Nr. 45
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
13
NOORTE NURK Viikingilaev sõlel ja riiulil koos Taani lipuga
Kontsert-jumalateenistus küünlavalgel, kooriliikmed kõikidest Montreali luteri kogudustest.
Kauaaegne… (Algus lk. 12)
korda läbi. Teine elumuutev sündmus leidis aset, kui olin 10 a vana ja kuulsin esimest korda Armas Maiste (kauaaegne Montreali sümfooniaorkestri klaverimängi ja) klaverisoolot vabariigi aasta päeval. Ta mängis Chopini „Polonaise in Ab Major, Op.53“. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et niisugust muusikat oli olemas. Armas Maiste aitas mulle näidata, et muusikuna on okei tegeleda nii levimuusika kui ka klassikalise muusikaga. Samal ajal asutasin tantsu orkestri, mis koosnes Alar Kivilost, Mart Leetmaast, Toomas Merilost ja minust kui trummimängijast. Olime ennast nimetanud ‘The Rolling Esto nians’. Mu vanemal vennal olid trummid ja teisel vennal kitarr koos valjuhääldiga, mida laena sin teistele. Tihtipeale mängisime eesti üritustel, pidudel, pulma des ja isegi meeskoori ballidel. Keskkoolis mängisin trom booni ja osalesin sellega ka kiriku pasunakooris. Kui tuli aeg ülikooli minna, võeti mind vastu McGilli ning kavatsesin pühendada ennast meteoroloogi karjäärile, kuid huvi muusika vastu oli tugevam kutse. Olin ühtlasi vastu võetud muusika fakulteeti ja lõpetasin mitme kraadiga muusikateooria erialal. Ülikooli ajal organiseerisin ja olin „leader“ populaarmuusika bändis ‘Expression’, mille koos seisus olid Erik Teose (kitarr), Juhan Leemet (bass), Raoul Langvee (trummid), Harold Killianski (saksofon) ja Sheila Lowe-Langvee (laulja). Olime võrdlemisi tuntud kui väga hea ‘over band’ ja regulaarselt mängisime McGilli muusikafa kulteedi jõulu- ja aastalõpu pidudel. Kui selgus, et Jaani kiriku organist soovis lahkuda, kutsus isa mind organistiks jõulu esi mesel pühal, kuna ta arvas, et oskan seda teha, sest mängin klaverit. Olin ainult 18 aastat vana. Minu eelkäijad, organistid Montrealis, olid esimesena Roman Toi, siis Endel Stafenau,
Dagmar Norak ja Julius Böckler. Mina olin Jaani kiriku organist ja koorijuht 40 aastat. Peale mind tuli organistiks Kara-Lis Coverdale. Orel on keeruline instrument, mida on vajalik mängida kahe käe ja kahe jalaga. Käisin tunde võtmas Raymond Daveluy juu res (kuulus St. Joseph’s Oratory organist) ja õppisin ise juurde orelite ehitamist. Nende aastate jooksul juhata sin Montreali noortekoori ja hil jem Montreali Eesti Segakoori, mis külastas ja andis kontserdi Peetri kirikus (artikkel ajalehes Vaba Eestlane 1980.a). Päeval, kui andsin sisse ma gistritöö McGillis ja kõndisin ülikoolist kodu poole, kutsus mind ootamatult tuntud oreli ehitaja Hellmuth Wolff teda abistama Redpath Halli uue ore li juurde. Aasta hiljem läksin tema juurde kolmeks aastaks tööle. Samal ajal kutsusid koolivennad ja -õed, kes olid organistiks õppinud, mind nende instru mente parandama ja nii sai alguse minu kompanii KJR & Assoc. Inc., mis tegutseb täna seni. Töölised on kõik eestla sed. Olin juba tuntud kui orelite uurija. Canada Council toetas mu orelite ajaloolist uurimist Montrealis kahe stipendiumiga. See tegi mind nähtavaks Quebecis Ministère des affaires culturale silmis ja nad saatsid mind uurima ja kataloogiseeri ma 60 ajaloolist instrumenti selles provintsis. Nende aastate jooksul olin ühtlasi juhtiv organiseerija kahel suuremal orelikongressil Montrealis ... üks üle Kanada ja teine üle maailma. Olin ka neli aastat Chairman Royal Canadian College of Organists (RCCO) Montrealis. Riiklik or ganisatsioon tunnustas mind hiljem oma Distinguished Ser vice Award’iga 2004.a. 1981.a detsembris paluti mul korraldada küünlavalgel kont sert-jumalateenistus (Candle light Carol Service) koos koori liikmetega kõigist Montreali luteri kirikutest. Olin selle or ganist ja koorijuht ning kooris
osalesid ka mitmed mu endised professorid McGillist. Seda kontserti saab kuulata: YouTube: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=OHz1sGqP1aw Aastal 1984 olin kutsutud Concordia Ülikooli Faculty of Fine Arts muusikaosakonna professoriks, kus töötasin 25 aastat, enne kui John Abbott College, Theatre Department kutsus mind muusikaosakonna juhatajaks. Selles viimases koolis oli mul võimalus uuesti nautida mu esimest vaimustavat muusika sündmust. Sain uurida ja õpeta da kahte kursust: „The History of Popular Music“ ja „The Beatles“. Seda tegin 18 semes trit suure vaimustuse ja tänulik kusega. Olete saanud oma töö eest rohkesti tunnustust – Eesti kultuuripärandi hoidmise eest Kanadas, samuti kirikumuusika alal. Millist