Drive – Paula Sainthill West Hole #14 – Closest to the Pin (Everybody) – Bill Dunlop West Hole #15 – Straightest Drive (Everybody) – Kristjan Lindstrom West Hole #17 – Closest to the Pin (Ladies) – Susan Blye Men’s putting champions were John Dale and Chris Lindstrom with scores of both 85 points.

Women’s putting champion was Paula Sainthill with 60 points.

All individual winners will receive $50 gift cards from LCBO and BEST BUY through the mail.

The winners for the Scramble Teams were as follows: Ladies top two teams 1st Place – Aili Wells, Lesley Brown, Paula Sainthill, Susan Blye (+4) 2nd Place – Marlene Kuutan, Tiiu Tõnisson, Riina Klaas, Maimu Schaer (+13) Mens top three teams 1st Place – Mike Krabi, Tyler Krabi, Lee Grant, Spenser Krabi (-10) 2nd Place – Jarek Varrik, Jonas Varrik, Peeter Veltmann (-6) (rock) 3rd Place – Ray Skyvington, Thomas Vanaselja, Enn Oolup, Margus Heinmaa (-6)(scissors) Mixed top two teams

EGO tournament winner, Mike Krabi.

Photo: Kerly Ilves

1st Place – Helle Varrik, Enn Varrik, Allan Meret, Kyle Burgis (EVEN)

Marlene Kuutan, Tiiu Tõnisson, Riina Klaas, Maimu Schaer (+13).

Photo: Kerly Ilves

Lenny Väljas, Andrew Lindström, Todd Lindström and Kristjan Lindström.

2nd Place – Don Betts, Kim McEwen, Jeff Stern, Thomas Dafos (+2) “240” top three teams 1st Place – Tiit Romet, Tõnu Rudmik, Toomas Eichenbaum, Peter Tõnisson (-2) 2nd Place – Kuldar Palo, Randel Palo, Harry Rannala, Peter Bulionis (+3) 3rd Place – Jaak Järve, Hadfield Clarke, John Dale, Roy Turner (+6) CHAMPIONSHIP Play LADIES LOW GROSS 1st Place Kaili Kald 152 MEN’S LOW GROSS 1st Place Warren Bregman 83 2nd Place Toomas Kald 121 3rd Place Robert Paju 153 When the players came into the clubhouse after their round

of golf they finished the day with a putting contest. The raffle generated $1320.00 for ­ the EGO tournament. Winner of 4 rounds of golf at Cardinal Golf Course was Kyle Burgis.

Winner of the beaver club cover and cognac was Kalev Kuutan.

The second beaver cover and cognac went to Tõnu Kadai. $50 Gift Certificate to Best Buy went to Enn Varrik. $50 Gift Certificate to the Beer Store went to Helle Varrik. $50 Gift Certificate went to Aarne Kartna.

The tournament was a huge success due to the participation of the players but also our hole sponsors: Mark Vaher – Remax Premier, Nick Kazakoff – Urban Realty, Jason Brooks, Ian Daniels, Vince Turano, Anthony

Photo: Kerly Ilves

Leocato, Ülle Veltmann, friends of Peeter Kopvillem and Allan Liik, Eesti Üliõpilaste Selts, Northern Birch Credit Union, Strange Brew Beer Studio, Jack Lake Productions Inc. and Nico Bruzzese.

EGO (Estonian Golf Club of Ontario) would also like to thank Kariina Järve and Kerly Ilves for their registration and photography duties during the day. Thank you Jason McNally, and the entire Cardinal Golf Course team, you made us feel welcome.

See you all next year, at our 26th anniversary, at the Pheasant Run Golf Course on Sunday, September 25th 2022!

JAAK JÄRVE EGO Tournament Organizer More photos: eestielu.ca

Estonian artist: Vanessa Crosby-Ramsay Hamilton Arts Council’s European Artist Exchange Program 2021 TALLINN, ESTONIA – 15 September 2021 – Multi­ discip­ li­ nary artist and film­ maker Vanessa Crosbie Ramsay will be hosted by the Estonian Artists’ Association in October 2021, as part of the European Artist Exchange Program in partnership with Hamilton Arts Council, and the Cotton Factory (Ontario, Canada).

Vanessa is an award-winning Hamilton-based artist and arts-educator whose practice ­includes film and video, storytelling, visual experimentation, installation, sculpture, and collage. Gender-based barriers, ­ marginalization, and social equity are constant themes in ­ her work. Vanessa’s current project considers the disproportionate impact of land issues and climate change on women and other oppressed commu­ nities who face pervasive ­inequality.

“On daily walks through this difficult year, I’ve thought a lot about what it means to be

‘Canadian’ – about stolen land, settler colonialism, generational trauma, and Indigenous understandings of our relationships to one another and to the land.

I’ve thought about cultural memory, and an artist’s role in confronting their country’s shameful history. How do we live collectively as citizens of a place? What is our responsibility to future generations, and to this land which sustains us?”

While in the city of Tallinn, Vanessa plans to spend her time creating a multimedia ‘walking diary’ comprised of photos, visual art, and media inspired ­ by hikes in the city’s green spaces and other daily ex­ periences. Upon her return to Canada, a culminating mixed­ media installation will include a collage of these audio and visual elements.

Vanessa holds a BFA (Film & Video) from York University, and recently completed an MA in Gender Studies and Feminist Research at McMaster Univer­ sity.

members; and to create good working and exhibition conditions for them.

Hamilton Arts Council Hamilton Arts Council envisions an arts community that is professionally sustainable, innovative, diverse, and impactful.

The Cotton Factory Built in 1900, the former site of the Imperial Cotton Com­ pany has been transformed into a creative industries complex with space for studios, workshops, and office space for ­artists, photographers and crea­ tive professionals.

Estonian Artists’ Association The Estonian Artists’ Asso­ ciation’s main goals are to promote and enhance the visual arts in Estonia; to support its

www.eestielu.ca

12

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Nr. 39

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Räägime suhkrust ja süsivesikutest Süsivesikud on toitumise val­ las palju segadust tekitanud.

Hiljutine suundumus tarvita­ da süsivesikuid vähe või üldse mitte püüab meile sisendada, et süsivesikud on tervisele kahjulikud. Muidugi ei ole see nii. Süsivesikud on olulised makrotoitained, mis annavad energiat. Teised makrotoitai­ ned on valgud ja rasvad.

