Nr. 42
EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
ja Kanada toimetused, väljaan ded ja tele-, raadiosaated on väljasuremisohus. Näeme seda juba ajalehtedes, kus on väga tihti ära toodud Ameerikast saadud kirjutisi. On ka teine sait CBC kait seks, wechoose.ca (mis on sõpradega seotud). Kinnitades, et rohujuuretasandil ollakse tuleviku suhtes mures ning interneti kaudu, muud võima lust ei paista olevat, loodetakse sõnumit levitada. Valimiste eel tõi friends.ca ära möödunud nädalal mitu olulist punkti, arvamust. Esmalt rõhutades, et need valimised on kultuuri kaitstes kriitilised. Ka haritud rahva, demokraatia hu vides tuleb õige otsus langeta da. Muidu propaganda kaudu kasumit saavad Facebookid ja teised, kes tõepoolest vaid rämpsu, mis ainult rumalale, mittemõtlejale mõeldud, ära toovad, võidavad ja Vahtralehe maa unikaalne kultuur, tõesti USA pealiskaudsusega võrrel des oluline, hääbub. CBC kaitsjad paluvad, et in terneti kuulutuste sissetulekut maksustataks. Mitte nagu prae gu, Facebook ainuüksi saab Kanadast $1,6 miljardit pennigi makse maksmata. Veel. Hoid kem sotsiaalmeedia vastutavaks ebaseadusliku sisu levitamise eest, eriti viha, inglise keeles hate speech. Heaks näiteks oli hiljuti Torontos ühe süüria restorani pidajate inetult ja vi
haselt pommitamine internetis, põhjusteta. See on vaba Kana da? Tolerantne riik? Ning Kanadas on ajalehtede kohustus seaduseid jälgida. Internet on nagu Metsik Lääs. Šeriffi ei ole, kõik võib juhtuda. Ränioru ette võtted peaksid koguma müü gilõive, maksma sissetule kult makse, just nagu kõik Kanada ettevõtted peavad tegema. Tänu sotsiaalmeediale on Kanadas koondatud 16 000 aja kirjanikku. 250 meediaettevõtet on pidanud oma uksed sulgema. Friends hoiatab, et aeg napib samme võtmaks. Tuleb anda nii häälega kui ka petitsioonile allkirja andmisega mõista, et oleme veelahkmel. Eriti, kui Trudeau valitsus saab taas võimule, kuna just tema on ränioru ees pugenud, ei ole enamusvalitsuse tõttu võtnud kuulda üldsuse muresid. Soovituseks on külastada friends.ca saiti, allkirja anda, lugeda, kuivõrd terav ja ohtlik vabadusele, nii mõtte kui sõna, on olukord. Väga kanadalaste moodi anti möödunud esmas päeval juhtkiri väljamõeldud kujule, kes huumori poolest on tuntud. Ed the Sock, ehk sokiEduard, kel alati Groucho Marxi moodi sigar suus, rõhutas just desinformatsiooni naljaga pooleks. Aga arvamus oli pipar datud faktidega. Tehnoloogia on kompromiteerinud demokraa tiat. Eduard tõi esile seda, et Netflix, praegune filmi, telesaa dete hiiglane, võimaldab vaada ta, mida soovid ja millal tahad, muidugi maksu eest ning lüpsab
Kindral Laidoner Petseris 1939 1939. aastal suvitasime Pet seri külje all, Mõlnikovo külas, mis oli puht vene asula. Selle talunik nimega Kisseljev oli ehitanud väikese suvemaja, mida mu isa suveks üüris. Seal õppisime kohalikku elanikkonda hästi tundma. Tegime kaasa ka venelaste traditsioonilise vaba õhupeo – guljanje. Terve päev ja öö voogas tantsiv rahvas lõõtspilli helidel edasi-tagasi ühest küla otsast teise. See oli alles tore trall! Suve keskel, 2. juulil, toimus Petseris suur vene laulupidu, kus aukülalisena viibis kindral Johan Laidoner, pidades vene keelse kõne. Tollel üritusel sai EV kuulda rohkelt kiidusõnu, sest enamus Petserimaa elanik konnast oskas hinnata vahet Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Petseri kauni ürgoru nõlvadel ja põhjas asub ajalooline kloos ter, mis on väga vaatamisväärne paik. Mäletan, kuidas me ühe munga saatel käisime risti-põiki läbi ta hooned ja pühapaigad, kaasa arvatud liivakivisse uuris tatud keskaegsed katakombid. Kloostrisse oli külla kutsutud ka kindral Laidoner. Ja nii juhtus, et kui seisime kloostri peaväravas, möödus Laidoner otse meie eest, astudes kloostri peahoone suunas. Selgelt mee nub tema sirge kuju ja punaste
