Nr. 40
EESTI ELU reedel, 9. oktoobril 2020 — Friday, October 9, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Vaimult suure rahva vajadused ja võimalused nud õigusajalooprofessor, kes oli lapsena saanud päris tuge Õigusteadlane valt kannatada Teisest maailma Kui keegi räägib Eestis teadu sõjast. Kui mu õpinguaeg sai sest või haridusest, siis ei selles ülikoolis läbi, siis tunnis saada üldjuhul mööda Jakob tas juhendaja, et ta hea meelega Hurda kuulsast üleskutsest, et võtab enda juurde õppima va rahvana peaksime püüdlema banenud Ida-Euroopast noori vaimult suureks saamise kolleege, sest meis pidi olema poole. Lugedes meie harit veel seda väge ja tahet õppida. laskonna lugu, kohtame tu Tema käest kuulsin kurtmist, et handeid lugusid sellest, kuidas uus heaoluühiskonna noorus ei madalamast soost noori on oska vahel olla tänulik, kui vanema põlvkonna poolt ellu ühiskond pingutab nende noor saadetud, andes sageli neile põlve pikendamise nimel, samuti oma viimased säästud. Sageli ei viitsita juba ka päris heades on seejuures andja pidanud oludes maksimaalselt pingutada, ütlema, et ma tean küll, et et enda jaoks seada tõeliselt seda võib vähe olla, aga ambitsioonikaid eesmärke. Meil on päris palju noori ini momendil enamat ei saa anda. Meie kultuurile on seega mesi, kes õppinud igal pool olnud omane – et noored maailma heades ülikoolides, aga haritlased, kes oma tee algu siis istuvad kodus ja kurdavad, ses toetust saanud, on osanud et meie riik (loe ühiskond) ei seda panust vääriliselt hin oska neid väärikalt finantseeri nata ja vähese rahaga teele da. Sellistel hetkedel tahaks asunud on läinud sageli teel küsida vastu – aga mida oled tead miste poole ka läbi halli sina konkreetselt andnud meie kivi. Meie esivanematel on ühiskonnale, kes alles kolm aas olnud kombeks olla tänulikud takümmet ehitab end ümber vabaks riigiks. toetuse eest. Kui ma ise 1991. aastal sain Õigusajaloolasena ja pika õppima Saksamaa Liitvabariiki, staažiga ülikooli õppejõuna siis minu juhendajaks sai just tahaks öelda, et kallid kolleegid ülikooli rektori ameti maha pan – küsides ühiskonnalt enese
teostuseks raha, peame teiselt poolt ise olema väga vastutu s tundlikud, et saaksime puhta südamega öelda, et iga euro, mis meile antud – on meie poolt meie ühiskonna jaoks parimal ja ausamal viisil kasu tatud. Meie riik on täna nii rikas tänu neile ühiskonna liikmetele, kes on oma energiat panustanud küsimata pidevalt – aga mida ma kohe täna selle panustamise eest saan. Paljudele tublidele ühiskonda panustajatele olemegi tänaseni võlgu jäänud, sest nad on juba meie seast lahkunud. Kui Eesti sai tagasi iseseis vuse, siis Saksamaal olles rääki sin oma kolleegidele unistusest, et ka Eesti oleks saanud elada mõned aastakümned nii, et ei peaks eriti panustama relvas tusele, nagu Teise maailmasõja järel sai Saksamaa, sest sõja võitjad võtsid neilt õiguse omada armeed. Lihtne oleks arvutada, et kui liidaksime oma kaitsekulud ning teadus- ja hari duskulud, siis oleksime oma panuse poolest tasemel, nagu on täna Euroopa rikkamad riigid. Tõsi, esialgu reaalarvudes poleks need panused võrrelda vad, sest meie ühiskonna või
Kanada päevikust
tänavune toob. Veel enne, kui päevikupidajal ületas teleuudiste vaatamine taluvusläve, toimus roheliste juhikandidaatide tele debatt. Kahjuks mitte riigiring häälingu CBC vahendusel, vaid Ontario TVOs, maksumaksja rahadega toetatud kanalil, mille Agenda uudisteprogrammi juht Steve Paikin on ehk intelligent sem Kanada telekuju. (Kas see just õigustab ta enam kui $300 000 suurust aastapalka, eriti kui mitte ainult saab TVO provint sikassast raha, aga apelleeri takse ka vaatajatele, on teine küsimus, kuid ta ampluaa, in tervjueerija- ja moderaatorios kuse vastu ei saa keegi vaielda.)
