14
EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020
Nr. 41
Petserimaa Suveülikooli mõtteid Piusa kaldalt Kusagil mujal Maarjamaal pole midagi vastu panna sel lele, mis toimus juba 27 aastat järjepanu Eesti kagunurgas praeguses Setomaa vallas. Seal korraldatakse huvitava tseremoniaalse ülesehitusega omanäolisi kuningriigi päevi. Nende read, kes on kaasa teinud kõigil kuningriigi päe vadel, on kindlasti hõredad. Üks neist on siiski kirjanik, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurm Petserimaa Hilana külast. Ta on aastaid mõttekaaslasena suve ülikooliga ühte sammu astunud ja oma pillimängu ning lauluga mitmekesistanud meie telgielu. Eriti on meile südamesse läinud tema kurb-igatsev „Petseri valss“. Eestis on valdu omajagu ja igale kodukandi päevale ei jõua parimagi tahtmise korral minna. Kindlasti tasub aga kordki elus sõita Seto Kuningriigi päevale. Olen seda reisisuunda soovita nud ning „Rahvuslik Teataja“, väliseesti ajalehed ja interneti portaal külauudis, samuti PõhjaPärnumaa ja Muhu valla ajaleht on need hoolega ära trükkinud ja saadud teabe mõjul on lisan dunud neid, kes Seto müüri ees on käinud. Petserimaa Suveülikool koon dab selle maakonna sõpru põhiliselt Tartust. Meie ees märgiks on võimete piirides rikastada vaimselt kuningriigi päevi. Oleme teinud seda Luha maal (2017), Lüübnitsas (2018), Küllätüväs (2019) ja 5. sep temb ril Kolossovas. Järgime Skandinaaviast juba enam kui sajand tagasi pärit rahvaüli koolide vabahariduse levitamise tavasid ja külvame kohaloolisi teadmisi põhiliselt ajaloo ja maateaduse vallas. Kogenud koolmeistrid on öelnud, et üks näitlik õppevahend ütleb vaata jale rohkem kui tunniajane loeng. Seda me järgime ja näi tame maakaartidel Eesti Vaba riigi põhiseaduse paragrahvis 122 sätestatud piirides koos Venemaa Föderatsiooni poolt anastatud alade lippudega. Ka artiklite kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“, sa muti faksiimilekoopia Tartu rahulepingu terviktekstist oli siis ja on muul ajal meie kaudu kättesaadav. Täname kuningriigi suhtu mist meisse – alati on telgikoht eraldatud esinduslikus kohas. On aga piinlik, kui kuuleme telki külastanud riigikogulaselt, et ta kuuleb esimest korda nn. uue piirilepingu probleemist meie kaudu. Tema sõnul on ta järginud erakonna suuniseid ja vajutanud vajalikku värvi nup pu. Teemat jätkates küsisin ühelt riigikogulaselt, miks ta tahab paljude mu Petserimaa sõprade, nende sõprade ning sugulaste kodusid, põldusid, heinamaid ja metsi, samuti Eesti riigi oman dit ning maavarasid naaberrii gile kinkida? See küsimus tuli talle ootamatusena. Näib, et tema oli see kuuelanik, kes li bises 20. augustil 1991 Maa kaaslaselt pika köie otsas alla
Eesti NSV matustele. Ta on ilmselt üsna vähe kuulnud sõjaeelsest Eesti Vabariigist. Meid käiakse suveülikooli eest tänamas ja kätt surumas, aga seda tehakse enamasti sosinal ja selja taha vaadates. Miks? Sel korral polnud kohal meie toetajat emeriitprofessorit Rein Einastot, aga tal olnuks imelises Kolossovas vaatamist olnud. Pilt selline nagu tema vanaema kodutalu ümbruses Urvaste ki helkonnas. Nagu varemgi, kaubitsesime suveniiridega, milleks olid Petserimaa ajaloolised lauali pud. Neid osteti, aga mille gipärast peideti neid pea alati põue. Üks tuntud seto muusika poiss ütles, et kui sellest lipust tema leivaisa teada saab, tuleb talle suur pahandus! Miks? Küsisin ühelt rahvusvahelise haardega paljudes välisriikides kontserte andnud setolt, miks ta oma kodukoha territoriaalsest probleemist maailma ei teavita? Ta vastas, et seda tehes on lõpp tema välisreisidel. Kes ja kus on telgitagused niiditõmbajad? Keegi telgikülastaja sosistas, et ei saa Petserimaa terviklik kuse eest seista, sest siis võtab riik tema seto kultuuriprogram mide raha ära. Miks? Hirm on mõõtmatu ja reser vaadistumise viljad maitsvad. Kord küsisin oma nime ja kodukohta tutvustades telki külastanud seto patrioodilt, kui das on tema nimi ja kus külast ta pärit? Ta keeldus viisakalt, öeldes et kardab Vene viisast ilmajäämist. Mida see tähen dab? Kas kohapeal on naaberrii gi agendid, kes kirjutavad üles Moskva vastu