Eesti Elu / Estonian Life No. 41 | October 16, 2020

4

EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020

Nr. 41

Liitreaalsus, virtuaalreaalsus, e-giid – Eesti muuseumihariduse digiarengud Osalesin augustis Tartus Eesti mete asemel erinevate inimeste dele. Näituse fookuses on Rahva Muuseumi poolt kor­ lugu­ kuriteod, raldatud Muuseumihariduse inimsusevastased taarse režiimi toimimine, suvekoolis, kuhu kogunes ligi totali­ 80 pedagoogi erinevatest Eesti põge­nemine, vastupanu ja vaba­ muuseumidest. Kuna 2020 on duse taastamine. Keerulised tee­ Eestis digikultuuri teema-­ mad, millest on mõnikord raske, aasta, keskendus suvekool sel eriti lastega, rääkida. korral erinevatele digilahen­ Vabamul on koostatud näi­ dustele muuseumide õppepro­ tuse läbimiseks e-giidid, kuul­ grammides. de­ mängul ja dialoogil põhinev Eesti muuseumid on oma lahendus, mis pälvis aasta 2019 ­haridusprogrammidega maail­ Muuseumihariduse edendaja matasemel ning muuseumihari­ tiitli. E-giid räägib erinevatest dus on põimitud ka koolide te­ saatustest, mida inimesed on gevusse. Õpetajad saavad muu­ Eesti lähiminevikus läbi elanud seumilt abi õppekava täitmisel ning juhendab erinevates näi­ ning muuseumid jälle rahas­ tuse tegevuspaikades avastama, tavad oma tegevusi õppekäiku­ arutama ja lahendama lugudel dest saadava tuluga. Tavaliselt põhinevaid ülesandeid. Erine­ on igal väiksemalgi muuseumil vate inimeste kogemuste kaudu pakkuda erinevaid temaatilisi on võimalik õppida nii ajalugu muuseumitunde õpilastele, mida kui kujundada väärtushinnan­ viivad läbi haridustaustaga guid – eesmärk on ärgitada muu­seumitöötajad. Muuseu­mide külastajaid arutlema universaal­ näitusi arendatakse ka õpilasi sete väärtuste ja teemade üle. silmas pidades ning nö ,,edu­ Milliseid valikuid oleksin ise tainment“ – meelelahutuse ja teinud sarnases olukorras? hariduse ühendamine on kaasas Samas on näitusele toodud ka nii näituste koostamisel kui meelelahutuslikumaid elemente ­haridusprogrammides. nõukogude aja elust, nt on või­ Koroonapandeemia tõttu olid malik virtuaalreaalsuses sistus­ muuseumid sunnitud oma uksed tada uuselamurajoonide, ,,mä­ sulgema märtsist mai keskpai­ gede“, korterid. gani, mis tekitas mitmele muu­ Oma lastega näitust külasta­ seumile finantsilisi raskusi. des tekitasid erinevad käedSamas andis väike puhkepaus külge elemendid teismeeas võimaluse mõelda uute haridus­ noortes kõige rohkem huvi, programmide peale, mis oleks samuti peatasid pikemaks aega kättesaadavad ka digiõppevor­ näituse lõpupoole kokkuvõtvad mis. viktoriinid, kus oli võimalik välja selgitada, millise riigikorra Vabamu aitab arutada pooldaja oled hetkel või millist keerulistel teemadel põhiseadust oleksid toetanud Väliseestluse temaatikale üks ­ taasiseseisvumise ajal. Kooli­ kõige lähedasemaid Eesti muu­ gruppidele pakub Vabamu eri­ seume, Okupatsioonide ja vaba­ nevaid muuseumitunde teema­ duse muuseum Vabamu taas­- del: vabadus ja kohustus, kuidas a­vati 2018. aasta suvel uuenda­ salaja jõule tähistati, kuidas tud püsinäitusega ,,Vabadusel ajalugu uurida jne., mida pole piire“, mis keskendub ese­ ­ viiakse läbi muuseumi enda pedagoogide poolt.

Kõikidest nendest lahendus­ test on võimalik nii paljugi ­õppida Torontosse tulevikus ­rajatava muuseumi arendamisel: kuidas jutustada erinevaid elu­ saatusi, kuidas rääkida üldistel teemadel nagu põgenemine, pa­ gulus, migratsioon ja integree­ ru­mine samal ajal spetsiifiliselt ja üldinimlikult, nii et lood ­pakuksid huvi mitte ainult eesti päritoluga inimestele, vaid ka laiemale üldsusele.

Paleoaja loomad ärkavad ellu Loodusmuuseumis

Vabamu programmijuht Aive Peil, kes vastutab muuseumihariduse eest, hoiab käest digitaalsed muuseumigiidi.

Tallinna Loodusmuuseum on Eesti muuseumimaastikul üks innovatiivsemaid tehnoloogia kasutajaid. Mitte tehnoloogia enda pärast, aga selleks, et ellu äratada 500 miljonit aastat ta­ gasi väljasurnud liigid. Koos­ töös Eesti IT-arendajaga on muuseum välja töötanud erine­ vaid liitreaalsuse lahendusi, kus inimesed saavad muuseumi külastades näha oma nutitele­ foni abil samas ruumis liikuvaid olendeid. Liitreaalsus tähendab­ ki seda, et meie ümber olevasse reaalsusesse tuuakse virtuaalsed elavad kujud – nagu seda te­ hakse populaarses Pokemoni mängus, kus jahitakse virtuaalo­

lendeid linna peal. Loodusmuu­ seumil on kasutusel ka virtuaal­ reaalsuse lahendusi, kus spet­ siaalsete VR-prillidega ollakse keset 3D filmi – nt sukeldutakse sadade miljonite aastate tagu­ sesse merepõhja, et kogeda sealset elu või elatakse läbi muttide elu algus munaraku vil­ jastumisest, loote arenemisest emakas kuni sünnitakse mutipo­ jana maailma. Päris lahe, eks?!

