4
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Mälukilde isadepäeval Põhja-Ameerikas pühitsetakse isadepäeva juunikuu kolmandal pühapäeval, Eestis aga novemb rikuu teisel pühapäeval. Need mälukillud on kirja pandud isedepäeva järel käesoleva aasta juunis, kuid sobivad hästi käesolevasse nädalasse, mil igaüks meist võiks mõelda oma isale. Isadepäeval mõlemad poisid kõlistasid ja ajasime juttu möödunust. Nad olid nüüd ise isad, täiskasvanud lastega. Poisid mäletasid heatahtlikult oma vempe, mida olin unustanud. Neile tegi see nalja. Tütar tõi jäätist. Hiljem õhtul, kui Texase päe va rõhuv kuumus oli lahenenud, istusin verandal klaasi veiniga ja mõnulesin vestlustest pois tega. Mulle alati meeldis olla nende isa, kuigi, nagu igas peres, oli erandeid. Oli vaikne ja tuul oli nii nõrk, et puulehed vaevalt liikusid. Tuli meelde üks hetk minevi kust. Kord olime Soome lahe
ääres ühes pansionaadis, isa, ema ja mina. Ehitis oli kõrgel, paekivi kalda servas. Vist olime Ontikas. Olime seal ainuke pere suvitamas; peale meid oli suur arv noori tütarlapsi Soomest suvitamas. Isale meeldis matkata. Ühel hommikul kutsus ta kõiki mat kama, sihiga minna mööda randa ida poole, kus paistis kõrge vabrikukorsten. Isa kutsus mind ka kaasa. Nagu alati, küsi sin kui kaugele läheme. Neljaaastasena oli mul kindel piir: üks kilomeeter ühes suunas. Isa ütles, et siht oli kaugemal ja ma läksin tagasi tuppa, kus ema pani mulle jalga supelpüksid, mida vist kutsuti trikooks. Läksin kalda kiviseina möö da alla, kus kilkasid noored tüdrukud, vett pritsides ükstei sele. Kohe selgus mulle, et esi teks olin ainuke inimene seal pükstega ja teiseks olin ainuke poisslaps. Häbenedes taandusin tagasi üles pansionaati, ema kaitse alla.
Vaade rammale, kuid mitte Ontika paekaldalt.
Foto: A. Plaks
Laulasmaal, Arvo Pärdi muusika keskuse juures, kus mets tuletas meelde mu jalutskäiku isaga. Foto: A. Plaks
1999. aasta juunis, kui Eesti oli jälle oli vaba, üürisime kolme sõbraga Seattle’ist auto, et Eestiga tutvuda. Tegime sõidu Tallinnast Narvasse, edasi Tartu ja siis kuni Valgani. Ontika juures sõitsime maan teelt Soome lahe kaldale, et leida mu kunagist suvituspaika. Kaldal me ei leidnud ühtegi ehitist. Rand oli tühi, välja arva tud üks noorpaar, istumas seal kivil, rääkides võõrkeelt. Mõt tesse tulid need Soome tütar lapsed, kes seal kord suplesid, täis elurõõmu. Ei tea, kas neil on nüüd omad lapsed, kellele meeldib vees hullata. Sõitsime edasi Sinimägedesse, mis oli meie reisi peasiht. Tuli meelde üks teine hetk seoses isaga, kui olin paar aastat vanem. Kohta ma ei mäleta – võis olla Vasalemma, sest olime suvitanud seal varem. Sinna sai omal ajal kergesti rongiga. Oli vist suvi. Jalutasime metsarajal lääne suunas, loojuva päikese poole. Rada viis meid läbi hõreda, kuiva metsa. Päikesekiired paitasid maad, seda soojendades. Kõndides kuulsin vaid krõbinat, kui astu sime kuivadele lehtedele või käbidele. Tundsin, et see oli nagu auasi, et isa võttis aega just minuga üksi jalutada. Hakkasin väsima. Kui mets hakkas hõredamaks saama, tund sin lootust, et varsti jõuame, kuhu