Peeter Järvelaid
Roheliste tulevik Pärast seda, kui George Brown asutas 1861. aastal liberaalide partei, kuus aastat enne kon föderatsiooni, on erakond saa vutanud erakordset edu, kui mõõdupuuks on vaid valitsuse moodustamine. Möö dunud sa jandil olid Kanada punased (mitte pejoratiivselt värvingut tarvitades, liberaalid võistlevad kui vasaktstentristid, nende partei värv on punane, ning mis ime, riigi puna-valge lipp punase vahtralehega sai ametli kuks just liberaalide valitsuse ajal) võimul 70 aastat. Mis ime, et praegune peaminister Justin Trudeau, kes 2015. a. kampaa nias lubas muuta eksis teerivat häältejagamissüsteemi protsen tuaalseks, selmet võitjaks see, kes ringkonniti kogub enim hääli, murdis lubaduse. Mis tuli talle mullu kasuks, kuna kon servatiivid kogusid üleriiklikult enam toetust, aga vähem man daate. Põhioponendiks Vahtralehe maal on konservatiivid, kes pole, isegi kui esimene pea minister Sir John A. Macdonald oli toori, suutnud ümber tõugata mõistet, et liberaalid on riigi loomulik valitsev erakond. Seda, kuna parempoolsed on alati olnud killustunud, esimest korda esineti ühinenult 1950ndatel kui progressiivsed konserva tiivid. (Macdonald oli osaliselt süüdi – tema hüüd nimeks, ettevaatliku iseloomu tõttu oli Old Tomorrow – vana homme. Ootame, vaatame…)
Ka nendel on oma lipuvärv – sinine. Aga tunnustades punaste mõju on neilgi punased toorid – see tähendab sotsiaalpoliitikas tsentristlikud, kui sinised toorid on majanduslikult paljud vanku matud. Parim Ontario peaminis ter viimase 50 aasta jooksul oli Bill Davis – punane toori. Ma janduslikult mõistlik, sotsiaal selt progressiivne, eriti hariduse alal. Pole ajalootund, aga sotsia listlik NDP, uusdemokraadid loodi täpselt sada aastat pärast liberaale. Nemad võistlevad oranži lipu all. Ja nüüd, peaae gu neli aastakümmet, on olnud föderaalsel tasandil roheliste partei. Viimased kaks on isegi kui vasakpoolsed, taganud liberaa lide edu, nagu viimased valimi sed näitavad. Kui USA on päris loomulikult kahe partei riik – vabariiklased ja demokraadid – on Vahtralehemaal märksa rohkem arvamusi, vaadake vaid järgmistel valimistel, kui pikk on kandidaatide-sedel. Kahjuks nende võimetus valijatekasti juures tähendab, et tsentristid toetavad just liberaale. Rohelised saavutasid mullu vähem kui 1% rahvaesindaja kohtadest Parlamendimäel. 338st võimalikust vaid 3. Aga märksa rohkem toetust – oleks Trudeau proportsionaalsus ra kendatud, siis oleks erakonna 6,4% tähendanud 21 kohta Ottawas. Kauaaegne liider Elizabeth May, kes oli esimene Ottawasse valitud roheline, ka mullu, otsustas tagasi astuda. Paraku valis May halva aasta – kes aga teadis ette, mida
23-24. juunil toimus debatt Zoomi vahendusel kahes osas, kuna kandidaate oli kaheksa, võimalus nendega tutvuneda. Ainus nö nimi oli endine Winnipegi linnapea, hiljem Ontario liberaalide valitsus minister Glen Murray. Kes kauaaegse poliitikuna on libe dalt mitteusutav. Teised seitse aga olid siirad rohelised, tähendab keskkonnakaitsest mo tiveeritud, ka ajendatud ühis konnanorme muutma, huvita vate platvormidega, aga ühelgi ei olnud konkreetset selgitust, kuidas seda majandada. Jah, keskkond on murelaps, aga katus peab olema samuti pea kohal, toit laual. Esinejatest jättis kaugelt kõige parema mulje Annamie Paul. Intelli gentne, ei langenud ad homi nem argumentideni, mida sot sialistid paraku liigtihti raken davad ning näitas selgelt, et on poliitikaks valmis. Arukalt ja veenvalt, viisakalt.
