Nr. 43
EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Eesti Vabadusristi kavaler Anton Õunapuu (7.11.1887–2.04.1919) Aldo Kalsi ettekanne 24. oktoobril Tartu Ülikoolis toimunud Langenud Vabadusvõitleja Päeva konverentsil Tänan konverentsi korral dajaid vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestuse elavana hoid misel. Tema 1940. aastal Pärnus alanud ja 1981. aastal Vologda vanglas traagiliselt katkenud elu on sünge lehe külg Eesti ajaloos. Poleks olnud imestada, kui Jüri Kuke Tartus alustatud ja Prantsusmaal jätkunud kee miku elutöö oleks ülikoolile toonud Fr. W. Ostwaldi (1853–1932) kõrval Nobeli keemiaauhinna teise võitja. Lubage tutvustada teile üht Pärnumaal sündinud tuntud inimest. Selleks on 1887. aastal Vändra kihelkonnas sündinud võimlemisõpetaja ja skaudijuht Anton Õunapuu. Ta ohverdas oma elu Vabadussõjas Eesti ise seisvuse altarile. A. Õunapuu särava elutöö jäädvustamiseks avati 80 aastat tagasi, 26. mail 1940 Petseri lähedal SuurBereznjuki külas tema hukku miskohas väärikas, rohkem kui kahe meetri kõrgune graniidist mälestussammas. A. Õunapuu sai hariduse ko dukandi Vaki valla ja Vändra kihelkonnakoolist. Viimase ju hataja, tuntud kultuuritegelase Anton Jürgensteini õhutusel jätkas noormees kooliteed iseõppijana. Seda saatis juhin dumine karskuse ja kehakul tuuri põhimõtetest ning huvi soome keele ja spordielu vastu. Tänu „Kalevi“ spordiseltsi sti pendiumile õppis A. Õunapuu
aastatel 1910-1913 vabakuulaja na Helsingi Ülikooli Võimle misinstituudis. Ta lõpetas selle magistrikraadiga, olles sel ajal spordi alal üks vähestest kõrgharidusega eestlastest. Õpingute aegu tegeles A. Õunapuu ka eestikeelsete spor di-oskussõnade väljatöötamise ga. Teda nõustas 1913. aastal doktoritöö kaitsmiseni jõudnud keeleteadlane Lauri Kettunen, kes aastatel 1920–1924 töötas Tartu Ülikooli professorina. A. Õunapuu pöördus Soo mest kodumaale mitmekülgsete teadmistega spordipedagoogina. Selle juurde kuulusid tema erialaga seotud oskused ka spordimeditsiini, sh massaaži, ortopeedia ja taastusravi, samuti vetelpääste alal, lisaks Robert Baden-Powelli (1857-1941) skautluse maaletoomine. Tänu õppereisile Rootsi ja Saksa maale, oli ta kursis sealsegi spordieluga. A. Õunapuu hindas kõrgelt rahvalike spordimängude osa noorsookasvatuses. Ta ilmutas selle tõhustamiseks juba 1908. aastal trükisõnas „Uued SoomeRootsi laulumängud“. A. Õuna puu pidas vajalikuks Eestiski koguda rahvaluulealaselt sama laadseid mänge. Selles valdkon nas tegi hiljem oma elutöö tema ülikoolikaaslane rahvatantsu tegelane Anna Raudkats. Aastatel 1913–1918 töötas A. Õunapuu Tallinna mitmes koolis, sh hiljem vändralase
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Autoralli MM-sari kobab koroonapimeduses Eesti spordi praegusaja üks esi figuure autoralli maailmameis ter Ott Tänak (muidugi koos kaardilugeja Martin Järve ojaga) annab endast nii autot arendades, treeningul kilomeet reid mõõtes kui rallil riski piire ületavalt kihutades parima, aga kahjuks ei anna kõik see garan tiid, et tingimata hästi läheb. Oti tänavuses kontos MMetappidelt on võit kodusel Otepääl ja teised kohad nii Rootsis kui Mehhikos, paraku on ta võistlussarja lõpu eel alles neljas ja variant tiitlit kaitsta on õhkõrn. Türgis jäi Hyundai meeskon nas ja autol sõitev Tänak teh niliste probleemide küüsi ning näitas võimu vaid viimasel päeval power-stagei võitmisega. Paraku andis see vaid viis punkti loodetud maksimumi ehk 30 asemel. Peaaegu sama stsenaa rium kordus viimatisel MMrallil Itaalias Sardiinias. Tänaku auto vedrustus oli paigast ära ja
