Nr. 42
EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019
VAIMSEST TERVISEST
RAGNE
Muutustest. Kõik, kõik on uus… Kõik, kõik on uus, septembri kuus! teatas üks lasteluuletus, mida ilmselt kõik umbes minuealised Eestis üles kas vanud inimesed on kuulnud. Praegu on küll juba oktoober, aga sügisperioodi sisseelamine alles kestab… Tihtipeale minnakse terapeu di juurde, sest tuntakse soovi või vajadust midagi muuta. Või siis ei soovita midagi muuta, vaid pigem olemasolevat alal hoida. Me teame, et muutused ei ole aju jaoks kerged, isegi siis, kui me neid muutusi soo vime. Aju on harjunud vanade asjadega ja mõnuleb mugavus tsoonis. Uuega silmitsi seistes peab aju aktiivselt tööd tegema, et uut informatsiooni integreeri da. Aju peab saama aega uuega harjuda ja sõna otseses mõttes harjutama uutmoodi käituma.
On inimesi, kes lausa kardavad muutusi, sest see toob kaasa teadmatuse ja tundmatu ja see hirmutab osasid inimesi. Siin mängib ehk rolli kohanemis võime ja ehk ka inimese natuur – kas rohkem alalhoidlik või avatud. Veel enam aga mängib siin tihti rolli see, kuidas inimene ise endale muutusi ette kujutab ja kas projitseerib negatiivseid mõtteid muutuste osas. Niisiis, sügisel on paljudel mingid muutused ees ja vaja kohaneda. Mõnele on see rõõ mustav, mõnele teeb muret. Tihti tuleb mure aga mitte muu tusest endast, vaid inimese mõttemallidest või mustritest, millega muutusi vaadatakse. See tähendab, et ennustatakse või kardetakse negatiivset. Seda juhtub tihemini inimeste puhul,
me ei pea mitte ennustama ja vältima, vaid neid lahendama, PAJO, psühholoog need on osa elust. Ära väldi muutusi, vaid haara härjal kohe sarvist. kel on üldiselt ka rohkem kal Näiteks on uude kohta kolimine duvus ärevusele ja ehk ka dep tihti stressirohke ettevõtmine, ressioonile, sest need on seotud aga mida rohkem sa uues kohas negatiivsete mõtteviisidega. ennast eluga kurssi viid ja ak Kuidas muutustega toime tul tiivselt osalema hakkad, seda la? Siin on mõned sammud, mis kiiremini kohaned. Aju on para on ehk abiks. doksaalne selle koha pealt. Ära kuluta aega ennustami Passiivsus tundub lihtsam, aga sele, et kuidas kõik võib minna pikemas perspektiivis annab ja mida võid tunda tulevikus. aktiivne osalemine kiirema ko Me ei ole eriti head tuleviku- hanemise. ennustajad. Mida me teeme, on On muutusi, mis tulevad oma mõtete ja tunnete projit meie ellu, mis on rasked ja seerimine oma tuleviku-minale, negatiivsed. Näiteks kaotus. aga me ei tunne tegelikult oma Sellisel juhul soovitan võtta tuleviku-mina, meil ei ole veel natuke aega toibumiseks ja oma seda kogemust, mida me tulevi tunnete märkamiseks ja tund kus ette kujutame. Selle asemel, miseks. Siis aga hakata tasapisi et kuvandada kõiki võimalikke asju, mis võib valesti minna, tegelema kohanemisega, uue tasub võta avatud seisukoht. ,,normaalse“ kujundamisega. Lõpetuseks veel üks tore Äkki sujub kõik suurepäraselt? Või kui midagi läheb ka valesti, mõte: kui muudad ühe asja, siis enamus probleeme on võib muutuda veel midagi. lahend atavad. Tasub võtta Asjad meie elus on nagu kassi konst ruktiivne hoiak! Problee kangas, tõmbad ühest niidist,
