4
EESTI ELU reedel, 9. oktoobril 2020 — Friday, October 9, 2020
Nr. 40
Eesti Kunstide Keskuse väärtuslik kunstikogu antakse üle Eesti Õppetöö Keskusele Estonian Arts Centre (EAC; Eesti Kunstide Keskus; EKK) ja Estonian Studies Centre (ESC; Eesti Õppetöö Keskus), kes on mõlemad registreeritud heategevuslikud organisat sioonid, sõlmisid kokkuleppe, et EAC annab oma kuni 2019.a. sügiseni kogukonnalt kogutud varad ESC-le, mis sai teoks tänavu suvel. Mõle ma organisatsiooni eesmärki deks on säilitada ja edendada eesti kultuuri. Varade hulka kuulub umbes 350 kunsti teost. Sellest protsessist, sa muti edasistest plaanidest seoses kunstikoguga rääkisid Eesti Elule Eesti Õppetöö Keskuse/VEMU peaarhivaar Piret Noorhani ning Ellen Valter, kes on muuhulgas ka diplomeeritud kultuurikogude ja -pärandi spetsialist ja kon servaator. Ellen Valter räägib natuke Eesti Kunstide Keskuse pikast ajaloost – selle asutajaliikmete eesotsas oli 1975.a. Stella Ker son (Pahapill), kelle visioon oli, et Torontos võiks olla Eesti kunsti muuseum. Koos EKK mitmekümne vabatahtlikuga prooviti kaardistada kogu välis eesti kunsti ning rajada ilus kunstikogu, kuhu tuli töid üle maailma. Piret Noorhani märgib, et Stella ja Johannes Pahapilli, kes hiljem koos EKK-d juhtisid, isi kuarhiivid on VEMUs juba aas taid olemas, sealhulgas ka EKK arhiiv, mida korrastas Karin Kiisk Eestist. ,,Arhiiv jõudis meile tänu sellele, et Johannes Pahapill, kes oli Stella lahku mise järel EKK eesotsas, soovis seda anda VEMUle, samuti oli ta soov, et EKK kunstikogu läheks VEMUle, ning järele jäänud rahadega sisustada fondihoidla,“ räägib Piret. Ellen kõneleb, et kui hiljem polnud EKK tegevus enam nii aktiivne kui varem – vabataht like arv oli kahanenud ning tekkis küsimus, mida teha aastakümnete jooksul kogutud kunstiga, mille hoidlate tingi mused enam ei taganud kunsti pikaajalist säilimist ja teosed olid muude kogudega üle aas tate segunema hakanud. Jõuti kokkuleppele EKK varade üle andmise osas ESC-le: selleks
tuli vaadata üle, millised tööd kuulusid EKK kunstikogusse ja mis kuulusid teistele, eraldada arhiivimaterjalid. ,,Pakkusin end välja seda tööd tegema, kuna olin eelmisel aastal lõpetanud Fleming College’is kultuuriese mete säilitamisega seonduva programmi. Kõige olulisem, et need tööd on edasi Toronto eesti kogukonna halduses ja pü sivad Välis-Eestis ega lähe kus kile kaugele hoidlasse. Kogu sai sel suvel kokku pandud ja ESCle koos rahaliste ressurssidega üle antud, et tagada kogu hoid mist ESC valvsa pilgu all.“ Ellen kiidab toonast EKK nõu kogu, liikmeid Viljar Puu Weimanni, Evi Vahtrat ja Reet Lindau-Vokseppa, kes selle ettenägeliku otsuse langetasid. Piret tänab selle töö tegemise eest nii Ellenit kui ka Jaan Meri ja Linda Karuksit, kes on aidanud tegeleda üleandmise juriidilise poolega, ning Keila Kopvillemit, kes fotografeeris ja tegi detailse kirjelduse kunsti kogust. Töö oli laiaulatuslik ja võttis rohkesti tunde, ent Elleni sõnul väga huvitav, pakkudes palju ajaloolisi momente. Rääkides lähemalt kunstiko gust, kus on üle 350 töö, ütleb Piret, et töid on nii sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast (Eduard Wiiralt, Hando Mugasto), kui ka välis-eesti kunstnikelt Kana dast, Ameerika Ühendriikidest ja Rootsist. Esindatud on maal, graafika ja skulptuur. Ka leidub kogus esinduslik valik Edmund Valtmani – 1962.a. Pulitzeri preemia saanud tuntud karika turisti – töid. Ta märgib, et VEMUl oli juba ennegi olemas enam kui 200 tööga kunstikogu, mis nüüd tunduvalt kasvab. Kindlasti on lugejad huvi tatud, kus edaspidi kunstikogus olevaid töid näha saab? Pireti sõnul on kunst mõeldud näita miseks, mitte hoidlas hoidmi seks: näiteks võiks hakata tulevikus korraldama pop-up näituseid, kuna turvalisuse kaalutlustel Tartu College’is ju praegu suurt ja pikaajalist näi tust üles panna ei saa, aga kui ühel päeval tuleb VEMU uus hoone, siis avanevad paremad võimalused näituste korralda miseks seal. Ka saaks näiteid kogust kasutada osana püsieks
