Nr. 47
EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Joe Biden 78! USA ja Eesti poliitika AD 2021
Peeter Järvelaid 20. novembril 2020 tähistas oma 78. sünnipäeva USA poliitik ja jurist Joseph Robinette Biden. Mees jõuab vanusesse, kus enamikes maailma riikides kuuluks sel lises vanuses mehed juba veteranpoliitikute seisusse, kuid tema on võtnud endale ambitsiooni veel aktiivselt jätkata suures poliitikas. Mõeldes täna eelseisvatele väljakutsetele peaks see maail mas andma uusi lootusi ühis konna ealiselt vanemale osale, et olla samuti pikemalt aktiivne igapäevastes ettevõtmistes. Eestist on keeruline saada täpsemat infot, mida Joe Bidenile lähedased sünnipäeva hommikul soovivad, aga ilmselt peab esimese soovina tulema soov, et oleks tervis korras. Samuti soovitakse, et ta oskaks luua enda ümber meeskonna, kes suudaks maailma asjade ajamises nii suurt ambitsiooni omavat riiki parimal moel juhti da. Päris huvitav oleks kunagi lugeda neid õnnesoovi-sõnu, mida Joe Bidenile saadab meie saadik USAs ja meie poliitilised liidrid. Kindlasti oleks Joe Bideni tuju tõstev, kui meie saa dik saaks teada, kui emotsio
Kanada päevikust
Maapealne põrgu Kas just nii, küll aga meenub praegu tihti Jean-Paul Sartre’i kuulus ütlus. L’enfer, c’est les autres. Tuleb enamat kui prantsuse keelt osata, mitte ainult tõlkida. Kuna eksistentsialist, tuntud misant roop Sartre oskas nelja sõnaga tuua esile mõiste, mis ristiusus on kaua olnud hirmutamiseks. Kui ei täida käske kõrgemalt, lähedki põr gusse. Taevariiki pääsevad ainult vagad, sõnakuulelikud. Sartre’i lause tõlge on otse selt see – põrgu on teised inimesed. Filosoofiliselt aga enesekeskne ja kummaline prantslane tahtis selgitada, mitte katku ajal, miks ta isoleerub, hoiab teistest eemale. Kuna oli siis ja on praegugi markantselt palju selliseid, kellele lihtsalt ei lähe korda kaasinimesed. Vaieldavalt Sartre oli samuti nii. (Tema esikromaanis „Iiveldus“, esile toodu on kinnituseks). Aga meil pole valikut oma erakluses. Tänapäeval valitseb aru lagedus. Tuleb jällegi juhtida tähelepanu neile, kes eiravad ettekirjutusi, on selle taga, et pandeemia teine laine on nii võimas. Oli ju teada, et see tuleb. Epidemioloog Dr Isaac Bogoch rõhutas seda korduvalt algusest peale. Mullide idee oli võimatu – nagu suvel sai kirju tatud, nad on nagu Venni dia grammid – kattuvad sõõrid. Ning veel reisimine. Kuidas muidu pääses viirus Nunavut’i? Aga ka poliitikud pole hästi esinenud. Liighilja suleti piirid.
