6
EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 â Friday, November 27, 2020
Nr. 47
On ilmunud Ants Erik Vommi elulooraamat C.N.Eâil, Royal Winter Fairâil, Quarteramal, paljudes Ă€ri ,,con ventionâ ĂŒritustel, Bar Mitz vadel, ESTOâdel, Karavanil, Tallinna Festivalidel, Eaton Centreâis, ja Kitcheneris Okto berfestil.
Kui minu kallis vend Ants oli suremas, oli tema soov, et ma laseksin trĂŒkkida tema eluloo, mille ta ise kirjutas inglise keeles. Ants oli sĂŒdamest ja hingest suur Eestlane, kuid ta teadis, et on rohkem inglise keeles lugejaid. Ta töötas kahel Expol â 1967.a Montrealis ja Expo â70 Osakas, Jaapanis, kus ta oli Ontario Paviljonis karikaturist. Kaua aastaid oli ta suviti Ontario Placeâis, samuti
Kaks eestlasest Grammynominenti koos laval Ei ole just pĂ€ris igapĂ€evane, et kaht eestlasest Grammynominenti korraga koos laval musitseerimas nĂ€eb. Selline harukordne vĂ”imalus oli aga eelmisel nĂ€dalal Eesti kontser dipublikul. PĂ€rnus, Tartus ja Tallinnas esinesid Eesti Kontserdi sarja ,,Jazzicalâ raames maailma tippu kuuluv fagotivirtuoos Martin Kuusk mann ja tipp-pianist Kristjan Randalu. MĂ”lemad interpree did on ka Toronto publikule hĂ€sti tuttavad, kuid mitte koos musitseerinuna. Randalu ja Kuuskmann panid kĂ”lama Schuberti vokaaltsĂŒkli ,,Talvine teekondâ D.911 Kristjan Randalu uusseades. Ajaleht Postimees vahendas Kristjan Randalu sĂ”nu, kes ĂŒtles, et Schuberti laulutsĂŒkli âTalvine teekondâ kava ette paneku tegi talle USAs elav ja
Temale on poseerinud poliiti kud nagu Ontario peaminister Bill Davis, John Crosbie M. P., Joe Clark M. P., Tony Ruprecht M.P.P., nĂ€itlejad Julie Andrews, Brigitte Bardot, Claudette Col bert, lauljad Melina Mercouri ja The Pointer Sisters. Ta on olnud dr. Morton Shulmani telesaates, Fred Davise telesaates. Talle on poseerinud skulptuuride jaoks prof. Paul Saagpakk, Vaptas Urke, mĂ”lemad ka marmorist, samuti Hugo Later, Hugo Roo neem, dr. Raimund Pahapill, Rutt Tulving, Elo Tulving, Margus Lee, Liis Truuvert, Kalle Vellenurme ja mitmed teised. Ants koostas ja trĂŒkkis omal kulul ka sĂ”naraamatu Inglise ja eesti keel vĂ”rreldes 60 eri
tegutsev Martin Kuuskmann, kellega tunnevad teineteist juba 1980ndatest Tallinna Muusika keskkooli pĂ€evilt. Muusikas kohtusid interpreedid alles paarkĂŒmmend aastat hiljem New Yorgis, mil mĂ€ngisid koos mitmes Kristjan JĂ€rvi Absolute Ensembleâi projektis ning sel lele jĂ€rgnes duoplaat âNonstopâ (2010 ERP). âSchuberti muusika oli mul juba pikemat aega mĂ”ttes olnud ja Martini impulss viis selle nĂŒĂŒdseks uue tervikuni. Need laulud on mind aastaid saatnud ja nende uus instrumentaalne esitus vĂ€ljendub dĆŸĂ€ssmuusika helikeeles, see on vahetu, indi viduaalne, mitte tingimata nor midele vastavalt lihvitud, pee geldades meid ĂŒmbritsevat nĂŒĂŒd ja selles hetkes, kuhu ma oma muusikaga parajasti jĂ”udnud olen,â ĂŒtles Randalu Postime hele. Grammy-nominentide KristÂjan Randalu ja Martin Kuuskmanni ĂŒhismusitseerimist saab jĂ€rel kuulata ERRi Klassikaraadiost ja samas on kuulatav ka interv juu Martin Kuuskmanniga. (PM/EE)
keelega. See vĂ”ttis tal 25 aastat koostada. Ăks eksemplar on Rahvusraamatukogus Tallinnas, ĂŒks Metropolitan Toronto Reference Raamatukogus ja ĂŒks Toronto Ălikooli pearaamatu kogus. ĂlejÀÀnud on privaat kogudes. MitmekĂŒlgse loojana andis ta vĂ€lja kolm luulekogu, neljas on veel vĂ€lja andmata. Mitmed Kanada kunstikogud on tema töid nimetanud geniaal seteks. Ăsja trĂŒkist ilmunud vÀÀrikas raamat kaalub viis naela, sisal dab 458 lehekĂŒlge ja selles on Ă€ra toodud 1480 kunstitööd. Raamatu koostaja on Antsu Âristipoeg Jaak JĂ€rve. See raamat sobib kingituseks kĂ”igile kuns tihuvilistele. Hind on $150 (CDN koos saatekuluga). Tel lida saab www.tevag.ca vĂ”i Âpostiteel Jack Lake Productions Inc. 4936 Yonge Street #601, Toronto, Ontario M2N 6S3. Telefon 416-222-9445, kus vĂ”tame Mastercard vĂ”i VISA tellimisi. MAI VOMM JĂRVE
Rein Raamat sai rahvusvahelise animafilmide assotsiatsiooni elutööpreemia Legendaarne Eesti anima filmitegija Rein Raamat (89) pĂ€lvis rahvusvahelise anima filmide assotsiatsiooni (ASIFA) elutööpreemia. ASIFA auhinnaga tunnustab rahvusvaheline organisatsioon Rein Raamatut tehtud töö eest. Eesti lĂŒhifilmi keskuse ShortEST juhatuse liige MariLiis Rebane kinnitas, et anima filmitegijate jaoks on see ĂŒks vaieldamatult suurimaid tunnus tusi. Rein Raamatut vĂ”ib pidada Eesti joonisfilmi ja animat sioonikunsti suureks teerajajaks. Ta rajas 1971. a Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eel kĂ€ija ja töötas selle juhina kuni 1989. a. Rein Raamatu enda hinnan gul on tema olulisimaid filmid olnud ,,Suur TĂ”llâ, ,,PĂ”rguâ ja ,,PĂ”ldâ. ASIFA on rahvusvaheline animatsiooni assotsiatsioon, mis on asutatud 1960. a Prantsus maal. Alates 1985. a antakse vĂ€lja elutööauhinda, mille saab igal aastal inimene, kes on andnud mĂ€rkimisvÀÀrse panuse  animatsioonikunsti arendamisse ja edendamisse. 2001. aastal pĂ€lvis selle esimese eestlasena Priit PĂ€rn. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis â
Kristjan Randalu ja Martin Kuuskmann.
