Eesti Elu / Estonian Life No. 41 | October 16, 2020

This newspaper was mailed on Friday, October 16, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 9–13)

Alates / since 2002 Nr. 41, 2020

Reedel, 16. oktoobril — Friday, October 16

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tallinnas toimus Balti Kaitsekonverents 2020 Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias toimus 30. sep­ tembril Balti Kaitsekon­ ve­ rents 2020 (Annual Baltic

Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Foto: major Ülo Isberg

Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho.

Foto: major Ülo Isberg

Conference on Defence, ABCD), mis keskendus ühis­ konna ja kaitse tugevdamisele kriisides. Paljud esinejad rääkisid videosilla vahendusel ja enamik kutsutud osalejaist jälgisid üritust virtuaalselt.

Konverentsil vaadeldi, mil­ lise jälje on jätnud üleilmne COVID-19 kriis kaitse- ja julge­ olekupoliitikale ning kui­ das kaitsejõud ja reservväelased saavad kõige tõhusamalt krii­ sides abiks olla. „Kuigi suvel võis jääda pet­ lik mulje, et koroonaviirus on taltunud, näitavad viimaste nädalate numbrid vastupidist.

NATO liitlaste kaitseväed on seni aidanud tsiviiljõude näiteks kaitsemaskide ja transpordiga.

On selge, et edaspidigi on nii kestvas koroonakriisis kui ka teistes kriisides kaitsejõudude, reservväelaste ja vabatahtlike abi vajalik. Kuidas kõige tõhu­ samalt tuge pakkuda ja koostöö sujuks, ongi 14. Balti Kaitse­ konverentsi põhiteema,“ selgitas konverentsi direktor Martin Hurt Rahvusvahelisest Kaitse­ uuringute Keskusest.

Balti Kaitsekonverentsi 2020 „Balti riikide ühiskonna kerk­ suse ja sõjalise kaitse tugev­ damine“ avas president Kersti Kaljulaid ning juhatasid sisse kaitseminister Jüri Luik ja Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho. Aruteludel osalesid teiste seas NATO abi­ peasekretär John Manza, NATO Brunssumi ühendväejuhatuse

Sügis on vahtralehemaal värviderohke ning päikeselistel päevadel avanevad loodusesõpradele imekaunid värvipaletid. Kuigi Ontario põhjapoolsemates piirkondades on paljud puud oma leherüüd kaotanud, on siiski küllalt värve veel näha. Kui pole aega ega võimalust pikemat jalutuskäiku või autosõitu ette võtta, aga on juurdepääs arvutile, siis saate nautida Peeter Põldre fotokaamerasse püütud sügisesi värvilisi ja elu täis hetki fotogaleriis Eesti Elu veebilehel eestielu.ca Foto: Peeter Põldre

ülem kindral Jörg Vollmer, USA Euroopa maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli, ­ kaitseministeeriumi kantslerid Suurbritanniast ja Rootsist ning Suurbritannia reservarmee ülevaatuse juht lord Lancaster.

Balti kaitsekonverentsi kor­ raldasid sel aastal Rahvusvahe­ line Kaitseuuringute Keskus ja kaitseministeerium koostöös Konrad Adenaueri Sihtasutuse ja Rahvusvahelise Reservoh­ vit­ seride Konföderatsiooniga.

(Lüh. Rahvusvaheline

Kaitseuuringute Keskus)

Rohkem pilte Eesti Elu veebilehel eestielu.ca

Välisministeeriumi uueks kantsleriks esitatakse Jonatan Vseviov Välisminister Urmas Reinsalu esitab valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks praegune Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vse­ viov.

„Jonatan Vseviov on pühen­ dunud diplomaat ja riigiametnik ja saab selles ametis edukalt hakkama,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu. „Tänan praegust kantslerit Rainer Saksa välisministeeriumi juhtimise, eriti kevadise kon­ sulaarkriisi lahendamise eest,“ sõnas välisminister Reinsalu.

Rainer Saks on täitnud välis­ ministeeriumi kantsleri ülesan­ deid alates 2015. aasta 1. detsembrist ning tema viieaas­ tane ametiaeg lõpeb korraliselt 1. detsembril 2020.

Enne ametisse kinnitamist valitsuse poolt hindab Jonatan Vseviovi kandidatuuri riigi ­tippjuhtide valikukomisjon ning annab tema sobivuse kohta oma

arvamuse.

Jonatan Vseviov lõpetas Tartu Ülikool politoloogia ­erialal ning seejärel omandas ta magistrikraadi Georgetowni Ülikoolis julgeoleku-uuringute erialal. 2004. aastal asus Vseviov tööle välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonda, kust ta liikus edasi poliiti­ kadiplomaadiks Eesti suursaat­ konda Washingtonis. Aastatel 2008-2018 töötas Vseviov kait­ seministeeriumis, kus aastatel 2014-2016 oli ta kaitseplaneeri­ mise asekantsler ja alates 2016. aasta jaanuarist kantsler. 2018. aasta augustist on Jonatan Vseviov Eesti suursaadik Ameeri­ka Ühendriikides.

(VMPT/EE)

President Kaljulaid kohtus OECD peasekretäriga President Kersti Kaljulaid kohtus eelmisel nädalal Pariisis Majandusliku Koos­ töö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri Jose Angel Gurriaga.

Kohtumise peateemadena olid arutluse all maailma majanduse hetkeseis ja kriisist ­ taastu­­mine, globaalne mak­ supoliitika, digiteenuste areng, aga ka OECD koostöö organi­ satsiooni mittekuuluvate riikide­ ga. „OECD peab oma liikmes­ riikidele pakkuma väga kõrgel tasemel ja faktipõhist analüüsi, mille eesmärk on majanduste kiirem kohanemine nende suurte muutustega, millega nii sel aastal kui järgmistel

kümnenditel silmitsi seisame.

OECD on väärtuspõhine organi­ satsioon, mis ühendab arenenud ja demokraatlikke riike. Aga lisaks on OECD-l oluline roll ­ olla ka ühiste poliitikate kujun­ damise platvormiks maailma teistele mõjukatele majandus­ tele, mis organisatsiooni ei kuulu,“ ütles president Kersti ­ Kaljulaid kohtumise järel.

Kaljulaid rõhutas ka, et kuigi OECD on oma olemuselt mõtte­ koda, on organisatsiooni väärtus eeskätt võimes riikide parimaid kogemusi levitada, et head ­mõtted ka praktikas rakenduks.

President Kaljulaid oli kol­ mepäevasel töövisiidil Brüs­ selis, Luksemburgis ja Pariisis, kus kohtus Euroopa Liidu ja NATO juhtidega, Luksemburgi peaministri ja OECD peasek­re­ täriga. (Allikas: VPK)

Foto: VPK

2

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Tartus tähistati Soome ja Nõukogude Venemaa rahulepingu sõlmimist

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

Sada aastat tagasi sõlmisid Tartus Soome ja Nõukogude Venemaa rahulepingu. Aasta­ päeva tähistati sel nädalal tee­ makohase linnaekskursiooni ja Tartu linnamuuseumi näi­ tuse avamisega.

1920. aasta veebruaris kirju­ tasid Eesti ja Nõukogude Venemaa alla Tartu rahu lepin­ gule ja umbes pool aastat hil­ jem, 14. oktoobril tegid sama ka soomlased.

Eelnev läbirääkimiste koge­ mus oli üks põhjustest, miks soomlased Tartusse tulid. ,,Teiseks olid ka Tartul üsna head telegraafi ühendused, mis olid üsna kindlad. Teised kan­ didaatlinnad langesid näiteks selle tõttu ära. Väidetavalt olla algselt olnud tugev plaan, et Kopenhaagenis neid kõnelusi pidada Soome ja Venemaa va­ hel, aga siis Taani valitsus andis mõista, et me oleks tänulikud,

kui te meile seda ettepanekut ei teeks. Nad võib-olla ei tahtnud segatud olla sellesse asjasse,“ selgitas Tartu linnamuuseumi giid Ants Siim.

Läbirääkimiste üldkoosole­ kud ja lepingu sõlmimine toi­ musid Eesti Üliõpilasseltsi majas. Teine oluline koht oli ­ Raekoja platsil asunud, ent ­hiljem Teises maailmasõjas hävinud restoran Automaat, kus pandi asju paika mitteformaal­ semas vormis.

Soome aukonsuli Verni Loodmaa sõnul on see päev soomlaste jaoks väga tähtis. ,,See on ikka selles mõttes tähelepanuväärne, et me võime olla uhked, et Tartul on olnud selline oluline roll meie naaber­ riigi ajaloos ja tore on see, et tegelikult ka soomlased täna tunnevad Tartu vastu tõsist huvi,“ ütles Loodmaa. (ERR/EE)

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Paindumatud seisukohad USA on presidendivalimiste lõpusirgel. Sel nädalal algasid eelhää­ letamised, mis on kujunenud eriti kontroversiaalseks. Pandeemia tõttu on valimispunktides määratu pikad järjekorrad ja nii mõnigi analüütik on vihjanud sellele, et nii-öelda marginaalsemad kodanikud, kes kuuluvad ka nende hulka, kelle hulgas on koroonaviirus enim levinud, ehk ei saa täita kodanikukohustusi. Et järjekorrad on vaid veel üks näide sellest, kuidas demokraatia Ameerika Ühendriikides on ohus. Piltlikult, praegune Valge Maja haaravat igast võimalusest, et tagada praeguse presidendi võitu, vaatamata gallupitele, mis ennustavad Donald Trumpi kaotust.

Ent tuletaks meelde, nelja aasta eest ennustati Hillary Clintoni võitu. Gallupid tihti eksivad. Demokraatide kandidaat Joe Biden, eluaaegne poliitik, kelle kohta humorist P.J. O’Rourke kirjutas tabavalt siis, kui Biden kandideeris samale kohale juba 1988. aastal, et toonane Delaware’i senaator oli kõikidest kandidaatidest just see, kes tõi esile negatiivseid emotsioone. Teadagi siis pidi Biden skandaali tõttu – muidugi suurte rahadega seotud - loobuma. Mees, kes on 1973. aastast saadik olnud maksumaksja palgal oli paraku ainus, keda demokraadid leidsid, et suudaks Trumpi kukutada. Ase­ presidenina Barack Hussein Obama II valitsuses ta küll ei hiilanud.

Kuid pole ainult valimised, mis on polariseerinud rahvast. Pärast ülemkohtuniku Ruth Ginsburgi surma üritab Trump konservatiivse Amy Coney Barretti nominatsiooni senatist läbi suruda. Nii mõnigi ameeriklane toetas eelmistel valimistel Trumpi, kuna sooviti näha konservatiivsemat ülemkohut. Trump ise on öelnud kui abordivastane, et Barretti kinnitamisega ehk tühistatakse kuulus Roe vs Wade otsus, mis tagas naistele õiguse rasedust katkestada.

Jättes kõrvale olulise fakti, et seadusandlus peab olema erapooletu, kõikide inimeste õiguste huvides, on debatt kas Barrett on sobiv ülemkohtusse kuuluma, kahjuks vaid poliitikute, mitte valijate otsustada. Meenutab Kanada peaministri Pierre Trudeau ütelust, et riigil pole erainimese magamistoas kohta. Mis aga on viinud eriõiguste nõudmisteni.

Et seadust tõlgendatakse suvaliselt nii mitmeski USA osariigis kinnitas meediamagnaat ja ajaloolane Conrad Black oma mälestus­ tes. Teda süüdistati rahapesus, kui asjad olid sootuks teisiti – tema juhitud kontsern pidi hoopis USAs nii-nimetatud vaenulikku ülevõtmist vältima. Siiski mõisteti ta süüdi – mitte igas süüdistustes – korrumpeerunud kohtuniku, riigiadvokaadi poolt, kes tõest ja faktidest polnud huvitatud, ainult auahnusest. Pärast mõneaastast vangistust USAs, mida toetas ka üllatavalt Kanada kohtusüsteem, samuti fakte eirates, Black pääses tagasi Kanadasse.

Oktoobri viimased nädalad lubavad USAs eriti huvitavad tulema, kuna kumbki leer ei ole valmis kompromisse tegema.

TÕNU NAELAPEA

Valitsus eraldab raha Viljandisse Vabadussõja mälestussamba taastamiseks Valitsuse reservist eraldatakse Viljandi linnavalitsusele 500 000 eurot Vabadussõjas lange­ nute Viljandimaa mälestus­ samba taastamiseks Viljandi linnas.

Eesti Vabadussõjas kaotas elu üle 6500 Eesti kodaniku, kellest ligi 800 rahvaväelast olid seotud ajaloolise Viljan­ dimaa ja Mulgimaaga ehk prae­ guse Viljandimaa, Valgamaa, Järvamaa ja Jõgevamaaga.

Kogu Viljandimaa langenute auks püstitati 1926. a Viljan­ disse Vabadusplatsile Viljandi­ maa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Selle loojaks oli silmapaistev Eesti kujur professor Amandus Adamson. ­ Monument purustati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1941. a suvel.

Monumendi asukohta ehitati 1980. a kompartei maja, mis 2020. a lammutati. Nüüd on avanenud võimalus taastada mälestussammas algsel kujul Vabaduse platsil Viljandis.

Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas on üks viimastest sõjaeelsel ise­ seisvusperioodil rajatud ligi 200st Vabadussõjas langenutele pühendatud monumendist, mis on senini taastamata. (ERR/EE)

EL kehtestab uued sanktsioonid Välisminister Urmas Reinsalu osales 12. oktoobril Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu kohtumisel Luxembourg’is.

Välisministrid leppisid kokku sanktsioonide kehtestamises nii Aljaksandr Lukašenkale seoses olukorraga Valgevenes kui ka Venemaa ametiisikutele seoses Aleksei Navalnõi mürgitamise­ ga. (VMPT/EE)

Venemaal ületas ööpäevane koroonanakkuste arv 14 000 piiri Sel nädalal tõusis Venemaal ööpäevane koroonaviirusesse nakatumiste arv üle 14 000.

Kolmapäeval avaldatud and­ mete kohaselt registreeriti 4573 nakatunut Moskvas, kuid nak­ kust leiti 84 Venemaa regioonis, teatasid võimud. Ööpäevaga paranes CO­VID­-19 haigusest 7920 inimest, 239 patsienti suri.

Kokku on Venemaa ametlikel andmetel koroonanakkus avas­ tatud 1 340 409 inimesel, sur­ nud on 23 205 inimest.

Koroonaga nakatumine hak­ kas Venemaal väga kiirelt kas­ vama septembri alguses, kui ööpäevas teatati umbes 5000 nakatunust.

Teistes Eesti lähiriikides – Soomes vähenes koroonavii­ rusega nakatunute ööpäevane arv kolmapäeval ligi kolmandi­ ku võrra, kuid Lätis kasvas see teisipäevaga võrreldes kolman­ diku ja Leedus kuuendiku ­võrra.

Leedus avastati siis ööpäeva jooksul 139 uut koroonaviiruse­ ga nakatunut, viiruse tagajärjel suri kolm inimest, teatas riigi terviseamet (NVSC) kolma­ päeval, Teisipäeval oli Leedus 118 uut koroonapositiivset.

Kokku on Leedus tehtud kindlaks 6505 nakatumist, ak­ tiivseid juhtumeid on 3461, paranenud on 2903 inimest.

Lätis teatati teisipäeval 75 ja kolmapäeval 102 uuest ko­ roonanakatunust. Pandeemia algusest on Lätis avastatud ­ 2942 nakatunut, tervenenud on 1325 patsienti.

Soome terviseamet teatas teisipäeval 287 ja kolmapäeval ­ 204 uuest koroonaviirusega na­ katunust, neist täpselt pooled avastati ööpäeva jooksul Hel­ singi ja Uusimaa haiglapiir­ konnas. Kokku nüüd Soomes avastatud 12 703 koroonavii­ rusega nakatunut. (ERR/EE)

Foto: K. Kikkas

Taavi Rõivas lahkub poliitikast Reformierakonda kuuluv en­ dine peaminister Taavi Rõivas teatas sel nädalal oma erakon­ nakaaslastele saadetud kirjas, et lahkub riigikogust ja ak­tiiv­sest poliitikast ning suundub ettevõtlusesse.

Rõivas nimetas oma uue te­ gevussuunana Eesti ettevõtete rahvusvahelisele areenile aita­ mist ning välisinvesteeringute Eestisse toomist.

Järgmise aasta alguses liitub Rõivas isejuhtivaid autosid toot­ va Auve Tech meeskonnaga, samuti on plaanis koostöö mitme rahvusvahelise konsultat­ siooniettevõtte ja investeerimis­ fondiga.

Rõivase sõnul andsid lõpliku tõuke ettevõtlusesse suundumi­ sel koroonapandeemiast tulene­ vad muutused majanduses ja ühiskonnas laiemalt: ,,Näen krii­ sis tumedate pilvede kõrval ka väga palju avanevaid võima­ lusi ning potentsiaali positiiv­ seid arenguid kiirendada. Eestis ettevõtetes tehakse suuri, isegi maailma muutvaid asju ning soovin anda oma panuse nende edusse.“ Taavi Rõivas juhtis pea­ ministrina kaht järjestikust ­valitsust kokku ligi kolm aastat, 2014-2015 koos sotsiaal­demok­ raatidega ning 2015-2016 koos SDE ja Isamaaga.

Rõivas on alates 1998. a Eesti Reformierakonna liige ning oli aastatel 2014-2017 era­ konna esimees. (D/EE)

Riik toetab Rail Baltic Estoniat kolme miljoniga Neljapäeval toimunud istungil kiitis valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt teeb riik OÜsse Rail Baltic Estonia 3 miljoni eurose sissemakse.

Riik teeb omakapitali sisse­ makse summas 3 miljonit eurot, millest 1 euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja ülejäänu on ülekurss. Ettevõtte osakapital suureneb sellega 2505 eurolt 2506 euroni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

100 protsenti Eesti riigile kuuluv OÜ Rail Baltic Estonia asutati 2014. aasta oktoobris Eesti riigi huvide esindamiseks kolme Balti riigi loodud ühis­ ettevõttes RB Rail AS ning sel­ leks, et viia ellu Rail Balticuga seotud tegevusi koostöös ühis­ ettevõttega. (PM/EE)

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas mälestab

Edgar Marten 17.5.1920 – 5.10.2020 Edgar Marten, sündinud vaba mehena Eesti lootusrikka vabariigi ajajärku, saanud eestimeelse kooli­ hariduse ja veendumused ei lasknud vallutajate riikide sõjalist heitlust ennast murda. Jõudnud oma meheas Teise maailmasõja sisse valis ta Soomepoisina vabastaja lipu all võidelda.

Teotahteline eestlus jäi temasse püsima ja ta kandis seda vaimu kodumaa taasiseseisvuse aastatesse. Sirge seljaga ning uhke vabadustundega ta andis pikki aastakümmneid seda eda­ si meie nooremale põlvkonnale. Lisaks Täienduskoolide juhi pingutustele kandis ta ka rahvuspoliitilisi kohustusi mine­ vikus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Koolikomisjoni kaua­ aegse esimehena.

Olles Toronto Eesti Täien­duskooli kindel alustala ta ­õhkus mitte ainult eduka juhi kompetentsust, vaid ka endiste aegade rahvuskultuuri. Et anda noortele imetlusväärset arusaama oma esivanemate sünnimaast Edgar Marten oli mitmel korral selgitavaks teejuhiks Koolikoori ekskursioonidega Eestisse.

Suhtluses teistega oli ta alati tasakaalukas, võrratu koolipapa ja samas ka võrratu inspireerija.

Hindame kõrgelt Edgar Marteni pärandit eestlastele võõr­ sil. See jääb pikaks ajaks kestma tuleviku põlvkondadele.

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

Venemaa ja Hiina said ÜRO Inimõiguste Nõukogusse Venemaa ja Hiina valiti teisi­ päeval koos mitme muu inimõigusi eirava riigiga ÜRO Inimõiguste Nõukogusse. Seda hoolimata hääletuse eel tehtud üleskutsetest neid boikoteeri­ da. ÜRO Peaassamblee 193 riiki valisid 47-liikmelisse nõuko­ gusse veel Cote d’Ivoire’i, Gaboni, Malawi, Kuuba, Bolii­ via, Usbekistani, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi. Lisaks valiti teiseks kolme-aastaseks perioo­ diks jätkama Senegal, Nepal, Pakistan, Ukraina ja Mehhiko.

Liikmed inimõiguste nõuko­ gusse valitakse regionaalsete gruppide kaupa. Sel korral oli konkurents ainult Aasia riikide rühmas, kus neljale kohale kan­ dideerisid viis riiki – Usbe­ kistan, Hiina, Nepal, Pakistan ja Saudi Araabia, kellest viimane sisse ei saanud.

Venemaa valiti inimõigus­ nõukogusse uuesti pärast seda, kui tal neli aastat tagasi jäi kaks häält puudu, et tagada endale ka teine ametiaeg. Inimõiguste nõukogu liikmed saavad järjest

Rootsi siseminister lubaks vajadusel sukelduda Estonia juurde Parvlaeva Estonia keres avas­ tatud suurt auku uuritakse edasi, lubas Rootsi siseminis­ ter Mikael Damberg Rootsi Televisooni SVT saates „Morgonstudio“. „Me peame kindlaks tegema mis augu tekitas, saama rohkem selgust, mida see tähendas õnnetuse kulu jaoks,“ ütles ­ Damberg.

Eesti tahab Estonia uut uuri­ mist ja Rootsis tahavad oposit­

olla selle liikmed kaks kolme­ aastast perioodi. ÜRO Inimõiguste Nõukogu on üks kolmest ÜRO piiratud liikmesusega nõukogust, kuhu kuulub 47 valitavat ja roteerivat liikmesriiki kõigist piirkond­ likest gruppidest, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada inimõi­ gusi kogu maailmas.

Genfis tegutsev inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaas­ samblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komis­ joni järglasena.

Rahvusvahelised inimõigus­ organisatsioonid kutsusid de­ mokraatlikke riike enne teisi­ päevast hääletust mitte andma oma häält riikidele, mis inimõi­ gusi ei austa. Iga riik peab ÜRO Peaassambleel toimuvatel vali­ mistel saama 97 riigi toetuse, mis tähendab, et demokraatli­ kud riigid saaksid blokeerida selliste riikide valimise nõu­ kokku isegi siis, kui neile ei ole vastaskandidaate esitatud.

Uute valitud riikide ametiaeg ÜRO Inimõiguste Nõukogus al­ gab 1. jaanuaril ja kestab kolm aastat. (ERR/EE)

sioonilised Rootsi Demokraa­ did, moderaadid ja kristlikud demokraadid hauarahu tühista­ mist uue vraki juurde sukeldu­ mise võimaldamiseks.

Damberg ei ole uurimise lubamisele vastu, aga ta ütles, et tahab kõigepealt teada, kas Rootsi õnnetuste uurimise ko­ misjon (SHK) peab uusi su­kel­ dumisi vajalikuks.

Kui Rootsi, Soome ja Eesti õnnetuste uurimise ametkonnad jõuavad järeldusele, et uued sukeldumised on vajalikud, on Rootsi Dambergi sõnul valmis Estonia vraki hauarahu tühista­ ma. See võib nõuda nii Rootsi seaduse kui ka rahvusvahelise kokkuleppe muutmist. (D/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Tänupühad möödusid palju­ del kanadalastel vaid kitsas pereringis või siis pere ja sõpradega virtuaalseid kok­ kusaamisi korraldades, kuna pühade eel rõhutati, kui olu­ line on COVID-19 leviku piiramise seisukohalt hoida ­ koosviibimised nii väikesed kui võimalik ja veeta pühad vaid nende inimestega, kellega elatakse sama katuse all.

Tõsiasi, et uute viirusjuhtude arv on viimasel ajal kasvanud, mõjutab paljude elustiili, ter­ visekäitumist ja igapäevaharju­ musi. Uue, veelgi tõsisema pöörde võttis Ontarios olukord eelmisel reedel, kui provintsis registreeriti rekordiliselt 939 uut juhtu. (Päev varem oli vastav arv 797, mis samuti provintsi rekordiks ja kaks päeva varem 583.) Provintsivalitsus teatas uute rangemate meetmete keh­ testamisest Torontos, Ottawas ja Peeli regioonis, kus nakatumisi kõige enam. Neis piirkondades keelati alates laupäevast vähe­ malt 28 päevaks siseruumides einesta­m ine söögikohtades, samuti suleti treeningklubid, kinod, ­ kasiinod jmt. vaba aja veetmise paigad. Muudatusi on ka spordialade harrastamises jm. Samuti palutakse neis piirkondades elavatel inimestel lahkuda kodust vaid olulistel põhjustel. Avatuks jäävad koolid ja lastehoiud.