Aga kõik süsivesikud ei ole ühesugused ja vahet on vaja teha liht- ja liitsüsivesikutel.

Lihtsüsivesikud on suhkrud ja need esinevad ühe või kahe liidetud suhkru molekulina.

Sahharoos (sucrose) on kõrg­ töödeldud ehk rafineeritud valge lauasuhkur, mida valmistatakse suhkruroost või suhkrupeedist.

Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos on linnasesuhkur ja laktoos on piimasuhkur.

Liitsüsivesikud koosnevad paljudest suhkrumolekulidest ning on pikemad molekuliahelad. Neid leidub teraviljades, köögiviljades ja kaunviljades.

Kehal võtab kauem aega neid lihtsüsivesikuteks ehk suhkruks lõhustada.

Lihtsüsivesikud lahustuvad kehas kiiresti ning võivad veresuhkru taseme järsult tõsta.

Liitsüsivesikud aga lõhustuvad aeglaselt ning hoiavad meie veresuhkru taseme tasakaalus ning meeleolu stabiilsena. Liht­ süsivesikud ehk suhkrud mõjutavad ebasoodsalt veresuhkru tasakaalu, põhjustavad meele­ olumuutusi ning energiataseme kõikumist. Pika aja jooksul

Kaunid lillekompositsioonid Niagara Falls’is Armastatud turismilinnas Niagara Fallsis saab kuni 4. oktoobrini imetleda kauneid lillekompositsioone. Tegemist on ,,Fleurs de Villes“ festi­ valiga, mis toimub erinevatel aegadel erinevates maailma linnades. Nii oli näiteks Torontos Yorkville’is võimalik näha elavatest lilledest väl­ japanekuid augusti esimesel nädalal, Vancouveris on ­samalaadne ettevõtmine kavas 10.–19. detsembrini, Mon­ t­ realis aga tuleva aasta mai­ kuus. Oktoobris on festival külas New Yorgis, novembris Melbourne’is, detsembris Seattle’is. Seni on luksuslikke taimeseadeid, mis on kujun­ datud talendikate floristide poolt, esitletud enam kui 37 korral viimase viie aasta jook­ sul mitmes linnas eri mand­ reil.

Niagara Fallsis on väljas enam kui 25 lillekompositsiooni imetlemiseks suures osas põhi­ lise jõeäärse liikumistee ääres Niagara Parkwayl ja Fallsview Boulevardil, aga ka muudes

Retsept:

Mustikamuffinid Marika Blossfeldt 24 minimuffinit Tillukesed muffinid on eriti armsad. Sobivad imehästi pärastlõunase tee kõrvale või pühapäeval hommikusöögi juurde.

Vaja läheb: 90 g võid 120 ml vahtrasiirupit 1 sidruni koor, riivida näputäis soola 2 muna 2 tl küpsetuspulbrit 420 ml täistera-nisujahu 180 ml keefirit või jogurtit 1½ tl vanilliekstrakti või -suhkrut 125 g värskeid või külmutatud mustikaid (külmutatud marju pole vaja sulatada) Valmistamine: 1. Kuumuta ahi 390 °F-ni. Määri minimuffinipann võiga.

2. Vahusta või. Lisa vahtrasiirup, sidrunikoor, munad ja sool.

Sega hästi läbi.

3. Sega küpsetuspulber jahuga.

4. Lisa jahusegu, keefir ja vanill, sega korralikult läbi.

5. Sega ettevaatlikult hulka mustikad, et nad katki ei läheks.

6. Tõsta tainas lusikaga muffinipannile ja küpseta 10–15 minutit.

Serveeri tee kõrvale. l­iigtarbimise korral imevad liht­ süsivesikud meie keha mine­ raal­ainetest tühjaks, nõrgestavad immuunsüsteemi ja loovad sood­ sa pinnase laastavate haiguste tekkeks.

Sellepärast soovitan suurendada liitsüsivesikute tarbimist ja vähendada lihtsüsivesikute ehk suhkrute tarbimist. Söö rohkem täisteravilja, nagu tervelt keedetud tatart, täistera riisi, kinoad või hirssi. Söö rohkem köögi­

kohtades. Lisaks eriväljapanekutele võib plaanida ka aega Niagara Fallsi botaanikaaia külastamiseks, aga ka alati imeliste värviküllaste lillepeenarde imetlemiseks linna rohealadel.

Festivali käigus on pakutud päeviti ka eriüritusi ning taimede seadmise saladusi tutvustavaid õpitubasid. Ühel juuresolevatest piltidest on lilleseade Skylon tornist.

Meeldetuletuseks – Skylon Toweril on tihe side eestlastega – selle atraktiivse, 160 meetri kõrguse vaatetorni, mille otsas ka restoran, kavandas arhitekt Kaljo Voore (Bregman + Hamann). Head vaadet maailmakuulsale Niagara kosele pakkuv torn asub lähedal nii ­ Kanada kui USA piirile ja selle ehitamiseks tuli luba saada mõlemalt riigilt. Torni tippu sõidutavad tõstukid mahutavad 30 inimest ja need olid esimesed välisliftid Kanadas. Torn avati ametlikult septembri lõpus 1965.

Teine pilt on lillemannekeen kuninganna Victoriast, lilleseade asub samanimelise restorani ees Niagara Pkwy-l.

Kolmandal pildil on värs­ ke­ test lilledest paabulinnusabaks kujundatud postkast.

(EE)

vilju ja kaunvilju.

Magusanälja kustutamiseks söö söögiajal magusaid köögivilju nagu porgand, peet, kaalikas või kapsas. Magusaks vahepalaks näksi värskeid või ­ kuivatatud puuvilju.

Tööstuslikult rafineeritud valge suhkru asemel kasuta magustamiseks mõnda loodus­ likku magustajat nagu mesi, vahtrasiirup, pruuni riisi siirup või stevia.

Foto: ©Ülle Baum

Imeline sügiskontsert Ottawas Ülle Baum Pühapäeva, 26. septembri õhtul kogunesid muusika­ armastajad Ottawas ime­ ilusale vabaõhukontserdile Lands­­downe Casino LacLeamy Plaza’sse, mis asub ajaloolise Aberdeen paviljoni juures.