naalselt Eestis on teda toetanud ka noored naised, kes jagavad tema poliitilisi vaateid. Kui rääkida tõsiselt, siis kindlasti tuleks seda fenomeni teaduslikult uurida. Kujutan ette, et kui kunagi hakkab mõni noor ajaloolane kirjutama uuri must poliitilisest kultuurist Eestis, siis kindlasti peab ta kir jutama 2020. aasta USA presi dendivalimiste kajastusest meie meedias. See on olnud seekord sedavõrd emotsionaalne, et vää rib eraldi uurimist. Võib isegi olla, et meediapildi järgi sellist emotsionaalset kaasaelamist USA presidendivalimistele pol nud sel hetkel mitte ühegi maa meedias maailmas. Püüdes leida sellest kohali kust vastasseisust seletavat pilti, siis meenub Sulev Nõmmiku kultusfilm, kus noor tüdruk jookseb isa juurde hüüuga – ,,isa poisid on minu pärast kak lema läinud!“. Eestis organiseeris taolise vastasseisu suuresti meedia – täites oma programmi kõige eri neva kvaliteediga infoga USA kahest poliitikust, kes kandi deerisid presidendiks. USA va lis aastal 2020 presidenti koos senati uute liikmete valimisega ja seda tehti nende vana põhi seaduse järgi nagu ikka – no vembri esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval, sest sedasi on kirjas USA põhiseaduses,
mille võtsid vastu selle riigi rajajad, sel aastal oli valimiste päev 3. novembril 2020. Rääkides Joe Bidenist tuleb kindlasti esile tuua tema pikka staaži USA senaatorina, kes ol nud USA asepresident. Bideni karjäär poliitikuna olnud juba praegu väga edukas, sest Washingtonis Kapitooliumi põh jatiivas koos käiva sajaliikme lise senati liikmeks saamine pole kerge, seda enam seal nii kaua püsimine. Kui Joe Bideni biograafid mõnikord rõhutavad, et juristiks ei õppinud ta just kuulsaimas ülikoolis ja sealgi oli ta oma lennu lõpetajate seas üks viimaseid, siis siit tulenes ilmselt tema elukutse eelistus ja oma karjääris on ta panustanud just poliitikas läbilöömisele. Juba tema start kõrgemal tasemel oli väga hästi ajastatud, sest senati liige USAs peab ole ma ametisse astudes vähemalt kolmekümne-aastane ja just nii noorena ta esmakordselt senaa torivande andis. Kui püüda Bideni poliitilisest karjäärist välja tuua mingi periood, mille järgi võiks prognoosida tema võimalikke samme maailma poliitikas, siis kindlasti tuleks analüüsida täpsemalt ta seisu kohti ja suhtumisi maailma poliitikasse alates 2007. aasta jaanuarist, kui ta oli USA senati välissuhete komisjoni esimees. Just sellised analüüsid aitavad
paremini avada poliitiku käe kirja keerulistes olukordades tegusemisel. Muidu loeme selli seid analüüse alles hilisemates poliitiku elulugudes, kus siis uurivad ajakirjanikud või aja loolased leiavad põnevaid alli kaid, mis avavad ka kõige in tiimsemaid külgi ühe või teise poliitiku tegelikust käitumisest kriisiolukordades. Huvitaval kombel on just Joe Bideni sünnipäeva paiku maail ma meedia veidi korraks ra hunenud ja pööranud teravama pilgu muudele teemadele maail mas, oodates nüüd 20. jaanuari 2021, kui peab lõpuks olema selge, kes annab USA presiden di vande. Kui noore presidendi John F. Kennedy (1917-1963) USA presidendiks saades imetles maailm noort särava naeratuse ga endist senaatorit ja Barack Hussein Obamalt (sündis samal aastal, kui Kennedy sai presi dendiks) loodeti sedavõrd suuri muutusi, et Nobeli rahupreemia komitee omistas talle juba avan siks Nobeli rahupreemia, siis 2021. aastal ametisse astuva USA presidendiga ilmselt mida gi taolist juhtuda ei saa. Samas võivad just Joe Bideni vanusega seotult ja presidendivalimiste kampaanias ilmnenud prob leemid ennustada muutusi. Täna on hakanud tunduma, et just nüüd on tekkinud kõige
suuremad lootused, et USA võib saada juba lähemas tulevi kus naispresidendi. Joe Bideni poolt asepresidendi kandidaa diks seatud 56 aastane senaator ja jurist Kamala Harris on just kui ideeali kehastus sellisteks muutusteks. Kui otsida paral leeli Euroopast, siis mõneti ana loogne olukord oli 1990ndate alguses Saksamaal, kus poliiti kas tippkohtadel olid põhiliselt vaid üha vanemaks saavad me hed ja suuremaid muutusi oli isegi keeruline ette kujutada. Helmuth Kohl (1930-2017) tegi tookord oma võimu kasutades aga otsuse, mille mõju ilmselt ei osanud ei tema ega tema lähikondsed ette näha ja tõi poliitilisse tippu Ida-Saksamaa taustaga Angela Merkeli. Just tema oli lõpuks see, kelle polii tilisse kriisi sattunud Saksamaa poliitiline eliit riigi etteotsa edutas, kus ta tegutseb tänase päevani. Kui me ühe maailma hiigelriigi poliitilise suuna and misel panustame vaid mõnele tipmisele poliitikule USAs, siis sünnipäevalapse Joe Bideni kõige suurem poliitiline saavu tus võibki olla 2020. aasta USA presidendivalimiste ajal asepre sidendi kandidaadiks Jamaica ja India juurtega Kamala Harrise tõstmist. See võib USA poliiti kas olla uus rajajoon, mis kind lasti pole enam endine. Kuid seda näitab meile juba tulevik.