Nagu märkis provintsi pea­ minister Doug Ford, lähevad kõik trendid vales suunas ja pandeemia on võtnud kiirust murettekitaval määral, lisades, et kui see jätkub, võivad haig­ late intensiivraviosakonnad saa­ da peatselt ülekoormatud.

Märkimisväärsel arvul On­ tario koolides on registreeritud COVID-19 juhte ja on vane­ maid, kes on otsustanud lapsi kaugõppele jätta. Üks uurimus tõi välja, et ühes kümnest Kanada perest on laps pidanud COVID-19 tõttu koolist puudu­ ma, mis mõjutab ka vanemate töölt puudumist.

Rekordilise uute juhtude arvuga reedest järgnevatel ­ päevadel on uute nakatunute arv olnud mõnevõrra madalam: laupäeval 809, pühapäeval 649, esmaspäeval 807, teisipäeval 746 ja kolmapäeval 721.

Haiglaravil oli kolmapäeval 231 inimest. Siiski on hetkel veel vara oodata hiljuti kehtestatud uute piirangute mõju haigus­ juhuste arvu langusele.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 815 uut nakkusjuhtu, esmaspäeval 843. Eelmisel ­ nädalal oli aga provintsis järjest päevi, kus uute juhtude arv üle 1000. Provintsi peaminister Francois Legault ütles, et vaata­ mata mõnedele lootusrikastele märkidele on mõned regioonid viidud „punase tsooni“ reeglite alla. Ta märkis, et olukord paistab stabiliseeruvat.

Alberta teatas teisipäeval, et nelja eelneva päeva jooksul –

reedel, laupäeval, pühapäeval ja tänupüha esmaspäeval – re­ gistreeriti provintsis kokku 961 uut nakkusjuhtu, „kuumaks kohaks“ koroonaviiruse seisu­ ­ kohalt on Edmontoni tsoon.

Briti Kolumbias teatati tei­ sipäeval 549 uuest nakatumisest viimase nelja päeva jooksul.

Manitobas oli teisipäev kol­ mas uute juhtude osas rekordeid murdev päev vähem kui nädala jooksul, kui registreeritud hai­ gusjuhte oli 124.

Kanada Atlandi-äärsetes pro­ vintsides kehtib „Atlandi mull“, mis hõlmab Nova Scotia, P.E.I., Newfoundlandi ja Labradori

ning New Brunswicki provintse, kus haigusjuhuste arv on olnud madal. Atlandi-äärne Kanada on saanud nii populaarseks, et mõned kanadalased on otsusta­ nud sinna kolida. Osa sealseid elanikke on selle „mulliga“ väga rahul, osa aga soovib ­pii­rangute karmistamist, seda hiljutiste juhuste arvu kasvu ­ ­tõttu New Brunswickis. Üle Kanada oli neljapäeva hommikuse seisuga registreeri­ tud 189.387 COVID-19 juhtu.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Liitreaalsus, virtuaalreaalsus, e-giid – Eesti muuseumihariduse digiarengud Osalesin augustis Tartus Eesti mete asemel erinevate inimeste dele. Näituse fookuses on Rahva Muuseumi poolt kor­ lugu­ kuriteod, raldatud Muuseumihariduse inimsusevastased taarse režiimi toimimine, suvekoolis, kuhu kogunes ligi totali­ 80 pedagoogi erinevatest Eesti põge­nemine, vastupanu ja vaba­ muuseumidest. Kuna 2020 on duse taastamine. Keerulised tee­ Eestis digikultuuri teema-­ mad, millest on mõnikord raske, aasta, keskendus suvekool sel eriti lastega, rääkida. korral erinevatele digilahen­ Vabamul on koostatud näi­ dustele muuseumide õppepro­ tuse läbimiseks e-giidid, kuul­ grammides. de­ mängul ja dialoogil põhinev Eesti muuseumid on oma lahendus, mis pälvis aasta 2019 ­haridusprogrammidega maail­ Muuseumihariduse edendaja matasemel ning muuseumihari­ tiitli. E-giid räägib erinevatest dus on põimitud ka koolide te­ saatustest, mida inimesed on gevusse. Õpetajad saavad muu­ Eesti lähiminevikus läbi elanud seumilt abi õppekava täitmisel ning juhendab erinevates näi­ ning muuseumid jälle rahas­ tuse tegevuspaikades avastama, tavad oma tegevusi õppekäiku­ arutama ja lahendama lugudel dest saadava tuluga. Tavaliselt põhinevaid ülesandeid. Erine­ on igal väiksemalgi muuseumil vate inimeste kogemuste kaudu pakkuda erinevaid temaatilisi on võimalik õppida nii ajalugu muuseumitunde õpilastele, mida kui kujundada väärtushinnan­ viivad läbi haridustaustaga guid – eesmärk on ärgitada muu­seumitöötajad. Muuseu­mide külastajaid arutlema universaal­ näitusi arendatakse ka õpilasi sete väärtuste ja teemade üle. silmas pidades ning nö ,,edu­ Milliseid valikuid oleksin ise tainment“ – meelelahutuse ja teinud sarnases olukorras? hariduse ühendamine on kaasas Samas on näitusele toodud ka nii näituste koostamisel kui meelelahutuslikumaid elemente ­haridusprogrammides. nõukogude aja elust, nt on või­ Koroonapandeemia tõttu olid malik virtuaalreaalsuses sistus­ muuseumid sunnitud oma uksed tada uuselamurajoonide, ,,mä­ sulgema märtsist mai keskpai­ gede“, korterid. gani, mis tekitas mitmele muu­ Oma lastega näitust külasta­ seumile finantsilisi raskusi. des tekitasid erinevad käedSamas andis väike puhkepaus külge elemendid teismeeas võimaluse mõelda uute haridus­ noortes kõige rohkem huvi, programmide peale, mis oleks samuti peatasid pikemaks aega kättesaadavad ka digiõppevor­ näituse lõpupoole kokkuvõtvad mis. viktoriinid, kus oli võimalik välja selgitada, millise riigikorra Vabamu aitab arutada pooldaja oled hetkel või millist keerulistel teemadel põhiseadust oleksid toetanud Väliseestluse temaatikale üks ­ taasiseseisvumise ajal. Kooli­ kõige lähedasemaid Eesti muu­ gruppidele pakub Vabamu eri­ seume, Okupatsioonide ja vaba­ nevaid muuseumitunde teema­ duse muuseum Vabamu taas­- del: vabadus ja kohustus, kuidas a­vati 2018. aasta suvel uuenda­ salaja jõule tähistati, kuidas tud püsinäitusega ,,Vabadusel ajalugu uurida jne., mida pole piire“, mis keskendub ese­ ­ viiakse läbi muuseumi enda pedagoogide poolt.

Kõikidest nendest lahendus­ test on võimalik nii paljugi ­õppida Torontosse tulevikus ­rajatava muuseumi arendamisel: kuidas jutustada erinevaid elu­ saatusi, kuidas rääkida üldistel teemadel nagu põgenemine, pa­ gulus, migratsioon ja integree­ ru­mine samal ajal spetsiifiliselt ja üldinimlikult, nii et lood ­pakuksid huvi mitte ainult eesti päritoluga inimestele, vaid ka laiemale üldsusele.

Paleoaja loomad ärkavad ellu Loodusmuuseumis

Vabamu programmijuht Aive Peil, kes vastutab muuseumihariduse eest, hoiab käest digitaalsed muuseumigiidi.

Tallinna Loodusmuuseum on Eesti muuseumimaastikul üks innovatiivsemaid tehnoloogia kasutajaid. Mitte tehnoloogia enda pärast, aga selleks, et ellu äratada 500 miljonit aastat ta­ gasi väljasurnud liigid. Koos­ töös Eesti IT-arendajaga on muuseum välja töötanud erine­ vaid liitreaalsuse lahendusi, kus inimesed saavad muuseumi külastades näha oma nutitele­ foni abil samas ruumis liikuvaid olendeid. Liitreaalsus tähendab­ ki seda, et meie ümber olevasse reaalsusesse tuuakse virtuaalsed elavad kujud – nagu seda te­ hakse populaarses Pokemoni mängus, kus jahitakse virtuaalo­

lendeid linna peal. Loodusmuu­ seumil on kasutusel ka virtuaal­ reaalsuse lahendusi, kus spet­ siaalsete VR-prillidega ollakse keset 3D filmi – nt sukeldutakse sadade miljonite aastate tagu­ sesse merepõhja, et kogeda sealset elu või elatakse läbi muttide elu algus munaraku vil­ jastumisest, loote arenemisest emakas kuni sünnitakse mutipo­ jana maailma. Päris lahe, eks?!

Nende E-lahenduste koosta­ jad siiski hoiatavad liigse teh­ noloogialembelisuse eest. Väga tihti on võimatu luua lahendusi, mis töötaksid igas mobiilis ja alati ilma äpardusteta. Põne­ vamate lahenduste arendamine on keeruline ja ajamahukas, mõnikord nõuab ka palju fi­ nantsilist ressurssi. Samas mit­ med populaarsemad lahendused võivad olla ka väga lihtsad ja kerged koostada, nagu nt. QRkoodide kasutusel põhinevad näituse giidid ja maastiku­ mängud. Koroonaajal sai väga popu­laarseks ka muuseumi vir­ tuaalkülastus, mille väljaaren­ damine võttis ainult paar päeva ja oli peaaegu tasuta. Vaja oli ainult 360° kaamerat ja vaba­ varalist programmi, nagu genia. ly, millega muuseumi kodule­ hele luua näituse pildile punk­ tid, mille abil on võimalik näi­ tust arvuti kaudu ringi vaadata ja giidi häält kuulata. Jälle mi­ dagi, mida tasub ehk tulevikus ka väliseesti muuseumi jaoks rakendada, et näitused oleksid ligipääsetavad ka mujalt maail­ mast.

Muinasjutu kangelaseks ERMis Muuseumihariduse suvekooli võõrustaja, Eesti Rahva Muu­ seum (ERM) tutvustas suve­ koolis ka oma uut muinasju­ tunäitust ,,Elas kord...“. Põnev väljapanek viib külastaja ­muinasjutu fantaasiamaailma, kangelaste ja kangelannade, imeesemete, rääkivate loomade ja lindude imemetsa.

Näitusel saavad selgeks mui­ nasjuttude põhitõed ja kuidas muinasjutud on ajas muutunud.

Võimalik on oma muinasjutte koostada tegelasi ja tegevusi välja kedrates selleks etteval­ mistatud mängust. Välialale pai­ gutatud otsimismäng ,,Muinas­ jutuväli“ õpetab ka enda ümber muinasjutte märkama. Muinas­ jutunäituse idee autor ja kuraator on Katrin Sipelgas, kes on va­ rem töötanud palju filmikunsti­ ga. Kontseptsiooni ja sisu loo­ misprotsessi on olnud kaasatud mitmed tuntud Eesti kunstiini­ mesed nagu Jaak Kilmi ja Andrus Kivirähk. Isegi, kui näi­ tuses on kasutatud ka erinevaid uudsemaid tehnilisi lahendusi, on põhirõhk pakkuda manuaal­ set ja käelist tegevust perekonna väiksematele. Järgmisel aastal on ERMil plaanis viia näitus maailma rändama, ehk tulevikus on seda võimalik näha ka Torontos.

Kokkuvõttena võib öelda, et viimasel ajal on Eesti muuseu­ mides välja töötatud nii mõnda­ gi huvitavat ja kasulikku. On

Interaktiivsed näituse osad õpetavad lähiajalugu ning milliseid valikuid inimesed pidid keerulistel aastatel tegema.

l­ahendused elektroonilised või manuaalsed, on nende taga alati palju nutikat ettevalmistustööd, mis teeb muuseumikäigust õpi­ lastele väga hariva kogemuse.

Muuseumitunnid on oluline osa Eesti laste haridusteest. Selle tõttu on hea, et erinevad vir­ tuaal­ sed lahendused toovad need kättesaadavamaks ka koo­ lidele ja õpilastele, kellel muuseumi kohale jõudmine ­ oleks liiga suur pingutus. Digi­

lahendused annavad ka Torontos asuvale muuseumile võimaluse olla mingil moel kaasatud Eesti muuseumiellu – sel aastal võttis VEMU näiteks esmakordselt osa Muuseumiööst, millal Eesti muuseumid hoiavad oma uksi tasuta lahti hilja ööni. Võib-olla tulevikus saame ka olla kaasas pakkumas virtuaalseid muuseu­ mitunde Eesti koolidele.

Norra süüdistas Venemaad küberrünnakus parlamendi vastu

p­idas 2018. aastal kinni Vene kodaniku, keda kahtlustatakse informatsiooni kogumises inter­ netivõrgu kohta, kuid vabastas ta mõni nädal hiljem asitõendite puudumise tõttu.

Norra valitsus süüdistas tei­ sipäeval Venemaad augusti­ kuises küberrünnakus Norra parlamendi e-kirja süsteemi vastu.

Rünnak tuvastati augustis, kui Norra teatas häkkeritest, kes olid tunginud parlamendi e-kir­ jade süsteemi ja pääsenud ligi mõne seadusandja sõnumitele. ,,Valitsuse käsutuses oleva informatsiooni järgi on meie hinnangul selle tegevuse eest vastutav Venemaa,“ ütles välis­ minister Ine Marie Eriksen Søreide avalduses.

NATO liikmesriik Norra

Naaberriikide Norra ja Vene­ maa suhted on halvenenud pärast seda, kui Venemaa an­ nekteeris 2014. aastal Krimmi poolsaare.

JOHANNA HELIN Estonian Studies Centre – VEMU

Venemaaga seostatud häk­ kereid on süüdistatud mitmetes küberrünnakutes Lääne riiklike ja erastruktuuride vastu.

Teateid on ka Vene häkkerite püüdlustest tungida COVID-19 vaktsiini väljatöötavate teadus­ asutuste arvutisüsteemidesse.

Venemaa on korduvalt eita­ nud välismaal häkkimisega tegelemist. (ERR/EE)

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Kaheksas kurikael

pole reostatud, pole pattu tehtud. Nimetagem need seitse ­ sarvilist lihtsalt eluterve ühis­ konna vaenlasteks, seda nad ju kahtlemata on. Vaenlastega tu­ leb võidelda ja võitluses on ­oluline teada, kes vastastest on kõige kardetavam, keda tuleb esimeses järjekorras üritada kahjutuks teha. Õnneks ei ole me selles võit­ luses üksi. Kui lubatakse veel kord silmanurgast piibli poole piiluda, siis leiame sealt sama arvu voorusi. Kolme tähtsamat nimetatakse jumalikeks, üle­ jäänud neli peavad leppima ­ilmaliku staatusega. Olgu sellise liigitusega nüüd kuidas on, headeks abimeesteks võitluses võib kindlasti pidada neid kõiki. Õigemini ongi tõelised lahin­ gulööjad pahed ja voorused ise, võitleva armee armee peastaap asub aga meie olemuses. Süda langetab õiged otsused, mõis­ tuse hooleks jääb anda vastavad korraldused.

Kõrkus on pahe, mis tarkuse rünnakule kaua vastu ei pea.

Eesti vanasõna, mis kinnitab, et uhkus tuleb ikka enne lange­ mist, käib tegelikult kõrkuse kohta. Uhkus ei ole tingimata negatiivne mõiste, see on mõnikord vajalik ja õigustatud.

Ahnus ja kadedus on kaks kurjemat ja inetumat pahet, ­ mille vastu saab ainult tugeva õiglustundega. Apluse vastu aitab mõõdukus, iharuse vaos ­ hoidmiseks vajame tarkust ja kindlameelsust. Viha ei tarvitse olla läbinisti halb. Tugev viha­ laeng annab jõudu, millega võib korda saata midagi väärtuslikku, mis ehk muidu oleks tegemata jäänud. Mida peame kartma, on kontrollimata raev. Mitte viha, vaid vihkamine on omadus, mille tasalülitamiseks vajame ülimat voorust nimega armas­ tus. Iga raev kulub kord õhu­ keseks, keegi ei suuda igavesti vihata. Armastamast ei väsi me aga kunagi. Ükski inimene ei jää iial nii viletsaks ja jõuetuks, et ta enam armastada ei jaksa.

Olemegi peapattude enamiku seljatanud ilma kaht raskeka­ hurit – usku ja lootust – mängu toomata. Järele on jäänud vaid üks armetukene nimega laiskus.

Seda esimese hooga nagu ei ­oskagi vaenlaseks pidada. Mee­ nub kuulus vedelvorst Hugo Raudsepa samanimelisest lava­ tükist, kes haigutades lausub: „Ega ei viitsi kellelegi kurja teha küll!“ Laiskusest on aga välja kasvanud üks teine oma­ dus, mis millegipärast on sur­

mapattude hulgast välja jäetud.

Just see on see kaheksas kurikael, millele pealkirjas ­ ­vihjatakse.

Selle kurikaela nimi on üks­ kõiksus ja see on kõigist kõige hullem, sest sellele pole vastu­ mürki. Ükskõiksus on laiskuse sohilaps, kes teeb üksi rohkem kurja kui kõik teised vaenlased hulgakesi. Mida sa hakkad peale blaseerunud tüübiga, kellel on iga su positiivsele püüdele vas­ tuseks ainus reaktsioon mis­ tahes keeles: „Kama kõik!

Soravno! Ganz egal! Couldn’t care less!“ Meenub põline tarkus, et inimsoo suurim õn­ netus pole kurjuse aktiivsus, vaid headuse passiivsus.

Tänapäevasel Eesti kirjan­ duspõllul figureerib üks kirja­ nik, kes ei jäta kasutamata ühtki võimalust, et pilada religiooni.

Mind see ei häirinud, kuni ta kord tutvustas end paadunud ateistina. Just paadunud, mitte veendunud. Ma ei näe ühtki põhjust, miks veendunud krist­ lane ja veendunud ateist ei võiks teineteisest lugu pidada.

Mõlemad on ju usklikud ini­ mesed, nad usuvad ainult erine­ vaid asju. Üks on veendunud, et Jumal on olemas; teine sama kindlalt veendunud, et teda pole

olemas. Tõendeid pole kummal­ gi. Veendumused on elukoge­ muste vili, emb-kumb võib kord teise leeri üle minna. Mäleta­ta­ vasti oli Aleksandr Solženitsõn kunagi veendunud kommunist.

Paadumus tähendab lihtrahva keeles, et ah, ei viitsi tühja pärast pead vaevata. Kama kõik.

Kas tänaste pensionäride vaesus on põhiseadusega kooskõlas?

53,8%. Võrdluses teiste Euroo­ pa riikidega torkab silma, et eakate suhtelise vaesuse määr on üsna lõdvalt seotud sellega, kas tegemist on uue või vana liikmesriigiga, kas SKT on kõr­ gem või madalam. Näiteks oli EL keskmisest oluliselt parem Slovakkia (vaesusriskis eakate määr 6,4%), aga ka Ungari (9,7%) ja Tšehhi (14,6%) olu­ kord. 2019. aasta andmetel oli Eesti vaesusriskis elavate ­eakate määr küll alanenud 51,3% ni, kuid oli endiselt koos Lätiga Euroopa Liidu kahe suurima seas, mistõttu võime öelda, et eakate suhteline vaesus on meie ühiskonna suur struktuurne probleem, mis on olnud meie poliitiliste valikute tulemus pika aja jooksul.

susriskis, eriti arvestatud prae­ guseks Riigikohtusse jõudnud pensionireformiga kaasneva de­ bati juures. Samas annab vaidlus pensionireformi üle ­ tõenäoliselt väga olulise Riigi­ kohtu lahendi, mis määrab pike­ maks ajaks õiguse ja poliitika piirid vaesusega seotud teema­ deringis.

näiteks 2014. a. oma otsuses 3-4-1-67-13 rõhutanud, et inim­ väärikuse ja sotsiaalriigi põhi­ mõtted on PS §-s 10 sätestatud põhiseaduse aluspõhimõtted, mis moodustavad Eesti Vaba­ riigi põhikorra tuuma ja on õiguskorra kõige olulisemad ­ normid. Selle põhjalt võiks prognoosida, et tulemas on väga põhimõtteline ja ka juristidele huvitav lahend.

Surmapatte on piibli õpetuse järgi seitse: kõrkus, ahnus, iharus, kadedus, aplus, viha ja laiskus. Nendest kõneldes olen aga kohe alguses sunni­ tud terminoloogiat muutma, sest kõik lugejad ei tarvitse pühakirja tõdesid omaks võtta. Mis aga ei takista neid kristliku moraali järgi ela­ mast. Patt ei ole meeldiv sõna.

Keegi ei taha end patusena tunda ega kahetseda, kui tal enda arvates midagi kahet­ seda pole. Ka siinkirjutaja eesmärk ei ole kristluse pro­ pageerimine, ta pole selleks kutsutud ega seatud, valitud ega vabatahtlikult hakanud.

Need seitse vastumeelset oma­ dust tuletavad aga end alatasa meelde ja kutsuvad nende ­olemust lahkama.

Et kogu lugejaskonnaga s­amale lainele saada, lubatagu kasutada väikest süütut kava­ lust. Loobugem rääkimast pa­ tust, nii võtame igalt blas­ feemiliselt irvhambalt võima­ luse vahele hüüda, et kui pada

Peeter Järvelaid Eelmisel nädalal järgmise aasta eelarve suhtes kokku­ leppele jõudnud valitsuskoa­ litsioon on otsustanud 2021. aastal erakorralise pensioni­ tõusu kasuks, mis peaks Eestis keskmisele vanaduspen­ sionile lisama 20 eurot kuus.

Koheselt algas opositsiooni ja Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu turmtuli, kui­ das pensionitõus tuleb laenu­ raha arvelt ja kuidas Eestit võib tabada Portugali või Kreeka saatus, kus avastame, et meil on sotsiaalkindlustuse ja tervishoiukulud laenuraha peal.

Algatuseks on natuke piinlik rahandusega kursis olevatele inimestele meenutada, et kui eelarve on defitsiidiga, siis on väga raske öelda, milliseid ku­ lusid tehakse defitsiidi, milliseid jooksvate tulude arvelt, sest vaid osa eelarvetuludest on siht­ otstarbelised. Kui defitsiit moo­ dustab valitsussektori eelarve­ test kokku umbes 15 % ja sot­ siaalkulutused umbes pool, siis ei ole eriti põhjust paanika tõstmiseks Eesti lõdvenenud ­ eelarvepoliitika pärast praeguse majanduskriisi tingimustes.

Seda eriti teiste riikide fiskaal­ poliitikaga võrreldes. Näiteks Soome planeerib umbes 18%list defitsiiti eelarve mahust.

Tasakaalus eelarve dogmaati­ kast taganemise ja eelarve ­kaudu majanduslanguse leeven­ damise vajadust on tänases olu­ korras tunnistanud nii oposit­ sioon kui Eesti Pank. On üsna

laiapõhjaline konsensus, et tu­ leks hoogustada investeeringuid, kuid investeeringute hüppelisel suurendamisel on teatavaid pii­ ranguid.

Nimelt võtab korralike in­ vesteeringute ettevalmistamine aega, majandust elavdama pidav raha jõuab majandusse läbi pudelikaelteks osutuda võivate ­ kindlate kanalite või sektorite – meil tihti läbi ehituse. Juba sea­ duste ja kordadega ettenähtud menetluste tõttu võib täiendava stiimuli jõudmine reaalmajan­ dusse venida. Tuleb rakendada ka teisi majanduse ergutamise mooduseid sh kiiremaid meet­ meid, mille hulka kuulub näiteks kevadel rakendatud ja väga efektiivseks osutunud pal­ gatoetus, kuid mõned teised riigid on inimeste toimetuleku ­ toetamise kaudu tarbimist er­ gutanud ja deflatsiooni vastu võidelnud veelgi radikaalsemalt.

Näiteks USA-s said pered ühe­ kordset otsetoetust 1200 dollarit täiskasvanu ja 500 dollarit lapse kohta, kui pere aastane sisse­ tulek jäi alla 150 000 dollari (või 75 000 dollari üksi elava inimese kohta). See on üle ­keskmise keskklassi taseme.