Foto: Kaupo Kikkas
www.eestielu.ca
Ants Vomm Baltimore â76 Estol.
,,JĂ€ttes seljataha Eestiâ â 14aastase tĂŒdruku pĂ€evik Saima Parbo (snd Soots, 1930) oli tavaline eesti koo litĂŒdruk, kelle turvaline lapsepĂ”lv sai lĂ”plikult otsa pĂ€eval, mil taganev Saksa sĂ”javĂ€gi korraldas 1944. a Narvas evakueerimise. Olles juba kaotanud kĂŒĂŒditamise tĂ”ttu isa, jĂ€i Saima nĂŒĂŒd ilma kodust ja lĂ”puks ka kodu maast. PĂ”genedes lĂ€heneva rinde eest, tuli iga pĂ€ev vĂ”idelda ellujÀÀmise nimel ja kohaneda eluga vÔÔrriigis. LĂ€bielatut jÀÀdvustas ta pĂ€evpĂ€evalt oma pĂ€evikusse, mis on nĂŒĂŒd raamatuks koonda tud. Parbo pĂ€evik annab haru kordse vĂ”imaluse nĂ€ha sĂ”da lapse pilgu lĂ€bi. Oma vanuse kohta tĂ€helepanuvÀÀrselt nĂ”tke sulega kirjutaja toob lugeja ette maailma, kuhu on pĂ”imitud sĂŒgav kurbus elu pidepunktide kaotamise pĂ€rast, hirm tuleviku
ees ning samas hetked, mis aja vad nÔrkemiseni naerma. Lisaks pÀevikule on raamatus meenutusi lapsepÔlvest sÔja eel ning autori antud intervjuud, kus ta kirjeldab kohtumist abikaasa, mÀetöösturi Sir Arvi Parboga ning nende elu Austraalias.
Erkki-Sven TĂŒĂŒri plaati tunnustati maineka auhinnaga Erkki-Sven TĂŒĂŒri autoriplaat ,,Mythosâ pĂ€lvis hiljuti Prant susmaa mainekaima klassika plaadiauhinna Diapason dâOr kaasaegse muusika kategoo rias. Firmalt Alpha Classics ilmunud plaadil musitseerib Eesti Festivaliorkester Paavo JĂ€rvi juhatusel. CD arvustuses kirjutas aja kiri Diapason: ,,... Nende tor miliste freskodega kinnitab eestlane Erkki-Sven TĂŒĂŒr oma kohta PĂ”hjamaade suurte sĂŒm fonistide hulgas ... Paavo JĂ€rvi ja tema ĂŒlimalt tĂ€pne ning pĂŒhendunud Eesti Festivali orkester toovad esile selle suure sĂŒmfoonia, mis on nii narra tiivne kui ka abstraktne, luge matuid tahke.â Plaadil kĂ”lab TĂŒĂŒri 9. sĂŒm foonia ,,Mythosâ, mis on esi ettekande ĂŒlesvĂ”te 2018. a jaa nuarist ja sĂŒmfooniline suurÂ
vorm ,,KĂŒlva tuultâŠâ (,,Sow the windâŠâ), Bambergi sĂŒm foonikute tellimusel löövaks lisaÂpalaks kirjutatud ,,TorÂmi loitsâ (,,Incantation of Tem pestâ) seob need kaks sĂŒmfoo nilist teost kokku. Albumiga tĂ€histavad ka Erkki-Sven TĂŒĂŒr ja Paavo JĂ€rvi 25 aasta eest alanud tihedat loomingulist koostööd. SĂ”pra deks said helilooja ja dirigent aga juba 40 aastat tagasi, Ă”ppides koos Tallinna muusikakoolis. Diapason dâOr auhinda annab vĂ€lja Prantsusmaa juhtiv muu sikaajakiri Diapason. ,,Diapason dâor de lâannĂ©eâ (,,Aasta kuldne heliharkâ) on klassikalise muu sika maailmas suursugune au hind ja selle aasta vĂ”itjaid esit leb Radio France oma erisaates esmaspĂ€eval, 30. novembril. (PM/EE)