4
EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 â Friday, November 27, 2020
Nr. 47
Northern Birch Community Roots stipendiaadid 2020 Northern Birch Credit Union andis vĂ€lja kaheksa stipendiumit meie kogukonna noorte toe tuseks. Need ĂŒliĂ”pilased vĂ”tavad aktiivselt osa kohaÂliku kogukonna tegevusest, jagades oma aega Ă”pingute ja kogukonna erinevate tegevuste vahel. Palju Ă”nne kĂ”igile stipendiaatidele! Northern Birch Community Roots Scholarship stipendiume jagatakse ĂŒks kord aastas nendele tu dengitele, kes tegutsevad aktiivselt kogukonnas. 2020.aastaks enam avaldusi esitada ei saa. Palju Ă”nne kĂ”igile stipendiaatidele!
Liva Zemitis Marta Kanne
Kaija KÀÀrid Kaija on McMasteri Ălikooli ars titeaduse kolmanda aasta ĂŒliĂ”pilane. Ta on vĂ€ikesest peale olnud vĂ€ga lĂ€hedalt seotud eesti kogukonnaga. Kaija elas lapsena ĂŒle nelja aasta Eestis ning tagasi Kanadasse kolides jĂ€tkati side mete hoidmist kohaliku eestlaskonnaga. Kaija kĂ€is Toronto eesti koolis ja veetis suved Seedrioru eesti suvelaagris, jĂ€tkates tĂ€iskasvanunagi seal tööd (ka vabatahtlikuna). Ta laulis varem Toronto Eesti Koolikooris ja kuulub nĂŒĂŒd Hamiltoni eesti koori. MĂ”lemad on andnud talle vĂ”imaluse laulda Eestis laulupi dudel. Kaija jagab oma aega ka laste kriisitelefonile vastajana.
Marta Kanne Ă”pib McGilli Ălikoolis teist aastat kvanti tatiivset bioloogiat. Marta on kohaliku lĂ€ti kogukonna aktiivne liige. Ta on kĂ€inud lĂ€ti koolis ja hiljem samas koolis Ă”petanud muusikat. Ta mĂ€ngib ja Ă”petab teistelegi kandlemĂ€ngu lĂ€ti rah vapillil kokle. Marta kuulub nĂŒĂŒd McGilli Ălikooli Balti ĂliĂ”pilaste Seltsi ja osaleb klubis, mis tege leb algklassidele teaduse tutvusta misega.
Monika Hutchings
Kiira Liis KÀÀrid
Martins Linde
Kiira Ă”pib Westerni Ălikoolis teist aastat Ă”igusteadust. Tal on juba omandatud bakalaureu se kraad bioteaduste alal. Lapse pĂ”lves veetis Kiira mitu aastat Eestis ning tagasi tulles kinnitas pere juured Toronto lĂ€hedal eesti kogukonnas. Kiira on kĂ€inud Toronto eesti koolides, eesti suve laagrites ja laulnud eesti koorides. Ta asutas hiljuti mitte tulundusĂŒhingu Kikiâs Kit chen London, kus valmistab toitu ning toimetab selle kodututele ja keh vemal elujĂ€rjel inimestele.
Martins Ă”pib Guelphi Ălikoolis teist aastat maastikuarhitektuuri. Martins on kasvanud suures ĂŒhi ses lĂ€ti peres, kĂ€ies nĂ€iteks kĂ”igis lĂ€tlaste laagrites. Ta on osalenud mitmetel lĂ€ti laulu- ja tantsufesti valil Kanadas ja Ameerika Ăhendriikides. MarÂtins on praegu maastikuarhitektuuri ĂŒliĂ”pilas esinduse liige, kus ta vastutab ĂŒliĂ”pilaste ja teaduskonna töö ĂŒhendamise eest Landscape Architecture kogukonnaga.
âąâ Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) âąâ Leaside Pharmacyâs (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Monika on Carletoni Ălikooli teise aasta kommunikatsiooni- ja meediauuringute ĂŒliĂ”pilane. Monika on olnud eestlaste kogu konnas aktiivne juba alates kol mandast eluaastast: eesti koolid, gaidid, rahvatants ja suvelaagrid. Ta on olnud JĂ”eÂkÀÀru suvelaagris kasvataja, KotkajĂ€rvel gaidijuht ja eesti lasteaia Ă”petaja. Samuti on ta korduvalt osalenud Eestis lau lupeol ja lĂ€binud eesti keele oskuse tĂ€iendamiseks Tartu Ălikoolis keelekursuse.
