EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020
märkmik
Riina Kindlam
Maa külgetõmbejõud. Gravity.
Suusakepi ots jäi metsarajale. Äkki kevadel leiab. Kui poleks läinud ja teinud, poleks ka juhtunud ja näinud, nii mõndagi, ilusat... Fotod: Riina Kindlam
Tegijal juhtub! Kui sa mitte midagi ei tee, siis midagi ei juhtu ka – ei head ega halba. Elu on risk, aga riskima peab. Elu suurim risk on mitte riskida. On olemas vanasõna ,,Tegijal juhtub mõndagi“. Eesti keele seletussõnaraamat annab teada, et need on lohutussõnad sellele, kes midagi valesti on teinud. Eestis on saanud sellest natukene lühendatud variant: TEGIJAL(E) JUHTUB. Seda kasutatakse palju, just siis, kui midagi on veidi viltu ehk
Eestlane läbis üksinda teekonna lõunanabale Tanel Tuuleveskist sai esimene eestlane, kes jõudis lõuna na bale üksinda, kasutades liiku misvahendiks suuski. Polaar matkaja, 45-aastane Tuuleves ki läbis Antarktikas suuskadel ligi tuhat kilomeetrit. Mees pidas ETV saate ,,Pealt nägi ja“ palvel pika ja raske retke ajal videopäevikut. Saade ränkraskest teekonnast oli ETV eetris kolmapäeval ja on järelvaadatav. Tartus sündinud ja Järvamaal Väätsal kasvanud Tanel Tuule veski on metsandusettevõtja ja kahe lapse isa, kes peamiselt tuntud alpinistina. Mees on seni vallutanud kuue maailmajao kõrgemad tipud, sealhulgas 2011. aastal koos Andras Kaa
natuke halvasti läinud. See on positiivne ütlemine ja julgustab – tee edasi! Samas vaimus: läinud aasta 7. novembri New Yorgi eesti le hes ,,Vaba Eesti Sõna“ õnnitleti Lakewood New Jerseys elavat Illa Toompuud tema 107. sünni päeva puhul. Lisaks fotole, kus kaunis daam on rooside sülemi ga, oli ära toodud tema lemmik vanasõna: ,,Elu on võitus ja võitlema peab, ära siis kohku, kui haavata saad!“ RIINA KINDLAM
sikuga Džomolungma. Ettevalmistuse käigus läbis mees suuskadel Kanadas 400 kilomeetrit ning matkas ka Norras ja Teravmägedel. 25. no vembril sõitis Tuuleveski An tark tikasse, kus oli kokku 35 päeva. Enne matkale minekut pidas Tanel tavapäratut dieeti, et kaalus juurde võtta, kuna koha neda tuli lisaks muule ka kuni 40 miinuskraadiga ja et kehal oleks polstrit, mida põletada. Tuuleveski arvutuste kohaselt põletab inimene sellisel retkel 6000 või 7000 kilokalorit päevas. Tanel läbis teekonna, mida esimest korda sõideti 1989. a ja mille on varem läbinud umbes 30 inimest. Marsruut kulges es malt mööda merejääd ja jõudis hiljem platoole ehk Antarktika mandrile. Loodus on seal kui kuumaastik ja päike ei lähe sel aastaajal kunagi looja.
