12
EESTI ELU reedel, 6. novembril 2020 — Friday, November 6, 2020
Nr. 44
Eesti seltside esindajad Rootsis pidasid nõu hübriidvormis Augusti lõpus kogunesid Rootsis eesti organisatsioonide esindajad, et arutada seltsi dele olulisi teemasid, näiteks ühine inforuum ja keskorga nisatsiooni tugiteenused seltsidele. Nõupidamisele kutsutud 81-st organisatsioonist oli esindatud 47. Toimus ka Rootsi Eestlaste Liidu XVII Esinduskogu erakorraline istung, kus saadikud arutasid tegevussuundi detailsemalt. Nõupidamised toimusid hübriidvormis, st virtuaalselt Zoomis ja füüsiliselt Stock holmi Eesti Majas. COVID-19 pandeemia tõttu pidi Eesti rahvastikuminister Riina Solman planeeritud reisi Root si ära jätma, kuid ta tervitas organisatsioonide esindajaid oma nõuniku Keit Spiegeli vahendusel. Keit Spiegel pidas ettekande koostamisel oleva Üleilmse eestluse programmist, mis hak kab 2021. a asendama rahvus kaaslaste programmi. Program mi sisend tuleb töörühmadelt, kus ka Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esindajad on kaasa löö nud. RELi esindajad on osale nud keeleõppe ja hariduse töörühmas, Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühmas, kultuuriekspordi ja kultuuriselt side koostöö töörühmas, noorte ja noorte täiskasvanute töörüh mas, tagasipöördujate töö rüh mas ning Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis. Programm sõnastab meetmed, kuidas Eesti riik saab olla toeks eesti kogu kondadele välismaal ja eestla sed välismaal abiks Eestile. Ühine inforuum Töötubades arutleti, kuidas korraldada infovahetust nii, et see vastaks ühingute ja liikmete vajadustele. Moderaator oli prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt, REL Esinduskogu saadik ning meedia ja kommunikatsiooni professor Malmö ülikoolis. Kiitvaid sõnu sai REL kaks keelne ajakiri ,,Rahvuslik Kontakt“, mis on kogukonna ainus paberkandjal ilmuv pe rioodiline väljaanne, neli numbrit aastas ja ilmub nii root si kui eesti keeles. Enamus osalejatest leidis, et tulevik on erinevas formaadis digitaalsetel kommunikatsioo nikanalitel. Noored tahaksid lühiuudiste ja foorumiga äppi. Vanemad soovivad saada e-postiga klassikalist infokirja, mida võiksid laiendada ka muus formaadis lood ja ülevaated. Tõdeti, et ajakirjanikest ja kirja saatjatest on suur puudus. REL kui mesipuu REL esimees ja büroojuhataja Sirle Sööt tutvustas ühingutele keskorganisatsiooni REL kui mesipuu ideed, kus liikmetel ja organisatsioonidel oleks hea ja turvaline toimetada. Mesipuusse kuulub 26 organisatsiooni ja veidi alla 2000 liikme üle Rootsi. Ühingute suurused ja
koostöö komisjon oli kavanda mas avalikke pöördumisi Valge vene demokraatia toetuseks ja Rootsi julgeoleku parema fi nantseerimise toetuseks. Arutati ka Ülemaailmses Eesti Kesk nõukogus (ÜEKN) tekkinud pingeid ja nende võimalikke lahendusi. vajadused on väga erinevad. Infovahetus on iga ühingu Keelekomisjon kavandab keskne vajadus. Igal ühingul on pöördumist viie lapse nõude võimalus avaldada oma infot paindlikumaks muutmiseks ema sverigeesterna.se veebil ja sealt keeleõppe võimaldamisel rootsi suunata see sotsiaalmeediasse, koolides. Teatavasti peab ema e-posti teel saadetavas igakuises keeleõppe võimaldamiseks ole infokirjas ning ajakirjas ,,Rah ma samas vallas vähemalt viis vuslik Kontakt“. Virtuaalkoos õpilast. Erakoolid nõuavad, et ole kute ja veebinaride pida vähemalt viis õpilast peab miseks pakub REL tasulise olema samas koolis. Sotsiaal Zoomi konto kasutamise võima meedias levitatakse praktilisi lust ja vajadusel abi koolitusega. juhtnööre, kuidas taotleda ema Keskorganisatsioon saab pakku keeleõpet ja emakeelset tugi da abi dokumentide ja fotode õpet. Kavas on ärgitada vana digitaalse ja füüsilise arhiivi emasid looma beebikoole ja teenusega, et ühingute doku mudilasringe ning tuletada lap mendid ja fotod kaotsi ei sevanematele