Riias hakkab kehtima Kirjanik Paul-Eerik ,,Loomingu turismimaks Rummo saab Soomes Raamatukogu“ Läti pealinnas Riias hakkab elutööpreemia hakkab välja andma ülejärgmisest aastast kehtima kuldsarja turismimaks – üks euro iga E. W. Ponkala Fond Soomes vanema kui 12-aastase ini mese kohta ööpäevas. Raha hakatakse koguma ma jutusasutuste kaudu ja linna külastajaid ei tohiks see eriti mõjutada, on öelnud turismi arengubüroo juhid. Turismimaks kehtib mitmes Euroopa suurlinnas. Lätis on seni tulnud tasuda kaks eurot Jurmalasse sissesõidu tasu päe va kohta, ülejärgmisest aastast peab tasuma ühe euro iga ööbi mise eest Riia majutusasutustes, kuid kokku mitte rohkem kui 10 eurot. Alla 12-aastaste laste pealt tasu ei koguta. Riia hotellide andmetel on praegu ööbimisi aastas kokku ligi 3,5 miljonit. Turismiarengu büroole laekuv raha peaks aga olema suurem, sest maksu plaanitakse koguda ka kodu majutajatelt. Läti hotellide ja restoranide assotsiatsioon on palju aastaid olnud maksu kogumise vastu, nüüd jäädi lõpuks nõusse. (ERR/EE)
Eestlane vahistati kokaiini Hispaaniasse vedamise katse eest Teel Hispaaniasse peeti kinni lõbusõidualus, mille pardalt leiti Brasiiliast peale võetud pool tonni kokaiini ja muid narkootilisi aineid. Kinni peeti viis inimest, kelle hulgas on ka Eesti kodanik, vahendas Euro Weekly. Hollandis baseerunud jõuku jälgiti kaks aastat. Narkokaubitsejate kinnipi damise operatsioonist võtsid osa Hispaania tsiviilkaardivägi, riigipolitsei ja maksuamet koos töös Hollandi, Eesti ja Portugali politseiga. Lisaks narkootikumidele lei dis politsei kustutatud seeria numbriga tulirelva ja sularaha. (D/EE)
austab kirjanik Paul-Eerik Rummot elutööpreemiaga. Pidulik tseremoonia toimus neljapäeval, 10. oktoobril Helsingi Eesti Majas. Paul-Eerik Rummo on Eesti tähelepanuväärsemaid lüürikuid, kes 1960. aastatel seisis väljen dusvabaduse eest ning keda see järer tsenseeriti. Nii võis tema luulekogu ,,Saatja aadress“ lugeda vaid paberkoopiatelt, ent sellest sai nõukogude ajal levi nud teos. Ponkala fondi juhatuse esi mees Juhani Salokannel ütles, et Rummo laureaadiks valiku puhul oli olulise tähtsusega fakt ka see, et Eesti tähistab just nüüd riigikeele juubeliaastat. Rummo on lisaks kirjanikutööle osalenud iseseisvuse taastanud Eesti poliitikas, kandes ka ministriportfelli. Paul-Eerik Rummo on elav klassik, kes on luuletuste kõrval kirjutanud näidendeid, filmistse naariume ja tõlkinud paljudest keeltest. Rummo on teenekas Soome silla ehitaja ning soome kirjanduse eestkõneleja. E. W. Ponkala Fond on 1924. a asutatud erafond, mis toetab soome-ugri kunsti ja kultuuri suhteid ning sugulaskeelte aren gut. Fondi elutööpreemia on va rem näiteks saanud Ellen Niit ja Piret Saluri. (ERR/EE)
Uue aasta jaanuaris alustab ilmumist ,,LR kuldsari“. Lugejate ette jõuab valik Loomingu Raamatukogus läbi aegade avaldatud teoseid uues kuues. Loomingu Raamatukogu, omamoodi Eesti kultuuri feno men, on 63 tegevusaasta jooksul välja andnud ligi 1600 raama tut. Riigikord on vahetunud, LR on jäänud ja saanud tuua igal ajal lugejateni nii vanemat kui uuemat väärtkirjandust maailma eri paigust, avaldada Eesti au
torite teoseid ja tõlkeid rohkem kui 50st keelest. ,,Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“ ilmub aastas kuus raamatut. Valikust leiab teoseid eri aastakäikudest, nii ilukirjan dust kui esseistikat. Mõni raa mat saab värske saatesõna, mõni kogumik täiendust varem ilmumata tekstidega. Esimesena ilmub jaanuari kuus Jaroslav Hašeki ,,Huumori kool. Geniaalne idioot“, mille tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar. Uustrüki saatesõna Toomas Kall. Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann. (ERR/EE)