Esitusele tuli keelpillikvarteti esituses Ludvig van Beetho­veni ,,String Quartet No. 9 C major, Op. 59, No.3“ ja Anton Weberni ,,Langsamer Satz“. Seda esitasid neli andekat Korea juurtega Kanada muu­ sikut, kes on juba kogu maailmas kuulsust kogunud: Byungchan Lee (viiul), Hee­min Choi (viiul), Alejandro Valdepenãs (vioola) ja David Liam Roberts (tšello). Samuti toimus Korea rahvamuusikakontsert traditsioonilistel muu­ sikainstrumentidel, kaunites rahvariietes muusikute Sosuni (Haegeum), Choong­H eon Baek’i (Janggu), Tae­wook John Lee (Daegeum) ja Hyunyoung Roa Lee (Gaya­geum) esituses.

Kontsert toimus Korea nädala 2021 raames. Korea nädal on korraldatud igal aastal Kanadas

tänupüha Chuseoki auks.

Chuseok või Hangawi, mis tõlkes tähendab ,,sügise õhtut“ ­ on kolmepäevane lõikuspüha, mida tähistatakse Koreas ja korealaste poolt paljudes riikides maailmas. Korea Suursaatkonna ja Korea kultuurikeskuse korraldatud 2021.a Korea nädal toi­mub sel aastal 20. septembrist – 13. oktoobrini, mil korralda­ takse mitmekülgseid kultuuri­üritusi, nagu filmifestivale, Korea toitu tutvustavaid üritusi ja kontserte.

Rohkem informatsiooni: canada.korean-culture.org.

Pühapäevane uskumatult imeilus Korea muusikute kontsert vabas õhus oli üheks minu esimeseks meeldejäävaks muu­ sikaelamuseks viimase kahe aasta jooksul nendes uutes tingimustes, kui maailm elab pandeemia reeglite järgi. Istudes sel telliskividega kaetud väljakul Lansdowne Park’is ja kuulates haruldast õhtust vabaõhukontserti, võisid end hetkeks leida mujal maailmas.

Mälestused Tallinna, Viini, Milano, Quebeci ja Brüsseli kontsertidest hakkasid uuesti elama.

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Jaak Prozes…

SÕNA SABA

(Algus lk. 1)

Tüüne See foto on tehtud 84 km Tallinnast põhjapool. Kui laev, mis Sind üle Soome lahe Helsingisse viib, sildub uues uhkes Länsiterminaalis ehk Lääneterminalis number 2, on Tyynenmerenkatu esimene tänav, mida Su päkk puudu­ tab. Selle tänava ehk soome keeles katu (hääldatud „kadu“) ääres on ka esimene ja ikka veel kasutusel olev Länsi/satama, Läänesadama Terminal 1. See kõik asub omakorda suurel arenduses oleval poolsaarel (kunagisel saarel) nimega Jätkäsaari, mis tähendab doki- või sadama­ töölise ehk laevalaadija saart, mitte jätkusaart, mis muud­ kui läheb edasi, jätkub – see oleks jatkosaari. Oi, neid nüansse!

Olen tuttav eestikeelse sõnaga TÜÜNE vaid mere kirjeldusena. Silme ette tuleb selline liikumatu tume ja justkui paks vesi nagu elavhõbe. Meenutab paratamatult sõna TIINE – tiinuse seisundis olevat, „imetajate emaslooma füsioloogiline seisund loote kandmise ajal“ ehk n-ö loomade rasedus.

Piltlikult öeldes tähendab tiine aga ka millegagi täidetud, millestki paks ja raske. Õhk oli lõhnadest tiine. Ootusest tiine vaikus. Viljadest tiined puud. *Hall hommik, pime taevas, unest veel tiine pea. (Ilmar ­ Talve) Tundub olevat seos.

TIINEKAS on kõnekeeles teismeline, mis huvitaval kom­ bel sarnaneb kõlalt sõnale ­teenager.

Tüüne poole on ka sõna DÜÜN (ingl. dune), mille eesti­ keelsem vaste on luide, liiva­ luide. Düün olla ka füüsika termin – „jõu mõõtühik CGSsüsteemis“.

Maailma suurimat ookeani nimetavad soomlased Tyynimeri

Mitte ainult eesti (ja saksa) keeles ei ole pikad liitsõnad. Eesti keeles siiski ei pisteta sõna „tänav“ või „tee“ nimele otse sappa, nagu fotol näha on, et tehakse nii soome kui ka rootsi keeles. Antud Helsingi tänavanime liitsõnalised koostisosad on: Tyynen/meren/katu, Stilla/ havs/gatan. Rootsikeelne stilla kingib sarnase ingliskeelse vihje, millise mere ja sõnaga on tegu. Või äkki tundsite ennekõike siiski ära meiekeelse sõsarsõna „tüüne“?

Foto: Riina Kindlam

ehk Tyyni valtameri (valta/meri on pirakas meri – ookean).

Eesti keeles Vaikne ookean, täis rahu, Mar Pacífico, rahulik meri, andis sellele nime 1521. aastal portugali meresõitja ja maadeavastaja Fernão de Ma­ gal­hães (Ferdinand Magellan).

Kirjeldussõna tüüne tähen­ dabki: „vaikne, rahus olev, ­rahulik, tasane, tüün.

A) looduse, eriti veekogu kohta: Tüüne veepind, vesi, laht. Meri on kõige tüünem hommikuti. Tiigi tüünel pinnal õitsesid vesiroosid. Jõe tüünet pinda kibrutas kerge tuuleiil.

Tüüne õhk, suveõhtu, ilm.

B) inimese, tema loomuse, meeleolu, ilme vms. kohta: Tüüne ilme näol. Tüüned mõtted. Naise silmad olid tüüned. *Iris oli ta embuses tuim ja tüüne, ainult juhmid põsed õhetasid pisut. E. Soosaare tõlge.

(Eesti keele seletav sõnaraamat) Eesti etümoloogiasõnaraamat teatab, et tegu on soome-ugri tüvega. „Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt ­ soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes.“ On arvatud, et „süva“ on

PEaCH – viis nõuannet kakskeelse lapse kasvatamiseks (Originaaltekst: „5 Tips for Raising a Bilingual Child“, Alicia Alonso-Cappas, Yoshito Darmon-Shimamori, Mailis Sütiste-Gnannt, Rita Rosenback, Ute Limacher-Riebold, Sonia Miranda, Tõlkinud: Mailis Sütiste-Gnannt, Margit Tera) PEaCHi eesmärgiks on ,,Euroopa kultuurilise ja keele­ lise pärandi säilitamine ning edendamine kakskeelsete laste ja nende perede väärtustamise kaudu“. See on „Erasmus+“ ­rahastatud projekt.