tunnustust peate kõige tähtsamaks? Olen alati olnud valmis kaasa lööma ja osalema eesti kultuuri levitamisel. See oli perekondlik kohustus ja tahe juba noorelt. Nautides, kuidas isa ja teised Montreali eestvedajad edukalt ja asjatundlikult organiseerisid mitmeid kultuuri- ja muid üritu si, olin igati valmis MESi tööd tegema. Vaadates pealt, õppisin ma ka noorelt, kuidas mõnin gaid asju mitte teha. Kui aeg tuli tegutseda MESi presidendi na, tegin seda alati, pidades meeles, et on vaja säilitada ja tutvustada eesti kultuuri siin maalastele. Mind on tihti nimetatud loomupäraseks organiseerijaks. Mulle meeldib inimestega koos tööd teha ja teenida neid, kes ei suuda seda ise teha. Minu ar vates kuulusin ma ühte väga erakordsesse klubisse ... Montrea li eestlaskond ... kes olid haritud, edukad, täiuslikud, siirad, nõudlikud ja töökad. Ma pean väga tähtsaks kõike, mida olen teinud ja senini saavutanud... tegin alati seda, mis oli meie ühiskonnale tähtis ja vajalik! Küsis: KAIRE TENSUDA Fotod: KARL J. RAUDSEPA erakogust
Mul oli Eestis kodus riiulil puust meisterdatud viikingilaeva mudel, mis oli nii kaunistuseks kui ka kindlasti meie ajaloolaevaks, mis sõudis meie mõtetes vabaduse lainetel. See lapsepõlve mälestusese tuli meelde, kui kuulasin arvutist huviga Tiina Jenkinsi ajalootundi Toronto Eesti Täienduskooli klassile. Veel tuli meelde, et siin Torontos on ka toidupood ,,Viking Foods“. Ja veel tuli meelde, et praegu lööb laineid filmiseriaal viikingitest. Õpetaja Tiina Jenkins alustas virtuaalset ajalootundi ühe eseme näitamisega. Sara, Timo, Linden, Andrea, Laas ja Leila proovisid vastata, millest see ese on tehtud ja kuidas seda kutsutakse eesti keeles. Vihjeks: ese ekraanil haakus tunni teemaga (ka pealkirjaga). Õpilased jälgisid õpetaja Tiina ajaloolist maakarti ekraa nil, kus oli näha viikingite mereteed. Viikingid olid mui nasskandinaavia päritoluga me resõitjad. Nimetus ,,viiking“ pärineb sõnast vík, mis tähen dab lahte. Nad olid ,,lahelised“ meresõitjad tolleaegsetes Põh jamaades. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus sõnast wíc, mis tähendas kau baasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka kauban duse ja käsitööga. Vahepeal mängisid noored Kahoot! programmiga mängu, kus tuli arvata, mis riiki on kaardil kujutatud. Nii saadi selgeks Taani, Soome, Rootsi, Norra, Läti, Leedu ja Eesti asukohad kaardiavarustes. Tund jätkus muistsetel ra dadel: koolinoored koos õpeta jaga liikusid viikingilaevaga täispurjeis edasi. Ida suunas purjetanud meresõitjaid nimetati ka varjaagideks. Prantsusmaal nimetati viikingeid hoopis nor mannideks. Õpetaja Tiina jõudis ka tolleaegsesse Estlandi.
Viikingiretkedega tegelesid 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Mis on seos Taani lipul Eestimaaga? See küsimus pani õpetaja jutustama noortele ajaloolist seika Taani kuningast Valdemar II, kes alustas suurt ristiretke Eestisse üle 800 aasta tagasi, 1219. a. Olles maabunud tollase Lindanise lähedale, asuti ehitama linnust, mis sai nimeks ,,Taani linn“. Kas ei ole täna pävane Tallinn samakõlaline! Taanlased kinkisid Eesti pea linnale kauni nime, saades ise vastu ka midagi väga väärtus likku. Nagu legend räägib, pärineb taanlaste ristilipp Ees tist. 1219.a. 15. juuni hommikul kohtusid taanlased ja eestlased lahinguväljal. Päeva raugedes värvinud loojuv päike taevalao tuse aina punasemaks. Purpur sest taevast laskus alla valge rist, mille kuju hakkasid risti rüütlid oma lipuks pidama. See andis neile jõu lahingu võit miseks. Nüüdseks on Taani suursugune lipp vanim järje pidevalt kasutusel olnud riigi lipp maailmas. Oli mitmekesine pooltund Toronto Eesti Täienduskoolis. Noored said teada õpetaja esi tuses rohkeid fakte muinasaja loost. Järgmistes kohtumistes tulevad õppimisele uued eesti keelsed sõnad, mis puudutavad ajalugu ja inimesi. Ahjaa! See ese, mida Tiina noortele näitas ekraanil, oli hõ bedane sõlg viikingilaeva kuju tisega. See oli Tiina vanaemalt tema temale edasi kingitud. Nüüd on viikingilaevasõlg Tiina pere hoida. Ajalooretke tegi kaasa EDA OJA
Vabadussõja Võidusamba renoveerimiseks kulub tuleval aastal 600 000 eurot Tallinnas Vabaduse väljakul asuva Vabadussõja Võidu samba renoveerimiseks kulub järgmisel aastal 600 000 eurot. Tuleva aasta riigieelarve eel nõu seletuskirjast selgub, et sõjamuuseumi eelarvesse on planeeritud raha Vabadussõja võidusamba ja selle ala reno veerimiseks, millega on kavas uuendada ja kaasajastada val gustussüsteemi. Vabadussõja võidusammas avati 2009. aastal. (ERR/EE)
Vabadussõja võidusammas. Foto: EE
