Nr. 40
EESTI ELU reedel, 7. oktoobril 2022 — Friday, October 7, 2022
Välisministeerium abistab välismaal elavaid eestlasi Suvel mul oli Kotkajärve Metsaülikooli ülesannetes rõõm kohtuda Välisministeerimi esindajatega. Kohtusin üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatilise esindaja Marin Mõttusega, üleilmse eestluse nõuniku Keit Spiegeliga ja nõuniku Kadri Linnasega. Avastasin nende poolt siirast soovi toetada eestlust välismaal. Jutuks tuli eestlaste generatsioo nide vahetus välismaal ja mida see tähendab eestluse tulevikule ning ka kuidas toetada noori oma juurte avastamisel, mis on oluline teema Kotkajärve Metsaülikoolile. Et paremini kajastada Välis ministeeriumi soovi abistada välismaal elavaid eestlasi, on allpool Kadri Linnase ja Keit Spiegeli vastused esitatud küsimustele. Augustis oli Eestis lehes Marin Mõttuse artikkel, et toote Eestisse Eesti päritolu noori õppima ja praktikale. Kuidas aitate huvitatud noorte õppimist ja praktikale saamist realiseerida? Kas on mõni stipendiumi taotlemise tähtaeg tulemas? Keit: Tõepoolest oleme rahul, et pilootprogramm ,,rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis“ käivitus edukalt. Huvi oli suur ja noored, kes stipendiumi said, jäid kogemusega väga rahule. Enamik neist käis meil ministeeriumis augustis ka külas – väga inspireeriv oli nendega kohtuda ja kuulda nende lugusid ja muljeid. Mitmed ütlesid, et kui enne oli mõte Eestisse kolimisest vaikselt nende peas, siis nüüd pärast kuud või kahte siin on see kindel siht. Noored kinnitasid, et Eesti on võimaluste maa ja et söök on meil ikka väga hea! Hea uudis on see, et juba 2023. a alguses avame koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapi taliga (KÜSK) stipendium programmi uuesti ning ootame kõiki 21–35-aastaseid Eesti päritolu noori välismaalt Ees tisse erialasele praktikale. Kadri: Praktikaprogrammi ellu kutsumise võimaluse ja esimese korra õnnestumise üle rõõmustame ise ka väga. Mina soovitaksin Eestiga tutvust teha aga ka juba varem näiteks sugulasi külastades või eesti keele ja kultuuri laagrite kaudu, mis igal aastal 13-18-aastastele noortele Eestis toimuvad ja kuhu regist reerumine algab taas 2023. a aprillis. Nendes laagrites saadakse sõpru kohalike noorte hulgast, kohtutakse teiste sarnase taustaga noortega erineva test riikidest, vahetatakse kogemusi, harjutatakse eesti keelt ja tehakse palju põnevaid asju. Hiljem näiteks Eestisse ülikooli õppima tulles, on juba mõned sõbrad ees ja Eesti elu-oluga kokkupuude olemas. Eestisse laagritesse, õppima või prak tikale tulek on hea võimalus lisaks kogemuste ja hariduse omandamisele saada kontakt ka oma juurtega, mis vanemaks saades aina olulisemaks muu-
tub. Eestis on võimalus õppida paljudel huvitavatel erialadel tipptasemega kõrgkoolides, aga ka omandada keskharidus gümnaasiumis või mõni vajalik amet kutsehariduses. Eesti kodanikule on siinses haridussüsteemis õppimine enamasti tasuta. Kutse- ja kõrgkoolides saab õppida eesti keeles, kõrgkoolides paljudel erialadel ka inglise keeles. Kui on mure eesti keele oskuse pärast, siis seda saab harjutada näiteks erinevate dis tantsõppe platvormide kaudu juba enne Eestisse tulekut. Digitaalne maailm on loonud selleks mitmeid võimalusi nii Üleilmakooli kui ka mitmete veebirakenduste (nt Speakly, WalkTalk) näol. Hiljem saab Eestis koha peal lisaks igapäe vasele keelepraktikale ka eesti keelt põhjalikumalt kursustel õppida. Kuidas aitate välismaal elavaid eestlasi, kes otsivad Eestis tööd või kaugtööd, mida võivad teha oma asumaal? Keit: Kaugtöö on levinud, seda saab teha ka Eesti nö tõmbekeskustest väljas. Pandeemia aitas kaasa selle töökultuuri juurdumisele. Kadri: Oleme mõelnud Global Estoniani lehele panna viited töökuulutustele ja kirjutada Eestisse tööle tuleku teema rohkem lahti. Ingliskeelsed töö kuulutused on koondatud näi teks