iganes isa tahtis jõuda. Järsku mets lõppes ja olime ühe lagendiku ääres. Meie ees aga ei olnud heinapõld, vaid telkide meri, nii kaugele kui silm ula tas. Telgid, kõik rohelised, olid täpsetes ridades. Üle telkide nägin päikest vajumas. Horisont oli kuldne ja kollane. Samal ajal tundsin, et õhk oli rõskemaks saanud. Märkasin, et isa oli üllatatud ja et see telkide meri oli oota matu. Isa ütles, et peame teise tee leidma. Miks, küsisin. Ta vastas, et need, kes seal telkides on, ei soovi, et nägime neid. Ma ei mäleta, et ma oleks kedagi näinud, olime selleks veel liiga kaugel. Hakkasime tagasi kõndima. Natuke maad tagasi leidsime gi paremal (lõuna) pool raja, mis kulges läbi metsa, paralleel selt lagendikule. Isa plaanitse tud tee vist just sai pikemaks ja hakkasime jalutama kiiremini. Vahel oli mets küllalt hõre, et nägin telke vasakul. Viimaks olime telkidest möödas ja jalutasime metsa äärt mööda, kuni saime metsavahi maja juurde, mis oligi isa siht. Päike oli loojunud, aga pilve ribad peegeldasid ikka veel päikese valgust. Isa koputas ja astusime üle läve majja. Rõsket õhku asendas toa soojus. Ukse vastas oli poleeritud puulauda dest sein. Seina kattis osalt vaip mustriga, mustrit, mida olen näinud tihti Eesti kodudes. Vasakul akna äärest nägin veel viimast päevavalgust kadumas udusse, mis kattis heinamaad. Tundsin, et mingi teadmata hädaoht oli möödas ja olin nüüd turvaline ja õnnelik soojas toas, kuigi piinavalt väsinud. Oli hea tunne, teades et isa oli ka seal. ARVED PLAKS, juunis 2021 Texases
Saksa väljaanne: Pihkva lennuväli sobiks migrandivoo Eestisse suunamiseks Saksa väljaanne Die Welt kirjutab, et tuginedes nende käes olevale Euroopa Komisjoni dokumendile, võib „üks Vene lennujaam Eesti-Läti piiri lähistel“ peagi lisanduda mig rantide Euroopasse smugeldamise nimekirja. Selleks lennujaamaks on Pihkva lennujaam, mille kaudu saaksid illegaalsed piiriületajad siseneda Balti riikide kaudu Euroopa Liitu. Enamike mig rantide jaoks ei ole huvipakku vaks mitte Baltimaad, vaid Lääne-Euroopa, ennekõike Sak samaa, aga ka Soome. Saksamaa väljaanne Die Welt kirjutas Euroopa Komis joni konfidentsiaalsele doku mendile viidates, et Venemaa võib hakata Pihkva lennuvälja kaudu võtma vastu migrante ja suunama neid edasi Balti riikide piirile. Komisjoni dokumendis seisab, kuidas migrandid Valgevenesse jõudsid ja kes on asjaga seotud vahendajad. Suurem osa mig rantide transpordiga vahele jää nutest on Saksamaal elamisloa ga töötavad inimesed, kes on sinna tulnud Iraanist, Iraagist, Süüriast ja Türgist. Euroopa Komisjoni doku mendi järgi on migrantide pea mised soovitud sihtkohad Saksamaa ja Soome. Praegu transpordib Valgevene lennufirma Belavia koostöös Turkish Airlinesiga migrante Istanbulist Minskisse neli kuni seitse korda nädalas. Igal lennul on 180 reisijat. Kasvab ka
Balti riikide… (Algus lk. 1)
