6
EESTI ELU reedel, 1. oktoobril 2021 — Friday, October 1, 2021
Euroopa keeltepäeva märgiti Vikerraadios äraarvamismänguga
Kontsert kui filosoofiline mõtisklus ja prohvetlik hoiatus Sirje Vihma-Normet ERSO kontserdi avalooks 24. septembril oli Sven Grünbergi kammerteos „Vaatleja“. Vest luses Olari Eltsiga lisas heli looja oma teosele budistlikke kommentaare, andes sellega meile võtme ka väikese pausi järel ettekandele tulevate suurteoste mõtestamiseks. Kontserdi peateosteks olid John Adamsi elektriviiulile ja orkestrile loodud „The Dharma at Big Sur“ ning John Luther Adamsi orkestriteos „Become Ocean“. Elektriviiulil soleeris Tracy Silverman. Võluvaks vahepalaks oli Steve Reichi „Music for Pieces of Wood“ ERSO löökpillirühma esituses. John Adamsi ja Steve Reichi looming on Eesti kontserdipublikule hästi tuttav. Seda eelkõige tänu Eesti taasiseseisvumisel ellu kutsutud NYYD-festivalile. Olari Elts oli koos festivaliga sündinud NYYD Ensemble’i rajaja ja kunstiline juht ning Schönbergi Ühingu juhatuse liige. Võib julgelt väita, et Elts on dirigent, kes tunneb 20. sajandi muusikat läbi ja lõhki. Seetõttu olin põnevil, kuidas Elts seekord John Adamsi suurteost „The Dharma at Big Sur“ interpreteerib. Kõrgtasemel tõlgendus on ju tihedas seoses
meie muutuva maailmaga. Ilm selgelt aitas Eltsi tõlgendusele kaasa ka John Adamsi teose esiettekandelgi (2003. a) so leerinud elektriviiulivirtuoos Tracy Silverman, kes maailma esmaettekande eel oli tihedas kontaktis helilooja endaga. Isegi niivõrd, et mul oli tunne nagu oleks John Adams (ikka Silver mani kaudu) osalenud isiklikult proovides ja andnud näpu näi teid orkestrantidele. ERSO koos Olari Eltsiga tajus suurepäraselt seda antiklassikalises stiilis, Dharma-õpetuse vaimus kirjutatud heliteost. Ka publik nautis teost igati – eestlastele pole idamaine mõtlemine võõras, selle „idud“ peituvad juba meie ürgses regilaulus. Publik avaldas oma tänu tormilise aplausiga, mille rütmiline käteplagin kandus loodetavasti tuulehoogudega ka üle ookeani Big Sur’i lähistele. Kuna kontsert kanti ERSO TV poolt interneti teel üle, siis pole võimatu, et John Adams oli samuti virtuaalsete kuulajate hulgas. ERSO auditoorium on tänu koroonapandeemia pikaks veninud generaalpausile muutunud lausa globaalseks. See on ahastama paneva üleilmse seisaku üks väheseid positiivseid kõrvalprodukte. Big Sur’i kaljuselt kaldalt
Tammepuu Poola helilooja Krzysztof Penderecki auks Ottawa südalinnas Ülle Baum, Ottawa Kuulsa Poola helilooja Krzysztof Penderecki auks istutati 15. septembril tamme puu Bur Oak Confederation Park’is, mis asub Ottawa südalinnas Laurier’i ja Elgini tänavate nurgal. Sel puhul toimus pidulik tseremoonia ja puu kõrvale paiguti ka seda sündmust jäädvustav mälestustahvel. Ürituse korraldas Poola suur-
saatkond. Kohal olid Ottawa linnavalituse esindajad, Kanada välisministeeriumi esindajad ja kutsutud külalised. Sissejuhata vate kõnedega esinesid Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki ja Ottawa aselinnapea Laura Dudas. Samuti oli võimalus kuulata helilooja abikaasa Elżbieta Penderecka poolt tervituskõnet. Üks maailma hinnatumaid ja kuulsamaid Poola heliloojaid ning dirigente Krzysztof Pen