PEaCH pakub lapsevanematele ja haridustöötajatele juhiseid lapse kodukeelte toe­ tamiseks, säilitamiseks ja arendamiseks ning tõstab haridus­ töötajate teadlikkust kakskeelsusest. Veebilehel on saadaval kaks tasuta juhendit: „Kuidas kasvatada kakskeelset last“, juhend kasutajasõbralike ja eakohaste nõuannetega vane­ matele, kes annavad oma perekeele(d) edasi lastele vanuses

13

0–12 aastat ja „Kuidas toetada mitmekeelseid lapsi“, juhend haridustöötajatele, mis teavitab lapse kõigi keelte tähtsusest ja annab nõu, kuidas luua kaks­ keelsetele lastele positiivne ­hariduskogemus. Veebilehel on vanemate juhendi täiendamiseks saadaval viis videot ja keeleressursid Euroopa Liidu (EL) keeltes. Rohkem kui 100 PEaCHi saadikut Euroopas ja maailmas aitavad levitada posi­ tiivset sõnumit kakskeelsuse kohta.

Viis nõuannet kakskeelse lapse kasvatamiseks Töö, ühiskondliku elu ja ­igapäevaste vanemakohustuste kõrval võib osutuda väljakutseks leida aega oma lapsega erinevaid keeli harjutada. Siin on mõned ideed, kuidas keeleõpet oma pereellu integreerida.

1. Järjepidevus Tehke kõik oma lapse keeled

„tüüne“ tüve variant. Kusjuures eesti keelest on laenatud soome murdeline sykävä „sügav“. Ja siit on vaid samm või hüpe sõnani „süüvima“ – millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima; süvenema.

Tüüne veepind tõmbab süüvima selle näilisesse sügavusse küll.

Vaga, tüüne vesi, sügav põhi.

Tyyne on ka soome naise­ nimi. Sarnaselt meie kaunitele nimedele Vaike ja Vaiki. Tyyne oli populaarsuselt esikümne ristinime seas aastatel 1900-1919 ning kadunud pole see kuhugi; pannakse plikatirtsudele praegugi. Ka teisendit Tyyni, aga seda oluliselt vähem.

Ka Eestis on 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Tüüne 13 naisel. (https://www.stat.ee/ nimed/) Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja on Tüüne-Kristin Vaikla.

See kaunis sõna loob rahuliku meeleolu nagu raske kaitsev tekk ja mälupiltidest tulvil lohutav unenägu, mis selle all ja abil sündida võib. Tüünet keelde süüvimist ehk sõna­ ­ süü­ vet! RIINA KINDLAM, Tallinn

igapäevaelus kättesaadavaks.

Imikud suudavad juba väga varases eas eristada erinevatest keeltest pärinevaid kõnehelisid – toetage seda võimet iga­ päevases suhtluses. Olenemata sisendi tüübist saavad lapsed kasu lugemisest, kirjutamisest, rääkimisest või kodukeelte ja erinevate murrete kuulamisest.

Koos raamatute lugemine, audioraamatute ja raadiosaadete kuulamine, subtiitritega või dubleeritud filmide vaatamine, sõpradega kirjade vahetamine ja rollimängudega tegelemine on vaid mõned viisid, kuidas oma last motiveerida.

2. Kogemused Andke oma lapsele võimalus keeli mõtestatult kasutada. Kui teie laps kasutab oma keeli ja teadmisi kaasahaaravates tegevustes, aitab see tal neist rää­ kida ja kirjutada, uusi sõnu õppida ja neid siis erinevates ­ kontekstides kasutada. Paluge tal oma kogemustest rääkida.

3. Kirjaoskus Rääkige palju oma lapsega.

Suulisel kõnel on tugev seos hilisema lugemis- ja kirjutamis­ oskusega. Sõnavara moodus­ tu­

kongressi korraldamine toimus teistsuguses õhustikus kui varemalt. 23. aprillil saabus SoomeUgri Rahvaste Assotsiatsioonilt ametlik noot, milles soovita­ takse soome-ugri rahvastel maailmakongressil mitte osale­ da, kuna need on väidetavalt destruktiivsed ja poliitilised üritused, mida kasutatakse instrumendina Venemaa siseasjadesse sekkumiseks ja millest pole ­palju kasu soome-ugri rahvaste toetamisel. Osa soome-ugri rahvaid soostus selle ametliku ­ seisukohaga, nt marid, mord­ valased, udmurdid ja permi ­komid, teised tulid siiski kohale või osalesid kongressi töös ­veebi vahendusel.

Tehti ka otseseid takistusi kongressil osalemiseks, nt peeti Eestisse saabujaid piiril kinni, tuues ettekäändeks koroona­ viiruse kõrged näitajaid Eestis, mis aga ei vastanud sugugi tegelikule olukorrale. Tule­mu­ seks oli väiksem esindatud rahvaste, delegaatide ja vaatlejate arv. Nii püüti kahjustada kong­ ressi legitiimsust, kuid ebaõnnestunult, sest enamus soomeugri rahvaid oli siiski esindatud.

Prozes peab eriti kurioosseks süüdistust kongressi politiseerituses, kuna esimesed maailmakongressid olnud hilisematega võrreldes poliitiliselt märksa julgemad ja otsekohesemad – ­ nüüd neid teemasid pigem väl­ ditakse. Järgmine maailmakong­ ress peaks toimuma nelja aasta pärast Ingerimaal Gattšinas, kuid sellekohast lõppotsust pole veel langetatud.

Tartu kongressi peateemadena mainis Prozes nelja: koda­ nik­ uühiskond keele ja kultuuri säilitajana, traditsiooniline kultuur linnaruumis, keskkonna­ küsimused, massikommunikat­ sioon ning keeleressursid.