Natalija Vagners
Liivi Sermat Cooke
ĂŒksiknumbrid on mĂŒĂŒgil Torontos:
Liva on Toronto Ălikoolis Euroopa uuringute neljanda kur suse ĂŒliĂ”pilane. Liva on aktiivselt seotud lĂ€ti kogukonnaga ja olnud Kanada LĂ€ti Rahvusliku NoorteÂ ĂŒhenduste Assotsiatsiooni juha tuse liige alates 2016. aastast ning on olnud praktikal LĂ€ti vĂ€lis ministeeriumis. Tal on suur huvi laulmise, tantsimise ja teatri vastu. Ta on Ă”ppinud lĂ€ti koolides ja kĂ€inud laagrites ning vabal ajal koob lĂ€ti labaÂkindaid. Liva nĂ€eb oma tulevast tööelu rahvusvahe liste suhete valdkonnas.
Liivi Ă”pib Yorki Ălikoolis esi mesel kursusel keskkonnakaitset. Liivi on veetnud suved perega matkates ja kĂ€inud nii KotkajĂ€rve kui JĂ”ekÀÀru eesti suvelaagrites. Samuti on Liivi töötanud vaba tahtlikuna meie kogukonnas eri nevatel aladel, sealhulgas olnud abiks Ehatare hooldekodus.
Natalija on teist Ă”ppeaastat Humber Collegeâis Ă”endusÂ ĂŒli Ôpilane. Sellest ajast, kui ta mĂ€letab, on ta olnud seotud lĂ€ti kogukonnaga. Ta on olnud kĂŒmme aastat Toronto lĂ€ti laupĂ€e vakooli Ă”petaja ja neli aastat Kanada LĂ€ti Rahvusliku NoorteĂŒhenduste AssotsiatÂsiooÂni liige sekretĂ€rina ja nĂŒĂŒd laekuri na. Ta tantsib lĂ€ti rahva tantsurĂŒhmas Daugavina. NaÂtaÂlija on varem töötanud kohalikus lĂ€ti Sidrabene laagris ja on jĂ€tkuvalt igapĂ€evaselt seotud lĂ€ti kogukon naga.
Kapitalikampaania teade: International Estonian Centre (IEC) projekti meeskonnal on hea meel teatada edusammuÂdest, mis on tehtud ĂŒleilmse ja kohaliku Eesti kogukonna uue kodu loomise nimel https://www.estoniancentre.ca/post/planeerimine ning annab teada ka kapitalikampaania taaskĂ€ivitumise plaanidest. Toronto Eesti Maja mĂŒĂŒk lĂ”petati 1. septembril 2020 ja nĂŒĂŒd minnakse edasi jĂ€rgmiste sammudega, et uus keskus saaks 2022. aasta keskel uksed avada.
Eesti kunsti esindaja muusikaline teekond viib uue IEC toetamiseni Epp Sonini jaoks on olnud tema elu missiooniks muusika ja kogukond ning ta on juba rohkem kui neli aastakĂŒmmet jaganud oma mĂ€rkimisvÀÀrset annet laia publikuga. Massachusettsi linnas Lexingtonis elav pĂŒhendunud muusik, Ă”petaja ja filantroop Epp on otsustanud hakata International Estonian Centre (IEC) Kalevipoja Laua ĂŒheks toetajaks 150 000 dollari suuruse kingitusega. Annetus lĂ€heb IEC ,,kogukonna toaâ vĂ€ljaehitamiseks. Nimetatud ruumi hakatakse kasutama muusikalisteks ĂŒritusteks, nagu koorilaul, ja oleks sobiv mitmesuguste muude esinemiste proovide lĂ€biviimiseks. Sellest saaks omamoodi kogukonna tegevuse keskpunkt, kus koos kĂ€iksid gaidid ja skaudid ning kus toimuvad erinevate kĂ€sitöögruppide kohtumised. Epp sĂŒndis Saksamaal. Tema vanemad olid Agnes ja Udo JĂŒrima. Oma esimesed eluaastad veetis ta MĂŒnchenis, Chicagos, Torontos ja Poitiersis, Prantsusmaal. Ametliku muusikahariduse omandas ta klaveri erialal New Yorgi Julliardi, Mannese ja Manhattani muusikakoolides. Tal on klaveri alal bakalaureusekraad ja muusikamagistri kraad. ,,Toetades keskust saan jÀÀdvustada oma vanemate mĂ€lestust,â selgitab Epp. ,,Nad tulid PĂ”hja-Ameerikasse, olles kaotanud oma kodu ja vara, ning suutsid siin end taas pĂŒsti ajada, et lastel oleks parem elu.