Praegu arenenud maailmas väga levinud jõuliste riiklike sekkumiste abil leevendatava majanduskriisi vältel on vist ­enimkorratud Winston Chur­ chilli mõte, mille kohaselt ei tohi head kriisi lasta raisku minna. On tõesti õige aeg ma­ janduse stimuleerimise käigus lahendada suuri struktuurseid probleeme. Erakorraline pensio­ nitõus on ka majanduse toeta­ miseks sobiv meede, sest jõuab suhteliselt kiiresti reaalmajan­ dusse. Seda võiks teha isegi ­varem kui 2021 aprillis.

Käesoleva aasta alguses aval­ datud Eurostati ülevaatest sel­ gus kurb tõsiasi: Eesti vanadus­ pensionärid on suhteliselt Euroo­­pa Liidu kõige vaesemad.

Kui Euroopa Liidus keskmiselt oli 2018. a vanemate kui 65-aastaste seas vaesusriskis 15%, siis Eestis oli see näitaja üle kolme korra kõrgem – vae­ susriskis elavaid eakaid oli

Omaette küsimus on, kuidas selline häbiväärne olukord on üldse saanud tekkida ning kas eakate õigusele väärikale vana­ duspõlvele pakuks kaitset ka põhiseadus või tuleb jääda loot­ ma poliitilistele otsustele nüüd ja edaspidi? Kahetsusväärsel kombel ei ole seda, et meie tänased eakad on Euroopa Lii­ dus ühes kõige suuremas vae­

Sisuliselt seisneb küsimus selles, kui kaugele võib minna kohtuvõim põhiseaduses sätes­ tatud üldisemate põhimõtete jõustamisel, kus on aga piir, kust kohtuvõim poliitilistesse otsustesse enam sekkuda ei saa.

Taotluses Riigikohtule on Vaba­ riigi President välja toonud järgmist: ,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku pensionisüsteemi reform)“ riivab ebaproportsio­ naalselt PS § 10 ja § 28 lõikest 2 tulenevaid inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtteid …

Kehtiv pensionisüsteem on ter­ vik ja selle ühe osa sellisel ­kujul kaotamine viib kogu süs­ teemi tasakaalust välja, mille tõenäoliseks tagajärjeks on vae­ susriski sattuvate pensionäride arvu oluline suurenemine tule­ vikus.“ Siinkohal tekib õigus­ tatud küsimus: milline oleks tänaste pensionäride vaesusris­ kis elamise probleemi menetlus­ perspektiiv Riigikohtus? Siiani on Riigikohus olnud küllaltki ettevaatlik sääraste suure (ka fi­ nantsilise) mõjuga sotsiaalset õiglust tagavate küsimuste la­ hendamisel. Paljuski on see tingitud sellest, et taolised ­ põhimõttelised küsimused pole seni Riigikohtu lauale veel jõudnudki.

Aga samas on Riigikohus

Kui keegi teab rohtu üks­ kõiksuse, nürimeelse tülpimuse, paadumuse vastu, palun saatku mulle apteegi aadress. Minu jaoks peab keegi olema külm ­ või kuum, leiget ma ei talu. See ,,keegi“ ei käi vaid üksikisiku, vaid ka ühiskonna kohta. Seda eriti praeguses olukorras, kus me viirusest tingitud sunderal­ datuse laastavat mõju alles siis täie selgusega tajume, kui see kord lõpeb. See pole voolukat­ kestus, kus rikke kõrvaldamisel lamp laes automaatselt süttib, pole isegi tarvis nupule vaju­ tada. Kõik meie soikunud rah­ vusliku tegevuse mootorid vaja­ vad uuesti käivitamist ja pole kaugeltki kindel, kas leidub käi­ vitajaid. Kui palju kaheksas kurikael on vahepeal suutnud kahju tekitada, seda saame tea­ da alles siis. Olgem selleks ette valmistatud.

EERIK PURJE

President viitas oma taot­ luses põhiseaduse preambulis toodud põlvkondade vahelise kokkuleppe põhimõttele ja asus seisukohale, et senine regulat­ sioon sisustab ühiskondlikku kokkulepet pensionipõlve vae­ susriski maandamisel Põhisea­ duse vaimus paremini. Samas – kodanikuühiskonnas sõlmitav kokkulepe peaks hõlmama kõigi osapoolte ära kuulamist ja nende huvidega arvestamist.

Kahjuks on tänaste pensionäride hääl olnud vaikne.

Halli passi omanike arv Eestis kahaneb Kuigi Eestis on veel üle 75 000 halli passiga elaniku, ka­ haneb sääraste kodanike arv on jõudsalt.

Kümne aasta jooksul on üle 38 000 halli passi kadunud. See tähendab, et kas need inimesed on Eesti või mõne teise riigi ­kodakondsuse saanud või meie seast lahkunud.

Välismaalase pass ehk hall pass väljastatakse Eesti elamis­ loa või -õigusega inimesele, kellel puudub välisriigi pass või ID-kaart ning tal pole võimalik seda ka saada. (D/EE)

6

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Keerulisel viirusajal balletisõbrana Estonia teatris Tiina Tamman Inglismaal elades tunnetan ma hästi rahva hirmu koroonaviiruse ees, sest muid uudiseid praktiliselt polegi kui Covid. Meedia võimendab seda hirmu, otsides (ja leides!) värvilisi lugusid probleemi­ dest, kannatustest, kartlikku­ sest, töö- või rahapuudusest, surmast. Sellepärast on Tal­ linn minu jaoks kui oaas praeguses liivakõrbes. Minu teada ei tööta Londonis ükski teater, ehkki ühe mehe/naise monolooge on siin-seal tehtud ning muidki eksperimente korraldatud, kus publikut on tavapärasest vähem.

Eriti kannatab ballett, mida pole võimalik praktiseerida üks­ teisest kaugel või klaasseinte taga seistes. Etendunud on üks lühiballetiõhtu, kus tantsis abi­ elupaar, kes samal aadressil elades said vähemasti koos har­ jutada. Ka on English National Ballet äsja teatanud, et no­ vembris toimub mõni lühibal­ letiõhtu, ent tavapärased „Pähk­ lipureja“ etendused detsembris jäävad kõik ära. Tallinnas aga on kogu teatrielu taastunud täies mahus.

Eesti Rahvusballeti juhiks sai mullu sügisel Linnar Looris, kes kunagi lõpetas Tallinna Balletikooli, aga pole aastaid Eestis elanud. Kõige viimane töökoht oli tal Teksase Houstoni balletitrupis, kus ta oli küll esi­ solist, ent ei olnud balleti juht­ konnas. Nii oli tal umbes sama taust kui Estonia balleti eelmi­ sel kunstilisel juhil Toomas Eduril. Edur saabus samuti Tallinna hea rahvusvahelise mainega tantsijana (oli aastaid esisolist English National Ballet trupis), aga polnud varem juhi­ na töötanud. Mullu sai Eduril kümme aastat Rahvusballeti juhtimist täis ja lepingut mille­ gipärast ei uuendatud.

Ja nüüd ongi Covid-19 saanud Linnar Loorise jaoks omamoodi lisa-proovikiviks, sest vaevalt sai ta tantsijatega korralikult tuttavaks saada ja tulevikuplaane teha, kui teater ­ märtsi keskel kinni pandi, just nädalapäevad enne uue balleti „Anna Karenina“ esietendust.

Esietendus lükati edasi mai­ kuusse, siis uuesti edasi 1. sep­ tembrile, mil see lõpuks ka

John Halliwell „Kratis“.

Foto: Rünno Lahesoo

t­oimus. Koreograafiks on aas­ta­ kümneid teatris töötanud Marina Kesler, kelle varasema­ test lavastustest on väga huvita­ vad nii „Libahunt“ kui „Kratt“.

Neid kutsub ta ise eesti ballet­ tideks, samas kui „Anna Kareninast“ tahtis ta teha vene balleti.

Venepära kui selline peegel­ dub vaataja jaoks eelkõige muusikavalikus. Oli ammu tea­ da, et ballett põhineb Dmitri Šostakovitši muusikal. Olin ilm­ selt ette kujutanud midagi ras­ ket ja tõsist, võib-olla sümfoo­ niamuusikat, ent enamasti on tegu helilooja poolt filmidele loodud taustamuusikaga, mis oli laias laastus mulle tundmatu.

Mäletan vaid oma noorusajast imeilusat romanssi filmist „Kiin“. Mitu muusikajuppi on valsirütmis ning üldse on Kesleri poolt kokkupõimitud muusikas palju helgust. Seda täiendab kunstnik Reili Evarti nappide vahenditega loodud mõjus lavakujundus ja imekau­ nid kostüümid.

Kas koreograafias on midagi venepärast, ei oskagi öelda, ent see on huvitav – energiline ja kuidagi nurgeline. Nägin lavas­ tust kaks korda, ka teise koos­ seisuga. Eriti avaldas mulle muljet Ali Urata Kareninina (väga ekspressiivsed käed ja käsivarred). Meeldejääv oli ka ­ Lola Howard Anna rollis – ta oli pehmem ja naiselikum kui Anna Roberta, kes jättis mulle külmema mulje. Niigi on mul raskusi, ka raamatut lugedes, Annale kaasa tundmisega. Ro­ maanis tunnen Kitty ja Levini loo vastu suuremat sümpaatiat, aga see liin on kahjuks jäänud balletist välja. Sellest hoolimata on ballett suurepärane. Kesler on oma koreograafias osanud tekitada pingeid ja pingelangu­ si, rõõmu ja traagikat.

Nägin uuesti ka „Trammi nimega Iha“, mis võeti kavva ­ Toomas Eduri ajal. Seegi on vähetuntud ballett, mille maail­ maesietendus toimus Glasgow’s (koreograaf Annabel Lopez Ochoa), kus aastaid tantsis ka eestlanna Eve Mutso. Nüüd on Mutso tagasi Tallinnas ning minu nähtud etendusel tantsis ta uuesti peaosa – Blanche DuBois’d, mis oli talle tuttav juba Šotimaa aegadest. Ballett laiendab oluliselt Tennessee Williamsi samanimelist näiden­ dit – pakub täiesti usutavat eellugu Blanche’i kurvale saa­ ­ tusele. Sellegi balleti muusika on huvitavatest juppidest kokku lapitud, suurepärase koreograa­ fia ja lavakujundusega.

Eve Mutso on küll tagasi Eestis, aga mitte Estonia teatris, kus teatri trupp on sel sügisel täienenud õige mitme noore tantsijaga. Kui ma nüüd nägin „Luikede järve“, mida olen elu jooksul näinud vist rohkem kui 30 korda, oli see võluv juba sellepärast, et peaosi tantsisid ­ alles augustis Tallinna saabunud

Kolm eesti lasteraamatut maailma parima 200 hulgas

Anna Roberta „Anna Karenina“ nimiosas.

Foto: Rünno Lahesoo

Stseen „Libahundist“.

Foto: Rünno Lahesoo

jaapanlanna Ami Morita (Stutt­ gartist) ja ameeriklane William Newton (Houstonist, kus bal­ letijuht Looris varem tantsis).

Balleti koreograafia ja lavastus pärinevad endiselt balletijuhilt Edurilt. Küllap see nii ongi, et Edur lõi tugeva trupi, mille ta andis edasi Loorisele, kes on seda omalt poolt täiendanud.

Praeguses mängukavas on veel mitmeid Eduri ajast pärit lavas­ tusi („Giselle“, „Pähklipureja“, „Kratt“, „Lumivalgeke ja seitse päialpoissi“, „Romeo ja Julia“).

Aga kiitust tuleb avaldada

tervele trupile. Erilist rõõmu teeb noorte tantsijate silmaga nähtav areng. Praegused solistid Ketlin Oja, Francisco Piccinin ja Andrea Fabbri alustasid mõne aasta eest grupitantsijatena; Anna Roberta ja Ali Urata on praegugi grupitantsija seisuses, ent tantsivad – on võimelised tantsima – peaosi. Teatris on kombeks lasta koosseisudel va­ hetuda-uueneda, noorte tant­ si­ jate võimeid proovile panna.

Isiklikult teeb mulle suurt rõõmu inglasest John Halliwell, kes on grupitantsijast sirgunud

Rahvusvaheline Noorteraa­ma­ tukogu avalikustas kataloogi „The White Ravens 2020“, milles info 200 maailma pari­ ma lasteraamatute kohta. Sel korral valiti esinduslikku nimekirja ka eesti autorite Aidi Valliku, Jaanus Vaiksoo ja Piret Jaaksi teosed. „The White Ravensi“ kata­ loogi koostab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis.

Kataloogis on tänavu teoseid 56 riigist ja 36 keeles. Eesti laste­ raamatutest märgiti ära Aidi Valliku „Seebu maailm“ (pildid Lumimari, MTÜ Lugu-Loo 2019), Piret Jaaksi „Emme draakon“ (pildid Marju Tam­ mik, Päike ja Pilv 2019) ja Jaanus Vaiksoo „King nr 39“ (pildid Katrin Kaev, Ärkel 2019). Kataloog on abiks nii kirjastajatele tõlkeõiguste ost­ misel-müümisel kui ka raamatu­ kogutöötajatele uudiskirjanduse valimisel. Seda tutvustatakse igal aastal Frankfurdi ja Bologna raamatumessil.

Koostajad loodavad näidata kõiki kataloogi valitud teoseid 2021. aastal rahvusvahelisel Bologna lasteraamatumessil Rahvusvahelise Noorte­raama­tu­ kogu stendis.

elurõõmsaks nooremsolistiks.

Kui koroonaviirusest saab ükskord seljatatud ning lenda­ mine Tallinna muutub jälle võimalikuks, siis soovitan küll väga „Anna Kareninat“ ja „Trammi nimega Iha“, aga teisedki etendused on kiidu­ väärt. Terve trupp on praegu väga heas vormis.

Üks ununenud, kuid suurepärane raamat Raul Pettai Aastad 1949-51 olid läände paisatud eesti põgenikele pöördelise tähtsusega. Ehkki Rootsi põgenenud eestlaste elutingimused olid juba sõja lõpul enam-vähem normaal­ sed, tuli Saksamaale jõudnutel veel aastaid veeta põgenike­ laagrites. 1947. a sai küll tööle minna Inglismaale, kuid võimalused seal olid piiratud.

Nii tuli vastu pidada, kuni 1949 avanesid väravad maa­ desse nagu USA, Kanada, Austraalia jt., kus võis loota juba püsivama elujärje algust.

Tagasivaates olid need aastad ka pagulaseestluse organisee­ ri­ mise ajastu, kus raskustest hoolimata taastati põgenike­ laagrites rahvuskultuur ning viidi edasi selle areng võõrsil.

Kirjanduse alal oli esimeseks pääsukeseks Soomes ning Root­ sis juba 1944.a asutatud kirjas­ tus ,,Orto“ (siirdus Kanadasse 1951). Sellele lisandus kirjastus ,,Kultuur“ (Saksamaal, 1947)

ning ,,Eesti Kirjanike Koopera­ tiiv“ (EKK, Rootsis 1951).

Viimane kujunes oma elueal, 1951-94, eriti produktiivseks.

Kui ma ei eksi, kirjastati kokku ligi 500 raamatut, millest paljude autoriteks olid eesti kirjanduse suurkujud. On siis arusaadav, et EKK väljaandeid omandasid pagulaseestlased rohkearvuli­ selt. Küllap seisavad praegugi veel vanemate eestlaste kodudes pikad riiulitäied neid raamatuid, igal tagaküljel Endel Kõksi kavandatud tiibhobuse kujutis. ­ Pärast Eesti taasiseseisvumist läks EKK raamatuid (õnneks!) rohkearvuliselt ka Eesti raama­ tukogudesse. Saatsin sinna oma kogu, säilitades vaid tosina köiteid, mida eriliselt hindasin.

See oli 1951, kui ilmus EKK esimene teos: luuletaja Henrik Visnapuu ,,Päike ja jõgi – mälestusi noorusmaalt“. Kuna Henrik Visnapuu (1890 – 1951) oli Eesti Kirjanike Kooperatiivi tulihingeline eestvedaja, siis on mõistetav miks tema looming

valiti kirjastuse esikteoseks.

Raamatu järelsõna märgib, et Visnapuu alustas oma memuaari juba põgenikelaagris, kavan­ dades seda kaheköitelisena.

Esimene osa sellest – mälestu­ sed kuni Vabadussõjani – val­ mis kavakohaselt, kuid ülejäänu jäi pooleli, kui luuletaja New Yorki saabunult 1951.a ootama­ tult suri.

(Järgneb lk. 17)

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1024 1

2

3

4

7

5

10 13

12

14

16

15

17

18

19 21

20

22

23

25

24

26

27

28

33

29

30

34

31

32

35

36

37 38

PAREMALE:

1. Teat. silma­ haigus.

4. S ocialist Party of Macedonia.

7. Võlu, veetlus.

8. Selektsioon.

10. S ee, kes võtab ilma loata.

11. Naise organ.

13. E esti Evangeelne Luterlik Kirik.

14. K anada eestlaste ajaleht.

16. Small Business Administration.

17. P roov, püüe (midagi teha).

18. Kont.

19. P _____and, linn USA lääne­ rannikul, kus elav eestlaste tegevus.

20. Kõnelemis­ võimetu.

21. A ita, abista (van.).

23. R istmik, närvide ühenduskoht.

25. S iiras, avameelne.

26. Aste, astumine.

27. L aar – Rooma kodu kaitsevaim (ingl.k.).

28. Laia, suure.

12. Arkan, 13. Aru, 14. RIA, 15. Pikne, 16. Rakvere, 18. Sake, 19. Asia, 20.

Pisk(u), 23. Nadi, 27. AVN , 30. Kaks, 32. Avis, 33. Peeker, 35. Undiin, 37.

Isur, 38. Mage, 40. Sla(p), 41. Aira, 42. Raas, 44. Taie(s), 47. Aiva, 51.

Ehatare, 54. (Betti) Alver, 55. Rea, 56. Rin, 57. Isane, 58. Aas, 59. (H)ani, 60. Sande(n).

Alla: 1. Raps, 2. Aria, 3. Kkkk, 4. Ka­­ nep, 5. ENE, 6. Barakk, 7. Oras, 8. Auki, 9. Ere, 10. (Estonian) Air, 11. Kae, 17. Vanad, 21. Ike, 22. Sarm, 24. Avis, 25. Diil, 26. ISNA, 27. Apia, 28. Vesi, 29. Neur, 34. Kratt, 36. Nea, 39. Areeni, 43. Salsa, 45. Aara, 46. Irin, 48. Ivan, 49. (Õde ja) vend, 50. Aree(n), 51. Era, 52. Hea, 53. Aas, 54. Ais.

Nädala retsept

39 40

T

Paremale: 1. Rakke, 6. Boa, 9. EAK,

9

11

S

Ristsõna nr. 1023 LAHENDUS

6

8

I

41

30. Koputama, koputus (ingl.k.).

33. Lühikese vintrau­a­ga kerge püss.

35. Salk, rühm.

36. Teat. väärisgaas.

37. Täht kreeka tähestikus.

38. Prantsuse sõjaväeohvitser (1896–1948).

39. Eesti naiskirjanik (1860–1927).

40. National Tennis League.

41. Suur-Toronto piirkond (ingl. k. lüh.).

ALLA:

1. _____kalendri­ saba, rubriik Eesti Elus.

2. Teat. kange alkohoolne jook.

3. Emergency Medical Services.

4. Seemis (kõnek.).

5. Plaat (kõnek.).

6. Kõige kuulsam hiir.

7. Lõikab saega.

8. _____us, võlu, sarm.

9. Riietuseseme kaelaosa, krae.

10. Vaba Eesti Sõna.

12. Vaestelinnaosa.

14. Estonian Atlantic Treaty Association.

15. K____, palav, tuline.

17. Korter (lüh.).

19. Õli (ingl.k.).

20. Tartu Akadeemiline Meeskoor.

21. Dagestani rahva esindaja.

22. Vajalik töövahend kudumisel.

23. Lihakauplus (van.).

24. Ekstrakt.

25. Merelind.

26. Pühak (ingl.k.).

28. Nurisünnitus.

29. _____a, altviiul.

30. Linn Floridas.

31. Jõgi Vooremaal.

32. Politsei- ja Piirivalveamet (lüh.).

34. Linn Jeemenis.

35. Ühiskonna hierar­hias suletud inimgrupp nt Indias.

37. Gustav Adolfi Gümnaasium.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

1111 eesti vanasõna koos kommen­taaridega. Rahva Raa­mat, 2018

Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise.

Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raama­ tust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab.

Vanasõnade tarkus on kan­ dunud põlvest põlve. Ka 21. sa­

jandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust.

Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel.

Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukor­ rast on vanasõna alati õige.

Kuidas metsa hüüad, nõnda vas­ tu kostab.

Chipotle Chicken Meatballs Paul Lillakas Hands on time: 20 minute Total Time: 20 minute Makes: 12-14 balls Tip: To make Chipotle paste puree 1-2 cans of chipotles in adobo sauce in food processor or blender. Transfer to a large freezer bag, flatten and freeze.

Break pieces off as needed.

Paste will thaw quickly. Use to add a smoky spiciness to soups, stews, sauces, marinades, ­mayonnaise and salsas.

Ingredients: 1 lb ground chicken leg meat 2 tbsp chopped chives 2 tbsp chipotle paste 1/2 tsp salt oil for frying Optional: french buns julienned carrot chopped chives chipotle mayo (1/2 cup mayo + 2 tbsp chipotle paste) In bowl combine chicken, salt, chives and chipotle paste.

Heat 2 tbsp neutral oil in large non-stick skillet over medium heat. Using two spoons or ice cream scoop, drop heaped tablespoon-sized portions of ­ meat into pan. Fry balls, flip­ ping occasionally until browned and cooked through, about 8-10 minutes.

Serve as appetizer: Serve Chipotle chicken balls with your choice of dipping sauce (sweet chili sauce, bbq sauce or chipotle mayo.

Serve as lettuce wrap: Slice cooked meatballs into halves and serve on bibb lettuce with

7

KARLA KALENDRISABA

Näotud naised Oh seda kurja ja kadedat saatust küll! Ära jõudis võtta va­ namehelt selle viimase perrajäänu. Silmailu, noh.

Naisterahvas on ju selleks ilma loodud, et mehel oleks, mida ihata ja imustada. See akkas juba Eedeni aias pihta, kui Eeva Aadamale seda keelatud vilja pakkus. Muidugist, ajaga muutub kõik, see on teada. Ambutu äti poole pole ju mõtet ubinat upitada, aga kaunite kumeruste võlud ei kao kuskile.

Nojah, eks ma sellegi jutuga sõtku tunaseid tanumaid.

Kui ma veel noor ja naisevõtja olin, siis oli neil kumerustel kah nähtamatu kirjaga silt külles, et kui võtta ei taha, siis puttu ei tohi. Umbes nii, et kui sust ostjat pole, siis ära käperda. Oli ju nisukesi kah, kelle silt ütles, et kui puttu ei taha, siis võtta ei maksa. No sellest võis kah aru saada, eks igaüks ole nigu ta on...

Aga vat üks asi jäi igal naisel vai neiul minu jaoks alati alles. Ka siis, kui mul juba oma Kata kaisus ja kaenlas.

Naeratust ei keeland mulle keski ja mina ei tõrkund seda kingitust vasta võtmast. Naeratus tegi iga naisolevuse kümme korda nägusamaks ja sellest ei sündind miskit paha.

Mina naeratasin omalt poolt vasta. Kui palju sedan’d abe­ metüika varjust välja paistis, aga kaubavahetus oli igatahes aus.

Nüid siis olen vana ja krimpsus ja kössis, ei ma paku uvi ühelegi undrukuga inimesele, aga nende kaugelt kaemisest ja silmaga silitamisest oskan ikke veel rõemu tunda.

Tähendab – oskaksin, kui oleks, mida silitada. Naisterahvas on siis kah ilus, kui ta kellelegi teisele naeratab. Mina kaen kõrvalt ja võtan tema naeratusest matti nigu mölder, ega sellest teisele vähemaks ei jää. Aga kroonu kord näeb ette, et rahva ulgas tohivad käia ainult maskega ehk näotud naised. Maotud mehed kah, aga sest pole kedagi. Mees võib karvane ja kandiline olla, ei see tema väärtust kahanda.