15. septembril toimus Ottawa Konföderatsiooni Pargis tammepuu istutamise tseremoonia maailmakuulsa Poola helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki auks. Pildil Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki ja Ottawa aselinnapea Laura Dudas, kes esinesid kõnedega. Helilooja auks on istutatud puid ka Brüsselis, Vilniuses, Leipzigis ja Singapuris. Foto: ©Ülle Baum
Nr. 39
Mailis Sütiste-Gnannt
Elektriviiulivirtuoos Tracy Silverman. Foto: kodulehelt tracysilverman.com
ääretule Atlandi ookeanile vaadates võib tunduda, et see ongi see hoomamatu „maailma lõpp“, kuhu meie Kalevipoeg oma „Lennukiga“ kihutas. Heli looja John Adamsi sõnul (jälle Tracy Silvermani vahendusel) kujutas ta ookeanile vaadates ette, kuidas tuul üle ookeani puhudes toob Aasiast kaasa helisid, mis meenutasid talle Hiina erhu’t või India tuntud karnaatilist viiulit. Lisaks olevat ta endale vaimusilma ette mananud ka visuaalse kujutluspildi, kuidas üks vana muusik istub istub kusagil Vietnami või Kambodža rannas ning laulab või mängib Jumalale või oma kadunud vanematele. Nii võimsa kujutluse pealt sündiski orkestriteos „The Dharma at Big Sur“. Teos kõlas ERSO
derecki suri 29. märtsil 2020 a. 86 aasta vanuses. Oma kõnes ütles Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki: ,,We are all here today, in this beautiful park in the heart of Canada’s capital, to pay tribute to Krzysztof Pen derecki by inauguration of this tree, a Bur Oak, which you can see behind me. Planting a tree dedicated to Krzysztof Pen derecki in Ottawa is part of a global project ,,Penderecki’s Garden“, carried out by the Adam Mickiewicz Institute and consists of growing a virtual interactive garden inspired by the works of Penderecki. ,,Pen derecki’s Garden“ is a virtual space inviting you to explore the composer’s achievements from diverse and complementary perspectives. The main motif of the digital project is one of Penderecki’s greatest passions – gardening.“ Selle globaalse projektiga saab tutvuda veebilehel: www.pendereckisgarden.pl. Krzysztof Penderecki juhatas mitmel korral Montreali sümfooniaorkestrit ja seda ka 1998. a. Notre Dame Basilica kirikus, kui toimus Poola ,,Requiem“ esiettekanne. Samuti olid heli loojal väga tihedad sidemed Eestiga. 2010. a. sai ta Eesti Muusika- ja teatriakadeemia audoktoriks. Loodust armastava helilooja auks on istutatud puid juba mitmes kohas maailmas, sealhulgas ka Singapuris, Vilniuses ja Leipzigis.
hiigelsuure, täiendatud koosseisuga, mis vaevalt mahtus meie kontserdisaali lavale. Huvitaval kombel andis see „üle ääre voolanud orkester“ Adamsi teosele juurde seletamatu ääretuse dimensiooni, mis hiigelsuurtes saalides jääks kogemata. Jäi tunne, et meile on ka ruumilist aega väheks jäänud – ookeani veetase ju tõuseb kogu aeg ja võib juhtuda, et varsti kõlgume Noa laeva külge klammerdunult, iga jalatäie toetuspinna eest võideldes. Nii mõjus seegi teos apokalüptiliselt nagu ERSO avakontserdil kõlanud Elis Hal liku ja Juste Janulyte orkestri teosed. John Luther Adamsi muusika kõlas Eestis esmakordselt. Meie esindussaalis ettekandele tulnud orkestriteoses „Become Ocean“ peegeldub Alaska poolsaare ääretu lumine vaikus kõrvuti stiihiliste loodusjõududega. Pik ka aega Alaskal elanud helilooja John Luther Adamsi sõnul mõtles ta „muusika ookeanilise tähenduse“ peale. „Me tuleme ookeanist ja läheme sinna tagasi – on mul õigus?