regiooni, NATO ja Euroopa Liidu kõige keerulisem julge olekukriis paljude aastate jooksul. Arenev kriis nõuab NATO liitlaste ja Euroopa Liidu liik mesriikide jätkuvat ühtsust, ühist olukorrateadlikkust ja -käsitlust tagamaks, et ebaõn nestuksid Valgevene ja Venemaa Föderatsiooni tahtlikud katsed Euroopas julgeolekuolukorda destabiliseerida. Kutsume üles suurendama Euroopa Liidu poolset praktilist toetust oma välispiiride turvali suse tugevdamiseks. Peame oma naabreid täieli kult toetama ja tagama, et ükski Valgevene või Venemaa Föde ratsiooni samm ei jääks tähele panuta. Oleme valmis ka kahe poolselt Poolat toetama. (KMPT)
Sport
Anett Kontaveit võitis WTA finaalturniiri esimeses ringis Eesti tennise esireket Anett Kontaveit (WTA 8.) kohtus kol mapäeval Mehhikos Guadalaja ras toimuva WTA finaalturniiri esimeses ringis maailma kol manda reketi Barbora Krejciko vaga ja suutis tänavuse French
Nr. 45
Dubai kaudu Minskisse lenda vate Iraagi ja Süüria kodanike arv. Ka Süüria eralennufirma Cham Wing Airlines teeb tšarterlende Damaskusest Mins kisse. Sama Euroopa Komisjoni konfidentsiaalse dokumendi jär gi võidakse ,,ebaseaduslike migrantide Euroopa Liitu sisen emiseks kasutatavate mars ruutide hulka lisada ka EestiLäti piiri lähedal asuv Venemaa lennujaam. Pihkva lennujaam võib hakata vastu võtma lende Val gevenest, Türgist ja Egip tusest“. Sealt edasi püüaksid migrandid pääseda Balti riiki desse ja seeläbi Euroopa Liitu. Info selle kohta, et Pihkva lennujaam soovib end avada rahvusvahelise lennuliiklusele, sai Eesti politsei- ja piirival veamet (PPA) mõned nädalad tagasi, vahendas PPA piirivalve osakonna juhti Egert Belitševit ERR. ,,Nimelt taotles Pihkva lennujaam sarnaselt veel mitme Venemaa lennujaamaga luba rahvusvaheliste lendude teenin damiseks. Teenindada sooviti lende Valgevenesse, Türki ja Egiptusesse,“ lausus ta. Belitševi sõnul teatas Vene maa septembris veel mitme lennuliini taastamisest pärast koroonapiiranguid ja mitmest väikesemast lennujaamast lubati taas lendamine puhkusepaika desse Egiptuses ja Türgis. PPA jälgib lennuliinidega seotud arenguid lähiriikides tähelepanelikult, et vajadusel muuta oma rändega seotud ohu hinnanguid, lisas ta. Pihkva lennuväli asub Eesti piirist linnulennul enam kui 60 kilomeetri kaugusel. Valdavalt kasutatakse lennuvälja Venemaa siseriiklikeks lendudeks.(ERR/EE)
Eesti idapiir valmib tõenäoliselt planeeritust varem Siseminister Kristian Jaani (KE) ütles, et idapiiri välja ehitamine läheb tõenäoliselt kiiremini, kui see oli algselt planeeritud. ,,Me liigume idapiiri välja ehitusega väga heas tempos. Tõenäoliselt välispiir saab meil valmis varem, kui oli algselt planeeritud,“ ütles Jaani nelja päeval valitsuse pressikonve rentsil. Praegu toimub ehitustegevus 63 kilomeetril, millest 25 kilo meetril on tõkestusaed juba valmis. Arvestades pingelist olukor da Poola ja Leedu piiri ääres, on Jaani sõnul ka Eesti teinud vajalikke ettevalmistusi. ,,Kõige kriitilisemad kohad on kaardistatud, kus me näeme, et ajutine tõke tuleb panna. Me saame siin teha ära ka osad en netavad sammud, ehk viia see ajutine tõke juba nendesse kohtadesse, kus selle järele võib vajadus tekkida,“ sõnas Jaani. (ERR/EE)
Openi tšempioni alistada kõigest 75 minutiga 6:3, 6:4. Teise ringi kohtumise tulemus ei olnud Eesti Elu trükkimineku ajaks veel teada. (D/EE)