Näetsa, kuda see ilm on pahupidi pööratud. Kui mina teiselt inimeselt rahakoti ära varastan, käsivad seaduseraa­ matud mind vangi panna. Aga kui needsaamad raamatud minult neiu naeratuse ära pätsavad, siis ei panda kedagi vangi. Avalikus kohas liikugu ainult näotud naised! Alles see oli, kui näotus kohas liikusid ainult avalikud naised.

KARGU KARLA

KANADA UUDISED

KANADA. Kanadalased, kelle töö on mõjutatud pandeemia tõttu, võivad alates sellest näda­ last taotleda uut toetust – Canada Recovery Benefit (CRB), mis asendab Canada Emergency Response Benefit’i (CERB). Juba esimesel päeval oli peaminister Justin Trudeau sõnul esitanud selle toetuse saamiseks taotluse enam kui 240.000 kanadalast. Föderaal­ valitsuse uute programmide ­hulgas on ka Canada Recovery Caregiving Benefit (CRCB) lastevanematele, kes hoolitsevad laste eest, kes ei saa minna las­ tehoidu või kooli ning Canada Recovery Sickness Benefit (CRSB) neile, kellel ei ole makstud haiguspuhkust.

(Lüh. Globalnews)

OTTAWA: Canadian Real Estate Association’i teatel olid kodude müügid septembrikuus Kanadas rekordiliselt kõrged: tõusnud 45,6% võrreldes eel­ mise aasta sama kuuga. Ka keskmise kodu hind püstitas ­ septembrikuus rekordi, olles $604.000, mis on 17,5% roh­ kem kui mullu samas kuus.

(Lüh. CP24) • KANADA. Kanada Statisti­ka­a­meti andmetel on kanadalased kulutanud alates pandeemia algusest tunduvalt rohkem aega ja raha internetis, olgu siis sot­ siaalmeedias, sõnumite vaheta­ misel või muudes tegevustes, aga ka paljude ostude soorita­ misel. Paraku, nii mitmedki vastanuist märkisid, et on seis­ nud vastamisi ka küberturvali­ suse alaste intsidentidega, samuti ollakse kogenud kaotusi, olgu siis ajas, andmetes või finantsiliselt. (Lüh. CTVNews)

Naljanurk chipotle mayo, julienned carrots (or pickled carrots) and chopped chives or cilantro sprigs.

Serve as sandwich: Slather a sliced french bun with chipotle mayo, stuff with bibb lettuce, julienned carrots (or pickled carrots) and chopped chives or cilantro sprigs. Top with meat­ balls.

Ülekaaluline patsient on arsti juures sooviga saada kaalu alandavaid ravimeid.

Arst annab talle kolm suurt purgitäit tablette ja üt­ leb: ,,Ärge neid sisse võtke.

On küllalt, kui puistate need kaks korda päevas põ­ randale ja korjate tabletid ühekaupa üles.“

8

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Mitmetahuliste oskustega luuletaja Kaja Parming-Weeks Andres Raudsepp Mõned nädalad tagasi ilmus Eesti Elus (EE #38, 25.9.2020) ülevaade omapära­sest luuleraamatust, mille oli avaldanud Marylandis elunev loominguline ja mitmekülgne eestlanna Kaja Parming-Weeks.

Olles haritud laulja, on ta esinenud solistina ja ansamb­ lites. Tegelenud süva-psühho­ loogiaga ja suhelnud tuntud kirjanikega, on Kaja peamiselt ­ pühendunud puuetega väike­ laste õpetamisele. Samas on temas arenenud meisterlik inglise keele oskus, mis avaldub tema luuleridades. Luulekogu nimeks on autor valinud ,,Mouth Quill“, millel on otsene ühendus eesti rahvalauluga.

Esitasime temale rea küsimusi, püüdes avastada mõndagi luuletajas peituvat omadust.

Seda on aga juba iseloomustanud üks hiljutine suurepärane kodumaise ilmega avaldus: ,,Kaja luule läheb sügavale alateadvusse ja Eesti maapõue, rahva hällilauludesse, regilaulu, mere sügavikku ja puude latva­ desse ja hakkab sünnitama ­midagi uut ja ainulaadset.“

(Imbi Paju, kirjanik) Mõeldes Sinu mitmetahu­ lisele tegevusele küsiksin, mis tõmbas Sind end väljendama luulevormis?

See väljendus on olnud loomulik, kuna olen muusik, aga armastan sõnu ja keelt võrdselt lauluga. Paljud loomin­ gulised kaaslased ja õpetajad on kommenteerinud, et minu proo­ sa on ka tihti luuleline (poetic prose). Elemendid nagu rütmili­ sus, fraseerimine, kõla ja tempo leiduvad nii muusikas kui kirja­ keeles, eriti märgatavalt luule­ vormis. Loovmäng nende vahel on väga huvipakkuv mulle.

Muidugi luules leiduvad kohe­ sed ja sügavad tähendused sõnade kaudu, mida muusika edastab abstraktselt.

Sa väljendad end meisterli­ kus ning loomingu­lises inglise keeles. Kas Sinu keelevõimed on arenenud Sinu suhete kau­ du kirjanikega või on mõned ülikoolikursused Sinule tuge­ va aluse andnud?

Olin juba lapsena entusiastlik lugeja ja noorena püüdsin kirju­ tada lühijutte ja luuletusi. Mu õpetajad alati julgustasid mind ja kaalusin tõsiselt kas õppida kirjandust peaainena ülikoolis, kuid valisin muusika. Siiski, karjääris olen tihti olnud seotud kirjutamisega. Keskealisena ot­ sustasin taotleda treeningut ilukirjanduse alal. Esiteks osa­ lesin ühes unikaalses intensiiv­ ses programmis, mis oli kolme­ aastane, kuid kestab tänaseni vilistlaste osakonna kaudu. See toob kokku õpetajaid, kes on kirjanikud igast žanrist ja ka spetsialiste süvapsühholoogias.

Peale selle õpin edasi privaat­ selt valitud luuletajatega ja võtan tihedalt osa erakursustest.

Enne käesoleva luulekogu üllitamist, oled Sina varem avaldanud luuleridu?

Mu varajased luuletused ilmusid keskkooli ja ülikooli

väljaannetes. Viimastel aastatel on mõned luuletused ilmunud ilukirjanduse ajakirjades.

Oled Sa aeg-ajalt ka eesti­ keelseid luuleridu kirja pan­ nud?

Olen vahel seda teinud oma naudinguks.

Teame, et oled haritud laul­ ja. Kus oled Sa oma elu ­jooksul soleerinud?

Noorena olin metsosopranina solist New Yorgi ümbruses asuvates klassikalise muusika ­ ülikooli ja privaatkammerkoori kontsertidel, milles laulsin ka koorilauljana. Hiljem spetsiali­ seerusin varajase (renessanss ja keskaja) laulu alal.

Laulsin pikemat aega koos lautomängija Erik Rydinguga, kellega esitasime salongides Elizabethi-aegseid palasid ja ballaade Prantsuse 17. sajandist.

Eestlaste hulgas laulsin vahete­ vahel jumalateenistustel ja kultuuriüritustel. Üks mäles­ ­ tusväärne soolokontsert toimus New Yorgi Eesti Majas, kus ­esitasin itaalia ,,bel canto“ stii­ lis rahvalaule, prantsuse impres­ sionismi ajastust laule ja Priit Ardna ,,Juba varsakabi“.

Millistes ansamblites oled Sa kaasa löönud?

Just pärast minu ülikooliaas­ taid arenes New Yorgi kandis palju vähem tuntud, kuid aga­ raid varajase muusika ansamb­ leid. Mõned olid nõnda nimetatud ,,kolleegiumid“, mis seotud ülikoolidega (näiteks laulsin Columbia Ülikooli grupiga), teised kirikuga ja siis veel privaatsed, näiteks Man­ hattanil Living Loft Players, millega ma laulsin koos autent­ sete varajaste pillidega.

Kas oled ka lähenenud eesti ürgsemale rahvalaulule nagu nn runoviisid või regi­ laulud?

Mul on sügav huvi ja armas­ tus eesti iidse muusika vastu.

Minu kasvamise ajal paguluses ei olnud lihtne ligi pääseda ­arhailisele muusikale ja poeeti­ lisele materjalile. Aga tagant­ järele saan aru, et juba noorena otsis mu kõrv just neid kõige arhailisemaid väljendusi, kus üldse neid oli leida, kas kajas­ tused mingis koorilaulus (ema viis hälli kesa peale ... alleaa... alleaa) ehk sõnu, mis olid kest­ nud üle aegade (,,laululõngast“, ,,hõbenokka häälitsemisest“, jne.) Need meloodiad, rütmid ja maailmavaated tõmbasid mind.

Külastasin 18aastaselt Hel­ singis arhiivi, kus oli säilitatud helisid rahvalauludest Eestis ­toimunud ekspeditsioonidest.

1990ndate aastate keskel olin suures vaimustuses, kui kuulsin esmalt regilaule, põimitud Tormise poolt, külastava Eesti Filharmoonia Koori kontserdil.

Tänapäeval on nagu ime, et saan Eesti muuseumide ja esinejate materjalile ligi pää­ ­ seda arvutiklõpsuga!

Mul on ka palju raamatuid ja helisalvestusi ning hiljuti täien­ dasin oma teadmisi haruldase kursusega – Põline tarkus –, mida pakkus rahvakultuuri uuri­ ja Ahto Kaasik Eestist küber­

Lauluansambel ,,Kannel“ 1970. aastate algul esinemas eesti rahvalauludega Skandinaavia festivalil New Jersey’s, USAs. Ansamblist lühike kirjeldus käesolevas intervjuu-artiklis. Vasakult Ursula Brady, Kaja Parming (juhataja), Kaie Põhi (kitarr), Anneliis Elmend, Anne Pleer ja Angela Dupin (puuduvad Tina Karm ning Tiiu Messner).

Arhiivfoto

moodusel. Ma armastan laulda regilaule. Paari aasta eest sai Kanada Metsaülikoolis seda mõnusalt tehtud, aga olen ka oma ameerika muusikasõpra­ dele õpetanud neid; vahel laulan kaasa arvuti kaudu mingi Eestis toimuva üritusega või eesti hämmastavate noorte muusikute vana/uue loominguga ja vahel laulan ainuüksi.

Mis oli Sinu ühendus Ellen Parve-Valdsaarega?

Kuulsin Ellen Parve-Vald­ saare leelotamist esimest korda, kui olin noor tüdruk. Ma täie­ likult imestasin tema poolt lauldud helletusi. Mu luuletus ,,The Songstress“ on pühenda­ tud temale. Temalt õppisin veel palju vanade rahvapillide ja laulude kohta. Elleni kaunist ­ sopranit sain kuulda ka klassi­ ­ kalise stiili repertuaaris, kuna ta esines tihti eesti üritustel. Ta toetas minu lauluhuvi ja -tree­ ningut ning kinkis mulle mu esimese regilauliku, mille olid ­ parajasti koostanud Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Olin Elleniga ühenduses kuni tema surma­aastani.

Sina moodustasid ‘70. aas­ tate alguses lauluansambli nimega ,,Kannel“. Mis sorti laule te peamiselt esitasite?

Lauluansambel ,,Kannel“ sai alguse 1969. aastal ja oli tegev kuni 1978. Esinesime eesti ­rahvalauludega ,,Pill oll’ helle“, isamaaliste lauludega, meele­ oluliste paladega ja vaimulike lauludega. Esitasime Eestist ­salaja toodud laulu ,,Öö pime“ 1970. aastal, kohe pärast selle levimist Saksamaa suurlaagris.

Tollel ajal kirjutati sellest Vaba Eesti Sõnas. Esinemised toimu­ sid gaidide/skautide koosviibi­ mistel, pidulikel aktustel, Spor­ diballil, jumalateenistustel ja festivalidel nagu Skandinaavia Fest ja New Jersey Garden States Arts Center. Üks meelde­ jäävam kü­ lalisesinemine oli Toronto eestlaskonna jaoks.

Pead laulmist eriti oluliseks oma elus ja oled seda põimi­ nud oma töös väikelastega.

Kuidas oled seda rakendanud oma praktilises tegevuses?

Olen arendanud viisi, kuidas põimida laulmist laiema me­ toodikaga, mida on leiutanud

tuntud spetsialistid, kelle pea­ mine huvi on puuetega lapsed, eriti need, kellelt ei ole oodatud suhtlemise võimet kõnelemise juures.

Kas saaksid täpsemalt seda teemat selgitada?

Kuigi minu tööl ja tegevusel on palju sarnasust muusikate­ raapiaga, olen avastanud oma mooduse pikaajaliste kogemuste alusel imikute ja noorte laste õpetamisel, ka treeningus ja koostöös lastepsühhiaatritega, logopeedidega, tööterapeutidega ja pedagoogidega ja kõige enam, oma arusaamise kaudu laulu mõjust. See tähendab kui­ das muusika elemendid laulmi­ ses üldse mõjuvad inimestele, eriti imikutele ja lastele. See arusaamine aitas mind kõige rohkem – õpetamise ja treenin­ gu kõrval – arendada oma moo­ dust.

Seda tööd rakendan privaat­ ses multidistsiplinaarses kliini­ kus. Olen palju kirjutanud ja esi­ nenud teaduslike kõnedega mainitud teemadel.

Peale muusika, millised eesti mõjud olid olulised Sinu kasvamise eas?

Väliseesti gaidlusel oli tähtis mõju. Alustasin ,,õrnakesena“ austatud gaiditegelase Marta Lannuse tütre Aet Lannuse juhtimisel New Yorgis. Eriti ­ köitvad olid suvelaagrid, kaasa arvatud Saksamaal toimunud maailmalaager 1970. aastal, kus olin USA gaidide all-laagri juhiks. Lõpetasin Eesti Täien­ duskooli, kust sain sõprust ja tarkust.

Pereliikmed ka tegelesid usinalt eesti projektidega, näi­ teks ajakirjanduses, iluvõimle­ mises, fotograafias ja teadus­ likel ning ajaloo teemadel.

Mäletan, et luuletaja ja lite­raat Ilmar Laaban mainis kord Metsaülikoolis, et noore­ ma põlve eestlasel on kergem end väljendada minimaalse­ mas vormis nagu luule. Kas oled mõelnud mõnele tuleva­ sele luulekogule, mida aval­ daksid puht eesti keeles?

Mulle isiklikult meeldib mi­ nimaalne vorm-muusikas, kirja­ keeles, arhitektuurilistes kujun­ dites ja kunstis.

Suudan oma luuletustes edasi

Kaja Weeks kõnelemas konverentsil 2018. a. Bank Street College of Education ruumes New Yorgis.

Foto: erakogust

anda tunnetusi ja ideid mini­ maalsete sõnadega. Nagu ,,valge ehk negatiivne ruum“ maalides, vahel see, mis puudub, ütleb sama palju kui see, mis on värvirikas. Mis puudutab puht ­ eestikeelsete luuletuste loomist, arvan et pigem prooviksin tõlki­ da oma ingliskeelseid luuletusi eesti keelde. Ei tea veel, milli­ sed oleksid tulemused!

Tänan Sind, Kaja, põimiva jutuajamise eest!

Tallinnast ei saanud Euroopa rohelist pealinna Euroopa Komisjon kuulutas hiljuti 2022. a Euroopa rohe­ liseks pealinnaks Grenoble’i.

Võistlusel rohelise pealinna tiitlile osales ka Tallinn.

Linnapea Mihhail Kõlvart õnnitles pressiteate vahendusel Grenoble’it ja kinnitas, et ka Tallinn on finaalis osalemisest võitnud. ,,Juba see, et Tallinn valiti kevadel finaali, andis meile suure tõuke mõtestada linna ro­ hepööret, muuta linnaorganisat­ siooni rohelisemaks ja teha mit­ meid uusi algatusi. Tallinn jät­ kab rohelise suunaga, et ellu viia mitmed rohepealinna plaa­ nis kavandatud algatused ja üri­ tused hoolimata sellest, et tiitlit veel ei tulnud,“ märkis ta. ,,Tallinn ei loobu pürgimu­ sest saada roheliseks pealin­ naks,“ rõhutas Kõlvart. (ERR/EE)

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

9

EU foreign ministers agree on sanctions on Lukashenko, Russian officials English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

“It ain’t over, till it’s over.”

And then what?

Hundreds of meetings, social gatherings, rehearsals, sup­ple­ mentary school classes, camps, all face-to-face group events of any sort – have been canceled or postponed, since March. These were the activi­ ties that gave the Estonian communities abroad some tangible substance and pur­ pose.

The physical presence and personal interactions with ­others of a similar heritage help us confirm our identity as being connected to the same ethnic background. But can v­irtual group activity, even temporarily, be replacement for the real thing?

A virtual community, it’s said, is a group of people who exchange information and ideas by interacting through cyber networks. Now it’s as if orga­ nizers of online group connec­ tions within Estonian communi­ ties abroad, somehow anointed with the same IT talent and wherewithal as their inter­ nationally touted compatriots in Estonia, were easily able to adapt on-line platforms to keep groups functioning during the pandemic.

Meeting virtually has now become common in our com­ munity, but it doesn’t allow the chance encounters, spontaneous interactions and discussions that occur face-to-face. Being iso­ lated and contained may actually be re-orienting our relationships with each other in the Estonian community.

Unlike some other ethnic communities that congregate within defined urban neighbour­ hoods, Estonians are spread far and wide throughout Toronto, which probably has the largest concentration of active compa­ triots abroad, not counting Brussels and cities in Finland.

In short, members of the Estonian community don’t in­ teract face-to-face on a daily basis anyway. However during normal times, scheduled events provide this personal contact.

But is personal contact al­ ways the only way to stimulate interaction for community members? As strange as it may sound, for some, the presence of others does not necessarily provide the comfort necessary for some to remain a

member of a group.

Online communication in­ herently carries a paradox. It obviously creates more dis­ tance. But it can also create more connection. It’s able to provide more frequent occa­ sions to communicate for ­people who are physically fur­ ther and further apart.

Still, a Zoom meeting, with 10 or 40 or more people attend­ ing, listening patiently alone, not seeing the silent reaction of others also listening, simply doesn’t cut it for many. One can’t gather into little groups and chat spontaneously over coffee.

Video conferencing simply does not replicate natural social interactions and discussions that are always expected if the ­gathering took place in authen­ tic face-to-face form.

Once the pandemic is even­ tually over, and group interac­ tions occur face-to-face, one can logically ask: “Which is the more convenient form for gatherings? Is there a compel­ ­ ling reason to do this online? A good reason to do this in per­ son?”

It’s in our genetic code to adapt, to roll with the blow. It was expected that in organizing the formalities of a meeting digitally, Estonians, especially the ‘digital generation’, would be quite adept at it. And so it was. Very early on scouts, guides, supplementary school, fraternities, sororities, etc., were Skypeing, Zooming, getting on with it.

It’s said that previous events/ crises, like 9/11, actually did ­reshape society in a lasting way – how we travel, the level of security and surveillance come ­ to mind immediately. With the pandemic demanding physical distancing and isolation, do we want a permanent virtual community? Even a lingering ­ virtual community?

Because people of Estonian heritage abroad, even in normal times, are situated in physically distant locations, in essence isolated physically from each ­ other, group gatherings and so­ cial interactions face-to-face are necessary for the community to thrive and probably for the community to survive.

Our community over the

The Baltic Times/BNS, October 2020 Photo: used with permission from Erik Laar

We’re Listening with EMW: On October 24th, Spin to the Beat on the Turntable with DJ Erik Laar Vincent Teetsov On October 24th at 8 o’clock in the evening, Estonian Music Week is keeping the groove of the Live-Stream Concert Series going with a virtual party led

by DJ, producer, and all-around music innovator Erik Laar. Laar is an important name in the Toronto turntable scene, as a performer and as a teacher of the next generation of DJ artists at Off Centre DJ School.

Founded on his knowledge of keeping people’s ears perked and heartbeats going, Laar start­ ed the school in Toronto’s Little India neighbourhood in 2004, as a fun and comfortable envi­ ronment to learn about the tech­ nology and creative processes behind DJing and production.

Before he drops the needle next Saturday, though, we wanted to get to know him as a person and see what goes into each of these shows.

First off, can you give us a hint of what we can expect musically and otherwise from your Live-Stream Concert on the 24th?

In this day and age, live video streaming is the most ­ ­viable alternative that we have, which is cool because it’s more intimate that way. And I think the music that I’m going to be performing reflects that as well.

My general background and ­influences are more like down­ tempo, trip hop, chillstep – very moody genres. And that’s very much where I get my inspira­ tion from. Generally, my music is super layered and has at­ mospheric backgrounds that are accentuated by these really hard and punctuating beats. That’s the vibe usually. I do it all on

years had established a weekly/ seasonally routine. In Toronto for example, parents had to be deployed for activity Tuesday nights, Saturday mornings, July and August for camps. De­ cember for a large celebration.

February for solemn commemo­ ration, etc. It was a rhythm that attached itself to active house­ holds.

The pandemic destroyed it. A new routine, not as satisfying, but one which provided an effortless alternative that re­ ­ placed it fairly effortlessly. Will it be onerous, if at all, to return to old practices?

electronics and turntables, so it’s a live performance where I’m using the turntables as a musical instrument and adding live production to it as well.

I’m adding beats on the fly, triggering loops and samples, and things like that. I’ll also be doing some singing and looping of my vocals.

We see DJs at clubs and parties, building lots of energy in a room with their mixes, but as an experienced practi­ tioner yourself, what do you think is the most misunder­ stood part of creating music with turntables, your own voice, samplers, and the like?

It really is a musical instru­ ment like any other, so it’s not just pressing play, which I think is what a lot of people have this idea of. Some DJs do that, where you’re pressing play on one track and then pressing play on another track. For that, the art of it is in the tracks that you’re selecting, and creating a playlist essentially. With turn­ tablism and live beat making, the focus is placed more on ­manipulating sounds and push­ ing artistic boundaries to create something original.

You’re said to have a vinyl collection with around 2,000 records. What have you been taking out to listen to most recently that we should listen to ourselves?

Yeah, give or take. I haven’t counted lately, it might be more than that!

I’ve been drawing a lot of influence from a UK artist ­ (Continued on page 11)

In a shrinking community situation, we need more people to pull themselves out of the massive cultural melting pot surrounding us and re-establish their relationships and interac­ tions with a tiny but feisty ­community.

We’re known to be resilient.

Will our adaptability in inter­ changing face-to-face interac­ tions with digital solutions help or hinder the return to normal gatherings at the same or even higher (necessary in a diminish­ ing situation) attendance levels?

Should we be proactive in this?

LAAS LEIVAT

TALLINN – Foreign ministers of the European Union have agreed on imposing sanctions on Aleksandr Lukashenko and on Russian officials.

Estonian Foreign Minister Urmas Reinsalu recently attend­ ed the European Union Foreign Affairs Council in Luxembourg.

The ministers agreed on impos­ ing sanctions on Lukashenko in response to the situation in Belarus and on Russian officials in response to the poisoning of Russian opposition leader Alexei Navalny, spokespeople for the Estonian Ministry of Foreign Affairs said.

“An important item of the agenda today was the situation in Russia, mainly in light of the poisoning of opposition leader Alexei Navalny. Those respon­ sible for the poisoning of Navalny must be held to ac­ count and I am glad that the foreign ministers of the EU supported targeted sanctions on Russian officials for this terrible crime,” Reinsalu said.

He said that the EU’s policy towards Russia must remain united and principled because Russia was continuing its de­ structive behavior and disregard for international law, demon­ strated by its non-compliance with the Minsk agreements.

On the topic of Belarus, Reinsalu noted that the situation had not improved.

“We as the international community must pay more attention to supporting the ­ democratic future and civil ­ ­society of Belarus,” he said. “As the EU, we must decide how to pursue dialogue with Belarus in the future. In a show of soli­ darity with Lithuania and Poland, Estonia has already recalled its ambassador for ­ ­consultations. The sanctions ­already imposed by the EU are also a welcome step, and today we agreed with our colleagues that Aleksandr Lukashenko, who is responsible for what is happening in Belarus, would be added to the list,” the foreign minister emphasized.

Reinsalu also condemned the armed attacks in NagornoKarabakh that continue despite a humanitarian ceasefire.

“The situation must be re­ solved peacefully, the use of ­violence must end,” the foreign minister said. He said he hoped the parties would return to the negotiating table in the OSCE Minsk Group formula.

