8
EESTI ELU reedel, 16. oktoobril 2020 — Friday, October 16, 2020
Nr. 41
Mitmetahuliste oskustega luuletaja Kaja Parming-Weeks Andres Raudsepp Mõned nädalad tagasi ilmus Eesti Elus (EE #38, 25.9.2020) ülevaade omapärasest luuleraamatust, mille oli avaldanud Marylandis elunev loominguline ja mitmekülgne eestlanna Kaja Parming-Weeks. Olles haritud laulja, on ta esinenud solistina ja ansamb lites. Tegelenud süva-psühho loogiaga ja suhelnud tuntud kirjanikega, on Kaja peamiselt pühendunud puuetega väike laste õpetamisele. Samas on temas arenenud meisterlik inglise keele oskus, mis avaldub tema luuleridades. Luulekogu nimeks on autor valinud ,,Mouth Quill“, millel on otsene ühendus eesti rahvalauluga. Esitasime temale rea küsimusi, püüdes avastada mõndagi luuletajas peituvat omadust. Seda on aga juba iseloomustanud üks hiljutine suurepärane kodumaise ilmega avaldus: ,,Kaja luule läheb sügavale alateadvusse ja Eesti maapõue, rahva hällilauludesse, regilaulu, mere sügavikku ja puude latva desse ja hakkab sünnitama midagi uut ja ainulaadset.“ (Imbi Paju, kirjanik) Mõeldes Sinu mitmetahu lisele tegevusele küsiksin, mis tõmbas Sind end väljendama luulevormis? See väljendus on olnud loomulik, kuna olen muusik, aga armastan sõnu ja keelt võrdselt lauluga. Paljud loomin gulised kaaslased ja õpetajad on kommenteerinud, et minu proo sa on ka tihti luuleline (poetic prose). Elemendid nagu rütmili sus, fraseerimine, kõla ja tempo leiduvad nii muusikas kui kirja keeles, eriti märgatavalt luule vormis. Loovmäng nende vahel on väga huvipakkuv mulle. Muidugi luules leiduvad kohe sed ja sügavad tähendused sõnade kaudu, mida muusika edastab abstraktselt. Sa väljendad end meisterli kus ning loomingulises inglise keeles. Kas Sinu keelevõimed on arenenud Sinu suhete kau du kirjanikega või on mõned ülikoolikursused Sinule tuge va aluse andnud? Olin juba lapsena entusiastlik lugeja ja noorena püüdsin kirju tada lühijutte ja luuletusi. Mu õpetajad alati julgustasid mind ja kaalusin tõsiselt kas õppida kirjandust peaainena ülikoolis, kuid valisin muusika. Siiski, karjääris olen tihti olnud seotud kirjutamisega. Keskealisena ot sustasin taotleda treeningut ilukirjanduse alal. Esiteks osa lesin ühes unikaalses intensiiv ses programmis, mis oli kolme aastane, kuid kestab tänaseni vilistlaste osakonna kaudu. See toob kokku õpetajaid, kes on kirjanikud igast žanrist ja ka spetsialiste süvapsühholoogias. Peale selle õpin edasi privaat selt valitud luuletajatega ja võtan tihedalt osa erakursustest. Enne käesoleva luulekogu üllitamist, oled Sina varem avaldanud luuleridu? Mu varajased luuletused ilmusid keskkooli ja ülikooli
väljaannetes. Viimastel aastatel on mõned luuletused ilmunud ilukirjanduse ajakirjades. Oled Sa aeg-ajalt ka eesti keelseid luuleridu kirja pan nud? Olen vahel seda teinud oma naudinguks. Teame, et oled haritud laul ja. Kus oled Sa oma elu jooksul soleerinud? Noorena olin metsosopranina solist New Yorgi ümbruses asuvates klassikalise muusika ülikooli ja privaatkammerkoori kontsertidel, milles laulsin ka koorilauljana. Hiljem spetsiali seerusin varajase (renessanss ja keskaja) laulu alal. Laulsin pikemat aega koos lautomängija Erik Rydinguga, kellega esitasime salongides Elizabethi-aegseid palasid ja ballaade Prantsuse 17. sajandist. Eestlaste hulgas laulsin vahete vahel jumalateenistustel ja kultuuriüritustel. Üks mäles tusväärne soolokontsert toimus New Yorgi Eesti Majas, kus esitasin itaalia ,,bel canto“ stii lis rahvalaule, prantsuse impres sionismi ajastust laule ja Priit Ardna ,,Juba varsakabi“. Millistes ansamblites oled Sa kaasa löönud? Just pärast minu ülikooliaas taid arenes New Yorgi kandis palju vähem tuntud, kuid aga raid varajase muusika ansamb leid. Mõned olid nõnda nimetatud ,,kolleegiumid“, mis seotud ülikoolidega (näiteks laulsin Columbia Ülikooli grupiga), teised kirikuga ja siis veel privaatsed, näiteks Man hattanil Living Loft Players, millega ma laulsin koos autent sete varajaste pillidega. Kas oled ka lähenenud eesti ürgsemale rahvalaulule nagu nn runoviisid või regi laulud? Mul on sügav huvi ja armas tus eesti iidse muusika vastu. Minu kasvamise ajal paguluses ei olnud lihtne ligi pääseda arhailisele muusikale ja poeeti lisele materjalile. Aga tagant järele saan aru, et juba noorena otsis mu kõrv just neid kõige arhailisemaid väljendusi, kus üldse neid oli leida, kas kajas tused mingis koorilaulus (ema viis hälli kesa peale ... alleaa... alleaa) ehk sõnu, mis olid kest nud üle aegade (,,laululõngast“, ,,hõbenokka häälitsemisest“, jne.) Need meloodiad, rütmid ja maailmavaated tõmbasid mind. Külastasin 18aastaselt Hel singis arhiivi, kus oli säilitatud helisid rahvalauludest Eestis toimunud ekspeditsioonidest. 1990ndate aastate keskel olin suures vaimustuses, kui kuulsin esmalt regilaule, põimitud Tormise poolt, külastava Eesti Filharmoonia Koori kontserdil. Tänapäeval on nagu ime, et saan Eesti muuseumide ja esinejate materjalile ligi pää seda arvutiklõpsuga! Mul on ka palju raamatuid ja helisalvestusi ning hiljuti täien dasin oma teadmisi haruldase kursusega – Põline tarkus –, mida pakkus rahvakultuuri uuri ja Ahto Kaasik Eestist küber
Lauluansambel ,,Kannel“ 1970. aastate algul esinemas eesti rahvalauludega Skandinaavia festivalil New Jersey’s, USAs. Ansamblist lühike kirjeldus käesolevas intervjuu-artiklis. Vasakult Ursula Brady, Kaja Parming (juhataja), Kaie Põhi (kitarr), Anneliis Elmend, Anne Pleer ja Angela Dupin (puuduvad Tina Karm ning Tiiu Messner). Arhiivfoto
moodusel. Ma armastan laulda regilaule. Paari aasta eest sai Kanada Metsaülikoolis seda mõnusalt tehtud, aga olen ka oma ameerika muusikasõpra dele õpetanud neid; vahel laulan kaasa arvuti kaudu mingi Eestis toimuva üritusega või eesti hämmastavate noorte muusikute vana/uue loominguga ja vahel laulan ainuüksi. Mis oli Sinu ühendus Ellen Parve-Valdsaarega? Kuulsin Ellen Parve-Vald saare leelotamist esimest korda, kui olin noor tüdruk. Ma täie likult imestasin tema poolt lauldud helletusi. Mu luuletus ,,The Songstress“ on pühenda tud temale. Temalt õppisin veel palju vanade rahvapillide ja laulude kohta. Elleni kaunist sopranit sain kuulda ka klassi kalise stiili repertuaaris, kuna ta esines tihti eesti üritustel. Ta toetas minu lauluhuvi ja -tree ningut ning kinkis mulle mu esimese regilauliku, mille olid parajasti koostanud Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Olin Elleniga ühenduses kuni tema surmaaastani. Sina moodustasid ‘70. aas tate alguses lauluansambli nimega ,,Kannel“. Mis sorti laule te peamiselt esitasite? Lauluansambel ,,Kannel“ sai alguse 1969. aastal ja oli tegev kuni 1978. Esinesime eesti rahvalauludega ,,Pill oll’ helle“, isamaaliste lauludega, meele oluliste paladega ja vaimulike lauludega. Esitasime Eestist salaja toodud laulu ,,Öö pime“ 1970. aastal, kohe pärast selle levimist Saksamaa suurlaagris. Tollel ajal kirjutati sellest Vaba Eesti Sõnas. Esinemised toimu sid gaidide/skautide koosviibi mistel, pidulikel aktustel, Spor diballil, jumalateenistustel ja festivalidel nagu Skandinaavia Fest ja New Jersey Garden States Arts Center. Üks meelde jäävam kü lalisesinemine oli Toronto eestlaskonna jaoks. Pead laulmist eriti oluliseks oma elus ja oled seda põimi nud oma töös väikelastega. Kuidas oled seda rakendanud oma praktilises tegevuses? Olen arendanud viisi, kuidas põimida laulmist laiema me toodikaga, mida on leiutanud