kui see lõpuks korda saadi, jak sas Ott vaid kuuendaks tõusta ja punktikatse teise kohaga neli lisasilma teenida. Järgmise, Belgia MM-ralli eel juhib 111 punktiga Elfyn Evans, järgneb 97 punktiga kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier (mõlemad Toyota), siis tulevad 87 punkti ga Thierry Neuville ja 83 punk tiga Ott Tänak (mõlemad Hyundai). Ees on (vähemalt teoorias) veel kaks MM-rallit ja kui arvestada, et nii-öelda laual on maksimaalselt 60 punkti, siis kellegi totaalse edu ja kellegi kapitaalse ebaedu puhul võib juhtuda mõndagi. Kui need etapid Belgias ja (rahvusvahe lise autospordiliidu FIA lisatu na) Monzas ikka toimuvad. Sest Belgias on Covid-19 viirusesse nakatumine praegu väga kõrge, Euroopas lähevad riigid ja piirkonnad üksteise järel lukku, ja näiteks Belgias, kus Ott Tänak kahel kohalikul rallil kätt soojaks sõita lootis, jäid need mõlemad ära. Lahtine on, mis
Ernst Peterson-Särgava juhitud Tallinna Linna Poeglaste Reaal gümnaasiumis võimlemisõpeta ja ja „Kalevi“ spordiseltsis instruktorina. Tema kehakul tuurialane tegevus ulatus tree ningute, kursuste ja võistluste korraldamise, samuti ajakirjan duse kaudu üle Eesti. Tema järgijate hulka kuulus hilisem rahvusvahelise tuntusega tule vane võimlemispedagoog Ernst Idla. A. Õunapuu oli selliste spordialade nagu kergejõustiku, tennise, ujumise ja võimlemise kõrgetasemeline juurutaja Eesti noorsoo ellu. Samad sõnad koolinoorte skaudimalevate moodustamise kohta. Selle varjus tegeldi ka sõja lise väljaõppega. Seda tingis maailmasõja taustal rindejoone lähedane sisepoliitiline olukord. A. Õunapuu relvastatud kooli poisid hoidsid Tallinnas korda 1917. aasta võimuvahetusest tingitud segaduste aegu. Linna kodanikud vajasid kaitset pu naste marodööride eest. Oluline oli tema koolipoiste panus 1918. aasta talvisel madise päeval Eesti Vabariigi väljakuu lutamisel meie Ajutise Valitsuse ja Päästekomitee turvamisel. Ka ruttasid Tallinna koolipoisid esi meste hulgas Vabadussõja puh kemisel tõkestama Punaarmee sissetungi Narva rindel. Kul tuuriminister Tõnis Lukas rää kis tänavu küünlapäeval Tartu rahumaja juures, et just õpeta jaoskustega ohvitserid suutsid tavapärase sõjalise ettevalmis tuseta koolipoisse lahinguväljal säästvalt juhtida. See tulenes sellest, et Eesti ohvitserkonna
üldse ralli MM-ist saab. Speku leeritakse, et praegu võimsai mas WRC klassis osalevast kolmest meeskonnast võib järg miseks hooajaks veel üks ära kukkuda ja siis muutub konku rents üpris ebahuvitavaks. Eesti jalgratturid osalesid korraga kahel suurtuuril Koroonaviirusest tingituna mängiti tänavu sügisel ühtejutti tennise Grand Slami turniirid US Open ja French Open, veel veidramalt lõpeb hooaeg aga rattamaailmas. Nimelt polnud üks kolmest tähtsaimast velo tuurist Giro d’Italia veel lõp penud, kui teine suurtuur Vuelta ehk Hispaania velotuur juba täiel aurul käis! Eesti rattureid pääses osale ma mõlemal tipptuuril. Girol sõitis Tanel Kangert, kes küll unistas etapivõidust, aga oli vaid parimal juhul korra esi kümnes ning lõpetas üldarves tuse 32. kohaga. Kogenud rattur, kes vahetab hooajajärgse puh kuse järel taas klubi, nimetas seda suve koroona, kaootiliste treeningute ja sügisesse kuh junud võistlustega ebanormaal seks. Vueltal sõidab praegu koguni
jaanuaril. A. Õunapuu sai aga selle käigus 16. jaanuaril Viru maal Järve lahingus raskelt haa vata. Ta toimetati arstide hoolde Tallinna. Ravi veel pooleli, tormas A. Õunapuu Petseri rindele. Seal oli Eesti vabastamine takerdu nud. Üheks tema sõjakaaslaseks oli meie 1944. aasta peaminis trist rahvuskangelane Otto Tief. Luureretkel 2. aprillil 1919 langes A. Õunapuu aga vaenlase kuuli läbi. See oli noore, 31-aastase Eesti patrioodi san garlik elu, mis katkes tema pari mates aastates.
