6
EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020
Rakvere võlub mitmel moel Tekst ja fotod Lea Kreinin Põhja-Eesti linn Rakvere on mu lapsepõlvemälestustes lihtsalt üks hall väikelinn. Nagu teisedki Eesti väikelinnad, mida (ühes Hannaliisa Uusmaa – HU – laulus) nimetatakse depres siivseteks. Viimasel ajal, eriti sel suvel olen korduvalt Rakverre sattunud ja see ei ole enam sugugi depressiivne, hoo pis kena ja kodune. Ja milliseid toredaid ettevõtmisi siin toi mub! On lausa imeline, kuidas paljud Eesti asulad ja piirkon nad on leidnud või leidmas oma identiteeti, igas Eestimaa nurgas toimub nii palju huvitavaid asju. Ka Rakvere on põnev ja oma näoline. Linna kohal kõrguvad kind lusevaremed. 13. sajandil ehitati siia uhke rüütliloss. Wesen bergi nime all tunti Rakveret läinud sajandi alguseni. Vare med koos ümbritseva Vallimäe vabaõhu-alaga on tänaseks ke nasti korda tehtud. Külastajaid tervitab võimas pronkstarvas (autor Tauno Kangro), mis
o levat muide Baltimaade suurim loomaskulptuur. Tarvast on saanud ka Rakvere linna süm bol. Arvo Pärdi Rakvere Septembris tähistas oma 85. sünnipäeva maailma üks kuulsa maid kaasaegseid heliloojaid, erilise tintinnabuli stiili looja Arvo Pärt. Helilooja sündis küll Paides, kuid oma lapse- ja noorukiaastad veetis Rakveres. Kümme aastat tagasi püstitati tema auks Rakvere keskväljakule skulptuur „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“. Noor Arvo oli omal ajal õhtuti sõitnud jalgrattaga ümber keskväljaku valjuhääldi, kust kostus klassi kalist muusikat. Arvo Pärt on Rakvere Güm naasiumi tuntuim vilistlane ja linna aukodanik. Tema sünni päeval heisatakse Rakvere lin nas tema auks lipud. Igal aastal toimub sel ajal ka kontserte ja muid muusikasündmusi. Sel su vel avas Rakvere linnavalitsus sihtotstarbelise annetuskonto – soovijad saavad annetada raha
Kamalamba festivali korraldaja, Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte (vasakul)koos ungarlastest gulyasi-keetjatega.
Arvo Pärdi Muusikamaja ehita miseks Rakvere linna. Festivalilinn Rakvere Rakvere kultuurikeskuse di rektor Eve Alte on nõus rääki ma kõigest huvitavast, mis lin nas toimub. Septembri alguses oli Rakveres Sumedate Suve õhtute Filmifestival (korralda jateks kohalikud gümnaasiumi õpilased), kodukohvikute päev ja suur sügislaat. Vastreno veeritud Vallimäe alal algas 19. septembril juba viiendat korda toimuv toidufestival Kamalam mas. Alguse sai see kohalike vähemusrahvaste toidufestivalist ning on tänaseks kasvanud üle-Eestimaaliseks suursünd museks. Kamalammas on värvikirev. Sel aastal oli kohal juba 12 eri nevat rahvust – osta sai jaapani, filipiinide, venezuela, tatari, ukraina, ungari ja teiste rahvaste toite. On tore, et nüüd on esin datud ka Eesti – pakutakse Eesti käsitööõlut. Selle aasta uuteks tulijateks festivalil on türklased ja tatarlased. Festival Kamalammas on pühendatud 24. septembrile – vähemusrah vuste päevale. Üritusi toimub linnas terve nädal iga päev, ko halikud restoranid ja söögi kohad pakuvad teiste rahvaste toite. Eve Alte arvates on Rakvere kultuurielu väga elav ning hea on ka rahvusvaheline koostöö. Ollakse eriti uhked selle üle, et 1.-8. novembril toimub Rak veres teist korda kultuurifesti val. Kui eelmisel aastal etendus Rakveres esmakordselt rah vusooper Estonia lavastus „La Traviata“, siis sel aastal tuleb Rahvusooper siia balletiga „Luikede järv“. Kuna Rakveres pole nii suurt saali, siis ehita takse spordikeskus ümber pidu likuks teatrisaaliks – punaste vaipade, lühtrite ja kõige muu juurdekuuluvaga. Kamalammas võlus oma va hetuse ja südamlikkusega. Rahvas käis ringi, ostis, maitses ja rääkis juttu. Osa müüjaid (näiteks ungarlased) annetasid teenitud raha kohalikule puuete ga inimeste organisatsioonile. Seda teades ei tundunudki 2-eu rone ploomikook sugugi kallis. Suures telgis oli koos palju eri rahvusi, vaid ungarlased, kelle gulyas-supp kees elaval tulel, olid tuleohutuse eesmärgil pagendatud telgist eemale. Pakuti eksootilisi pirukaid ja leibu, pikk järjekord vonkles Venezuela, Süüria ja Filipiinide laudade juures. Ukrainlastel olid seljas kaunid rahvariided. Telgi ees olid pingid ja suurel laval esines peaaegu kogu päeva an sambel „Curly Strings“. Siis kui muusikud hinge tõmbasid, astusid üles vähemusrahvuste lauljad-tantsijad. Nägi kõhutant su, India tantsu ja muudki huvi tavat. Teatrilinn Rakvere
Teatrimaja valmis Rakveres vahetult enne nõukogude okupatsiooni.