“ küsib helilooja. Keskkonnakaitsjast helilooja on lähedalt kogenud jääliustike sulamist Alaskal ja merevee taseme tõusu, nii on tema sõna del, et „varsti võime me kõik saada ookeaniks ja seda varem, kui oskame arvata“ tõelist kaalu. Teose pealkirjaks sai helilooja inspiratsiooni ühest helilooja John Cage’i luulereast, kus ta võrdleb oma sõbra Lou Harrisoni muusikat suure jõe deltaga – „seda (muusikat) kuulates muutume me ookeaniks“. Orkestriteos „Become Ocean“ aitas John Luther Adamsil oma kuulsa nimekaimu John Adamsi seljatagant välja tulla. Orkestri teost „Become Ocean“ saatis meeletu edu ja pärjamine GRAMMY auhinnaga kui parimat nüüdismuusikateost. Seda igati õigustatult – Eesti publik võttis teose samuti vastu tor miliselt. Seegi teos mõjub apokalüptiliselt. John Luther Adams loodab, et tema muusika „aitab navigeerida meie endi poolt loodud ohtlikul ajastul“. Sellele navigeerimisele aitab kaasa ka Idamaade väga vana Dharma-õpetus, mis seostub meile eelkõige teise lumise ja kaljuse maaga, kus äärmiselt rasked elutingimused – Tii be tiga. Sealgi, nn maailma katusel asuval ürgsel lumedemaal, sulab
Euroopa keeltepäeva (26. sept.) eel osalesime oma mit mekeelse perega Vikerraadio keelte äraarvamismängus, kus sel aastal tuli mõistatada, mis keeles kõlas lindilt kuulatav Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike prints“. Kuulata sai erinevaid tekstilõike ,,Väike sest printsist“ 14 erinevas keeles ja tuli teha valik kolme vastusevariandi vahel. Teksti erinevates keeltes olid lindile lugenud Tallinna Euroopa Kooli õpilased. Kõige raske maks kujunes õige vastuse valimine bulgaaria ja rumee nia, poola ja tšehhi keelte vahel. Õiged vastused tehti teatavaks 26. septembri Vikerhom mikus, kus stuudios olid Viker raadio turundusspetsialist Laura Raudnagel ja Euroopa Komis joni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd. Saime teada, et keelte äravarvamismäng toimus sel aastal juba viiendat korda ja et eelmisel aastal oli äraarva miseks olnud Lewis Carrolli ,,Alice Imedemaal“ ja üle eelmisel aastal Pipi Pikksuka laul. Seekord oli osalejaid rekordiliselt palju – 2505 inimest, sealhulgas 1167 õpilast, kes moodustasid oma klassidest võistkonnad. Heas mõttes üllatas korraldajaid, et osales 90 klassi üle kogu Eesti. Osalejaid oli ka Lausanne’i Ülikoolist ja Kunstiakadeemia välistudengite hulgast. Kõigil oli kohe peale vastuste edastamist võimalik näha, mitu õiget vastust neil oli. Auhinnad oli välja pannud Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Peaauhinnnaks oli tahvelarvuti, mille võitis loosi tahtel Karin Kõrgesaar. Koolide eriauhinna, 500-eurose kinkekaardi klassiekskursiooni korralda miseks võitis Kärdla Põhikool. Väiksemad auhinnad võitsid: Grete Kalvet, Malle Lehtmets, Lembit Karolin, Antero Võsa, Diana Toht, Kaspar Kangus, Ants Urb, Isadora Pieroni, Julija Pavlova ja Veronika Kleteckova Euroopa keeltepäeva tähistati sel aastal juba 20. korda eesmärgiga väärtustada Euroopa keelelist mitmekesisust ja innustada inimesi erinevaid keeli õppima. Esimest korda peeti euroopa keeltepäeva 2001. a, Euroopa keelteaasta egiidi all. Hetkel on Euroopa Liidus 24 ametlikku keelt, aga tegelikult kõneldakse siin igapäevaselt üle 200 erineva keele. mägedes jää ja lumi, mis võib lähitulevikus esile kutsuda looduskatastroofe. Tundub, et dirigent Olari Elts valutab samuti südant nendele probleemidele kaasa elades, kasutades selleks võimsat väljendusvahendit – sümfooniaorkestrit.
