Eesti Elu / Estonian Life No. 47 | November 27, 2020

4

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Northern Birch Community Roots stipendiaadid 2020 Northern Birch Credit Union andis välja kaheksa stipendiumit meie kogukonna noorte toe­ tuseks. Need üliõpilased võtavad aktiivselt osa koha­liku kogukonna tegevusest, jagades oma aega õpingute ja kogukonna erinevate tegevuste vahel. Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Northern Birch Community Roots Scholarship stipendiume jagatakse üks kord aastas nendele tu­ dengitele, kes tegutsevad aktiivselt kogukonnas. 2020.aastaks enam avaldusi esitada ei saa. Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Liva Zemitis Marta Kanne

Kaija Käärid Kaija on McMasteri Ülikooli ars­ titeaduse kolmanda aasta üliõpilane. Ta on väikesest peale olnud väga lähedalt seotud eesti kogukonnaga. Kaija elas lapsena üle nelja aasta Eestis ning tagasi Kanadasse kolides jätkati side­ mete hoidmist kohaliku eestlaskonnaga.

Kaija käis Toronto eesti koolis ja veetis suved Seedrioru eesti suvelaagris, jätkates täiskasvanunagi seal tööd (ka vabatahtlikuna). Ta laulis varem Toronto Eesti Koolikooris ja kuulub nüüd Hamiltoni eesti koori. Mõlemad on andnud talle võimaluse laulda Eestis laulupi­ dudel. Kaija jagab oma aega ka laste kriisitelefonile vastajana.

Marta Kanne õpib McGilli Ülikoolis teist aastat kvanti­ tatiivset bioloogiat. Marta on kohaliku läti kogukonna aktiivne liige. Ta on käinud läti koolis ja hiljem samas koolis õpetanud muusikat. Ta mängib ja õpetab teistelegi kandlemängu läti rah­ vapillil kokle. Marta kuulub nüüd McGilli Ülikooli Balti Üliõpilaste Seltsi ja osaleb klubis, mis tege­ leb algklassidele teaduse tutvusta­ misega.

Monika Hutchings

Kiira Liis Käärid

Martins Linde

Kiira õpib Westerni Ülikoolis teist aastat õigusteadust. Tal on juba omandatud bakalaureu­ se­ kraad bioteaduste alal. Lapse­ põlves veetis Kiira mitu aastat Eestis ning tagasi tulles kinnitas pere juured Toronto lähedal eesti kogukonnas. Kiira on käinud Toronto eesti koolides, eesti suve­ laagrites ja laulnud eesti koorides. Ta asutas hiljuti mitte­ tulundusühingu Kiki’s Kit­ chen London, kus valmistab toitu ning toimetab selle kodututele ja keh­ vemal elujärjel inimestele.

Martins õpib Guelphi Ülikoolis teist aastat maastikuarhitektuuri.

Martins on kasvanud suures ühi­ ses läti peres, käies näiteks kõigis lätlaste laagrites. Ta on osalenud mitmetel läti laulu- ja tantsufesti­ valil Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Mar­tins on praegu maastikuarhitektuuri üliõpilas­ esinduse liige, kus ta vastutab üliõpilaste ja teaduskonna töö ühendamise eest Landscape Architecture kogukonnaga.

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Monika on Carletoni Ülikooli teise aasta kommunikatsiooni- ja meediauuringute üliõpilane.

Monika on olnud eestlaste kogu­ konnas aktiivne juba alates kol­ mandast eluaastast: eesti koolid, gaidid, rahvatants ja suvelaagrid.

Ta on olnud Jõe­kääru suvelaagris kasvataja, Kotkajärvel gaidijuht ja eesti lasteaia õpetaja. Samuti on ta korduvalt osalenud Eestis lau­ lupeol ja läbinud eesti keele oskuse täiendamiseks Tartu Ülikoolis keelekursuse.