Tänaseni ei saa aru neist, kes kõigele vaatamata lendasid näi teks Havaile, et koolivaheaaega nautida. Neist, kes suvel suvi lates suuri pidusid pidasid. Suuri pulmi viisid läbi. Isegi, kui 96% kanadalastest, kes on tänaseni elu kaotanud, olid vanemad kui 60-aastased, ei tohtinuks noored arvata, et neil on mingi eluaegne garantii. Haigestuvad, aga saavad ter veks. Unustades, et enne hai ges tumist jagavad nad viirust teistele. Maskidevastaste käitumine on samuti arusaamatu. Kaks näidet – toidupoodi ei soovi enam minnagi, kuid tuleb. Sisse ei lasta, kui mask ei kata nina ja suud. Kuid igal nädalal on kitsastes riiulite vahekäikudes kohata inimesi igas eas, mõle masoolisi, üldistada ei saa – kes on kas maski lõua alla nihuta nud või ära võtnud. Pole ju mii nimumpalgaga töölistel aega ega kohustustki neid korrale kutsuda. Ühistransporti kasutavad ainult julged või need, kel pole muud valikut. TTC, Toronto uh ked uued rongid liinil üks on otsast lõpuni üks tervik. Vagu neid ei ole. Kui mitmel korral on nähtud kerjuseid, kohvitopsi kuga ühest rongi otsast teise lii kumas, paludes peenraha. Siis järgmisele rongile. Muidugi maskita. Ja sõitjad, nii mõnigi neist maskita, istuvad tihti keelatud kohtadele. Siseperroo nidel on nagu toidupoes – mask lõua all paljudel. Siis mida nende maskidega tehakse, kui õue astutakse? Visatakse maha. Meie maja taga
on jalgratta- ja jalutusrada. 500 meetrit kuni liiklusfoorideni, et saaks suurt teed ületada. Hiljuti sai maas olevaid, põõsaste, puuokste külge riputatud maske loetud, selle lühikse tee jooksul oli neid 13. Mis umbusklikele, triskaidekafoobidele (triskaide kafoobia – kartus nr 13 ees, toim.) on märgiks. Kes neid asub koristama? Kes julgeks? Mis viib viimase mureni sel teemal. Kus on TTC konstaab lid, kes peaks tagama määruse täitmist? TTC mõnesse jaama pääseb ülihõlpsalt, kuna vaid tuleb luuki läbida või tõkkest üle karata. Kuidas muidu need kerjused rongile pääsevad? Samuti on Toronto linnapolit seinikke vähe näha. Kas see on tolle nõudmise tõttu, et ärme neile raha anname, kuna nad ju ainult tapavad? Ehk kardavad nemadki asotsiaalidega, kes kannavad viirust, tegeleda. Praegu on pättidel paradiis. Kurjategijaid arreteeritakse, kuid lastakse kautsjoni vastu peaaegu eranditult vabaks. Kuna jaoskondade konge ei soovita infekteerida. Vangi ei saadeta, isegi kui on toimumas virtuaal sed kohtuprotsessid. Lõpuks siis möödunudnäda lane otsus provintsi valitsuse poolt. Et taas Toronto linn sulgeda, ainult toidupoed ja olu liste teenuste pakkujad võivad tegeleda halli pesemata mas keeritud massiga. Ent pooletun nine autosõit viiks päevikupida ja naaberlinna, kus seda keeldu ei ole. Mõnel on see nii lihtne, et vaid linnapiiril lühikese bus sisõiduga jõuda kas Ajaxi või Vaughani, mõlemas on hiigel