The EU foreign ministers also discussed the BelgradePristina Dialogue, issues related to Latin America and the Caribbean, the situation in Mozambique, the EU-Ukraine Summit, Venezuela, and the EU Action Plan on Human Rights and Democracy 2020-2024.

10

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Bedrock of Baltimore/Washington DC Estonian community killed by COVID-19 Jyri Erik Kork – Eulogy August 6, 1961–October 7, 2020 On October 8, tearful phone calls and heartbreaking mes­ sages conveyed unimaginable news – Jyri Erik Kork was dead from coronavirus at only age 59. For more than four decades, Jyri Erik was such an essential part of the Estonian cultural groups in Baltimore and Washington that we cannot imagine our community without him. His wit, dedication, and kindness left a lasting mark on all who interacted with him, as did his abiding love for and deep knowledge of Estonian history and culture.

His obituary reads rather simply.

Jyri Erik Kork was born on August 9, 1961, to Jyri Kork and Mai Kaja Kork. He worked for years in public service in the Maryland Motor Vehicle Administration and lived in Greenbelt, Maryland. He gra­ duated from the Baltimore Eesti Kool. He was dedicated to par­ ticipating in Estonian cultural events in the Baltimore and Washington DC area, including decades as a member of both choir and folk-dancing groups.

He passed away on October 7, 2020. He is survived by siblings Maret, Siret, and Mauno, nephew Robert, and nieces ­ Hannah and Annika. The family intends to invite friends and family to a memorial event in summer 2021 for what would be his 60th birthday.

But he was so much more than those dry words can pos­ sibly convey. In these first pain­ ful days as we try to come to terms with his passing, some members of Pillerkaar Estonian Folk Dancers of the Washington DC Metro Area, Baltimore Estonian Men of Song, and the Baltimore/Washington Estonian Singers share some of their memories.

Pillerkaar Estonian Folk Dancers of the Washington DC Metro Area Jyri Erik was a stalwart dancer and great guy. He start­ ed Estonian folk dancing with the Vanaranna Baltimore Esto­ nian Dance Group and I happily coaxed him to come over to Pillerkaar when it dissolved.

For 30 years, he was a reliable and steady presence in Piller­ kaar performing at countless Scanfests, NATO, Independence Day, and other performances. I always knew I could count on him. As one of our most sea­ soned dancers, he knew all the dances well and was generous in teaching newer members.

When no one could remember the “next move”, it was a bless­ ing to have Jyri Erik’s expertise.

His wit, knowledge of Estonian history, and unending repository of stories will not be forgotten.

Losing Jyri Erik is like losing part of our foundation. We will

miss him forever and are grate­ ful we can continue to watch him dance on the videos on our website: www.pillerkaarwdc.com.

– Anu Oinas, Pillerkaar founder manager, and instructor for 45 years.

As a member of Pillerkaar, Jyri Erik was as dependable as they come. He rarely missed a practice, much less a perfor­ mance. I think he, more than anyone, was disappointed when we cancelled a practice. In December, I cancelled a prac­ tice just a couple hours before its start because too few dancers could come. Jyri Erik imme­ diately talked me into un-can­ celling the practice. So he and I and another member worked out most of a new dance. When new dancers joined Pillerkaar, he was excited to guide them into the group, step in and run a practice, or help emcee a per­ formance. If I had an idea for something new that might meet some resistance, I knew I could count on him to be up for any­ thing. His passion was undeni­ able; his skill and repertoire as a dancer rivaled anyone in the group. His quirky nicknames for parts of dances have become part of our lexicon. He was also a good friend, always making jokes and sharing his encyclo­ pedic knowledge of all kinds of things, especially things Esto­ nian. At each weekly practice, he wore a seemingly new amus­ ing T-shirt. And he genuinely cared about all of us – he really enjoyed our parties, our road trip gigs, and our after-practice pizza and beer--and they were more fun because he was there.

It is really hard to think that whenever we are able to resume dancing, he won’t be there wearing his sini-must-valge Converse sneakers. – Jeff Zelek Jyri Erik was a lynchpin of Pillerkaar. Always friendly, he had the patience and kindness to teach every newcomer and make them feel welcome. His experience and excellent memo­ ry made him the go-to member when we needed to remember steps to a dance we hadn’t had in our repertoire for many years.

We felt more assured when we knew that Jyri Erik could come to a performance – which he almost always did, because of his commitment and depend­ ability. Jyri Erik made it easy to be in his presence. He always had a next story to tell, a parallel to draw, or a fun fact of trivia to share. He enjoyed being a member of Pillerkaar and the group’s camaraderie. We appre­ ciated his company, we appre­ ciated him as a person, as a dancer, and as a friend. Piller­ kaar will be different without Jyri Erik once we return to dancing after the pandemic. We will deeply miss his presence.

He will live on in our hearts and memories.

– Kadri Kallas-Zelek Jyri Erik was an incredible man with whom I danced for over 30 years. As people came

and went, he remained, helping to keep the roots and culture of Estonia alive. When I forgot the steps or didn’t feel like dancing, he always remembered the steps, and had jokes and silly T-shirts to make the day better and brighten my spirits. He was able to remember dances we learned 20 years ago, before we had videos to watch for instruc­ tion. He had an incredible memory and beautiful sense of rhythm. He played with my son when he was a toddler running around the practice floor and kept him entertained by acting like a big kid himself. He will so much be missed.

– Laila Oinas Jyri Erik was welcoming and kind, always making others laugh while dancing. As I was growing up, I knew Jyri Erik as a choir brother in our shared love for music and the spirit of Eestlus, and then as a dance partner who patiently walked me through meticulous details to learn rahvatants with wel­ come enthusiasm. He was always unyieldingly genuine, kind, and true to himself. He had an enthusiasm for the cre­ ative and quirky that shone through to compliment his gen­ uine nature, always to be admired. Jyri Erik always had a story to tell, a new fun fact to deliver, and a deep-rooted love for Eestlus to share and inspire.

I have been blessed to know Jyri Erik these past few years, and to have had such a support­ ive and welcoming dance part­ ner. He will be missed.

– Viivianne Malmgren Jyri Erik was a key part of what makes Pillerkaar won­ derful. He embodied Piller­ kaar’s ethos: to dance, share Estonian culture, and have fun with friends. Jyri Erik knew every dance and reveled in helping novices, breaking each dance into memorable segments and whispering the next step.

Nothing phased him. At a May performance in front of the Estonian Embassy for EU Day, his hair and rahvariided were wet. He didn’t tell us until we were eating lunch after the per­ formance that he had fallen into the pool in the unlit embassy basement just before we started dancing. He was an inexhaus­ tible trove of Estonian history, science fiction and rock music, always ready to regale us with a fact, quote, or lyric. He was also a caring and kind friend, offering rides to distant perfor­ mances, relishing social gather­ ings, and playing games to entertain children. It makes me heartsick to think of Pillerkaar dancing without Jyri Erik.

When we come together after the pandemic, his memory will enrich our every step.

– Deborah Klepp The shocking news of Jyri Erik’s untimely death hit me hard. He was a constant pre­ sence at our Pillerkaar practices and social events. His incredible three plus decades in Pillerkaar

speaks for itself. I watched videos of Pillerkaar perfor­ ­ mances to relive some of our happy times together. My ­favorite memories are of Scan­ Fest and NATOFest when the group spent the weekend to­ ­ gether, cooking meals and going to the beach after perfor­ mances. Jyri Erik was a fantastic folk dancer who could remem­ ber every dance, even if he hadn’t performed it in years. At practice, he was always trying to tell me a zany story or joke when I was trying to listen to our director Jeff’s instructions, since I am at best an average dancer. He was extremely proud of his Estonian heritage and would practice in custom-made Converse sneakers in the colors of the Estonian flag. Speaking of footwear, I felt it was my job to remind him to double tie his shoelaces before a performance since they always seemed to untie in the middle of a dance!

Nothing rattled him before or during a performance, which was a calming force for me. At a performances at the Lithua­ nian Hall in Baltimore, he was momentarily caught in the backstage curtain at the begin­ ning of Jõgeveste Polka – a very high tempo dance. Jyri Erik, the quintessential perfor­ mer, powered through the curtain as if it wasn’t even there. Thank you, Jyri Erik, for being a great dance mentor and friend. You will live in my memory forever.

– Arney Smits Loen seda kurba uudist ja mõtlen, kas on ikka tema. Ma ei suuda uskuda, et noor mees on meie seast lahkunud. Nii-nii kurb. Olen juba aastaid tagasi Eestis, kuid minu silme ees on Jyri Erik siiani väga selgelt.

Seisab uhkelt käed puusas Eesti rahvariietes. Ja eriti panin tä­ ­ hele, et talle sobisid pikad juuk­ sed. Sõbralik, tagasihoidlik ja rahulik noormees. Usun, et tema suur kirg oligi rahvatants.

Alati kohal, nii treeningutel kui esinemistel. Sügav kaastunne tema lähedastele, Pillerkaare tantsijatele ja kõigile, kes Jyri Erikut tundsid. – Kurvastusega,

Milvi Gornischeff I had the honor of dancing with Jyri Erik when I was in Pillerkaar and I remember so clearly how he made everyone laugh. He would always have the largest and kindest smile, be sincere and funny, and share in the most interesting conver­ sations. He was the man who

donated his own ponytail for the greater good! I am extremely saddened and not yet able to believe that such a great person as Jyri Erik was taken away from this Earth. Jyri Erik had a very proud Estonian soul in him, which will now keep his memory alive in all the people his smile or dance step touched.

Puhka rahus, Jyri Erik.

– Kaida Aviste We send our heartfelt sym­ pathy to Jyri Erik’s family upon his passing. Heikki and I had the pleasure of folk dancing with Jyri Erik a number of years. He was an excellent dancer who didn’t miss a beat.

Though he was a quiet and a reserved man, he was on time and dependable for all our prac­ tices and performances. We will all miss him very much.

– With fond memories, Inne and Heikki Joonsar Jyri Erik was one of a kind.

We got to know him as one of the best dancers in Pillerkaar.

He was always enthusiastic about dancing, dedicated about attending practices, always will­ ing to share what he knew, and welcoming to new dancers. Jyri Erik also knew vast amounts of random information. Song lyrics, facts from history, weird ­science bits, lines from movies.

Sometimes they were things we’d forgotten long ago, but mostly Jyri Erik remembered things we never even knew. He also had an uncanny ability to make connections between dis­ parate situations, finding humor in almost any situation. Jyri Erik was fun to be around and we will miss him terribly. His passing is shocking and seems so unfair. Pillerkaar has not danced together since the pan­ demic began. We look forward to when we can dance once again, but our group will not only be smaller, but will just feel smaller without Jyri Erik.

– Kaja Kool and Mark Deaton Baltimore/Washington Estonian Singers Jyri Erik was a very special member of our laulukoor. He was always there – at every rehearsal, every performance, every event. He always had a positive attitude no matter how long and difficult the songs and rehearsals were. If we were discussing something and had ­ questions, Jyri Erik was always the first one to quickly reach (Continued on page 13)

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Around the World on a Reel of Film: Hot Docs Ted Rogers Cinema brings audiences to new places Vincent Teetsov You may know Hot Docs Ted Rogers Cinema from film screenings as part of EstDocs, or you may be a local from The Annex who has attended the Cinema for films more regularly. Either way, if you’ve been around Toronto’s streets, you’ve likely gone under the large vertical sign and glistening marquee lights of what was once the Bloor Cinema. It’s had a lot of ­different names and identities over the years, but through­ out this time, it’s been a cul­ tural mainstay of our local community.

It’s one of the founding mem­ bers of Bloor Street Culture Corridor, which VEMU (The Museum of Estonians Abroad) is also a member of.

As Alan Black, the Managing Director of Hot Docs Ted Rogers Cinema, tells me, it’s a place where we can all take part in the transformative power of documentaries.

Hot Docs has worked together with Bloor Street Culture Corridor founder Heather Kelly and the Royal Conservatory of Music since the Cinema opened 8 years ago as Bloor Hot Docs Cinema. It’s a partnership that’s founded on fostering a “group and communal spirit.”

There is also an open-mind­ ed spirit when it comes to aligning programming. Re­ cently, Hot Docs showed an ­excerpt of a documentary about Billie Holiday, followed by a

performance of Holiday’s music from the stage of Koerner Hall.

In 2019, Hot Docs worked to­ gether with the Royal College of Music for the Music On Film series, including a screening of That Pärt Feeling: The Uni­ verse of Arvo Pärt.

“It’s different in the online context,” Black says,“but as a cinema, we were always trying to create an experience that was more than just going to see a movie and then going home.”

This approach has paved the way for Hot Docs at Home, the Cinema’s new online platform for watching films.

Hot Docs at Home has ex­ panded their audience beyond cinephiles, to those who want to learn new things and explore different points-of-view. And when the Cinema temporarily closed their doors in March, they transcended geography, too, moving quickly to built a platform where their 10,000 members could continue to watch films. Ultimately, the Cinema’s mission is to show people great documentaries, wherever they may be, and re­ gardless of whether the building can be filled or not. Over the next few weeks, Hot Docs at Home will be offering a monthly subscription option, with more and more content being added.

Recently, the platform has added a collection of the staff’s favou­ rite films from the past ten years.

It seems that documentaries can act as a form of “travel.”

Esto Children’s Fund – Women’s Shelters in Estonia One in three women around the world have experienced vio­ lence at least once in their life.

This tragic per­ centage applies to women in Estonia, Canada and the United States.

Emergency women’s shelters offer temporary shelter and support to women and their children who have suffered psychological, physical or sex­ ual violence. These shelters also act as support centers and provide outreach services to women not living in shel­ ters. These services include: emotional support and resources for professional guidance for these victims are provided 24/7 free of charge and a telephone help line is staffed by fully trained per­ sonnel.

Both Canada and Estonia have national programs to ­support Emergency Women’s Shelters and transitional support with assistance managed by

provincial and/or local govern­ ments. In Estonia since 2012, over 1,500 women per year have approached women’s ­shelters for help. About 10% of these women in Estonia have requested shelter. According to Andrea Kink, Victim Services Manager at the Ministry of Social Services, in 2019 the ­total number of women seeking help in Estonia was 2,176 of which 155 women and 103 children were given emergency housing. In the first six months of 2020, these womens shelters have provided a total of 917 ­crisis counselling sessions.

These women’s shelters are only temporary and funded by the government of Estonia, help is needed to transition women and their children to indepen­ dent living. Government fund­ ing is limited and based on family income, child support or spousal support other needs such as: glasses, winter boots, special needs, unexpected ex­ penses such as repairs to house­ hold appliances, internet access and other costs that are beyond

Black, who has himself directed documentaries, including Beau­ tiful and Deranged: The Song of the Yukon (2006), about sing­ er-songwriters in the Yukon, sees that potential. “As a Cine­ ma, we totally embrace the idea of virtual tourism. Particularly now.”

Broader cultural representa­ tion is a top-of-mind issue at Hot Docs, and this includes the stories of Estonians. When asked about memorable connec­ tions he has to Estonia, Black speaks of his colleague Laura Lillepruun, who has been “a great champion of Estonian ­culture throughout her tenure at Hot Docs.”

He also speaks of EstDocs, as it excites him to host a festival with a very specific audience and intent. “It’s always amazing to watch people come together at the Cinema, who may not have ever been at our Cinema before. Or they may not have been there since it was the Bloor 10 years ago, and coming in and watching films that in­ spire and impact them... It’s also been nice to have our members, who are very curious, be able to explore the rich his­ tory of Estonian cinematic cul­ ture.”

Looking to the future, he is convinced that when the time is right, the Cinema will “be exactly what people need”, in ­ the sense that it will counteract the recent isolation experienced by communities across Toronto.

“I’m looking forward to a

the means of a single working mother earning about 600 euros a month.

EERO established a Child­ ren’s Fund in January 2020 to assist children living in poverty in Estonia. In conjunction with the Estonian Relief Committee based in New York and Toetame.com based in Florida, we continue to collect money in support of these women and children during their transition to independent living. These funds are coordinated by Naisliit (Women’s League) di­ rected by Mailis Alt to our pilot project at the Pärnu Women’s Shelter. Plans are to expand this project to transitional programs at other shelters, if there are ­adequate donations.

The Esto Childrens Fund project is focusing their efforts to support those women with children who are transitioning to independent living and are facing dire hardship because of the pandemic crisis. Their in­ comes, including any financial support they receive, do not cover prescription glasses, spe­ cial medical dietary needs and are insufficient for the balanced nutritional needs of children.

According to Margo Orupõld, Project Coordinator in Pärnu,

11

We’re Listening…

(Continued from page 9)

named SBTRKT. A guy named Teebs out of the LA Beat Scene is someone I’ve been listening to, and more chill and down­ tempo stuff.

Do you have a favourite Estonian DJ? And do you ever sample Estonian music in your music?

I listen more to older things that I’ve come in contact with, less stuff that’s happening now.

I have this Oskar Luts pressing that has some samples of him moment where we’ll have 700 reading Kevade, or there’s Arvo ­ people together again to watch Pärt; different kinds of things that make it about grabbing a film.”

If you’re looking to venture from the old and making it new. through film right now, Hot It’s a funny experience being Docs will be virtually showing I an Esto in Canada, or anywhere Am Greta, a documentary about else I imagine. You’re very the life and work of climate much Estonian, but you’re very activist Greta Thunberg. It much something else as well. ­ tracks Thunberg’s life from her You’re also drawing from this first moments of activism to the well and depth of experience in present day. your culture, a lot of it dark and Outside of films, Hot Docs is emotional and full of pain. And also presenting a series of then also, just very hopeful, ­l­ec­tures about American politics which is an amazing contrast. I and the US election (http://­ feel like it’s a really rich history hotdocs.ca/p/america-votes), to extract the pieces from that hosted by journalist Alison make sense for you and hope­ Smith, formerly of CBC. For fully turn it into something the next l­ecture, on the evening ­cathartic or reflective. of October 27th, Smith will be You used to be a music talking with Astead W. Herndon teacher for kids at lasteaed from The New York Times, (Toronto’s Estonian kinder­ about the Democratic Party and garten). What kind of racial justice. On November me­ mories do you have of 10th, she will speak with politi­ those days? cal columnist Susan Glasser and First off, Liina Purje-Lepik scholar Lawrence Lessig, to was who I was teaching with. deconstruct what happened in ­ She’s just amazing and such a the election and what’s going to great person, singer, and teacher. happen next.

Just being with her in that Fellow cultural organizations environment was so great. I ­ on Bloor Street have much to started before I had kids. I think offer, so be sure to take a look I was 24 or 25. Some of those at their new and exciting virtual Saturday mornings were a little programming. rough, I’ll be honest. I had to get up after DJing somewhere and teach these kids with a this is particularly a concern in fresh face. It was exhausting, those situations where there is but at the same time there was no spousal support, even when this innocence and purity there court ordered or other family which is infectious in the best support. As winter is approach­ way possible. ing, in addition to nutritional What kind of projects are and special needs, we would you working on these days? also like to ensure that these I’m really into my live studio families are able to acquire performance series on the Off winter boots and clothes.

Centre DJ School YouTube Currently there are 22 women channel (https://www.youtube. and 38 children who are transi­ com/user/OffCentreDJ). I’ve tioning to independent living in been performing with Topher Pärnu.

Stott as well, he’s a phenomenal Please support these women drummer. It’s nice to have the and children by donating as opportunity to perform in a “live” environment. f­ ollows: [The TC50 live concert] If in Canada, you can do­ nate by email money transfer to should be really cool. I might eeroesimees@gmail.com, trans­ also go into the archives [at ferring your money through the Tartu College] and grab some Northern Birch Credit Union to vinyl from there and see how I the EERO account or by mail­ can incorporate it, to see how I ing a cheque to EERO (ECF) at can bring it all full circle. It’s 17 Tufton Cres., Toronto, ON the 50th anniversary, so it M4A 2E2. EERO, a registered makes sense.

Canadian charity #89233 8369 ••• RR0001, issues tax receipts for Watch the live show on donations in excess of $25 in Estonian Music Week’s Face­ February for the previous tax book page, and make sure you year. follow their page on Facebook If in the U.S. please forward and Instagram so you can stay your tax deductible donation to in-the-know about upcoming the Estonian Relief Committee events! at 243 East 34th Street, New This interview has been edited (Continued on page 13) and condensed.

Photo: hotdocscinema.ca

Nr. 41

12

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Auditor general: Was the coronavirus crisis too mild to inspire lessons?

Janar Holm, Auditor General website Now that the new head of the Health Board Üllar Lanno has taken office, we can hope that the new captain can, in addition to addressing the COVID-19 crisis, catch the fair wind and create a robust system and preparedness for solving new healthcare emer­ gencies in the future. The task of proving the pandemic is real no longer falls on him.

This spring’s coronavirus ­crisis constituted an accident we saw coming. The necessary warnings, many of which were pointed out by the board itself, were there but went unheeded.

Different scenarios had been described but were ignored.

Legislation was passed, while deadlines therein were allowed to come and go.

Despite assurances from in­ stitutions that we were ready to contain a viral outbreak, Esto­ nia entered the crisis with preparedness that existed only ­ on paper. Weaknesses in the healthcare system in terms of crisis readiness had been point­ ed out by the Government Office’s healthcare organization expert group, the National Audit Office (most recently in 2018), the Ministry of Internal Affairs and the Health Board ­itself.

A Health Board risk analysis from seven years ago con­ sidered an epidemic infection situation likely and its conse­ quences severe. The same conclusion was drawn in the ­ board’s 2018 risk analysis.

Therefore, an extensive infec­ tious disease of epidemic poten­ tial was not unimaginable. The only thing that could have been unexpected was that it would start in early 2020.

The Health Board’s analysis was accurate also in predicting that the agency would be given tasks they could not possibly hope to accomplish if a nation­ wide crisis broke out. A medium­-sized agency most ­people usually do not remember exists was suddenly in charge of it all.

The Health Board’s crisis regulation management struc­ ture and work allocation were approved in 2018. This created round the clock response capac­ ity. At the same time, the board pointed out in its reply to the National Audit Office that it would not be able to man the structure in the case of a ­protracted crisis.

The Health Board’s summer of 2018 crisis analysis high­ lighted other alarming gaps in capacity. The document re­ vealed that hospitals only had enough personal protective gear stockpiles for initial reaction.

There were virtually no health­ care stockpiles, including per­ sonal protective gear. Existing supplies had largely expired and their renewal was overlooked.

Laboratories lacked equip­

ment, reference laboratories did not exist. There was no over­ view of ambulance and hospital capacity, especially as concerned treating dangerous infectious diseases. Allow me to empha­ size that all of these assess­ ments came from the Health Board. The journey from having the necessary information to taking action proved too long for the state. Perhaps the prob­ lem was that early warning came too early.

It is sometimes said that ­generals tend to prepare for the last war. In this case, it seems that while the “war” itself was of the future, preparations were few and far between. Repeated trainings were organized and sported strikingly realistic scenarios, but it is becoming ­ increasingly clear that lessons ­ were not learned.

For example, an international medical exercise in Saaremaa in April of 2019 tasked the Health Board with coordinating ambu­ lance teams. The evaluation report points out that despite ­ repeated reminders, the Health ­ Board did not draw up goals in the planning phase and was not aware of its role and responsi­ bility during the exercise.

Another interagency co­ operation exercise took place in September of 2019. The report reads that the Health Board’s regulatory and supportive role was missed. A recommendation was made following the exer­ cise for the board to have a clear picture of what type of emergency management centers are to be created and where, as well as how agencies involved in providing solutions would communicate on different levels.

Also, in terms of the informa­ tion different management levels are in charge of and need and how it will be ensured.

The problem of lack of clarity in terms of coordination and ­responsibility in solving health­ care emergencies went beyond the Health Board.

We drew the attention of director general of the Health ­ Board and the health and labor minister to the necessity of creating a crisis management ­ structure that would clearly ­determine, among other aspects, division of responsibility be­ tween the board and the Ministry of Social Affairs in our 2018 crisis preparedness audit.

While the director general approved the crisis management structure and work organization in April of 2018, it did not cover any aspects of co­ ­ operation with the ministry.

Our report also pointed out that the Ministry of Social Affairs’ crisis work organization directive was outdated and made it impossible to determine the ministry’s tasks in a crisis or how it would perform them, including as concerned persons responsible and exchange of information in an emergency. ­ This lack of clarity as con­ cerned the roles of the board

and the ministry was visible during the crisis months in spring.