Suurimaks sisuliseks muutuseks võrreldes eelmiste kongressidega on aga asjaolu, et enam ei räägita inimõigustest ja poliitikast. Huvitava asjaoluna märkis Prozes ka seda, et soome-ugri teemade liigsest politiseeritusest räägivad Venemaa poliitikud, samal ajal kui mujal on soomeugri teemade eestkõnelejateks teadlased, fennougristid.

mine igapäevaelus, näiteks ­vannitamisel, poes käimisel, vanaemaga rääkimisel või puu­ viljasalati valmistamisel, võib suurepäraselt toetada kakskeelse kirjaoskuse arengut. Sümbolite/ märkide vaatlemine on hea ­algus tähtede ja helide vaheliste suhete leidmiseks erinevates keeltes. Osalege naljakates täheja sõnamängudes. Muutke oma kodu lugejasõbralikuks, pakku­ des lapsele palju raamatuid, voldikuid ja ajakirju kõigis ­kodustes keeltes.

4. Kultuurikeskkond Olge suurepärane kultuuri­ line eeskuju: te olete oma kul­ tuu­ ri ekspert. Lapse sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks looge kultuuriliselt mitmekesine kodukeskkond, jagage oma lapse õpetajatega koduseid

S P ORT

Vips oli sprindis Sotšis teine, Hamilton saavutas 100. etapivõidu Nädalavahetusel peeti järje­ kordne vormelite kihutamine nii F1 kui F2 masinatele.

Sotšis peetud etapil sai Eesti vormelisõitja Jüri Vips (Hitech) sprindisõidus teise koha, kaotades 4,422 sekundi­ ga britt Dan Ticktumile.

Halbade ilmaolude tõttu jäi teine sprindisõit ära.

Pühapäevasel vormel 2 põhisõidul pidi Vips tehniliste probleemide tõttu katkestama.

Võitis sarja üldliider Oscar Piastri (PREMA Racing), kellel on kokku 178 punkti. Jüri Vips langes üldarvestuses 6. kohale (102 punkti).

Vormel-1 sarja Venemaa GP võitis valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kellele oli see karjääri 100. esikohaks. Parimalt stardikohalt a lustanud ­ Lando Norris (McLaren) juhtis sõitu, kuni libises 51. ringil teelt välja, ­ kaotas mitu kohta ja lõpetas seitsmendada.

MM-sarja üldarvestuses juhib Hamilton (246,5 p), edu Max Verstappeni ees nüüd kaks punkti, kolmas on Valtteri Bottas (151 p). (F1/ERR/EE)

Maailmakongress pakkus ka põnevat kultuuriprogrammi, millesse Eesti riik panustas 2-eurose mündi, esimese päeva ümbriku ja postmargi väljaandmisega.

Ettekandele järgnes rida küsi­ musi. Nii ettekannet kui sellele järgnenud vestlust saate järelvaadata VEMU YouTube’i kanalil: https://www.youtube. com/watch?v=xKPkKcKE7bg.

VEMU jätkab soome-ugri ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste teemade käsitlemist 7. oktoob­ ril kell 13 EDT Zoomis algaval rahvusvahelisel konverentsil, 22.-23. oktoobril peetaval Estonian Music Weekil ja filmining loenguõhtutel novembris ja detsembris. PIRET NOORHANI

tegevusi ja tehke kooliga koos­ tööd.

5. Positiivne hoiak Rääkige alati positiivselt kõigist keeltest, kultuuridest ja ­ riikidest. Kiitke lapse kogu keele­ list arengut ja jälgige edusamme, et saaksite õigel ajal sekkuda, kui mingi keel vajab rohkem tuge. Usaldage oma ­sisetunnet, kuid liituge ka lapsevanemate rühmadega, et leida vajadusel mõttekaaslastelt tuge ja nõu.

Kakskeelsete laste kasvatamine on teekond, mis toob iga pere jaoks kaasa erinevaid ko­ ge­musi. Südamelähedaste keelte kasutamine mõtestatud emot­ sioonide, mõtete ja ideede ­väljendamiseks maailmaasjade üle on inimõigus.

Rohkem infot: bilingualfamily.eu

14

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Nr. 39

Kallis VIIA perega

MÄLESTAME

Jaan Kivisild’a sündinud 25. mail 1933 surnud 20. septembril 2021

Lauri Männama Avaldan südamest sügavat kaastunnet

Puhka rahus, kallis Jaan

abikaasa REGINA HEINAR JULIE, KAI ja RICK RASMUSSEN SANDY ja PRIYA RASMUSSEN

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb…

HILDA TRUUPERE

Kask Sinu õuele poetab sügiskulda, Sa oled seal, kust tagasi ei tulda…

,,Frankensteini“ esmatrükk müüdi rekordhinnaga Mary Shelley teose ,,Franken­ stein“ 1818.a ilmunud väga haruldane esmatrükk müüdi hiljutisel oksjonil maha 1 170 000 dollari eest. See on suurim summa, mis on oks­ jonil ühe naiskirjaniku raa­ matu eest makstud.

Teose esimene tiraaž oli 500 raamatut. Viimati müüdi üks ­eksemplar oksjonil maha 1985. aastal. Oksjonimaja Christie’s hindas esialgu raamatu väärtuseks umbes 173 000 kuni 260 000 eurot. Pakkujaid oli maailma eri paigust ja hind kerkis kõrgeks raamatu haruldaselt hea seisukorra tõttu.

Siiani on see kõrgeim hind, mis on makstud naiskirjaniku trükiteose eest. 2008. aastal müüs Bonhams Jane Austeni 1816. a ilmunud ,,Emma“ 150 000 naela ehk umbes 202 016 euro eest.

J.K. Rowlingi ,,The Tales of Beedle the Bard“ osteti 2007. a

Island ei saanud naiste enamusega parlamenti Eelmisel nädalal toimunud Islandi parlamendivalimiste esialgsed tulemused näitasid, et esmakordselt Euroopas kuulub enam kui pool par­ lamendikohtadest naistele.

Häälte ülelugemisel selgus, et parlamendi enamus jääb ­siiski meestele.

Esialgsete tulemuste järgi võitsid Islandi parlamendi Althingi 63 kohast 33 naised, kuid häälte ülelugemisel selgus, et neile jäi parlamendis siiski 30 kohta. Eelmiste valimiste järel said naised 24 kohta.

Maailmapanga koostatud andmestiku põhjal pole üheski Euroopa riigis olnud kunagi üle 50 protsendi parlamendiliikmetest naised.

Kõige lähemale on sellele varem jõudnud Rootsi 47 prot­ sendiga.

Maailmas on viis riiki, kus naistele kuulub parlamendis vähemalt pool saadikukohtadest. Need on Rwanda (61%), Kuuba (53%), Nicaragua (51%) ning Mehhiko ja Araabia Ühendemiraadid (50%).

