This newspaper was mailed on Friday, October 30, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)
Alates / since 2002 Nr. 43, 2020
Reedel, 30. oktoobril — Friday, October 30
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Arhiivist sai üheks õhtuks klubi DJ Erik Laar keerutas plaate Möödunud laupäeval, 24. oktoobril toimus sügaval all Tartu College’i põhjas, arhiivi nurgas vägev kontsert, nimelt meie oma kohaliku DJ Erik Laari pooletunnine rännak läbi väliseesti muusika. Esine mine toimus live-streamina ja oli sel sügisel juba teine Estonian Music Week’i vir tuaalkontsertide sarjas, milles on mitmeid veel tulemas järg miste kuude jooksul. Plaadikeerutajal endal oli hea tuju ja koos tööks valmis abi listega loodi lõbus meeleolu, milles oli tore ja lahe tegutseda. Aga ega taustatööst puudus ei olnud, kuna kontsert toimus eelmise korraga võrreldes täiesti erinevas ja vastupidises kohas. Seega pidi leidma uued kaame ravinklid, mis võimaldaksid head ettekannet ja ka leida, kuidas erinevad paigutused teki taksid kõige parema helikvali teedi ja ülekande. Esinemise tegi eriliseks see, kuidas DJ tõi oma maitse juurde vanadele klassikutele, keda ja kelle loomingut paljud meie ühis konnas teavad nagu Andres Raudsepp, Rene Ufer, Olaf
Kopvillem. Eriku lisatud enda laulmine, huvitav biit ja ka omatehtud meloodiate loo pimine sekka olemasolevale moderniseeris palasid ja tõi need tänapäevasesse konteksti. Lõpptulemus oli tabav ja oma moodi esitlus, mis sobis arhiivi ajaloost ülevoolava meeleoluga suurepäraselt. Kaameravinklitega ja teh noloogiaga oli nüüd hakatud harjuma, aga täiesti uus koge mus oli filmida otseülekanne ehk siis livestream. Kõige suurem vahe lindistamisel ja otse-eetris tegelemisel oli see, et vigu ei ole eriti võimalik teha ja kui teed, siis peab oskama seda osavalt ja kiiresti paranda da; kokku lõigata klippe, et näeks parem välja, ei saa teha. See tähendab ka pidevat side switch’i operaatoriga, kelle töö on vahetada kaameravinkleid arvutis ja jälgida, et teine kaa mera sinu kaadrisse ei kipu. Peab ka jälgima direkotrit, kes omakorda annab sulle kui kaamera operaatorile märku, kunas fookus sinu kaamera vinkli peal on. Sellel ajal, kui diskor plaate vahetas, sai tut vustada läbi kaamerate ka ar hiivimaterjali ja näidata üldist stseeni, kõik peab töötama õige meeleolu edastamiseks. Tore ja
kasulik oli saada ka korralikke näpunäiteid Estonian Music Week’i ühe direktori Sebastian Buccioni käest, tänu kelle eestvedamisele praeguse kont sertsarja tehniline pool sujuvalt toimib. Oli näha, et kõik kohalolijad, kaasa arvatud DJ, ise jäid väga rahule esinemisega ja paistab, et koostöö tiimi liikmete vahel on suurepärane; kõik on oma niši ja koha leidnud ning töötavad edaspidiselt hea meelega oma oskuste arendamisega. Terve projekt on pakkunud hea või maluse meie kogukonna noore matele liikmetele, kellel on huvi filmi ja muusika eriala vastu, saada endale rohkem kogemusi professionaalses keskkonnas. Kui ei olnud võimalust otse ülekannet DJ Erik Laari kont serdist vaadata, saab seda prae gu veel kätte Estonian Music Week’i Facebooki lehelt, kus on ka järjepidevalt uut infot tule vaste esinemiste ja ka huvi tavate eesti päritolu esinejate kohta. Samas on üleval ka sep tembrikuine Kaili Kinnoni esi nemine. Jälgige hoolikalt ja hoidke silmad lahti järgmise kontsertide jaoks ja nautige edasi Eesti muusikat! Tekst: KATI KIILASPEA Foto: PAUL KIILASPEA
