This newspaper was mailed on Friday, October 9, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 40, 2020
Reedel, 9. oktoobril — Friday, October 9
www.eestielu.ca
Kalju ja Koeru kaunis koostööleping
Üksiknumbri hind: $4.00
Edgar Marten 1920 – 2020
Kalju Lepik 100 3. oktoober oli Koerus imeilus lehekullasajune ja pihlaka marjapunane, kui peeti kon verentsi- ja kultuuriloopäeva „Kalju Lepik 100. Isamaaline mängumees, mälu ja valguse hoidja“. Hommik algas mäles tushetkega luuletaja sünni koha juures Väinjärve teel. Koht, mis on ära märgitud nii kivi kui teeviidaga, kus kir janik 7. oktoobril saja aasta eest ilmale tuli. Järgmisena koguneti umbes kahe kilo meetri kaugusel asuvasse Aruküla mõisaparki luuletaja mälestusmärgi avamiseks. Mõlemasse paika on istutatud pihlakad, mida peetakse Le piku sümboliks ja mille lehed ja marjad parasjagu puneta vad. Läinud aasta emakeelepäeval kuulutati välja luuletaja mäles tusmärgi ideekavandi konkurss, mille võitis skulptor Elo Liiv kavandiga „Maakera kesk punkt“. See kujutab Kaljut ae gadest, kui ta õppis Koeru koo lis, vanas mõisahoones, mille ees ta nüüd igavesti Aruküla mõisapargis kivil istudes loeb. Rõõm on teatada, et selles hoones tegutseb siiamaani Koeru algkool, millel ka täitub sel sügisel haridustemplina olemise 100 aastat. Avamisel oli lipuvalves Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala, kuhu kuulus Kalju ja kuulub ka tema tütar Aino Lepik von Wirén. Sõna võttis kultuuriminister Tõnis Lukas ja luulepõimiku esitas Koeru Meesteluule Klubi. Mä lestuskivilt katte eemal damise järgselt kõnelesid kuju looja Elo Liiv, luuletaja Doris Kareva, Järva vallavanem Arto Saar, perekonna nimel Aino Lepik von Wirén ja Tallinna Järvalaste Seltsi ja Konstantin
Postal Agreement No 40013472
5. oktoobril 2020 lahkus Eha tares vaikselt oma 101. eluaastal Toronto eesti täienduskoolide kauaaegne juhataja, soomepoiss Edgar Marten. Edgar Marten sündis 17. mail 1920 kalurikülas Neemes, Jõe lähtme vallas, Harjumaal. Kooliteed alustas ta Neeme põhikoolis, jätkas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ja Tallinna Õpetajate Seminaris ning jõudis 1942. a tagasi Neeme kooli õpeta jana. Sealt läks peale poolt aastat üle mere Soome, kus võitles soomepoisina ja sai haavata. Sõja lõpus jõudis ta Rootsi Norrköpingisse, kus kohtus tulevase abikaasa Renate Eistratiga, kellega koos saabuti Kanadasse. Edgar töötas aastaid firmas Goodyear Tire keemikuna, hiljem eestlaste raamifirmas Multiframe ning vanema venna Alberti kalatööstusfirma Northrand Foods müügiesindajana. Väga paljudele Toronto eestlastele on Edgar olnud eeskujuks ja heaks õpetajaks – juhendajaks, armastatud Koolipapaks – tema elutööks võib pidada Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide juhtimist üle nelja aastakümne ja mahuka täienduskoolide ajaloo väljaande koostamist. Kalju Lepik, kes aastakümneid luuletas kodumaaigatsusest paguluses Rootsis, on nüüd igaveseks jäädvustatud noore poisina, lugedes raamatut kivirahnul Koerus Aruküla mõisapargis, oma kalli koolimaja vastas. Alumisel tahvlil on luuletaja read: Luba, et ma tulen su sülle sooja, siin on maakera keskpunkt ja värvide põlemine. Isegi vaikus jääb seisma. Kalju Lepik, luuletaja ja eestluse alalhoidja 7.10.1920 – 30.05.1999. Põlvil avatud raamatus on kirjas: Mina usun raamatusse. Usun vaba sõna sisse, raamatusse raiumisse. Skulptor Elo Liivi teose nimi ongi Maakera keskpunkt. Foto: Riina Kindlam