üheks taimelavaks olid ilmasõtta mobiliseeritud koolmeistrid. Sellest on kirjutanud ka Albert Kivikas oma romaanis „Nimed marmortahvlil“. A. Õunapuu tegeles 1918. aasta lõpus spordiseltsi „Kalev“ liikmetest relvastatud Kalevlaste Maleva moodustamisega. Nende võitlushüüe oli – „Parem auga surra, kui ikkes vaevelda!“. Ta läks 2. jaanuaril 1919 selle maleva kuulipildurite roodu pealikuna Tallinnast teele Jõe lähtme suunas. Sealt edasi kind ralmajor Aleksander Tõnissoni juhitud Eesti rahvaväe 1. jala väepolguga vastupealetungile. Meredessantide, soomusrongide ja Soome vabatahtlike toel lõp pes võidukas välksõda PõhjaEestis Narva vabastamisega 19.
kaks Eesti uuema generatsiooni ratturit Mihkel Räim ja Martin Laas. Nemad on küll selgelt rookied ehk õpipoisid, ometi sähvatas Räim juba ühe etapi grupifinišis kaheksanda kohaga ja see jäi tippsatsidele kindlasti silma. Olümpiale võivad pääseda nii Kontaveit kui Kanepi Kaia Kanepi sai rahvusva heliselt tenniseliidult hea sõnu mi, et vaatamata osa tingimuste mittetäitmisele (Kanepi ei esin danud Eestit viimati FED Cupil) võib ta erandina siiski pääseda järgmise aasta Tokyo olümpiale. Selleks tuleb tal nimekirja lukku löömise hetkeks olla WTA 56 parema olümpiale pretendeeriva mängija seas. Praegu on Kaia mailma 104. reket. Anett Kontaveidil, kelle edetabelinumber on 23, pole praegu olümpiaga muret. Viimati mängis Kanepi es malt Prantsusmaal ITF 25 000 USD dollarise auhinnafondiga turniiril ja võitis selle settigi kaotamata. See oli Kanepi kar jääri 16. ITF turniirivõit. Prant susmaalt sõitis Kanepi Saksa maale, kus kaotas Reimsis avaringis ITF 634. reketile (küll
Siia üks isiklik meenutus seoses A. Õunapuuga. 1970. aasta 28. augustil tegid mõned üliõpilased põrandaaluse eks peditsiooni käigus Vändras juttu inimestega sealse Vabadus samba purustamise teemal. Üks vanem daam rääkis, et ta leidis lõhutud samba rusudest kivi killu Anton Õunapuu nimega. A. Õunapuu mälestuse jääd vustamisega on tegelnud Leho Männiksoo eestvedamisel meie skaudiveteranid. Rohke asja kohase trükisõna avaldamise kõrval on nad hooldanud Vänd ra vanal kalmistul tema kalmu. Ka on needsamad veteranid istutanud skaudiliikumise rajaja sünnitalu, Aluste küla Liivoja maa-alale tammesid ja õunapuu ning paigaldanud mälestuskivi. Sarnaselt paljude Eesti Vaba dussõja monumentidega on vaja taastada ka tema ausammas Petserimaal. Muide, tänavu Piusa jõe kaldal Kolossova kü las toimunud Seto Kuningriigi päeval oli Petserimaa Suveüli kooli üheks jututeemaks Eesti Vabadusristi kavaleri A. Õuna puu elu ja tegevus.
kunagi esikümne piiril olnule). Kontaveit võistles viimati Ostravas, kus võitis avaringis tugeva venelanna, ITF 33. mängija, aga kaotas seejärel selgelt Sara Sorribes Tormole (WTA 73.). Alati väga võitlus lik ja motiveeritud Kontaveit tunnistas, et on väsinud. Kas ta võtab nüüd keha ja vaimu värskendamise puhkuse? Jalgpallurid said esimesed väravad ja punktid Pikalt värava- ja võidupausil olnud Eesti jalgpallimeeskond taastas natuke pöidlahoidjate usku. Tõsi, võiduta mängude seeria jätkus ja on nüüd juba 13 kohtumist pikk, aga rõõmu teeb, et ometi suudeti jälle vastaste puurivõrku sahistada. Eesti kao tas kõigepealt 0:2 maavõist lusmängu Leedule, aga lõi kolm väravat 3:3 lõppenud mängus Põhja-Makedooniaga ja viigis tas 1:1 Armeeniaga. Sealjuures olid eestlased makedoonlaste vastu veel kümme minutit enne lõppu 3:1 ees! Järgmised män gud peab Eesti rahvusmeeskond novembris Gruusias ja PõhjaMakedoonias, loodetavasti tuleb väravaid ja rahvuste liiga (Järgneb lk. 9)
