This newspaper was mailed on Friday, November 27, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 47, 2020 Reedel, 27. novembril — Friday, November 27
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Väliseesti kirjanduse tähtsündmusi käsitlev virtuaalkonverents Laupäeval, 21. novembril toi mus väliseesti kirjanduse täht sündmuste märkimiseks vir tuaalkonverents, korraldajaiks Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond, Lundi Eesti Maja Ühing, Eesti Vabariigi Suur saatkond Rootsis ja Välis-Eesti Muuseum. Üritu sega märgiti Eesti Kirjanike Kooperatiiv 70, Bernard Kangro 110, Kalju Lepik 100 ja Ilmar Külvet 100 tähtpäevi. Moderaator oli Pille Pruul mann-Vengerfeldt. Avasõnad ütles Eesti Vaba riigi suursaadik Rootsis Margus Kolga, kes märkis, et algne plaan oli kohtuda Lundi Eesti Majas. Suursaadik Kolga kõneles Eesti Kirjanike Kooperatiivi
Maarja Hollo
Tiit Pruuli
Sirje Kiin
Janika Kronberg
(EKK) rajamisest – kuidas 1950.a. ühendasid selleks jõud kolm eesti kirjameest: August Gailit, Bernard Kangro ja Valev Uibopuu ning ärimees Enn Vallak. Kooperatiiv andis välja üle 400 raamatu enam kui 75 autorilt ja oli aegu, kui eesti kirjandus väljaspool Eestit oli elavam kodumaa omast. Väliseesti kirjanduse välja andmise keskmes olid Eesti Kirjanike Kooperatiiv asukoha ga Rootsis Lundis ja Orto, mis alustas Helsingis ning jõudis vahepeatusega Göteborgis To rontosse. Suudeti palju luua ja jagada ilukirjanduse, esseistika, uurimuste valdkondades ning kvaliteet oli aukartustäratav. Kõneleja rääkis sellestki, kuidas need raamatud hakkasid jõudma mingeid teid pidi kodumaale, ka nõukogude võim ei saanud takistuseks; neil raama tutel oli mingi aura. Suursaadik rääkis omaaegsetest isiklikest kokku puudetest väliseesti kirjanduse ga, manides Arved Viirlaiu teost „Ristideta hauad“, mida bussi peatuses ühelt teisele üle anti. Kõneleja tõdes, et on palju õp pinud tänu neile raamatutele, need mõjutasid teda ning tänu neile leidis ta ka oma kutsu muse minna ajalugu õppima. Ajakirjanik ja ettevõtja Tiit Pruuli kõneles teemal „Pagu laskirjastuste sünd ja hääbu mine“. Ta rääkis, kuidas lap sepõlvest saadik tundis ta kur bust, et eestlasi on nii vähe; huvi Suur-Eesti vastu tekkis hilisematel aastatel. 1988.a. sai ta juurdepääsu pagulaskirjan duse erifondidele, nendele olid tollal piirangud, mis paar aastat hiljem kaotati. 1989-1990 oli Tiit Pruulil võimalus stažeerida Lundi Ülikoolis Soome-Ugri Instituudis (Seminar), mis loodi Lundi Ülikoolis palju aastaid õpetanud keeleteadlase Julius
Mägiste algatusel, kes seda juh tis 1967 aastani. Pruuli märkis, et Lund oli tema lapsepõlvelin na Tartu sarnane, kus Bernard Kangro kirjutas ka oma Tartu triloogia. Ettekandes vaatles Pruuli väljaandeid, mis välismail eesti kultuuri hoidsid ja kandsid, alus tades juba 19. saj. lõpust. Tegevus oli väga viljakas. Ta tõi esile mitmeid kirjastusi, mis eestikeelse kirjasõna püsimisse erineval ajal ja erinevates maades oma panuse andnud: kokku anti paguluses välja üle 4000 raamatu. Esindatud olid nii ilukirjandus, laste- ja noor sooraamatud, õppe- ja poliiti line kirjandus jm. Ühel või tei sel moel jõudsid need raamatud ka Eestisse, kus mõjutasid pal jusid ja tuleb igati tunnustada, missuguse eneseusuga seda kir janduslikku tööd tehti. Ajakirja Looming pea toi metaja Janika Kronbergi ettekande pealkirjaks oli „Eesti
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) vääris tas Läti Vabariigi suursaadikut Kanadas Kārlis Eihenbaumsi oma teenetemärgiga, tunnusta maks suursaadik Eichenbaumsi tööd läti ja eesti kogukondade vaheliste sidemete ja koostöö tugevdmisel, samuti kõikide Balti kogukondade ühistöös ja diplomaatiliste sidemete tugevdamisel Kanadaga. Teenetemärk anti üle 20. novembril Tartu College’i saalis. Pildil suursaadik Kārlis Eihenbaums koos EKNi presi dendi Kairi Taul-Hemingwayga. Foto: EKN
Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgus tik interneti-eelsel ajastul“. Ta alustas sellest, et 1989.a. kutsuti ta tööle Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi Muuseumi juhatajaks. Tema ülikooli lõpu aastatel hakkas Eestis pagu laskirjandus kättesaadavamaks
muutuma. Talle meeldis Ber nard Kangro looming – Tartu romaanid, luule – mis oli lum mav ja haarav. Hiljem tekkis kirjakontakt. 1994.a. avanes võimalus stipendiumi toel viibi da Lundi Ülikooli juures (nagu Tiit Pruuli), kus ta sai põhjali (Järgneb lk. 16)
Belgia kuningapäeval Ottawas osales ka Eesti saadik Igal aastal 15. novembril tähistatakse Belgias kuninga päeva. See traditsioon sai alguse juba 1866. aastal. Sel päeval tähistatakse belglaste esimese suveräänse kuninga Leopoldi nimepäeva, kelle volitused ulatusid 1831. 1865.a. Belgia Kuningas Bal duino otsustas 1951. aastal pidada seda kuupäeva päe vaks, mil belglased saavad näidata oma lugupidamist ja kiindumust kuningliku pere konna vastu. Belgia Kuningriigi suursaa dik Kanadas Johan Verkam
men ja tema abikaasa Kathleen Billen korraldasid Kuningapäeva auks Ottawas kaks filmiõhtut Kanata Land mark Cinema’s 20. ja 23. novembril, millel COVID-19 pandeemia piirangute tõttu sai kummalgi õhtul osaleda vaid 50 inimest, nende hulgas väga paljude riikide suursaadikud, Kanada välisministeeriumi Global Affairs esindajad ja diplomaadid. Näidati European Film Award for the best Comedy autasu saavutanud 2016.a. valminud King of the Belgians filmi, mis võeti hästi
vastu. Belgia suursaatkond tut vustab traditsiooniliselt oma üritustel Belgia kuulsamaid brände. Nii pakuti ka sel kinoõhtul muuhulgas külalis tele Belgia stiilis Kanadas valmistatud ühte populaarsemat Belgian Moon Belgian White õlut. Juuresoleval pildil on Belgia Kuningriigi suursaadik Kana das Johan Verkammen ja abi kaasa Kathleen Billen (vasakul) ning Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja abikaasa Piret Lukk. ÜLLE BAUM Ottawast
Foto ©Ülle Baum