Natalija Vagners

Liivi Sermat Cooke

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Liva on Toronto Ülikoolis Euroopa uuringute neljanda kur­ suse üliõpilane. Liva on aktiivselt seotud läti kogukonnaga ja olnud Kanada Läti Rahvusliku Noorte­ ühenduste Assotsiatsiooni juha­ tuse liige alates 2016. aastast ning on olnud praktikal Läti välis­ ministeeriumis. Tal on suur huvi laulmise, tantsimise ja teatri vastu. Ta on õppinud läti koolides ja käinud laagrites ning vabal ajal koob läti laba­kindaid. Liva näeb oma tulevast tööelu rahvusvahe­ liste suhete valdkonnas.

Liivi õpib Yorki Ülikoolis esi­ mesel kursusel keskkonnakaitset.

Liivi on veetnud suved perega matkates ja käinud nii Kotkajärve kui Jõekääru eesti suvelaagrites.

Samuti on Liivi töötanud vaba­ tahtlikuna meie kogukonnas eri­ nevatel aladel, sealhulgas olnud abiks Ehatare hooldekodus.

Natalija on teist õppeaastat Humber College’is õendus­ üli­ õpilane. Sellest ajast, kui ta mäletab, on ta olnud seotud läti kogukonnaga. Ta on olnud kümme aastat Toronto läti laupäe­ vakooli õpetaja ja neli aastat Kanada Läti Rahvusliku Noorteühenduste Assotsiat­sioo­ni liige sekretärina ja nüüd laekuri­ na. Ta tantsib läti rahva­ tantsurühmas Daugavina. Na­ta­lija on varem töötanud kohalikus läti Sidrabene laagris ja on jätkuvalt igapäevaselt seotud läti kogukon­ naga.

Kapitalikampaania teade: International Estonian Centre (IEC) projekti meeskonnal on hea meel teatada edusammu­dest, mis on tehtud üleilmse ja kohaliku Eesti kogukonna uue kodu loomise nimel https://www.estoniancentre.ca/post/planeerimine ning annab teada ka kapitalikampaania taaskäivitumise plaanidest. Toronto Eesti Maja müük lõpetati 1. septembril 2020 ja nüüd minnakse edasi järgmiste sammudega, et uus keskus saaks 2022. aasta keskel uksed avada.

Eesti kunsti esindaja muusikaline teekond viib uue IEC toetamiseni Epp Sonini jaoks on olnud tema elu missiooniks muusika ja kogukond ning ta on juba rohkem kui neli aastakümmet jaganud oma märkimisväärset annet laia publikuga.

Massachusettsi linnas Lexingtonis elav pühendunud muusik, õpetaja ja filantroop Epp on otsustanud hakata International Estonian Centre (IEC) Kalevipoja Laua üheks toetajaks 150 000 dollari suuruse kingitusega.

Annetus läheb IEC ,,kogukonna toa“ väljaehitamiseks. Nimetatud ruumi hakatakse kasutama muusikalisteks üritusteks, nagu koorilaul, ja oleks sobiv mitmesuguste muude esinemiste proovide läbiviimiseks. Sellest saaks omamoodi kogukonna tegevuse keskpunkt, kus koos käiksid gaidid ja skaudid ning kus toimuvad erinevate käsitöögruppide kohtumised.

Epp sündis Saksamaal. Tema vanemad olid Agnes ja Udo Jürima. Oma esimesed eluaastad veetis ta Münchenis, Chicagos, Torontos ja Poitiersis, Prantsusmaal. Ametliku muusikahariduse omandas ta klaveri erialal New Yorgi Julliardi, Mannese ja Manhattani muusikakoolides. Tal on klaveri alal bakalaureusekraad ja muusikamagistri kraad. ,,Toetades keskust saan jäädvustada oma vanemate mälestust,“ selgitab Epp. ,,Nad tulid Põhja-Ameerikasse, olles kaotanud oma kodu ja vara, ning suutsid siin end taas püsti ajada, et lastel oleks parem elu.“ Nagu paljud nende põlvkonna eestlased, otsustasid Epu vanemad ka oma uues kodus Eesti kultuuri alles hoida. Agnesest sai New Yorgi Eesti Maja juhataja ja Udo tegeles Chicago Eesti Maja asutamisega. Seal viibis ta tunde oma eesti sõpradega ning osales skautide tegevuses. Nad ehitasid Parry Soundi lähedale Ontarios perele suvila.

