6
EESTI ELU reedel, 12. novembril 2021 — Friday, November 12, 2021
Põlisrahvad ja 102-aastane eestikeelne Tartu Ülikool Septembris alustas VEMU soomeugrilastele ning PõhjaAmeerika põlisrahvastele pü hendatud sündmustesarja. Meid inspireerisid tõik, et Abja-Paluoja valiti 2021. aasta soome-ugri rahvaste kultuuripealinnaks ja terve aasta toimus Eestis ohtralt põnevaid ettevõtmisi. Meid huvitas ka, kas ja kuivõrd sarnaneb või erineb soome ugrilaste saatus PõhjaAmeerika põlisrahvaste omast, mis on Kanada meedias tänavu eriti elavat kajastamist leidnud. Kõiki tänaseks toimunud VEMU üritusi saab järele vaa data meie YouTube’i kanalil. Hooaja avanud loeng soome ugrilaste olukorrast Venemaal, mille pidas Jaak Prozes MTÜ-st Fenno-Ugria, on nüüdseks saanud ingliskeelsed subtiitrid ja on koos muude VEMU sünd mustega järelvaadatav VEMU YouTube’i kanalil. Novembris on tulemas veel kolm põlisrahvastele pühenda tud veebisündmust. Eeloleval pühapäeval, 14. novembril kell 14 räägib Siberi põhja rahvast, neenetsitest Tartu Ülikooli etnoloog Laur Valli kivi, vaatame Liivo Niglase dokfilmi „Brigaad“ (mõlemad inglise keeles). Kolmapäeval, 17. novembril kell 19 Zoomis saame kuulata krii päritolu Manitoba Ülikooli professori ja põlisrahvaste õiguste eest võitleja Laara Fitznori mõ tisklust põlisrahvaste olukorrast Kanadas. Temaatilise hooaja võtab kokku Valts Ernštreits püha päeval, 28. novembril kell 13 VEMU YouTube’i kanalil loen guga „Liivlased – Balti maade põlisrahvas“, millega tähistame üksiti emakeelse Tartu Ülikooli 102. sünnipäeva. Loengule järgneb Liivo
Niglase dokfilm „Julgi vägi“ 2016. a Kotkajärve Metsaüli kooli külastanud liivlannast Julgi Staltest. Loengule ja filmile järgnevat vestlust juhib prof. Andres Kasekamp. Aktuse ava kõne peab Peeter Einola, lau lame „Gaudeamust“ ja saame osa Tartu Ülikooli rektori prof. Toomas Asseri videotervitusest. TÜ aastapäeva aktus toimub Toronto Ülikooli eesti õppe tooli, Eesti Õppetöö Fondi ja VEMU koostööna. Üritus on eesti keeles. Emakeelne Tartu Ülikool ja liivlased? Miks selline valik? Õieti on tegemist väga süm boolse valikuga. Oli ju Tartu Ülikool pikka aega ajaloolise Liivimaa kubermangu kõrghari duskeskuseks, kus pandi alus nt ka Läti folkloristikale. 19. sa jandi keskel õppis siin läti rah vusliku liikumise juhtfiguur Krišjānis Valdemārs, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise algataja. 20. ja 21. sa jandil on Tartu Ülikool olnud aga liivlastele ja teistele soomeugri rahvastele akadeemiliseks keskuseks, kus õppida ja uurida oma emakeelt ning teisi sugu laskeeli. Tartu Ülikoolis on õppinud ka liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valts Ernštreits, kes kaitses siin 2010. aastal doktoritöö liivi kirjakeele kuju nemisest. Samateemaline mono graafia on tänaseks avaldatud nii eesti kui läti keeles. Valts on ka eesti-läti sõnaraamatu toime taja ja portaali livones.lv ja veebilehe niceplace.lv üks loo jaid. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis ning on hetkel Läti Ülikooli Liivi Instituudi juh tivteadur ja Liivi Kultuuri Keskuse esimees. Ta on saanud riiklikke teenetemärke nii Lätilt kui Eestilt, aga ka Eesti Haridus- ja Tead usminis teeriumi Hõimurahvaste pro
Viivi Luik 75