Kuus produktid teevad tähelendu Ajalehe Globe and Mail majanduslisa Report on Business käesoleva oktoobri kuu väljaandes on ära toodud artikkel Eesti Majandusklubi Kanadas liikmetest Heidi ja Ron Kuusist ja nende toode tavatest produktidest, mis järjest enam tuntust ja tun nustust kogumas. Heidi ja Ron alustasid ärite gevust suusa- ja lumelaua mää rete tootmisega KUUsport kauba märgi all 1985. aastal. Praeguseks on selle kõrvale tõusnud Mosquito Shield™, PiACTIVE™ ja Knock Down™ nimetuste all müüdavate pu tuka tõrje ja putukamürkide tootmine. Eriti on hinnatud PiACTIVE™, mis on esimesel kohal Kanadas müüdavatest DEET-kemikaalivabadest putu katõrjevahenditest. Heidi ja Ron Kuus, kelle äri on suutnud leida sobiva niši suurtootjate vahel, laiendavad seda aegamööda ja plaanivad oma toodetega jõuda ka lõu nanaabrite turule. Nad on sead nud eesmärgiks toota ainult parimat, sest teisiti on raske edu saavutada.
Paremaks turunduseks on nende tooteil eriline värv või konteineriga kaasatulev kinni tusvahend matkarõivastele või vile või kompass, et eksides en dast märku anda ja abi kutsuda. Pereärina toimivas koosluses on Heidi kanda finantspool, reeglistiku ja muu administ ratiivse poolega seonduv, Ron aga keskendub tootearendusele ja produktsioonile. Huvi ja vajadus putukatõrje vahendite vastu kasvab. Näiteks kas või Kanadas järjest põhja
Ron ja Heidi Kuus.
11
siis sikutad ka teisi. Me ei tea kunagi täit tulemust ette ja see eksperiment aitab hoida avatud suhtumist, suurendada uudi s himu. NB! Eksperimendid peaksid alati olema positiivses, turvali ses suunas. Ma ei räägi riskant setest tegudest ega uimastite proovimisest. Mulle meeldib eksperimente teha enda peal. Soovitan ka teile: vali üks asi, mida soovid muuta. Kasvõi midagi väga väikest ja lihtsat. Tee endaga kokkulepe ja tee kohe algust. Näiteks: kui soovid ennast rohkem liigutada, otsusta, mis on piisavalt realistlik ja tee plaan. Näiteks iga hommik 15 minutit kõndida. Kui tegu teh tud, tee üks paus ja vaata, mis tulemused on, kuidas ennast tunned? Kas olid oodatud tule mused? Kas oli ka ootamatuid, ettearvamatuid tulemusi? Head uute alguste hooaega, RAGNE
Ragne Pajo töötab psühholoo gina Torontos Bloor West Therapy’s.
Leipzigi filmifestivalil esilinastub Manfred Vainokivi dokumentaal Oktoobri lõpus esilinastub Leipzigi dokumentaalfilmifesti valil Manfred Vainokivi ,,Kir janikuga voodis“. Film räägib kirjanik Peeter Sauteri elust, naistest ning sarnasustest Charles Bukowskiga. ,,Kirjanikuga voodis“ võist leb Leipzigi rahvusvahelises võistlusprogrammis. Värske dokfilmi režissöör on Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp, stsenaariumi on kirjutanud Vainokivi koos Peeter Sauteriga.
poole liikuvate puukide eemal hoidmiseks. Viimased levitavad teatavasti mitmeid ohtlikke hai gusi, siin just Lyme-tõbe. Artikli lõpuosas annavad äri partnerid soovituse, kuidas edu kas olla. Heidi peab oluliseks osata eristuda ja silma paista, varem mäesuusatamisega tege lenud Ron aga jagab treeniguae gadest saadud treenerite soovi tusi – olla püsiv, järjekindel ja uskuda endasse. * Märkus. Eesti Elu kirjutas Heidi ja Ron Kuusist pikemalt aprillis 2017 rubriigis Nädala portree.
Arhiivifoto
