Nr. 40
EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022
3
Toronto Eesti Maja hingehoidjad, vasakult Toronto Eesti Maja asepresident ja pea 30 aastat presidendi ametit pidanud Raivo Remmel, roogade ja pidusöökide eest hoolitseja Ülle Veltmann, maja haldaja ja general manager Ingrid Laar ning koorijuhid Roosi Lindau (TEAS Ööbik) ja Ingrid Silm (Estonia koor). Foto: Peeter Põldre
Toronto Eesti Maja lõpupidu Sõnavõtt / Remarks by Veiko Parming, President of Estonian House in Toronto Ltd. at the LÄÄST BLÄÄST commemoration and celebration of Toronto Estonian House at 958 Broadview Avenue, on October 2, 2022 Lugupeetud Ambassador Margus Rava, and dear Honorary Consul Laas Leivat, honoured guests. As President of Eesti Maja, I would like to first thank Estonian Arts Centre, and Ellen Valter, for pulling together this celebration and an incredible musical lineup to make this LÄÄST BLÄÄST a night to remember. How fantastic to see so many people gathered here tonight. Whether you’ve walked up the block or driven and flown across the continent, up from the States or from overseas, welcome – and thank you for celebrating together what the Toronto Estonian House has meant to all of us. I’d like to echo Raivo’s words of appreciation for the founders and for everyone who has left their imprint on Eesti Maja over the years – well known, or under the radar. I’d also like to say a few words about a journey that began a decade ago with a recognition of the risk to Eesti Maja of its inadequate and deteriorating state, physically and financially. It is a problem so familiar to Estonian communities worldwide. Uniquely, the Toronto Estonian House today stands on the verge not of disappearing, but of transforming itself into something new and incredible in the form of KESKUS International Estonian Centre at Bloor and Spadina, six subway stops away. As we celebrate the special memories that Eesti Maja has given us, we also look in anticipation to the future memories that its successor will bestow on untold generations to come. Just as with Eesti Maja in the 1950s, getting to KESKUS is proving to be a winding road with
curves and speedbumps along the way, but also a tremendous journey. It is a generational moment where truly so many are stepping up to leave a lasting legacy. I’d like to draw attention to a couple of organizations that deserve to be specially recognized at this juncture. Estonian Credit Union, now Northern Birch, is Eesti Maja’s anchor tenant: its business has brought a stable income for decades not least through the pandemic and has kept a constant energy in the house; they extended a line of credit to help us stay afloat, installed an elevator, and sometimes shared staff to help out when needed. Estonian Foun dation of Canada (Sihtkapital) may be behind the scenes, but they provided a fundamental life force over decades, funding so many of the activities and events that have animated these halls. The firm commitment of the credit union, Sihtkapital and Tartu College to KESKUS is foundational; there simply would be no project without them. Indeed these three community organizations came together with Eesti Maja to create this project, each contributing funds and personal energy of their leadership and each has supported tonight’s event. KESKUS is running on its own steam and the project is in construction, thanks to these partners. But tonight is about Eesti Maja. From tenants like Hein soo Insurance, the Honourary Consulate and others throughout the years, everyone who has worked here, everyone who has celebrated or commemorated life events, through to the so many community groups for the young and the not-so-young that have all breathed life into it: tonight is a night for all of us to honour this special place. Tänasel õhtul oleme koos Toronto Eesti Majas viimast korda. Selles majas on tehtud palju tööd ja nähtud palju vaeva, na gugi Tõde ja Õiguses talu, mis
Andresele hakkab kehastama tema tahtejõudu, visadust ja vastupidavust, olgugi et see ke hastus ei ole kunagi ühtemoodi mõistetav, kuna see iga üksikisi ku kogemuste taustal seondub kindla aja, koha ja teekäiguga. Kas ei ole see võrk, mis seob kokku mõisted nagu kodu, väär tused, mälu ja pärand, üks isiklikumaid ja kallimaid asju. Kuigi läbi aegade muutub meie väärtuste kehastus, jääb elama teatud vaim, mis lubab ka ära tunda ammustes kirjan dustegelastes tuttavaid nägusid, ehkki meid ümbritsev maailm toob järjest uusi ja võõraid väljakutseid. See vaim – meie esivanemate vaim – on sama mis juhtis meie vanemaid ja vanavanemaid, kes uuele mand rile sattudes asutasid igale poole väikesed Eestid. Selle vaimu hinge keskel on eestlase kõige kallim pärand: loov ener gia ja hakkaja vaist. Ei oleks maarahvas kuidagi ette kujutanud vabariiki, ega karjapoiss-kuningas osanud ette näha e-Eestit. Meie ka ei ole ju päris võimelised ette kujutama oma kogukonna ja rahva tuleva si saavutusi. Kui me aga võtame omaks eelkäijate jõu, ja kui me suuname seda jõudu ühiselt, siis me panustame meie järgmis tesse põlvkondadesse, et nad oma nägemuse kohaselt kirju taksid uusi peatükke meie ühis loos. Meil seisab ees palju täht said võimalusi. Et järjest rohkem avada ak naid kaasaegse Eesti poole, et igaüks, kes seda tahaks – ületa des mistahes keele, tausta või muud raskused – võiks avastada selle, mis teda isiklikult kõne tab, mis süütab leegi; seda eestlust, mis on temale armas. Et me näeksime meie ühis kultuuri mitte ainult järjekord sete kaitsejoontena, mis vajavad iga hinna eest hoidmist, vaid vahepeal ka ühispeenrana, mis mulda istutame küll midagi ilusat ja tuttavat, küll midagi ilusat ja uut. Ning et me näitaksime kaas maalastele, et ka kaugel Eestist, ka kolmandas ja neljandas põlves ja edasi, tehakse eestluse nimel vägevaid asju, mille üle (Järgneb lk. 9)
Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk andis üle volikirja 30. septembril andis Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses arutati Eesti ja Rootsi häid suhteid ning edasisi koostöö võimalusi. Suursaadik ja kuningas arutasid hiljutiste uudiste valguses
ka Nord Streami torujuhtmete plahvatuste mõju keskkonnajulgeolekule. Suursaadik Lukk on sündinud 17. juunil 1962. aastal Tapal. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis geograafia erialal ning täiendanud end Kesk-Euroopa Ülikoolis ja Leideni Ülikoolis. Välisteenistusega liitus Lukk 1993. aastal. Eestit on ta esindanud suursaadikuna Lätis, Gruusias ja Armeenias, Hiinas, Vietnamis ja Mongoolias ning Kanadas. (VMPT/EE)
Foto: Lisa Raihle Rehbäck/Rootsi Kuningakoda/Välisministeerium