astunute nimesid? Eesti vanasõna on õige – käbi ei kuku kännust kaugele. Kui eelmine põlvkond kommu niste käis Moskvas Eesti vastu võtmist N. Liitu lunimas – ega käbi teisiti saa. Ta soovitab lah kelt heanaaberlike suhete nimel petserimaalaste kodud Mosk vale kinkida. Sellest on tal julge rääkida, sest oma kodu jääb alles ja karistusseadustiku para grahv 232 tema hõlma ei hakka – kaitseb riigikogulase saadiku puutumatus. Sahinate tasemel oli kuulda, et meid ei võetud 1940. a N. Liitu sugugi avasüli. Heideti ette, et olime Vaba dussõjas ebapropotsionaalse relvajõuga nüpeldanud mitme miljonilist Punaarmeed ja välksõjaga oma piiridest välja kihutanud. Lisaks ahvatlesime punaseid kütipolke maailma revolutsiooni reetma. Üks rii gikogulane on poetanud koguni kirjaliku krokodillipisara Va badussõjas punaarmeelaste materdamise pärast. 20. juulil 2020 õiendati Setomaa valla keskuses Värskas Vabadussamba püstitamise ja selle avamisega üht ajaloovõlga, mis jäi 1940. a Petserimaal Eesti vabaduse eest võidelnutele tasumata. Tänusõnad neile, kes selle nimel pingutasid, annetusi tegid ja muul moel asjale kaasa aitasid. Tasumata võlgasid on Petser
Suveülikooli telk Kolossovas.
imaal aga teisigi. Sama 1940. aasta 26. mail Petseri lähistel Suur-Bereznjukis Eesti skaudi liikumise rajajale, Pärnumaa Vändra kihelkonnast Aluste küla Liivoja talust pärit Anton Õunapuule (1887–1919) tema hukkumispaigas püstitatud ja kommunistlike vandaalide poolt hävitatud mälestussammas tuleb taastada selle algses kohas. Anton Õunapuu väärib seda meie omaaegse kubermangulin na mitme kooli võimlemispeda googi ja skaudijuhina, kelle välja õpetatud relvastatud poisid hoidsid korda 1917. a segastel aegadel Tallinnas. Nad kaitsesid linna ja Eesti ajutist valitsust ning päästekomiteed 1918. a ajaloolisel talvisel madisepäeval meie iseseisvuse väljakuuluta misel punaste marodööride eest. Nad olid esimesed, kes ruttasid samal aastal tõkestama Pu naarmee sissetungi Vabadussõja puhkemisel. Ta ise osales veel
Foto: Ilmar Vananurm
Kalevlaste Maleva moodustami sel ja siis selle kuulipildurite roodu ülemana 1919. a algul vastupealetungil Valkla ja Järve küla juures, kus sai 16. jaanuaril haavata. Veel täielikult parane mata, tõttas ta appi oma ma levlastele Petseri rindel. Kindlasti tõttavad teadja mehed selgitama, et Venemaalt selleks nagunii luba ei saa. Kust me seda teame, kui pole veel küsinud. Kui tõesti eitus tuleb, vaatame üle naabri kontrolli matu askeldamise meie suhtes sadade okupantide haudadel Eestis. Anton Õunapuu oli meie rahvuskangelane. Ei saa olla nii, et Suur Peeter võib teha kõike, aga väike Peeter vaadaku pealt. Võib-olla oleks seesama Anton Õunapuu kui Helsingi Ülikooli võimlemisinstituudi 1913. a magistrikraadiga lõpeta nu kutsutud 1. detsembril 1919 avatud eestikeelse Tartu Üli kooli kehakultuuri professoriks,
Veel üks arutlus elust universumis Elu, tema algus ja levik, on inimsoo huvi köitnud aasta tuhandeid. Ühes varasemas artiklis (2014) käsitlesin teemat, lähtudes loodussea dustest (füüsika ja keemia), mis kehtivad meid ümbrit sevas universumis. Miks ma loodusseadusi usaldan, selleks on kaks põhjust. Esiteks oleme suutnud nende abil sel gitada universumis esinevaid loodusnähtusi: planeetide lii kumine, valguse levik, tähtede kaugused, äike ja elekter, bioloogilised nähtused jpm. Teiseks on loodusseaduste analüüs ette kuulutanud nähtusi, mida alles hiljem on katseliselt tõestatud – relatiivsusteooria näiteks. Nii võib eelnenu alusel kindlalt väita, et ka laiemas uni versumis peaks leiduma orgaa nilistele ühenditele toetuvat elu, kus iganes looduslikud tingi mused – temperatuur, surve ja kiirgus – seda võimaldavad. Jah, meie eluvormidest on need elud tõenäoliselt drastiliselt erinevad, tänu asukoha tingi mustele. Mõelgem vaid, kui eri nevaid vorme esineb juba maa keral! Aga elu üldist levikut universumis eitada ja seega inimest universumi kuningaks kuulutada me küll kuidagi ei saa. Käesolevas arutelus vaatlen elu esinemise võimalust teisest vaatepunktist, nimelt tõenäo susteooria. Lähtepunktiks on maail maruumi täitvad tähe parved, üldnimega galaktikad.