triipudega kindralimunder. Nüüd aga – peaväravast alla orgu viiva tee nimi on Veretee. Nimelt külastas kloostrit 16. sa jandil Vene tsaar Ivan IV (Ivan Julm). Kui ta väravasse saabus, läks talle kombe kohaselt vastu kloostriülem. Mingil põhjusel aga haaras Ivan mõõga ja tappis kloostriülema. Tõstis siis verise laiba rahulikult selga ja sammus sellega teed mööda alla. Võiks öelda, et see oli teatud paralleel kindral Laidoneri saatusele neli sajandit hiljem. President Konstantin Päts Tartus 1939 Tartu uue ,,Vanemuise“ teat rihoone pidulik avamine toimus 1939. aasta sügisel. Sellel osales ka president Konstantin Päts. Päts saabus Tallinnast autoga. Tartusse jõudes pandi autole ette ratsarügemendi es kort. Koolilapsed (olin siis alg kooli 4. klassis) rivistati spaleeri kõikidel tänavatel, millest presi dendi auto läbi sõitis. Minu kool (16. algkool) seisis Vane muise tänava kahel küljel, teat rihoone sissesõidu juures. Igale õpilasele oli antud käsk osta suurem lillekimp, mida pidime presidendi auto ette viskama, ise sealjuures valjult ,,Hurraa!“ hüüdes. Ilm oli päikeseline ja oota mine polnud paha. Siis kuul sime südalinna poolt kõva kar jumist ja peagi ilmus nurga tagant presidendi auto, mis ligi
KANADA PÄEVIKUST
Kultuurikaitsja Arvake ära, mis on Kanada enimloetud, jälgitud uudis te allikas? Uudised peaks olema siin jutumärkides, kuna vas tuseks on Facebook. Uskuda sotsiaalmeediat selmet elukut selisi, kogemustega ajakirja nikke, telereportereid, näitab, kui vigane meie ühiskond on. Ning majanduslikult. Kas teadsite, et Kanada valitsus do teerib Facebooki ja teisi USA tehnohiide umbes kolme miljar di dollariga aastas? Kaudselt, mitte otseselt, aga siiski. Seda on enam kui kaks korda roh kem, kui see, mida suunatakse CBC-le, riiklikule uudiste va hendajatele. (Võrdluseks: BBC Inglismaal saab $100 kodaniku kohta. Norras saab riigi uudiste agentuur koguni $162. Kanadas CBC saab vaid $34.) Valimiste eel, kui nii liberaalid kui konservatiivid, on CBC peale pahased, et saadetes ei peegel data nende seisukohti nagu nad soovivad, on see ju kinnituseks, et tehakse tööd õigesti ja ausalt. Erapooletult, nagu peaks. Õh tuste uudiste vaatamine on kin nituseks. CBC kaitseks on loodud or ganisatsioon, mille võrguleht friends.ca (Friends of Canadian broadcasting). Ollakse CBC sõbrad. Rõhutatakse, et sotsiaal meediast ei leia uudiseid. Ja võitlus on just selle vastu, et need miljardid lähevad USAsse
Kauged kajad Juhtus, et ärkasin kesköö pai ku. Lõunasse vaatavas aknas säras kuu, pilveviirgude kes kel. Pilt oli eriliselt kaunis ja meenus eesti meeskooriloo mingu üks pärl: Tuudur Vetti ku ,,Kuu“, mille algus kõlab nii: Üle pihlapuu helgib hõbe kuu. Taevas on tuuletu, öö on nii hääletu. Kulged kaunilt läbi öö, üle kauge tähtevöö. Oi, sa kullakirgas kuu, kuldne kuu, hõbe kuu. Mäletan, kui seda laulis unagine NY Eesti Meeskoor. k Nüüd sellele mõeldes meenusid Jüri Estami sõnad ,,Vaba Eesti Sõna“ numbris (1): ,,See, mis on järel kunagisest pagulusest… on aga aina dramaatilisemalt kokku kuivamas.“ Tal on õigus. Aja voolust keegi ei pääse. Ta mõju mäles tuspiltidele aga oleneb sünd muse erakordsusest ning igaühe võimest minevikku meenutada. Ehkki on minulgi raskusi lähe ma minevikuga, on seevastu üllatavalt säilinud lapse- ja nooruspõlv ’30ndate aastate Eestis. Olen tollest ajastust varem jutustanud, kuid olgu veelkord mõned pildid.