Some of the aforementioned gaps in capacity and problems required money to solve, while some were purely organizational and only needed a decision or coordinated management that, nevertheless, did not follow.

The Emergency Act required plans to be drawn up by July 1, 2019, while the deadline was allowed to come and go. The Health Board started work on plans in 2019 and by the time the crisis started, all they had was an informal work in progress version. That is why ­ we did not have a functional crisis communication plan for emergencies and a resource plan for activities.

Let us move on to the ques­ tion of stockpiles the very real fear over possible depletion of which took on cinematic ­propor­tions. Talk of Estonia lacking healthcare stockpiles to adequately react to crises has been around for years. A Govern­ ment Office expert group made a proposal for healthcare service providers to have supplies to last 72 hours and the state for at least two months back in 2017.

The 2017 Emergency Act prescribes the creation of national operating stockpiles ­ that would include state-owned or contract-ensured resources for solving emergencies.

According to the law, the government should have ­approved a corresponding order

by July 1, 2018. The stockpiles do not only concern medica emergencies but are necessary for weathering different crises.

No such order was approved in time.

The government cannot issue the order before ministers present proposals for comp­ ­ liance in their administrative ­areas. Unfortunately, the social affairs minister had failed to sum up the needs of their ­domain and present proposals to the government.

The Ministry of Internal Affairs had to remind the social ministry of its obligation on June 16, 2018, having read the Health Board’s risk analysis and its conclusion that Estonia basi­ cally lacked medical stockpiles.

The reminder was of no use.

There is still no government order for the creation of national stockpiles two years after the Emergency Act deadline. That said, the government has been addressing the problem of stockpiles intensively over the past months and is drawing up operational principles and app­ lications for a stockpiles center.

We can hope for a good ­systemic solution.

What to do? One solution would be to include broadbased national defense as a package in state budget talks and make concrete political decisions annually. We have ­ been able to do that in our

Illustration: Gerda Märtens

Kids Corner: Virmalised (The Northern Lights) by Gerda Märtens Vincent Teetsov

absolutely ­necessary?

The aurora borealis. The northern lights; and all that lives and scurries around below it. It’s a cozy and excit­ ing setting for a picture book, with visual elements of the mid-century gouache illustra­ tion style that has been popu­ lar with children’s illustrators in 2020. In Gerda Märtens’ rendering of this style, she brushes the paint to create warm and glowing scenery for Jon, a polar bear, to share with us.

Jon has left his home near the shore, because the driving rain has moved in. It pours “nagu oavarrest” (“like a bean­ stalk”)! His town was once a place that would bring a smile to his face, and a glimmer to his camera lens. It drew visiting bears from out-of-town. But the sun that shined brilliantly over his home in the morning has been swallowed up by a sinister sky of grey, for an undeter­ mined amount of time. Rain inundates his town and the ­ snow is washed away. What is most precious to him is gone.

The townsfolk dance and party inside at first, until the water floods the streets. Jon becomes physically unwell. For his safety, and to retrieve the beauty he knew before, he decides he must leave. He packs his bag, takes his camera, and travels to the Arctic circle.

Two mysteries accompany him on his way: what will it be like in this new place?

And what’s in that box that his vanaisa (grandpa) gave him, with specific instructions to only open it if it was

Märtens tastefully depicts the feelings of loss and disruption with this tension of the story arc, but restores hope and light by the very end. It’s a serious and sincere picture book, but one that is always eloquent and natural in its delivery.

preparation for military crises.

Preparing for civilian and mili­ tary crises is equally important, not least because one can turn into the other should unfortu­ nate circumstances coincide.

This is Märtens’ debut as an author, after illustrating many other children’s books and creating editorial illustrations ­ for publications like Täheke.

She has chosen to address the theme of climate change and the challenges faced by animals in the process, which isn’t ­always easy to articulate while keeping focused on a com­ pelling narrative. Jon is be­ lievable. He has dreams. He has dimension. We want to stick by his side as he figures out his next steps.

Virmalised is a picture book ideally suited for kids who have started reading more Estonian by themselves and are building their vocabulary and compre­ hension. It’s in the reading stage just before taking on an “early reader” book.

Fundamentally, I think it’s positive for kids to read stories that relate obliquely to what they hear their families talk about. When family members discuss something like climate change, it must seem like a vague and troubling subject. A story like this could start to make some sense of it, but it doesn’t go out of it’s way to frighten. It’s brisk and enter­ taining on its own, but then it teaches us something valuable about being strong when over­ whelming changes happen.

The texture of the brushwork and coloured pencil is what stood out first for me, and when you savour the words alongside that, it’s a strong book that you’ll come back to for repeat readings. You can find Virma­li­ sed on rahvaraamat.ee.

Nr. 41

Bedrock…

(Continued from page 10)

for his phone and before we got to the end of the question he had already googled it and had an answer ready to go. Need a recording of a song? Or lyrics?

He got it! Need a good laugh?

He got plenty of goofiness to keep everyone smiling. His kind constant presence will be sorely missed. We offer our heartfelt sympathies to Jyri Erik’s fa­mily.

Please keep him and his loved ones in your thoughts and prayers during this very sad and difficult time. Since we can’t be together in person right now, here is a song the choir we would have liked to sing in his memory. Please take a minute to listen to it and remember Jyri Erik with a kind word. Rest in peace! Puhka Rahus, Laulu­ vend!

– Tjorven (TJ) Hairfield,

conductor for Baltimore Washingtoni Eesti Segakoor. ,,Mu isamaa on minu arm, Ja tahan puhata, Su rüppe heidan unele, Mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad, Mu põrmust lilled õitsetad, Mu põrmust lilled õitsevad, Mu isamaa, mu isamaa!“ Lovely tribute to Jyri Erik and a beautiful choice of song as we remember his singing voice and kind soul. May he rest in peace.

– Lisa Martin Tjorven’s beautiful descrip­ tion of Jyri Erik rings so true.

It’s been truly heartbreaking to know of his passing and the way it happened. I keep hearing in my mind his easy chatter of camaraderie with the fellows in the back row of koor and his wonderful, clear singing voice.

It has been so touching to look at the photos and listen to Sanctus, remembering him. It was an honor to know him.

Puhka rahus, Jyri Erik.

– Kaja Weeks I’m struggling to find the words to express my feelings of

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

sadness over the passing of Jyri Erik. Tjorven’s words were a wonderful tribute to his great qualities. He was undeniably always a welcoming presence in the choir with his calm demean­ our and always helpful and kind attitude. He will be missed by all who loved him and by those who had the privilege of know­ ing him. This time of COVID has been a struggle for us all each in his own way and to lose one of our own – one of the best of us – is shocking and heartbreaking. I can clearly see Jyri Erik’s half smile and gentle face in my mind’s eye.

– Anna Maripuu Jyri Erik joined the Baltimore Estonian Men of Song (Balti­ more Eesti Laulumehed) 40 years ago, the 1980-1981 “song-season”. His faith in the restoration of freedom for Estonia, positive outlook on life, excellent sense of humor and reliability in actions and words were the traits that made him a natural strong member of the Men of Song. He reached out a helping hand whenever needed, and always with good humor. Baltimore Eesti Laulu­ mehed wish to Jyri Erik a peaceful rest with the words of our motto: ,,Our homeland, may you always hear The songs of free Estonian men!“

– Ado Valge Jyri Erik ühines Baltimore Eesti Laulumeestega 40 aastat tagasi 1980–1981, lauluaastal. Tema usk vaba Eesti riigi taastumisse, positiivne ellusuhtumie, huu­ morimeel ja kohuseetruudus olid omadused, mis tegid ta tugevaks Laulumeeste pere liik­ meks. Igal pool oli ta abiks koori ürituste korraldamisel ning läbiviimisel ja alati hea huumoriga. Meie, Baltimore Eesti Laulumehed, soovime Jyri Erikule rahulikku puhkust meie moto sõnadega: ,,Sinule kodumaa alati kostku Vabade Eesti meeste laul!“

– Ado Valge

13

Opinion: Foreign actors are spreading COVID disinformation to destabilize our democracy and polarize our society Foreign actors are engaging in information warfare to intensify divisions on both the far left and right, by tapping into the tide of frustration that is rising with the second wave Marcus Kolga Vancouver Sun, October 2020 In late March, the parlia­ mentary all-party National Security and Intelligence Committee released an alarm­ ing report about the threat of foreign influence and disinfor­ mation against Canada. The report went largely ignored.

It warned that foreign inter­ ference poses the “greatest threat to Canadian prosperity and national interest” and that the activities of malign actors aligned with foreign states “threaten the fundamental building blocks of Canada’s ­democracy.”

Six months later, the report’s warnings ring even louder, as the pandemic continues to cata­ lyze disinformation aimed at destabilizing our democracy, and polarizing our society, while making us sicker. Despite this, no comprehensive govern­ ment response has yet been ­announced.

Throughout this pandemic, millions of Canadians have been exposed to wild claims about COVID cures that have ranged from gargling hot lemon juice to drinking bleach. In April, the European Union warned that Moscow and Bei­ jing were inundating the west­ ern world with such disinforma­ tion in order to intensify the effects of COVID. In one ­ instance, Russian state media ­ channel RT claimed that hand washing is not an effective way of combating COVID-19 – a statement that ran contrary to both medical advice and ­common sense.

Foreign actors have engaged in information warfare to inten­ sify divisions on both the far

Esto Children’s…

(Continued from page 11)

left and right, by tapping into the tide of frustration that is ­rising with the second wave of the pandemic: isolation, social distancing, financial trouble, the unpleasantness of wearing masks and most importantly, our fear.

Conspiracy theories are de­ veloped and amplified by foreign regimes to exploit our ­ need for explanations, account­ ability and to assign blame.

They are among the most lethally corrosive types of ­ ­narratives that are purposefully injected into the media environ­ ment to induce a decay of trust in our elected leaders, demo­ cratic institutions, health offi­ cials and those who have been entrusted with the task of pro­ tecting us and our society – as well as each other.

Recent social media posts promoting a COVID freedom/ anti-mask rally in Montreal were amplified by pro-Kremlin Facebook groups in Canada, the aim of which is to erode trust in public health officials and COVID protocols. A Russian flag was photographed by the CBC among those of QAnon sup­porters – a conspiracy t­heo­ry movement that has been labelled a terrorist threat by the FBI. Far-left conspiracy theory platforms have promoted con­ spiracies about “big pharma” and its race to profit from vaccines, while closely related ­ anti-Semitic far-right conspira­ cies claim that George Soros helped develop the virus.

Nor can we ignore the dangerous effects of political ­ leaders who either knowingly or unwittingly downplay the risks posed by COVID-19, which play directly into the hands of malign foreign actors who seek to do the same. A tweet by U.S.

President Donald Trump, for example, was labelled as vio­ lating Twitter’s rules about “spreading misleading and po­ tentially harmful information related to COVID-19” for falsely claiming that the virus is less dangerous than the common flu.

The ultimate defence against disinformation is strengthening our society’s resilience against it through awareness and media literacy.

When we open our devices, we must become more selective about our sources and critically question claims against veri­ fiable facts. That is the only way to survive this firehose of information that is constantly inundating us.

For instance, we know the claim that drinking garlic soup will somehow protect us from COVID is both ludicrous and dangerous. Yet we only know that today because we are equipped to make that determi­ nation using the knowledge we have acquired through medical experts, government officials and professional journalists.

There is much work yet to be done to help Canadians navi­ gate the heavily polluted online media environment. Exposing and explaining foreign disinfor­ mation narratives is one way that we can do so.

As the National Security and Intelligence Committee warned in March, without a comprehen­ sive approach to addressing it, foreign interference will “slow­ ly erode the foundations of our fundamental intuitions, includ­ ing our system of democracy ­itself.”

(Marcus Kolga is a senior fellow at The Macdonald­ Laurier Institute and founder of DisinfoWatch.org)

On behalf of EERO, the Estonian Relief Committee and Toetame.com, we would like to thank those who have already donated to the Esto Children’s Fund and we would like you to know that these much-needed

funds will be transferred to Estonia shortly.

York, NY 10016-4852 or via PayPal at www.estoreliefusa. org. Estonian Relief Committee will issue a tax-deductible re­ ceipt for all donations of $250.00 or greater. Estonian Relief Committee in USA is a registered 501(c)3. Smaller donations may also be made ­ through www.toetame.com via Pay Pal or by mailing a cheque to Toetame at 160 W Camino Real, #179, Boca Raton, FL 33432 Postimees, Estonia’s oldest daily news­

MARI ANN TAMMARK, EERO TOOMAS KILM, Estonian Relief Committee REIN LUNING, Toetame.com

Postimees: Canadian Estonians are Building a New Nest

Please ensure that you note in your donation, that you are donating to Esto Childrens Fund (ECF) and whether you wish to remain anonymous or whether we can publicize your name (but not amounts) as a donor.

paper, published a story about the International Estonian Centre (IEC) with their readers over the weekend. The piece demonstrates how IEC is in­ ­ spiring interest in the international Estonian community and how the Centre can showcase our rich heritage and promote Estonian innovation.

To view the article, please go to:

https://www.estoniancentre.ca/post/ postimees Keep in touch with project news • Visit our website www.estoniancen­ tre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

14

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Petserimaa Suveülikooli mõtteid Piusa kaldalt Kusagil mujal Maarjamaal pole midagi vastu panna sel­ lele, mis toimus juba 27 aastat järjepanu Eesti kagunurgas praeguses Setomaa vallas.

Seal korraldatakse huvitava tseremoniaalse ülesehitusega omanäolisi kuningriigi päevi.

Nende read, kes on kaasa teinud kõigil kuningriigi päe­ vadel, on kindlasti hõredad. Üks neist on siiski kirjanik, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurm Petserimaa Hilana külast. Ta on aastaid mõttekaaslasena suve­ ülikooliga ühte sammu astunud ja oma pillimängu ning lauluga mitmekesistanud meie telgielu.

Eriti on meile südamesse läinud tema kurb-igatsev „Petseri valss“.

Eestis on valdu omajagu ja igale kodukandi päevale ei jõua parimagi tahtmise korral minna.

Kindlasti tasub aga kordki elus sõita Seto Kuningriigi päevale.

Olen seda reisisuunda soovita­ nud ning „Rahvuslik Teataja“, väliseesti ajalehed ja interneti­ portaal külauudis, samuti PõhjaPärnumaa ja Muhu valla ajaleht on need hoolega ära trükkinud ja saadud teabe mõjul on lisan­ dunud neid, kes Seto müüri ees on käinud.

Petserimaa Suveülikool koon­ dab selle maakonna sõpru põhiliselt Tartust. Meie ees­ märgiks on võimete piirides rikastada vaimselt kuningriigi ­ päevi. Oleme teinud seda Luha­ maal (2017), Lüübnitsas (2018), Küllätüväs (2019) ja 5. sep­ temb­ ril Kolossovas. Järgime Skandinaaviast juba enam kui sajand tagasi pärit rahvaüli­ koolide vabahariduse levitamise tavasid ja külvame kohaloolisi teadmisi põhiliselt ajaloo ja maateaduse vallas. Kogenud koolmeistrid on öelnud, et üks näitlik õppevahend ütleb vaata­ jale rohkem kui tunniajane ­loeng. Seda me järgime ja näi­ tame maakaartidel Eesti Vaba­ riigi põhiseaduse paragrahvis 122 sätestatud piirides koos Venemaa Föderatsiooni poolt anastatud alade lippudega. Ka artiklite kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“, sa­ muti faksiimilekoopia Tartu rahulepingu terviktekstist oli ­ siis ja on muul ajal meie kaudu kättesaadav.

Täname kuningriigi suhtu­ mist meisse – alati on telgikoht eraldatud esinduslikus kohas.

On aga piinlik, kui kuuleme telki külastanud riigikogulaselt, et ta kuuleb esimest korda nn. uue piirilepingu probleemist meie kaudu. Tema sõnul on ta järginud erakonna suuniseid ja vajutanud vajalikku värvi nup­ pu.

Teemat jätkates küsisin ühelt riigikogulaselt, miks ta tahab paljude mu Petserimaa sõprade, nende sõprade ning sugulaste kodusid, põldusid, heinamaid ja metsi, samuti Eesti riigi oman­ dit ning maavarasid naaberrii­ gile kinkida? See küsimus tuli talle ootamatusena. Näib, et tema oli see kuuelanik, kes li­ bises 20. augustil 1991 Maa kaaslaselt pika köie otsas alla

Eesti NSV matustele. Ta on ilmselt üsna vähe kuulnud ­sõjaeelsest Eesti Vabariigist.

Meid käiakse suveülikooli eest tänamas ja kätt surumas, aga seda tehakse enamasti sosinal ja selja taha vaadates. ­ Miks?

Sel korral polnud kohal meie toetajat emeriitprofessorit Rein Einastot, aga tal olnuks imelises Kolossovas vaatamist olnud.

Pilt selline nagu tema vanaema kodutalu ümbruses Urvaste ki­ helkonnas.

Nagu varemgi, kaubitsesime suveniiridega, milleks olid Petserimaa ajaloolised lauali­ pud. Neid osteti, aga mille­ gipärast peideti neid pea alati põue. Üks tuntud seto muusika­ poiss ütles, et kui sellest lipust tema leivaisa teada saab, tuleb talle suur pahandus! Miks?

Küsisin ühelt rahvusvahelise haardega paljudes välisriikides kontserte andnud setolt, miks ta oma kodukoha territoriaalsest probleemist maailma ei teavita?

Ta vastas, et seda tehes on lõpp tema välisreisidel. Kes ja kus on telgitagused niiditõmbajad?

Keegi telgikülastaja sosistas, et ei saa Petserimaa terviklik­ kuse eest seista, sest siis võtab riik tema seto kultuuriprogram­ mide raha ära. Miks?

Hirm on mõõtmatu ja reser­ vaadistumise viljad maitsvad.

Kord küsisin oma nime ja kodukohta tutvustades telki külastanud seto patrioodilt, kui­ das on tema nimi ja kus külast ta pärit? Ta keeldus viisakalt, öeldes et kardab Vene viisast ilmajäämist. Mida see tähen­ ­ dab? Kas kohapeal on naaberrii­ gi agendid, kes kirjutavad üles Moskva vastu astunute nimesid?

Eesti vanasõna on õige – käbi ei kuku kännust kaugele.

Kui eelmine põlvkond kommu­ niste käis Moskvas Eesti vastu­ võtmist N. Liitu lunimas – ega käbi teisiti saa. Ta soovitab lah­ kelt heanaaberlike suhete nimel petserimaalaste kodud Mosk­ vale kinkida. Sellest on tal julge rääkida, sest oma kodu jääb ­alles ja karistusseadustiku para­ grahv 232 tema hõlma ei hakka – kaitseb riigikogulase saadiku­ puutumatus. Sahinate tasemel oli kuulda, et meid ei võetud 1940. a N. Liitu sugugi avasüli.

Heideti ette, et olime Vaba­ dussõjas ebapropotsionaalse relvajõuga nüpeldanud mitme­ ­ miljonilist Punaarmeed ja välksõjaga oma piiridest välja kihutanud. Lisaks ahvatlesime punaseid kütipolke maailma­ revolutsiooni reetma. Üks rii­ gikogulane on poetanud koguni kirjaliku krokodillipisara Va­ badussõjas punaarmeelaste ­materdamise pärast.

20. juulil 2020 õiendati Setomaa valla keskuses Värskas Vabadussamba püstitamise ja selle avamisega üht ajaloovõlga, mis jäi 1940. a Petserimaal Eesti vabaduse eest võidelnutele tasumata. Tänusõnad neile, kes selle nimel pingutasid, annetusi tegid ja muul moel asjale kaasa aitasid.

Tasumata võlgasid on Petser­

Suveülikooli telk Kolossovas.

imaal aga teisigi. Sama 1940. aasta 26. mail Petseri lähistel Suur-Bereznjukis Eesti skaudi­ liikumise rajajale, Pärnumaa Vändra kihelkonnast Aluste küla Liivoja talust pärit Anton Õunapuule (1887–1919) tema hukkumispaigas püstitatud ja kommunistlike vandaalide poolt hävitatud mälestussammas tuleb taastada selle algses kohas.

Anton Õunapuu väärib seda meie omaaegse kubermangulin­ na mitme kooli võimlemispeda­ googi ja skaudijuhina, kelle välja õpetatud relvastatud poisid hoidsid korda 1917. a segastel aegadel Tallinnas. Nad kaitsesid linna ja Eesti ajutist valitsust ning päästekomiteed 1918. a ajaloolisel talvisel madisepäeval meie iseseisvuse väljakuuluta­ misel punaste marodööride eest.

Nad olid esimesed, kes ruttasid samal aastal tõkestama Pu­ naarmee sissetungi Vabadussõja puhkemisel. Ta ise osales veel

Foto: Ilmar Vananurm

Kalevlaste Maleva moodustami­ sel ja siis selle kuulipildurite roodu ülemana 1919. a algul vastupealetungil Valkla ja Järve küla juures, kus sai 16. jaanuaril haavata. Veel täielikult parane­ mata, tõttas ta appi oma ma­ levlastele Petseri rindel.

Kindlasti tõttavad teadja­ mehed selgitama, et Venemaalt selleks nagunii luba ei saa. Kust me seda teame, kui pole veel küsinud. Kui tõesti eitus tuleb, vaatame üle naabri kontrolli­ matu askeldamise meie suhtes sadade okupantide haudadel Eestis. Anton Õunapuu oli meie rahvuskangelane. Ei saa olla nii, et Suur Peeter võib teha kõike, aga väike Peeter vaadaku pealt.

Võib-olla oleks seesama Anton Õunapuu kui Helsingi Ülikooli võimlemisinstituudi 1913. a magistrikraadiga lõpeta­ nu kutsutud 1. detsembril 1919 avatud eestikeelse Tartu Üli­ kooli kehakultuuri professoriks,

Veel üks arutlus elust universumis Elu, tema algus ja levik, on inimsoo huvi köitnud aasta­ tuhandeid. Ühes varasemas artiklis (2014) käsitlesin teemat, lähtudes loodussea­ dustest (füüsika ja keemia), mis kehtivad meid ümbrit­ sevas universumis. Miks ma loodusseadusi usaldan, selleks on kaks põhjust. Esiteks oleme suutnud nende abil sel­ gitada universumis esinevaid loodusnähtusi: planeetide lii­ kumine, valguse levik, tähtede kaugused, äike ja elekter, bioloogilised nähtused jpm.

Teiseks on loodusseaduste analüüs ette kuulutanud nähtusi, mida alles hiljem on katseliselt tõestatud – relatiivsusteooria näiteks. Nii võib eelnenu alusel kindlalt väita, et ka laiemas uni­ versumis peaks leiduma orgaa­ nilistele ühenditele toetuvat elu, kus iganes looduslikud tingi­ mused – temperatuur, surve ja kiirgus – seda võimaldavad.

Jah, meie eluvormidest on need elud tõenäoliselt drastiliselt erinevad, tänu asukoha tingi­ ­ mustele. Mõelgem vaid, kui eri­ nevaid vorme esineb juba maa­ keral! Aga elu üldist levikut universumis eitada ja seega inimest universumi kuningaks kuulutada me küll kuidagi ei saa.

Käesolevas arutelus vaatlen elu esinemise võimalust teisest vaatepunktist, nimelt tõenäo­ susteooria. Lähtepunktiks on maail­ maruumi täitvad tähe­ parved, üldnimega galaktikad.

aga ta langes 2. aprillil 1919 31-aastasena vaenuväljal. Või­ duka Vabadussõjata poleks meil mingit rahvusülikooli olnud.

Telefonitsi tervitas suveüli­ kooli Luhamaa ja Meeksi prees­ ter Väino Niitvägi ja seekord süütasime allakirjutanu öeldud Meie isa palvega küünla setode ajaloolise Püha Jüri ikooni ees.

Ka ei unustanud me saatmast läkitust Konstantinoopoli pa­ riarhile, et talle alluv õigeusklik maailm palvetaks järgmisel jüripäeval setode õiguse eest elada Eesti Vabariigi koosseisus oma terviklikus kodumaakon­ nas.

Olgu edasi antud 100. sünni­ päevale läheneva Pärnu kul­ tuuritegelase Arnold Antoni tervitus Petserimaalt 1941. a ­ Punaarmeesse mobiliseeritud petserimaalaste järeltulijaile.

Tema sõjakaaslasteks olnud Petseri poistel olid kaasas bala­ laikad. Kui see vihje kellegile midagi meenutab, siis on sõnum märki tabanud.