Work in Estonia kodulehele. Tööd võib otsida ka Töötukassa (asutuse nimest ei tasu lasta end heidutada!) lehelt ja CV online-i kaudu. Mina soovitaksin suhelda ka otse ettevõtete ja asutustega, kuhu huvi tööle minna on ning oma CV teele saata. Eestlasel, kes on kasvanud või elanud välismaal, valdab heal tasemel võõrkeeli ja omab rahvusvahelist kogemust, on minu hinnangul Eesti tööturul head võimalused. Eks see sõltub erialast ja oluline on ka eesti keele oskus, aga mitmetel erialadel, eriti just idufirmade maastikul, saab ka inglise keelega hakkama. Kuidas nõustate peresid välismaal, kes sooviksid tulla Eestisse elama? Keit: Kindlasti esmalt mõistame, et see on iga pere jaoks väga isiklik otsus, mis tehtud isiklikel kaalutlustel. Soovitame teha korralik eeltöö – kogemus näitab, et see aitab kõige pare mini ootustel ja reaalusel kattuda ning kohanemine on kõige sujuvam. Kindlasti soovitame juba planeerimise faasis ühendust võtta meie heade kolleegidega Integratsiooni Sihtasu tusest (INSA), kes pakuvad nõustamisteenust inimestele, kes planeerivad Eestisse koli mist või on seda vahetult teinud. Nende käest saab praktilisi soovitusi ja informatsiooni ka võimalike toetuste osas. Kadri: Lastega peredel on üheks olulisemaks teemaks lap sele koolikoha leidmine. Selleks tuleks suhelda esmajärjekorras kohaliku omavalitsusega ja see-
järel kooli endaga. Eestis on häid koole igal pool, ei pea last panema Tallinna eliitkoolidesse, kuhu konkurss on väga suur. Lapse kohanemine kooliga on väga oluline kogu pere Eestisse kolimise õnnestumisel. Viimasel ajal on just Ukraina sõjapõgenike lapsed Eesti koolisüsteemi väljastpoolt Eestit tulnud õpilaste osas minu meelest paindlikumaks muutnud. Tihti on peres teisest rahvu sest abikaasa, kes ei oska eesti keelt. Sel juhul on võimalus pöörduda rahvusvahelise maja poole, kus on inglis keelsed nõustajad nii elu sisseseadmi seks kui ka töö leidmi seks. Eestis on oma rahvusvaheline kogukond täiesti olemas, abikaasad leiavad kindlasti siit mõne rahvuskaaslase. Aga nagu Keit juba ütles, kõige olulisem on põhjalik ettevalmistus – see on Eestisse kolimise õnnestu mise võti! Kas olete mõelnud pensionäridele, kes soovivad Eestisse kolida? Millist nõu annate nendele? Keit: Tegelikult on see väga levinud, et just pensionieaks sätitakse elukorraldus nii, et tullakse tagasi Eestisse. Seda näeme oma töös palju ning seda kinnitavad erinevad uuringud. Esimene nõuanne on sama: plaan tuleks läbi mõelda ning selle juures aitab praktiliste sammude elluviimisel INSA. Kadri: INSA korraldab Eestisse kolijatele ka kogemuskohtumisi, mis on mõeldud igas eas inimestele nii enne kui ka pärast Eestisse kolimist. Minu üks sõber, kellel viimastel aastatel on Eestisse kolimine meeles mõlkunud ja kes teeb selleks konkreetseid ettevalmistusi, vä ga kiitis neid kohtumisi. INSA kaudu võib leida ka mõne juba värskelt Eestisse kolinud pensionieas inimese, kellega suhted sisse seada ja asju arutada. Eesti ilus loodus, rahulikum elurütm, vahemaade väiksus, kõrgtasemel kultuurile ligipääs, vähese bürokraatiaga e-riik, võimalus suhelda ilusas eesti keeles – kõik see teeb Eestist hea pensionipõlve veetmise koha. Välismaal tegutsevad nii väikesed kui suured eestlaste organisatsioonid. Keda saate aidata? Keit: Esmalt tunnustame nende suurt ja tähendusrikast tööd – need on meie väikesed Eestid suures laias maailmas! Abiks on ka erinevad rahalised meetmed, sh omaalgatusprojektide toetusvoor või kultuuriseltside toetusvoor. Kadri: Eks riigilt oodatakse ikka rahalist tuge oma tegevustele. See on loomulik, sest paljast entusiasmist ja pealehakkamisest jääb teinekord väheseks. Konkreetsed riiklikud rahalised aitamise võimalused käivad toetusvoorude kaudu seetõttu, et rahastamine oleks aus ja läbipaistev. Kõikidest toetusvooru dest ülevaate saamiseks soovitan Global Estoniani lehelt vaadata kokkuvõtlikku infot ja teha endale selgeks projektide kirjutamise põhitõed. Siin on võtmesõnadeks läbimõeldus, konkreetsus, selgus ja lühidus. Alati soovitame osaleda toetusvoo
