2
EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020
Nr. 3
Eesti rahvaarv suurenes sisserännu tõttu 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
100 a. Tartu rahu – aegumatu tähendus Eestile Saja-aastane Tartu rahu leping on eestlastele ülioluline ajalooline moment. Küsitakse, kas ta on kaotanud oma aktuaalsuse või on see veel püsiv ja aegumatu? Mõistagi ei ole ainult 1918.a. veebruaris väljakuulutatud Iseseisvuse Manifest eestlastele ülima tähtsusega, vaid samuti 1920.a. veebruaris Venemaa Nõukogude Vabariigiga sõlmitud Tartu rahu leping on Eestile olulisemaid riikluse alustalasid. Tartu rahu artikliga II loobus Venemaa igaveseks ülemvõimust Eesti üle. Kui käsitleda ainult üht aspekti Tartu rahust, siis praegune Venemaa valitsus eitab Tartu rahu kehtivust, kuna ta ei olevat lepingu sõlminud riigi õigusjärglane. See on ränk vale. Ajaloolased on selgelt tõestanud praeguse Vene Föderatsiooni vastavat õigusjärglust läbi mitme nime muudatuse Tartu rahule allakirjutanud riigiga. Temale soodsatel momentidel Venemaa tunnustab oma õigus järglust eelnevate riikidega. Kuid Venemaa õiguslik järje pidevus ei saa olla selektiivne! Ülaltoodud on ainult üks tahk Tartu rahu mitmekülgsest pädevusest tänapäeval. Loomulikult N. Liit alati reageeris vastavalt, kui Tartu rahu austati avalikkuses. Tuletame meelde, mis toimus 1988.a. Tartus, kui 2. veebruari meeleavaldusel puhkes konflikt rahva ja miilitsa vahel. Partei ei olnud sellist üritust lubanud. Aga siis polnud enam võimalik nii lihtsalt meele avaldust maha suruda. Rahva takistamiseks ja hirmutamiseks täiendati kohalikku Tartu miilitsat Tallinna kaadriga, mis hulgaliselt kohale toodi. Oleks täiesti asjakohane, kui eestlased kõikjal välismaal tähistavad Tartu rahu kui meie kodumaa ajaloos ainulaadset verstaposti. Sellega teadvustame iseendile kui teistele, et eestlased ei loobu õigluse ja tõe kehtestamisest. LAAS LEIVAT
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360, mis on 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aas tat tänu sisserändele. Loomulik iive oli eelmisel aastal ootuspäraselt negatiivne (-1490), sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitus ealiste inimeste arv väheneb. Suurem rahvaarv aga on tin gitud positiivsest rändesaldost: 2019. aastal saabus Eestisse ela ma 5030 inimest rohkem kui lahkus. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 900 last, mida on üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Arvestades, et 1990. aastatel sündinud väiksearvuline põlv kond on jõudnud aktiivsesse pere loomise ikka, oli sündide arvu vähenemine ootuspärane, teatas statistikaamet. Tõenäoliselt avaldas sündi musele endiselt mõju kolmanda lapse toetuse suurenemine, sest lapsi sündis rohkem kui 2017. aastal, kuigi naiste arv on kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud. Hilisem analüüs näitab, kas eelmise aasta langus tulenes esimeste ja teiste laste sündide arvu vähenemisest või sündis ka kolmandaid lapsi vähem kui 2018. aastal. Möödunud aastal suri 15 390 Eesti elanikku. Vanemaealiste arvu suurenemisele vaatamata on surmade arv üha pikeneva eluea tulemusena viimasel kümnendil olnud stabiilne. Välisränne on juba viimased viis aastat muutnud rahvaarvu positiivses suunas. Aastal 2019 saabus Eestisse elama 12 240 ja Eestist lahkus välismaale 7210 inimest. Rändesaldo on aasta varasema ajaga võrreldes lan genud 2000 inimese võrra. Väljaränne suureneb peami selt seetõttu, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist. Sisseränne aga
Margus Hoop on mitmel korral olnud eesti vigastatud sõjameeste koondise juht Invictus mängudel. Foto: mil.ee
Eesti vigastatud veteranid valmistuvad Invictuse mängudeks Möödunud nädalal toimus kaitseväe vigastatud vetera nide spordilaager Rakveres ja ühtlasi ettevalmistumised In victuse mängudeks. „See võistlus ei tähenda vi gastatud kaitseväelaste jaoks medalite võitmist, vaid iseenda ületamist,“ ütles istevõrkpalli instruktor vanemveebel Margus Hoop ning lisas, et „Eesti võrk palliliit ja Eesti vigastatud võitlejate ühing on meile õla alla pannud, et saaksime seda rauda edasi taguda“. Sel aastal osaleb maikuus Hollandis Haagis peetavatel
Invictuse mängudel Eestist 12 vigastatud veterani, kes võistle vad vibulaskmises, käsirattasõi dus, kergejõustikus, sõudeergo meetril sõudmises, istevõrk pallis ja ujumises.
suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei olnud registreeritud. Kes ja kust 12 000 sisse rändaja seas Eestisse tulid, pole statistikaamet veel analüüsinud. Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütles uudiste saatele ,,Aktuaalne kaamera“, et Eesti kodanikke tuleb koju ta gasi riikidest, mis olid varem nende kui lahkujate suuremad sihtriigid nagu Soome ja Suurbritannia. (ERR/EE)
Iisraelis mälestati holokaustiohvreid
Soomaal saab sõita kanuuga jõhvikaid korjama
Tallinna lauluväljak sai uue valguslahenduse
Eesti erakordselt pehme talv annab võimaluse kogeda era kordseid loodusolusid. Soo maal saab näiteks jaanuari kuus sõita kanuuga jõhvikaid korjama. Soe talv on muut nud Tõramaa puisniidu suu reks veteväljast veest kõrgu vate puude ja põõsastega. Rabani tuleb läbida umbes kilomeetri jagu karjamaad. Soomaa rahvuspargi matkajuhi Edu Kuilli kinnitusel on rabas praegu jõhvikaid. Mööda kuiva maad on rabasse üsna raske pääseda ning vahetult enne Kikepera raba peab Halliste jõest kuidagi üle saama, aga seal pole ühtegi silda. Praegu on võimalus kanuudega rabani välja sõita. (ERR/EE)
Tallinna lauluväljaku laulukaar ning peahoone fassaad said uue valguslahenduse, mis võimaldab laulukaare esile tõsta ka pime dal ajal. Laulukaar sai ka püsivalgus tuse, mis esteetiliste eesmärkide kõrval tõstab ka turvalisust lau luväljaku alal liiklemisel ning aitab mitmekesistada ürituste valguslahendusi. (ERR/EE)
Külmad ilmad Floridas Need, kes põgenevad külmast Torontost sooja Floridasse, võivad pettuda, kuna seal on ilmad tavapärasest palju jaheda mad: külm ilm sundis isegi mõneks päevaks sulgema seal seid populaarseid veeparke. (Lüh. CTV)
Invictus mängud on Suur britannia prints Harry poolt ellu kutsutud vigastatud võitlejate spordimängud. Sel aastal toimu vad need 9.–16. maini Hol landis Haagis. Võistlustel osa leb ligi 500 vigastatud võistleja 19 erinevast riigist ning võistel dakse 12 erineval alal. (KVPST/EE)
Neljapäeval toimus Jeruu sa lemmas kõrgetasemeline holo kausti mälestusüritus, kus osalesid vähemalt 46 riigi liid rid, sealhulgas USA-st ja praktiliselt kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist seal kõrgetasemelist esindajat ei olnud. 15. jaanuariks olid tea tanud oma mitteosalemi sest Iirimaa, Malta ja Poola ning teisipäeval selgus, et soli daarsusest Poolaga loobub kohaleminekust ka Leedu. President Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas olid hõi vatud välisvisiitidega, riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et ta ei olnud kutset saanud. Välisministeeriumi pressi esindaja teatas, et kuna Iisraeli esindajad palusid kõigilt kutsu tud riigipeadelt isiklikku sõnu mit sündmuse puhul välja anta vasse raamatusse ning president Kaljulaid saatis sinna ka oma sõnumi, siis seega on Eesti min gil moel ikkagi kohal. Iisrael ootas neljapäeval Iisraelis Yad Vashemi holokausti mälestuskeskuses toimunud foorumile ainult riigipäid või parlamendijuhte ning äärmisel juhul peaministreid. Mälestusüritusega märgiti 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest. (ERR/EE)