mekus pole veel suurte ja rikaste riikidega võrreldav. Täna, kui koalitsioon on planeerinud esmakordselt meie teadusrahas tuse uuele tasemele, siis oleme tegelikult juba selle koalitsiooni ajaloo annaalidesse kirjutanud. Vabariigi valitsuse koostatud 2021. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette teadusrahastuse kasvu ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), samal ajal kasvab kõrghariduse ra hastamine ning jätkub mit mekülgne eesti keele õppe toetamine alates lasteaiast. Haridus- ja Teadusministeeriu mi eelarve kogumaht on 2021. aastal planeeritud 811 miljonit eurot. Teadus- ja arendustege vuse rahastamise jõudmiseks ühe protsendini SKPst kavandas valitsus uue aasta eelarvesse 56 miljonit eurot lisavahendeid, millest Haridus- ja Teadus ministeeriumile läheb 40% (22,4 mln eurot). Kokku on riigieelarves tea dus- ja arendustegevuseks pla nee ritud 282 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeeriu mi kaudu läheb teaduse arenda miseks 2021. aastal 169,3 mln eurot. Majandus- ja Kom mu nikatsiooniministeeriumi kaudu 67,1 mln eurot. Teiste ministee riumide kaudu valdkondlikuks teadus- ja arendustegevuseks 50
mln eurot. Väga oluline on, et lisanduvat raha plaanitsetakse suunata noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Kõrgkoolide tegevustoetust suurendatakse 5%, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldatakse kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoe tuseks 173,9 miljonit eurot. Võin kinnitada, et mitmed ülikoolid pole tõsiselt suhtunud järelkasvu koolitusse, tehes seda sageli vaid paberil ja kulutades teadusele antavaid vahendeid ebaefektiivselt. On oluline, et täiendava lisaraha kaudu taga takse ülikoolide baasfinantseeri mist. Vahepeal tehtud panus vaid uurimistoetustele, mida finantseeriti suuresti Euroopa Liidu vahenditest, ei ole end õigustanud. Seetõttu peaks uuri mistoetuste jätkuv kasv Eesti ühiskonna toel andma teadlaste le võimaluse, aga ka kohustuse oma arengu tõestuseks küsida juurde vahendeid rahvusvahe listestki fondidest. Eesti ühis konnas ei tohi tekkida olukorda, kus ühiskonna liikmetel tekib kahtlus, kas meie teadlased ik kagi teenivad meie rahvusriigi huve. Uus eelarve võimaldab suurendada toetust eesti keele (riigikeele), meie kultuuri uu ringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi areng.
Möödunud laupäeval langeta sidki rohelised õige otsuse. Advokaat ning inimõiguste eest võitleja Paul pääseski neid juh tima. Peaaegu kolm ja pool kuud pärast debatti. (Mis muide on internetis TVO saidil tutvu miseks olemas.) Karismaatiline Paul kandideerib 26. oktoobril Toronto Centrali ringkonna vahevalimistel, mis toimuvad majandusminister Bill Morneau skandaalist ajendatud tagasias tumise tõttu. Kuigi piirkonnas on palju rikkaid, on seal ka ühiskondlikke aktiviste – mis võib Paulile kasuks olla. Pauli platvorm, mis viis ta võidule, on paraku utoopiline. Ennast ökosotsialistiks nime tades meenutab ta äärmuslasi, keda kahjuks aastal 2020 on liigpalju. Muidugi on kliima muutus esmatähtis rohelistele – aga Paul ei suuda seletada, kui das globaalselt programmi rakendada peale selle, et tuleb! Kui arvestada mullust plat vormi, mis näeb ette universaal set tasuta ravimite jagamist (võimatu!, arvestades indivi duaalsete eripärade, demograa fiaga), tasuta kõrg-, st üli koo liharidust ja garanteeritud sis setuleku tagamine, mis lubaks kõigil tasemel elada Esimeses Maailmas. Et ülirikkaid enam maksustada, seda tahaks me kõik näha, aga jälle – ajalugu kinnitab, et inimkond ei suuda seda teha. Keskkond, loodus on meile kõigile tähtis. Ju sellepärast roheliste põhi-lööklaused meel divad. Maailmas aga, kus ma jandusmootorid Hiina ja USA on kõige suuremad patutoinad,
kus on ka kõige suurem rikaste/ vaeste vahe, vaevalt, et ühist häält leitakse. Affirmative action asus levi ma USAs 1960-ndatel, lootuses rahustada neid, eks pidasid häid töökohti vaid valgete ekslusii viks. Viis selleni, et ei parim kandidaat saanud töökoha, aga täideti normi, et oleks ka teisi kui valgeid mehi ametis. Oleks matslik juhtida tähelepanu sel lele, et Paul on naisterahvas, mustanahaline ja juudiusku. Seda aga on vasakpoolne mee dia suures rõõmus teinud. Vabandage – ta oli kõigist ka heksast parim kandidaat. Nii, nagu peaks olema. Ja et neljast valitud parteist Ottawas kahe juhid on mitte-euroopa päritolu, üks neist kannab turbanit, peaks kummutama süsteemse rassismi argumendi siin riigis. Kanadas vaevalt, et rohelised kunagi isegi opositsiooni pää sevad. Nende südametunnistus on aga oluline. Ja kui Annamie Paul peaks pääsema rahva esindajaks saab see olla pikaks perspektiivis riigile – ja ehk emakesele Maale, mine tea – ainult kasuks. TÕNU NAELAPEA
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