9
Kohtumisel välisministeeriumis: üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel, Kotkajärve Metsaülikooli esindaja Maimu Mölder, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ja nõunik Kadri Linnas. Foto: Välisministeerium
rude teabetundides, mis aitavad esialgu keerulisena tunduvast ,,bürokraatiast“ (mis on küll vii dud võimalikult miinimumini) paremini ,,läbi närida“. Kahjuks iga kord kõik projektid rahastust ei saa, sest raha on ena masti vähem kui rahastuse soovijaid. Negatiivsest vastusest ei tasu heituda ja seda isiklikult võtta, vaid pigem katsuda projekt uuesti läbi mõelda ja järgmisel korral taotlus uuesti sõnastada. Lisaks rahalisele toele on igal organisatsioonil võimalus end näiteks Global Estoniani lehel tutvustada, kasutades seda teatud mõttes platvormina, et olla seeläbi nähtav ülemaailmses eestlaste võrgustikus. Lehele saab panna oma kontaktid, registreerida sündmus või uudis. Muidugi võib alati meiega välisministeeriumist ühendust võtta ja asju arutada, teinekord aitab oma plaanide väljaütlemine ning nende üle arutlemine ka edasi liikuda. Kuidas saab isik või orga nisatsioon teie poole küsimustega pöörduda? Meile võib kirjutada aadres-
sil: diasporaa@mfa.ee, samuti on meie kontaktid üleval välisministeeriumi kodulehel. Kas soovite veel midagi lisada teie töö sihtide kohta? Keit: Väga oluline on rõhutada, et eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa, vaatamata oma geograafilisele asukohale. Eestlased välismaal teevad Eestit suuremaks. Kadri: Sellest olulisest tõdemusest, mida Keit ütles, lähtuvad kõik meie peamised ees märgid. Meie üheks sihiks on tõsta teadlikkust ülemaailmsest eestlaste võrgustikust ja selle võrgustikuna toimimise võimalikkusest. On tore mõelda, et oleme kõik osa Suurest Eestist, mis ei ole geograafiliselt pii ritletud. Meie e-riik on loonud selleks ka ideaalsed võimalused. Global Estoniani leht (nn virtuaalne Eesti Maja), igakuine uudiskiri ja kaks korda aastas toimuvad virtuaalfoorumid – kõik need peaksid ühtsemale inforuumile ja teadlikkuse kas vule, nii Eestis kui ka välismaal, kaasa aitama. Kirja pani
Toronto Eesti Maja…
kaasmaalastele kohalikest kui ka kaugetest kantidest, kus oleme kohanud meie parimaid sõpru, semusid ja kaaslaseid, koos naernud ja nutnud, mängi nud, ringi jooksnud, pidanud pühi, peiesid ja pidusid; maja, mis ka oma raskuste ja prob leemide kiuste, oma kummaliste sisekäikude ja teadmatute sala dustega, on nii palju aastaid kandnud nime „kodu“. Armas Eesti Maja, me süda mest täname Sind. Sa oled tee ninud meid ustavalt ka oma viimaste aastateni, oled olnud meile igatepidi uhke ja vääri kas. Kallid täna õhtused lauljad, mängijad ja koosviibijad: laul gem tervest südamest, mängi gem täie jõuga ja tantsigem kuni kontsad kulunud. Ma tänan.
(Algus lk. 3)
iga eestlane võib uhkust tunda. Eesti Maja vanu pilte vaa dates kõige enam paistavad silma näod: kangelaste näod. Mehed ja naised, kes andsid en dast tohutult palju, et päran dada meile meie esivanemate väge. Tõsi, inimene kaob, ruu mid kaovad, teod ja jutud kaovad, kaovad ka mälestused, aga kangelaslik vaim ei kao: see muudab vormi, kuju, ilmet, aga ei kao. Jäägu see siis meie igaühe ülesandeks kanda siit majast meiega kaasa nende meeste ja naiste vägi ja jõud, et see meid edaspidi toetaks ja vaimustaks. Toronto Eesti Maja, mis on olnud okupatsiooniajal sümbol meie vankumatust usust vaba dusse ja meie rahva püsimisse, üks killuke kodumaast aastatel kui seda kodumaad maailma kaardid ei näidanud; koht, kus on meile õpetatud emakeele oskust ja isamaa armastust; maja mis on avanud oma uksed
MAIMU MÖLDER
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