100 aastat legendaarse Lurichi surmast Kolmapäeval mälestati VäikeMaarjas sealt pärit legendaar set jõumeest ja karskusliiku mise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möö dus kolmapäeval 100 aastat. Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juurde ase tati mälestuskimp ja süüdati mälestusküünlad. Kõne pidas vallavanem Indrek Kesküla. Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast moodusta sid inimketi, millest sai suur mehe mälestuseks numbri 100. Georg Lurich (22.04. (vkj 10.04.) 1876 Väike-Maarja – 22.01.1920 Armavir) on Eesti üks sümboleid ja suurkujusid. Ta oli maadluslegend, kes pais tis silma ka malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees, sattus esimese eest lasena filmilinale, oli esimene maailmas laialt tuntud eestlane. Teda austati kui erakordselt väl japaistvat isiksust, sporditeoree tikut, ettevõtjat, moralisti, pub litsisti, polüglotti. Legendid Lurichi jõust, võitudest maail ma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu tera vusest liikusid suust suhu. Kui veel hiljuti sai öelda, et ükski elusolev inimene pole oma silmaga näinud, kuidas 20. saj alguse tuntuim eestlane ja paljude meelest planeedi tuge vaim inimene maadles, siis hil juti leiti USA Kongressi raama tukogust üles 1910. aastast pärit filmirull, kus avaldub liikuv pilt Lurichist. Tõenäoliselt võeti filmil olev üles ühel esinemis reisil Taanis. ,,Selle filmi kohta mitte mi dagi rohkemat teada ei ole. On ainult teada, et ta oli 1910. a tehtud Taani filmikompanii Nordisk poolt, kes siis tegeli kult oli üks oma aja suurimaid ja vanimaid filmikompaniisid ning on teada, et seda turustati Ameerika Ühendriikides. Ma võtsin ühendust Taani filmi kompaniiga ning filmiarhiiviga ning nende hinnangul tehti seda omal ajal 107 eksemplari ning ühtegi neist säilinud ei ole,“ sel gitab Eesti spordi- ja olüm piamuuseumi juht Siim Ran d oja. Kuueminutilist helita ring
Kuigi Tanel tegi soolomatka ja lähima paarisaja kilomeetri raadiuses polnud ühtegi hinge list, siis satelliittelefoniga oli tal igal õhtul kontrollkõne reisiks abistava firmaga. Tänu sellele sai ta ka pidevalt kontaktis olla kodustega ja neilt tuge saada. Esialgu jõudis polaarmatkaja suuskadel olla päevas viis tundi, hiljem polnud üheksa tundi probleemiks. Teisel nädalal tek kis emotsionaalselt raske hetk, kui välja lõid külm, villis jalad, väsinud keha ja üksindus. Sellest aitas üle saada elukaas lane, kellega mees oli satelliit telefoni teel ühenduses. Seikluse üks ekstreemsemaid hetki jõudis kätte teekonna lõ pus, 20 kilomeetrit enne finišit.
Nr. 3
Puhka rahus, kallis
dr Aadu Ott sündinud 14. märtsil 1940 Tallinnas surnud 12. jaanuaril 2020 Göteborgis Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perele MARI-ANN OTT-McCONNON perega
Puhka rahus, hea sõber ja andekas näitleja
† Kaljo Anja Südamlik kaastunne perekonnale ASTA ja TAAVO
Lahkus kauaaegne teatri juhatuseliige
Kaljo Anja Mälestame kurbuses ja südamlikud kaastunded omastele EESTI RAHVUSTEATRI PERE
vaadet kuulsast rammumehest näidati omal ajal Ameerika kinodes koos teiste filmidega ja säilinud on isegi ühe seansi plakat. Tegu on ilmselgelt demonstratsiooni, mitte päris matšiga. Ühtlasi on filmi puhul tegemist teadaolevalt ainsa säili nud liikuva pildiga Georg Lurichist, ilmselt üldse vanima alles oleva filmiga eestlasest ja kindlasti vanima Eesti spordifil miga. Näha on ka legendaarsed medalid, mis veel samal aastal Tallinnas kaotsi läksid. 1912. a läks Lurich Ameeri kat vallutama. Lisaks maadle misele tegutses ta promootorina, korraldades matše ka teistele. Kui 1914. a puhkes I maail masõda, sattus eestlane üllataval kombel hoopis spiooniloo kesk messe. ,,Maailmasõja ajal sattus ta peale sellisele asjaolule, et ko halikud vene saatkonna tööta
Tuuleveski sai kontrollkõnes teada, et lõunapooluse baasis, kus ootasid teised matkajad ja teadlased, lendas järgmine len nuk juba üheksa tunni pärast. Mees otsustas jätta viimase öö vahele, et põrutada teekonna lõpu poole. 45 päevaks plaanitud teekon na läbis polaarrändur kümme päeva kiiremini ehk 35 päevaga, ühegi puhkepäeva ja suurema ärakukkumiseta. Pärast polaarmatka ja enne ronis ta ka Antarktika kõige kõrgema mäe Vinsoni tippu. Selle saavutusega sai eestlasest inimene, kes on vallutanud kõi kide kontinentide kõrgemad tipud. (ERR/EE)
Foto: Vikipedia
14
jad, kes pidid varustama Vene keisririiki erineva laskemoona ja muu sõjaks vajalikuga koha peal, tegelikult sellega ei tegele, saboteerivad seda plaani ning siis justkui Vene keisririigi ko danikuna Lurich otsustas selle kõik paljastada,“ selgitas Rand oja. (Kylauudis/ERR/EE)