meelde, et nad läheks. Tugiteenusena saab REL räägiksid oma lastega eesti kee büroo pakkuda spetsiaalselt liik les. Emakeeleõppest ei ole kasu, meskonna haldamiseks mõeldud kui eestlasest vanemad oma andmebaasi kasutusvõimalust. lastega eesti keeles ei räägi. Kõik REL liikmesorganisatsioo Noortetöökomisjon kutsub nid saavad kasutada soovi üles kõiki noori vanuses 14-26 korral REL bürood Stockholmi a liituma noorteorganisatsiooni kesklinnas asuvas Eesti Majas. ga Eesti Noored Rootsis (ENR). ENR aitab korraldada neile, kes REL XVII Esinduskogu emakeeleõpet oma koolis ei saa, Rootsi Eestlaste Liidu Esin Üleilmakooli vahendusel eesti duskogu koosneb 40 saadikust keele distantsõpet ja ühiseid ja 6 asendusliikmest, kes valiti õppimisõhtuid Stockholmi Eesti 2018. a novembris üleriiklikel Maja noortetoas. Uute liikmete valimistel. Esinduskogu kogu leidmiseks on ENR-il kavas neb 1-2 korda aastas, vahepeal teha esmalt üks noorteorganisat sel ajal tegutsevad saadikud siooni tutvustav video, kohtuda komisjonides. huviliste noortega esmalt vir Äsjasel istungil osales 25 tuaalselt ning seejärel korralda saadikut, 8 olid kohal füüsili da kokkusaamisi Stockholmis, selt, teised virtuaalselt Zoomis. Göteborgis ja Lundis, kus on COVID-19 pandeemia mõjutab Eesti Majad ja suuremad eesti kõikide seltside tegevust. Inter kogukonnad. Suvel on kavas neti kasutamise võimalus ja korraldada Ojamaal kaasaegne võimekus virtuaalselt osaleda leerilaager 25-le noorele. Lisaks seltside tegevuses on väga on kavas uurida, kuidas saaks oluline. Samas on tähtis, et taastada väljasurnud skauditege Eesti Majades on olemas vajalik vust. Koostöös Eesti Teadusliku tehnika ja tehniline võimekus Seltsiga (ETSR) ja ETSR hübriidkohtumiste korraldami Lõuna-Rootsi osakonnaga on seks. Siiski ei suuda ükski kavas otsida kontakti Eesti v irtuaalkohtumine asendada tudengitega Rootsis. päriselt füüsilist kohtumist. Ajaloo- ja arhiivikomisjonis olid sel korral vaid Stockholmi REL komisjonide tegevus piirkonna saadikud, nii räägiti Virtuaalselt kohtusid majan peamiselt Stockholmis toimu duskomisjon, poliitika ja rah vast. COVID-19 pandeemia vusvahelise koostöö komisjon, muutis juba kevadel arhiivi keelekomisjon, noortetöökomis toimkonna harjumuspärast tege jon, Eestisse kolimise infoko vust. Kohtumisõhtute asemel misjon ning ajaloo- ja arhiivide Eesti Majas hakati vanu fotosid komisjon. üheskoos kirjeldama Zoomi Aprillis toimunud Esin dus vahendusel. Seoses ajakirja kogu istungil otsustati komis ,,Rahvuslik Kontakt“ Stock jonide kommunikatsiooni eden holmi Eesti Kooli 75. a juube damiseks võtta kasutusele ra lile pühendatud numbrile võeti ken dus Slack. Saadikud, kes ette vanad Stockholmi Eesti olid Slacki kasutama hakanud, Algkooli fotod, et saaks ajakir kinnitasid, et see on parem jas avaldatavatele fotodele kor kommunikatsiooniviis kui e- rektsed pildiallkirjad. Töörühm post, sest võimaldab operatiiv kirjeldas pildipangas üle 400 set interaktiivsust nagu FB foto. Jätkatakse erinevate fotode grupivestlus, aga struktureeri digiteerimise ja kirjeldamisega. tult. Kuna paljudel peredel on kodus Eestisse kolimise infokomis arhiivimaterjale, mille originaa jon teatas, et kavas on koh lid soovitakse saata ,,õigesse“ tumine Eesti Integratsiooni arhiivi, siis tuntakse puudust Sihtasutusega (INSA), arutamaks ühe arhiivitöö nõupidamise omavahelist lähemat koos tööd järele Eesti arhiivide ja muuseu ja meie infoportaalide vastastik mide esindajatega, et saaks sel ku viitamist. Kui INSA saab gema pildi, milliseid säilikuid nõustada Eestisse kolijaid Eesti kuhu oodatakse. poolt praktilise infoga, siis REL Esinduskogu istung lõpetati saab aidata praktilise nõuga, traditsiooniliselt Eesti hümniga. mille peale Rootsist välja SIRLE SÖÖT kolides tuleks mõelda. Poliitika- ja rahvusvahelise Rahvuslik Kontakt
Sirle Sööt esinemas.