Seekord ja varemgi teeb ara­ verelistele muret seto Ku­ ningriigi uhke „sõjaväeparaad“.

Kahuripaugud olid kindlasti Petserisse kuulda ja võisid seal ärevust tekitada. Oli karta ­teravasõnalise noodi või koguni ultimaatumi saamist, aga see­ kord läks vist õnneks.

Langetame leinas pea hiljuti meie hulgast lahkunud Petseri Peetri luteriusu koguduse kau­a­ aegse kellamehe Mart Kallase mälestuseks.

Petserimaa sõber ALDO KALS

1012 planeedil. Kõrgelt arenenud elu, s.t. arenenud tsivilisat­ Elame ise Linnutee galaktikas, sioone, olgu sellest vaid 0.01%: mille läbimõõt on umbes 108 planeeti ehk sada miljonit.

180,000 valgusaastat (VA). Et olla võimalikult konserva­ Kuna VA on kaugus, mida val­ tiivne, vähendame aktsepteerita­ guskiir, lennates 300,000 kilo­ vat protsenti veelgi sajakordselt. meetrit sekundis, katab aastaga, Siis on lõpptulemuseks ikkagi siis on tegemist inimmõistusele miljon tsivilisatsiooni. Neist on haaramatu suurusega. Linnutee osa arengu alal meist taga, osa tähtede koguarvu hinnatakse aga kaugel ees, sest juba 100-400 miljardile (miljard-­ 1000-aastane vahe arengus oleks biljon on 1 üheksa nulliga ehk tohutu, umbes nagu meie ja varajane keskaeg. Kordan aga 109).

Galaktikate koguarvu meile veel kord, et eelnev arvuline nähtavas maailmaruumis hinna­ analüüs on vaid umbkaudne, takse 200 miljardile, seega 200 tõenäosusel põhinev hinnang, x 109. Igas neist on vähemalt inglise keeles ,,order of magni­ sada miljardit tähte ehk 1011. tude estimate“. Siiski näitab Sellest järgneb, et tähtede lõpptulemus, millega on tege­ koguarv ruumis on 200 x 1020 mist. juures.

On küsitud, et kui nii, miks Nüüd arutame asja siit edasi, pole me nendest teistest tsivili­ kindluse mõttes teaduslikke hin­ satsioonidest midagi kuulnud? nanguid konservatiivselt kasuta­ Miks pole nad meile elumärke des. Esiteks on väidetud, et saatnud või koguni meid vaata­ tähtede ümber tiirlevate planee­ ma tulnud? Käsitlesin seda juba tide koguarv galaktikates on eelmises artiklis, kuid rõhutan vähemalt sama, mis tähtede arv. veel kord maailmaruumis valit­ Eks noorematel tähtedel planee­ sevaid kaugusi. Meile lähim did alles kasvavad, kuid vane­ Linnutee täht Alpha Centauri on matel võib neid juba rohkelt 4.3 valgusaasta kaugusel. Ka olla (näiteks Päikesel on neid kui lendaksime kiirusega 30 üheksa, kui Pluuto juurde arva­ km/sek. (Maakera tiirlemise kii­ ta). Võtame siis planeetide ar­ rus Päikese ümber), võtaks ikk­ vuks eeltoodud arvu 200 x 1020 agi 40,000 aastat, et temani jõu­ ehk lihtsalt 1020. Oletame järg­ da. Lähim suur galaktika misena, et eluks sobivad neist (Andro­ meda galaktika sama­ vaid 0.01%, sest paljud ema­ nimelises tähtkujus) on meist tähed pole nii stabiilsed nagu 2.5 miljonit VA eemal ja kau­ meie Päike. Seega jäävad kan­ geimad nähtavad galaktikad on didaatideks 1016 planeeti. juba sadade miljonite valgus­ Edasi oletame, et tegelik elu, aastate taga. Nii et… ükskõik kui primitiivne, leidub neist vaid 0.01% juhul, seega RAUL PETTAI

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

15

ELLEN – Moerolt pääsenud (III) Kirja pannud Maie Ilves (Algus EE # 39, 2.10.2020) Nad otsustasid tagasi minna laeva tekile ja jäid sinna ööseks. Tekil kohtusid nad kahe saksa sõduri Guntheri ja Kurtiga, kes tõid neile laeva köögist toitu ja kellega oli meeldiv vestelda. Elleni saksa keel oli hea, kuigi nüüd tagantjärele tundub talle, et oli puudulik. Sõdurid väga soovitasid neil kanda pääste­ veste, kuid Ellen arvas, et see on liig suur ja teeb ta väli­ muse suureks ja paksuks ning keeldus. Öö tekil oli vaikne. Laevade konvoi oli teel Gotenhafeni ­suunas ja oli umbes Leedu ko­ hal, kui hommikul kell 11 paiku alustasid 17 Vene pommilen­ nukit järsku tulistamist Moero suunas. Ellen, Alide ja Eha olid õnneks veel laeva tekil. Sõdurid käskisid neil kohe visata seljast mantlid ja jalanõud. Nad mär­ kasid, kui tõsine oli olukord ja panid selga päästevestid. Alide võttis Elleni käe ja ütles, et hüppame koos ja sureme koos, mille peale Ellen vastas, et tal ei ole mõtteski surra ning ­tõmbas oma käe ema käest ära.

Ta haaras kinni jämedast köiest, mis rippus mööda laeva äärt ja lasi ennast sellega mööda laeva külge alla poole peale ja siis hüppas.

Ellen räägib: ,,Ma ei tea, kui­ das mu ema laevalt ära sai, seda mina ei näinud. Ma mõtlesin ainult, kuidas ennast päästa. Kui teed läbi mingi trauma, su mõistus reageerib erinevalt. Ma järsku märkasin, et ma olen väga ligidal hukkuvale laevale, mis võib mind sügavusse ime­ da. Proovisin kiirelt eemalduda ja siis märkasin, et laeva nina

Ellen 1965.a New Brunswickis.

tõusis järsku püsti, seal seisis alasti mees, kelle pea oli kinni seotud ja kes tõstis oma käsi. Ja siis kadus laev. Moero vajus merepõhja kümne minutiga.

Otsisin midagi, millest kinni haarata ja nägin eemal ühte suurt lauatükki. See võis tõesti olla laua plaat. Laual olid juba kaks sõdurit, kes mind veest välja tõmbasid. Sõduritel oli nii külm, et hambad lõgisesid.“ Ellen lisas: ,,Ma ei tea, kaua me laual püsisime, kindlasti tund või kaks. Konvoi eskort­ laevad, mis olid WW1 miini­ traalerid, pöörasid ringi ja tulid tagasi, et päästetööd alustada.“ Moero lahkus Tallinna sada­ mast 21. septembril 1944.

Teadete järgi oli laeval üle 3000 inimese, haavatuid, haigeid sõdureid ja põgenikke, kellest üle 2000 hukkusid.

Hukkunute hulgas oli pere­ kond Rackfeldt, pärit Ambla kandist. Kaduma jäid kolm last ja nende ema, laste isa oli ainuke, kes pääses.

Keegi aitas Ellenil konvoilae­ vale ronida. Ta helesinine vil­ lane kleit tilkus veest ja ta oli paljajalu. Ta ei teadnud midagi oma ema ja Eha saatusest. Oma üllatuseks kohtas ta päästelaeval Guntherit ja Kurti, saksa sõdu­ reid, kellega olid koos Moerol.

Mehed rääkisid, et see oli nende kolmas laev, mis sai torpeedota­ bamuse ja millelt nad pääsesid.

Neid viidi Gotenhafeni sada­ masse, kus saksa naisorganisat­ sioon tõi tekkidega riideid ja jalanõusid. Gunther ja Kurt leidsid Alide ja Eha ja viisid Elleniga kokku.

Bussidega viidi põgenikud läbikäigulaagrisse, mis oli lutika­ test vallutatud. Seal sai igaüks Saksa valitsuse poolt ­ passi. Pärast nädalat laagrielu käis Alide laagri ülemaga rääkimas nende soovist edasi minna Viini, kus neil olid tutta­ vad ees. Loa saamisega ei olnud raskusi, kuna rongisõit põgeni­ kele oli vaba. Nii nad asusid teele lõuna poole, läbi Praha ja sõdiva Euroopa. Pommitamine kestis kogu aeg. Hommikul olid kohal Inglise lennukid, peale­ lõunal ameeriklased ja õhtuti venelased. Kui kostis õhusireen, peatas rong ja tuli joosta lige­ masse kraavi või ehitusse.

Viin oli palju purustatud ja pommitamine kestis edasi. Oli armetu vaadata kannatust ja lõhutud linna. Viinis kohtus ­neljapäeviti grupp eestlasi ja hr.

Ellen koos Frankiga.

Kaljundi, Alide-Elleni tuttav, tegi korjanduse ja kumbki sai 1500 saksa marka. See oli väga lahke teiste, samuti põge­ nikkude, poolt.

Pärast üht kuud viibimist Viinis, kus pommitamine kogu aeg kestis, otsustasid Ellen ja Alide liikuda lõuna poole Tirooli. See oli meeldejääv sõit, mäed ja kosed, ilus maastik, mis jäi alatiseks meelde.

Tiroolis said nad tööd haige­ majas ja kui sõda lõppes, paigu­ tati sõjapõgenikud laagritesse, kus tehti otsus tuleviku üle. Kus asutada oma kodu? Olid mit­ med riigid, kes meelsasti tahtsid endile töölisi. Austraalia oli eriti maias sõjapõgenike peale, kuid suurem osa unistasid sellest kõige rikkamast – USAst. See oli tuleviku eelistatud kodu, kuid USA kvoot oli väga piira­ tud ja sinna oli raske pääseda.

Et sissesõiduluba saada, pidid tavaliselt aastasele töölepingule alla kirjutama. Alide ja Ellen otsustasid Kanadasse ümber ­ asuda.

Neid viidi tagasi Wergelisse, Saltzburgi ja sealt Bremen­ havenisse.

IRO (International Refugee Org.) korraldas laevasõidu, mis kestis nädal aega ja oli prii, kuid need ei olnud luksuslae­ vad. Naistel ja meestel olid eraldi ruumid ja narid maga­ miseks. Samuti, kui laeva ­personal vajas abi või oli keegi haige, tuli abistada.

Montreali jõudes alustas Ellen tööd majateenijana prant­ suse perekonnas. See oli halb algus. Nõuti kohe prantsuse keele õppimist, millest ta keel­ dus. Ta ütles otse välja, et tuli Kanadasse, et õppida inglise keelt. Seda ei aktsepteeritud ja ta vallandati.

Ellen sai töö Montreali süda­ linnas hambaarsti-kontorisse.

Alide töötas õena haigemajas.

Nad harjusid peatselt uue eluga ja tegid sissemaksu väikesele majale. Ülikool oli Ellenil ikka sü­ damel ja kui ta sõbranna Viinist, Erna, kes oli saksa keele pro­ fessor Rutgersi Ülikoolis New Jerseys, soovitas Ellenil katseta­ da Rutgersi sisse saada, võeti ta vastu bakterioloogia-kursustele.

Ta sai krediiti ainete eest, mida oli õppinud Tallinnas Kodu­ majanduse Instituudis. Saades oma kraadi Rutgersist läks Ellen Queens’i Ülikooli Kings­ tonis, Kanadas ja lõpetas seal magistrikraadi. Siis oli Ellen 42 aastane.

Kooli ajal kohtas Ellen oma tulevast abikaasat, ameeriklast Frank Markleyd, kes oli ­kee­miadoktor ja kes läks edasi õppima õigusteadust. Frank oli ­ ka lendur. Nad ehitasid maja Cincinnatisse ja hiljem Chi­ cagosse. Ellen töötas mikro­ bioloogina haiglas. Kahjuks nende õnnelik elu ei kestnud, kuna Frankil tuli esile alko­ holism, mis teda kurnas surmani.

Ellen pöördus tagasi New Jerseysse ja ta kutsuti seal haiglasse tööle, bakterioloogia­ ­ osakonda. Ta ostis ilusa maja suure aiaga, kus kasvavad sõstrad, tikrid ja vaarikad. Ta

Oma aias lopsakate taimede keskel.

maja on maitsekalt sisustatud.

Ellen on olnud kaks korda abielus. Lapsi tal ei ole, kuid selle eest 17 tädide ja onude lapsi, kellest 14 veel elus ja te­ mast väga lugu peavad. Ta on meie suure pere matriarh.

Ellen on mitu korda Eestit külastanud, ka Nõukogude ajal.

Ta jalutas need neli kilomeetrit Lehtse rongijaamast Innule, et uuesti läbi elada lapsepõlve­ mälestusi. Naabrite talu oli siis veel püsti ja kui ta sealt mööda läks, märkas kedagi liikumas.

See oli naabrinaine ja Ellen läks ta juurde. Naine vaatas, mõtles ja ütles: ,,Ma tunnen sind, sa oled Ellen. Ma olen kuulnud, et

elad suures, rikkas riigis, aga ometigi su juuksed on ikka sirged.“ Innu eest hoolitseb hästi onu Juhannese poeg Toomas perega.

Ikka käiakse koos ja pühitse­ takse tähtpäevi ja hoitakse ümb­ rus korras. On ehitatud saun ja vesi on majas sees.

Suguselts kasvab. Juurde on tulnud nimetamata arv onude ja tädide ja nende laste lapsi. Kena koht koos käia.

Aga tädi Alide? Tädi Alide elas kõrgesse ikka. Ta ütles ­alati, et MEIE tahame pühitseda ta 100-aastast sünnipäeva ja nii see ka oli – ta elas 100 aastat, 1 kuu ja 17 päeva.

Kabli linnujaama läbis rekordarv tihaseid Septembris lendas Kabli linnu­ jaamast mõne päeva jooksul üle rekordarv tiha­ seid.

Esimene sügistorm jõudis kohale 10. ja järgmine 17. sep­ tembril. 23. septembril pöördus tuul lõunasse. Seejärel jäi soodne rändeilm püsima sep­ tembri lõpuni. Järsk ilmamuutus tõi keskkonnaagentuuri teatel kaasa tihaste laviini, mille kul­ minatsioon oli 23. septembril.

Keskkonnaagentuuri pressi­ esindaja Valdo Jahilo selgituse kohaselt saabusid tihased püüni­ sesse katkematu voona. Rände tipp, mis koosnes puhtalt must­ tihasest, jõudis kätte keskpäeval ja kestis kella 15ni. Rõnga sai

tol päeval jala ümber 2208 lindu. Ühtlasi tuvastati viis ­ välismaist taasleidu (kaks tihast Hollandist, üks Saksamaalt, Lätist ja Leedust) ja tabati kaks lääne-pöialpoissi.

23. septembril löödi järje­ kordselt sinitihase päevarekord, mis nüüd on 724 lindu (eelmine tippmark pärineb eelmise aasta 26. septembrist, siis rõngastati 566 sinitihast). Üle 2000 rõngastusega päevi on linnujaama ajaloos üle poole sajandi jooksul vaid 15. Vii­ mane seesugune rändepäev oli 28. septembril 2005, mil rõnga sai ümber jala 2158 lindu.

Septembris said Kablis rõnga ümber jala 7613 lindu. (PPM/EE)

Linnud suunatakse mõrdpüünisest kogumiskasti toika otsa kinnitatud kolistaja abil, misjärel linnud välja võetakse, rõngastatakse, mõõdetakse, registrisse kantakse ja uuesti vabastatakse.

16

märkmik

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

LAHKUS ARMAS ISA, VANAISA, VANAVANAISA JA VANAVANAVANAISA

Riina Kindlam

Eduard Liivoja sündinud 9. juunil 1921 Jõgeval surnud 11. oktoobril 2020 Trentonis

Luuuuringul, luurates uudissõnu Haiglas käies kohtad väga palju pikki sõnu. Nagu mag­ netresonantstomograafia, ing­ lise keeles kolm sõna: mag­ netic resonance imaging ehk MRI. „Tomograafia (tomo­ graphy) on kujutise saamine keha teatava koha (rist)lõikest (cross section). Tomograaf on meditsiinis rakendatav rönt­ geni-, ultraheli-, footon- või muu seade, millega saadakse objekti kihitine kujutis.“ (Vikipeedia) Radioloogia osakond on väga pop(ulaarne) koht ja seal ma Mammat, oma ämma, ootasingi, suure lükand(sliding)ukse taga, millel kirjas luudensitomeetria.

Luude nsitomeetria?! – Nii ma esialgu lugesin! No, kui on mnemoturniir (mälumängude turniir), siis miks mitte nsito­ meetria. Kui nutitelefonis nägin, et nsitomeetriat pole siiski olemas, laskusin ainsusesse – LUU-densitomeetria. Ja siis kangastus silme ees sõna DENSIT(Y) – tihedus.

Kahe suure plaadi vahele Mamma pidigi lamama nagu röntgenvõileiva sisu, luutihe­ duse uuringuks. Luutihedus ­näitab luude tugevust ja on osa

Pilk minevikku

Vabandan, vend vähk Vähk tuleb paljude söötade peale välja. Pole pirts. Nii avastas Kanadas sündinu ühel ammusel suveööl ühel Kasari jõkke suubuva oja pervel.

Kalamehe kogemusi oli küll, aga ainult varahommikuti järvel ja paadist õngeridvaga.

Enamat ei ütle, kuna oli okupatsiooniaeg. Tegevus oli selline, mida ka parunite aegu tehti, vaatamata määrustele.

Ei olnud suurel suvel lubatud.

Ei nimeta täpset asupaika, aga aastat küll – oli aasta 1990. Kellega, ka ei ütle, ajad olid siiski sellised. Parem sala­ ta, kas või tagantjärgi. Ehk ei juhtunudki. Moodne revisio­ nistlik ajalugu.

Too Vahtralehemaa alam, veel mitte taasvaba Eesti koda­ nik, oli Matsalu lahe piirkonnas teinud mitte haltuurat, aga nagu vanasti tehti, oli talgutööd rüganud. Abimehena. Haltuura sõnalgi halb hõng, lohakust sugereeriv. Eestlane olgu oma oskustele uhke. Sealsel sauna­ ehitamisel mujal kogutud puu­ seplikke kogemusi rakendades ilusa, aga kurjavaimu raske, leilitoa ukse paika asetanud.

Nood nõuka-aja uksehinged olid parajad pärglid. Mujal pole

Leinas JOHN ja ANNE perega

Puhka rahus!

Radioloogia-osakonna pea iga lükand- ja muugi ukse taga valitseb suuremat sorti kiirgusoht, mis patsientidele eluoluliseks valgustajaks.

Foto: Riina Kindlam

osteoporoosi ehk eestikeeli luude hõrenemise diagnoosimi­ sest. Osteoproos on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistel, harvem esineb luude hõrenemist meestel. Luude hõrenemine tekib enam lülisambas, puusa­ liigeses ja randmeluudes.

Tänapäeval on rida ravimeid, millega saab ennetada või ka ravida osteoporoosi. Taastada kogu luude tihedust ja massi pole võimalik. Küll aga saab pidurdada alanud protsessi ja ­ vältida luumurdude teket. Ning ka ennetada teket, tegeledes võimalikult noorest peast juba spordiga, süües mitmekülgseid toite ja lugedes-lahates võimali­ kult palju pikki liitsõnu.

RIINA KINDLAM

selliseid näinud. Mine seleta.

Tööriistad mitte puudulikud, aga noh, teistsugused. Vaader­ pass oli Wabariigi aegne, sau­ naehitaja vanaisalt päritud.

Peitel aga oli teravam kui rand­ lase ämma keel. Kruvid, kurjad, aga vanamoelised, mitte Kanada head Robertsonid, selleks tööks loodud. Akuga trelli polnud.

Improviseeritud sai, kuigi peene­ma tööga pidi siiski loot­ ma turjale ning parajalt paigu­ tatud liistudele ja põlvedele.

Huvitav. Toime tuldi, egas ma üksi. Tänuks õpetati, nöök ju, siis vikatiga ümber käima.

Esmakordselt elus, kujutage ette - juba kaelakandjana. Muidugi keskpäevase lõõsa ohvrina, seda needusena takka. Aga hapupii­ ma anti palju, Seda tahtsin, sellist pole varem ega hiljem ­ saanud. Eks Punik ja kohalik vanamemm tänu väärisid. Oleks ainult olnud kama sisse lisada.

Kuidas või kellelt (no tean küll, too oli piltilus saunaehita­ jaga abielus noorik, kes nii ütles – ja mul sellist ligi ei olnud omal kohe kaitseks võtta, kuigi seal Kanaadas oli olemas, et vastu vaidleks) tuli mõte minna väsinult vähjapüügile. Salajane kott toodi kuurist, miski mulk­ sus seal kah – vist vedelsööt…

Kuram, mis veel seal, ei saanud ligi. Olin linnavurlena arvamu­ sel, et tuleb vaid kive tõsta, too vennike ootab selle all. Ei tead­ nudki, et jõevähk elab kaldasse

ARMAST ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Eduard Liivoja sündinud 9. juunil 1921 Jõgeval surnud 11. oktoobril 2020 Trentonis

Mälestavad ROBERT ja CINDY perega Puhka rahus!

Poolas plahvatas kahjutuks tegemise käigus lennukipomm

Kallist perekonnasõpra

Eduard Liivoja

Poola ranniku lähistelt leitud Teise maailmasõja aegne len­ nukipomm plahvatas kahju­ tuks tegemise käigus.

Hiigelpomm leiti LoodePoolas asuva Szczecini sadama väljasõidutee süvendamisel eel­ misel aastal. Tegemist on kuue meetri pikkuse lennukipommi­ ga, milles on peaaegu 2,5 tonni lõhkeainet. Seda enam kui viietonnist pommi kutsutakse ­ Tallboyks või ka maavärina­ pommiks, sest see on suuteline põhjustama väikest maavärinat.

Poola merevägi proovis lõh­ kelaengu hävitada kaugjuhitava roboti abil ja vältida plahvatust, kuid see ei õnnestunud.

Enne pommi kahjutuks tegemist evakueeriti lähipiirkon­ nast üle 750 inimese. (ERR/EE)

• CALGARY. Kolmapäeval teatas WestJet, et peatab määra­ mata ajaks lennud nelja Atlan­diäärsesse Kanada linna, samuti vähendab teisi lennuteenuseid regioonis; peatatakse ka len­ nutegevus Toronto ja Quebec City vahel. Kärbete tõttu kõr­ valdatakse alates 2. novembrist kokku enam kui 100 iganädalast lendu. (Lüh. CTVNews)

• KANADA. Teisipäeval välja antud kahes raportis toodi välja, et pandeemia on suurendanud ebavõrdsust. On palju peresid, kes on pidanud tegema kärpeid kulutustes, seisma silmitsi raskustega võlgade maksmisel ­ jm., samas on teisi, kelle sisse­ tulekud on pandeemia ajal suu­ renenud või jäänud samaks.

(Lüh. CTVNews)

uuristatud urkas, välja tuleb vaid toidu peale. Ju tal sõrad ka sellised, et võtab sõrmest kinni ja ei lase lahtigi, kellele seda tarvis. Nii et mitte just õngit­ semine, aga selles suunas. Teine variant oli kahvaga. Kuid ainult vanatudi või laps teeb nii. Nii öeldi.

Meenus siis kunagi loetud raamat. Ütlesin ka teistele, aga neil oli vaid mäh? vastuseks.

Raimond Kolk kirjutas noor­ soole teose „Vähikuningas“.

Eesti Kirjastuse Koperatiivi Sinilinnu seerias nr 4, ilmus Lundis, Rootsis, aastal 1957.

Tänaseni olemas. Värskendasin hiljuti mälu, sirvisin lugu, milles kaks poisikest teevad kindlaks, et üks Sepiku nimeline mees, seadusevastaselt väikeste vähkide püüdja ja kokkuostja, seda enam ei teeks. Kõik seda

tänu unes nähtud vanale, suurele vähjale, kes oligi nende kuningas.