Tõelise eesti armastusloo eeskujul kohtusid Metsaülikoolis Epp ja tema nüüdseks manalateele läinud abikaasa dr. Ain Sonin, kes oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) füüsikaprofessor. Metsaülikool on ainulaadne suvelaager, mille tegevus keskendub ­ Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele.

Epu poeg Juhan on MIT õppejõud.

Temal ja ta naisel Kate’l on kaks poega: Udo Magnus (13), ja Viggo ­ Sebastian (9). Tema teine poeg Aldo elab koos perega San Francisco lähedal.

Epp on tugevaks muusikaliseks saadikuks ning temas kehastub muusika olulisust eestlaste elus. ,,See on õhk, mida me hingame,“ ütles ta ja lisas, et peale taasiseseisvumist on Eesti jõudnud maailmapil­ dile, mis on suuresti tingitud riigi võimekusest mitme võtmealal. ,,Eestit teatakse paljude külgede poolest, kuid see on kahes väga oluli­ ses valdkonnas maailmast ees,“ nimetab Epp. ,,Esiteks, tema võime luua digitaalne ühiskond, mis on abiks ­ sotsiaalsete vajaduste ja valitsuste ­ teenuste osutamisel, ning teiseks loomulikult meie enneolematu ja eatu laulu- ja tantsutraditsioon.“ Laialdaselt hinnatud sopransolistina on Epul olnud pikk ja silmapaistev karjäär. Ta on esitanud uusi teoseid Lincolni keskuses, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ja Harvardi ülikoolis. Tal on olnud osasid sellistes tuntud lavastustes nagu Cosi Fan Tutte, Võluflööt, Vanatüdruk ja varas, Dido ja

Aeneas, Amahl ja Öised külastajad, Mere ratsanikud ja Gallantrid. Ta on olnud mitmel pool solistiks, nagu ­ Vancouveri sümfooniaorkester, Bostoni Landmarks orkester, Lexingtoni sümfooniaorkester, ja 1992. aastal esines ta koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Eesti iseseisvust tähistaval galakontserdil.

Epul on sügav usk muusikaharidusse ja ta on seda kirge andnud edasi sadadele õpilastele rohkem kui 40 aasta jooksul klaveri- ja teooriaõpetajana.

Ta avas 1984. aastal Lexingtoni Munroe kunstikeskuse, kus ta asutas ja juhib siiani Lexingtoni Muusikakooli. Ta on ka Bostoni Cantata Singersi aktiivne liige.

Hiljuti pälvis ta Commonwealth of Massachusetts ametliku tunnustuse ,,kunsti toetajana tehtud töö ja mõõtmatu panuse eest Lexington Symphony edu heaks“.

Epp on ka Lexingtoni Folleni kogukonna kiriku tulihingeline toetaja.

Kohalike seas tuntud kui muusikaline kogudus, on Epp töötanud täiskasva­ nute koori sopransolisti ja sektsiooni juhina üle 40 aasta. Neist 13 aastat korraldas ta kirkus Lexingtoni seeria käigus neli kontserti aastas, mis tõi kogukonna ette väga mitmekülgseid artiste nagu džässtrompetist Herb ­ Pomeroy ja Moskva keelpillikvartett.

Nendest kontsertidest saadud tulu läks halvema järje peal laste haridusprogrammi toetuseks.

Ajalooline kirik läbis hiljuti põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus loodi ka „Epp Sonini muusikakeskus“.

Ta usub, et ühiskondi mäletatakse läbi aegade selle järgi, kui palju nad on panustanud kunsti, ning eestlased on maailmale näidanud, mida tähendab lauluarmastus ja -jõud. ,,Uue ja ilusa keskuse olemasolu, kus eestlased saavad omavahel suhelda nii kohalikul tasandil kui ka laiema kogukonnaga, on põhjus, miks tunnen vajadust ja au ühineda International Estonian Centre toetajatega.“ IEC-l on hea meel ja au, et sellise andeka eestlasest juhi muusikaline vaim ja energia saab uue keskuse üheks alustalaks.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja (Järgneb lk. 8)