Rootsieestlane Mai Raud-Pähn pidas oma 100. aasta juubeliõhtul loengu Balti hõbeda uurimisest 2. novembril sai Balti hõbeda uurija Mai Raud-Pähn 100 -aastaseks. Seda tähistati koos Maiga 5. novembril Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomis Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja Rootsi Eestlaste Liidu eest vedamisel. COVID-19 pandeemia tõttu oli külaliste arv Eesti Majas piiratud. Juubeliõhtul pidas Mai Raud-Pähn loengu oma Balti hõbeda uurimisest. Tema uuri misobjektiks olid eeskätt Tallinna hõbesepad ja nende looming kuni 18. sajandini. Balti hõbeda uurimise juurde suunas teda Stockholmi ülikoo lis prof Sten Karling, kes oli suur Eesti austaja ja kunstia jaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1941. Kui Mai 1964. aastal oma kandidaadi tööga ,,Rootsi hõbesepad Tallinnas“ Stockholmi ülikooli juures valmis sai, soovitas prof Karling Mail uurimist jätkata. 1972.a valmis Mail litsentsiaa ditöö ,,Uurimus vanemast hõbesepisest Tallinnas 1474 – umbes 1650“. Mai on oma uuri misvaldkonda aja jooksul laien danud kuni 18. sajandini ja avaldanud hulgaliselt teadus likke artikleid, neist viimase 2015. aastal Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamatus XV. ,,Mul on kahju, et mul ei õn nestunud välja anda sellist ülevaatlikku raamatut nagu minu konkurent Annelore Leistikow Saksamaal,“ ütleb Mai Raud-Pähn raamatut ,,Bal tisches Silber“ sirvides oma juubeli ettekande ettevalmista misel. ,,Minust ei saanud muu seumi amanuensi. Küll aga käisin Bukowskis ja Stockholmi linnaoksjoni juures hõbeda eksperdina kinnitamas asjade ehtsust ja päritolu. Sealt leidsin palju Tallinna hõbeseppade töid.“ Mai Raud-Pähnist ei saanud elukutselist teadlast, vaid oma aktiivsuse ja pühendumusega sai temast ka eesti kogukonna hinnatud ja austatud arendaja Rootsis. Koolinõuniku ja riigi mehe Märt Raua ja ühe esimese eesti naisõpetaja Anna Raua noorima tütrena on ta kasvanud
Mai Raud-Pähn. Foto: Kaire van der Toorn Guthan
kodus, kus on kõrgelt peetud lugu haridusest, eestlusest, võrdõiguslikkusest, ühiskondli kust aktiivsusest ja demokraa tiast. Mai elus on olnud tema vanemad ja Eesti kogukond Rootsis väga tähtsal kohal. Mai võib rahulolevalt mõelda oma elutööle. Suur osa talle olulistest traditsioonidest, mis tema teistelt üle võttis või ise algatas, elavad edasi. Sellesse loetelusse kuuluvad näiteks rootsieestlaste üleriiklikud de mokraatlikud Esinduskogu vali mised, ajakiri Rahvuslik Kontakt, suvised eesti keele intensiivkursused Tartu ülikoolis ja rootsieestlaste kultuurarhiiv Stockholmi Eesti Majas ning Eesti Rahvakunsti Huviring Triinu. Tema positiivne ja hu moorikas eluhoiak on inspiree rinud väga paljusid. ,,Kus viga näed laita, seal tule ja aita,“ on Mai tavaline ütlus kõigile. 2014. aastal, 94-aastaselt, tundis Mai, et nüüd on aeg oma projektid teistele üle anda. Ta ei kandideerinud enam REL Esinduskogu valimistel saadi kuks ja andis välja oma viimase aastakäigu ajakirja Rahvuslik Kontakt. Mai ei kadunud aga kuhugi, vaid jäi edasi nõuniku rolli, olles toeks uutele noore matele tegijatele. Rootsi sattus Mai Teise aailmasõja keerises, kui nende m pere põgenes 1944.a. sügisel Eestist Saksamaale ja sealt hiljem üle Taani Rootsi. Mai Raud-Pähni eluloo leiab Vikipeediast. Juubeliürituse info leiab Root si Eestlaste Liidu veebi lehelt http://sverigeesterna.se /2020/10/06/mai-raud-pahn-100/ SIRLE SÖÖT Rootsi Eestlaste Liidu esimees Eesti Teaduslik Selts Rootsis aseesimees