Ka meiegi seal nire kaldal ei võtnud väikseid, ainult suuri. Ja vastab tõele väljendus, et krõ­ biseb nagu kott vähke. Meie püügipaun oli pungil. Piiri pida­ sime, egas edasimüügiks nagu raamatu Sepik, neid urkast välja meelitama ei asunud. Üllatas, kuidas kodumaine vähk on teistsugune kui Kanada oma. Mitu aastat varem, Prints Eduardi saart külastades, sai seal nauditud kohalikku kom­ met. Kirikukeldrites laupäeviti pakuti homaari, merivähja lõu­ nasöögi istungeid. Kasta aina sulavõisse, ei see vist kolestroo­ lile kasulik ole. Homaar on märksa suurem kui meie vähk, mitte nii maitsev ka. Huvitav ka mäletada, et laeval Georg Ots

kohtasid maitsetundlad esimest korda euroopa krevetti, väiksem kui Põhja-Ameerikas tuntud hännak või shrimp. Kinnituseks taas, et suurus ei tähenda oiva­ list mekki, mis ju kehtib näiteks maasikategagi. Pisike mõts­maa­ sik on palju magusam kui suur aias kasvatatud.

mälestavad kurbuses HELMA JÜRIMA ja LAPSED peredega

KANADA UUDISEID

Vähjakott asetati sauna juurde tiiki, ju ta soolast vett ei soovinud. Vabandasin küll nende ees, nagu õigel inimesel kom­ beks, küttide kultuuris aastatu­ handeid tuntud, et ühe elaja lõpp lubab teisel edasi eksis­ teerida. Tänu peab avaldama.

Seda päevast päeva. Mällu talle­ tatu aga kestab märksa kauem kui hea ja õigustet isu meenutus suus. Ja vend vähk, moodsas eesti keeles, sorri.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

LAHKUS ARMAS ABIKAASA, KALLIS EMA JA VANAEMA

17

Mälestame kurbuses armast kauaaegset perekonnasõpra

Luule Kann

Luule Kann

Südamest kaastunne JUKULE, TOMILE ja perele

neiuna TALI sündinud 11. jaanuaril 1930 Viinistus surnud 12. oktoobril 2020 Ajaxis

HELLE ja JOHN NANCY, DAN, MEGHAN, KIRSTIN ja MAXWELL MEA RITA DEBBIE, KERRY, KARLEY, KAILI ja TÕNU RICHARD ja SHELLY

Sügavas leinas JUKU TOM ja JANE perega AGU perega KAREN ja RON perega

Puhka rahus

Puhka rahus!

Üks ununenud…

(Algus lk. 6)

Mulle jättis Visnapuu raamat juba tookordsel lugemisel mõju­ va mulje, mis süvenes veelgi, kui teda hiljuti uuesti lugesin.

Ja nii on mu käesoleva kirjutise mõte teost veel kord esile tõsta, eriti kuna vahepeal on möödu­ nud peagu 70 aastat ning aeg kipub meie vastu töötama.

Milles seisneb siis selle r­ aamatu väärtus? Kõigepealt ­asjaolu, et lisaks oma kirjaniku­ võimetele oli autor üks Eesti suuremaid poeete. Nii peegel­ duvad raamatus märkamatult kaasa luulemaailma keel ning värving ka seal, kus jutt on igati proosalistest asjadest. Teiseks ühtus Visnapuu noorusaeg (Vil­ jandi- ja Tartumaal) ühe olulise ajajärguga Eestis: venestusaeg, 1905. a. revolutsioon ja Vaba­ dus­sõja algus. Isikliku elukäigu ja maaelu kirjelduste vahele on seega põimitud Eesti ajalugu, mille detailid on mõneski osas vähe tuntud. Loeme näiteks, et veel aastal 1912 puudus amet­ lik, üldtunnustatud eesti gram­ matika. Loeme ka elu üksi­ kasjadest revolutsioonide ja Vabadussõja taustal.

Kui kellelgi on Visnapuu raamat veel säilinud, siis soo­ vitan lugeda. Saate suurepärase kirjandusliku naudingu osali­ seks.

••• Käesoleva aasta alguses, 2. jaanuaril möödus Henrik Visnapuu sünnist 130 aastat.

Seda märgiti Eestis mitmeti, olulised sündmused toimusid Luunjas, kus Visnapuul oli vanematelt päritud talu. Nii toi­ mus aasta algupoolel Henrik Visnapuu luulevõistlus, millest võttis osa 46 autorit 80 tekstiga, korraldati Visnapuu luule ühis­ lugemisi, Luunja vallapäevadel toimus luule- ja muusikaõhtu ,,Suvehundi armuhüüd“, juuli­ kuus kanti Luunja kultuurimajas Raivo Trassi lavastuses Visna­ puu draama ,,Keisri usk“, mis poliitiliste tuulekeeriste tõttu 1939. aastal enne esietendust ära keelati, augustis avati kirja­ niku sünnikoha ligidal Visnapuu pink ning 23. septembril leidis Luunja koolis aset üks tänavuse Visnapuu aasta keskne sünd­ mus: konverents ,,Inimene Vis­ napuu“, kus Eesti kirjandusuuri­ jad vaatasid Henrik Visnapuu elu, aega ja loomingut, rolle ühiskonnas, saatust, vähem tuntud tekste, poliitilisi vaateid ­ jne.

Lahkus lugupeetud skaudiõde ning kauaaegne Lembitu hunduparviku juht

nskm. Luule

Kann

Lahkus armas kaasjuht Kotkajärve hundurajalt

nskm

Põhjatäht III

Luule Kann

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet JUKULE ning TOOMASELE perekonnaga PÕHJAKOTKA LIPKONNA PERE

Mälestame kurbuses kadunud skaudiõde ja avaldame sügavat kaastunnet JUKULE ning TOOMASELE perekonnaga

nskm. Luule

Mälestavad

Koju jõudnud

Kann

Põhjatäht III

Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber

Luule Kann

EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Taevaisa kutsel lahkus meie tubli ja alati abivalmis ringi liige

Luule Kann Sügav kaastunne JUKULE, THOMASELE perega ja KARENILE perega Puhka rahus!

LIA PIKKOV MART PIKKOV DEANNA PIKKOV peredega

Raugeb päev, algab öö, hõlmab järved ja laaned ja vee. Õnnista puhkajaid Jumal suur.

TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRING

Sügav kaastunne JUKULE, THOMASELE perega ja KARENILE perega Mälestavad kurbuses VIVI ROBERT ja MERIKE perega INGRID ja THOMAS perega

Mälestused jäävad

Mälestame kurbuses meie kauaaegset sõpra

Luule Kann Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa JUKULE ja poeg TOMILE perega

Luule Kann Avaldame kaastunnet JUKULE ja poeg TOOMASELE perega Mälestame kurbuses HEINO ja MARE KASK KALJU KASK perega TIINA KASK-LONG perega

Puhka vaikselt, puhka rahus, südamed on Sinuga, mälestuste päiksekullas jääd Sa ikka meiega

LEHTA ja AARE CHRISTINA ja DAVID HEILI, FINLEY, JAANA, MICHAEL LINDA TOOME

Lahkus meie armas sõber ja noorepõlve hundujuht

Luule Kann Mälestame sügavas leinas armsat sugulast ja avaldame kaastunnet JUKULE perega ERNA SILDVA HARRY ja BETA LINDA ja GREG peredega

Luule Kann Kaastundes abikaasale ja pojale perega mälestavad VILME PEDE MARTIN ja SHELLY PEDE perega Aeg annab, PAUL ja CATHY PEDE perega aeg võtab, LEILI ja PETER FOSTER aeg mälestused jätab TAMARA NORHEIM-LEHELA

18

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale ja lähedastele Toronto Eesti täienduskoolide direktori

MÄLESTAME PARIMAT EESTLAST JA VAHVAT SOOMEPOISSI

Edgar Marteni

hr. Edgar Martenit

17.05.1920 – 05.10.2020 lahkumise puhul.

Alati jääb meelde Teie lahke süda, läikiv silma pilk ja soe naeratus!

Südamlik kaastunne MARETILE, lastele REEDALE ja JUHANILE peredega

KULTUURIMINISTEERIUM

EVA ja TIINA TIGANE

Mälestame

Edgar Marten’it VAIKSELT LAHKUS MEIE EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Endla Kannel

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

neiuna KONTSE sündinud 20. mail 1934 Valgamaal surnud 12. oktoobril 2020 Bramptonis Mõnd kallist südant kaotsin mis järel nuttes leinasin, aeg andis teised tagasi: ei ema südant – iialgi!

L. Koidula

Esimesed liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eesti kaitseväe relvastusse Augusti lõpus saabusid Lõu­ na-Koreast Eestisse esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu, mis pärast modifitseerimist võetakse kasutusse 1. jalaväe­ brigaadi suurtükiväepataljo­ nis. Eestisse saabub kolme aasta jooksul kokku 18 kait­ seväe poolt soetatud liikur­ suurtükki.

Eestisse juba saabunud ja järgneva kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast saabuvad liikur­ suurtükid on hooldatud ja kasu­ tusvalmis, kuid Eestisse saabu­ misel lähevad esmalt modifit­ seerimisele: relvad värvitakse üle Eesti kaitseväe moondamis­ värvidesse, neile installeeritakse kaitseväes kasutusel olevad standardsed sidevahendid ning paigaldatakse muu kaitseväes kasutusel olev lisavarustus. See­ järel jõuavad masinad 1. jalaväe­brigaadi suurtükiväepa­ taljoni, mis formeeritakse üm­ ber liikursuurtükipataljoniks.

Kokku soetab Eesti 18 liikur­ suurtükki kogumaksumusega 83 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hool­ duspersonalile, eritööriistu ja varuosi.

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomi­ kutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüstee­ mide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtü­ ki­ väelased saavad neid relvasüs­ teeme kasutada veel vähemal 30 aastat.

Lisaks Eestile on liikursuur­ tükid K9 kasutusel LõunaKoreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 mm relvasüsteemi KRAB.

(KVPST/EE)

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra, suvekodunaabrit ja algkooli ajalooõpetajat

Mälestavad tütar KATRIN abikaasaga tütretütred LEANNE ja KRISTINA peredega ANNA-LISA

Edgar Marten’it Avaldame südamlikku kaastunnet tütrele REEDALE ja tema perele ja pojale JUHANILE ja tema tütrele

Mälestame leinas

SILVI ja EVALD ENGMAN PEETER ja ELLEN KAJU ESTER ja ROY DEMEDEIROS ANNIE ja PAUL BRANDNER ALEX KAJU ja KRYSTAL KAJU LII ja BOB BAXTER

Endla Kannel’t Avaldame sügavat kaastunnet tütar KATRINILE perekonnaga KOIDU KONZE ERIK ja KARL perekondadega

Mälestame kurbuses onu EDGARIT, laste sõpra ja õpetajat

Edgar Marten’it

Puhka rahus, armas sõbranna

Luule Kann

Leiname koos REEDA, JUHANI ja lastega

Südamlik kaastunne abikaasale ja omastele GUN HENRY ja VIVIAN perega

S P ORT

Rally Estonia on 2021. aasta MM-kalendris Rahvusvahelise autoliidu FIA mootorispordinõukogu kinni­ tas 2021. aasta autoralli MM-kalendri, kust leiab ka Rally Estonia.

Tänavu toimus Rally Estonia septembri alguses, järgmisel aastal peetakse see 15.-18. juulini.

WRC promootori tegevjuht Jona Siebel rääkis WRC-sarja kodulehel Eestist ülivõrdes. ,,Eesti MM-debüüt oli tohutu õnnestumine. Eriti olukorras, kus korraldajatel oli vähe aega.

Rally Estonia väärib 2021. aas­ tal MM-kalendris oma kohta täielikult,“ ütles ta.

Esimest korda pääses ka­ lendrisse Horvaatia ralli, mis

Lühidalt Kanadast ALBERTA. Environment Cana­ da andis neljapäeval välja eri­ avalduse ilma kohta, mis mõju­ tab suurt osa provintsist: hoia­ tuse kohaselt on reedel oodata lumesadu ja tugevaid tuuli, samuti temperatuuri langemist alla nulli. (Lüh. Globalnews) • TORONTO. Uue küsitluse kohaselt plaanib suur osa kanadalasi elada oma kodus turvaliselt ja iseseisvalt nii kaua kui võimalik, eelistades seda vanemaealiste- või hoolde­ kodudesse kolimisele.

(Lüh. CityNews)

­toimub aprilli lõpus.

WRC uus hooaeg algab Monte Carlos 21.-24. jaanuarini 2021. Kokku on kavas 12 etap­ pi, millest viimane peetakse 11.-14. novembrini Jaapanis.

(D/EE)

HOLMBERGI PERE: VIVIAN, SUSANNE, ERIK lastega KADRI ja SILVER

Mälestame

Edgar Marten’it ja avaldame kaastunnet REEDALE ja JUHANILE perekondadega MARTA KIVIK ANNE LEIUS ENERI TAUL

,,Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni.“ Ilmutuse 2:10

Olga Sau Mälestades meie kaugelviibivat koguduse liiget ja avaldades siirast kaastunnet lähedastele TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 18. oktoobril kell 1.30 p.l. LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Seoses Covid19 põhjustatud olukorrast tingitud provintsi valitsuse mõistetava otsusega välja kuulutatud regulaarset KOGU­ DUSE TÄISKOGU KOOSOLE­ KUT 25. oktoobril Agricola kirikus EI TOIMU. Täiskogu toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näitajate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vastavast sisulisest otsusest.

Uue täiskogu toimumise ajast anname teada.

EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunni­ ajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com

Usk ja uskmatus

Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14

Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag

Kaheaastane David võeti oma ema käte vahelt, et anda ta üle dr John Trumanile, kes ravis erinevate verevähi vormidega lapsi. Kogu see haigla vahet sõelumine, lõputud süstimised ja testide võtmised kannatas David vaikides ja kannatlikult.

Kolmeselt tehti Davidile keeru­ line ja valus protseduur, mille käigus võeti seljaajust uurin­ guteks vedelikku. Kõige selle piina ja ebameeldivuse sees sosistas väike poiss arstile: „Aitäh dr. Truman!“ See tundus keset neid kannatusi kuidagi veider ja ebaloomulik, kuid see baseerus millelegi. Nimelt oli ema poisiga enne pikalt rää­ kinud ja ütlnud, et kui sa peaksid ka haiget saama, siis tea, et doktor teeb seda ainult sellepärast, et sa võiksid terveks saada. Kui see haiget teeb, siis tuleta meelde ja tea, et ta armastab sind!“ Usk usaldab kedagi, keda ta ei näe ja kes või mis on suurem

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 18. oktoobril kell 11 h TÄNUPÜHA JUMALATEE­ NISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 1. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 18. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Eelteated: SURNUTEMÄLESTUSPÜHA JUMALATEENISTUS on 22. novembril kell 11.30.

Toronto Eesti Evangeeliumi Luteriusu Vana-Andrese koguduse juhatuse teade Hea koguduse liige!

Teatame, et seoses Covid19 põhjustatud olukorrast tingi­ tud provintsi valitsuse mõistetava otsusega välja kuulutatud regulaarset KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEKUT 25. oktoobril Agricola kirikus EI TOIMU. Täiskogu toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näita­ jate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vas­ tavast sisulisest otsusest.

Uue täiskogu toimumise ajast anname teada.

KOGUDUSE JUHATUS

Esilinastus Eesti spioonipõnevik ,,O2“ Solarise Apollo kinos linastus 6. oktoobril uus Eesti mängu­ film ,,O2“.

O2 on lühend Sõjavägede Staabi II osakonnast ehk Eesti sõjaväeluure üksus. Tõsielu­ sünd­ mustest inspireeritud filmi tegevus toimub aastal 1939, kui Eesti oli kaotamas oma iseseis­ vust.

Puhkemas Teine maailma­ sõda ja just neil kriitilistel het­ kedel langeb Eesti nõukogude­ vastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie sala­ teenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse üles­ andeks ­ luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast).

Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava sala­ kokkuleppe. Olu­ korra muudab keerukamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune armusuhe.

Film valmis Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös. Filmi ,,O2“ režissöör on Margus Paju, stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholen-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. Filmi operaator on Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, kos­ tüümikunstnik Kristina Lõuk, heliloojad Rihards Zalupe ja Eriks Ešenvalds, helirežissöör Vytis Puronas ja monteerija Marion Koppel. (ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

kui ta ise. Me kõik kasutame igapäevaselt usku. Me usaldame advokaatide kätte oma jurii­ dilised küsimused. Me usal­ dame pankurit oma finatste­ hingutes. Me usaldame kirurgi, lubades tal end opereerida. Me usaldame lendurit, kes lennutab meid üle ookeani. Seda kõike vaatamata sellele, et me ei tea täpselt, mida nad teevad ja me ei saa kõigest aru, kuidas nad midagi teevad. Küsimus ei ole, kas me usaldame ja usume, ­küsimus on kellesse me usume või keda ja mil määral me ­usaldame.

Me võime lõputult üritada oma elu kontrollida ja turvata, kuid varem või hiljem seisame olukorra ees, kus mõistame, et elu on kõrgem ja suurem kui meie arusaamine, meie rahakott, suhted või võimed. Me ei saa garanteerida siin elus endale mitte midagi. Me ei tea, kas me hingame järgmist hingetõmmet­ ki. Küll on hea, kui meil on selles ebaturvalisuses Jumal, kelle poole usus õhata: ,,Aita mind, siis ma saan abi.“ ja Tema parimat oma elu jaoks usaldada. Oswalt Chambers on ­ ütelnud: ,,Usk ei tea kunagi, kuhu viib tee, millel ta esi­ mese sammu teeb. Kuid ta tunneb Teda, kes sellel teel juhib.“ Miks uskuda Jumalat, kes tervendab ja päästab? Sest ta on lõpuni ustav ja jäägitult armas­ tav. Jeremija laulab nutulau­ ludes ,,See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu us­

tavus on suur!“ (Nl 3:22-23) Kui väike David usaldas dok­ torit, kes tegi kõik, et teda terveks ravida, siis on meie ­ eesõigus usaldada Jumalat, kes on loonud taeva ja maa ja kes on meid nii palju armastanud, ,,et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, ­ vaid et tal oleks igavene elu.

(Jh 3:16).

Elus on ja jääb küsimusi, millele me ei saa vastust.

Kahtlusedki on usuelu loomulik osa. Kui apostel Toomas kahtles Jeesuse ülestõusmises, siis Jeesus ei hurjutanud Teda, Ta ei pidanud loengut, vaid Ta lasi Toomal ennast puudutada. Me kõik kahtleme aeg-ajalt. On neid, kes loobuvad uskumast Jumalasse. On neid, kes ei jaksa hakkama saada oma valude ja kannatustega. Leiavad selles süüdi olevat Jumala ning kibes­ tuvad. Jeesus ei ole aga ka ­sellisteski olukordades kellestki kaugel, vaid Ta tahab anda ennast kogeda ja ,,puudutada“. ­ Ma igatsen, Jumal, aita mul igatseda! Ma armastan, Jumal, ­ aita mul armastada! Ma tean, Jumal, aita mul mõista! Ma usun, Jumal, aita mul uskuda!

Aamen. ,,Asi pole mitte minu suutlik­ kuses, vaid minu vastuses Jumala suutlikkusele“ (C. Ten Boom).

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Tellige EESTI ELU! Nobeli rahupreemia sai maailma toiduprogramm

Laitse Hiieotsa suurkivi.

Laitse Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas ajalooliseks loodusli­ kuks pühapaigaks Hiieotsa ohverdamiskoha Laitse külas Saku vallas Harjumaal. „Looduslikud pühapaigad on meie omanäolise pärimuse olu­ line osa, mida kohalikud elani­ kud veel tänapäevalgi peavad väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks,“ ütles kultuuriminis­ ter Tõnis Lukas. „Paljud loo­ duslikud pühapaigad Eestis ei ole säilinud või siis on nende kohta käiv pärimuslik andmes­ tik liiga üldsõnaline, et neid paiku üles leida. Hiieotsa ohverdamiskoha puhul on säili­ nud nii suuline rahvapärimus kui ka pühaks peetud kivid, mis teeb sellest Nissi ja ülejäänud ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri tule­

Sündmuste kalender • Laup., 17. okt. (kl 17 Eestis; kl 10 Torontos, Hamiltonis, Montrealis; kl 7 Vancouveris) Zoom’i vahendusel EKN ja Kanada Eesti organisatsioonide VIRTUAALNE KONVERENTS. Registreerige 10. oktoobriks: reetsehr@gmail.com • Laup., 24. okt. kl 8 õ livestream kontsert – ERIK LAAR,

muste taustal esindusliku püha­ paiga,“ lisas minister.

Hiieotsa ohverdamiskohta kirjeldavad üheksa 20. sajandil kogutud pärimusteadet, millest neljas kajastub paiga pühadus.

Sealne ohverdamistegevus on olnud seotud kividega ning kuna pärimusteadetes kirjelda­ tud paigas asub silmapaistev ki­ vikülv, siis on alust seostada ohverdamiskohta just selle ala­ ga. Aastatel 1876 – 1901 välja antud kaartidelt selgub, et ala on olnud kaetud metsaga, ka pärimusteated kirjeldavad metsa pühapaiga osana. Näiteks on ühes teates Hiieotsa suurkivi nimetatud ka Hiieotsa metsa ki­ viks ning teises teates on välja toodud, et suure kivi otsa sai ronida kuuskede otsast.

(KLTMPT/EE)

Estonian Music Week korraldusel EMW Facebooki lehel facebook. com/estonianmusicweek • Kolmap., 28. okt. kl 7 õ LOENG. PIRET VOOLAID: ,,FÄN­NIPASUNATEST VIIKIN­ GITE NAASMISENI: MILLEST RÄÄGIB KOROONAFOLKLOOR EESTIS?“ VEMU You Tube’I kanalil.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Matti Temisevä 75 Ajalehe Meie Elu pikaajalist ladujat ja küljendajat ning küljendajat Eesti Elus õnnitlevad ENDISED TÖÖKAASLASED MEIE ELU PÄEVILT ja EESTI ELUST

Norra Nobeli komitee andis 2020. aasta Nobeli rahu­ pree­ mia ÜRO maailma toidupro­ grammile (World Food Pro­ gram, WFP).

WFP-le anti auhind võitluse eest näljaga ning panuse eest elutingimuste parandamisel kon­fliktipiirkondades, teatas ko­ misjon 9. oktoobril. Auhin­naga tunnustati organisatsiooni ka panuse eest sellesse, et nälga ei saaks kasutada sõda ja konflikti õhutava relvana.

WFP on maailma suurim hu­ manitaarorganisatsioon. 2019. aastal sai maailma toidupro­ grammilt abi peaaegu 100 mil­ jonit nälga kannatavat inimest 88 riigis.

Sel aastal esitati Nobeli rahu­ preemiale 318 kandidaati, nende seas 211 üksikisikut ja 107 organisatsiooni.

Nobeli preemia, mis koosneb kuldmedalist, diplomist ja tšekist 10 miljonile Rootsi kroo­ nile (950 000 eurole), antakse võitjale üle 10. det­ ­ sembril, Rootsi töösturi ja ­filantroobi Alfred Nobeli surma­-aastapäeval.

Eelmisel aastal sai Nobeli ­rahupreemia Etioopia peaminis­ ter Abiy Ahmed jõupingutuste eest lõpetada 20 aastat kestnud sõjajärgne vastasseis Eritreaga.

Finnair hakkab oma äriklassi toite Soome poodides müüma Kuna lennuliiklus on tõsises madalseisus toob Finnair oma lennukisöögi Soome toidupoo­ didesse müügile.

Finnairi kinnitusel on jae­ müüki minev toit inspireeritud äriklassi söögikordadest lennu­ kis, olles kombinatsioon põhjala ja jaapani köögi maitsetest: põhjapõdra pelmeenid, Islandi karpkala, veiseliha ja teriyaki redisekaste jne.

Helsingi lennujaama kõrval­ hoones toitu valmistava Finnair Kitcheni tegevdirektor Marika Nieminen ütles Vantaa Sano­ matele, et umbes kümneeurone portsjon sobib näiteks kaug­ töötaja lõunasöögiks.

Reisipiirangute tõttu on Finnair Kitchen tegutsenud umbes 10-15protsendilise jõud­ lusega ja koondamised on mõ­ jutanud kogu personali.

Septembris vähenes Finnairi lennuliiklus võrreldes eelmise aastataga 91%. Reisijate ko­ guarv septembris oli 115 500.

Augustiga võrreldes oli reisijaid 40% vähem. Langus on tingitud koroonaviiruse pandeemiast ja sellega seotud reisipiirangutest. (ÄL/EE)

Teadaanne – tähtraamat 2021 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/täht­raamatus ilmuvad orga­ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­test/parandus­test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca