This newspaper was mailed on Friday, October 18, 2019
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10) Nr. 42, 2019
Reedel, 18. oktoobril — Friday, October 18
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $3.00
Ülemaailmsel Eesti Kesknõukogul oli tegus aasta Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu pidas Eestis koosolekut Ülemaailmse Eesti Kesknõu kogu (ÜEKN) täiskogu kogu neb tavaliselt kevadel. See kordne koosoleku aeg, 20.-21. september, oli ajastatud suur põgenemise 75. aastapäeva mälestussündmustega, mida peeti nii Eestis mitmel pool kui mujal maailmas, kus elab tollaste pagulaste järeltulijaid. Suurpõgenemise nii ulatuslik mälestamine toimus ÜEKNi initsiatiivil ja korraldusel, see oli üks kolmest suurprojektist, mida 11 riigi eestlaste keskor ganisatsioonide ühendus sel aastal läbi viis. Mälestus sünd mused toimusid nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kumnas Har jumaal kui Saaremaal. ÜEKN on esitanud Eesti valitsusele ja riigi kogule ametliku taotluse kuulutada 19. september suur põgenemise mälestuspäevaks, et seda saaks samaväärselt tähis tada nagu igal aastal mälesta
Aho Rebas Rootsist. Foto: Kärt Ulman
takse suurküüditamiste ohvreid. ÜEKNi poolt vedas suurpõge nemise aastapäeva projekti Iivi Zajedova Tšehhist. Teine suurprojekt oli juulis ESTO 2019 raames toimunud rahvuskongress, mis sai ulatus likku kajastust eesti meedias ning millel osalesid välisminis ter Urmas Reinsalu, rahvastiku minister Riina Solman ja presi dent Kersti Kaljulaid. Rahvus kongressi korraldasid ÜEKNi juhatuse liikmed Leelo Pukk Rootsist ja Reet Marten-Sehr Kanadast. Kolmas suur verstapost ÜEKNi teekonnal on organisat siooni ajalugu ja tegevust kajas tav raamat, mis valmis vahetult enne aastakoosolekut. ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmes maade lugu“ on rohkete piltide ga kakskeelne (eesti ja inglise keeles) kinkeraamat, mis kajas tab eestlaste elu nende keskor ganisatsioonide tegevuse kaudu 12 riigis (Soome liikmelisus on praeguseks peatatud kuni kesk organisatsiooni taasloomiseni). Raamat oli mõeldud ÜEKNi kingitusena Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. ÜEKN kinkis raamatu presidendile ja valit suse liikmetele ning isikliku raamatu said kõik riigikogu liikmed. Kindlasti on neil nüüd kergem väliseestlaste küsimus tes orienteeruda kui käsiraamat käepärast. ÜEKNi raamatu pro jekti juht oli Ülle Ederma USAst ning tema kaudu saab mõningaid eksemplare osta, saates meili Ülle Edermale edermau@verizon.net. Esimene täiskogu koosoleku päev 20. septembril peeti Tallin nas Kultuuriministeeriumi saalis,
ÜEKNi täiskogu liikmed laekur Gilda Karu USAst, Külli Sulg Venemaalt, president Arnold Rüütel, ÜEKNi ajutine esimees Marju Rink-Abel ja Tiina Kõiv Inglismaalt. Foto: Kärt Ulman
ÜEKNi täiskogult pärast 21. septembri koosolekupäeva lõppu Kumna mõisas.
Foto: Aho Rebas
Hetk mälestuspärja asetamise tseremoonialt. Pärjaga Aavo Reinfeldt.
Foto: Kärt Ulman
tervitusega esines kultuuriminis ter Tõnis Lukas. Kultuuri minister tänas maailmas laiali elavaid eestlasi muljetavaldava koostöö eest ning selle eest, et eesti kultuur levib üle maailma. Tänu lõimumisvaldkonna rah vusvaheliste suhete juhile AnneLy Reimaale, kelle kaudu sai ÜEKN tasuta kasutada kultuuri ministeeriumi ruume. ÜEKN ühendab eestlasi 11 riigis, mis kõik on väga erine vad nii oma seadusandluselt, ärireeglitelt kui kombestiku poolest. Seega on arusaadav, et palju energiat läheb organisat sioonis protseduurireeglitele, et kindlustada asjadest samamoodi arusaamine ning sujuv liikmes maade koostöö. Paraku tähendab see ka pidevat kodukorrareeglite täiendamist ja kohendamist vas tavalt muutunud olukorrale. ÜEKN on loodud USAs, põhi kiri on kinnitatud USA seaduste kohaselt 1982. a ning ütleb muuhulgas, et Kesknõukogu on asutatud, et korjata ja majan dada kapitali heategevuse, tea duse, hariduse ja kirjanduse
arendamiseks vastavalt 1954. aasta Internal Revenue Code (USA Föderaalse Maksuameti seaduse) Section 501(c)(3). Ka organisatsiooni raamatupida mine käib USA reeglite järgi ning Vabadusfond, mille divi dendidest organisatsioon oma tegevust rahastab, on kogutud peamiselt Ameerika eestlastelt. Mis tähendab seda, et kuigi rah vusvaheline ühendus, järgib ÜEKN siiski ennekõike USA seadusandlusest tulenevaid nõu deid. Seekord organisatsiooni ko dukorras struktuuri muutvaid parandusi ei tehtud ja päev möödus organisatsiooni sisemisi suhteid analüüsides ja korrasta des. ÜEKNil oli erakordselt tege vusrohke aasta suurte avalike sündmustega, mis tähendas ka tavalisest suuremaid kulutusi. Esimese päeva lõpuks analüüsiti ning võeti teadmiseks laekur Gilda Karu esitatud majandus aruanded ning liikmesmaade te gevusaruanded. Koosolekupäeva 20. sep
temb ril lõpetas 1944. a suur põgenemise mälestussündmus Okupatsioonide ja vabaduse muu seumis Vabamu, kus oma põgenemislugusid jagasid Maie Barrow Austraaliast ja Ülle Ederma USAst, lisaks osales vestluses ajakirjanik Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega on põge nemislugusid kogunud üle maailma. Vestlust juhtis kirjanik Imbi Paju. Õhtu teises pooles esitleti ÜEKNi värsket ajaloo- ja tege vusraamatut ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu“. 21. septembri varahommikul viis tellitud buss täiskogulised Kumna mõisa Harjumaal, kus jätkus ÜEKNi täiskogu koo s olek. Kumna mõisahärra Raivo Kalve võttis meid vastu, tutvus tas imelist mõisahoonet ning andis lühikese ülevaate mõisa ajaloost. Muuhulgas on mõisa ruumides üleval suurepärane kollektsioon ajaloolistest Eestit käsitlevatest gravüüridest – kui (Järgneb lk. 4)