Pätsi Muuseumi nimel Elle Lees. Luuletaja tütar pani õpetajatele südamele, et nad ei keelaks lastel ronida kivi otsa Kalju kõrvale. Lõpetuseks hüü ti: „Koerus ei ole keelatud koerus! Poisid, minge!“ See oli märguandeks kohalikele kooli poistele Otile ja Kaarlile, kes olid eeskujuks kuju näojoonte voolimisel. Kalju põlvil avatud raamatus on tema read: Mina usun raa matusse. Usun vaba sõna sisse, raamatusse raiumisse. Videosid päeva erinevatest sündmustest on võimalik näha Facebooki leheküljel „Järvamaa Eesti Südamaa“. Pärastlõunal koguneti Koeru kultuurimajja konverentsile, millest näitas otsepilti Postimees Online ja ERR ning on järele vaadatav. Kalju Lepik ja tema kaasa Kalju Lepik (7.10.1920 – 30.05. Asta külastasid esimest korda 1999) Eestis oma luuletusi esita- taas vaba Eestit aprillis 1990. Luuletajat oli jõudnud Koerus mas 1990.a. Foto: A. Saar, Meie Elu arhiiv ära oodata tema eakas ema ning
sellest külaskäigust valmis ka 21 minutiline Tallinnfilmi must valge dokumentaal „Kodu pin nale tulek. Kalju Lepik 70“, millest rahvast täis saalile lõiku näidati. Esimestena astusid pulti päevajuht, Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ja kultuuriminister Tõnis Lukas, kes meenutas, et 1959. a. oli tolleaegne Kirjanike Liidu esi mees Juhan Smuul kiitnud Lepikut kui „omanäolisemat ent Nõukogudevaenulikumat luule tajat“. Luuletaja tütar, Eesti Vabariigi suursaadik Iirimaal Aino Lepik von Wirén tänas veel kord südamest tublisid koerulasi ning luges ammuseid vaimustavaid katkendeid oma isa päevikust. Kirjaniku elust ja tegevusest esitas ülevaate Le piku teoseid enim uurinud kir jandusteadlane Anneli Mihke lev. Seejärel esitasid Lepiku luulet kolm Koeru omakandi noort: Silver Tatrik, Hannes (Järgneb lk. 16)
Aastaid oli Edgar Marten Toronto Peetri kiriku ja Soomepoiste Klubi juhatuse ja nõukogu liige ning esi mees. Edgari hobide hulka kuulusid sport ja muusika – ta on mh Kanada ja Ontario masterite klassi meistrikarika oma nik orienteerumises ning on laulnud Toronto Eesti Meeskooris ja Soomepoiste Laulukvartetis ning hiljuti Ehatare ansamblis Ehatähed. Edgar Martenit on tunnustatud paljude autasudega, Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga 2000.a., Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi ga, Soome Sõjaveteranide hõbedase teenetemärgiga, jt. Edgarit jäävad leinama tütar Reet ja poeg Juhan pere dega.
In Memoriam Edgar Marten 17.05.1920 – 5.10.2020 5. oktoobril lahkus meie hul gast toonela teele Toronto Eesti Kooli ,,Papa“ Edgar Marten. Hr Edgar Marten oli aasta kümneid Kanada eestlaskonna arvamusliider ning Torontos eestluse ja eestikeelse hariduse eestvedaja. Ta jääb hr. Marteniks ning suureks eesku juks sadadele Eesti päritolu noortele ja paljudele vane matele. Tema elutöö on eesti keele ja isamaa-armastuse kas vatamine Eestist väljas. Mul oli isiklikult suur au kevadel, hr. Edgar Marteni 100.
sünnipäeval, teda läbi videosilla õnnitleda ja veidi temaga mõtteid vahetada. Olen tänulik võimalusele tutvuda tema ja tema elutööga kogukonna ehita misel, eesti keele ning eestluse hoidmisel ja edasi andmisel järgnevatele põlvedele. See kõik avaldas sügavat muljet ning sellest jääb kustumatu mälestus. Sügav kaastunne Papa Edgari perele ja kogu Kanada kogu konnale. Mälestades meie üleilmset Eesti suurkuju Austusega RIINA SOLMAN rahvastikuminister