aga ta langes 2. aprillil 1919 31-aastasena vaenuväljal. Või duka Vabadussõjata poleks meil mingit rahvusülikooli olnud. Telefonitsi tervitas suveüli kooli Luhamaa ja Meeksi prees ter Väino Niitvägi ja seekord süütasime allakirjutanu öeldud Meie isa palvega küünla setode ajaloolise Püha Jüri ikooni ees. Ka ei unustanud me saatmast läkitust Konstantinoopoli pa riarhile, et talle alluv õigeusklik maailm palvetaks järgmisel jüripäeval setode õiguse eest elada Eesti Vabariigi koosseisus oma terviklikus kodumaakon nas. Olgu edasi antud 100. sünni päevale läheneva Pärnu kul tuuritegelase Arnold Antoni tervitus Petserimaalt 1941. a Punaarmeesse mobiliseeritud petserimaalaste järeltulijaile. Tema sõjakaaslasteks olnud Petseri poistel olid kaasas bala laikad. Kui see vihje kellegile midagi meenutab, siis on sõnum märki tabanud. Seekord ja varemgi teeb ara verelistele muret seto Ku ningriigi uhke „sõjaväeparaad“. Kahuripaugud olid kindlasti Petserisse kuulda ja võisid seal ärevust tekitada. Oli karta teravasõnalise noodi või koguni ultimaatumi saamist, aga see kord läks vist õnneks. Langetame leinas pea hiljuti meie hulgast lahkunud Petseri Peetri luteriusu koguduse kaua aegse kellamehe Mart Kallase mälestuseks. Petserimaa sõber ALDO KALS
1012 planeedil. Kõrgelt arenenud elu, s.t. arenenud tsivilisat Elame ise Linnutee galaktikas, sioone, olgu sellest vaid 0.01%: mille läbimõõt on umbes 108 planeeti ehk sada miljonit. 180,000 valgusaastat (VA). Et olla võimalikult konserva Kuna VA on kaugus, mida val tiivne, vähendame aktsepteerita guskiir, lennates 300,000 kilo vat protsenti veelgi sajakordselt. meetrit sekundis, katab aastaga, Siis on lõpptulemuseks ikkagi siis on tegemist inimmõistusele miljon tsivilisatsiooni. Neist on haaramatu suurusega. Linnutee osa arengu alal meist taga, osa tähtede koguarvu hinnatakse aga kaugel ees, sest juba 100-400 miljardile (miljard- 1000-aastane vahe arengus oleks biljon on 1 üheksa nulliga ehk tohutu, umbes nagu meie ja varajane keskaeg. Kordan aga 109). Galaktikate koguarvu meile veel kord, et eelnev arvuline nähtavas maailmaruumis hinna analüüs on vaid umbkaudne, takse 200 miljardile, seega 200 tõenäosusel põhinev hinnang, x 109. Igas neist on vähemalt inglise keeles ,,order of magni sada miljardit tähte ehk 1011. tude estimate“. Siiski näitab Sellest järgneb, et tähtede lõpptulemus, millega on tege koguarv ruumis on 200 x 1020 mist. juures. On küsitud, et kui nii, miks Nüüd arutame asja siit edasi, pole me nendest teistest tsivili kindluse mõttes teaduslikke hin satsioonidest midagi kuulnud? nanguid konservatiivselt kasuta Miks pole nad meile elumärke des. Esiteks on väidetud, et saatnud või koguni meid vaata tähtede ümber tiirlevate planee ma tulnud? Käsitlesin seda juba tide koguarv galaktikates on eelmises artiklis, kuid rõhutan vähemalt sama, mis tähtede arv. veel kord maailmaruumis valit Eks noorematel tähtedel planee sevaid kaugusi. Meile lähim did alles kasvavad, kuid vane Linnutee täht Alpha Centauri on matel võib neid juba rohkelt 4.3 valgusaasta kaugusel. Ka olla (näiteks Päikesel on neid kui lendaksime kiirusega 30 üheksa, kui Pluuto juurde arva km/sek. (Maakera tiirlemise kii ta). Võtame siis planeetide ar rus Päikese ümber), võtaks ikk vuks eeltoodud arvu 200 x 1020 agi 40,000 aastat, et temani jõu ehk lihtsalt 1020. Oletame järg da. Lähim suur galaktika misena, et eluks sobivad neist (Andro meda galaktika sama vaid 0.01%, sest paljud ema nimelises tähtkujus) on meist tähed pole nii stabiilsed nagu 2.5 miljonit VA eemal ja kau meie Päike. Seega jäävad kan geimad nähtavad galaktikad on didaatideks 1016 planeeti. juba sadade miljonite valgus Edasi oletame, et tegelik elu, aastate taga. Nii et… ükskõik kui primitiivne, leidub neist vaid 0.01% juhul, seega RAUL PETTAI