Island oli esimene riik, kes valis 1980. aastal endale naispresidendi. (ERR/EE)

Sotheby’s küll 1 950 000 ehk umbes 2 626 202 auro eest, kuid sel juhul ei olnud tegu trükiteosega, raamat oli käsitsi kirjutatud ja illustreeritud.

Mary Shelley kirjutas ,,Frankensteini“ 1816. a suvel, kui puhkas oma abikaasa Percy Shelley ja George Gordon Byroniga Genfi järve ääres.

Seltskonnas tulid jutuks saksa kummitusjutud ja lord Byron pani ette, et nad võiks ise ühe õudusjutu kirjutada. Esialgu ilmus lugu anonüümselt. Ar­ vustused olid vastandlikud.

Näiteks kirjutas Walter Scott, et ,,Frankensteini“ autor on ,,originaalne geenius“, kes on luule­ kujundite loomisel haruldaselt võimekas. Väljaandes Quarterly Review oletati aga, et autori pea ja süda peavad küll olema ­raskest haigusest võetud.

1831. aastal avaldas Mary Shelley oma nime all parandatud trüki, millele kirjutas ka eessõna.

Eesti keeles on ilmunud romaan ,,Frankenstein ehk ­ Moodne Prometheus“ Boris Kaburi tõlkes. (PM/EE)

Venemaal toimub esimene Romanovite pulm viimase sajandi jooksul Peterburis toimuvad sel näda­ lal Romanovite dünastia liikme pulmad. Viimati abiel­ lusid Romanovid Venemaal 20. sajandi alguses.

Suurvürst Georgi Mihhailo­ vitš Romanov abiellub Püha Iisaku katedraalis oma itaallannast kihlatu Victoria Bettariniga, kes eelmisel aastal võttis vastu ka Vene õigeusu.

Praegu Moskvas elav Georgi Mihhailovitš sündis Hispaanias ja on elanud suurema osa elust Prantsusmaal ja Hispaanias.

Romanovite dünastia valitses Venemaad umbes 300 aastat.

Nikolai II loobus troonist 1917.

Kommunistid tapsid viimase Venemaa tsaari 1918. aastal.

Bolševikud tapsid ka kõik Nikolai II järeltulijad.

Georgi Mihhailovitši vana­ vanaisa oli suurvürst Kirill Vladimirovitš, kes pärast 1917. a revolutsiooni põgenes bolševike vägivalla eest Soome ja hiljem kolis Lääne-Euroopasse.

(ERR/EE)

Huvitavat

Põhja-Lätist avastati maailma varaseim katku surnud inimene Veel mõned aastad tagasi oli teada, et Euroopa esimene katkuohver oli põlluharija, kes suri Ida-Virumaal. Nüüd on teadlased avastanud, et esimene katku surnud on hoo­ pis kütt-korilane, kes elas enam kui 5000 aastat tagasi Põhja-Lätis, tänapäevasest Eesti Läti piirist paarikümne kilomeetri kaugusel.

Rinnukalnsi küttide-korilaste elupaigast on seni leitud nelja kiviaega kuuluva inimese luid.

Saksa-Läti teadlasterühm järjestas kõigi nelja inimese luudest ja hammastest leitud DNA-d, otsides sealt baktereid ja viiruseid. Endalegi üllatuslikult leidsid teadlased ühe mehe genoomist katkubakteri Yersinia pestis. Rinnukalnsi mees sai katku tõenäoliselt närilise hammustusest ja ilmselt suri ta paar päeva, võib-olla nädal hiljem, veremürgistusse. ,,Kõige hämmastavam on, et see Yersinia pestise bakter ilmus 2000 aastat varem, kui uuringutes varem järeldati,“ ütles Saksamaal paikneva Kieli Ülikooli teadlane Ben KrauseKyora CNN-le.

Teadlased pakuvad, et iidne katkutüvi tekkis umbes 7000 aastat tagasi, kui Kesk-Euroo­ pas mindi küttimiselt ja koriluselt üle maaviljelusele.

Veel 14. sajandil oli katk eurooplaste vaenlane number ­ üks, surmates ligikaudu poole toonasest Euroopa rahvastikust.

Ka hilisematel sajanditel aset leidnud katkuepideemiad tõid miljoneid ohvreid.

Uurimisrühma liige, Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Mari Tõrv sõnas, et 5300-aastast tagasi elanud mehelt leitud katkubakter erineb siiski keskaegsest katkust. Eeskätt see­ tõttu, et sel puudus võime ­levida kirpude vahendusel. Küll võis varasesse katku nakatuda piisknakkuse, haige looma hammustuse või tema nahkade/liha käitlemise teel.

Rinnukalnsi mehe ning samasse maetud 12–18-aastase naise kaevas baltisaksa krahv Georg von Sievers üles tegelikult juba 1875. aastal. Sievers arvas juba toona, et leid pärineb kiviajast, kuid tema kaasaegsed jäid eriarvamusele. Sievers saatis leitud luud sõbrast maailmakuulsale meditsiinidoktorile

Varalahkunud

Lauri Männama Vaikses leinas JANNE LAANEMAA perega LIIVI LAANEMAA perega MARJU SÄÄGI

Südamlik kaastunne VIIALE, RAIVOLE, TAANIELILE, MIIKAELILE, KARL JOOSEPILE, METTELE ja kõikidele lähedastele

Mälestame sügavas kurbuses armast lahkunud sõpra

Lauri Männama Südamlik kaastunne VIIALE, RAIVOLE, TAANIELILE, MIKE’ILE, KARL JOOSEPILE, METTELE, KRYSTINELE ja tervele perekonnale INGRID koos LAARI perega

Unustamatut sõpra

Maret Truuvert’i jäävad kurbuses meenutama EVELYN KOOP INDREK ja MARGUS KOOP perekondadega Südamlik kaastunne MARETI vennale ning lastele ja lastelastele peredega

Mälestame kurbuses

Maret Truuvert’i Avaldame kaastunnet perele PEETER SPIRKA ja TIINA MARIPUU TIINA KURVITS

Rudolf Virchowile Berliinis, et see luid täpsemalt edasi uuriks.

Pärast II maailmasõda jäid aga Rinnukalnsi luud kadunuks ja vajusid aastakümneteks unus­ tuste hõlma. Katku surnud mehe kolju leiti uuesti alles 2011. a Virchowi kollektsioo­ nist.

Eesti ja Läti aladelt on varemgi varaseid katku surnuid avastatud. Nii arvati veel viis aastat tagasi, et 1926. a IdaVirumaalt Sope külast üles kaevatud naine on Euroopa ­ esimene katkuhaige. Katku ­ ­surnud 25–35-aastane naine elas

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

umbes 4500 aastat tagasi ehk 2500 aastat enne Kristust.

(ERRNovaator/EE)

Nr. 39

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 1.30 p.l. LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. oktoobril kell 4 p.l. HARDUSHETK SOOME KODUS. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 10.30 h LÕIKUS­ TÄNU­ PÜHA jumalateenistus EHA­ TARES. NB! Pühapäeval, 10. ok­­ toob­ril (pikal nädalavahetusel) AGRICOLA KIRIKUS eesti keelset JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 17. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS.

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 3. oktoobril VIRTUAAL JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Vihasta nagu Jeesus.’’ Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 10. oktoobril ÜLISTUS- JA PALVEHETK koos Timo Ligega.

Pühapäeval, 17. oktoobril TÄNUPÜHA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Täna nagu Jeesus’’.

Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 24. oktoobril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Juhi nagu Jeesus’’. Muusika Lige pere ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00 Oktoobrikuus JUMALATEE­ NISTUSED ARMULAUAGA pühapäeviti kell 11.30 h.

Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Suurim käsk See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21 Selle pühapäeva lauluks on EELK Kirikukalendris antud Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) laul 289 „Sind, Jumal, tahan armastada“. Õp. Georg Kiviste (1866 – 1941), kes on selle laulu sõnade autor, teenis kõige pikemat aega EELK Narva Peetri kogudust, kust ta 1937.a. läks emerituuri.

Ta tegutses samas linnas kooli usuõpetuse õpetajana ning aastatel 1019 – 1923 oli ka Eesti Kaitseväe vaimulik ja kandis hoolt Vabadussõjas võidelnute ja nende omaste hingehoiu eest.

Tema teenistusaastatesse mahtus palju rahutuid ja murelikke aegu. Pole siis ime, et tema loodud laulu sõnad võtavad ilmekalt kokku sõnumi, mis nii ilusatel kui raskematel aegadel on ühtviisi aktuaalne: Sind, Jumal, tahan armastada ja südamest Sind teenida.

Su nime tahan ülendada ja Sinu seadust pidada; Sull’ tuksub iga silmapilk mu viimne veretilk.

Eesti alkoholitootja hakkab eksportima džinni Dubaisse Liviko Crafter’s kaubamärgi džinnid Crafter’s London Dry ja Crafter’s Aromatic Flower valiti Dubais tegutseva duty free müüja Dubai Duty Free sortimenti.

Dubai Duty Free on maailma üks suuremaid duty free ettevõtteid, mis annab tööd enam kui 2600 inimesele, teatas Liviko.

Liviko müüb omatooteid 60 turul ja esindab Eestis, Lätis ja Leedus teisi kvaliteetalkoholi brände. Crafters’ London Dry džinni ja Crafter’s Aromatic Flower džinni ekspordib ette­ võte ligi 50 riiki üle maailma.

Mullu moodustas eksport 41 protsenti Liviko müügitulust, kuigi eksport väljapoole Euroo­ pa Liitu moodustas vaid 1 prot­ sendi. (PM/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Ma tahan ühes armastada ka ikka oma ligimest, ta häda püüda vaigistada ja avitada hädalist; ta kurbus minu kurbus on, ta õnn on minu õnn.

Ma tahan patu eest end hoida ja hinge puhta pidada.

Ja kõlblist elu tahan püüda siin ilmas ikka elada.

Siis, Jumal, oma Vaimuga mu tahtmist kinnita.

Kui siia lisada veel Jeesuse sõnad, mis ta ütles oma jüngritele vahetult enne oma kannatustee algust: „Sellest ­tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.“ (Jh 13:35), siis leiamegi pühapäeva sõnumile tänase päevaga haakuva konteksti.

Jumala armastus on kõikehõlmav ja vankumatu. Tema ei hülga meid ka siis, kui oleme oma muredeöös, hirmudest ahistatuna või eneseimetlusest pimestatuna temast kaugele ära eksinud.

Tee ajast igavikku saab alguse siin kaduvuses. Iga ­ inimese armastus Jumala vastu pannakse proovile meie inimsuhetes. Jeesuski on küsinud, kuidas saab keegi armastada Jumalat, keda ta pole iial näinud, kui ei suuda armastada oma venda, keda ta näeb.

Armastus on kõige usalduslikum suhe üldse. Kui on armastus, siis on ka usaldus. Kui usaldus lõpeb, kaob ka armas­ tus. Siit võib ja lausa peab valjul häälel küsima – Milles on meie lõhestatud kogukondades vastastikuse usaldamatuse pea­ mine põhjus? Kas see pole

mitte selles, et salahilju on sekulariseerunud ühiskonnas elades usk Jumalasse asendunud usuga enesesse? Sellest tulenevalt on maailmavaateline vaate­ väli nii kitsukeseks kahanenud, et peale oma arusaamade, uitmõtete ja heitlike tunnete ei mahu sinna enam midagi muud ega kedagi teist. Igaviku lootus on sisuliselt ainus jõud, mis ajalikku maailma ühe tervikuna koos hoiab.

Usaldagem siis iseennast ja kogu meie elu Jumala hoolde. Üksnes Tema armastus suudab igas päevas meie elu rikkaks ja õnnelikuks teha seeläbi, et Jumala armastusele toetudes usaldame armastada ka oma ­ kaasinimesi. Siis korraga avastame oma rõõmuks ja üllatu­seks, et Jumal on oma armastuses ümbritsenud meid nii paljude heade, usaldusväärsete ja armsate inimeste.

Isiklike otsuste tegemise siin ajas on Jumal andnud igaühe enda teha ja vastutada. Elagem siis nii, et Issanda arm jääks meiega ka siis, kui iga elatud päeva üle kord igavene lõplik otsus langeb.

Palvetame: Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armastuse märgiks. ­ Ilma Sinu abita me ei suuda ­siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid juhtima, et ­armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastuses tee ligi­ mese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Aamen! Õnnistatud pühapäeva soovides: Praost MART SALUMÄE

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021

Nr. 39

Tellige EESTI ELU!

Naiskondadest tegid parima tulemuse Aili Wells, Lesley Brown, Paula Sainthill, Susan Blye. Foto: Kerly Ilves

EGO Golf – 25 Möödunud laupäeval, 25. septembril peeti järjekordne Estonian Golf Club of Ontario (EGO) golfiturniir, mis sobivalt kuupäevale, kandis ka järje­ korra­ numbrit 25. Seega vee­ randsajandi pikkune ettevõtmine! Jaak Järve organiseerimisel Cardinal Golfiklubis peetud golfiturniirist osavõtt oli väga rohkearvuline. Kaasa aitas mõ­nu­salt soe sügi­silm, mis vähemalt hommi­ kupoolikul oli päikseline. Selgitati välja seekordsed võitjad ning loositi ­eriauhinnad. Tulemustest saate lugeda tänase lehe ingliskeelses osas (lk. 11). Päeva tegevust jäädvustas Kerly Ilves, kelle fotogaleriid saab vaadata Eesti Elu veebil (eestielu.ca).

Üleilmne eesti keele nädal KeelEST Eesti Instituut kutsub 4.-10. oktoobrini üleilmsele eesti keele nädalale KeelEst, et tut­ vustada eesti keelt kõikjal maailmas.

Seekord kannab keelenädal mängu teemat, mis hõlmab keeleõppe-, sõna- ja näite­ mänge. Kaasa lööma on oodatud kõik keeleõppijad, õpetajad ja organisatsioonid, eesti keele huvilised Eestis ja välismaal.

Ligi kolmandik algklasside õpilastest Eestis on ülekaalulised Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese ja nel­ janda klassi õpilaste seas 2019. a läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 30% lastest Juba mitmel aastal on EGO sügisturniiri korraldamise enda hooleks ülemäärase kehakaaluga. Roh­ võtnud Jaak Järve.

Foto: Kerly Ilves kem on ülekaalulisi poiste seas, väiksemates asulates ning see suurenes koos vanu­ Eesti Instituut koostöös luuletusi või neid ise kirjutada. sega.

Tahelaga pakub osalejatele vir- Sotsiaalmeedias jagamise tee­ Euroopa nooremate kooliõpituaalseid keeleõppemänge, mida maviide on #keelest2021. laste seas läbiviidavas laste saab mängida üksi või mitmeVideod, tõlked ning tekstid rasvumise seires (WHO Euro­ kesi. Veebi teel korraldatakse on oodatud aadressile: keelkul- pean Childhood Obesity mänguõhtud, mis toovad kokku tuur@estinst.ee, huvitavamate Surveillance Initiative, COSI) eesti keele huvilised üle ilma. tööde autoritele on Eesti Insti­ osales Eesti 2019. a teist korda.

Kutsume keeleõppijaid üles tuut koos partneritega (Eesti Uuringu tulemused näitavad, et etendama teatristseene eesti Keele Instituut, ALPA Kids, Eesti õpilastest on ülemäärase keeles, neid filmima ja sotsiaal- Speakly jt) välja pannud mee­ kehakaaluga iga kolmas poiss ja ned. meedias jagama. iga neljas tüdruk.

Eesti keele nädala KeelEST Probleem suureneb koos Neile, kes näitlema ei kipu, on koondatud mänguteemalised programmis on virtuaalseid vanusega: kui esimeses klassis luuletused tõlkimiseks. Muidugi ning kohapeal toimuvaid sünd- on ülekaaluga õpilaste osakaal võib otsida teisigi mängulisi musi, mida aitavad Eesti Insti­ 27%, siis neljandas klassis juba tuudil korraldada Integratsiooni 33 %. Maailma Terviseorga­ ni­ SA, Tallinna Keskraamatukogu sat­siooni (WHO) kasvunormide jt. järgi olid Eestis kõigist uuritaÜle ilma korraldatavate män- vatest 2% alakaalulised, 68% guliste eesti keele sündmuste normaalkaalulised, 18% ülekaa­ kohta ootab Eesti Instituut infot lu­lised ja 11% rasvunud. meiliaadressil keelkultuur@­ Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli nii esiestinst.ee.

Info eesti keele nädala kohta: mese kui ka neljanda klassi www.keelest.ee ja Eesti Insti­ puhul alla tuhande elanikuga asulates: vastavalt 30 ja 38 prot­ tuudi uudistes.

Eesti keele nädala aitavad senti ning kõige vähem suurtes, teoks teha Eesti Instituut, üle 10 000 elanikuga asulates: Integratsiooni SA ja Haridus- ja vastavalt 25 ja 31 protsenti. Ülekaalu lastel põhjustab Teadusministeerium. enamasti erinevate tegurite Eesti Instituut ootab kõiki koostoime: alates imikueas liiga mängima ja eesti keelt õppima! vara rinnaga toitmise lõpetami­ Info: sest, järk-järgult kujunevatest Eesti Instituut, Maria-Lee ebatervislikest söömis- ja liikuLiivak misharjumustest kuni üldise maria.liivak@estinst.ee +372 53 kasvukeskkonnani, mis neid 460 230 harjumusi mõjutab. (PM/EE)

Briti printsess Beatrice sai emaks Printsess Beatrice ja tema abikaasa Edoardo Mapelli Mozzi tervitasid Westminsteri haiglas üle-eelmisel laupäeval oma esiklast.

Kuningliku pere pisipiiga kaalus 2,778 kg. Kuninganna Elizabeth II 12. lapselapselaps on trooni järjekorras 11. kohal.

Buckinghami palee sõnul tunnevad printsess ja tema tütar end hästi. Vanavanemad ja vanavanavanemad on väga õnne­ likud.

Sündmuste kalender • Kolmap., 6.- pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66. AAS­ TA­NÄITUS Todmorden Mills’is.

• Neljap. 7. okt. kl 1 pl (EDT) KONVERENTS ,,FINNO-IGRIC AND NORTH-AMERICAN IN­­ DIGENOUS PEOPLE“ Zoomis, ID 817 1716 8536. Fenno-Ugria (Eesti) ja Toronto Ülikooli E. Tampõllu nim. Eesti Õppetooli korraldusel.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­ TU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Teade Esmaspäeval, 11. ok­ ­ toob­ril on Eesti Elu kontor Lõikustänupüha tõttu SULETUD.