Nr. 43
Juulis toimus Rakveres rah vusvaheline teatrifestival Balto scandal. Kuna koroonahirmu tõttu jäid väliskülalised tule mata, siis keskenduti sel aastal
Puuluup.
Foto: Peeter Põldre
Muusikapäeval jagati aastapreemiaid Rahvusvahelisel muusikapäe val, 1. oktoobril tunnustasid Eesti Kultuurkapitali heli kunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu 13. korda aasta parimaid muusikamaas tikul. Laureaate tunnustati Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdisarja ,,Heliorg“ ava kontserdil. Kunstiline juht ja dirigent oli Olari Elts. Muu sikanõukogu preemiameene autor on Kris tiina Oppi, meene kavandid teostasid Aleksandra Pavlen kova ja Andra Jõgis, Eesti Kultuur kapitali preemia meene ,,Jon nakas“ autorid on Risto Tali ja Rait Siska.
Helikunsti sihtkapitali aasta preemiaid anti välja kümme – 2019/20 enim silma paistnud muusikategelastele ja -kollek tiividele. Teiste hulgas tunnustati ka Torontos esinenud ansamblit Puuluup – eksootiliste tuulte toomise ja omanäoline eesti folkmuusika rikastamise eest ja Erki Pärnoja – väljapaistva žanriülese loometegevuse ja suurepärase üle-eestilise kont serdisarja eest. Eesti Muusikanõukogu pree miate laureaadid 2020 on Urmas Sisask, Peep Lassmann ning Kultuurkapitali preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest sai Kadri Leivategija. (PM/EE)
Eesti uuslavastustele. Tipptase mel Eesti teatrielu jõudis otse rakverelaste ukse alla –tore võimalus nautida head teatrit omaenda kodulinnas. Rakvere teater, kes on kordu valt külastanud ka Torontot, on 1940. aastal loodud professio naalne teater. Etendusi antakse oma maja kahes saalis, kuid sageli esinetakse mujal Eestis – teatrites, kultuurimajades ja vabaaja-keskustes. Koroonale vaatamata tuli ka sel sügisel välja mitu uut tükki. „Kõike head, vana torise ja“ on soomlase Tuomas Kyrö südamlik-koomiline lugu rahu lolematust vanamehest, kes iseendale kirstu ehitab ning kel lel on maailma asjadele väga kindel ja üsna kriitiline vaade. Kuid ka selle mehe südames on armastus ja hellus. Selma Lagerlöfi ajalooline draama „Charlotte Löwensköld“ viib saja aasta tagusele Rootsimaale, kus jutustab loo tingimusteta armastusest ja eneseohverdu sest. „Alibi“ on lavastaja Andres Noormetsa ja trupi ühistööna valminud eksperi mentaalne visioon Eesti ühis konda lõhestavatest problee midest ja üheskoos edasimi ne kust.
Ilmunud on Eesti foto antoloogia I
Kohtume varsti Kanadas Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp ütles interv (Järgneb lk. 17)
Koguteose mitmes albumis esitatakse vaatajale väärikalt fotograafia tippteoseid – tuues esile nii fotod kui teosed (fotokunst) kui ka fotod kui ajaloolised dokumendid (doku mentalistika). Erinevalt tavalis test fotoajaloo raamatutest ei püüta selles teoses pilte ,,targalt üle kirjutada“, vaid säilitatakse fotode ,,optiline omaruum“ – piltide kõrge kvaliteediga seo tud visuaalne väärikus. Eesti foto antoloogia I köide (on nii Eesti kui inglise keeles ,,Anthology of Estonian photo graphy“) hõlmab 19. saj – 1940. Autor Peeter Linnap; tõlked: Roderic Campbell, Peeter Tammisto, Peeter Linnap; kujundus. Silver Sikk. Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020 (Tartu : Bookmill trükikoda) 527 lk.