kanadalasi tohutult. Ei ühtegi senti jõua maksude näol riigi kassase. Eraldi artikkel andis teada, samuti möödunud nädalal, CBC presidendi otsusest just selle tõttu lõpetada koostöö Net flixiga. CBCl on mandaat, nõue, et Kanada sisulisi, teemalisi telesaateid luua, niiöeldud Can con. Netflixile seda nõuet ei esitata. Allakirjutanu pole tele vaataja peale uudiste ja vahel suuremate spordiürituste, nii et ei saa kommenteerida. Aga juba aastakümneid on CBC eelarvet kärbitud, nüüd aga antakse ameeriklastele tohutuid eeliseid. Nagu Shakespeare kirjutas Taani kohta, midagi on siin riigis mäda. Ning poliitikud sulgevad silmad. Pean tunnistama, et sain 80-ndate alul CBC palgalehele. Väga stimuleeriv tööõhkkond, loominguliste inimestega on märksa huvitavam koostööd teha kui mõnes muus ametis, mida olen täitnud. Kuid siis riik otsustas jälle CBClt raha võtta, õigemini vähendada suunatud raha ja langesin paljude koon datute hulka, kuna puudus tööstaaž. Need olid aga õpetli kud aastad, kogesin, kuivõrd CBCs on aatelisi kultuurikaits jaid palju, kes olid – ja täna päeval kindlasti on neid ikka – kes said aru, missugust ohtu ameeriklaste pealiskaudne teleja filmikultuur esitab. Nüüd on sotsiaalmeedia ohuks. Ja vaba meedia, mis kaitseb demok raatilisi ideaale, on pea et kam mitsates.
Kui võrrelda Kanada uni kaal set kultuuri ookeanist oo kea ni homogeense ja kunstliku USA omaga, peaks iga kodanik muret tundma. New foundlandi huumor on erakordne, ameerik laste kesised saated, kus on isegi kunstlikult naermist lisatud, ei saa üldsegi konkureerida. Lii kudes idast läände kohtame ju omapärasid, mida USAs ei näe – New York või Los Angeles, mis vahet.
Tule ja osale 5. novembril meie sügisesel teabekoosolekul
uudiseid ja ettevõetud samme. Nagu alati, on võimalus esitada küsimusi projekti juhtivatele inimestele. Tahame kõiki kursis hoida ning samal ajal kuulata teie mõtteid ja arvamusi! Meie ühiseks eesmärgiks on ehitada kaasaegne uus keskus, mida eesti kogukond saaks õige pea kasutama hakata ning mis aitab tagada järgmiste põlvkondade tuleviku. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus
International Estonian Centre (IEC) meeskonnal on olnud väga tihe sügisene tegevusgraafik. Kõige toimuvaga tutvumiseks kutsutakse kogukonna liikmeid 5. novembril aset leidvale kokkusaamisele. Koosolek toimub kell 19.00 Eesti Maja kohvikus aadressil 958 Broadview Avenue. Tule kohale ja kuula projektijuhi David Kalmi ja arhitekt Alar Kongatsi endi suust värskeimaid
nes kiirelt. Ta ette, autorataste alla, sadasid nüüd kahelt poolt värvilised lillekimbud. Minagi tegin käsu kohaselt: viskasin lilled auto ette ja hurraatasin kõva häälega. Kahjuks jäi sel lest isamaalikust üritusest pettu mus, mida mainiti ka avalikku ses: autos olijad ei reageerinud millegagi koolilaste tervitustele. Auto liikus kiirelt ja me vaevu nägime, kes autos istusid… Mälestus Jaan Tõnissonist 1939 Mu lapsepõlvekodu Tartus asus Kuperjanovi ja Kastani tänavate ristumiskohal. Siin ela sin kaasa kurvale sündmusele.
Päevikupidaja jättis meelega need read viimasele hetkele. Kuna lubadusi annavad hääli lantivad kandidaadid, parteid kamalu kaupa, aga nagu pea minister Trudeau on korduvalt ja ilmekalt kinnitanud, need ei loe ju. Huvitav ka, et vahetult enne otsustamist pole meie uksele ükski kandidaat või ta esindaja koputanud, ainult ühelt on tulnud pabermaterjali, tut vustust. See on esmakordne, pole kunagi varem nii olnud. Kas tõesti arvatakse, et kõik käib interneti, sotsiaalmeedia kaudu? Kuna igal meie piirkon na kandidaadil peamistest par teidest on oma Facebooki lehe külg. See ütleb ju palju. Targem on oodata, kuni ot sused langetatud, valitsus moo dustatud. Ning siis avaldada survet. Et ameeriklased oma pealiskaudsusega ei hävitaks unikaalset Vahtralehemaa kul tuuri, vältides makse ja ainult oma tengelpunga täites kanada lastele mitte internetitakse makstes, maailma kodaniku ko hustusi täites. TÕNU NAELAPEA
Nimelt mõrvati 1939. aasta ok toobris endise riigivanema ja tuntud riigitegelase Jaan Tõnis soni poeg Ilmar. Selle veretöö teostas Ilmari abikaasa, koduse tüli tagajärjel. Kuna Jaan Tõnis son elas meie lähedal, praeguste J. Tõnissoni ja A. Haava täna vate nurgal, siis ligines matuse rong sealtpoolt ning siirdus meist möödudes südalinna suu nas. Ikka on meeles hallipäise Jaan Tõnissoni kuju, kui ta sirgelt ja püstipäi kirstu taga sammus. Vaevalt aimas ta, et juba aasta hiljem puhkab temagi tundmatus hauas. RAUL PETTAI (1) ,,Vaba Eesti Sõna“, 26. sept. 2019; lk. 2.