varasemast loomingust olu lisimaks 1968. a luuletuskogu ,,Hääl“. Hiljutises intervjuus ERRi kultuurisaatele OP ütleb kirjanik selle kohta nii: ,,See oli minul eelmiste raamatute järel hoopis teistsugune raamat. Seal ma väljendasid midagi, mida ainult mina sain luules väljen dada. Teised olid võib-olla natu kene üldluule. ,,Hääl“ oli just minu raamat, minu luuletused. Sellel raamatul oli ka väga vas tuoluline vastuvõtt. Väga palju dele ta ei meeldinud, aga kellele meeldis, sellele meeldis kirgli kult. Sellele raamatule kirjutas saatesõna Paul-Eerik Rummo ja see ilmus Loomingu raamatuko gus. Aasta oli 1968, poliitiliselt märgiline aasta ja see PaulEeriku saatesõna ei ilmunud kunagi siin raamatus ning raa mat jäi sellepärast tükiks ajaks tsensuuri kinni. Pärast seda oli mul endal ka lühikeseks ajaks avaldamiskeeld, mida ma siis ei teadnud, aga hiljem sain teada.“
Armastatud luuletaja, proosakirjanik ja esseist Viivi Luik tähistas 6. novembril 75. sünnipäeva. Tuntuks sai viivi Luik eelkõige luuletajana, esimene luulekogu ,,Pilvede püha“ ilmus 1965. a. Ise peab kirjanik oma
Foto: Ave Maria Mõistlik, Vikipedia
grammi Ilmapuu auhinna. Liivlased on läänemere soome rahvas ajaloolise asuala ga tänase Läti Põhja-Kura maal ja Lääne- piirkonnas ning Edela-Eestis. Liivi keel kuulub koos eesti keelega läänemere soome keelte lõunarühma. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis tänapäeval umbes 20 inimest, liivlaseks peab end umbes 250 inimest. Kanadal on liivlastega oma eriline seos. 2013.a suri siin viimane liivi keelt ema keelena kõnelenud liivlane, Grizelda Kristina, kes sündis Vaide külas Lätis, ühes kahe teistkümnest Liivi kalastus külast, mille tugevad kogukon nad hävisid peaaegu täielikult nõukogude ajal. 1944.a põgenes ta Lätist ja rajas viimaks oma uue kodu Kanadasse, kus aitas koostada liivi keele õpperaama tut ning tegeles keele jäädvusta misega kuni oma elu lõpuni. Tänapäeva tuntuimaks liiv laseks nimetatud Valts Ernštreits on intervjuus ajalehele ,,Sirp“ öelnud järgmist: ,,Liivi koge mus võib kindlasti ära kuluda paljudele teistele, olgu tegu di giressursside loomise või muidu hakkama saamisega. Liivi aja loost leiab vastuse väga palju dele küsimustele. Arvan, et võime liivi asja ajamisega olla teistele väikerahvastele suuresti abiks, aga pakkuda ka Lätile väga palju. /---/ Kas suudame leida oma niši, kus oleme tu gevad? Väga oluline on moti vatsioon: ei tohi tekkida tunnet, et liivi värk on ainult mineviku värk.“ Valtsi ja tema rahvus kaaslaste pühendumine ja ene seusk võiks olla eeskujuks kõigile, kes oma kultuuri püsi mise ja arengu nimel pinguta vad. Samasugust sitkust ja sihi pärast tegutsemist on de monstreerinud läbi aegade ka Tartu Ülikool. Tule ja tähista koos meiega emakeelse ülikooli 102. sünni päeva ja õpi tundma kangeid liivlasi ja nende kultuuri! PIRET NOORHANI
Suure vastukaja sai 1985. a ilmunud romaan ,,Seitsmes ra hukevad“, millest tänavu ilmus uustrükk. ,,Raamatust on räägi tud kui ajaloolisest romaanist, aga ma ise sellega päris nõus ei ole sellepärast, et ta räägib küll minevikust, 1950. aastatest, kuid räägib seda hoopis teist moodi,“ ütleb Luik. Ta lisab: ,,See räägib seda lapse kaudu. Raamatus on ka üks selline lause ,,Mitte keegi meist ei tea, mida lapsed meile toovad.“ Need, kes siis olid lapsed, hakkasid mõned aastakümned hiljem Eesti Vabariiki taastama. Tegelikult see tunne on selles raamatus olemas juba siis. Tagantjärele on seda kerge öelda, aga lootus ja see jutt lootusest, mis lume alt välja kaabitsetakse, on kõik tulevikku suunatud.“ Lisaks luuleraamatutele, las tejuttudele ja romaanidele on Viivi Luigelt ilmunud ka essee kogu ,,Pildi ilu rikkumise para
Nr. 45
PÖFFi juht Tiina Lokk istutab oktoobrikuus avatud PÖFFi parki puud. Foto: Liis Reiman