suur ostukeskus, kust saab kõike. Või vähemalt, mida lettidelt on leida. Keeld kehtestati aasta olu lisemal majandusajal. Väikeettevõtete sissetuleku lõviosa tuleb just nüüd. Küünik küsiks – miks on 28-päeva pikkune periood välja kuulutatud, enne kui lõpetatakse range käsk. Kes oskab nii konkreetset ajavahe mikku määrata? Vastuseks on see, et siis on ikka veel paar päeva järel enne jõule. Ehk an takse sellega lootust. Ja võima likult, kui poodidesse massili selt minnakse enne kolmanda laine algust. Ka on provintsivalitsus su valiselt otsustanud. Costco, määratu suur pood, müüb toitu. Avatud. Ja sealt saab ka osta arvuteid, telekaid, mänguasju, rõivaid palju muud. Ning suures hoones alati palju inimesi. Kas sellised pole võimalikud kol ded? Teisalt The Bay, ikooniline Kanada suurpood ei müü toitu. Suletud. Nii mõnigi ennustab ajaloolise suurpoe pankrotti. Teooria, et nii suretatakse keskklass, väikeettevõtted välja, pole selles kontekstis sugugi neurootiline paranoia. Dan forthil, Eesti Maja läheduses on tohutult palju ettevõtteid sulge nud, lõpetanud tegevuse. Kuidas kõik need töölised, kes jälle peavad kodus olema, üüri mak savad? Poeomanikud ära ela vad? Ottawast pole kasu. See $350 miljardit, mida tänaseni fö deraalselt lihtsalt välja jaga tud on, inflatsiooniga arves tades, sama suur summa, kui kogu riik maksis välja Teise ilma sõja ajal. Mitte ainult rel
vade peale, laskemoonale, lennukitele, laevadele, aga ka sõduritele palgas. Jahmatav. Ja tervisesõda ning sellega seotud kulud, toetused pole lõppe nudki. Sartre polnud küll eriti kena inimene. Ega ka mõne hinnan gul eriliselt hea kirjanik. Kuid tema lähenemisel on enam kui terake tõtt. Koolis, siinse 100% hindamisskaala järgi on parim hinne tähena antud A+, mis võrdub 95%-ga. Viis protsenti jäi saamata. Kui isegi viis prot senti inimestest nakatuvad, veel pole selle arvuni jõutud, liigu vad nii, nagu on harjutud, siis mis ime, et pandeemia ei vaibu. Need inimesed, kes isoleeruvad, lahkuvad kodust ainult vajadu sel, tellivad interneti kaudu, kui seda on, vajalikku koju, on põh jendatult nördinud, et see viis protsenti, kes maske ei kanna (Bogoch arvab, et arv on suurem) on nende maapealse elu teinud suisa põrguks. Eriti, kui nagu Kanada vananeva demograafiaga arvestades on väga reaalne, et põikpäisuse tõttu võivad elu viimased päevad olla vaevarikkad ja taevariiki minek tulla märksa varem, kui oleks pidanud. Jeesus lausus Mäejutluses (Matteuse ev. 5.3), et „õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa“. Vagad, sõnakuulelikud, teisisõnu. Ent ei. Hoopis ogarad ja eneskesksed on juba selles suunas liikumas. Ning kes tahaks, nagu on vabalt või malik, isegi noore ja tugevana (mida ju me kõik ei ole) elada kolme katku vahel? TÕNU NAELAPEA