Keila Kopvillem fotografeeris kunstikogu ja tegi sellest detailse kirjelduse. Foto: Piret Noorhani
positsioonist. Võimalusi on teisigi: korraldada lühiajalisi näitusi mõnel professionaalsel pinnal Torontos või mujal, Tartu College’i kõrvale kerkivas International Estonian Centre’is, või sidudes näiteks teiste üri tustega. Jaan Meri teatas, et varad, mis läksid ESC-le EKK-lt, koguväärtuses circa $150,000, saavad kasutatud nii nagu alg selt kavandatud: eesti kunsti säilitamiseks, edutamiseks ja kogumiseks ESC-s. Ellen kinnitab: ,,Oleme suut nud anda jätkuvat hinge ja elu väärtuslikule kogule ning täies mahus austada kogukonna an netusi EKK-le. Mis edasi on, et EAC alustab null-bilanssist kapitalikogumise kampaaniaga ehitamaks International Esto nian Centre’it.“ Arhivaarina lisab Piret, et
Ellen Valter ja Jaan Meri Karl Niideri tööga „DP Camp“ Eesti Maja väikeses saalis, kus toimus kunstikogu ülevaatamine. Foto: Piret Noorhani
inimesed võiksid vaadata üle omaenda või organisatsioonide valduses olevad asjad – mitte ainult kunsti-, vaid ka foto-, eseme- ja dokumendikogud ja mõelda, mis võiks olla nende tulevik – enne, kui on hilja. VEMU on valmis inimeste kodudes leiduvat vastu võtma.
,,Kunstiajaloolaste jaoks on EKK kogu samuti huvitav võimalus: vaadata ühe kunstiga tegelenud organisatsiooni ajaloo sisse. Arhiivi üle antud mater jalid jõuavad uurijateni ja uuri jate kaudu ka laiema publikuni väljaannete ja artiklite kaudu.“ (EE)
Kaili Kinnoni meeleolukas esinemine TC50 ja Estonian Music Week’i uues kontsertsarjas
Kõrgel Tartu College’i katu sel, Toronto piltilusa linna vaate taustal toimus paar nädalat tagasi eriline ja esma kordne üritus – nimelt Tartu College’i 50. aastapäeva puhul ja koostöös Estonian Music Weekiga võeti ette Kaili Kinnoni katusekontserdi jääd vustamine. Küsides lauljatari enda käest selgus, et tema polnud ka enne sellise esinemispaiga peale tulnudki, see oli ka talle esma kordne ja kuigi ta ootas põne vusega, mismoodi see kõik välja kukub, oli ikka väike ärevus ja närv ka sees. Tänu projekti eest vedajale Sebastian Buccionile ja tehnilisele juhile Rasmus Rattasele, kes panid kokku tubli ja tööka filmimistiimi, tuli välja meeleolukas kontsert ja tekkis ka väga tore ühistunne kõikide osaliste vahel. Esmakordselt ideest kuuldes, vaid nädalakese enne Kaili esi nemist, tekkis selle artikli autoril ja ka teistel osalistel kohe taht mine aidata see mõte läbi viia, õhinal hakati plaanima, kuidas see kõik võiks toimuda filmi mistiimiga, kellest suurem osa ei olnud kunagi professio naalselt tegelenud ei video- ega fotograafiaga. Niisiis oli kolma päeva õhtupoolikul eelnevalt reedesele võtete kuupäevale plaanitud test shoot koos kiire, kuid tõhusa workshop’iga, kus saime tuttavaks nii üksteise kui ka tehnoloogiaga, millega tuli hakata tegelema. Lõpuks tuligi aeg kätte roni da taeva poole ja nii läksimegi, kallis kaamera- ja audiovärk seljas, 19. korruse katusele ja sealt ikka veel kõige kõrgema (Järgneb lk. 9)
Katusekontserdi taustaks oli kaunis Toronto kesklinn.
Kaili uurib, kas materjal sobib või tuleb uuesti lindistada.
Vabatahtlikud Joona ja Kaisa Kasekamp, projekti juht Sebastian Buccioni, Rasmus Rattas, Kerly Ilves ja Kati Kiilaspea.