â Nagu paljud nende pĂ”lvkonna eestlased, otsustasid Epu vanemad ka oma uues kodus Eesti kultuuri alles hoida. Agnesest sai New Yorgi Eesti Maja juhataja ja Udo tegeles Chicago Eesti Maja asutamisega. Seal viibis ta tunde oma eesti sĂ”pradega ning osales skautide tegevuses. Nad ehitasid Parry Soundi lĂ€hedale Ontarios perele suvila. TĂ”elise eesti armastusloo eeskujul kohtusid MetsaĂŒlikoolis Epp ja tema nĂŒĂŒdseks manalateele lĂ€inud abikaasa dr. Ain Sonin, kes oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) fĂŒĂŒsikaprofessor. MetsaĂŒlikool on ainulaadne suvelaager, mille tegevus keskendub  Eesti ajaloo ja kultuuri sĂ€ilitamisele ja tutvustamisele. Epu poeg Juhan on MIT Ă”ppejĂ”ud. Temal ja ta naisel Kateâl on kaks poega: Udo Magnus (13), ja Viggo  Sebastian (9). Tema teine poeg Aldo elab koos perega San Francisco lĂ€hedal. Epp on tugevaks muusikaliseks saadikuks ning temas kehastub muusika olulisust eestlaste elus. ,,See on Ă”hk, mida me hingame,â ĂŒtles ta ja lisas, et peale taasiseseisvumist on Eesti jĂ”udnud maailmapil dile, mis on suuresti tingitud riigi vĂ”imekusest mitme vĂ”tmealal. ,,Eestit teatakse paljude kĂŒlgede poolest, kuid see on kahes vĂ€ga oluli ses valdkonnas maailmast ees,â nimetab Epp. ,,Esiteks, tema vĂ”ime luua digitaalne ĂŒhiskond, mis on abiks  sotsiaalsete vajaduste ja valitsuste  teenuste osutamisel, ning teiseks loomulikult meie enneolematu ja eatu laulu- ja tantsutraditsioon.â Laialdaselt hinnatud sopransolistina on Epul olnud pikk ja silmapaistev karjÀÀr. Ta on esitanud uusi teoseid Lincolni keskuses, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ja Harvardi ĂŒlikoolis. Tal on olnud osasid sellistes tuntud lavastustes nagu Cosi Fan Tutte, VĂ”luflööt, VanatĂŒdruk ja varas, Dido ja
Aeneas, Amahl ja Ăised kĂŒlastajad, Mere ratsanikud ja Gallantrid. Ta on olnud mitmel pool solistiks, nagu  Vancouveri sĂŒmfooniaorkester, Bostoni Landmarks orkester, Lexingtoni sĂŒmfooniaorkester, ja 1992. aastal esines ta koos Eesti Riikliku SĂŒmfooniaorkestriga Eesti iseseisvust tĂ€histaval galakontserdil. Epul on sĂŒgav usk muusikaharidusse ja ta on seda kirge andnud edasi sadadele Ă”pilastele rohkem kui 40 aasta jooksul klaveri- ja teooriaĂ”petajana. Ta avas 1984. aastal Lexingtoni Munroe kunstikeskuse, kus ta asutas ja juhib siiani Lexingtoni Muusikakooli. Ta on ka Bostoni Cantata Singersi aktiivne liige. Hiljuti pĂ€lvis ta Commonwealth of Massachusetts ametliku tunnustuse ,,kunsti toetajana tehtud töö ja mÔÔtmatu panuse eest Lexington Symphony edu heaksâ. Epp on ka Lexingtoni Folleni kogukonna kiriku tulihingeline toetaja. Kohalike seas tuntud kui muusikaline kogudus, on Epp töötanud tĂ€iskasva nute koori sopransolisti ja sektsiooni juhina ĂŒle 40 aasta. Neist 13 aastat korraldas ta kirkus Lexingtoni seeria kĂ€igus neli kontserti aastas, mis tĂ”i kogukonna ette vĂ€ga mitmekĂŒlgseid artiste nagu dĆŸĂ€sstrompetist Herb  Pomeroy ja Moskva keelpillikvartett. Nendest kontsertidest saadud tulu lĂ€ks halvema jĂ€rje peal laste haridusprogrammi toetuseks. Ajalooline kirik lĂ€bis hiljuti pĂ”hjaliku uuenduskuuri, mille kĂ€igus loodi ka âEpp Sonini muusikakeskusâ. Ta usub, et ĂŒhiskondi mĂ€letatakse lĂ€bi aegade selle jĂ€rgi, kui palju nad on panustanud kunsti, ning eestlased on maailmale nĂ€idanud, mida tĂ€hendab lauluarmastus ja -jĂ”ud. ,,Uue ja ilusa keskuse olemasolu, kus eestlased saavad omavahel suhelda nii kohalikul tasandil kui ka laiema kogukonnaga, on pĂ”hjus, miks tunnen vajadust ja au ĂŒhineda International Estonian Centre toetajatega.â IEC-l on hea meel ja au, et sellise andeka eestlasest juhi muusikaline vaim ja energia saab uue keskuse ĂŒheks alustalaks. Osale ja aita toetada meie ĂŒhist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud ĂŒle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise Ă”igus), Viru Vanemad ĂŒle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja (JĂ€rgneb lk. 8)