2
EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019
Nr. 42
Eesti president kutsus kolm soomeugri rahvaste presidenti maailmakongressile President Kersti Kaljulaid saatis sel nädalal kutse suvel Tartus toimuvale VIII soomeugri rahvaste maailmakong ressile Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari pre sidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Vla dimir Putinile.
Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes
Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Taas eeskujuks Homme on riiklik hõimurahvapäev; hõimupäevad aga on juba 9. oktoobrist saadik käigus. Eesti on selgelt, kuigi rahvastiku poolest kõike väiksem soome-ugri riik, Ungari ja Soome järel astunud ees kujuna Venemaal asuvatele teistele, mitte nii väikestele soome-ugri rahvastele. Seda kinnitas möödunud nädalal Tallinnas ersade vanem Bolajen Syres. Venemaal on mordvalased laiali paisatud oma ürgasualadest. Paraku ühendab neid vene keel, aga 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast, seega õige markantne arv. On olemas Mordva Vabariik, vabariik Venemaa mõistes seda muidugi pole, aga on ilusam sõna kui oblast. Seal elab 333 112 mordvalast, kahjuks vaid 40% elanikkonnast. Huvitav on see, et mordvalased ise on kaheks jaotatud – ersad ja mokšad. Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: „Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas.“ Mordva keel on ikka elav. Syres oli Tallinnas, kuna mordvalastel on päris tugev side eestlastega. Eestis, 2003. aasta seisuga, andsid statistikaametile teada 562 mordvalast, et see on nende päritolu. Ka tegutseb Maarjamaal Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing „Sjatko“, tõlkes Säde. Paul Goble pole mitte ainult eestlaste sõber, aga ka soome-ugrilaste. Oma võrgupäevikus kommenteeris ta Syresi arva musi Eesti ja eestlaste kohta, mida muide kui mujal eestikeelses meedias märgiti, siis väga tagasihoidlikult. Ersade vanem, pärast lillede asetamist Vabadussõja võidusamba jalamile rõhutas soomeugri rahvaste kokkukuuluvust ja Eesti ning eestlaste rolli eeskujuna teistele rahvastele, kes pole vabadust saavutanud, kuigi ponnis tatakse selles suunas. Syres lausus, et Eesti on ka ersadele kodumaaks. Ta rõhutas, et Eesti on soomeugrilaste edukamaid riike ja on vaidlemata autoriteediks ja juhiks neile, kes peavad ikka Venemaal võitlema kultuuri ja keeleliste õiguste eest. Ta lisas, et Eesti toetab mordvalasi ja hin dab nende saavutusi. Sõnavõtus Vabaduse väljakul toonitas mordvalane, et Eesti on ersadele eeskujuks – kuidas armastada ja võidelda oma maa eest, kudas hoida ja arendada keelt ja kultuuri, kuidas olla edukas ja samas ulatada vendadele abikäe. Mordvalased on tänulikud eestlastele nende vapruse, südikuse, lootuse ja võitude näol neile nii juhtivate põhimõtete andmisega. Ilusad sõnad, ja siirad, kinnitades, et ei ole üksi ükski maa ega soome-ugri rahvas. Dr Goble’i võrgupäevik on hetkel parim allikas soome-ugri rahvaste võitluste kohta teada saamaks. Eesti meediasse, teadagi mitte Venemaal, sellised uudised tihti ei jõua. Goble’i allikas kokkuvõtteks Syresi Tallinna esinemisest oli venekeelne, neile, kes seda keelt ei oska, on sellised tõlked, kokkuvõtted asendamatud. Nii jõuab vähemalt inglise keelt lugevale inimesele ülevaade sellest, kuidas Eesti on oluliseks eeskujuks. TÕNU NAELAPEA
Foto: välisministeerium
Eesti uus suursaadik Rootsis andis kuningale üle volikirja Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis eelmisel nädalal üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafile. Volikirja üleandmise tsere mooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokku puutepunktide üle ajaloos. Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi alga tuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kam paaniale. Enne Rootsi siirdu mist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat
ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel. Suursaadik Margus Kolga on välisministeeriumis 2007. aas tast, kui asus tööle poliitikaosa konna peadirektorina. Alates 2010. a oli ta suursaadik Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis ning 2015.a poliiti kaosakonna rahvusvaheliste or ganisatsioonide büroo nõunik. Margus Kolga räägib inglise, soome, vene ja saksa keelt. (VMPT/EE)
Eestis teenivad Briti sõdurid saavad häirivaid sõnumeid
Vene noortel on kaitseväes kohustuslik eesti keelt õppida
Eestis teenivad Briti sõdurid on kaevanud salapäraste sõnu mite üle, mis ilmuvad nende sotsiaalmeediakontodele ja mobiiltelefonidesse, teatasid allikad ajalehele Daily Tele graph. Briti ametnike arvates on tegemist osaga kübersõjast, mil lega Moskva püüab Briti sõdureid ja nende liitlasi äre vaks teha ja hirmutada. Alates Briti sõdurite Eestisse saabumisest 2017. a on paljud neist saanud kahtlasi sõnumeid Facebooki või Twitteri konto dele ning sõnumeid on saadetud ka isiklikele nutitelefonidele, vahendas ka kolmapäevane National Post. Facebooki ja Twitteri sõnu mid arvatakse olevat niini me tatud „bot’ide“ – pidevalt Kremli propagandat levitavate Venemaaga seotud anonüümsete kontode töö. NATO ametnikud on rää ki nud ka murest, et Moskva häkib sõdurite nutitelefone, et saada kasulikke andmeid ja kontakte. Suurbritannia riigikaitsestaa bi ülem, kindral Sir Nick Carter hoiatas äsja, et Suurbritannia on sõjas iga päev pidevate küber rünnakute tõttu Venemaalt ja mujalt. Carteri sõnul ei ole tänapäeva maailmas piiri sõja ja rahu vahel enam olemas. Varem sel aastal teatas Briti armee, et osaleb esimest korda sotsiaalmeediasõjategevuses uue üksusega, mis moodustati vas tutegevuseks Venemaa pahataht likule tegevusele.