tuntud spetsialistid, kelle pea mine huvi on puuetega lapsed, eriti need, kellelt ei ole oodatud suhtlemise võimet kõnelemise juures. Kas saaksid täpsemalt seda teemat selgitada? Kuigi minu tööl ja tegevusel on palju sarnasust muusikate raapiaga, olen avastanud oma mooduse pikaajaliste kogemuste alusel imikute ja noorte laste õpetamisel, ka treeningus ja koostöös lastepsühhiaatritega, logopeedidega, tööterapeutidega ja pedagoogidega ja kõige enam, oma arusaamise kaudu laulu mõjust. See tähendab kui das muusika elemendid laulmi ses üldse mõjuvad inimestele, eriti imikutele ja lastele. See arusaamine aitas mind kõige rohkem – õpetamise ja treenin gu kõrval – arendada oma moo dust. Seda tööd rakendan privaat ses multidistsiplinaarses kliini kus. Olen palju kirjutanud ja esi nenud teaduslike kõnedega mainitud teemadel. Peale muusika, millised eesti mõjud olid olulised Sinu kasvamise eas? Väliseesti gaidlusel oli tähtis mõju. Alustasin ,,õrnakesena“ austatud gaiditegelase Marta Lannuse tütre Aet Lannuse juhtimisel New Yorgis. Eriti köitvad olid suvelaagrid, kaasa arvatud Saksamaal toimunud maailmalaager 1970. aastal, kus olin USA gaidide all-laagri juhiks. Lõpetasin Eesti Täien duskooli, kust sain sõprust ja tarkust. Pereliikmed ka tegelesid usinalt eesti projektidega, näi teks ajakirjanduses, iluvõimle mises, fotograafias ja teadus likel ning ajaloo teemadel. Mäletan, et luuletaja ja literaat Ilmar Laaban mainis kord Metsaülikoolis, et noore ma põlve eestlasel on kergem end väljendada minimaalse mas vormis nagu luule. Kas oled mõelnud mõnele tuleva sele luulekogule, mida aval daksid puht eesti keeles? Mulle isiklikult meeldib mi nimaalne vorm-muusikas, kirja keeles, arhitektuurilistes kujun dites ja kunstis. Suudan oma luuletustes edasi
Kaja Weeks kõnelemas konverentsil 2018. a. Bank Street College of Education ruumes New Yorgis. Foto: erakogust
anda tunnetusi ja ideid mini maalsete sõnadega. Nagu ,,valge ehk negatiivne ruum“ maalides, vahel see, mis puudub, ütleb sama palju kui see, mis on värvirikas. Mis puudutab puht eestikeelsete luuletuste loomist, arvan et pigem prooviksin tõlki da oma ingliskeelseid luuletusi eesti keelde. Ei tea veel, milli sed oleksid tulemused! Tänan Sind, Kaja, põimiva jutuajamise eest!
Tallinnast ei saanud Euroopa rohelist pealinna Euroopa Komisjon kuulutas hiljuti 2022. a Euroopa rohe liseks pealinnaks Grenoble’i. Võistlusel rohelise pealinna tiitlile osales ka Tallinn. Linnapea Mihhail Kõlvart õnnitles pressiteate vahendusel Grenoble’it ja kinnitas, et ka Tallinn on finaalis osalemisest võitnud. ,,Juba see, et Tallinn valiti kevadel finaali, andis meile suure tõuke mõtestada linna ro hepööret, muuta linnaorganisat siooni rohelisemaks ja teha mit meid uusi algatusi. Tallinn jät kab rohelise suunaga, et ellu viia mitmed rohepealinna plaa nis kavandatud algatused ja üri tused hoolimata sellest, et tiitlit veel ei tulnud,“ märkis ta. ,,Tallinn ei loobu pürgimu sest saada roheliseks pealin naks,“ rõhutas Kõlvart. (ERR/EE)