Nende E-lahenduste koosta­ jad siiski hoiatavad liigse teh­ noloogialembelisuse eest. Väga tihti on võimatu luua lahendusi, mis töötaksid igas mobiilis ja alati ilma äpardusteta. Põne­ vamate lahenduste arendamine on keeruline ja ajamahukas, mõnikord nõuab ka palju fi­ nantsilist ressurssi. Samas mit­ med populaarsemad lahendused võivad olla ka väga lihtsad ja kerged koostada, nagu nt. QRkoodide kasutusel põhinevad näituse giidid ja maastiku­ mängud. Koroonaajal sai väga popu­laarseks ka muuseumi vir­ tuaalkülastus, mille väljaaren­ damine võttis ainult paar päeva ja oli peaaegu tasuta. Vaja oli ainult 360° kaamerat ja vaba­ varalist programmi, nagu genia. ly, millega muuseumi kodule­ hele luua näituse pildile punk­ tid, mille abil on võimalik näi­ tust arvuti kaudu ringi vaadata ja giidi häält kuulata. Jälle mi­ dagi, mida tasub ehk tulevikus ka väliseesti muuseumi jaoks rakendada, et näitused oleksid ligipääsetavad ka mujalt maail­ mast.

Muinasjutu kangelaseks ERMis Muuseumihariduse suvekooli võõrustaja, Eesti Rahva Muu­ seum (ERM) tutvustas suve­ koolis ka oma uut muinasju­ tunäitust ,,Elas kord...“. Põnev väljapanek viib külastaja ­muinasjutu fantaasiamaailma, kangelaste ja kangelannade, imeesemete, rääkivate loomade ja lindude imemetsa.

Näitusel saavad selgeks mui­ nasjuttude põhitõed ja kuidas muinasjutud on ajas muutunud.

Võimalik on oma muinasjutte koostada tegelasi ja tegevusi välja kedrates selleks etteval­ mistatud mängust. Välialale pai­ gutatud otsimismäng ,,Muinas­ jutuväli“ õpetab ka enda ümber muinasjutte märkama. Muinas­ jutunäituse idee autor ja kuraator on Katrin Sipelgas, kes on va­ rem töötanud palju filmikunsti­ ga. Kontseptsiooni ja sisu loo­ misprotsessi on olnud kaasatud mitmed tuntud Eesti kunstiini­ mesed nagu Jaak Kilmi ja Andrus Kivirähk. Isegi, kui näi­ tuses on kasutatud ka erinevaid uudsemaid tehnilisi lahendusi, on põhirõhk pakkuda manuaal­ set ja käelist tegevust perekonna väiksematele. Järgmisel aastal on ERMil plaanis viia näitus maailma rändama, ehk tulevikus on seda võimalik näha ka Torontos.

Kokkuvõttena võib öelda, et viimasel ajal on Eesti muuseu­ mides välja töötatud nii mõnda­ gi huvitavat ja kasulikku. On

Interaktiivsed näituse osad õpetavad lähiajalugu ning milliseid valikuid inimesed pidid keerulistel aastatel tegema.

l­ahendused elektroonilised või manuaalsed, on nende taga alati palju nutikat ettevalmistustööd, mis teeb muuseumikäigust õpi­ lastele väga hariva kogemuse.

Muuseumitunnid on oluline osa Eesti laste haridusteest. Selle tõttu on hea, et erinevad vir­ tuaal­ sed lahendused toovad need kättesaadavamaks ka koo­ lidele ja õpilastele, kellel muuseumi kohale jõudmine ­ oleks liiga suur pingutus. Digi­

lahendused annavad ka Torontos asuvale muuseumile võimaluse olla mingil moel kaasatud Eesti muuseumiellu – sel aastal võttis VEMU näiteks esmakordselt osa Muuseumiööst, millal Eesti muuseumid hoiavad oma uksi tasuta lahti hilja ööni. Võib-olla tulevikus saame ka olla kaasas pakkumas virtuaalseid muuseu­ mitunde Eesti koolidele.

Norra süüdistas Venemaad küberrünnakus parlamendi vastu

p­idas 2018. aastal kinni Vene kodaniku, keda kahtlustatakse informatsiooni kogumises inter­ netivõrgu kohta, kuid vabastas ta mõni nädal hiljem asitõendite puudumise tõttu.

Norra valitsus süüdistas tei­ sipäeval Venemaad augusti­ kuises küberrünnakus Norra parlamendi e-kirja süsteemi vastu.

Rünnak tuvastati augustis, kui Norra teatas häkkeritest, kes olid tunginud parlamendi e-kir­ jade süsteemi ja pääsenud ligi mõne seadusandja sõnumitele. ,,Valitsuse käsutuses oleva informatsiooni järgi on meie hinnangul selle tegevuse eest vastutav Venemaa,“ ütles välis­ minister Ine Marie Eriksen Søreide avalduses.

NATO liikmesriik Norra

Naaberriikide Norra ja Vene­ maa suhted on halvenenud pärast seda, kui Venemaa an­ nekteeris 2014. aastal Krimmi poolsaare.

JOHANNA HELIN Estonian Studies Centre – VEMU

Venemaaga seostatud häk­ kereid on süüdistatud mitmetes küberrünnakutes Lääne riiklike ja erastruktuuride vastu.

Teateid on ka Vene häkkerite püüdlustest tungida COVID-19 vaktsiini väljatöötavate teadus­ asutuste arvutisüsteemidesse.

Venemaa on korduvalt eita­ nud välismaal häkkimisega tegelemist. (ERR/EE)