Alates käesolevast aastast hakkas Kaitsevägi kohustusli kult eesti keelt õpetama nen dele ajateenijatele, kelle eesti keele oskus on puudulik. Aas tas on eesti keele õpet vaja vaid ajateenijaid 300 ümber. Rahvusringhäälingule ütles Kaitseväe pressijaoskonna ülem, major Arvo Jõesalu, et osade ajateenijate puudulik keeleoskus osutus probleemiks, kuna õppu sed, aga ka näiteks autojuhikoo litused toimuvad eesti keeles. Kaitsevägi on ajateenijatele ka varem, alates 2016. aastast eesti keelt õpetanud, kuid nüüd on see mitteoskajatele kohustus lik. Eesti keelt õpetatakse prae gu Jõhvis Viru jalaväepataljonis, Tapal tagalapataljonis ja Paldis kis Kalevi jalaväepataljonis, küberväejuhatuses, Toetuse väe juhatuse logistikapataljonis, va hipataljonis ja Kuperjanovi jala väepataljonis. Keelt õpetatakse ajateenija tele praegu kahel päeval nädalas ja see toimub sõjaväelise õppe töö välisel ajal ehk ajateenijate vabast ajast. Aastas kulub eesti keele õp pele kaitseväel paarkümmend tuhat eurot. Alates 2020. aastast kulutatakse sellele orienteeru valt 45 000 eurot, mille sees on nii algõpe kui ka õpe edasijõud nutele. (ERR/EE)
Eesti Rahva Muuseumis 17.– 19. juunini toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilita misele ja edasiandmisele klii mamuutuste mõju rahvastele ja kultuuri innovatsiooni küsimusi. Kongressi korraldava MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht Viia-Kadi Raudalainen selgitas, et kuigi soome-ugri rahvaste maailmakongressid on valitsus test ja poliitilistest parteidest sõltumatud kodanikualgatusli kud foorumid, annab presi dentide osalemine sündmusele kaalu ja aitab paremini täita kongresside eesmärki: „See ai tab arendada ja kaitsta soomeugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli ning edendada soome-ugri rahvaste omavahe list koostööd erinevatel tasandi tel, samuti teadvustada soomeugri rahvaste probleeme laiema avalikkuse seas.“ 1992. aastast iga nelja aasta tagant vahel dumisi Venemaal, Ungaris, Soomes ja Eestis toimuvatel kongressidel on alates 2000. aastast Soome, Ungari ja Eesti presidendid alati ka kohal viibi nud. Venemaa riigipea Dmitri Medvedjev osales kongressil 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis. Ühtlasi kutsus president Kaljulaid kõiki kolme riigipead samaaegselt Eestisse ka kahe poolsele visiidile. „Nii saame jätkata konstruktiivseid arut elusid, mis loodetavasti aitavad kaasa meie riikide teineteisemõistmisele, süvendavad kahepoolseid heanaaberlikke suh teid, koostööd Läänemere regioonis ning maailmalaval laiemalt,“ selgitas riigipea. Suulised kutsed on riigipeadele edastatud juba varem. (VPK/EE)
Stockholmi piirkonnas toimus ööga kolm plahvatust Ööl vastu neljapäeva toimus Stockholmi piirkonnas kolm tugevat plahvatust – Söder malmi linnaosas, Vaxholmi piirkonnas Stockholmi saares tikus ning Södertälje linnas Stockholmi läänis, vahendasid Yle ja Iltalehti. Plahvatused lõhkusid akna klaase ning tekitasid hoonetele kahjustusi, keegi vigastada ei saanud. ,,Tegemist võib olla nii gaa siplahvatuste kui ka kuritegude ga, kuid me ei soovi praeguses staadiumis spekuleerima haka ta,“ kommenteeris Stockholmi politsei esindaja Peter Asp SVT-le. (ERR/EE)