Filmifestival PÖFF tuleb ka sel aastal võimsalt, koroonaviirusest hoolimata Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on maailmas A-kate gooriasse kuuluv ja PõhjaEuroopas üks suuremaid filmi festivale. See toimub Tallinnas juba 25. korda – sel aastal 12.18. novembrini. Kokku saab festivalil näha sadu filme pal judest erinevatest maadest. Festivali sümboliks on hunt – julge metsaelukas, kes ka pime das Eestimaa sügistalves suure päraselt hakkama saab. Vast just seetõttu sai hundist ka Eesti rahvusloom. Filmifestivali peaauhinna pä rast hakkab võistlema 19 filmi. „On väga tähtis, et sellel kul tuurile keerulisel ajal säiliks kinoskäimise traditsioon ja parim viis seda säilitada on pakkuda vaatajatele kõige pare maid, provokatiivsemaid ja inspireerivamaid esilinastusi, mida maailma filmikunstis on hetkeseisuga leida. Just selle põhimõtte järgi panime kokku ka tänavuse põhivõistluspro grammi,“ ütles PÖFFi juht Tiina Lokk. Põhivõistlusprog rammi filme on eri riikidest ja mitmest erinevast žanrist. Eesti on panustanud leedulase Kris tijonas Vildžiūnase muinasjutu lisse draamasse Laulud rebas tele, mille kaasprodutsent (Kalev Tamm) ning animatsiooni ja visuaalsete efektide autorid (Jaagup Metsalu ja Albert Kerstna) on pärit Eestist. Festivalil on mitmeid all prog ramme, näiteks lühifilmi programm Põhjusega mässa jad. Juba 11. korda linastuv Just Filmi lapse õiguste programm avatakse Ungari filmiga Metsikud juured. Programmis on 8 filmi laste ja noorte elust. Filmide valimises eriprogrammi
tamatus. Esseed ja artiklid“ (2017) ning esseede ja interv juude kogu ,,Selle kevade tervi tus“ (2020). Viivi Luike on vääristatud mitmete preemiate ja autasude ga, teiste hulgas Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 1992 – (,,Aja loo ilu“), Valgetähe III klassi teenetemärk, 2000; Salme Ek baumi ja Minni Nurme kodu
(18 ekraaniteose hulgast) osa lesid ka noored ise. See eri programm on väga populaarne, mis näitab, et laste ja noorte muresid ja probleeme tuleb kuulda võtta. PÖFFil on kavas näidata mit meid uusi Eesti filme, mis hakkavad võistlema Baltikumi parima filmi tiitlile. Viiest fil mist kolme puhul on tegu maailma- ja ühe puhul Eesti esilinastusega: Lavastuslik dokumentaalfilm Vaino Vahingu päevaraamat on Rainer Sarneti portree kirja nikust ja psühhiaatrist, ka elumänguriks nimetatud Vaino Vahingust. Manfred Vainokivi irooniline dokumentaalfilm The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör on temast endast – mehest, kes loob vannitoas surematuid kunstiteoseid, annab olematutele meediakanalitele säravaid intervjuusid ja võtab vastu unelmate auhindu. Kuidas saavutada maailmakuulsus ka päriselt? Andeka muusiku Uku Kuudi traagilisest elust ja loomingust räägib Ivar Murdi dokumentaalfilm u.Q. Esimest korda Eestis saab näha ka Marta Pulga dokumentaalfilmi Räägi ära: 15 riigis tegutsesid anonüümsed kõnepostkastid, kuhu jäetud sõnumitest moo dustus poeetiline portree isolat sioonis olevast inimkonnast. Eestis juba esilinastunud filmi dest on kavas Kaupo Kruu siaugu mängufilm Sandra saab tööd. Festivalil jõuab esimest korda publiku ette ka portreefilm Rein Rannapist. Päris Rannap (au torid Aleksander Ots ja Kaidi Klein) üritab piiluda maski (Järgneb lk. 7)
luulepreemia, 2006 – (,,Kogu tud luuletused 1962–1997“); Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2011 – (,,Varjuteater“); Eesti Vabariigi kultuuripreemia elu töö eest, 2019; Jaan Krossi kir jandusauhind 2020 – (esseed ja artiklite kogumik ,,Pildi ilu rik kumise paratamatus“). Alates 1970. aastast on Viivi Luik Kirjanike Liidu liige.