Marcus Kolga keeldus siseministeeriumi teenetemärgist Eestlaste Kesknõukogu Kana das (EKN) endine president Marcus Kolga keeldus sisemi nisteeriumi teenetemärgist siseminister Mart Helme ja Eesti Konservatiivse Rahva erakonna (EKRE) liikme väl jaütlemiste pärast, vahendas uudisteportaal Delfi kolma päeval. Siseministeeriumis hiljuti toi munud valitsuse ülemaailmse
Marcus Kolga
eestluse koostöökomisjoni is tungil jagas rahvastikuminister Riina Solman siseministeeriumi teenetemärke. Teiste seas sooviti teenetemärgiga austust avaldada EKN-i endisele presidendile Marcus Kolgale, kes aga otsus tas teenetemärki mitte vastu võtta. Marcus Kolga tänas oma kirjas rahvastikuministrit, kuid ütles, et teenetemärki vastu võttes läheks ta vastuollu oma põhimõtetega. Kolga kiri täismahus: ,,Ma siiralt tänan minister Solmani selle au eest, tema abi eest luua see koostöökomisjon ning tema sõpruse eest. Ka mi nister Reinsalu, kes nii julgelt toetas globaalse eestluse init siatiivi ja identiteedi arendamist. Kahjuks need samad printsii bid, mis motiveerisid mind kokku tooma globaalset eest laste kogukonda, ei luba mul seda auhinda vastu võtta minis ter Helme ja EKRE mitme väljaütlemise pärast.
Üle kahe aasta tagasi alusta sime koos kolleegidega Kana dast, Rootsist ja mujalt projekti ga rajada globaalse eestluse identiteet, et võimaldada kõigil, kes tunnevad eesti meelt, saaksid ennast hoida eestlaste na, hoolimata nende elukohast Kanadas, Venemaal, Rootsis, Soomes, Austraalias või kauge malgi. Meie isikliku eesti pärandi ja identiteedi üle ei to hiks ükski inimene ega valitsuse minister otsustada selle järgi, kas oleme mees või naine; kas räägime eesti keelt vabalt, aktsendiga või üldse mitte. Ükskõik, kas oleme noored, vanad, suured, väiksed, mustad, valged, sirged või geid. Oleme väike ja uhke rahvas ning peame üksteist hoidma. Ma tänan selle au eest ja loodan, et Eesti rahvas hõlmab tulevikus kõiki, kes tunnevad ennast uhke eestlasena. Elagu vaba, vastuvõttev ja tolerantne Eesti.“ (Allikas: Delfi)
Erik Laar plaate keerutamas.
Illa Toompuu – 108 aastaselt maailma vanim eestlane Kõige vanema eestlase tiitli saamiseks tuleb elada vähe malt 108 aastaseks. Teada olevalt on kõige pikemalt elanud Maria Tomson, kelle eluea pikkus oli Vikipedia andmetel 112 aastat, 3 kuud ja 30 päeva. Esmaspäeval, 26. oktoobril tähistas New Jerseys oma 108. sünnipäeva aga praegu teada olevalt vanim eestlane Illa Toompuu. Illa vanemad Johannes ja Anna Maria Virnhoff asusid 20. sajandi alguses elama Peterburi, kus oli sel ajal palju eestlasi. Pere neli vanemat last sündisid
Eestis, noorim tütar nägi ilma valgust Peterburis. Oma elust rääkides on Illa öelnud, et seda fakti on talle ka ette heidetud – mis eestlane ta ka on, ta ju Venemaal sündinud… Talviti elas terve pere Peterburis, suved aga veetis ema koos lastega Sinimäel ja Utrias. Seal alustas Illa ka oma kooliteed ja lõpetas Narvas gümnaasiumi. 1934. aastal abiellus Illa nooremleit nant Alo Karemaaga (end. Kerreman) ja perre sündisid kaks poega – Aadu ja Jaak. Elus on peagi 85 aastaseks saav Aadu, kes teenis USA õhuväes (Järgneb lk. 16)
26. oktoobril 108. sünnipäeva tähistanud Illa Toompuu eestlastest sõprade tervitusi vastu võtmas New Jerseys, peas uhke kroon Birthday Girl. Illa soov on veel vähemalt kaks aastat elada, aga miks mitte ka 80! Elagu maailma vanim eestlane, Illa Toompuu!
